 |
| dea.nlib.ee |
Rahvaleht 16.08.1939 lk 4
Politseiaed võtab suurlinna ilmet.
Kapsapeenarde asemele kerkivad moodsad majad – demassiivid. Endise peenramaa ümberkorraldamine ootab linnavolikogult kinnitamist.
Politseiaed võtab suurlinna ilmet.
Kapsapeenarde asemele kerkivad moodsad majad – demassiivid. Endise peenramaa ümberkorraldamine ootab linnavolikogult kinnitamist.
Käesolev suvi on Tallinnale kujunenud eriti elavaks ehitustegevuse alal. On kerkinud üle linna rohkesti nägusaid ja kapitaalseid elamuid, mis aitavad vähendada valitsevat korterikitsikust, mis annab tunda eriti kõrgete üürihindade näol. Paljud neist ehitustest on kerkinud ja kerkimas korteriühingute kaudu, mis aitab riigi- ja omavalitsuste ametnikele ja teistele palgalistele soetada „oma tuba“, sest tavaliselt osutub oma maja püstitamine meie krediidioludes palgalistele ülejõukäivaks.
Täiesti uut ilmet kerkivate ehituste tõttu on võtmas endine politseiaed, mis on kujunemas juba lähemate aastatega uueks ja moodsaks elamukvartaaliks. Juba nüüd on tema ilme selline, et tundub selle varem inimestest hüljatud paiga nimetamine „politseiogorodiks“, nagu see nimi säilinud veel endisest Vene ajast, täiesti ebakohasena. Loodetavasti kaob peagi ka see nimetus rahvasuust, sest seda tingivad siin rajanevad tänavad, nagu Gonsiori, Kunderi, Jannseni, Aspe, Fählmanni, Kreutzwaldi ja teised oma viiekordsete kivist elamumassiividega. Saades otsese ühenduse praeguse katkenud Gonsiori tänava ühendamisega, on praegune politseiaed toodud ühtlasi ka südalinnale täiesti käe-jala juure.
Täiesti uut ilmet kerkivate ehituste tõttu on võtmas endine politseiaed, mis on kujunemas juba lähemate aastatega uueks ja moodsaks elamukvartaaliks. Juba nüüd on tema ilme selline, et tundub selle varem inimestest hüljatud paiga nimetamine „politseiogorodiks“, nagu see nimi säilinud veel endisest Vene ajast, täiesti ebakohasena. Loodetavasti kaob peagi ka see nimetus rahvasuust, sest seda tingivad siin rajanevad tänavad, nagu Gonsiori, Kunderi, Jannseni, Aspe, Fählmanni, Kreutzwaldi ja teised oma viiekordsete kivist elamumassiividega. Saades otsese ühenduse praeguse katkenud Gonsiori tänava ühendamisega, on praegune politseiaed toodud ühtlasi ka südalinnale täiesti käe-jala juure.
Linnaplaani muutmist selle linnaosa kohta on oodata juba eelolevaks sügiseks. Kavad Gonsiori tänava mõlema otsa ühendamiseks, rohelise ala loomiseks j.m. on linnal juba olemas ja need esitatakse volikogule arvatavasti juba volikogu esimesteks koosolekuteks. Gonsiori tänava läbiviimisega Vene turule tuleks lammutamisele umbes 20 elumaja, millede omanikelt oodatakse seisukohti kõige lähemaks ajaks. Arvatavasti valitseb arusaamine mainitud tänava vajadusest ka majaomanike seas, kuna seni on esitatud ainult kaks protesti. Ühenduses linnaplaani muutmisega kõne all olevas osas tuleb konkreetsemalt kõne alla ka praeguse „Kalevi“ platsi võtmine turu alla.
Nimetus „politseiogorod“ küünib juba Vene aega ja on sedavõrd vana, et isegi asjale lähedalseisjad ei tea anda esitatud küsimusele selle nime saamise kohta otsest vastust. On tõenäoline, et mainitud maa-ala oli peenramaana kasutamisel peale linna garnisoni veel ka politseil. Selle piirkonna lähedal oli ka omaaegne politseijaoskond, mis muide asub samas kohas Tartu maanteel veel ka praegu. Igatahes maa-ala on vabas osas kasutamisel aiamaana veel praegugi, ning otse suurte majablokkide ees lokkab veel kapsas, kaalikas ja muu aiavili. Siin on vabad krundid üüritud linna majandusosakonna poolt välja kehvematele linnakodanikele peenramaaks.
Muidugi saaks selline „idüll“ kasvavas moodsas linnaosas olla ettekujutatav veel tulevastel aastatel, kui vaadelda ainult neid ehitusi, mis valmivad käesoleva aasta lõpuski. Otse uue pritsimaja vastu üle tänava on kerkinud viiekordne tumepruuni kunstgraniidiga kaetud majamassiiv, mis kannab rahvasuus juba „kindralite maja“ nimetust. See on endise „politseiaia“ üks suuremaid uusi ehitusi, mahutades 34 korterit. Maja on läinud maksma ümmarguselt 600 000 krooni ja nagu näitab ka tema nimetus rahvasuus, on tema omanikeks 99 protsendiliselt meie kõrgemad sõjaväelased ning Vabadusristi kavalerid, mis on fikseeritud ka kõne all oleva ehitusühingu põhikirjas. Ehitusühingu esimeheks on piirivalve ülem kindral A. Kurvits. Ühingusse kuuluvad veel endine riigipresidendi käsunduskindral J. Jonson, siis sõjaminister P. Lill j.t.
Edasi on Gonsiori tänav olemas ainult ettekujutuses, sest ehitused algavad jälle alles üle Kreutzwaldi tänava jõudes. Siin valmis ehitusühing „Tarel“ läinud aastal moodne 5-kordne elamu 20 korteriga. Siin on moodsate korterite omanikest tuntud nimedega haridusministeeriumi üldosakonna dir. A. Kurvits, arhitekt E. Lohk, linna kooliarst dr. M. Püümets, kohtuministri abi J. Raid, dir. E. Kirotar välisministeeriumist ja teisi. „Tarel“ on aga veel terve rida uusi maju Kreutzwaldi ja Fählmanni tänavates. Siinsamas on uutest majadest kerkinud veel nn. „kohtunike maja“, kus osanikeks riigikohtunik E. Reisberg, endine kohtuminister J. Müller j.t.
Üle praeguse kapsaaia Gonsiori ja Kunderi tänavate vahel kerkib Kunderi ja Aspe tänava nurgale G. Underi, major A. Underi ja G. Reismanni ühisehitusena viiekordne kivimaja. Nende kõige lähemaks naabriks on samasuguse majaga riigisekretär K. Terras, haridusministri abi V. Päts ja P. Simmul. Samasse „ogorodile“ ehitavad omale maja ka teedeministeeriumi kõrgemad ametnikud. Kuna „politseiaed“ omab soodsa asukoha, siis tahab linn ka omaltpoolt hoolitseda selle maa-ala täisehitamise eest. Selleks on organiseerimisel uued korteriühingud, millele antakse välja siin vabad olevad ehituskrundid. Viimaste määramine toimub hiljem.
Kui alles paari aasta eest oli terves ulatuses elektrifitseeritud elumaja teatud sensatsiooniks, siis nüüd nii „politseiaial“ kui ka mujal kerkivad uued suuremad elamud on eranditult varustatud keskkütete ja ka elektriköökidega. Seega väheneb aeg-ajalt ka pealinna otsene tarvidus puukütte järgi, sest keskkütete ahjud köetakse kivisöe, nafta ja teiste ainetega, kuna elektrienergia ammutatakse pealinnale teadupärast Ellamaa turbarabast.
Fotod artikli juures:
VAADE KUJUNEVALE MOODSALE LINNAOSALE POLITSEIAIAL. Keskel uue pritsimaja torni vastu „kindralite maja“, sellest paremal Raua tänava algkool Gonsiori tänava poolsest küljest, ning edasi „kohtunikkude maja“.
Nimetus „politseiogorod“ küünib juba Vene aega ja on sedavõrd vana, et isegi asjale lähedalseisjad ei tea anda esitatud küsimusele selle nime saamise kohta otsest vastust. On tõenäoline, et mainitud maa-ala oli peenramaana kasutamisel peale linna garnisoni veel ka politseil. Selle piirkonna lähedal oli ka omaaegne politseijaoskond, mis muide asub samas kohas Tartu maanteel veel ka praegu. Igatahes maa-ala on vabas osas kasutamisel aiamaana veel praegugi, ning otse suurte majablokkide ees lokkab veel kapsas, kaalikas ja muu aiavili. Siin on vabad krundid üüritud linna majandusosakonna poolt välja kehvematele linnakodanikele peenramaaks.
Muidugi saaks selline „idüll“ kasvavas moodsas linnaosas olla ettekujutatav veel tulevastel aastatel, kui vaadelda ainult neid ehitusi, mis valmivad käesoleva aasta lõpuski. Otse uue pritsimaja vastu üle tänava on kerkinud viiekordne tumepruuni kunstgraniidiga kaetud majamassiiv, mis kannab rahvasuus juba „kindralite maja“ nimetust. See on endise „politseiaia“ üks suuremaid uusi ehitusi, mahutades 34 korterit. Maja on läinud maksma ümmarguselt 600 000 krooni ja nagu näitab ka tema nimetus rahvasuus, on tema omanikeks 99 protsendiliselt meie kõrgemad sõjaväelased ning Vabadusristi kavalerid, mis on fikseeritud ka kõne all oleva ehitusühingu põhikirjas. Ehitusühingu esimeheks on piirivalve ülem kindral A. Kurvits. Ühingusse kuuluvad veel endine riigipresidendi käsunduskindral J. Jonson, siis sõjaminister P. Lill j.t.
Edasi on Gonsiori tänav olemas ainult ettekujutuses, sest ehitused algavad jälle alles üle Kreutzwaldi tänava jõudes. Siin valmis ehitusühing „Tarel“ läinud aastal moodne 5-kordne elamu 20 korteriga. Siin on moodsate korterite omanikest tuntud nimedega haridusministeeriumi üldosakonna dir. A. Kurvits, arhitekt E. Lohk, linna kooliarst dr. M. Püümets, kohtuministri abi J. Raid, dir. E. Kirotar välisministeeriumist ja teisi. „Tarel“ on aga veel terve rida uusi maju Kreutzwaldi ja Fählmanni tänavates. Siinsamas on uutest majadest kerkinud veel nn. „kohtunike maja“, kus osanikeks riigikohtunik E. Reisberg, endine kohtuminister J. Müller j.t.
Üle praeguse kapsaaia Gonsiori ja Kunderi tänavate vahel kerkib Kunderi ja Aspe tänava nurgale G. Underi, major A. Underi ja G. Reismanni ühisehitusena viiekordne kivimaja. Nende kõige lähemaks naabriks on samasuguse majaga riigisekretär K. Terras, haridusministri abi V. Päts ja P. Simmul. Samasse „ogorodile“ ehitavad omale maja ka teedeministeeriumi kõrgemad ametnikud. Kuna „politseiaed“ omab soodsa asukoha, siis tahab linn ka omaltpoolt hoolitseda selle maa-ala täisehitamise eest. Selleks on organiseerimisel uued korteriühingud, millele antakse välja siin vabad olevad ehituskrundid. Viimaste määramine toimub hiljem.
Kui alles paari aasta eest oli terves ulatuses elektrifitseeritud elumaja teatud sensatsiooniks, siis nüüd nii „politseiaial“ kui ka mujal kerkivad uued suuremad elamud on eranditult varustatud keskkütete ja ka elektriköökidega. Seega väheneb aeg-ajalt ka pealinna otsene tarvidus puukütte järgi, sest keskkütete ahjud köetakse kivisöe, nafta ja teiste ainetega, kuna elektrienergia ammutatakse pealinnale teadupärast Ellamaa turbarabast.
Fotod artikli juures:
VAADE KUJUNEVALE MOODSALE LINNAOSALE POLITSEIAIAL. Keskel uue pritsimaja torni vastu „kindralite maja“, sellest paremal Raua tänava algkool Gonsiori tänava poolsest küljest, ning edasi „kohtunikkude maja“.
Uusi suurmaju Narva maanteele.
Tekkimas uus esindustänav.
Koostatud kava kohaselt muudetakse Narva maantee juba lähemate aastate jooksul laiemaks, lammutatakse vanad madalad puumajad ja ehitatakse asemele 4-6-kordsed kivimajad. Juba ongi seal kerkinud ärimees E. Aringu 5-kordne ja inglise kolledzhi ja J. Ruusa neljakordsed kivimajad. Eile kinnitas linnavalitsus ehitusprojekti, mille järele kindlustusselts „Eesti Lloyd“ ehitab kivist viiekordse elumaja Narva maanteele nr. 10, lammutades seal praegu asuva kahekordse puumaja.
Lähemal ajal kavatseb E. tööliste õnnetusjuhtumite vastu kindlustusühing püstitada suure hoone kohale, kus asuvad praegu kino „Forum“ ja Läti seltsi hooned, ja ehitusühing „Hoone“ ehitab väärika maja Narva maanteele nr. 14.
Tekkimas uus esindustänav.
Koostatud kava kohaselt muudetakse Narva maantee juba lähemate aastate jooksul laiemaks, lammutatakse vanad madalad puumajad ja ehitatakse asemele 4-6-kordsed kivimajad. Juba ongi seal kerkinud ärimees E. Aringu 5-kordne ja inglise kolledzhi ja J. Ruusa neljakordsed kivimajad. Eile kinnitas linnavalitsus ehitusprojekti, mille järele kindlustusselts „Eesti Lloyd“ ehitab kivist viiekordse elumaja Narva maanteele nr. 10, lammutades seal praegu asuva kahekordse puumaja.
Lähemal ajal kavatseb E. tööliste õnnetusjuhtumite vastu kindlustusühing püstitada suure hoone kohale, kus asuvad praegu kino „Forum“ ja Läti seltsi hooned, ja ehitusühing „Hoone“ ehitab väärika maja Narva maanteele nr. 14.
4-kordse elumaja Paldiski mnt. nr. 24 ehitavad Ervin ja Aleksander Ruused. Linnavalitsuse eilsel koosolekul kinnitati vastav projekt ja anti ehitusluba.
* * *
 |
| Gonsiori
17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja",
valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Pronksi tänavalt. Vasakul sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Pronksi 11. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Gonsiori tänavalt. Paremal tellingutes sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Gonsiori 17a. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Kreutzwaldi 15 / Faehlmanni 1 (algselt Faehlmanni 9), ehitusühingu "Tare" maja, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk, eelprojekt Tõnis Mihkelson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Paarismaja Raua põik 3 ja 5, arhitekt Roman Koolmar. Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" (teedeministeeriumi ametnikud) maja. Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja ("kohtunike maja"). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Paarismaja Kunderi 4 ja 6, arhitekt Roman Koolmar. Vasakul Kunderi 6, Paul ja Vilhelmine Simmuli maja. Paremal Kunderi 4, Gustav Reismani ning Gottfried ja Else Underi maja. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30),
Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias. Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla |
J. Ruusa 4-kordne maja Narva maanteel oli Narva mnt 27 (algselt Narva mnt 59, arhitekt Boris Tšernov) asunud elamu, mis lammutati seoses Tallinna Ülikooli uue hoone ehitusega.
 |
| Paldiski mnt 24, Ervin ja Aleksander Ruuse maja (1940 ostsid Kristjan Perens, Johann Adamson ja Marta Hürden), arhitekt Boris Tšernov. 4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud viies korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla |
