reede, 20. detsember 2013

1939 - "Kindralite maja" Gonsiori 17



Uus Eesti 18.12.1937 lk 7
Vabadusristi kavalerid ehitavad viiekordse maja.
Uus ehitusi Tallinna Politseiaiale.
 
Tallinna Politseiaiale on kavatsusel ligemal ajal püstitada uusi suuremaid elumaju. Nii loodab kevadepoole ehitamisega algust teha Vabadusristi kavaleride korteriühing „Vari“, samuti on moodustamisel veel üks teine korteriühing samale platsile maja ehitamiseks. „Vari“ liikmeteks on sõjaminister kindral Lill, Riigihoidja käsunduskindral Jonson, piirivalveülem kindral Kurvits, riigikohtunik Kann, linnanõunik Sisask, arhitekt Kuusik, kolonel Maide, direktor Tannebaum, kolonel Laurits ja rida teisi tuntud tegelasi, üldse 34 isikut. Hoone projekt on linnavalitsuse poolt juba kinnitatud, kuid tööd on alles välja andmata.
Maja plaani on valmistanud arh. Kuusik. Hoone tuleks kivist, viiekordne ja sisaldaks 34 elukorterit. Ehitusega loodetakse algust teha kevadepoole.
Maja asukohaks oleks plats tulevase uue pritsimaja vastas, Raua tänava ja Gonsiori tänava pikenduse nurga kohal.
Teisel korteriühingul, mille liikmeks riigiametnikke ja teisi, on kavatsusel ka viiekordse maja ehitamine. Elukortereid tuleks kümme. Kuid tähendatud ühingul on alles eeltööde tegemine käsil, ja millal jõutakse ehitamiseni, on alles lahtine.


Pealinna Teataja 3.09.1938 lk 2
„Kindralite majale“ rajatakse alusmüüre.
 
Politseiaial on praegu kibedasti käsil alusmüüride rajamine suuremale ühiselamule, mille ehitajaks on korteriühing „Vari“. Hoone tänavapoolne front on 101 meetrit pikk. Ühiselamu tuleb viiekordne ja sisaldab 34 suuremat kõigi ajanõudeile vastavate mugavustega korterit. Hoone valmib elamiseks arvatavasti 1. oktoobriks 1939. a.
Nagu ehituse juures askeldavad töölised seletasid, on hoone peamisteks omanikeks kindralid, eesotsas sõjaminister kindral Lillega. Seda hoonet kutsuvad töölised „kindralite majaks“, kuna ehitustöid käivad sageli jälgimas kindralid Jonson, Brede j.t.
Meie teada on hoone omanikeks Vabadusristi kavalerid, kelle ridadesse kuulub hulk kindraleid.
Hoone asetseb Gonsiori tänava pikenduse ja Aspe tänava nurgal ja ulatub ühe tiivaga Raua tänavale.


Uudisleht 13.01.1939 lk 5
Kindralite-maja katuse all
Äsja jõudis Politseiaial ehitatav vabadusristi vendade ühiselamu „Vari“ katuse alla. Praegu toimuvad hoone juures siseehitused. Hoonet ehitab teatavasti ehitusfirma R. Treubeck ja V. Tretjakevitsh ja see loodetakse valmis jõuda juba käesolevaks kevadeks. Uue, ehitatava maja osanikeks on mitmed kõrgemad sõjaväelased, eesotsas kindral Jonsoni, kindral Kurvitsa, kol. Lüüsi j.t.


Rahvaleht 16.08.1939 lk 4
Politseiaed võtab suurlinna ilmet.
 
...Otse uue pritsimaja vastu üle tänava on kerkinud viiekordne tumepruuni kunstgraniidiga kaetud majamassiiv, mis kannab rahvasuus juba „kindralite maja“ nimetust. See on endise „politseiaia“ üks suuremaid uusi ehitusi, mahutades 34 korterit. Maja on läinud maksma ümmarguselt 600 000 krooni ja nagu näitab ka tema nimetus rahvasuus, on tema omanikeks 99 protsendiliselt meie kõrgemad sõjaväelased ning Vabadusristi kavalerid, mis on fikseeritud ka kõne all oleva ehitusühingu põhikirjas. Ehitusühingu esimeheks on piirivalve ülem kindral A. Kurvits. Ühingusse kuuluvad veel endine riigipresidendi käsunduskindral J. Jonson, siis sõjaminister P. Lill j.t....



Päevaleht 23.09.1939 lk 9
Ülekolimise tõttu ei võta haigeid vastu Dr. A. Reiman 23. sept. – 26. sept.
Lastehaiguste eriarst.
Uus aadress Gonsiori 31-19 (Vastu uut, Raua tän. tuletõrjehoonet). Tel. uus nr. 324-78.



1939. aastal avas Sõjaväe Majandusühisus maja ühes poolkeldrikorruse äriruumidest oma viienda kaupluse Tallinnas (teised asusid Pikk 11 (peakauplus), Vene 5, Kopli 21 ja Liivalaia 64 (praegune Juhkentali 22); lisaks olid SMÜ-l osakonnad Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Rakveres ja Võrus).
Sõdur 17/1940 lk 420-421
Sõjaväe Majandusühisuse tegevus 1939. aastal.
...On ajakohaselt sisustatud Tartu kauplus, Võru kauplus paigutatud moodsasse majja ja temale uus sisustus muretsetud. On avatud uus moodne äri Tallinnas „Vari“ majas (Gonsiori 31). Seega on juhatus suurte sammudega jätkanud äride sisustamise moderniseerimist ajanõuete kohaseks. Äriteenijate ja tööliste arv on püsinud endisel tasemel – 95 inimest...


* * *
Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja ehk "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Pärast sõda ehitati majaga liituvad samas stiilis kõrvalhooned Gonsiori 17a (paremal servas, tellingutes) ja Pronksi 11 (vasakul servas). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja ehk "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Gonsiori tänavalt. Paremal tellingutes sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Gonsiori 17a. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Pronksi tänavalt. Vasakul sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Pronksi 11.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uuem ja vanem -  Pronksi 11 ja sõjas saadud armidega Gonsiori 17.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla


neljapäev, 12. detsember 2013

1938 - Ühiselamute ehitamine läheb hoogu


Uus Eesti 8.12.1938 lk 2
Üürnikud majaperemeesteks.

Tallinn võitleb korterikitsikuse vastu ühiselamute ehitamisega. – Kahetoaline korter ühiselamus maksab 5000 kr.
 
Et omaltpoolt kaasa aidata korterikitsikuse vähendamisele ja võimaldada väikese kapitaliga kodanikel ehitada oma kodu, on Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond alustanud korteriühingute organiseerimist. Sellega tehti algust juba 1936. aastal. Linn võimaldas ehitajaile soodustatud tingimustel obrokikrundi ja osakond koostas ehituskavandid. Nii organiseeriti linna kaasabil korteriühingud „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“, milledes on kokku 55 korterit.
Kuna osakonnale pidevalt esitati rohkesti järelepärimisi ja sooviavaldusi, alustas osakond 1938. a. kevadel uuesti korteriühingutesse astuda soovijate registreerimist.
Et oma kodu ja korteri järele Tallinnas valitseb suur vajadus, seda tõendab ehitusosakonnale esitatud sooviavalduste arv: lühikese ajaga esitati ligemale 400 sooviavaldust. Enamus soovijaid võiks tasuda ehituse jooksul 5-25 protsenti ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa sooviti saada pikaajalisele laenule. Umbes veerand soovijaist oli suuteline tasuma ehituse jooksul 60 prots. või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijatest ehitusosakond organiseeris grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega inimesed. Nendest gruppidest on seni välja kujunenud neli korteriühingut – „Vara“, „Oma elamu“, „Kaljo“ ja „Eesti Tare“. Kõik neli ühingut tahavad ehitusosakonna andmete järele ühiselamute ehitamisega alustada juba 1939. a. kevadel.
„Vara“ liikmeskonda on koondunud 13 sõjaväelast ja pangaametnikku, kes ehitavad Kunderi tänavas 16 korteriga neljakordse maja. See läheb maksma 160.000 krooni. Summast on korteriühingute liikmetel oma raha 75 prots., puuduv summa hangitakse pangalaenuna.
„Kaljo“ 26-liikmeline pere ehitab neljakordse 24-26 korteriga maja Kuhlbarsi ja Pärna tän. nurgale. Maja läheb maksma 180.000 kr., sellest 60 prots. on liikmetel omakapitali. „Kaljo“ liikmeskonda kuuluvad ametnikud ja vabakutselised.
15 erateenija ja vähemate ettevõtjate organiseeritud on korteriühing „Oma elamu“, mis Kunderi ja Laulupeo tänavate rajoonis ehitab neljakordse 21 korteriga maja, mille ehitushind on kalkuleeritud 120.000 kroonile. Sellest saadakse omakapitalina kokku 60-70 protsenti, ülejäänud osa pangalaenudena.
Era-teenijate ja vähemate ettevõtjate perest on pärit ka korteriühing „Eesti Tare“ 12 liiget. Need ehitavad 12 korteriga kolmekordse maja Paldiski maanteele. Maja läheb maksma 60.000 krooni. Liikmed oma rahana panevad summast kokku 50 prots.
Lisaks on veel organiseeritud kolm korteriühingut linnateenijate osavõtul. „Oma tuba“, mille liikmeteks linna kooliõpetajad, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tänavas. Linnateenijate ja tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiselamu“ kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamud oma liikmetele, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks vaid 6-10 prots. korteri hinnast. Linna ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 24 korteriga ühiselamu ehitamist samuti Gonsiori tänavas. Kalkulatsioonide järele maja läheb maksma 230.000 kr.; liikmete omakapital on 30 prots. ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel Tallinna Linnapanga ametnike, Riigi trükikoja ametnike ja teiste hulgas.
Linna ehitusosakond märgib, et olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevuse tõusule on praegu pikaajalise mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus. Praeguste tingimuste juures läheb üks ruutmeeter korteri põrandapinda maksma keskmiselt 120-130 krooni. Korteriühingu tegevus praeguste krediidiolude juures on mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70 prots. ehituskuludest. Keskmiselt läheb kahetoaline korter ühismajas maksma 5000-6000 krooni, kolmetoaline 8000 krooni.


Pealinna Teataja 10.12.1938 lk 3
Ühiselamute ehitamine läheb hoogu
Seni on ehitatud 3 ühiselamut 45 korteriga, ehitamisel on 4 elamut 75 korteriga
 
Mag. E. Umblia andis ajakirjanikele jutuajamise, milles ta käsitas Tallinna linnavalitsuse tulemusi ühiselamute organiseerimisel.
Selgus, et ehitusosakond alustas ühiselamute organiseerimist 1936. a. linnavalitsuse poolt kinnitatud juhistel, et võimaldada väikekapitaliga kodanikele ehitada oma kodu ja et ühtlasi elustada ehitustegevust.
Linn võimaldas soodustatud tingimustel ehituskrundi. Osakond valmistas ehituskavandid, registreeris soovijaid ja võttis vastu esialgseid sissemakse. Ühte majja korterisoovijad organiseeriti korteriühinguks, kellele anti üle edaspidine talitus.
Nii organiseeriti 3 korteriühingut: Kunder tn. 20 – 25 korterit, Raua tn. 36 – 20 krt. ja Uust tn. 22 – 10 krt.
Vahepeal osakond katkestas ajutiselt ühingute organiseerimise, sest suurema osa korterisoovijate rahuldamist ei võimaldanud nende endi väike omakapital ja pikaajalise ehituskrediidi puudus. Organiseerimist kavatseti jatkata, kui on selgunud pikaajalise ehituskrediidi ja mõned muud ühingute tegevusega seotud juriidilised küsimused (korterite kinnistamine omanike nimele).
1938. a. kevadel alustati uuesti korteriühinguisse astuda soovijate registreerimist.
Osakonnale esitati lühikese ajaga ligi 400 sooviavaldust. Valdav enamus soovijaid võis tasuda ehituse jooksul 5-25% ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa soovis saada pikaajalisele laenule. Umbes 25% soovijaist olid suutelised tasuma ehituse jooksul 60% või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijaist organiseeris osakond grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega isikud.
Neist organiseeritud gruppidest on seni välja kujunenud 4 korteriühingut: „Vara“, Kunderi tn. – 16 krt.; „Kaljo“, Kuhlbarsi tn. – 24 krt.; „Oma elamu“, Kunderi tn. – 21 krt. ja „Eesti Tare“ Paldiski mnt. – 12 krt. Ehitustöödega alustatakse eeloleval kevadel.
Peale selle on organiseeritud korteriühinguid linnateenijate osavõtul:
1) K.-Ü. „Oma tuba“, liikmeks linna kooliõpetajad, praegu on ühingul 18 liiget, kavatseb alustada 1939. a. 4-kordse, 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tn.
2) Linnateenijate ja –tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiskodu“, kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamuid oma liikmeile, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks 6-10% korteri hinnast.
3) Ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada 4-kordse, 24 korteriga ühiselamu ehitamist Gonsiori tänavale, mis eelkalkulatsioonide järgi läheks maksma Kr. 23.000. Liikmete omakapital on 30% ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel mitmes ringkonnas, näiteks Linnapanga ametnike, Riigitrükikoja ametnike hulgas ja mujal.
Olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevusele on praegu eeskätt pikaajalise, mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus.
Ühiselamus läheb kahetoaline korter 6000 kr. ja kolmetoaline 8000 kr. maksma. Praeguste krediidiolude juures on korteriühingu tegevus mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70% ehituskuludest, mis teeb välja ligi 5000 krooni.
1937./38. aasta jooksul on registreeritud siseministeeriumi juriidiliste isikute büroos 14 korteriühingu põhikirja. Linnavalitsuse majandusosakonna kaudu on antud või lubatud obrokile korteriühinguile sama aja jooksul 9 ehituskrunti.
 
Omalt poolt võime lisada, et ühiselamute püstitamine ei saa meil siiski areneda selles ulatuses, kui seda mõnelt poolt on soovitud. Meil on vähe kodanikke, kellel on 5000 või enam krooni vaba raha. Ja kui inimesel kord juba on säärane suur summa, siis mõtleb ta oma kodu loomisele. Vähe on neid, kes pooldavad elamist üürikasarmus, kus koos 20 või enamgi perekonda. Iga üürniku ideaaliks on ikkagi oma kodu, ja kui seda ei suudeta saavutada, siis pigem lepitakse korteriga korralikus 10-12 korteriga üürimajas.
* * *
Kunderi 12, korteriühingu "Vara" maja, arhitekt Alfred Kehva. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (eespool), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt Eugen Sacharias; ja Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54) (tagapool), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Kunderi 19, korteriühingu "Oma Elamu" maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paldiski mnt 49 (algselt Paldiski mnt 47a), korteriühingu "Eesti Tare" maja, arhitekt Richard Kasikov. 3-korruselisele majale lisati 1962. aastal neljas korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Esimese kolme Tallinna linna kaasabil organiseeritud korteriühingu majad:

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

reede, 6. detsember 2013

1938 - August Naarise maja Tõnismägi 3a


Pealinna Teataja 17.08.1938 lk 3
Hariduse tänaval elav ehitustegevus
Uutes majades rida vabu kortereid
 
Kui tulla mööda Pärnu m. linna poole, siis Tõnismäe kohalt vaadatuna avaneb põgus pilk meie pealinna ehituslikule arengule. Paari viimase aastaga on siia kerkinud nagu uus linnaosa. Nauding on vaadata, millise huviga majaomanikud on püüdnud ilustada majade fassaade. Iga maja pakub midagi erinevat. See majadeblokk Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. ümbruses jätab tervikliku pildi meie viimaseaja elamukultuurist.
Kuigi tänavate ääred on tihedalt reastatud 4-5-kordsete hoonetega, jatkub ehitustegevus siiski. Nüüd on see keskendunud uuele rajatavale Hariduse tänavale. Selle tänava nurgal valmib lähemal ajal nägus neljakordne eluhoone. Käsil on hoone seesmine viimistlus. Samaaegselt kui meil kõneldakse korterikriisist ja väidetakse, et korterid antavat ära alusmüüride rajamisel, siis otse paradoksaalne näide: peagu kogu maja aknaid ehivad väljaüürimise tunnusena pabersildid. Küsin poeruumis töötavalt maalrilt: „Kas on veel vabu kortereid ja mitme toalised need on?“ Saan vastuseks, et korterid algavad kolme toa ja köögiga ja on peagu kõik veel vabad. Kõnnin edasi piki Hariduse tänavat. Siseneb mõte: kas meil ei minda suuremate korterite ehitamisega liiale?
Hariduse tänaval areneb vilgas töö. Ehitusmaterjalide hunnikud ja tööliste sagimine võimaldab vaevalt läbipääsu. Siin on lõpetamisel kodumajanduskooli suurem hoone ja edasi rajatakse müüre uuele haiglale. Otse haigla kõrval valmib suurem kuuekordne elumaja. Lõpetamisel on veel seesmine viimistlustöö. Küsin majaperemehe järele. Mind juhatatakse kolmandale korrale. Ehituskontoris istub majaomanik Naaris ja tutvub parajasti hooneplaanidega. Alustame juttu üürnikest ja korterinõudmisest. Minu küsimusele, kas vajatakse veel suuremaid kortereid, vastab majaomanik: „Minu majas algavad korterid kahest toast ja lõpevad kuue toa, köögi, teenija- ja vannitoaga. Peab ütlema, et nõudmist on, kuid moodne aeg on komplitseerinud üürniku nõudmised ka korteri kohta.
Uus üürnik tavatseb enne hoone valmimist käia mitu korda kogu oma perekonnaga korterit vaatamas ja alati leitakse puudusi, milliseid palutakse kõrvaldada. Ka sellest on veel vähe. Korteri väljaüürimiseks tuleb isegi alustada võistlust naabriga.
Tuleb kasvõi mõne seinakapiga ületada naabrimajas asuvad korterid. Sellest sõltuvalt olen oma majas teinud kõik, et üürnike elu muuta mugavamaks.“
Sellele keskustelule järgnenud ringkäigul uues majas selgub, et majaomanik Naaris on tõesti kasutanud kõiki mugavus-vahendeid, mida pakub moodne elamukultuur. Majas on lift, soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, ohtrasti on kasutatud niklit, toad parkett-põrandatega jne. Loetelule lisandub veel rida pisiasju, mis terviklikult teevad elamise selles hoones tõesti mugavaks.
Edasi seletab majaomanik, et hoone olevat läinud võrdlemisi kalliks; ja praegu puudub selgus, kuidas see end renteerib. Osa kortereid on veel välja andmata.
Lahkun sellest rajoonist. Ilus on vaadata nägusaid 4-6-kordseid hooneid ja liiatigi veel siis, kui need tihedalt palistavad tänavaääri. Saadud tähelepanekute najal siseneb kahtlus, kas me vajame veel suuremaid kortereid ja millises ulatuses. Kõnesse võivad vast tulla küll väikekorterid, kuid nende asukoht peab jääma äärelinna, kus ehitamine tuleb odavam ja korterihinnad on üürnikele vastuvõetavamad.
* * *
Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla


reede, 15. november 2013

1939 - Tallinna linnateenijate maja


Pealinna Teataja 18.03.1939 lk 1
Linnateenijad ehitavad ühiselamuid
Paljud linnateenijad on avaldanud soovi saada kortereid linna majadesse. Kõiki neid soove ei ole suudetud rahuldada, kuna linnal ei ole nii palju vabu kortereid. Et osaliseltki rahuldada korterinõudmisi, otsustas linnavalitsus võtta kaalumisele linna auru-pesumaja juures asuvale krundile linnateenijatele, esijoones aurupesumaja ja tervishoiuosakonna teenijatele, elumaja püstitamise küsimuse.
Ehitusosakond on koostanud elumaja püstitamise kava ja eelarvelise kalkulatsiooni, mille järgi elumaja püstitamine aurupesumaja juures asuvale vabale linna krundile Puhke tänavale, põhipindalaga 690 rtm., läheks maksma ca Kr. 90.000. Selles majas oleks ette nähtud 14 korterit kokku 31 toa, 14 köögi ja 6-7 vannitoaga.
Elamu ehitamiseks vajatakse Kr. 55.000, milline summa laenatakse aurupesumaja kasutuskapitalist.

Majaomanike Teataja 22.07.1939 lk 1
Linn ehitab oma teenijatele elumaja
Paljud linnateenijad on avaldanud soovi korterite saamiseks linnale kuuluvais majades. Kuna linnal ei ole niipalju vabu kortereid, et kõiki soovijaid rahuldada, siis on otsustatud asuda uute elamute ehitamisele.
Linnateenijate korterinõudmise rahuldamiseks ehitab linnavalitsus Puhke tn. 4-6 linna auru-pesumaja juures asuvale krundile linnateenijatele, esmajoones aurupesumaja ja tervishoiuosakonna teenijaile, ühiselamu.
Linna ehitusosakonna poolt koostatud kava ja eelarve kohaselt läheb hoone maksma ca Kr. 90.000. Hoone tuleb kolmekordne, põhipindalaga 696 rtm. Majas leiab aset 15 2-, 3- ja 4-toalist korterit, kokku 31 toa, köögi ja 6-7 vannitoaga. Elamu ehitamiseks vajalik rahasumma laenatakse aurupesumaja kasutuskapitalist.
Hoone ehitustööde väljapakkumine on 24. skp. Hoone peab olema valmis eeloleva aasta kesksuveks.

* * *
Puhke 4, Tallinna linnateenijate maja, valmis 1940?, arhitekt Harald Arman. Foto: 14.11.2013, R. Vaikla

Foto: 14.11.2013, R. Vaikla

Foto: 14.11.2013, R. Vaikla


teisipäev, 29. oktoober 2013

1938 - Üürnik hakkab majaomanikuks


Uudisleht 21.08.1938 lk 2
Üürnik hakkab majaomanikuks
Ühiselamute ehitamine võtab hoogu. – Mis takistab, et igal kodanikul oleks oma korter
Piibel ei luba hangeldada kruntidega. – Ühiselamute poolt ja vastu
 
Üha kasvav korterihäda sunnib otsima uusi teid selle lahendamiseks. „Hädaline aidaku ise ennast!“ selle juhtmõtte all on viimasel ajal kerkinud aktuaalselt päevakorrale ühiselumajade ehitamine.
Sel kavatsusel on suur eesmärk: igale üürnikule oma korter!
 
Ühiselamuid on meil varemgi püstitatud. Sel põhimõttel on kerkinud näiteks „Oma-Kolde“ asundus Pelgulinnas. Selleaegse segase majandusliku olukorra tõttu ei õnnestunud need ettevõtted aga hästi ja asi jäi soiku.
Ehitusühingute mõtte algatajaks Eestis võib pidada end. Eestimaa Tööliste Keskühingu juhatusliiget ja üürnike linnavolinikku A. Kaerat. Tema töötas välja Inglise, Saksa ja Rootsi eeskujul esimese korteriühingute normaalpõhikirja. Hiljem andis hoogu korteriühingute organiseerimisele ka linna ehitusosakond.
 
Igaühele oma korter
Huvitavalt valgustab korteriühingute põhimõtteid prov. A. Kaera.
„Praegune olukord linnas on võrreldav maaga, kus enamus talusid oleksid renditalud. See on ebaloomulik olukord. Igal inimesel on kindel huvi, omada korter pärisomandusena. Ja iga korteripidaja on suuteline 20 aasta jooksul korteri ehitushinna tasuma. Ta tasub seda ju ka praegu majaomanik-ettevõtjale, arutihti isegi palju lühema ajaga, ja tasub seda ka siis edasi, kui maja end ettevõtjale ammu on tasunud. Ehitustegevuse sihiks kujuneks nii mitte äriline tegevus üürimajade ehitamise kujul, vaid omale raudvara muretsemine eluaseme näol.
Peale silmapilk[s]e korterikriisi lahendamise on niisugusel kaalutlusel veel teisigi häid omadusi. Selle mõjul ehitustegevus muutub pidevaks. Iga omanik on huvitatud oma korteri kauasest püsimisest. Kõdunevaid kortereid uuendatakse järjekindlalt ja igal võimalusel, küsimata puhtärilistest või konjunktuurilistest kaalutlustest. Ehitustegevus aga avaldab kõige intensiivsemat mõju majanduselule. 80–90 prots. ehitustegevusse paigutatud kapitalist (kui arvestada kaasa ka ehitusmaterjalide tootmiskulud), läheb palkadeks. Rahva ostujõud suureneb, raha ringvool elavneb, majanduselu terveneb.
Mis takistab meil seesuguse olukorra kujunemist?
Kõigepealt on takistatud mitmesugustel asjaoludel ehitustegevus ise. Korraldamata on krediiditurg, krediidita pole meie ehitustegevus aga elujõuline. Kui majaomanikud varemalt kaalusid: mul on niipalju raha, kui suure maja ma võin sellega ehitada, siis nüüd kaalutakse: ma võin laenata niipalju raha, millise maja võib sellega ehitada. Ehitustesse paigutatakse praegu umbes 50 prots. laenukapitali. Vähemaga ei saa ka läbi ühisalgatus. Selleks oleks vaja luua soodus ehituskrediit. Kodanike isetegevus ei suuda arendada ehitustegevust ilma krediidibaaside loomiseta.
Krundihindade tõus on teiseks ehitustegevuse normaalse arengu takistajaks. Otsekohe kui luuakse parem ühendus mõne linnaosaga, tõusevad seal krundihinnad mitmekordseks. See on teenimata kasu. Kallima krundi hinna peab ostjale tasuma üürnik. Krundi hinna tõus tähendab nii ka üürihindade tõusu ja sellepärast tuleb leida teid kruntidega spekuleerimise ja hangeldamise kaotamiseks. Sellele vihjab igavene tarkuseraamat piibelgi, kus 3. Moosese raamatus, 25. peatükis, 23. salmis on öeldud: „Ja maa ei pea mitte saama müüdud et ta igavesti teise omaks jääb, sest maa on minu päralt, sest teie olete võõrad ja majalised mu juures.“
 
Üürid on veel vähe kallid!...
Viga seisab aga ka üürnikes enestes. Nemad on niisugused inimesed, kes usuvad küll tähetarka ja kaardimoori, aga kui neile öelda, et nende korter on kallis, läheme ja ehitame omale ise korterid, mis on meie omad, siis nad vastavad umbes nii: „Teie ehitage ennem maja üles, siis ma tulen ja vaatan!“
Kes on aga see „teie“, kes ehitab? Kui keegi ei pane enne sentigi välja kui hoone valmis, siis nii ei saa ehitustegevuse arendamisest juttugi olla selles ulatuses ja selles suunas, nagu oleks tarvis.
Muidugi, ka oma korteri ehitamine nõuab raha ja võidakse öelda, et need, kel kõige hädalisemalt korterit vaja on, ei saa seda sel teel ikkagi. Aga siiski võidavad ka nemad, sest korterite juurekasvuga langeb üüride tase ning ka üürikorterid muutuvad hinnalt odavamaks.
Niisugusele otsustavale teele asumine nõuab aga energiat ja riisikot, millega meil pole harjutud. Tahtes-tahtmata tekib arvamine, et üürid on veel vähe kallid: kui majaomanikud neid veel tõstaksid, vast siis tuleks julgus riskeerimiseks!“
 
Külaskäik ühiselamusse
Külastame alles möödunud aastal valminud korteriühing „Asula“ maja Kunderi tänaval. Hoone on imposantne ja nägus ehitus. Kodades ja õues valitseb piinlik puhtus. Kortereid sisaldab maja 20, kahe-, kolme- ja nelja-toalisi. Igas korteris on keskküte, vann, enamaltjaolt ka elektripliit.
„Kuidas olete oma eluasemega rahul?“ pärime korteriomanikult pereemalt.
„Rahul oleme küll. On ikkagi tunne, et ta on oma varandus.“
1-toalise korteri ehitushinnaks on tulnud 3400 kr., 2-toalisel 5800 kr., 3-toalisel umbes 7000 kr. Pool sellest on tulnud igal osanikul sisse maksta. Nüüd tasutakse igas kuus korteri pealt teatud summa ehitusvõlga, võlaprotsente ja maja korrashoiukulusid. Praegu tuleb seda korteri peale, olenevalt selle suurusest ja juba tasutud ehitushinnast 40-70 kr. ümber kuus. Ajajooksul see summa aga väheneb, kuni ehitusvõla tasumisel korteriomanike peale jaotatakse ainult maja korrashoiukulud, küttekulud, maksud j.m.
Siis korteri kuumaks võib olla praeguste arvestuste kohaselt 12-20 kr. kuus.
„Kas korteriomanike poolt ei esine vahel ka korra või majarahu rikkumisi?“
„Seni pole niisuguseid tüliküsimusi tekkinud. Kuid nende lahendamiseks on olemas võimalusi. Maja kodukorra töötab välja osanikest valitud juhatus. See juhatus oma liikmete kaudu korraldab ka maja valitsemist: kuumaksude kogumist, ehitusvõla ja maksude tasumist, remonte j.m.
Juhatusel on õigus korteriühingu liikmeile ettepanna üürilisi, kes majakorrale ei allu, ühingust välja heita ja tema korter edasi müüa.
Inimesed aga, kes ennast nii ulatusliku ettevõttega on sidunud, ei lase juba ise niisuguseid küsimusi üles kerkida, tundes oma kohustusi kaaslaste ja ühise varanduse vastu."
 
Pole halb, kui inimesed kokku hoiavad ja püksirihma pingutavad
Mida arvavad majaomanikud ühiselamute ehitamisest. Pöördume selle küsimusega majaomanike organisatsioonide ja rahaasutuse juhi J. Mürgi poole.
„Majaomanikud tunnevad selle küsimuse vastu elavat huvi ja on seda tõsiselt kaalunud,“ seletab J. Mürk. „Ja meie ei saa küll ütelda, et sarnased ehitused kindlasti õnnistuseks oleksid.“
Kõigepealt tulevad need ehitused praegu võrdlemisi kallid. Inimene, kes end nendega seob heas usus, ei tea, mis võib tulla 5 või 10 aasta pärast. Võibolla peab ta hoopis linnast lahkuma. Kas leiab ta siis oma korterile ostja? Või kui leiab, kas saab ta siis korteri eest sama hinna, mis ta sellesse on matnud tema ehitamisega ja korrashoidmisega. Minul oli juhus 4-5 aastat tagasi Itaalias tutvuda korteriühingute elumajadega ja seal kaebasid paljud inimesed niisuguste kaotuste üle. Samad nähted on esinenud Soomes.
Õige vähe mõeldav on sarnaste elamute püstitamine veel laenukapitaliga. Praegune kõrgkonjunktuur võib langeda ja siis satuvad sarnased ettevõtted raskustesse, nagu seda varemal ajal korteriühingutega on ka juhtunud.
Lõpuks tulevad korterid sarnastes elumajades õige kallid ja neid jõuavad omandada ikkagi vaid jõukamad inimesed. Kui aga 4-toalise korteri ehitushinnana tuleb välja panna 1,5 miljonit, siis selle rahaga võib juba riskeerida ka väikese maja ehitamist.
Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes ei saa seda küsimust nii kergel käel otsustada ja öelda, et ehitage muudkui! Sarnaste kavade teostamisel tuleks tõsiselt ette vaadata ja mõelda.
Muidugi ei saa aga selle vastu olla kui inimesed omale raudvara kogudes kokku hoiavad ja püksirihma pingutavad. Nii on alganud kõik majaomanikud. Ja nii kaob võibolla viimaks ka kõõrdi vaatamine varandusega inimestele.“

Pealinna Teataja 15.10.1938 lk 2
/Pealinna Teataja oli majaomanike häälekandja/
Ühiselumajade probleeme
 
Viimasel ajal võib kuulda järjest sagenevaid etteheiteid, et eraettevõtlikkus ei suuda ehitada vajalisel määral ja vajaliselt odavaid kortereid. Nõutakse, et riik ja linn lööksid sekka, et korteriühingute asutamiseks loodaks soodsamaid eeldusi. Need ühingud siis ise asuksid soetama kortereid, mis oleksid odavad ja head.
Korteriühingute kohta on rohkesti vaieldud poolt ja vastu. Asjatundjad ringid on hoiatanud, et seda küsimust ei asutaks lahendama kergel käel: muudkui ehitage aina! Siin peituvad mitmed probleemid, mis vajavad põhjalikumat kaalumist. Järgnevates ridades on korteriühingute küsimust käsitatud ühest senipuudutamata küljest, mis laseb sellesse probleemi paista sootuks erilaadset valgust.
Korteriühingute alal meil seni tehtud katsetusist on ilmnenud, et korteriühingute elumajade ehitamine on alati läinud kallimaks kui samasuure eramaja ehituskulud. Keskmiselt on hinnavahe 20 protsenti. Millest see asjaolu on tingitud?
Korteriühingu maja ehitajad on kõik maja osanikud. Kõigil neil on ehitamise, ehitusviisi j.m. kohta omad soovid. Kui üksik eraettevõtja kaalub, kuidas ehitus tuleb praktilisem ja usaldab ehitajat, siis korteriühingus iga osanik tahab parimat, kuid olles asjatundmatu, on arvamisel, et mida kallim, seda parem. Ehitajad, kes sarnaseile korteriühinguile ehitanud, teavad rääkida kurioosumlikke lugusid juhtudest, kus kallima materjali panemist on nõutud ehituse osadesse, kus sellest pole mingit kasu. Kaasosanikud lepivad niisuguste nõudmistega omavaheliste arusaamatuste vältimiseks: tõusevad ainult ehituskulud. See on puhtal kujul ebaproduktiivne tootmine.
Oli juhus kõnelda ehitusettevõtjaga, kes hiljuti lõpetas ühiselumaja püstitamise. Ta lubab mitte kunagi enam sarnast tööd endale võtta.
„Meie rahvas pole sarnaseks ühistööks veel arenenud,“ lausub ta kibestunult. „Neile ei saa keegi selgeks teha, et võime ju seinad ehitada kas või kullast, aga ega sellest ehituse headusele mingit kasu ei ole. Rahvamajanduse seisukohalt on see aga mahavisatud raha.“
Edasi on ilmnenud ühiselumajade juures sarnaseid nähteid, et üks isik on korteriühingus mitme korteri omanikuks ja üürib neid välja. Korteriühingu elumaja on püstitatud 3-protsendilise laenuga, kuna eraehitaja oma laenult samal ajal peab maksma 8 protsenti. Ega korteriomanik seepärast oma kortereid odavamini ei üüri, kui seda tehakse eramajades! Kas on niisugusel juhul ühiselumaja püstitamiseks laenatud kapital õiglaselt kasutatud?
See omamoodi spekulatsioon korteritega seab ühiselumajade püstitamise, minu arvates, üldse suure küsimärgi alla. Ühiselumajade ja korteriühingute püstitamisel on mõte ikkagi ainult sel juhul, kui korteri omanik oleks ühtlasi ka selle kinnistatud omanik, millist moodust meie kehtivad seadused ette ei näe. Kui aga kinnistusüksuseks jääb maja, siis pole ühiselumajadesse paigutatud kapital ratsionaalselt kasutatud.
Ja lõpuks, kui pidada silmas, et avaldatud kalkulatsioonide järgi 3-4-toaline korter mugavustega ühiselumajas läheb maksma vähemalt 1,5-2 miljonit, siis selle rahaga võib juba riskeerida ka oma maja ehitamist. On täiesti normaalne, et 50 protsenti ehitusse paigutatud kapitalist on laenukapital. Oma korteri asemel saab inimene siis aga oma maja.
Nõnda jõuame ikkagi otsusele, et korteriühingute loomine vähemalt sellisel kujul, nagu see meil praegu esineb, pole sugugi kahel käel tervitatav mõte, ja korteriküsimust ei aita ta ka otstarbekohasemalt lahendada, kui seda teeb eraehitustegevus.
Ehitaja.
* * *
Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 269

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


teisipäev, 3. september 2013

1931 - Jaan Venteri maja Estonia pst 27


1930. aasta alguses püüdis Jaan Venter Tallinna linnavalitsuses pikendada talle kuulunud Estonia pst 23 kinnistul vahetult enne I maailmasõja puhkemist 25. juulil 1914 kinnitatud maja ehitusprojekti. Kuna see oli aga kinnitamisest kahe aasta möödumisel kehtivuse kaotanud, tellis ta uue projekti oma teisele kinnistule Estonia pst 27. Maja ehitust alustati 1930. aasta suvel, 1931. a. 18. märtsil avas uue hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal, mai esimestel päevadel esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning juuni alguspäevil teise korruse bürooruumides Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu.

Vaba Maa 6.03.1930 lk 7
Kinnitatud ehitusprojekti kestvus ainult 2 aastat.
J. Venter oli linnavalitsuselt loa saanud 25. juulil 1914. a. maja ehitada Estonia puiesteele nr. 23. Vahepeal ei oldud seal mingisugust ehitustööd teostatud ja nüüd, 16 aasta pärast, arvas ta tarvilikuks mitte uut ehitusluba nõutada, vaid palus luba üheks aastaks pikendada, et ehitust ette võtta.
Linnavalitsus aga teatas, et ülalnimetatud kinnitatud projekt ehitusseaduse paragr. 7 järele oma maksvuse juba 2 aasta jooksul kaotanud ja seepärast see nüüd 16 a. pärast enam kinnitust ei leia.

Päevaleht 23.07.1930 lk 5
Tänavu kinnitatud 370 ehitusprojekti.
...Suurematest ehitusel olevatest kivimajadest tuleks nimetada: kindlustusselts „Eka“ 7-kordne maja Vabadusplatsi ääres, Kalmi 5-kordne maja Kentmani uul., Remmelti 4-kordne maja Tehnika uul., J. Venteri 4-kordne maja Estoonia puiesteel...


1937. aasta alguseks oli valminud kava Estonia puiesteele Estonia teatrimaja vastu uue kohtuhoone ehitamiseks, mis nägi ette Estonia pst 27 ja veel nelja naaberkinnistu sundvõõrandamise ja neil asuvate hoonete lammutamise.

Uudisleht 24.01.1937 lk 3
...Väärikas ehitus kerkib Estonia teatrimaja vastu, kuhu tahetakse ehitada kohtuhoone, mis läheks maksma umbes 40 milj. senti. Kohtuhoonesse asuksid Tallinna ringkonnakohus ja kohtukoda, kuna praegusesse kohtumajja Jaani tänaval kolivad jaoskonna kohtunikud ja kohtupristavid. Kohtuhoone püstitamisega Estonia vastu tulevad seal lammutamisele Venteri uus neljakordne kivimaja ja Ivanovi restoran...
 
Uudisleht 14.03.1937 lk 2
Viis maja kohtuhoone jaoks lammutamisele
Riigivanem andis sundvõõrandamise dekreedi
Riigivanema poolt anti dekreedina kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seadus. Kohtuhoone, mille ehitamise kavatsus juba varem teatavaks saanud, püstitatakse „Estonia“ teatrimaja vastu. Selleks sundvõõrandatakse ja lammutatakse viis eramaja Estonia puiesteel ja Sakala tänaval. Lammutamisele kuuluvad kaks Venteri maja, Goldmann & Makovski maja, Bergmanni pärijate maja ja tarvitajateühing „Maja“ maja. Kõik lammutamisele määratud ehitused on juba vanad, peale Venteri neljakordse kiviehituse, mis püstitati alles pooltosinat aastat tagasi, ja milles praegu peale teiste asutuste asetseb Põllupidajate Ühispank.
Kui palju riigil sundvõõrandamisele kuuluvate hoonete eest tuleb maksta, pole selgunud, kuna sundvõõrandamise komisjon majade omanikega veel pole astunud läbirääkimistesse. Majade praegustele omanikele majade hind tasutakse sularahas, milleks koostamisel olevas eelarves on vajalised summad ette nähtud.
Ka on veel selgumata, millal algab kohtuhoone ehitamine. Uues eelarves selleks erikrediiti pole määratud, millega on tõenäoline, et tegelikud ehitustööd algavad alles järgmisel eelarveaastal. Siin oleneb palju riiklike ehitustööde programmist, milline on ette nähtud pikema aja peale, nii et kõik tööd teostatakse järjekorras.
Uude kohtuhoonesse asuvad kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud. Ainult riigikohus jääb oma praegusesse majja. Milleks kohtuhoone valmimisega hakatakse kasutama praegust ringkonnakohtu ja kohtukoja maja Pärnu maanteel, pole kindel. Võimalik, et peale teiste asuvad sinna kohtupristavid.

1937. aasta oktoobris langetas Estonia pst 27 osas oma otsuse sundvõõrandamise hindamiskomisjon.

Päevaleht 7.10.1937 lk 5
Kohtuhoone alla sundvõõrandatav krunt maksab 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjon avaldas eile oma otsuse
Täna, 7. sept. /=okt./, kell 10 homm. kuulutati sundvõõrandatavate kinnisvarade Harjumaa hindamiskomisjoni istungil välja komisjoni otsus kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seaduse põhjal riigile sundvõõrandatavate kinnisvarade hindamise asjus, missugused kinnisvarad asetsevad Tallinnas Estonia puiesteel nr. 23, 25 ja 27 ning Sakala tän. nr. 26 ja 28 all.
Komisjon hindas:
1. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 23 all, üldiseks väärtuseks 128.979,82 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 50 ja 45 kr. ruutmeeter, 110.346,54 kr., kuna ülejääv 18.633,28 kr. on arvestatud kinnisvaral asetsevate päraldiste hinnaks. Päraldiste hulgas on Estonia puiestee-äärne ärihoone, kus tegutseb ühishaigekassa apteek, hoovipealne segahoone, ait, kuurid jne.
2. Tarvitajateühisusele „Maja“ kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 25 all, üldiseks väärtuseks 155.197,51 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud samuti 50 ja 45 kr. ruutm., 114.671,18 kr. ning päraldiste hinnaks, mille hulgas on tänava-äärne ärihoone, laduhoone, töökoda, kuurid jne., 40.526,33 kr.
3. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 27 all, üldiseks hinnaks 205.233,91 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 40 ja 36 kr. ruutmeeter, 84.671,85 kr. ning päraldiste arvele 120.562,06 kr. Päraldiste hulgas on ka suur kivist elu- ja ärihoone, kus varemalt tegutses põllupidajate ühispank, ja mille hinnaks määrati nüüd 108.144,95 kr.
4. Behr Goldmannile ja Boris Makovskile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Sakala tän. nr. 28 all, üldiseks hinnaks 66.095,94 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 55 kr. ruutm., 55.322,60 kr. ja päraldiste hinnaks 10.763,34 kr.
5. Berta Bergmannile kuuluva kinnisvara, asukohaga Sakala tän. nr. 26, üldiseks hinnaks 69.870,62 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, hinnaga 45 kr. ruutm., 63.503,89 kr. ning päraldiste arvele 6366,73 kr.
Seega hinnati kõigi 5 sundvõõrandatud kinnisvara ja nendel asetsevate päraldiste hinnaks kogusummas 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjoni koosseisus oli komisjoni juhatajana Harju ajutise maavalitsuse esimees K. R. Ruus ning liikmetena Tallinna 6. jaosk. kohtunik R. Bodisco, Tallinna-Harju prefekti esindajana abiprefekt B. Nykanen, Tallinna-Harju maksuinspektor K. Pruuli ja Tallinna linnavalitsuse esindajana linnanõunik P. Sisask.
Peale nende võtsid komisjoni istungeist osa asjatundjaina arhitektid A. Perna ja A. Volberg. Poolte esindajaina võtsid komisjoni istungeist, mida oli arvult kaks, osa kohtuministeeriumi esindajaina ministri abi J. Raid ja ins. A. Ahman ning hindamisobjektide omanike esindajaina vann. advokaadid H. Martna ja M. Pung ning omanik B. Bergmann.
Väljakuulutatud otsuses on pikalt ära toodud ka motiivid, mille põhjas komisjon oma otsused tegi.


Kinnistute sundvõõrandamine ei edenenud väga kiiresti. Nii ostis Eesti Vabariik Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu alles 1939. aasta mais, tema teise kinnistu Estonia pst 23 ostmiseni (rääkimata hoonete lammutamisele asumisest) aga ei jõutudki.

* * *
Estonia pst 27, Jaan Venteri maja, valmis 1931, arhitekt Franz de Vries. Maja põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.
Foto: 20 aastat ehitamist Eestis 1918-1938 (Tallinn, 1939), Akadeemiline Raamatukogu


Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu


Esimese korruse plaan.
Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu

Kolmanda ja neljanda korruse plaan.
Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu

Kindlustusselts Talu kalender 1932 (1931), Akadeemiline Raamatukogu

EKM 2, Teine aasta kaupmeeste majanduskeskuse töös (1939), Akadeemiline Raamatukogu

Seistes Estonia teatri ees ja vaadates välisministeeriumi suunas, asus Jaan Venteri maja umbkaudu ühel joonel ooperi- ja balletisaali tiiva talveaiaga külgneva poolega. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla

* * *

J. Venteri majas asunud ettevõtted-ärid:
18.03.1931 kuni 1937(?) Estonia Eksporttapamajade Lihatsentraal nr 1.
Maist 1931 kuni augustini 1932 kaubamaja Kr. Saar & Ko.
Juunist 1931 kuni augustini 1937 Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu.
1.08.1933 kuni 16.12.1937 kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond.
Suvest 1937 KM Kalatsentraal, hiljemalt aprillist 1939 Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Alates 31.01.1938 AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus EKM kauplus, juhatus ja kontor.


18.03.1931 avati esimese korruse väiksemas äriruumis esimene Estonia Eksporttapamajade lihasaaduste esinduskauplus Lihatsentraal, hilisem Lihatsentraal nr 1 (1936. aastaks oli Lihatsentraale üle Eesti avatud juba 39). Hiljemalt 1. juunist 1937 asus siis juba Eesti Lihaekspordile kuulunud Lihatsentraal nr 1 Pärnu mnt 6 Urla majas.
Vaade äsja avatud Lihatsentraali kauplusele märtsis 1931.
Ühisjõud 3/1931, Eesti Rahvusraamatukogu

Päevaleht 19.03.1931 lk 1
Ühis. „Estonia Eksporttapamajade“ uus liha- ja vorstikauplus „Lihatsentraal“ Estonia puiest. 27 (Estonia teatrim. vastas), tel. (2)32-94. Oma tapamaja- ja vorstivabrikusaaduste peamüügikoht. Äri on avatud homm. kl ½8-5. Müügil: looma-, sea-, vasika- ja lambaliha. Eksporttapamajade odavad lihasaadused: seapead ja -jalad, supikondid, keeled, neerud, südamed, maksad jne. Sulatatud ploomirasv. Suitsukaubad, nagu: singid, ribid jne. Vorstid ja lihakonservid. Igapäev värske peekonilõigetest valmistatud praadvorst. Meie tee valmistaja juurest lugupeetud tarvitaja juure on kõige lühem – seega hinnad äärmiselt mõõdukad.
Kaja 19.03.1931 lk 3
„Estonia eksporttapamajad“ avasid Tallinnas eeskujuliku lihakaupluse. Tarvitajad võivad nüüd lihasaadusi ilma vaheltkauplejateta osta. Linnakodanikud on seni vähe kasu saanud lihahindade langemisest maal, sest hinnavahe on seni veerenud vaheltkauplejate taskusse. Nüüdsest peale tõotab aga asi paraneda, sest eile keskpäeval avati Tallinnas, Estonia puiesteel 27, uus ühistegeline lihakauplus. Kaupluse omanikuks on ühisus „Estonia Eksporttapamajad“ ja ettevõtte eesmärgiks – võimaldada pealinna kodanikele osta kõiksugu lihasaadusi, vorste jne. ilma vaheltkauplejateta, otse valmistajatelt. Uue kaupluse tarvis hakkavad „Estonia“ tapamajad senisest suuremal määral produtseerima ka looma- ja lambalihasaadusi, nii et neil aladel avanevad ka loomakasvatajailgi nüüd paremad müügivõimalused. Üldse kaupluses müüakse kõiki sea-, looma- ja lambalihasorte ning ümbertöötatud lihasaadusi. Elektriga töötav hakkimismasin valmistab hakkliha tunnis kuni 150 klgr. Kauplus asub äsjavalminud neljakordses kivimajas Estonia teatrimaja vastas. Ruumid eeskujulikult, korralikult ja puhtalt sisse seatud.
Ühisjõud nr 3 (märts) 1931 lk 60-61
Valmistaja astub tarvitajaga ühendusesse.
Tallinnas avati ühistegelik lihakauplus.
Meie looma- ja lihamüük siseturul on seni täiesti korraldamata olnud. Põllumeestel kui ka linna tarvitajatel on puudunud nende eneste poolt juhitavad ühisettevõtted. Liha produtseerija ja tarvitaja on seisnud nõnda täielikult eralihunikkude ja hangeldajate võimu all. Sellejuures on vahetalitajate ahelik põllumeeste juurest linna tarvitajani tihti 3–5-astmeline olnud, kus siis mitte harva üle poole loomade hinnast on läinud vahetalituse kuludeks ja kasudeks.
Nõnda on viimastel aastatel, kus eriti lihahinnad langenud, välja kujunenud see ülekohtune ja ebaloomulik seisukord, et kuigi põllumehed erakaupmeeste ainuvalitsuse tõttu poolmuidu omad loomad sunnitud on olnud ära müüma, linnades lihahinnad väikemüügil äärmiselt kõrged on.
See ebanormaalne nähe ongi paaril viimasel aastal põhjust annud põllumeeste koosolekutel ja ajakirjanduses harutama hakata, kuidas põllumehe kui ka linnakodanikkude huvides korraldada otstarbekohasemalt ja vähema vahetalituskuludega lihamüüki meie siseturgudel, ja võimalusi leida peekonitööstuse kõrval veise- ja lambaliha välisturgudele toimetamiseks.
Hiljuti P. Ü. Revisjoniliidu poolt korraldatud nõupidamisel, kui ka teistel põllumeeste koosolekutel, kus lihamüügi küsimust harutatud, on leitud kõige õigemaks korraldada lihamüüki ühistegelisel alusel. Mõttevahetustele on järgnenud ka esimesed tegelikud algatused. Eriti tähelepanuväärivad sammud on selleks astunud „Estonia Eksporttapamajad“, asutades omale suuremad lihakauplused Tartu ja Tallinna. Need ühistegelised põllumeeste eksporttapamajad ostavad peale peekoniks minevate sigade otsekohe põllumeestelt ka siseturu sigu, veiseid, vasikaid ja lambaid, ning korraldavad väikemüüki liha kui ka ümbertöötatud saaduste alal oma kaupluste kaudu linnades.
Et nõnda liha müügiletoimetamise kulud tuntavalt väiksemad tulevad, kui mitmejärgulise eraettevõtjate aheliku juures, siis on võinud need lihamüügi kauplused põllumeestele enam hinda loomade eest maksta kui lihunikud seda teevad, ja ühtlasi ka linna tarvitajatele odavamalt müüa. Tartu eksporttapamaja kauplus, mis esiotsa õige väikses ruumis tegevust algas, on paariaastase töötamise järgi praegu üle riigi kõige suuremaks lihakaupluseks kujunenud.
See edurikas ja õnnestunud algatus andis julgust käesoleval aastal avada „Estonia Eksporttapamajade“ poolt Tallinnas teist sarnast eeskujulikku lihakauplust Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri maja vastas) uues Venteri majas. Kauplus kannab nime „Lihatsentraal“.
Kuna see maja ehitamisel oli, siis võis siin sisseseadet kui ka ruumide väljanägemist ja jaotust vastavalt lihakaupluse nõuetele korraldada, milletõttu see ka eeskujulik välja näeb. Et pealinna rahvas suurt vajadust ja headmeelt sarnase lihamüügikorralduse vastu tunneb, see selgus ootamata rohkest ostjate arvust avamisepäeval, mil nende arv ulatus üle 160. Teisel ja kolmandal päeval tõusis külastajate arv juba 600-ni. Suur nõudmine harilikkude lihasortide kõrval oli peekonsigade päidikute ja eksporttapamaja poolt valmistatud vorstide ja suitsukauba järele, mida seni teised kauplused tuntavalt kõrgema hinna eest müüsid. Eriliselt rohkelt nõutakse aga peekonlõigetest valmistatud praadvorsti, mida Taani eksporttapamajade eeskujul „Estonia Eksporttapamajad“ valmistama hakanud, kui väga odavat ja maitsevat vorstiliiki.

Ühisjõud 3/1931, Eesti Rahvusraamatukogu

Kaja 13.08.1931 lk 4
Põllumajanduslik ühisettevõte korraldab lihakaubandust.
Hangeldajad kõrvaldatakse põllumehe ja tarvitaja vahelt.
„Lihatsentraali“ edu Tallinnas.
Ehkki juba paar aastat on põllumajandussaaduste hinnad olnud alanemise teel, ei ole linnas tarvitajale kätte jõudes toiduained palju midagi odavamaks muutunud. Eriti kallihinnalise toitaine – liha juures on see vahe väga silmatorkav. Selle nähte põhjuseks on, et liha käib enne läbi paljude vaheltkauplejate käest, kelledest igaüks võtab oma osa, kuni jõuab tarvitajani ja siis on ka hind muutunud mitmekordseks. See on iseenesest väga kurb nähe majanduselus ja mõjub halvavalt. Maal inimesed kurdavad, et kaup midagi ei maksa, kuna samal ajal linnainimesed hangeldajate poolt üleskruvitud hindade tõttu vähe suudavad osta toiduaineid.
Selle nähte vastu on abinõusid otsitud, kuid üldist arstirohtu on raske leida. Kuni linnade omavalitsused jäävad ainult pealtvaatajaiks, ei ole muud teed asja parandamiseks, kui põllumeeste ühisettevõtted, mis kergendavad seisukorda.
Lihakaubanduse alal on meil eksporttapamajade tegevusega hakanud asi paranema. Nimelt on siin teguriks tapamajade kauplused, mis reguleerivad hindu. Praegu on olemas selliseid kauplusi kolm – Tartus, Tallinnas ja Viljandis, ning nad kõik on leidnud linnarahva poolehoidu ja on osutunud kasulikeks ka põllumeestele. Linnainimesed saavad kauba kätte ilma liigsete vaheltkauplejateta, kuna teisest küljest eksporttapamajad saavad realiseerida oma saadusi kõige soodsamate hindadega.
Tallinnas töötab „Estonia eksporttapamajade“ lihakauplus „Lihatsentraal“ käesoleva aasta märtsikuust saadik. Kauplus asub „Estonia“ teatrimaja vastas, uue J. Venteri kivimaja ruumides. Et saada ülevaadet põllumeeste ühisettevõtte arengust, pööras meie lehe esindaja kaupluse ärijuhi O. Andersoni poole, kes seletas muu seas järgmist: „Meie kauplus on võitnud tarvitajate täielise usalduse.“ Kui viie kuu eest avasime uksed, ei võinud arvata ette, et need kord nii suured näivad ruumid jäävad nii ruttu kitsaks. Praegu on see saanud tõeks ja peame mõtlema juba ruumide laiendamisele. Keskmiselt käib praegu päevas tuhat ostjat, kuid on päevi, kus käib 1500 ostjat. Sellistel päevadel ei suuda meie kõiki korraga rahuldada ja tekivad isegi sabad kaupluse ukse ette. See näitab, et linnarahval on kannatust ja tahtmist oodata, et aga tingimata saada meie kaupa. Ning ostjaid käib siin kaupluses mitte üksi Tallinnast, vaid väga palju ka Nõmmelt, Piritalt ja Koselt. Müügi alal on meie kaupluses ametis kaheksa inimest.
Küsimisele: „Mis toob nii palju ostjaid teie ettevõttesse?“ – vastas härra Anderson, et peamiselt mängib siin osa kauba headus ja odav hind.
Kõik kaubad tulevad otse tapamajast ja jõuavad värskelt kohale. Peale selle kasutatakse tapamaja külmetusruumi, kuhu igal õhtul viiakse kauplusest järele jäänud soolamata kaup ööseks seisma – suvel muidugi. See võimaldab pakkuda alati kõige paremat. Peale selle on meie kaubad ka 25–40 protsenti odavamad.
Peale harilikkude lihakaupade – vorstide, sinkide, sea- ja loomaliha ning konservide – toimetab meie kauplus veel müügile peekonitööstuse kõrvalsaadused, luud ja nende ümbert lõigatud liha, pead-jalad ja sisikonnad. Neid aineid hakatakse ikka enam nõudma ja paistab, et mitte üksi töölised ega üürnikud ei osta neid, vaid ka rikkamad inimesed, majaomanikud ja haritlased nõuavad seda kaupa. Kui aga anda oleks. Ja võib öelda, meie kauplus õpetas inimesi neid aineid ostma, sest siit nad lähevad väga mõõduka hinnaga tarvitaja kätte, kuna varemalt müüsid neid lihunikud, kes tahtsid suuri vaheltkasusid ja seepärast nende käest ei ostetud ning eksporttapamaja ei saanud ka nende saaduste eest pea midagi. Praegu aga lähevad nad turule täie hinna eest. Muu seas ka põllumehed ise on hakanud meie kauplusest ostma neid odavaid lihasaadusi.
Vaadates seda ühisettevõtet ja kuuldes tema edu, jääb arusaamine, et sellisel teel saab lahendada osaltki toitlusprobleemi. Kallihinnaline toiduaine tuleb otsesel teel tarvitajale kätte, ning põllumees võib saada ta eest kõige kõrgemat võimalikku hinda. Teiste inimeste kulul elav vaheltkauplejate kiht saab seega kõrvaldatud.


1931. a. mai alguses kolis kõrvalasuvast sama aadressiga (Estonia pst 27) vanast puumajast esimese korruse suuremasse äriruumi kaubamaja Kr. Saar & Ko, mis aga juba järgmise aasta augustis hoonest lahkus, asudes alates 1.09.1932 Kristjan Saare enda majja Viru 3.
Päevaleht 5.05.1931 lk 8
Kr. Saar & Ko, Tallinnas jalgrataste-, õmblusmasinate-, grammofonide-, plaatide-, osaliselt põllutööriistade-äri jne. on üle viidud vana äri ruumide kõrvale uude majja. Aadress endine: Estonia puiestee 27, kõnetraat 26-69. Ilma ostusunnita palume meid tulla külastama uutes äriruumes. Kr. Saar & Ko, Tallinnas
Tallinna Teataja 9.05.1931 lk 7
Kaubamaja Kr. Saar & Ko.
on vanemaid omal alal tegutsevatest Eestis. Asutatud hra Kristjan Saare poolt 1902 aastal Rakveres, kust see 1909 aastal Tallinna ületoodi. 1912 aastal astus firmasse osanikuna Elmar Jürgens, mille järele edasi töötati firma all „Kr. Saar ja Ko.“.
Firma on algusest peale tegutsenud masinate kaubandusega ja senini truiks jäänud samale alale. Praegu esindab tervet rida esmajärgulisi välisfirmasid mitmelt alalt. Muude hulgas „Homocord“ grammofonid ja plaadid, „Naumann“, „Vesta“ ja „Pfaff“ õmblusmasinad, „Naumann“, „Primus“, „National“, „Royal“, „Juno“, „Suhl“ ja teisi jalgrattaid; „Westfalia“ ja „Diabola“ koorelahutajaid ja „Ideal“ ning „Erika“ kirjutusmasinaid ja veel mitmeid teisi.
Firma omanikuks on Kristjan Saar ja Elmar Jürgensi pärijad. Juhib firmat endiselt asutaja hra Saar ise, kes juba 38 aastat tegev masinakaubanduse alal. Hiljuti valmis Estonia puiesteel, 27, Venteril uus kivimaja, kuhu äri üleviidi selle kõrval olevast puumajast. Uued ruumid on suured, kõrged, hästi avarad ja ajanõuetele viimistletud.


1931. a. mai algusest asus majas vandeadvokaat M. Grosholmi ja vandeadvokaadi abide A. Mölderi ja Im. Siimeri kontor.
Vaba Maa ja Päevaleht 6.05.1931
Meie vastuvõtmine on nüüd: Estonia puiestee 27 (Venteri uues majas) kella 9–10 hom. ja 5–7 p.l. telef. (20)4-92. M. Grosholm, vann. advokaat, A. Mölder ja Im. Siimer, vann. adv. abid. 


1931. a. juuni algusest asusid maja II korruse bürooruumidesse Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu. Mõlemad kolisid välja 1937. a. augustis ja nende uueks asukohaks sai Olga Steinmanni ja Else Borcki äsja valminud maja Väike-Karja 7.
Vaba Maa 2.06.1931 lk 8
Oleme laienenud äritegevuse tõttu senisest asukohast Estonia puiest. 15 üle kolinud uutesse ruumidesse Estonia puiestee No 27 (Estonia teatri vastas)
Põllupidajate Ühispank
Kinnitusselts „Talu“


1931. a. 1. juulist asus majas vandeadvokaat Otto Tiefi ja vandeadvokaadi abi Artur Kleemani kontor.
Päevaleht, Vaba Maa ja Kaja 5.07.1931
1. juulist 1931. a. alates vannutatud advokaat Otto Tief ja vannutatud advokaadi abi Artur Kleeman võtavad vastu Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri vastas, Venteri majas) kella 9–10 ja 3–4. Tel (2)28-32.

1.08.1933 avati esimese korruse suuremas äriruumis varasemast asukohast Estonia pst 19 üle toodud J. Puhk & Pojad Tallinna osakond (raud, õlid, jahu ja koloniaalkaubad). Puhkide äri kolis välja 16.12.1937 ja asus alates 18.12.1937 mõned majad edasi Estonia pst 15.
Päevaleht 1.08.1933 lk 8
Käesolevaga teatame oma lgp. ostjaskonnale, et oleme oma Tallinna osakonna (raud, õlid, jahu ja koloniaalkaubad) Estonia pst. 19 1. augustist s.a. viinud üle uutesse ja parematesse ruumidesse Estonia puiesteele nr. 27 (Estonia teatri vastas), kus meil on võimalik oma kaubatarvitajaid vastutulelikult teenida
Telefonid endised: nr. 306-48 (jahu ja koloniaalkaubad), nr. 427-55 (rauakaubad, õlid jne.)
J. Puhk & Pojad


Suvel 1937 (hiljemalt augusti alguses) avasid Vera Kaasik, Paul Irtel-Brendorf ja Melita Belokon endistes Lihatsentraali ruumides kala- ja delikatesskaupluse KM Kalatsentraal; pärast omaniku vahetust avas Martha-Lisette Kaidma aprillis 1939 sama kaupluse uue nime all Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Päevaleht 6.08.1937 lk 1:
Perenaised! Nüüd on saada alati igasugust eluskala (soovikorral kala puhastamisega äris), värskeid kalasaadusi, VÄHKI ja priima delikatesskaupu ELUSKALA ERIKAUPLUSEST „Kalatsentraal“ Estonia pst. 27.

Uudisleht 8.08.1937 lk 5:
Tähtis uudis perenaistele
Suvisel vaheajal on turul müüdavad kalad mõnikord rikki läinud. Selle tagajärjel tekivad tihti tarvitajaskonnas kõhurikked. Paljud peavad kalaliha loomalihast siiski kasulikumaks. Sellepärast peaks meil söögiks müügil olema ka eluskala. Hiljuti avati Estonia p. 27 uus kalatsentraal. Siin müüdakse mitmet sorti eluskala, mis transporteeritakse kohale kalameeste poolt suurtes püttides. Ostjatele puhastatakse soovikorral kalad äris, koha peal. Nii võib elus-kala poole tunni jooksul juba küpsetatult laual olla. Igatahes saab see algatus suure poolehoiu osaliseks.

Uudisleht 18.12.1937 lk 1:
Tähtis perenaistele! Välismaa turgude eeskujul oleme avanud Eluskalade ja kalasaaduste erikaupluse „Kalatsentraal“ Tallinn, Estonia puiestee 27. Tel. 475-06.

Pühiks eriti soovitame: elus karpe, angerjaid ja forelle ning meie firma poolt müügile lastud UUDIS-KONSERVE lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Meie eesmärgiks on tarvitajaskonna varustamine elus- ja värskekalaga, kalasaadustega ja kvaliteet delikatesskaupadega.
Soovikorral kala puhastamine äris tasuta. Suuremate tellimiste korral toimetatakse kaup lgp. tarvitajaile koju. Tellimiste vastuvõtmine ka telefoni teel.
„Kalatsentraal“ on ainus koht, kus võib ka peale turu lõppu igasugust kala saada.
Akvaariumikalade osakond pakub igasuguseid akvaariumikalu (kuldkalad), valmisakvaariumid mitmes suuruses. Akvaariumite ja kuldkalade peale tellimiste vastuvõtmine.
Äri avatud: äripäeviti kella 7–17, pühapäeviti kella 7–9.
Uudisleht 19.12.1937 lk 6:
Tähtis perenaistele
Kalaturg Tallinnas on muutunud meil, iseäranis viimastel aastatel, õige korratuks ja mitte-isuäratavaks. Tuletagem ainult meelde kalu suvel – lahtiselt tolmu ja päikese käes, kärbeste parvedega ümbritsetud. Nii mõnigi perenaine nähes seda, jättis lõunaks kala ostmata. Ometigi on värske kala väga kasulik toit.
Välismaadel – kõigis kultuurriikides, on kala turustamisele pööratud eriti suurt tähelepanu, et teha tarvitajaile kättesaadavaks mitte ainult värsket kala, vaid peaasjalikult just eluskala.
Tervitatavaks nähteks sellel alal on meil avatud eluskalade erikauplus k.-m. Kalatsentraal, Estonia pst. 27. 3–4 kuuga on suutnud äri juba perenaistele saada lemmikkohaks turul käies.
Tähendatud äris on basseinid ja akvaariumid eluskalade jaoks, kust perenaised võivad oma maitse järele valida eluskala.
Soovikorral puhastatakse kala äris kohe ära.
Kalatsentraal on müügile lasknud ka maitsevad uudis-konservid – lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Tähendatud äris on uudisena veel müügil akvaariumid igasuguste ilu- ja kuld-kaladega, mis peaksid huvi pakkuma asjaarmastajaile.
Ärist on saada ka akvaariumide jaoks taimi, kalu, kalatoitu jne. See on meil täitsa uus ala, kuna seniajani meil Eestis ei olnud seda kaupa üldse saada.
Päevaleht 6.04.1939 lk 1:
„UUS KALATSENTRAAL“ soovitab elus- ja värsket kala, delikatesskaupu Estonia pst. 27 Austusega OMANIK.
Uudisleht 23.04.1939 lk 2:
Avati uus eluskalatsentraal
Soojade ilmade tulekuga suurenevad võimalused turul müügilolevate kalade rikkiminekuks. Et kodanikkudel oleks võimalus osta söögiks täitsa värsket eluskala, selleks on avatud äri alal vilunud daami poolt Estonia p. nr. 27 uus kalatsentraal. Siin võib igaüks osta omale akvaariumis ujuvaid värskeid forelle, angerjaid, hauge, ahvenaid ja teisi kalu. Hinnavahe on väike, kuid selle eest saab ostja mürgitushädaohutuid kalu. Perenaistele on sarnane äri teretulnud ja praegu külastab kalatsentraali rohkel arvul kalasöögi sõpru.

31.01.1938 avati esimese korruse suuremas äriruumis AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus EKM kauplus, I korrusel asusid veel juhatus ja müügiosakond ning II korrusel kontor ja arveosakond.
Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 6.10.1938 lk 14
...31. jaanuaril 1938. a. asus EKM uutesse ruumidesse Estonia pst. 27 (Estonia teatri vastas). Uued ruumid moodustavad suure kaupluseruumi, kus osa kaupa on ostjaile – kaupmeestele näha, ning samas asub ka müügiosakond, kus ostjad – kaupmehed – oma müügioperatsioone sooritavad. Kaupluseruumid on otseses ühenduses laoruumidega, mis moodustavad kahel korral laoruume, peale selle rida keldriruume; ostjal on võimalus kaupluseruumist otse pääseda laoruumidesse, et näha kõike sealolevaid kaupu. Juhatuse ja asjaajajate-direktorite kabinett asub samas kaupluseruumide juures. Arveosakond asub sama maja teisel korral, mis on otseses ühenduses kauplusega trepi kaudu...
Kaupmees 2/1939, detsember, lk 62
EKM tegevusest
A/S. Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus lühendatud EKM on ellu kutsutud 25. juulil 1937. a. põhikapitaliga Kr. 150.000. Praegu on aktsiaseltsil üle 750 aktsionäri-kaupmehe. Tegelikult hakkas EKM kaubanduslikult tegutsema 1. oktoobril 1937. a. asudes Estonia pst. 13. Esimene müük toimus 20. oktoobril 1937. a. Jaanuari kuul 1938. a. asuti avaramatesse ruumidesse Estonia pst. 27 („Estonia“ teatri vastas), kus asuvad alumisel korral müügiosakond – elatisvahendite, raua, majatarvete ja põllumajandustarvete alal, edasi laod kaupade mahutamiseks, milledest osa, nagu raualadu, malmkaupade-, õlide- jne. laod asuvad Sakala t. 22. Peale selle asuvad neli ladu sadamas suhkru ja soola tagavaradega. Narvas, Irboskas, Petseris ja Tartus on pealeselle suhkru laod.
Kontor, pudukauba-, informatsiooni- ja nõuandeosakonnad asuvad teisel korral.
1937./1938. tegevusaastal oli läbikäik Kr. 4.075.000, puhaskasu Kr. 8.363.94, millest makseti dividendi Kr. 3 aktsia pealt.
1939. a. läbimüük 11 kuu kohta on Kr. 4.360.000. Aktsionäride arv on tõusnud käesoleval aastal 86 võrra. EKM teenistuses on praegu üle 70 inimese.

Kaupmees 1/1939, Eesti Rahvusraamatukogu
Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu
Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu
Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu