Pühapäev, 30. juuni 2013

1939 - Politseiaed võtab suurlinna ilmet


dea.nlib.ee
Rahvaleht 16.08.1939 lk 4
Politseiaed võtab suurlinna ilmet.
Kapsapeenarde asemele kerkivad moodsad majad – demassiivid. Endise peenramaa ümberkorraldamine ootab linnavolikogult kinnitamist.

Käesolev suvi on Tallinnale kujunenud eriti elavaks ehitustegevuse alal. On kerkinud üle linna rohkesti nägusaid ja kapitaalseid elamuid, mis aitavad vähendada valitsevat korterikitsikust, mis annab tunda eriti kõrgete üürihindade näol. Paljud neist ehitustest on kerkinud ja kerkimas korteriühingute kaudu, mis aitab riigi- ja omavalitsuste ametnikele ja teistele palgalistele soetada „oma tuba“, sest tavaliselt osutub oma maja püstitamine meie krediidioludes palgalistele ülejõukäivaks.
Täiesti uut ilmet kerkivate ehituste tõttu on võtmas endine politseiaed, mis on kujunemas juba lähemate aastatega uueks ja moodsaks elamukvartaaliks. Juba nüüd on tema ilme selline, et tundub selle varem inimestest hüljatud paiga nimetamine „politseiogorodiks“, nagu see nimi säilinud veel endisest Vene ajast, täiesti ebakohasena. Loodetavasti kaob peagi ka see nimetus rahvasuust, sest seda tingivad siin rajanevad tänavad, nagu Gonsiori, Kunderi, Jannseni, Aspe, Fählmanni, Kreutzwaldi ja teised oma viiekordsete kivist elamumassiividega. Saades otsese ühenduse praeguse katkenud Gonsiori tänava ühendamisega, on praegune politseiaed toodud ühtlasi ka südalinnale täiesti käe-jala juure.

Linnaplaani muutmist selle linnaosa kohta on oodata juba eelolevaks sügiseks. Kavad Gonsiori tänava mõlema otsa ühendamiseks, rohelise ala loomiseks j.m. on linnal juba olemas ja need esitatakse volikogule arvatavasti juba volikogu esimesteks koosolekuteks. Gonsiori tänava läbiviimisega Vene turule tuleks lammutamisele umbes 20 elumaja, millede omanikelt oodatakse seisukohti kõige lähemaks ajaks. Arvatavasti valitseb arusaamine mainitud tänava vajadusest ka majaomanike seas, kuna seni on esitatud ainult kaks protesti. Ühenduses linnaplaani muutmisega kõne all olevas osas tuleb konkreetsemalt kõne alla ka praeguse „Kalevi“ platsi võtmine turu alla.
Nimetus „politseiogorod“ küünib juba Vene aega ja on sedavõrd vana, et isegi asjale lähedalseisjad ei tea anda esitatud küsimusele selle nime saamise kohta otsest vastust. On tõenäoline, et mainitud maa-ala oli peenramaana kasutamisel peale linna garnisoni veel ka politseil. Selle piirkonna lähedal oli ka omaaegne politseijaoskond, mis muide asub samas kohas Tartu maanteel veel ka praegu. Igatahes maa-ala on vabas osas kasutamisel aiamaana veel praegugi, ning otse suurte majablokkide ees lokkab veel kapsas, kaalikas ja muu aiavili. Siin on vabad krundid üüritud linna majandusosakonna poolt välja kehvematele linnakodanikele peenramaaks.
Muidugi saaks selline „idüll“ kasvavas moodsas linnaosas olla ettekujutatav veel tulevastel aastatel, kui vaadelda ainult neid ehitusi, mis valmivad käesoleva aasta lõpuski. Otse uue pritsimaja vastu üle tänava on kerkinud viiekordne tumepruuni kunstgraniidiga kaetud majamassiiv, mis kannab rahvasuus juba „kindralite maja“ nimetust. See on endise „politseiaia“ üks suuremaid uusi ehitusi, mahutades 34 korterit. Maja on läinud maksma ümmarguselt 600 000 krooni ja nagu näitab ka tema nimetus rahvasuus, on tema omanikeks 99 protsendiliselt meie kõrgemad sõjaväelased ning Vabadusristi kavalerid, mis on fikseeritud ka kõne all oleva ehitusühingu põhikirjas. Ehitusühingu esimeheks on piirivalve ülem kindral A. Kurvits. Ühingusse kuuluvad veel endine riigipresidendi käsunduskindral J. Jonson, siis sõjaminister P. Lill j.t.
Edasi on Gonsiori tänav olemas ainult ettekujutuses, sest ehitused algavad jälle alles üle Kreutzwaldi tänava jõudes. Siin valmis ehitusühing „Tarel“ läinud aastal moodne 5-kordne elamu 20 korteriga. Siin on moodsate korterite omanikest tuntud nimedega haridusministeeriumi üldosakonna dir. A. Kurvits, arhitekt E. Lohk, linna kooliarst dr. M. Püümets, kohtuministri abi J. Raid, dir. E. Kirotar välisministeeriumist ja teisi. „Tarel“ on aga veel terve rida uusi maju Kreutzwaldi ja Fählmanni tänavates. Siinsamas on uutest majadest kerkinud veel nn. „kohtunike maja“, kus osanikeks riigikohtunik E. Reisberg, endine kohtuminister J. Müller j.t.
Üle praeguse kapsaaia Gonsiori ja Kunderi tänavate vahel kerkib Kunderi ja Aspe tänava nurgale G. Underi, major A. Underi ja G. Reismanni ühisehitusena viiekordne kivimaja. Nende kõige lähemaks naabriks on samasuguse majaga riigisekretär K. Terras, haridusministri abi V. Päts ja P. Simmul. Samasse „ogorodile“ ehitavad omale maja ka teedeministeeriumi kõrgemad ametnikud. Kuna „politseiaed“ omab soodsa asukoha, siis tahab linn ka omaltpoolt hoolitseda selle maa-ala täisehitamise eest. Selleks on organiseerimisel uued korteriühingud, millele antakse välja siin vabad olevad ehituskrundid. Viimaste määramine toimub hiljem.
 Kui alles paari aasta eest oli terves ulatuses elektrifitseeritud elumaja teatud sensatsiooniks, siis nüüd nii „politseiaial“ kui ka mujal kerkivad uued suuremad elamud on eranditult varustatud keskkütete ja ka elektriköökidega. Seega väheneb aeg-ajalt ka pealinna otsene tarvidus puukütte järgi, sest keskkütete ahjud köetakse kivisöe, nafta ja teiste ainetega, kuna elektrienergia ammutatakse pealinnale teadupärast Ellamaa turbarabast.
Fotod artikli juures:
VAADE KUJUNEVALE MOODSALE LINNAOSALE POLITSEIAIAL. Keskel uue pritsimaja torni vastu „kindralite maja“, sellest paremal Raua tänava algkool Gonsiori tänava poolsest küljest, ning edasi „kohtunikkude maja“.

Uusi suurmaju Narva maanteele.
Tekkimas uus esindustänav.
Koostatud kava kohaselt muudetakse Narva maantee juba lähemate aastate jooksul laiemaks, lammutatakse vanad madalad puumajad ja ehitatakse asemele 4-6-kordsed kivimajad. Juba ongi seal kerkinud ärimees E. Aringu 5-kordne ja inglise kolledzhi ja J. Ruusa neljakordsed kivimajad. Eile kinnitas linnavalitsus ehitusprojekti, mille järele kindlustusselts „Eesti Lloyd“ ehitab kivist viiekordse elumaja Narva maanteele nr. 10, lammutades seal praegu asuva kahekordse puumaja.
Lähemal ajal kavatseb E. tööliste õnnetusjuhtumite vastu kindlustusühing püstitada suure hoone kohale, kus asuvad praegu kino „Forum“ ja Läti seltsi hooned, ja ehitusühing „Hoone“ ehitab väärika maja Narva maanteele nr. 14.

4-kordse elumaja Paldiski mnt. nr. 24 ehitavad Ervin ja Aleksander Ruused. Linnavalitsuse eilsel koosolekul kinnitati vastav projekt ja anti ehitusluba.
* * *


Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Pronksi tänavalt. Vasakul sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Pronksi 11.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Gonsiori tänavalt. Paremal tellingutes sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Gonsiori 17a. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kreutzwaldi 15 / Faehlmanni 1 (algselt Faehlmanni 9), ehitusühingu "Tare" maja, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk, eelprojekt Tõnis Mihkelson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Raua põik 3 ja 5, arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" (teedeministeeriumi ametnikud) maja.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja (
"kohtunike maja").
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kunderi 4 ja 6, arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Kunderi 6, Paul ja Vilhelmine Simmuli maja. Paremal Kunderi 4, Gustav Reismani ning Gottfried ja Else Underi maja. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30), Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias.
Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

J. Ruusa 4-kordne maja Narva maanteel oli Narva mnt 27 (algselt Narva mnt 59, arhitekt Boris Tšernov) asunud elamu, mis lammutati seoses Tallinna Ülikooli uue hoone ehitusega.



Paldiski mnt 24, Ervin ja Aleksander Ruuse maja (1940 ostsid Kristjan Perens, Johann Adamson ja Marta Hürden), arhitekt Boris Tšernov. 4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud viies korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Reede, 28. juuni 2013

1939 - Tallinnas kerkib uusi maju


dea.nlib.ee
Päevaleht 18.07.1939 lk 6
Tallinnas kerkib uusi maju
Ehitatakse peamiselt 4- ja 5-kordseid elumaju. – Politseiaed saab uue ilme

Vaatamata lämmatavale kuumusele käib Tallinnas kiire ehitustöö. Igas linnaosas võib näha hiigeltellinguid, mille varjul püstitatakse 4- ja 5-kordseid moodsaid kivimaju. Kuigi linna üldine ilme viimaste aastate jooksul on tunduvalt muutunud, tõotavad ehituselolevad hooned seda veelgi muuta.
Kõige enam uusi maju püstitataks endise Politseiaia ja Narva maantee ümbruses. Päevast-päeva ragisevad siin mootorvintsid ja päikesest pruunistunud müüritöölised lisavad kerkivatele müüridele kõrgust.
Teoksil olevad ehitustööd võib näha igas staadiumis, alates alusmüüride rajamisest ja lõpetades sisemise viimistlustööga. Suurenenud ehitustegevuse tõttu on vastavalt tõusnud ka tööhinnad ja virk müüritööline võib varahommikust hilisõhtuni töötades saada palka kuni 10 krooni päevas.
Toorehitusena on valminud ja vastu võetud Politseiaial asetsev 5-kordne kivimaja, mis kuulub korteriühing „Vari’le“. Majja tuleb 4-5-toalisi kortereid üle 40-ne. Narva maantee ääres asetseval 5-kordsel hiigelmajal on ühelt küljelt juba tellingid maha võetud ja maja astub peagi oma täies mõjurikkuses esile. Maja omanik Ernst Aring olevat hoone kuuldavasti edasi müünud Lindele. Toorelt on valmis ka Kopli ja Erika tänavate nurgal asetsev korteriühing „Põhjala“ 4-kordne kivimaja ja Tõnismäel asetsev haigekassa maja.
Rohkesti on ka uute majade ehituste rajamisi, mille juures teostatakse mullatöid ja alusmüüride ehitamist. Suurimaid neist on Konstantin Pätsi tänaval asetsev ohvitseride keskkogu maja, mille mullatöödele on rakendatud trobikond veoautosid.
V. Ameerika 17 ehitab 4-kordset kivist elumaja majaomanik Kallo. Kuhlbarsi tänava ja Pärnu maantee nurgale püstitab korteriühing „Kalju“ samuti 4-kordset kivamaja. Veel neljakordseid maju kerkib Pärniku ehitusel Vesivärava tänavale 46, korteriühing „Oma tuba“ maja Gonsiori ja Kuhlbarsi tän. nurgale, V. Kalamaja 17 ja U. Kalamaja 26.
5-kordseid maju on ehitusel Kunderi 12 korteriühing „Vara“ poolt ja Kreutzvaldi 22 korteriühing „Üürnike ühismaja“ poolt. Viimane hoone tuleb hiigelsuur ja mahutab üle 50 korteri.
Kuigi enamus ehitatavaid maju on elumajad ja peavad aitama kitsaid korteriolusid lahendada, on ka teiselaadseid ehitusi. Neist võiks nimetada ohvitseride keskkogu uut hoonet ja Jakobi 21 püstitatavat vabatahtliku tuletõrjeühingu 2-kordset kivist pritsimaja.
Fotod artikli juures:
Narva maantee äärne 5-kordne kivimaja on kuuldavasti enne valmimist vahetanud omanikku. Politseiaial vabastatakse „Vari“ elumaja tellingitest. Kreutzwaldi ja Tina tänavate nurgal on uus maja peagu valmis.
Inglise Kolledži uus maja on juba pikkuselt aukartustäratav. Politseiaiale kerkib uusi maju nagu seeni.

Päevaleht 19.07.1939 lk 8
E. Aring ei müü oma maja
Meie lehe eilses reportaažis Tallinnas kerkivate uute majade kohta oli märgitud, nagu müütavat E. Aring oma Narva maanteel valminud 5-kordset maja. Nagu maja omanik meile aga kinnitab, pole temal mingit kavatsust oma hoonet müüa, ehk küll on olnud osta soovijaid.

* * *
Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Pärast sõda ehitati majaga liituvad samas stiilis kõrvalhooned Gonsiori 17a (paremal servas, tellingutes) ja Pronksi 11 (vasakul servas). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30), Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias.
Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Erika 1, korteriühingu "Ühisvara" (kummitööstuse OÜ Põhjala töötajad) maja, valmis 1939, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Väike-Ameerika 7 (algselt Väike-Ameerika 17), Jüri Kallo maja (septembris 1940 ostis korteriühing "Kaunis Kodu"). Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla

Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (artiklis ekslikult Kuhlbarsi - Pärnu mnt nurk), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Vesivärava 46, Peeter Värniku maja (augustis 1940 ostis korteriühing "Vesivärava"), arhitekt Karl Tarvas (Treumann).
Foto: 28.06.2013, R. Vaikla

Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Vana-Kalamaja 17, Arnold ja Martha Vildmani, Erika-Dorothea Multeri ja Karl-Roland Vildma maja.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

? - Uus-Kalamaja 26, 4-kordne maja - ?

Kunderi 12, korteriühingu "Vara" maja, arhitekt Alfred Kehva. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kreutzwaldi 22, korteriühingu "Üürnike Ühismaja" maja, valmis 1941, arhitekt A. Käsper.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kreutzwaldi 15 / Faehlmanni 1 (algselt Faehlmanni 9), ehitusühingu "Tare" maja, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk, eelprojekt Tõnis Mihkelson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Jakobi 21.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Neljapäev, 27. juuni 2013

1939 - Ehitav Tallinn


dea.nlib.ee
Uudisleht 23.04.1939 lk 16
Ehitav Tallinn
Ehitustegevuse hooaja varane algus. – Südalinna ehitatakse suurmaju moodsate mugavustega korteritega. – Elumajad kahe peremehega
Ehitustegevust juhtivad raamseadused pannakse maksma
 
Politseiaed kaob mineviku hõlma
Tendents suurehitiste püstitamisele südalinna näib kestvat ka käesoleval aastal. Eelistatud rajoonideks on ses suhtes Politseiaed ja Narva maantee.
Politseiaial käib praegu ehitustöö tervelt 7 suurema ehituse juures. Suurimaks neist, mis valmib juba paari kuu pärast, on korteriühing „Vari“ ühiselamu, mis sisaldab üle 40 korteri.
Korteriühing „Ühiskodu“ neljakordne elamu on püstitatud täielikult uudisehitusmaterjalist – kärgtelliskividest. See sisaldab 10 suuremat korterit. Edasi on Politseiaial pooleli veel „Tare“ suurem ehitus, majaomanik Siimoni uus elamu, mis ehitatakse ühise tulemüüriga naaberhoonega, mille püstitajaks neli majaomanikku ühiselt j.t. Endine juurviljamaaks kasutatud Politseiaed on oma ilme täielikult kaotanud. Järgi on jäänud vaid mõned üksikud krundid.

Korterid kõigi mugavustega
Narva maanteel on käimas E. Aringu ehitus. See hoone kujuneb oma sisustuselt moodsemaks Tallinnas, kuna kõik korterid temas sisaldavad elektri- või gaasipliidi, külmutuskapi, jooksva külma ja sooja vee.
Narva maanteel on teoksil veel riikliku inglise kolledzhi ehitustöö.
Uutest koolihoonetest on alustatud veel Westholmi gümnaasiumi hoone ehitust Kordese tänaval. Krundi pinda tasandatakse ning ühtlasi on asutud alusmüüri rajama; sügiseks tahetakse ehitus viia katuse alla. 20. algkooli hoone Pärnu maanteel on lõpuleviimisel. Pärnu maanteel käib veel Tallinna tehnikumi hoone ehitustöö. Roosikrantsi tänaval valmib J. Tiitsmanni moodne elamu.
Üldiselt ehitustöö Pärnu maanteel pole tänavu veel arenenud sellesse hoogu, nagu see nähtus paaril viimasel aastal. Sama võib öelda ka Tartu maantee kohta.

Elamud kahe peremehega
Pelgulinnas ehitustöö keskus on kujunenud Härjapea tänava ümbrusse, kus praegu on pooleli 5 ehitust ning alustamisel teist samapalju. Neile kümnele krundile, mis linn jagas välja eelmisel aastal, oli tervelt 40 soovijat. Seetõttu krundid anti välja loositeel.
On huvitav märkida, et suur osa neist elumajadest on ehitatud kahe peale. Hoonel on kaks sissekäiku ja kummaski osas neli korterit. See moodus võimaldab ka väiksema kapitali omanikul oma raha ehitustesse paigutamist.

Ehitustöö Lasnamäel
Ehitustöö areneb ka Lasnamäel, kuigi siin iga poolelioleva ehituse juures võib veenduda, milliste raskustega ehitamine siin on seotud. Nii majaomanik Ruuli maja Kivimurru tänaval on püstitatud krundile, mille ühes otsas tuli täita ligi 10 jala sügavune tiik, teise ossa alusmüür rajada aga lõhkeainetega purustatavasse paesse. Uusi ehitusi on aga siin tänavu lõpetamisel ja pooleli õige mitu. 

Ehitustegevusele antakse raamseadused
Käesolev aasta tõotab kujuneda ehitamisele murranguliseks selles suhtes, et tänavu lõplikult töötatakse välja ja pannakse maksma kindlad raamjuhised ehitustegevuse kohta. Uus ehitusseadus on riigivolikogust läbi läinud. Vastuvõtmise järele riiginõukogus peavad järgnema sellele seadusele tehnilised määrused ehituste kohta, millised annab teedeminister. Selle järgi omavalitsustel tuleb asuda kohalike ehitusmääruste kohandamisele üldseadusega. Nende uute normidega on ehitustegevus, mille juhusliku arenemise üle kaua on vaeva nähtud, lõpuks suunatud kindlatesse piiridesse.
Eesti Majaomanikkude Seltsi esimees dir. A. Helmre, kellelt küsime arvamust areneva ehitushooaja töötingimuste kohta, leiab, et neis eelmiste aastatega võrreldes erilisi muudatusi pole ette näha. Ehitusmaterjale on saadaval, kuigi nende hind püsib kõrgel, oskustööliste kaader pisitasa suureneb. Tunda annab madal täisehitusprotsent linnaäärtes, mis suunib ehitustegevuse südalinna, kuhu on võimalik ehitada vaid kallimaid kortereid. Elukorterite juurdetulekuga südalinnas aga vabaneb sedamööda kortereid äärelinnas; eraehitustegevusele hoo andmine on igal juhul tõhusam abinõu kaevatud korterikriisi lahendamiseks.
* * *

Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Pärast sõda ehitati majaga liituvad samas stiilis kõrvalhooned Gonsiori 17a (paremal servas, tellingutes) ja Pronksi 11 (vasakul servas). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Raua põik 3 ja 5, "kohtunike maja", arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kreutzwaldi 15 / Faehlmanni 1 (algselt Faehlmanni 9), ehitusühingu "Tare" maja, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk, eelprojekt Tõnis Mihkelson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kunderi 4 ja 6, arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Kunderi 6, Paul ja Vilhelmine Simmuli maja. Paremal Kunderi 4, Gustav Reismani ning Gottfried ja Else Underi maja. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla
Ilmselt on artiklis ekslikult Siimoni elamu ja nelja omanikuga naabermajana kirjeldatud hoonete all silmas peetud just neid maju.

Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30), Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias.
Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 8 ja 8a, Jaan ja Ernst Tiitsmani paarismaja, valmis 1939, arhitekt Eugen Habermann. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kolmapäev, 19. juuni 2013

1938 - Uued mugavad kodud: uus elurõõm - Kermanni maja Koidula 3


Pealinna Teataja 16.10.1937 lk 3
Kadriorgu ehitatakse modernseim maja Eestis
Ehituse juures on läbi viidud kõik viimaseaja ehitustehnilised uuendused
 
Kadrioru läheduses, Koidula tän. 3 valmib neljakordne kivihoone, mis on sõna tõelises mõttes meie elamukultuuri pärl või ehituskunsti tippsaavutus. Toome alljärgnevalt mõningaid tähelepanekuid nendest uuendustest, mis selle elamu ehitamisel on püütud läbi viia.
Maja omanikuks on o.-ü. „Tarmo“ kaasomanik Julius Kermann. Nagu omanik ise tähendab, on ta püüdnud hoone ehitamisel rakendada kõiki oma tähelepanekuid Soome, Rootsi ja Saksa elamukultuuri alalt, milleks ta on teinud vastavaid tutvumisreise. Raskusi on tekitanud ainult tõeliselt vilunud ehitustööliste kaadri leidmine. Lõpuks on siiski saadud vajalisel arvul kvalifitseeritud oskustöölisi, kes oma ülesandeid on täitnud täie andumuse ja vilumusega. Nii on hoone ka struktuurilt võimas ja täiuslik.
Praegu on käimas hoone sisemine viimistlus.
Väliselt kaetakse hoone valge kunstgraniidiga.
 
Maja alumine kord.
Maja esikülge ilustab võimas, käsitsitehtud ilustustega massiivne tammeuks. Ukse kõrval, kus tavaliselt meil on nimekaardid ja kellanupud, asub omapärane seadeldis, mille kaudu on loodud telefoniühendus ukse juurest korteritega. Siin on iga nimesildi kõrval võrestatud ava, kuhu tuleb rääkida soovit. korteriga ühendusse astumiseks.
Välisuks on alaliselt lukustatud. Kui soovite kellelegi külla minna, siis vastav seadeldis võimaldab korterist nupule vajutades avada teile välisukse.
Maja tagaküljel on kaks autogaraaži ja nende vahel väiksem ruum, kuhu võib paigutada lapsevankrid, jalgrattad ja muid vajalisi esemeid, mida ei tohi viia korterisse.
Keldrikorral on keskkütteruum, kojamehekorter ja transformaatoriruum, kus kõrgepingevool töötatakse ümber madalpingeliseks. Selle ruumi kõrval asub maja nn. tsentraal-ruum, kuhu on paigutatud iga korteri kohta majandus- ja valgustusvoolu mõõtjad, et nende kontrollija ei tülitaks tarbetult elanikke!
 
Kogu maja kohta üks võti.
Välisukse kui ka kõigi ülduste avamiseks on kõigil elanikel üks võti. Sellega saab võrdselt avada kõiki uksi, kuid mitte oma naabrikorteri ust, mida võimaldab uudne „Abloy“ lukuseadeldis. Esiku seinas alumisel korral on paneel-radiaator. Kogu maja torustik, mida on peagu samapalju kui mõnes käitises, on varjatud seinte sisse. Vajaliselt väljaulatuvad osad on kõik kroomitud, mis võimaldab neid osi kergelt puhastada ja saavutada äärmust puhtuses.
Eesruumide põrandad on kaetud kummiga ja arhitekti poolt kaunistatud ornamentide ja muude ilustustega. Alumise korra esikus graniitkuju juures asub graniitalusel purskkaev. Esiku põrandad on kaetud kummikattega.
 
Korterid.
Esikust viib massiivne tammeuks avarasse korteriesikusse, mille seinad kaetud kropp-õlivärviga. Seintes asuvad erikapid riietele ja pesule ning kohvritele. Esikust viib uks vannituppa, milles asetseb lai, madal plokkvann. Vannitoa seinad on kaetud valgete kahvelkividega. Ülal seinal asetseb keskkütteradiaator, mis kaetud portselanemailiga. Põrand metlahplaatidest. Seebikausid on varjatult asetatud seintesse ja vannist väljumiseks on portselankäepide. Vannitoas on isegi eriseadeldis, mis on tarvitamiseks ainult naistele. Vannitoa kõrval on klosett automaatloputajaga.
Köök on varustatud elektripliidiga, milles eraldi ahjud küpsetamiseks ja praadimiseks. Pliidil on kuus keedukohta. Samas läheduses asetseb nõudepesemise seadeldis, mis kaetud roostevaba terasega. Köögis on alatiselt saadaval soe vesi. Tarvitseb ainult keerata kraani ja automaatselt süttib pööningul asetsev gaasisoojendus ning kraanist tuleb mõne sekundiga soe vesi. Sarnane süsteem on mõeldud selleks, et saavutada kokkuhoidu vee soojendamiseks vajalikus küttes. Pööningul asetsevas gaasimõõtjas põleb väikene tuluke, mille kulu on umbes 5 senti kuus. Kraanist keeramisel süttib tuluke, tekitades suure leegi, mis soendab vee mõne sekundiga.
Köögi seinad on kaetud valge kahvelkiviga ja ülevalt õlivärviga värvitud. Seinal on ka eriseadeldis, mis näitab teenijale, kuhu tuppa teda vajatakse! Köögis on peale hariliku külmkapi veel elektri-külmutuskapp.
Köögist viib üks uks teenijatuppa, kus on torumööbel, mis kuulub korteriga ühes väljaüürimisele. Sellega tahab peremees saavutada puhtust, ning kergendada üürnikele korterite sisustamist.
Eluruumi põrand on endastmõistetavalt parketist. Igas ruumis eraldi ventilatsioon. Raadioantenn on kogu majale ühine ja ühendused viidud igasse korterisse. Samuti võimaldub ka telefoni paigutamine igasse ruumi. Mõnedesse tubadesse on rajatud kaminad, mis valmistatud Vasalemma marmorist. Seda võib iga üürnik kütta oma äranägemise järele toa hubasuse tõstmiseks, kuna üldist soojust annab ikkagi keskküte.
 
Üldesikust viib uks rõdule, kuhu omapärane tõstetav võrestik võimaldab puhastamiseks ja kloppimiseks paigutada pesu ja muid esemeid. Rõdult viib hermeetiliselt suletav avar, glasuuritud ava alumisele korrale. Siia võib heita prahti ja muid jätteid, mis torustiku kaudu langevad alla hermeetilisse plekk-kasti, mida vajaduse korral tühjendatakse.
 
Pesuköök asetseb pööningul, kus kõik seadeldised on mehhaniseeritud. Pesupesemine toimub elektrijõul töötava masinaga, mis ühtlasi ka kuivatab otse pesemisel pesu. Pesemisruumi kõrval on rullimis- ja triikimisruum. Elektriga töötav rull kuivatab ja rullib pesu.
Pööningul on puukastiga varjatud torustik, millest ühe kaudu juhitakse katuselt tulev vihmavesi hoovile, et rennidega mitte rikkuda maja fassaadi.
Pesupesemisel vajatavat elektrit tarvitab iga üürnik oma lugeja kaudu, milleks iga jaoks on eraldi lülitatav kang, mida varjavat kasti ei saa muidu sulgeda, kui peab kangi lükkama endisesse asendisse, millega lülitub elekter. See on mõeldud selleks, et naaber ei saaks kasutada kaasüürniku mõõtjalt voolu, juhul, kui eelmine pesija unustas elektri välja lülitamata!
 
Majas on kaheksa korterit, millest 4 on 3- ja 4 5-toalised. Põranda ruutmeetri hinnaks arvab peremees Kr. 1.30.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 10.07.1938 lk 3
Uued mugavad kodud – uus elurõõm.
Köögid, kus ei tunta tulitikku ega puuhalgu. :: Telefonijutt välisuksel ootava võõraga. :: Ringkäik Tallinna moodsamas majas.

Järjest kasvava Tallinnaga on tõepoolest umbes samuti nagu isa ja pojaga. Näe, väikemees siinsamas upitab alles teha oma esimesi samme, kuid järgmisel suvel ta juba hullab liivakastis. Kuni kunagine nooruk uute elamisviisidega hakkab elus täitma oma täismehe osa. Ja allapoole looka jäänud vanad alles siis endamisi imestavad: kuidas see kõik on läinud nii imekiiresti, alles see oli, kui ta tatsutas teha oma esimesi samme...
Nii on ka järjest kasvava Tallinnaga. Suuregi arengu samm-sammulised pisiasjad lähedalseisjale kipuvad jääma kahe silma vahele. Alles siis, kui tuleb aastaid eemal olnud inimene, imestame koos temaga: tõepoolest, pealinn omaaegsega võrreldes pole enam ära tunda!
See on asja efektne välispilt. On veel tähtsam – uute ning moodsate suurmajadega on rajatud loetlematu hulk moodsaid ja avaraid kodusid, mis nende elanikele toovad kaasa uusi elamisviise ning uut elamisrõõmu ja ühes sellega kaudselt kasvatavad otsekui uusi inimesi.
Põgusa pilgu heitmine sellisesse moodsasse kodusse ongi alljärgneva ülesanne.

Kadrioru kastanite ja pärnade rohelus leevendab moodsa funktsionaalstiilis neljakordse kivimaja karmi uusasjalikku ilmet. Üdi kõditav trammi ulgumine roopapaari käänakul ja punase mootorlooma – autobuse röögatus merepoolsel teel ei suuda lõpputegevalt häirida Kadrioru paitav-pehmet rahuelu. Tiivuliste pere puulatvades ja pea kohal ei tee sordiini all kostvast linnamürast väljagi; lindude orkester trillerdab siin igal sammul.
Kuid vajutamine moodsa maja välisukse käepidemele ei ava veel ust. Aga kui on vajutatud kellanupule, on umbes nii, et saab teoks jutt Piileami eesli kõneoskusest. Sest lühidalt üteldes – uksepiit hakkab kõnelema!
„Kes seal on! Keda teie soovite!“
Uksepiidas peituvasse mikrofonisse omaltpoolt seletused antud, maja välisuks avaneb hääletult, ilma et ukse taga leiaksime inimhingegi.
Ei, see siiski pole vaimudemaja! Asjas hoopis teadmatule olgu edasi antud külalislahke majaomaniku seletused iserääkiva uksepiida ja automaatselt avaneva-sulguva ukse kohta.
KÕNELEV UKSEPIIT.
Uksepiidas leidub eriline telefonimikrofon, mis on ühendatud iga korteriga. Nüüd tarvitseb vaid vajutada soovitud isiku kellanupule, ja telefoniühendus korteriga on loodud. Ja et lukustatud esiust avada, pole vaja korteriomanikul võtit otsida. Piisab vaid vajutamisest korteris leiduvale nupule ja uks avaneb automaatselt, et sisseastuja järele jälle kinni vajuda. Selline keeruline lukk töötab magneetkontaktide süsteemi alusel.
Kadestamisväärne seadeldis, on põhjust ütelda igaühel, kes päevas kümmekond või enamgi korda peab ust avama kutsumata külalistele – raadioaparaatide, sinepipulbri ja päästearmee kirjanduse müütajaile. Aga kadestajail tuleb ühtlasi võtta teadmiseks, et selline telefoni- ja lukuseadeldis, mis praegu Tallinnas on ainus, maksab ümmarguselt 800 kr. Ja lisaks sellele kunstipäraste ilustustega massiivne tammepuust uks maksab summa, millest julgesti jatkub aguli „säärvandiga“ korterile kogu sisustuse soetamiseks!
Kontsanaelad, mis mõnel mehel tänavasillutisel munakividest võivad välja raiuda terve tulevärgi, ei anna ennas maja koridoris tundagi. Samm sureb hääletuna nagu pehmel vaibal. Pilk alul ei tabagi, et põrand koridoris on kaetud tagasihoidliku ja meeldiva mustriga erilise kummikihiga. Tavaline tüütav ja kärarikas koridorielu on moodsas majas sellega olematuks tehtud.
Trepi käänakul aknaniish, poleeritud soome graniidist alusega ja kunstmarmorist seintega. Keskel väike mullapeenar ja kuhelik lopsakalt õitsvaid lilli. Hiljem lillepeenar asendatakse miniatuurse purskkaevuga. Ja kui oleme tõusnud järgmisele majakorrale, silma kõditab teisetooniline sinakas ümbrus ning valgus. Selles moodsas majas, mida peetakse ehituskunsti ja sisustuse poolest parimaks Tallinnas, iga majakorra trepikoja põrand ja seinad on isevärvilised. Et ei oleks majakordadega eksimist hajameelsetel elanikel. Vist ei annaks siin enam anekdootideks põhjust ka hajameelsed professorid!
ELEKTRIFITSEERITUD KÖÖK.
Igal majakorral on vaid kaks korterit, viietoalised ja kolmetoalised, vastavalt põrandapinnaga 150 ja 100 ruutmeetrit. Eesruumis sisseehitatud kapid üliriietele ja eriline seinakapp reisikohvritele. Kabinetis Vasalemma marmorist ja nn. fuugitud telliskividest ehitatud kaminas ootavad kasehalud süütamist. Kuid kogu korteri kohta see on ainus kolle, millest saab tunda tulivingu. Sest köögis toimetab kõike elekter. Edasi valguserikas võõrastetuba – ümberringi rohkem klaasi kui kiviseinasid.
Ja köök – siia teeksid meeleldi huvimatkasid paljudki Tallinna perenaised, et lahkuda kadedustundega. Siia tahaks tuua ka tolle metuusalemtaadi rannaäärsest külast, keda sai näha puhkusematkal. Istus vanataat, riided hallid, habe hall, juuksed hallid ja pilguski vanaduse halli tooni, heinamaa ääres ja küpsetas söehunnikus kartuleid. Ja kui autorikke tõttu tuli juttu elektrist, vanataat jutujärjest juhituna küsis:
„Kas nad linnades tõepoolest keedavad ja praevad elektriga? Ei tahaks nagu uskuda... kas elekter ei tee supile juure kõrbenud maiku?“
Moodsa köögi seinad on kaetud kahhelkividega. Rohke arv seintesse ehitatud kappisid toiduriistade ja muu jaoks, eri kapp tolmuimeja, puhastuslappide ja muu vähem puhaste asjade hoiuks. Veel üks kapp, millesse ventilatsioon pidevalt vuristab värsket külma õhku. Elektripliit, millel kuus keedukohta ja kaks praeahju, maksvat 800 kr. ümber. Pliidi serval rida nuppusid ja igasuguseid lülitajaid – siin perenaine nuppude keeramisega juhib keeduasjandust nagu allveelaeva mehaanik. Ja sõnakuulelik elekter ei sunni teda järjest küürutama keedupottide kohale; kui on tahtmist, võib vahepeal turulegi minna, ilma et potid üle keeksid. Pliidi kõrval mahukas elektrikülmutuskapp, millega on varustatud kõik korterid.
On endastmõistetav, et selline köök on varustatud ka alalise jooksva sooja ja külma veega. Kui katsuda kraani all roostevabast terasest pesulauda, see nõtkub käe all nagu kummi. Isesugune vetruv teras, et alati taldrikul või tassil ei tarvitseks kildudeks puruneda, kui nõu lipsab perenaise käest.
Jätmete panipaigaks hermeetiliselt suletav nikeldatud metallist nõu, kahekordse põhjaga. Esimese aukliku põhja kaudu vedelikud nõrguvad nõu põhja. Köögi kõrval tavalise korra järgi liiaks väike teenijatuba – ainuke ebamugav nurk selles moodsas kodus. Vannitoas seinad kahhelkividest, keskkütte radiaatorid kaetud portselanemailiga, et rooste ei pääseks metalli rikkuma. Peegli kõrval kaks erilampi kasutamiseks habemeajamisel.
Eluruumides põrand tammeparketist. Väike pisiasi, mis silma hakkab lähemal vaatlemisel – kõikjal on elektrikontakte. Kamina ääres, iga laua juures, igas seinas. Nendel ei puudu oma hea mõte. Tahad raadiot kuulata mõnes teises toas, viid aparaadi sinna – kontakt on kohe käepärast. Samuti telefoniga ja valgustusega: ka telefoniaparaat on ümberasetatav igasse ruumi. Ühine Telefunkeni raadioantenn läbistab mitte üksnes kõiki kortereid, vaid ka kõiki tubasid.
Trepikojast pääseb igale korterile eraldi määratud lahtisele tagarõdule. Siin võib niisama värsket õhku ahmida või kloppida vaipasid ja patju. Viimaseks otstarbeks on rõdu võrel erilised alusedki. Rõdul maja seinas hermeetiliselt suletav kummitihendusega metallist klappluuk. Siia tühjendatakse köögis leiduvad jätmete nõud: erilist shahti mööda valguvad jätmed keldrikorral asetsevasse nõusse.
Pööningul pesukuivatamise ruumid, igale korterile ruumikas panipaik liigse majakolu ja muude asjade jaoks. Üldises pesuköögis on kurikas ja pesulaud tundmata. Ka pesu pesemine on jäetud elektri hooleks. Elektriga töötav tsentrifuug kuivatab pesu, mis siis järjekorras triikimiseks rändab elektrirulli alla.
ÜKS VÕTI AVAB KÕIK UKSED.
Laskume liftiga alla, siis edasi keldrisse. Siin on majahoidja korter – kaks tuba, köök ja vann. Teisal kaks keskküttega autogaraazhi, maja elanikele ühiseks tarvitamiseks eriruum, kuhu hoiule võib panna suuski, tõukekelkusid, tsikleid ja jalgrattaid. Viimaseid muidugi juhul, kui sellise luksusmaja elanik üldse veel jalgratast kasutab. Veel leidub keldrikorral iga korteri jaoks iseseisev panipaik mitmesuguse majakraami mahutamiseks. Liftimasina vundamendi ümber korgimass, et masina müra ei häiriks maja rahu. Teises väikeses keldrikambris üks elektrimõõtja teise kõrval: siia on nad koondatud kõigist korteritest. Elektrijaama ametnikul pole vaja iga ukse taga helistada, ja moodne korter on vabanenud seinal rippuvast mitte just moodsa välimusega voolumõõtjast.
Üks asi ei jää kahe silma vahele: võtmerõngas on majaomanikul vaid üksainus võti. Sellega ta avab oma korteriukse, välisukse, kirjakasti, autogaraazhi ja kõik majaelanikele ühistarvitamiseks määratud ruumid. Tõepoolest on nii, et selles majas tuleb toime üheainsa võtmega. Aga ühest see võti siiski jagu ei saa – ei ava samas majas võõra korteri ust. Kuuldub – niisugused erilised lukud, mis ühe võtmega avatavad, maksavad 20 kr. tükk.
JA KUUÜÜR 300-400 KR...
Kes ei tahaks elada sellises majas? Kuid siin tahtmisest üksi on veel vähe. Majaomanik J. Kermann ei taha sellest palju rääkida, kui suur või väike just täpselt on selliste korterite üür ta majas. Aga kujutluse moodsa ja kõigi mugavustega varustatud majade üürihindadest võime saada majaomanike koja andmeil, mis räägivad sellest, et Tallinnas uutes majades üürihinnaks põranda ruutmeetri kohta tuleb vähemalt üks kroon, ülimoodsates ja kõiki mugavusi pakkuvates majades aga 1 kr. 50 s. või üle sellegi. Ja Tallinna suurmajades leidub kortereid, mille põrandapind on ka üle 200 ruutmeetri. Nii siis – iga kuu korteri üüriks 300-400 krooni...
J. Kermanni maja, kuhu tegime külaskäigu, pole ainus selline Tallinnas. Siin ainult on koondatud kõik need kodusisustuse ja ehitustehnika mugavused, milliseid ühel või teisel määral leidub ka teistes varem ehitatud suurmajades. Nendena võime nimetada Majaomanike Panga maja, ins. Adamsi maja Pärnu mnt., M. Veldemani – Raua tän., B. Linde – Jakobsoni tn., Urla maja ja kinnitusselts EKA maja, Tui – Liivalaia, Kaupmehe ja Kentmanni-Kaupmehe tän. nurgal, korteriühing „Asula“ majad Kunderi tn., Kilkmees – Raua tn., korteriühing "Tare“ majad Politseiaial, Ströhm – Hariduse tn., Trump – Pärnu mnt., Bork – V. Karja t., Täks – Läte tn., arstide ühismaja Pärnu mnt. ja Väike Karja nurgal, ja paljud teised.
Esimesena võttis mõne aasta eest elektripliidid oma majas tarvitusele ärimees B. Linde. Nüüd on uute suurmajade ehitamisel saanud nagu endastmõistetavaks, et nendes enam pole ruumi puuküttega pliitidele. Elekter ei võimalda üksnes suuremat puhtust ja kergemat koristamist, vaid uute voolutariifide alusel elektripliit lisaks suurematele mugavustele ja perenaise töövaeva vähendamisele ei nõua ka suuremaid kulusid puuküttest. Ainult majateenijal on vahest põhjust kurtmiseks: elektripliit muudab perenaise kohustused niivõrd kergemaks, et kaob vajadus teenija palkamiseks.

Fotod artikli juures:
PILDIREPORTAAZHI MOODSAST MAJAST.
Toidu valmistamine sõnakuulelikul elektripliidil on perenaisele meelepärane toiming. Paremal kõrval hermeetiliselt suletav luuk, mille kaudu toidujätmed rändavad keldrikorrale prügikasti.
All: Moodsas majas on kindlustatud kodurahu; uksetelefoni kaudu päritakse võõralt, mis ta soovib. Kõrval: ärimees J. Kermanni maja Kadriorus, mida peetakse moodsaimaks Tallinnas.
ÜKS MAJA JA 17 OMANIKKU.
Korteriühing „Asula“ moodne maja Kunderi tänaval pakub elanikele kõiki mugavusi.
* * *
L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla
L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Esmaspäev, 17. juuni 2013

1938 - Uus moodne kino Tallinnas - "Diana" Kopli 8


Vaba Maa 1.08.1935 lk 9
Elavus elamu-ehituse alal jatkub.
/.../ Suurema kiviehituse püstitas Kopli tän. 8 Chr. Park. Sellesse tulevad elukorterid ja kaupluste ning kino-teatri ruumid. Kuna Koplis puudusid seni nõuetekohased ruumid kino jaoks, siis nüüd uue hoone püstitamisega varutakse vastavad ruumid ka kinole. /.../

Vaba Maa 30.11.1936 lk 9
Loata kord.

Kopli tän. nr. 8 maja omanik Chr. Park võetakse vastutusele selles, et ta oli rikkunud ehitusmäärusi. Ta oli ilma loata asunud ehitama pooleliolevale viiekordsele kivimajale kuuendat korda, mis polnud plaanis ette nähtud.

Uus Eesti 2.12.1936 lk 9

Uusi ehitusi.
Tallinna linnavalitsus oma viimasel koosolekul otsustas kinnitada alljärgnevad ehitusprojektid ja andis load ehitamisega alustamiseks.
/.../ Chr. Parki projekt elumajale kuuenda korra pealeehitamiseks Kopli tän. 8. /.../



Päevaleht 18.12.1937 lk 15
Tallinn rikastub moodsa kinoga
Dr. Park ehitab Kopli tän. nr. 8 moodsa hoone, kuhu on nähtud ette kinoruumid. Saanud vastavad ehitusload, pidi sinna kolima üle end. Kopli kino „Diana“. Vahepeal pandi maksma kinode-seadus, mistõttu uue kino avamine osutus võimatuks. Uued kinoruumid seisid kaks aastat pooleli-ehitatult.
Nüüd, kus muudeti kinoseadust ja suurendati Tallinna kinode arvu, on antud end. „Diana“ pidajale luba uutes ruumides kino avamiseks.
Maja ehitus võtab veel mõni kuu aega. Nii hoone sisemus kui ka aparatuurid tulevad kõige moodsamad.

Uus Eesti 18.12.1937 lk 6
Kino „Diana“ avatakse uutes ruumides.
Kino „Diana“ endisele omanikule anti luba kino avamiseks uutes ruumides, dr. Park’i uues majas Kopli tänaval nr. 8. Praegu on käimas kinoruumide väljaehitamine ja aparatuuri kohaletoomine. Kinoruumide sisustus kui ka heliaparatuur tuleb uus ja ajakohane. Saal ühes rõduga mahutab 300 inimest.
Praegu puudub Tallinnas Kopli tänava rajoonis korralik kino, kuigi siin elab palju töölisrahvast, kes on agarad kinokülastajad. „Diana“ omanikud on eestlased. Uutes ruumides avatakse „Diana“ uue aasta esimestel kuudel.


Uudisleht 25.05.1938 lk 2
Uus moodne kino Tallinnas
Vastu suve avas eilse avaetendusega oma uksed Tallinnas kino „Diana“. Kino mõneajalise töötamispausi järele asub nüüd uutes ruumides – Kopli tän. nr. 8 äsjavalminud dr. Parki uhiuues majas. „Diana“ juhtimine ka nüüd kuulub kino endisele omanikule pr. Uuehendrikule. Osanikuna on ta uutesse ruumidesse kaasa tõmmanud pr. Tondo. „Diana“ uute ruumide puhul võib ütelda – nüüd ka väljaspool linna keskust leidub kinosid, mis maha ei jää kesklinna esietenduskinodest. Mis „Diana“ juures puudu jääb vast mahutavuselt, selle teeb tasa ruumide moodne ehitus ja sisustusviis. Kinosaali plaanid kui ka kogu maja projekti on koostanud arh. Habermann, kuna sobivad värvid ja muud sisustuse juure kuuluvad pisiasjad on loodud kunstnik Peet Areni näpunäidete järgi. Avaetenduseks „Diana“ andis filmi „See juhtus öösel“, peaosades Charles Boyeriga ja Jean Arthuriga. Selles on osatud hästi kokku sulatada lugusid armastusest, vihkamisest ja kirgedest, mis paraja põnevuse juures filmi teeb küllalt vaatamisväärseks.
Uutes ruumides „Diana“ on saanud ka uued aparaadid. Heliseadeldis, mis võimetelt kohane suurkinole, on valmistatud Tobis-Klangfilmi poolt.

Päevaleht 25.05.1938 lk 1
Kino „Diana“ Kopli tänav 8
25. mail suurejooneline kino avamine
Kino on täiesti uutes ruumides ning praegusaja moodsaim väikekino
Charles Boyer ja Jean Arthur haaravaimas armudraamas „See sündis öösel...“
julmalt armukadeda mehe tagakiusatud naise südamesse tungiv armastuslugu
2) Muusikalisi luuletusi Doni kasakate koor Sergei Zarovi juhatusel

dea.nlib.ee
Uudisleht 29.05.1938 lk 3
Kino „Diana“ uutes ruumides
Kino „Diana“ on avatud uutes, moodsetes ruumides Kopli tän. 8. See kino tõotab saada kinoharrastajaile lemmikuks. Suurt rõhku on pandud sisustuse efektsusele, mis annab kinole meeldiva mugavuse. Elektri sisseseade – uuemat tüüpi, on tehtud elektri installaatori töödes vilunud töösturi hr. Lepiku poolt, tuntud kunstnik P. Areni kavandite järgi. Tööde üldjuhatajaks oli arhitekt Habermann.
Eriti tuleks allakriipsutada seda, et „Diana“ omanikud on kinosse muretsenud uuemat tüüpi kallihinnalise „Klangfilmi“ heliaparaadi, mis annab väga selge-kõlalist häält.
Praegused omanikud on ka ennem kino pidanud ja nende tulevikukavas seisab põhimõte – anda kinokülastajatele paremaid filme!
Pildil näeme kinolava ja ooteruumis omanikke – hr. ja pr. Uuehendrik ja pr. Tondu.

Uus Eesti 31.05.1938 lk 5
Moodne 2. ekraani kino avas Tallinnas uksed.
Uue helifilmi ekraanina avati Kopli tän. 7 Dr. Park’i kuuekordses kivimajas kino „Diana“. Sisseseade ja ventilatsiooni poolest on uus kino teise ekraani kinodest moodsamaid, kuna seal on esimesena tarvitusele võetud täiesti uus ja moodne „Klangfilmi“ heliaparatuur. Uue kino projekti valmistas arh. E. Habermann, kuna elektriarmatuuride ja sisustuse kavandid koostas kunstnik P. Aren. Kino elektriseadeldise pani korda elektritööde ettevõtja V. Leppik. Uus kino tuleb ruumide poolest kitsaks jäänud endise „Diana“ asemele. Teise ekraani kinodest teeb „Diana“ publikule vastuvõetavaks avar ruum, moodne ventilatsioon ja ajakohane sisustus, millele senini pandi rõhku vaid esimese ekraani kinodes. Uue kino omanikeks on prouad Anna Uuehendrik ja Eliisabet Tondu. Moodsa „Klangfilmi“ heliseadeldise muretsemisega astub „Diana“ pealinna kinode 2. järgu ekraani etteotsa.



Pealinna Teataja 26.11.1938 lk 5
Kino „Dianal“ alandati lõbustusmaksu
Linnavolikogu otsusega 15. juunist s.a. määrati Kopli tn. 8 asetsevale kinole „Diana“ lõbustusmaksu 1938. a. eest Kr. 4000.-.
Selle maksumääraga ei ole „Diana“ omanikud rahul ning paluvad maksu alandada, põhjendades palvet asjaoluga, et kino asub vaesema rahva elamisrajoonis, mille tõttu kino läbikäik on väike.
Kino kontrollimisel selgus, et seletus vastab tõele, kino on alles sissetöötamisel ja ei ole saavutanud täit läbikäiku.
Rahanduskomisjon pooldas kino „Dianale“ määratud lõbustusmaksu alandamist Kr. 2500-le. Sellekohast ettepanekut toetas ka linnavolikogu.


 

Uudisleht 25.09.1939 lk 5
Kino „Diana“ lagi langes filmivaatajatele kaela
Ainulaadne õnnetus juhtus laupäeva õhtul Tallinnas asuvas kino "Dianas“, kus etenduse ajal langes laest alla nelja ruutmeetri suurune, 1,7 sentimeetri paksune krohvilahmakas. Sealjuures said vigastada kaks inimest: keegi meeskodanik ja kooliõpilane Kulla Puusepp, kelle elukoht V. Kalamaja tänaval 16-4.
Kuna esimese vigastused osutusid kergemaiks, selgus, et keskhaiglasse toimetatud tütarlapsele on kõrgelt allalangenud rasked krohvitükid tekitanud pähe kolm suurt haava.
Politsei sulges kino kuni hädaohu kõrvaldamiseni.
Nagu seletab kino omanik, ei pea ta ennast õnnetuse eest vastutavaks, vaid see langevat täiesti inseneri arvele, kes kinohoone ehitamisel polevat nähtavasti küllalt valvanud krohvisegu kõlbulikkuse järele. Praegu käib kinosaalis remont, ja selle lõppedes olevat võimalik etendusteandmist jätkata juba käesoleval nädalal.

Päevaleht 26.09.1939 lk 6
Kino lagi kukkus etenduse ajal alla
85-est filmivaatajast 2 vigastatud
Pühapäeval kella 6 paigu õhtul juhtus Kopli tän. 8 asetsevas kinoteater „Dianas“ filmietenduse ajal omapärane õnnetus. Nimelt langes kinoteatri laest alla 2,5X2 ruutmeetri suurune krohvitükk, vigastades kinokülastajaid – Vana-Kalamaja 16-4 elutsevat kooliõpilast Kulla Puuseppa ja kedagi meesisikut, kes toimetati Punase Risti autol haiglasse. Allalangenud krohvitükid tekitasid tütarlapsele pähe 3 haava, kuna tundmata meesisik hoobi tagajärjel kaotas meelemärkuse.
Õnnetuse ajal kinos viibis 85 inimest. Et krohvi allalangemine tekkis varsti pärast seansi algust, kus filmivaatajaid oli veel vähe ja needki suuremas enamuses istusid teistel kohtadel, siis jäi suurem õnnetus tulemata.
Eile käis õnnetuspaigal komisjon selgitamas õnnetust põhjustanud asjaolu. Selgus, et lae krohv on tehtud teise raudbetoon-lae alla, mistõttu ei ole krohv ka laega küllaldaselt seotud ja krohvikorra vahele on tekkinud õhuruum. Vana lae ebatasasuste kõrvaldamiseks on krohv mitmesuguse paksusega. Krohv on kohati praegugi lahtine, mistõttu see tuleb kõik kõrvaldada, et vältida edaspidiseid õnnetusi.
Politsei korraldusel suleti kino, kuni kõrvaldatakse puudused.


Päevaleht 29.09.1939 lk 8
Kino „Diana“ jälle avatud
Teatavasti kukkus kinoteater „Diana" laest alla krohvitükk, mille tõttu kino oli suletud mõned päevad. Nüüd hööveldati laest hädaohtlik krohv maha ja pärast asjatundjate poolt teostatud järelevaatust võidi uuesti publikule avada kinoteatri uksed.
* * *

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 13.06.2013, R. Vaikla

Kunagise Diana (ja hilisema Lembitu) kino saal, kus 1998. aastast tegutseb Päästearmee.
Tänud ja tervitused Päästearmee lahketele inimestele!
Foto: 13.06.2013, R. Vaikla

Foto: 13.06.2013, R. Vaikla

Reede, 14. juuni 2013

1938 - Pealinn suure ehitusragina eel


Uudisleht 30.03.1938 lk 7
Pealinn suure ehitusragina eel
Uusi pilvelõhkujaid engros

dea.nlib.ee
Ehitustegevus Tallinnas jatkub endise hooga. – Linnavalitsus seni kinnitanud 70 suurema ehituse projektid.
Ehitamine Narva maanteel ei võta vedu. Uusi tööstushooneid

Hoogsat ehitustegevust Tallinnas ei suutnud pidurdada ka nüüd juba lõpukorrale jõudnud talv. Sügisel alustatud suuremate ehituste juures jatkus töö ka talvekuudel. Selle tulemusena on nüüd kevadeks valminud rida uusi suurehitusi. Ka algaval hooajal ehitustegevus tõotab jatkuda endise hoogsusega. Kuna tänavu liiatigi on oodata ehitusmaterjalide hinna alanemist, eelolev ehitushooaeg võib ulatuselt koguni ületada eelmise.
Linna ehitusosakonnas kinnitatud ja kinnitamiseks esitatud ehitusprojektide arv esialgu küll ei räägi ehitustegevuse suurest tõusust, kuna tänavu aasta esimese kolme kuu jooksul on osakonnale esitatud ainult 70 ehitusprojekti. Eelmisel aastal sama aja jooksul projektide arv tõusis aga 140 peale. Kuid ehitusosakonna juhid sellest hoolimata arvavad, et tänavu pole karta ehitustegevuses tagasiminekut. Eelmise aasta alguses ehitusprojektide arv oli selle tõttu suurem, kuna nendest paljud olid väikeste ümberehituste projektid. Nii oli üksnes majade kolmandate kordade ümberehituste projekte eelpool nimetatud üldarvust tervelt 41.
Tsentrumiteks, kuhu eeloleval hooajal koondub ehitustegevus, kujunevad Politseiaed, Tõnismägi, Pärnu maantee, Liivalaia, Tatari, Paluka ja Endla tänavad. Narva maanteel, kus riigi algatusel plaanitakse suurejoonelist väljaehitamist kogu tänava ulatuses, ehitustegevus tänavu ei tõota kujuneda kuigi elavaks. Majaomanikud Narva maanteel nähtavasti on jäänud äraootavale seisukohale. Esialgu on Narva maanteel ette näha üksnes kahe suurema ehituse püstitamine. Nendeks on Rottermanni tehase ja Eesti Tööliste Kinnitusühisuse viiekordsed majad, millede ehitamisega tahetakse alustada eeloleval suvel.
Lisaks Kodumajandusinstituudi ja Prantsuse Lütseumi hoonetele, millede ehitamine praegu käsil, ehitab Tõnismäele viiekordse kivist elumaja restoran „Du Nordi“ endine omanik Naaris. Hariduse tänava poolses küljes Naarise maja on koguni kuuekordne. Liivalaia ja Pärnu maantee nurgale ehitab viiekordse maja Sprenk, Pärnu maanteele nr. 42, Hariduse tän. ja Pärnu maantee nurgale, viiekordse maja Treubeck, mille püstitamine on juba käsil. Suurematest ehitustest on veel märkida Vahtriku neljakordne maja Pärnu maant. 103, Seebi tänava ja Pärnu maantee nurgal.
Kadriorus on esialgu ainsa suurema ehitusena ette näha kolmekordse kivimaja püstitamine Köhleri tän. 26. Maja ehitab samas asuva maja omanik Valdek. Raua tänaval on praegu käsil korteriühingu ühiselamu ja linna uue pritsimaja ehitamine. Teistest korteriühingutest on ühiselamu ehitamine käsil Uuel tänaval ühingul „Uus 22“. Eriti hoogu tõotab ehitustegevus minna alles aprillikuul. Nii on juba nüüdki tunda suuremat elevust ehitusprojektide esitamisel ja ehituslubade nõutamisel. Üksnes teisipäeval kinnitas linnavalitsus kolme suurema elamu ehitusprojektid. Nende järgi ehitab viiekordse elumaja Tatari tän. 29 Haber, kolmekordse kivist elumaja Paluka tänavale Uibokand ja kolmekordse kivist elumaja Roosi tän. 2 – Scheer.
Varem alustatud ja praegu veel lõpule viimata suurematest ehitustest on veel märkida Pärnu maant. nr. 21 A. Külma viiekordne elumaja. Linnal on suurematest ehitustest käsil keskhaigla uue haavajaoskonna ehitamine. Järjekorras alustatakse Pärnu maanteel, J. Poska nimelise lastekodu juures, linna 20. algkooli uue maja ehitamisega. Praegu on siin käsil mullatööd. Pärnu maantee saab veel teise uue koolimaja, nimelt Tallinna Tehnikumile. See püstitatakse Pärnu maantee ja Tatari tänava nurgale. Vanade hoonete lammutamisega ehituskrundil on juba lõpule jõutud.
Uue raekoja ehitamine linnal tuleb kõne alla alles paari aasta pärast. Avalikest ehitustest on veel märkida uue koolimaja ehitamine Laulupeo ja Kollase tän. nurgale. Maja, milles leiavad uue peavarju vene koolid, ehitab siia ühing „Vene lapse kodu“. Avalike ehituste hulka kuulub veel Tallinna Ühishaigekassa uus hoone Tõnismäel, mille haigekassa rajab haigla laiendamiseks praeguse haiglahoone kõrvale. Seoses trammidepoo ülekolimisega Kadriorust tuleb ka linna trammil püstitada uusi ehitusi. Järjekorras ehitab trammiosakond Põhja puiesteele trammi sepikoja.
Suuremaiks ja tähelepandavamaiks kujunevad Tallinnas kaks ehitust, millede püstitamist on kavatsetud juba mitu aastat. Nendeks on politseipalee Paldiski maanteel ja riiklike ettevõtete ühismaja Vabadusväljaku ääres, Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal. Mõlema ehituse krundid puhastati vanadest ehitustest juba eelmisel aastal, kuid ehitustöödega alustamist takistas ehitusmaterjali puudus, kuna riiklikud telliskivitehased eelmisel aastal veel ei olnud tööle asunud. Kevadel tahetakse nüüd nii politseipalee kui ka riiklike tööstuste ühismaja ehitamisega kohe pihta hakata. Riiklike tööstuste ühismaja jaoks on juba koostatud mitu projekti. Milline nendest valitakse, selgub lähemal ajal. Igal juhul uus suurehitus aitab suurendada Vabadusväljaku esinduslikkust. Vabadusväljakut ümbritsevate ehituste ilme parandamiseks on kaalumisel ka Kunstihoone ja kino „Gloria Palace“ ümberehitamine, kas uute majakordade ehitamisega või dekoratiivsete pealeehitustega. Eraviisiliselt on selleks juba eeltööd tehtud, kuid linnavalitsuse ehitusosakonnale seni pole veel esitatud ühtki sellekohast projekti.
Uutest tööstushoonetest on Tallinnas praegu ehitamisel raadiotehas RET’i uus hoone. Ka ARE raadiotehas on esitanud projekti suuremaks juureehituseks oma tööstushoonele Reimani tänaval. Juureehitus tuleb kolmekordne. Talve jooksul on tööstushoonetest lõpule viidud A LE COQ’i uue laohoone ehitamine Patarei tänaval. Tulika tänaval on praegu ehitamisel O. Kersoni kunstsarvevabriku uus tööstushoone, mis sisemiselt kujuneb kõigiti moodseks ja avaraks. Ka Lutheri vabrikus on teostamisel mitmed juureehitused, nende hulgas ka ruumid töölistele riietumiseks ja pesemiseks.
Algaval ehitushoojal kujuneb tööstushoonetest suurimaks Kopli telliskivitehase uue tööstushoone ehitamine Koplisse. Mitmesuguste juure- ja ümberehitustega muudetakse ajakohaseks tööstushooneks endine Vene-Balti laevatehase katelsepahoone, mille pikkus juureehitustega ulatab umbes 100 meetrile. Uue telliskivitehase korsten tuleb 45 m. kõrge. Kavatsuste kohaselt Kopli telliskivitehased annavad aastas 10 miljonit telliskivi, laekivisid, põllutorusid jne. Tööstushoone juure ehitatakse eriruumid töölistele ja kontorile. Samuti ehitatakse erihooned katlamajale, savilaole ja kütteainete kuurile.
Vajalised savilademed leiduvad tehase hoonest hommikupool. Savi kaevatakse välja erilise ekskavaatoriga ja transporteeritakse liikuva keti abil veetavate vagonettidega tehasehoone rõdule. Telliskivitehase kuivatis mahutab ümmarguselt 220 000 – 240 000 harilikku telliskivi, ja telliskivide kuivatamine kestab kolm kuni neli päeva.
Lisaks eelpool märgitud tööstushoonetele tuleb rajamisele veel terve rida väiksemaid tööstushooneid. Eriti on elevust märgata mööblitööstuste, samuti ka mitmesuguste mehaanikatöökodade ehitamise alal.
Linnale esinduslikuma ilme andmisel linnavalitsus tahab kasutada õigust, mille talle annab varemeteks muutunud ehituste kohta käiv seadus. Selle seaduse põhjal on Tartu maanteel, Sakala tänaval ja mujal mitmed vanad ning näotud hooned lammutamisele määratud. Järjekorras tuleb varemeteks muutunud hooneid lammutamisele Kopli tänaval ja Suur- ja Väike-Karjamaa tänavatel.
1937. a. Tallinna linnavalitsuses kinnitati üldarvult 492 ehitusprojekti. Kuigi 1938. a. algus projektide arvu poolest on tagasihoidlikum, siiski loodetakse, et ehitustegevuses tänavu saavutatakse vähemalt eelmise aasta tase.
* * *

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Liivalaia 3 (algselt Liivalaia 1a / Pärnu mnt 51a), Selma ja Artur Sprenki maja (1940. a. lõpus ostis korteriühing "Varjula"), arhitekt Roman Koolmar. Foto: 13.06.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 42 / Hariduse 13, Reinhold Treubecki ja Viktor Tretjakevitši maja, valmis 1938, arhitekt Viktor Tretjakevitš. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Friedrich Vahtriku krundi Pärnu mnt 103 ostis novembris 1937 Rudolf Pindus, kelle 4-kordse elumaja projekt kinnitati linnavalitsuses novembris 1938. Ilmselt jäi see maja ehitamata.

Köleri 26, Johannes Valdeki 3-kordne maja, asub sama aadressiga vanema maja taga hoovis.

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Tatari 29, Rudolf Haberi maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann).
Foto: 1.08.2013, R. Vaikla

Endla 46 (algselt Paluka 6), Pavel Uibokandi maja (detsembris 1938 ostsid Jakob ja Valter Toonekurg), arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Juhkentali 34 (algselt Roosi 2 / Liivalaia 84), Marie Scheeri maja. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 21, August Külma maja, valmis 1938, arhitekt Eugen Sacharias. Fordi esindus AS Mobile tegutses Pärnu mnt 21 alates 30. juulist 1938. Kaubanduskontor Arnold Ungerson kolis Pärnu mnt 21 1. septembril 1938. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla