Esmaspäev, 21. aprill 2014

1939 – Korteriühingu "Peavari“ maja Gonsiori 34


Pealinna Teataja 30.11.1938 lk 1
Poolelijäänud majale otsitakse uusi ehitajaid
Läinud aasta kesksuvel alustas heategev selts „Vene Lapse Kodu“ Laulupeo ja Gonsiori tn. vahelisele linna obrokikrundile suurema hoone püstitamist. Selts jõudis oma rahadega valmis ehitada ainult alusmüüri ja poolelijäänud ehitus läks hiljem oksjonile. Oksjonilt omandas poolelijäänud ehituse Tallinna linnavalitsus Kr. 6974.05 eest.
Kuna nüüd „Vene Lapse Kodu“ on hoone ehitamise kavatsusest lõplikult loobunud ja nõuab tagasi ka obrokilepingu alusel tehtud sissemaksu, siis linnavalitsus otsustas asuda uue ehitaja otsimisele.



Pealinna Teataja 28.01.1939 lk 5
Koolimaja asemele tuleb ühiselamu
Linnavolikogu otsusega 28. aprillist anti obrokile Tallinna heategevale seltsile „Vene Lapse Kodu“ koolimaja ehitamiseks Gonsiori tänava pikendusel asetsevad ehituskrundid nr. nr. 8 ja 9.
Majanduslike raskuste tõttu selts loobus koolimaja ehitamisest ja andis krundid linnale tagasi. Seltsi varanduse oksjonil linn omandas ka seltsi poolt ehitatud koolimaja vundamendi ja pooleldi valmisehitatud esimese korra seinad ostuhinna Kr. 6974,05 eest.
Krunte ja pooleliolevat ehitust soovib omandada korteriühing „Peavari“, kes on nõus maksma poolelioleva ehituse eest Kr. 7000.-, ja kruntide eest ühekordse obrokimaksuna Kr. 11.- rtm., tingimusel, et krundid antakse korteriühingule obrokile samadel tingimustel, millistel on antud obrokile ehituskrunte varem teistele korteriühingutele.
Linna majanduskomisjon pooldab kruntide obrokile andmist korteriühingule „Peavari“ tema poolt esitatud tingimusil.


Rahvaleht 26.01.1939 lk 8
/.../ Korteriühingule „Peavari“ otsustati anda obrokile Gonsiori tänavalt ehituskrundid nr. 8 ja 9. /.../
Rahvaleht 26.04.1939 lk 5
Uusi ehitusi.
Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühing „Peavari“ projekt kivist neljakordse elumaja ehitamiseks Gonsiori tänavale /.../


Majaomanike Teataja 16.12.1939 lk 4
„Peavari“ jäi linnale võlgu
Korteriühing „Peavari“, omandanud linnalt Gonsiori tn. kinn. nr. 4984 all asetseva kinnisvara, jäi linnale võlgu ühekordset obrokimaksu Kr. 23.144, milline võlg kinnistati sellele kinnisvarale esimese obligatsioonina linna kasuks. K.-ü. „Peavari“ soovib teha Pikalaenu Pangalt nüüd laenu ning palub lubada sel puhul Pikalaenu Panga kasuks tehtavale Kr. 170.000 suurusele obligatsioonile eesõigus vanuses Tallinna linna kasuks kinnistatud võla ees.
Korteriühingu kinnisvara suurus on 2104 rtm. ja sellel asetseb neljakordne kivist elumaja, mille väärtus on Pikalaenu Panga hindamisel Kr. 200.000, kusjuures maja ehitustööd on tehtud 65% ulatuses.
Rahandusosakonna arvates on võlg linnale küllaldaselt kindlustatud ka teise obligatsiooniga, millist arvamust jagas ka linnavolikogu.

* * *
Gonsiori 34 (algselt Gonsiori 58), korteriühingu "Peavari" maja, valmis 1940, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Foto: 1.04.2014, R. Vaikla

Foto: 1.04.2014, R. Vaikla

Foto: 1.04.2014, R. Vaikla


Esmaspäev, 14. aprill 2014

1936-1940 – "Üürnike Ühismaja“ elamu Kreutzwaldi 22


Pealinna Teataja 17.06.1936 lk 3
40 m. frondiga ühiselamu
Üürnike Selts „Üürnik“ palus linnavalitsuselt obrokile 2000 rtm. suurust ehituskrunti Kreutzwaldi tänaval Lenderi eragümnaasiumi vastas. Seltsi algatusel on organiseeritud grupp isikuid, peamiselt riigi ja linnateenijad ning kaitseväelased, kellele selts püstitaks umbes 40 m frondiga ühiselamu.
Linnavalitsus on nõus andma maad sellel kohal palveavaldajale obrokile ajakohase ja linna ehitusplaanile vastava ehitise püstitamiseks, ühekordse obrokimaksuga kr. 10 ja iga aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubada tasuda ühesuurustes osades, 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi. Asja otsustab lõpulikult volikogu.


Vaba Maa 7.10.1936 lk 9
Üürnike kallis ühiselamu.
Reedel kell 6 õhtul korraldab Tallinna üürnikkude selts Maakri tän. nr. 15 sama seltsi poolt ehitada kavatsetava ühiselumaja osanikkude üldkoosoleku, kus tutvustatakse osanikke maja projektiga ja lõpliku ehituskalkulatsioonidega. Selle järele ehitab selts Kreutzwaldi tän. 4-kordse telliskivimaja 44 korteriga. Ehitatavad korterid on jagatud kolme liiki: 1½-toalised põrandapinnaga 33,5–38 rmt.; 2-toalised põrandapinnaga 47–52 r.-m.; 3-toalised põrandapinnaga 62–63 r.-m. ja 3½-toalised põrandapinnaga 83 r.-m.. Esimeseks hinnaks oleks umbes 3.800 krooni, teistel 5000 krooni, kolmandal liigil, s.o. 3- ja 3½-toalistel korteritel umbes 7.000–9.000 krooni. Üldehituskulu oleks umbes 225.000 krooni ühes maaga ja valmis majaga.
Maja tuleb moodne, iga korteri juure kuulub köök elektripliidiga ning vannituba. Sissemaks osanikel oleks umbes üks neljandik korteri väärtusest. Ülejäänud osa jääb võlgu ja tasutakse igakuise üüriga 15 aasta jooksul. Üüri-hinnaks oleks 1-toalistel korteritel umbes 34–35 krooni kuus ühes keskkütte kuludega, 2-toalistel korteritel 46–52 kr. ning 3-toalistel 61–65 krooni.


Päevaleht 1.11.1937 lk 6
Asutati korteriühing „Üürnik“
Eile hommikul kell 10 oli korteriühing „Üürniku“ asutamiskoosolek. Ühingu maja kavatsetakse ehitada 4-kordne, 24 korteriga. Korterite suurus tuleb 2 tuba ja köök, kuni 5 tuba ja köök. Peale selle kõik moodsad mugavused: lift, elektripliidid, soojavee varustus, keskküte, parkett jne.
Registreerimisele saadetavale põhikirjale kirjutavad alla prefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja trükikoja om. Lehtmets.


Vaba Maa 1.11.1937 lk 3
Kavatsusel suurema ühiselumaja ehitamine.
Asutati korteriühing „Üürnik“.
„Üürniku“ tegelaste algatusel kutsuti eile S.-Tartu m. „Üürniku“ ruumidesse kokku ringkond isikuid, et arutada ühise suurema ühiselumaja ehitamise küsimust. Osavõtjaid oli paarikümne ümber. Koosolekul kaaluti arhitekt Käsperi poolt ettekantud kavasid ning küsimus otsustati jaatavalt. Otsustati ellu kutsuda korteriühing „Üürnik“, koostada põhikiri ning saata see registreerimisele. Põhikirjale allakirjutajaiks valiti raudteeprefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja „Üürniku“ tegelane H. Lehtmets.
Uue korteriühingu „Üürniku“ kavatsuse kohaselt ehitaks ühing Kreutzwaldi tänava piirkonda 4-kordse kivist elumaja 24 korteriga, mis oleksid 2–5-toalised. Iga korteri juures oleks köök, elektripliidid, soe vesi, keskküte, vann ning eluruumides parkettpõrandad. Krunt hoone ehitamiseks on valmis vaadatud.

 

Pealinna Teataja 6.08.1938 lk 1
Ka „Üürnik“ ehitab ühiselamu
Neil päevil esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks uus ühiselamu projekt, mille püstitajaks Tallinna üürnike selts „Üürniku“ poolt komplekteeritud korteriühing „Üürnik“.
Korteriühing kavatseb püstitada 4-kordse ühiselamu Kreutzwaldi tänavale. Ühiselamus on projekti järgi nähtud ette 25 korterit. Enamus neist on 3 toa ja köögiga, vähemal arvul on 2-toa-köögiga kortereid ja ka üksikuid 4-toalisi. Kõik korterid varustatakse elektripliitidega, keskküttega, vanniga ja jooksva sooja veega. Hoones on ette nähtud ka lift. Sarnase 3-toalise korteri ehitushinnaks on kalkuleeritud 10 000 krooni.
Kui projekt leiab kinnitamist, kavatsetakse ehitustöödega algust teha juba käesoleval sügisel. Ühiselamu projekti töötas välja ja asub ehitustöid juhtima arh. A. Kespre, kes on ühtlasi korteriühingu juhatuse esimeheks.

Pealinna Teataja 19.10.1938 lk 1
Üürnikud saavad siiski maad ühiselamu püstitamiseks
Linnavolikogu otsusega 17. juunist 1936. a. otsustas anda obrokile üürnike seltsile „Üürnik“ Kreutzwaldi ehituskrundi 2011,56 rtm. suuruses. Hiljem üürnike selts „Üürnik“ teatas, et ta loobub oma õigustest nimetatud krundi suhtes korteriühing „Üürniku Ühismaja“ kasuks, millise avalduse kohaselt linnavolikogu otsusega 2. märtsist s.a. otsustas nimetatud krundi anda obrokile korteriühingule „Üürniku Ühismaja“, ühekordse obrokimaksuga Kr. 10.- rtm. ja tingimusega, et krundile oleks püstitatud elumaja 1. juuliks 1939.
Ühing ei ilmunud sõlmima obrokilepingut, vaid pöördus linnavalitsuse poole palvega pikendada nendele ehitustähtaega ühe aasta võrra.
Küsimus oli arutusel majanduskomisjonis, kes asus seisukohale, et hoonestamistähtaega ei tuleks mitte pikendada, vaid krunt anda obrokile uuele soovijale, kõrgendades ühtlasi ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale rtm. Linnavalitsus, vastavalt majanduskomisjoni seisukohale, ei rahuldanud korteriühingu „Üürniku Ühismaja“ palvet ehitustähtaja pikendamise kohta ja esines linnavolikogule ettepanekuga anda krunt uuele krundisoovijale, korteriühingule „Vara“. Linnavolikogu koosolekul 21. septembril s.a. avaldati arvamist, et krundi äravõtmine korteriühingult „Üürniku Ühismaja“ ei ole õigustatud, mispärast linnavalitsus võttis küsimuse päevakorrast ära selle uuesti kaalumiseks.
Hiljematel läbirääkimistel korteriühinguga saavutati kokkulepe, millega korteriühing nõustus maksma ühekordset obrokimaksu senise Kr. 10.- asemel Kr. 12.- ruutmeetrilt, kui nendele antakse uus 3-aastane ehitustähtaeg.
Majanduskomisjon, küsimust uuesti kaalunud, leiab palve rahuldamise olevat võimaliku, kõrgendades ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale ruutmeetrilt ja määrates hoonestamistähtajaks 3 a. Seejuures ehitustöid tuleb alustada 1 aasta jooksul, arvates linnavolikogu otsuse päevast.

Majaomanike Teataja 30.09.1939 lk 5
Üürnikud teevad ühiselamu püstitamiseks 18,5 milj. senti laenu
Korteriühing „Üürnike ühismaja“ võlgneb linnale ühekordset obrokimaksu Kreutzwaldi tn. 22 asetseva krundi eest Kr. 23.173. See võlg on kindlustatud esimese obligatsiooniga. Sellele krundile on ehitamisel viiekordne elamu. Ehituse lõpuleviimiseks kavatseb ühing teha laenu Pikalaenu Pangalt Kr. 185.000 suuruses ja palub selleks lubada eesõigus vanuses Pikalaenu Panga Kr. 185.000 suurusele obligatsioonile sellele kinnisvarale linna kasuks kinnistatud Kr. 23.173 suuruse võla ees. Linnavalitsus toetab korteriühingu palvet.

Uus Eesti 26.04.1940 lk 6
Tuli ehitatavas „Üürnike ühismajas“.
Neljapäeva hommikul kella 8 ajal kutsuti pealinna tuletõrje lendsalk Kreutzwaldi tänavale nr. 22, kus tuli oli tekkinud ehitusel olevas korteriühingu „Üürnike ühismaja“ viiekordses kivimajas. Maja kolmandal korral oli üks korter hoovipool küljes võetud laudade kuivatamise alla, ning seal olid kuivad lauad võtnud küdeva raudahju kuumunud plekktorust tuld. Osa laudu hävis tules, kuna osa sai rikutud suitsust ja veest. Samuti rikkus suits korteri seinu. Tuletõrje töötas kohal üle pooleteise tunni. Kahjusumma oli esialgu selgumata. Maja on küll juba katuse all, kuid seest alles valmimata ja elanikke sees veel pole.


Majaomanike Teataja 22.06.1940 lk 3
„Üürnike Ühismaja“ suurendab ehituskrunti
Linnavolikogu otsusega 19. oktoobrist 1938 anti korteriühingule „Üürnike Ühismaja“ obrokile Kreutzwaldi tänaval asetsev 2011,56 rtm. suurune ehituskrunt ühekordse obrokimaksuga Kr. 12 ruutmeetrilt ja iga-aastast obrokimaksu Kr. 0,01 ruutmeetrilt.
Korteriühing „Üürnike Ühismaja“ soovib oma krundi piiride reguleerimiseks liita krundiga Kreutzwaldi tänava alusest maast veel 23 rtm. maad ja palub anda tähendatud maaveere ühingule obrokile. Linnavolikogu kinnitas ühingu sooviavalduse.


* * *
F. R. Kreutzwaldi 22, korteriühingu "Üürnike Ühismaja" elamu, valmis 1940-41, arhitekt Adolf Käsper (tegelik projekt Edgar Johan Kuusik). Foto: 27.03.2014, R. Vaikla

Foto: 27.03.2014, R. Vaikla
Foto: 27.03.2014, R. Vaikla
Foto: 27.03.2014, R. Vaikla
Foto: 27.03.2014, R. Vaikla
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Teisipäev, 8. aprill 2014

1937 – Voldemar Kilkmehe maja Kreutzwaldi 8 / Raua 14


Päevaleht 11.11.1939 lk 1
Venelased ostsid neljakordse elumaja Raua tänaval
Maja tühjendatakse elanikest hiljemalt 1. detsembriks. Esimesed venelased kolivad majja juba täna.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus Eestis on asutatava transiitosakonna ametiruumideks ja ametnike majutamiseks ostuteel omandanud ehitusettevõtjale V. Kilkmehele kuuluva 4-kordse elumaja, mis asetseb Raua ja Kreutzwaldi nurgal. Sellekohane ostu-müügileping kirjutati alla neljapäeva õhtul.
Venelaste poolt omandatud elumaja on selle endise omaniku poolt 2½ aasta eest ehitatud ja sisaldab 17 korterit. Peale selle on maja alumisel korral neli äriruumi. Seal asusid t.-ü. „Oma“ koloniaalkauplus, juukselõikusäri, puuviljakauplus jne.
Kokkuleppe kohaselt algab ruumide üleandmine uuele omanikule otsekohe. Juhuslikult oli majas üks korter vaba, sinna asuvad venelased sisse juba täna. Teine korter vabaneb pühapäeval. Ka see täidetakse otsekohe. Üürnikele on üteldud üles ja need peavad lahkuma hiljemalt 1. detsembriks. Mõningaid raskusi ruumide vabastamisega selleks tähtajaks võib vahest tekkida äridele, kuid ka neist loodetakse saada üle. Venelaste valdusse minevas majas elab peale teiste kohalik Läti peakonsul R. Aavakivi, kes ühes teistega peab endale leidma uue ulualuse.
Ostetud maja esimese korra kasutavad venelased oma transiitosakonna ametruumideks, kuna kolm ülemist korda tervenisti jääb ametnike ja nende perekondade majutamiseks. Ametruumides teostatakse mõningaid vähemaid ümberehitusi, mida teostab venelaste ülesandel maja endine omanik ehitusettevõtjana.
Mis puutub maja ostuhinnasse, siis see katab omaaegsed ehituskulud, kuid ei sisalda hindade tõusu, mis kinnisvarade juures esineb viimasel paaril aastal. Nõukogude Liidus maksva tava kohaselt kindlustuslõivu ja muude kulude tasumine peab sündima müüja, mitte ostja poolt, nagu see meil on kombeks.
Nagu kuulda, ei piirdu venelaste plaanid transiitosakonna asutamisel ühe maja ostuga. Nad on samas ümbruses sondeerimas pinda veel teiste majade ostuvõimaluste suhtes. Nii on nad tutvunud Sverdlovi majaga Raua tän. 38 ja selle vastas asetseva Brockhauseni majaga.


Uus Eesti 11.11.1939 lk 6
N. Liidu transiitosakond Raua tänavasse.
Osteti Vold. Kilkmehe maja Raua ja Kreutzwaldi tänavate nurgal.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus on ostu teel omandanud neljakordse maja Raua tän. 40 (Kreutzwaldi tn. nurgal), mille omanik oli Vold. Kilkmees. Ostulepingule kirjutati eile alla. Maja läheb Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse transiitosakonna käsutusse. Alumisele korrale tulevad kontoriruumid, ülemistele osakonna teenistuses olevate tööjõudude eluruumid.
Maja tuleb venelastele üle anda hiljemalt 1. detsembriks. Korterid on majaomaniku poolt senistele üürnikele üles üteldud 25. novembriks. Paljud üürnikud kolivad aga juba täna välja ja täna tulevad nende asemele kohe ka venelased.
Ostetud majas on 17 nelja- kuni viietoalist korterit, kolm autogaraazhi ja alumisel korral neli äriruumi. Maja on Raua tänava uuemaid ehitusi. Nõuk. Liidu kaubanduslikul esindusel on käimas läbirääkimised samast rajoonist veel ühe kuni kahe maja ostmiseks, mis samuti läheksid transiitosakonna käsutusse.


Ühistegelised Uudised 20.05.1938 lk 3
Tarvitajateühing „Oma“ 25 a. juubel
23. mail s.a. saab Tallinna suurim ühiskaubanduslik ettevõte, Tarvitajateühing „Oma“ 25 aastat vanaks. See on praegu pealinnas hästi tuntud nimi ja „Oma“ kaupluste silte võib leida igas linnajaos. Teisipäeval, 24. mail korraldab „Oma“ 25-a. juubeli puhul „Estonia“ kontsertsaalis juubeliaktuse, mille kavas kõned ühingu juhtivatelt tegelastelt, muusika- ja lauluettekanded. Ühingu kirjastusel on ilmunud ka album tegelaste piltidega ja kirjutistega.
/.../ Praegusel ajal on „Oma“ kauplused moodsamad pealinna väikekaupluste hulgas ning ühingu tegevuses on elavust ja hoogu märgata.
1937. a. lõpus oli T.-ü. „Omal“ 32 mitmesugust kauplust ja ettevõtet, oma leivatehas, 729 liiget, 27.426 krooni omakapitale ja 1.122.953 krooni läbimüüki. Ülejääk 7000 krooni. Ühingu ettevõtetes leiavad teenistust 110 inimest.
Enamuses on „Oma“ ettevõtted toiduainete kauplused, milliste tasuvus üsna väike. Sellepärast läheb ka omakapitalide tõus üsna aeglaselt ja pole võimalust kohe asuda uute algatuste teostamisele, milliseid ühingul rohkesti tuleviku töökavas. Aja jooksul loodetakse täituvat needki.
T.-ü. „Oma“ juhatuses on praegu: A. Oinas (esimees), J. Nihtig, J. Päevakivi (end. Prosvelt, juba 20 aastat ühingus tegev), A. Jõgi ja Helmi Jansen.
Nõukogus: A. Kask (esimees), A. Rei, R. Paabo, A. Gustavson, V. Saluste, pr. J. Põdra, pr. A. Klemmer, A. Tulp, J. Tomp ja K. Virma.
Revisjoni komisjonis: J. Kents (esimees), A. Udam, T. Saarepera, H. Kutti ja R. Saving.
Üldärijuhiks on Vold. Varandi ja raamatupidajaks J. Veere.
Lugejatele võiks huvitav olla teada, et T.-ü. „Oma“ esimeste liikmete hulgas olid ka niisugused üldtuntud nimed, nagu: Konstantin Päts, Nikolai Kann, Jüri Jaakson, Jaan Põdra, Rudolf Paabo, Hermann Namsing, Joakim Puhk, Vold. Puhk, Jaan Sitska, Johan Kukk, Karl Pusta j.t.

TÜ OMA "25" 1913-1938, Tallinn, 1938, lk 13
Rahvusraamatukogu
Foto: 1.04.2014, R. Vaikla


Uus Eesti 6.03.1940 lk 5
Tallinnas asutati N. Liidu transportkontor.
„Lenvneshtransi“ osakond vahetalitajaks transiitvedudel ning kaupade impordis ja ekspordis.
Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse vahetalitusel on Tallinnas avatud N.-Liidu ülemaalise transport-ekspeditsioonikontori „Lenvneshtransi“ osakond. See asub majas Raua tän. 40, mis mõni kuu tagasi ostuteel läks N. Liidu kaubandusliku esinduse valdamisele.
Majandusministeeriumist saadud loa põhjal „Lenvneshtransi“ Tallinna osakond korraldab seoses Eesti – N.-Liidu transiidiga ning impordiga ja ekspordiga väliskaubanduslike ja transiitsaadetiste vedu mere-, jõe-, raud-, auto- ja muid teid kaudu, teostab nende kaupade laoshoidu, samuti ekspluateerib ladusid, elevaatoreid ja külmhooneid; täidab igasuguseid ülesandeid seoses nende kaupade veo, ekspeditsiooni, hoiu, kindlustuse, laadimise-lossimise, tollimisega ning muude laevateenistustoimingutega.
Oma tegevuses allub „Lenvneshtransi“ osakond Eestis kehtivatele seadustele ja Eesti kohtuasutustele. Seega „Lenvneshtransi“ osakond oma tegevuse põhialustelt kujuneb tavaliseks välisfirma osakonnaks nagu neid Eestis leidub õige mitmeid. Osakonna põhikapitaliks on 100.000 krooni.


* * *


F. R. Kreutzwaldi 8 / Raua 14 (algselt Raua 40), Voldemar Kilkmehe maja (novembris 1939 ostis NSVL-i Kaubanduslik Esindus Eestis), valmis 1937, arhitekt Elmar Lohk.
4-korruselisele majale on hiljem viies korrus peale ehitatud.
Foto: 1.04.2014, R. Vaikla


Foto: 1.04.2014, R. Vaikla

Foto: 1.04.2014, R. Vaikla


Neljapäev, 3. aprill 2014

1934-1940 – Anton Alfred Rei maja Narva mnt 70


Pealinna Teataja 26.09.1934 lk 1
Ehitusosakond teotseb.
Hoonet ei peetud sobivaks.
Linnavalitsus jättis kinnitamata kolmekordse elumaja projekti, mille A. Rei kavatses ehitada Narva mnt. nr. 78. Nimetatud hoone välimus ja fassaadi liigitus ei sobivat ümbruskonna ilmega.
Tagasilükatud projekt paistab aga olevat kõigiti korralik ega vääri seesugust hukkamõistvat otsust.

Pealinna Teataja 14.11.1934 lk 1
Ei lubatud ehitada.
A. Rei esitas linnavalitsusele projekti ja palus luba elumaja ehitamiseks Narva mnt. 78. Projekt oli arutlusel Eesti Arhitektide Ühingus, kus leiti, et kavatsetav ehitis ei ole arhitektuurilt küllalt väärikas, arvestades selle asukoha tähtsust. Sama otsuse („Esitatud projekt kujult ja välimuselt ei vasta arhitektuurilisele väärilikkusele ja ümbruse ilmele“) on kirjutanud palve peale ehitusosakond. Selle otsusega ühines linnavalitsus, otsustades palve eitavalt. Projekti järele, mille valmistajaks on dipl. ins., on maja kolmekordne ja ehitusviisilt moodne.
Karta on, et see arhitektuuriline väärilikkus (vist mõni uus ehituspoliitiline kriteerium) edaspidi hakkab takistama ehitustegevust ja muutub majaomanikele nuhtluseks. Kuidas võib majaomanik teada, missugune diplomeeritud arhitekt oskab projekteerida nii, et see tuleb arhitektuuriliselt väärilik, ja missugune ei oska. Ühed diplomeeritud insenerid kõik ja raha tahavad ühteviisi.


Pealinna Teataja 25.01.1936 lk 3
Kadrioru rajoonis jäävad maksma erikitsendused.
Ei lubata krunti täis ehitada.
29. märtsil 1927. a. sõlmiti linna ja A.-s. „Concordia“ vahel obrokileping, mille § 3. järgi lubati A.-s. „Concordia’le“ tükeldada tema kinnisvara Kadriorus, Narva mnt. ääres, kinn. nr. 3435. Ühtlasi seati üles nõue, et partsellidele püstitatavate ehitiste ehitusviis peab olema hõre (lahtine, tulemüürita), ehitiste kõrgus ei tohi olla rohkem kui kaks korda I katusekord ja täisehituse pind ei tohi olla üle 25% partselli üldpinnast. Sama lepingu § 8. põhjal kanti need kitsendused kinnistusraamatusse kõikidele partsellidele. Ühe partsellidest omandas A. A. Rei, nimelt kinnisvara, mis asub Narva mnt. 78.
Hiljem esitas A. A. Rei linnavalitsusele kinnitamiseks kõnesolevale krundile püstitada kavatsetava ehitise projekti. Kuna selles täisehitamise protsent oli 32,88%, seega suurem, kui obrokilepingu järgi lubatud, linnavalitsus jättis projekti kinnitamata. Selle otsuse peale kaebas A. A. Rei kohtusse, kus see asi veel praegu lõpulikult lahendamata ning neil päevil on Riigikohtus ees.
1935. a. esitas A. A. Rei linnavalitsusele palve, milles palus lubada tal kustutada tema kinnisvarale kinnistatud ülaltähendatud kitsendused, seletades, et mainitud kitsendused on võetud lepingusse mitte linna kui maa üleomaniku huvides, vaid üldhuvides, sest lepingu sõlmimise ajal puudusid vastavad ehitusmäärused. Vahepeal ja nimelt 15. juunil 1932 võeti vastu Tallinna ehitusmäärus, millega määrati kindlaks kruntide täisehitamise protsent. Selle järgi on tema krundi täisehitamise protsent 40%, ja kuna on tegemist nurgakrundiga (Narva mnt. ja Tormi tänava nurgal), siis on lubatud täis ehitada koguni 50%. Püstitada võib kolmekordseid maju. Kuna ehitusmäärusega on seega korraldatud hoonete püstitamise kord ja ulatus, leiab A. A. Rei, et obrokilepingu § 3 on kaotanud mõtte ning selles toodud kitsendused tuleks lubada kustutada kinnistusraamatust.
A. A. Rei palvet arutas linnavalitsus 6. dets. 1935 ja otsustas selle jätta tagajärjeta, pidades silmas asjaolu, et kaebus projekti kinnitamata jätmise asjus on kohtus alles otsustamata. Pealegi kõnesolevad tingimused linnavolikogu otsustas võtta obrokilepingusse üles seepärast, et taheti luua kõne all oleval, Kadrioru pargiga ühtesulaval maa-alal hoonestamistingimusi, mille tagajärjel võimalikult säilitataks pargi ilme. Peale selle tuli tingimuste üles seadmisel pidada silmas ka ümbruskonna sanitaarset olukorda. Nimelt puudub siin, Narva maantee ääre kuuluvail kruntidel, roiskvete süstemaatiline kanalisatsioon, mille tõttu majade roiskveed juhitakse mitte linna üldkanalisatsioonivõrku, vaid Kadrioru ranna läheduses merre. Kruntide maapinna madaluse tõttu on siin roiskvete kõrgemal asuvasse linna kanalisatsioonivõrku juhtimine kui ka roiskvete bioloogiliseks puhastamiseks seadeldise ehitamine seotud suurte kuludega ning raskelt teostatav. Et hoida ära Kadrioru ranna rüvetamist roiskvetega, on paratamata tarvilik piirata siin kruntide täisehitamise protsenti.
Kuna aga krundi täisehitamisel üle obrokilepingus ettenähtud 25% kruntide hoonestamine muutuks tihedamaks ja ehitised oma massi kui ka roiskvete hulga poolest suureneksid, millega ühes ka linnavolikogult taotletud põhimõte kaotaks oma tähenduse, linnavalitsus ei pidanud otstarbekaks lubada obrokilepingu tingimuste muutmist.
Selle otsuse kinnitas ka linnavolikogu.

Uus Eesti 30.01.1936 lk 9
Riigikohtust.
Otsuseid

/.../ Administratiivosakonna kohtuistungil /.../ Rahuldati /.../ Tallinna linnavalitsuse kaebus Anton-Alfred Rei kaebuseasjas ehitusprojekti kinnitamata jätmise pärast (ühtlasi otsustati Anton-Alfred Rei poolt ringkonnakohtule antud kaebus tagajärjeta jätta) /.../

Pealinna Teataja 22.06.1938 lk 4
Uusi ehitusi
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
A. Rei projekt elumaja ehitamiseks Narva mnt. 78. /.../
Majaomanike Teataja 25.05.1940 lk 1
3 uut elumaja
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
A. Rei projekt kivist kolmekordse elumaja ehitamiseks Narva m. nr. 78. /.../



* * *
Narva mnt 70 (algselt Narva mnt 78), Anton Alfred Rei maja (mais 1940 ostis Elmar Talts ja juulis 1940 korteriühing "Pere"), valmis 1940?, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), algprojekt Wilhelm Salemann. Kolmekordsele majale on hiljem lisatud neljas korrus. Foto: 1.04.2014, R. Vaikla


Narva mnt 70 (algselt Narva mnt 78), Anton Alfred Rei maja (mais 1940 ostis Elmar Talts ja juulis 1940 korteriühing "Pere"), valmis 1940?, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), algprojekt Wilhelm Salemann. Kolmekordsele majale on hiljem lisatud neljas korrus. Foto: 1.04.2014, R. Vaikla