Viru 9 asunud kino Bi-Ba-Bo sulges kõrvalasuva vana maja lammutamiseks ja uue hoone ehituse alustamiseks uksed 1931. aasta juuli alguses. Kinnistud Viru 9 ja 11 kuulusid Kohila paberivabrikule AS Koil ja see ettevõte oli ka uue maja ehitajaks. 2. veebruaril 1932 avati kino uues hoones Viru 11 uue nime all Capitol. 8. veebruaril 1933 avati kino uuesti endise nime all Bi-Ba-Bo.
Sõnumed 15.07.1931 lk 3
Kinode arv Tallinnas kasvab.
Ehitatakse uusi ja laiendatakse vanu.
Vaatamata sellele, et Tallinnas juba 14 kino olemas ja nende pidajad raskete aegade ja suurte ülejõu kasvavate maksude üle kurdavad, ehitatakse siiski vaprasti uusi kinosid juurde ja laiendatakse vanu. Nõnda valmis neil päevil uus kinohoone S.-Tartumaanteel nr. 34, Puuvilja tänava nurgal. Selle kino „Saturni“ omanikuks on D. Svigdal. Linna ehituste järelvalve-komisjon vaatas ruumid järele ja leidis, et vastavad maksva sundmääruse nõuetele, mispärast siis ka linnavalitsus lubas seal kino avada.
Kino „Rekordi“ laiendustööd on juba mõnda aega käsil. Eile saadeti ka linnavalits. nõusolek teedeministeeriumile, et kino „Bi-Ba-Bo“ ruumide laiendamiseks Viru tänaval nr. 11 takistusi ei ole. Ainult nõutakse, et kinost lahkujatel väljaminekuks sissetulejatest lahus tee peab olema.
Lammutamisel oleva maja pilt muuseumi.
Vana viiluga maja Viru tänaval, mis kannab nr. 11 ja millel oma 500 aastat turjal, ning võib sellega olla vaneimaks majaks Tallinnas, langeb nüüd lammutamise ohvriks. Selle maja näotu keskaegne esikülg kui ka tema sisemised ruumid on sajangute kestel vähe muudatusi üle elanud. Nii et ta jätab oma kitsa hooviga omapärase mulje. Et anda tulevastele põlvedele muljet, millisena näis välja vana Tallinna maja stiil, siis on majaomanik lasknud valmistada sellest majast kunstnikul kolm maali, mis ta kunstimuuseumile kinkinud. Nüüd jääb Viru tänavale veel ainult üks viil püsima, Viru tän. maja nr. 8.
Kinode arv Tallinnas kasvab.
Ehitatakse uusi ja laiendatakse vanu.
Vaatamata sellele, et Tallinnas juba 14 kino olemas ja nende pidajad raskete aegade ja suurte ülejõu kasvavate maksude üle kurdavad, ehitatakse siiski vaprasti uusi kinosid juurde ja laiendatakse vanu. Nõnda valmis neil päevil uus kinohoone S.-Tartumaanteel nr. 34, Puuvilja tänava nurgal. Selle kino „Saturni“ omanikuks on D. Svigdal. Linna ehituste järelvalve-komisjon vaatas ruumid järele ja leidis, et vastavad maksva sundmääruse nõuetele, mispärast siis ka linnavalitsus lubas seal kino avada.
Kino „Rekordi“ laiendustööd on juba mõnda aega käsil. Eile saadeti ka linnavalits. nõusolek teedeministeeriumile, et kino „Bi-Ba-Bo“ ruumide laiendamiseks Viru tänaval nr. 11 takistusi ei ole. Ainult nõutakse, et kinost lahkujatel väljaminekuks sissetulejatest lahus tee peab olema.
Lammutamisel oleva maja pilt muuseumi.
Vana viiluga maja Viru tänaval, mis kannab nr. 11 ja millel oma 500 aastat turjal, ning võib sellega olla vaneimaks majaks Tallinnas, langeb nüüd lammutamise ohvriks. Selle maja näotu keskaegne esikülg kui ka tema sisemised ruumid on sajangute kestel vähe muudatusi üle elanud. Nii et ta jätab oma kitsa hooviga omapärase mulje. Et anda tulevastele põlvedele muljet, millisena näis välja vana Tallinna maja stiil, siis on majaomanik lasknud valmistada sellest majast kunstnikul kolm maali, mis ta kunstimuuseumile kinkinud. Nüüd jääb Viru tänavale veel ainult üks viil püsima, Viru tän. maja nr. 8.
 |
| dea.nlib.ee |
Päevaleht 31.01.1932 lk 5
Uus kinoteater „Capitol“ Tallinnas.
Tallinn on rikastunud jälle uue moodsa ja eeskujuliku kinoteatri võrra – uue esietendus-kinoteatri „Capitoli“ ehitustööd on lõppenud. „Capitol“ asub Viru tän. valmissaamisel olevas uues hoones, endise „Bi-Ba-Bo“ kohal.
Endise kitsa kinosaali asemel on ehitatud lai, avar ja mugav saal ühes ruumika rõduga. Saali seinad on rohekad, lagi laiade valgete kaartega. Tähelepanu väärib eeskujulik laevalgustussead, mis heidab laiali maheda valguse ning on oma iseloomult esimene sellesarnane Tallinnas. Fuajeed on avarad ning maitsekalt sisustatud, kusjuures pearõhk on pandud mugavustunde sisendamisele kinoskäijaile mitte ainult eesruumides, vaid ka saalis – mööbel on kõikjal stiilne ning istumiseks mugav.
Lisaks maitsekale sisustusele on „Capitol“ varustatud uue helifilmiaparaadiga, mis on tehnika viimane sõna. Aparaat annab helid täiesti puhtalt, ilma mingisuguse sahinata või kõrvalhelideta ning selgelt edasi. Lisaks sellele hüvele on saali akustika pealegi hea. Õhuvahetus saalis on eeskujulik – alatiselt vaheldub talvel soe ja suvel jahe õhk ja seda ulatuselt 15.000 kantmeetrit tunnis.
Uus kinoteater „Capitol“ Tallinnas.
Tallinn on rikastunud jälle uue moodsa ja eeskujuliku kinoteatri võrra – uue esietendus-kinoteatri „Capitoli“ ehitustööd on lõppenud. „Capitol“ asub Viru tän. valmissaamisel olevas uues hoones, endise „Bi-Ba-Bo“ kohal.
Endise kitsa kinosaali asemel on ehitatud lai, avar ja mugav saal ühes ruumika rõduga. Saali seinad on rohekad, lagi laiade valgete kaartega. Tähelepanu väärib eeskujulik laevalgustussead, mis heidab laiali maheda valguse ning on oma iseloomult esimene sellesarnane Tallinnas. Fuajeed on avarad ning maitsekalt sisustatud, kusjuures pearõhk on pandud mugavustunde sisendamisele kinoskäijaile mitte ainult eesruumides, vaid ka saalis – mööbel on kõikjal stiilne ning istumiseks mugav.
Lisaks maitsekale sisustusele on „Capitol“ varustatud uue helifilmiaparaadiga, mis on tehnika viimane sõna. Aparaat annab helid täiesti puhtalt, ilma mingisuguse sahinata või kõrvalhelideta ning selgelt edasi. Lisaks sellele hüvele on saali akustika pealegi hea. Õhuvahetus saalis on eeskujulik – alatiselt vaheldub talvel soe ja suvel jahe õhk ja seda ulatuselt 15.000 kantmeetrit tunnis.
Uudisleht 1.02.1932 lk 6
Tallinn sai uue ja moodsa kino.
„Capitol“ avati.
Tallinn on rikastunud jällegi ühe uue ja moodsa kino võrra. Seal, kus enne oli kitsas rahvakino „Bi-Ba-Bo“, laiutab end nüüd moodne ja võimas kino „Capitol“.
Peaaegu ligi ¾ aastat vältas uue kino ehitamine. Ja nüüd, lõpuks, võisid uue kino uksed külalistele avaneda.
Peab tähendama, et „Capitolis“ viibimine on igaühele meeldivaks üllatuseks. Kõigepealt on ehitusstiil väga moodne ja oma uudsusega rabav. Me näeme kõikjal moodsa sisearhitektuuri võtteid, näeme, et vanadele, igavatele asjadele on osatud anda uus ja huvitav vorm. Eriti meeldivalt on tabatud fuajeed ja rõdu.
Ekraan on „Capitolis“ oma suuruse poolest tähelepandav, ta on ehitatud puht-helifilmi jaoks.
Helide ülekanne uuelt „Capitoli“ aparaadilt on haruldaselt puhas. Harva annab üks kino säärast head akustikat kui uus „Capitol“.
Mille poolest aga „Capitol“ kõik teised Tallinna kinod ületab, on see, et temas pole mitte kübetki vanat õhku. Õhupuhastuse sissesead on moodsamaid, mis meil üldse olnud. Samuti on ka „Capitoli“ keskküte oma praktilisusega tähelepandav.
Kino ehitati ümber arh. Habermanni kava järgi.
Uue kino eeskavad tulevad samuti esmaklassilised. Suurel hulgal tulevad seal esilinastusele „Paramounti“ parimad filmid, samuti terve rida teiste firmade luksusfilme.
„Capitol“ avati väga omapärase filmiga „Tabu“.
See on film, kus ei mängi kaasa mitte näitlejad, vaid looduselapsed eksootiliselt Lõunamere saarelt. See on võimas armuromaan vabas looduses, hiljuti surnud meisterlavastaja F. W. Murnau luigelaul. See oli mees, kes tegi suureks Janet Gaynori „Päikese tõusus“. Tema lavastused jäävad kauaks meelde. Nii on lood ka „Tabuga“.
Midagi seninägematut on selles filmis. Muidugi võib selles veenduda vaid filmi vaatamisel.
Tallinn sai uue ja moodsa kino.
„Capitol“ avati.
Tallinn on rikastunud jällegi ühe uue ja moodsa kino võrra. Seal, kus enne oli kitsas rahvakino „Bi-Ba-Bo“, laiutab end nüüd moodne ja võimas kino „Capitol“.
Peaaegu ligi ¾ aastat vältas uue kino ehitamine. Ja nüüd, lõpuks, võisid uue kino uksed külalistele avaneda.
Peab tähendama, et „Capitolis“ viibimine on igaühele meeldivaks üllatuseks. Kõigepealt on ehitusstiil väga moodne ja oma uudsusega rabav. Me näeme kõikjal moodsa sisearhitektuuri võtteid, näeme, et vanadele, igavatele asjadele on osatud anda uus ja huvitav vorm. Eriti meeldivalt on tabatud fuajeed ja rõdu.
Ekraan on „Capitolis“ oma suuruse poolest tähelepandav, ta on ehitatud puht-helifilmi jaoks.
Helide ülekanne uuelt „Capitoli“ aparaadilt on haruldaselt puhas. Harva annab üks kino säärast head akustikat kui uus „Capitol“.
Mille poolest aga „Capitol“ kõik teised Tallinna kinod ületab, on see, et temas pole mitte kübetki vanat õhku. Õhupuhastuse sissesead on moodsamaid, mis meil üldse olnud. Samuti on ka „Capitoli“ keskküte oma praktilisusega tähelepandav.
Kino ehitati ümber arh. Habermanni kava järgi.
Uue kino eeskavad tulevad samuti esmaklassilised. Suurel hulgal tulevad seal esilinastusele „Paramounti“ parimad filmid, samuti terve rida teiste firmade luksusfilme.
„Capitol“ avati väga omapärase filmiga „Tabu“.
See on film, kus ei mängi kaasa mitte näitlejad, vaid looduselapsed eksootiliselt Lõunamere saarelt. See on võimas armuromaan vabas looduses, hiljuti surnud meisterlavastaja F. W. Murnau luigelaul. See oli mees, kes tegi suureks Janet Gaynori „Päikese tõusus“. Tema lavastused jäävad kauaks meelde. Nii on lood ka „Tabuga“.
Midagi seninägematut on selles filmis. Muidugi võib selles veenduda vaid filmi vaatamisel.
Kaja 2.02.1932 lk 5
Tallinn sai uue moodsa kino.
„Bi-ba-bo“ asemel „Capitol“
Möödunud laupäeval oli Tallinnas äsjavalminud kino „Capitolis“ esietendus kutsutud külalistele. Uus esietenduskino on ehitatud endise „Bi-ba-bo“ asemel ning ehituse juures on silmas peetud kõiki, moodsa kinoteatrile valikke nõudeid.
Kuna endine ehitis lõhuti põhjani maha, siis oli ehitajail võimalik uuele kinoruumile anda küllaldast avarust ning õhuvahetust. Pisut segavalt mõjub ainult asjaolu, et uue kinoruumi põrand ei oma küllaldast kallakut ning tagumistes ridades istujaile on filmi jälgimine raskendatud. Muidu on kõik ruumid maitsekalt ning mugavalt sisestatud.
Mis puutub „Capitol’i“ tehnilisesse seadeldusse siis on kino juhatus sellest küljestki hästi hoolitsenud ning soetanud ajakohased aparaadid ja valgustusseadeldused.
Esietendusel demonstreeritud helifilm oli parimaid ja kunstipärasemaid.
Kokkuvõttes on kino „Capitol’iga“ pealinn saanud juure kõigiti mugava ajaviitekoha.
Tallinn sai uue moodsa kino.
„Bi-ba-bo“ asemel „Capitol“
Möödunud laupäeval oli Tallinnas äsjavalminud kino „Capitolis“ esietendus kutsutud külalistele. Uus esietenduskino on ehitatud endise „Bi-ba-bo“ asemel ning ehituse juures on silmas peetud kõiki, moodsa kinoteatrile valikke nõudeid.
Kuna endine ehitis lõhuti põhjani maha, siis oli ehitajail võimalik uuele kinoruumile anda küllaldast avarust ning õhuvahetust. Pisut segavalt mõjub ainult asjaolu, et uue kinoruumi põrand ei oma küllaldast kallakut ning tagumistes ridades istujaile on filmi jälgimine raskendatud. Muidu on kõik ruumid maitsekalt ning mugavalt sisestatud.
Mis puutub „Capitol’i“ tehnilisesse seadeldusse siis on kino juhatus sellest küljestki hästi hoolitsenud ning soetanud ajakohased aparaadid ja valgustusseadeldused.
Esietendusel demonstreeritud helifilm oli parimaid ja kunstipärasemaid.
Kokkuvõttes on kino „Capitol’iga“ pealinn saanud juure kõigiti mugava ajaviitekoha.
Päevaleht 3.02.1932 lk 1
Täna, 2. veebr. avatakse uus, moodsaim esietenduskino „CAPITOL“
Telef. 447-31 Viru tän. 11.
Kinoteatris „Capitol“ on läbi viidud viimased tehnilised uuendused, mis üldse olemas helifilmi-kinodes maailmas.
Film, neist härradest, kelle tööl ja hoolel kerkis kino „Capitol’i“ uus hoone.
Esietenduseks haruldasimaid filme „Tabu“
Film, mis Berliinis ja Pariisis esietendustel olnud suurimaks sensatsiooniks ja tõmbenumbriks sel hooajal.
„Paramount“ firma, kes alati püüdnud oma filmides publikule pakkuda midagi uut ja vaatamisväärilist, pakub selle filmiga midagi tõesti erakordselt haruldast. Ei ole kunagi publikule meeldinud rohkem midagi muusikast kui Havai muusika. Kuid selles filmis on ainult algupärane Havai muusika ja laulud, mis haruldasele filmile lisab veel kaasakiskuvama tõmbejõu.
Lisaks üllatusrikas film „Kuuvalguse romanss“ ja „Paramount“ helinädalaringvaade.
Algus kl. 5 õht., piletite eelmüük kl. 3/4(1/2?)5 õht.
Täna, 2. veebr. avatakse uus, moodsaim esietenduskino „CAPITOL“
Telef. 447-31 Viru tän. 11.
Kinoteatris „Capitol“ on läbi viidud viimased tehnilised uuendused, mis üldse olemas helifilmi-kinodes maailmas.
Film, neist härradest, kelle tööl ja hoolel kerkis kino „Capitol’i“ uus hoone.
Esietenduseks haruldasimaid filme „Tabu“
Film, mis Berliinis ja Pariisis esietendustel olnud suurimaks sensatsiooniks ja tõmbenumbriks sel hooajal.
„Paramount“ firma, kes alati püüdnud oma filmides publikule pakkuda midagi uut ja vaatamisväärilist, pakub selle filmiga midagi tõesti erakordselt haruldast. Ei ole kunagi publikule meeldinud rohkem midagi muusikast kui Havai muusika. Kuid selles filmis on ainult algupärane Havai muusika ja laulud, mis haruldasele filmile lisab veel kaasakiskuvama tõmbejõu.
Lisaks üllatusrikas film „Kuuvalguse romanss“ ja „Paramount“ helinädalaringvaade.
Algus kl. 5 õht., piletite eelmüük kl. 3/4(1/2?)5 õht.
Päevaleht 24.07.1932 lk 1
Meleski klaasivabriku Tallinna kontor asub nüüd Viru tän. 11 (kino „Capitoli“ peal), telef. 447-01.
Vabrik valmistab: pudeleid igasuguseks otstarbeks, piima reduktaasiproovi klaase, purke, lambi- ja tormilaternaklaase, puhutud tee- ja õlleklaase, pressitud tee- ja napsiklaase, samuti ka mitmesuguseid klaastarbeid tellija eriülesannete järele.
Vabrik: Kolga-Jaani, tel. 10/6.
Tallinna kontor: Viru tän. 11, tel 447-01.
Vaba Maa 17.01.1933 lk 3
Kinode surnuaialt.
Järgmiseks osutus „Capitol“.
Viru tänaval asuv kino „Capitol“ on sattunud maksuraskustesse, neil päevil notar Kister protestis nimetatud kino veksleid paarituhande kroonises summas.
Majaomanik, kellel üür saamata, ähvardas kino esmaspäeva õhtul sulgeda. Viimased päevad kino töötas filmiühing „Paramoundi“ kontrolli all. Kuna „Paramoundil“ kino „Capitolilt“ filmide eest saada suurem summa, ei olnud filmiühingu esindus nõus filmi teisiti andma, kui tingimusel, et kassasissetulek läheb „Paramoundi“ võla katteks. Selleks pandi „Paramoundi“ esindaja kassasse.
Niisugusel juhtumil, kui linnavalitsus või keegi teine oleks tulnud kinokassat aresti alla panema, oleks filmi näitamine kohe katkestatud, sest „Paramount“ andis filmilindi kinole kätte osadekaupa, nii kuidas tarvidus oli, demonstreerimiseks.
Tekkinud olukorra lahendamiseks ja „Paramondi“ huvide kaitseks sõitis Riiast Tallinna „Paramoundi“ esindaja Balti riikide jaoks hr. Kusmin.
Linnavalitsusel on „Capitolilt“ lõbustusmaksu saada poole miljoni sendi ümber. Üldse on kiireloomulisi nõudmisi „Capitoli“ vastu 4 miljoni sendi ümber.
Kino seisukord muutus raskeks pärast seda, kui üks osanikkudest, Praks, kes lühikest aega kinos oli 10.000 krooniga osanikuks, lahkudes peeneltsõlmitud lepingu tõttu tublisti rohkem raha ära viis kui ta tulles kaasa tõi.
Kuuldavasti on mitu isikut „Capitolist“ huvitatud ja kavatsevad kino uuesti avada. Teiste hulgas mainitakse ka riidekaupmees H. Rõivase nime.
Vaba Maa 19.01.1933 lk 7
„Capitolil“ võimaldus edasi töötada.
Linnavalitsus leppis kinoga kokku lõbustusmaksu asjus.
Kino „Capitol“ Viru tänaval, mida esmaspäeva õhtul taheti sulgeda, võib edasi töötada. Kinoomanikud said linnavalitsusega sõlmida lepingu võlguoleva lõbustusmaksu osakaupa tasumises, nii et linnavalitsus võimaldab kinol edasitöötamise. Erakreeditoride nõudmised kino sulgemiseks aga jäid tähele panemata, sest ametivõimud ei sule ettevõttet eraisikute võlanõudmiste pärast.
Lühikesi teateid.
End. kinoteatri „Capitoli“ teenijaskond on raskesse seisukorda sattunud selle tõttu, et neil viimase aja eest palk saamata. Pankrottiläinud omanikkudelt aga enam midagi loota ei ole. Enese aitamiseks korraldab teenijaskond nüüd mõned kinoetendused, milleks kreeditoridelt nõusolek saadud. Paluti piletitelt ka linna lõbustusmaksu alandamist, mis aga eitavalt otsustati.
Sõnumed 7.02.1933 lk 1
„Capitol“ vahetab omanikke ja nime.
Nagu kuuleme, kavatsevat üks kino „Capitoli“ osanikest, Bartels, võtta kino täielikult enda valdamisele. Kino vahetaks sel puhul ka oma nime, saades tagasi endise nimetuse – „Bi-Ba-Bo“.
Kinode surnuaialt.
Järgmiseks osutus „Capitol“.
Viru tänaval asuv kino „Capitol“ on sattunud maksuraskustesse, neil päevil notar Kister protestis nimetatud kino veksleid paarituhande kroonises summas.
Majaomanik, kellel üür saamata, ähvardas kino esmaspäeva õhtul sulgeda. Viimased päevad kino töötas filmiühing „Paramoundi“ kontrolli all. Kuna „Paramoundil“ kino „Capitolilt“ filmide eest saada suurem summa, ei olnud filmiühingu esindus nõus filmi teisiti andma, kui tingimusel, et kassasissetulek läheb „Paramoundi“ võla katteks. Selleks pandi „Paramoundi“ esindaja kassasse.
Niisugusel juhtumil, kui linnavalitsus või keegi teine oleks tulnud kinokassat aresti alla panema, oleks filmi näitamine kohe katkestatud, sest „Paramount“ andis filmilindi kinole kätte osadekaupa, nii kuidas tarvidus oli, demonstreerimiseks.
Tekkinud olukorra lahendamiseks ja „Paramondi“ huvide kaitseks sõitis Riiast Tallinna „Paramoundi“ esindaja Balti riikide jaoks hr. Kusmin.
Linnavalitsusel on „Capitolilt“ lõbustusmaksu saada poole miljoni sendi ümber. Üldse on kiireloomulisi nõudmisi „Capitoli“ vastu 4 miljoni sendi ümber.
Kino seisukord muutus raskeks pärast seda, kui üks osanikkudest, Praks, kes lühikest aega kinos oli 10.000 krooniga osanikuks, lahkudes peeneltsõlmitud lepingu tõttu tublisti rohkem raha ära viis kui ta tulles kaasa tõi.
Kuuldavasti on mitu isikut „Capitolist“ huvitatud ja kavatsevad kino uuesti avada. Teiste hulgas mainitakse ka riidekaupmees H. Rõivase nime.
Vaba Maa 19.01.1933 lk 7
„Capitolil“ võimaldus edasi töötada.
Linnavalitsus leppis kinoga kokku lõbustusmaksu asjus.
Kino „Capitol“ Viru tänaval, mida esmaspäeva õhtul taheti sulgeda, võib edasi töötada. Kinoomanikud said linnavalitsusega sõlmida lepingu võlguoleva lõbustusmaksu osakaupa tasumises, nii et linnavalitsus võimaldab kinol edasitöötamise. Erakreeditoride nõudmised kino sulgemiseks aga jäid tähele panemata, sest ametivõimud ei sule ettevõttet eraisikute võlanõudmiste pärast.
Lühikesi teateid.
End. kinoteatri „Capitoli“ teenijaskond on raskesse seisukorda sattunud selle tõttu, et neil viimase aja eest palk saamata. Pankrottiläinud omanikkudelt aga enam midagi loota ei ole. Enese aitamiseks korraldab teenijaskond nüüd mõned kinoetendused, milleks kreeditoridelt nõusolek saadud. Paluti piletitelt ka linna lõbustusmaksu alandamist, mis aga eitavalt otsustati.
Sõnumed 7.02.1933 lk 1
„Capitol“ vahetab omanikke ja nime.
Nagu kuuleme, kavatsevat üks kino „Capitoli“ osanikest, Bartels, võtta kino täielikult enda valdamisele. Kino vahetaks sel puhul ka oma nime, saades tagasi endise nimetuse – „Bi-Ba-Bo“.
Uudisleht 8.02.1933 lk 1
Esietenduskinoteater „Bi-Ba-Bo“ end. CAPITOL Viru tän. 11
Kesknädalast 8. veebruarist s.a. kino „Bi-Ba-Bo“ avamise eeskavaks parim hooaja helioperett kuulsa Otto Stransky muusikaga
„Marion, see pole viisakas“
Peaosades hurmav kaunitar Magda Schneider, huvitav Hermann Thimig, lõbus ja naljakas Otto Vallburg.
Külastage kõik veetleva Magda Schneideri parimat filmi!
II. Lisaeeskava.
Kassa avat.: äripäeval kl. 1/2 5 – 10 õht. Algus kell 5 p.l. Pühapäeval kl. 1/2 2 – 10 õht. Algus kell 2 p.l.
Esietenduskinoteater „Bi-Ba-Bo“ end. CAPITOL Viru tän. 11
Kesknädalast 8. veebruarist s.a. kino „Bi-Ba-Bo“ avamise eeskavaks parim hooaja helioperett kuulsa Otto Stransky muusikaga
„Marion, see pole viisakas“
Peaosades hurmav kaunitar Magda Schneider, huvitav Hermann Thimig, lõbus ja naljakas Otto Vallburg.
Külastage kõik veetleva Magda Schneideri parimat filmi!
II. Lisaeeskava.
Kassa avat.: äripäeval kl. 1/2 5 – 10 õht. Algus kell 5 p.l. Pühapäeval kl. 1/2 2 – 10 õht. Algus kell 2 p.l.
* * *
 |
| Viru 11, AS Paberivabrik Koil maja, kus tegutses kino Bi-Ba-Bo, valmis 1932, arhitekt Eugen Habermann. 1944. aastal põles maja seest tühjaks, viimased varemed lammutati 1950ndate a-te alguses. Hiljem ehitati samale kohale õmblusvabriku Lembitu hoone. Foto: september 1933*, © Eesti Arhitektuurimuuseum |
* "Geniaalse suurfilmide režissööri Cecille de Mille'i lavastus" "Unustatud käsud" Sari Maritza, Estella Taylori ja Gene Raymondiga esilinastus Bi-Ba-Bos teisipäeval, 12. septembril 1933. Väidetavalt oli tegemist Cecil B. DeMille'i 1923. a. tummfilmi "Kümme käsku" (The Ten Commandments) uuestilavastusega helifilmina. (Päevaleht 13.09.1933, 17.09.1933)
 |
| Viru 11, kunagine Bi-Ba-Bo asukoht. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla |
 |
| Viru tänav, paremal kunagine Bi-Ba-Bo asukoht Viru 11, kolm maja edasi paistab Peeter Vaskovi suur maja Viru 5 (arhitekt Eugen Sacharias, 1934). Foto: 1.08.2013, R. Vaikla |
