1935 – Elavus elamu-ehituse alal jatkub

Vaba Maa 1.08.1935 lk 9
Elavus elamu-ehituse alal jatkub.
Kümmekond uut kivi- ja puuelumaja ehitamisele.
Väikese ja Suure Roosikrantsi äärne linnaosa, kus lammutati suur hulk vähemaid puumaju, tõotab juba tänavu omandada ehituslikult moodsa ja pealinnaliku ilme. Väike Roosikrantsi tänava otsa kohal valmib nägus kivimaja, mis tänava poolt tuleb 4-kordne ja õuepoolt 6-kordne. Suures Roosikrantsis on üks uus 4-kordne kivimaja ehitatud, kuna kõrval asuvale 4-kordsele kivimajale ehitatakse viies kord peale. Väikesel Pärnu maanteel nr. 26-a, kust mõne nädala eest lammutati 2-kordne puumaja, on alustatud nüüd uue moodsa 5-kordse kivimaja ehitusega. Selle maja püstitab Koch ja Ko. Praegu käib ehituskohal vundamendi rajamine. Uue 4-kordse kivi-elumaja ehitab Vase ja Jakobsoni tänava nurgale J. Trump.
Juulikuul linnavalitsus andis loa 7 uue 2-kordse puuelumaja ehituseks. Puumajade ehitajateks-omanikkudeks on Rohu tän. 2 A. Ülenõmm, Heina tän. 16 A. Hiob, Poska tän. 24 J. Lass, Alberti tän. 18-a J. Veldt, Tulika tän. 44 E. Büttner, Udu tän. 5 A. Bombas, Olga ja Õle tän. nurgal J. Mikk.
Suurema kiviehituse püstitas Kopli tän. 8 Chr. Park. Sellesse tulevad elukorterid ja kaupluste ning kino-teatri ruumid. Kuna Koplis puudusid seni nõuetekohased ruumid kino jaoks, siis nüüd uue hoone püstitamisega varutakse vastavad ruumid ka kinole.
Linnavalitsuselt nõutasid loa käesoleva kuu kestel elumajade ümberehituseks üle 20 majaomaniku. Elumajade juure asutakse mitmel pool ehitama garaazhe ja keskkütte seadeid. Teiste hulgas Eesti piiskopliku metodisti kogudusel on käsil koguduse palvela ümberehitus.
Ehituslubasid kuu kestel nõutati kokku 64. Kuna kõik ehitused teostatakse veel käesoleval aastal, siis laseb see arvata, et ehitustegevus kujuneb tänavu hoogsaks hilissügiseni. Aasta algusest kuni 1. augustini linnavalitsuse poolt on leidnud kinnitamist kokku ligi 400 ehitusprojekti.

Vaba Maa 10.09.1935 lk 7
Uus 5-kordne elumaja V. Roosikrantsi tänavasse.
V. Roosikrantsi tänavas, kus käsil mitme uue maja ehitus, alustatakse tänavu veel ühe uue 5-kordse elumaja ehitusega. Selle elumaja ehitavad V. Roosikrantsi tän. 14 asetsevale krundile arstid Erich Wulff ja Hugo Hoffmann. Ehitus tuleb kivist, 2 kaupluseruumi ja 9 elukorteriga. Elukorterid on nähtud ette 7–8-toalistena, 5–6-toalistena, 4- ja 3-toalistena. Maja varustatakse ka liftiga. Ehitab ettevõtja R. Treubeck, arhitektide E. Jacoby ja E. Kühnerti projekti järgi.
Käesoleva aasta lõpuks uus maja loodetakse saada katuse alla. Ehitus lõpulikul kujul peab valmima tuleva aasta sügiseks.

dea.nlib.ee

Päevaleht 15.09.1935 lk 2
Tallinn kasvab ja rikastub moodsate elumajadega
Rekordaasta suurkivimajade ehituselt
Tallinn kasvab...
Rikastub moodsate elumajadega...
Pealinna ehituspoliitika on võtnud uue suuna.
Need on kolm tõsiasja, mis saanud teoks käesoleval aastal. See pole sõnade tegemine, see pole kavatsus paberil, vaid igale kodanikule silmnähtav. Ei pruugi kolada linnaservadel, vaid see kõik on koondunud kesklinna ja haljasvöö ääre.
Tallinna omab esinduslikuma ilme. Päevakorral pole enam korterikriisi lahendamine, vaid moodsate ja kõigi mugavustega varustatud elumajade püstitamine, mis annab vanale auväärt Tallinnale hoopis teise fassaadi. Kui veel läinud aastal hädaldati linnavalitsuse taktika üle, et ta lammutab majalogusid Härjapea kollektori ja Pärnu maantee elektritrammi alla – hädaldasid need, kellel kaalul olid taskuhuvid – siis ei saa nüüd küllalt kiita seda avarust, mis tekkinud V. Roosikrantsi tänavale, kus kerkivad üles uued viiekordsed moodsad kivimajad.
Tehes väikese ringi linnas, leiame järgmist, mis soovitav vaadata igale, kes oskab pidada lugu ilusatest majadest:
Pangahoonetest on veel tellingute vahel Tallinna Majaomanike Panga maja Vabadusplatsi ja Harju tänava nurgal. Kuus korda on valmis valatud, seitsmendaga tehakse algust.
Eesti Maakrediidiseltsil on sarikate alla viidud 4- ja osalt 5-kordne telliskivist juureehitus Väike Pärnu mnt. alul.
Koolimajadest on valminud Lenderi tütarlaste gümnaasiumi hoone Politseiaial, mis oma hiigla klaastrepikojaga äratab möödakäijate tähelepanu. Seda maja peetakse moodsaimaks keskkoolimajaks Tallinnas ja üle Eesti.
Linnal valmis Lasnamäel suur kolmekordne – keldrikorraga neljakordne – algkoolimaja, mis ehitati klombitud paekivist ja osutub omapäraseks ehituseks Tallinnale.
Toompea lossi uus juureehitus tõstab Toompea muidu süngete müüride ilmet ja osutub kenaks vastupiiriks ajaloolisele Rootsi kantsile. Seni puudest ja vanadest aitadest varjatud lossi osa on saanud nauditavaks linnaelanikele ja turistidele.
Tööstus- ja ärimajadest tuleb mainida kalatööstur Vaariku kolmekordset kivimaja Kalarannas, mis valmib veel käesoleval aastal.
Narva maantee ääres valmib samuti suur tiibehitus pandimajale.
Elumajasid tuleb juure palju. Nendest on tähtsamad suurelumajad, kus leida kõik mugavused praegusaja nõuete ulatuses.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgale on kerkinud kaks viiekordset maja. Need asetsevad üksteise kõrval, külg-külje vastas ja paistavad ühe majana. Ainult stiil läheb veidi lahku ja laseb teha vahet.
Siin püstitasid J. Valter ja H. Reimelt eeskujulikud elamud.
Kaupmehe tänavale on kerkinud O. Suursöödi ja Paaberi neljakordsed majad.
Sealt minnes V. Roosikrantsi tänavale, kus käib uue trammiliini rajamine, on puumajalogude asemele kerkinud K. Lentsi neljakordne, hoovi poolt kallaku tõttu kuuekordne elumaja. Tänava nurgale vastu Tõnismäge püstitab Eestimaa Krundiomanike Aktsiaselts (ETA) neljakordse (või viiekordse?) telliskivist elumaja.
Tõnismäele püstitati Ühishaigekassa maja kõrvale nägus 4-kordne kivimaja. Enne lammutati eest puumaja, osa majaalust võeti aiast.
Raua tänaval valmis Veldemanni neljakordne kivimaja, päikesevannide võtmise kohtadega katusel.
Vaksali puiesteele kerkis läinud sügisel Rosenbergi neljakordne kivimaja moodsa fassaadiga.
Puumajasid on kerkinud mitmel pool. Vaestekooli ja Luise tänava vahele rajati uus tänav ja selle mõlemale äärele püstitati kolmekordseid puumaju Truusa, Kärniku, Tiitsmanni, Israeli ja teiste poolt.
Pildiallkirjad: Ülal vasemal – Lenderi gümnaasium Politseiaial, Valteri ja Remmelti majad Aia tän. ja Lentsi maja V. Roosikrantsi tän. All vasemal – Toompea lossi lõunapoolne külg. Tõnismäel kössutab veel puumaja kivimajade külje all.

Vaba Maa 5.12.1935 lk 9
150 uut elumaja Tallinnas.
Elavus elamu-ehitus alal jatkub hilise sügiseni. – Kümmekond suuremat kivimaja kesklinnas ehitamisel.
Ehitustegevus elavam mullusest, kuid jääb maha eelmistest aastatest.
Ehitustegevus Tallinnas käib edasi veel peaaegu suvise elavusega. Mitmel pool linnas on suuremaid pooleliolevaid ehitusi lõpetamisel; hilisele sügisele vaatamata on tehtud algust aga ka rea uute ehitustega. Kesklinnas on ligi kümmekond uut 4–5-kordset kivielumaja ehitamisel.
Suurema osa juures neist tänavu arvatavasti ei jõuta kaugemale alusmüüridest, kuna külm kipub tulema peale. Kevadel saadakse seevastu aga ehitusi varakult jatkama asuda, kuna pole tarvis oodata külmanud maa sulamist, mis uute ehituste alustamisel varakevadel tööd peamiselt takistab.
Aia tänavas, kus tänavu valmis kaks uut 5-kordset kivielumaja, on asutud ehitama veel üht uut 5-kordset kivimaja, mis tuleb otse kahe uue maja kõrvale. Alates Vana Viru tänava nurgalt Aia tänav saab seega reastikku 3 moodsat elamut, kõik viis majakorda kõrged.
Väikeses Roosikrantsis käib praegu nelja uue elumaja ehitus. V. Pärnu maantee nurgal kinnisvarade ekspluateerimise selts Koch ja Ko lõpetab oma 5-kordset kivielumaja. See maja ehitati katuse alla rekordilise kiiruga üsna lühikese aja kestel. V. Roosikrantsi tän. nr. 14 kaks Tallinna arsti ehitavad samuti 5-kordset kivimaja, millel alumised kolm korda juba valmis. Samas tänavas nr. 10 rajatakse alusmüüre H. Adamsi 5-kordsele kivimajale, mille projekti linnavalitsus kinnitas alles mõne nädala eest. V. Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgal käib J. Mürgi uue hotell-elumaja ehitus.
Suure Tartu maantee ja Reimani tänava nurgal on praegu ehitamisel 5-kordne kivimaja. Uusi suuremaid elumaju on veel ehitamisel mitmel pool kesklinnas. Narva maanteel nr. 45 ehitatakse 4-kordset kivimaja, millest kaks korda juba valmis, samuti Jakobsoni tän. nr. 6 ja Tehnika ja V. Söörensi nr. 5, kuhu tulevad 4-kordsed kivimajad. Uusi suuremaid kivielumaju on ehitamisel veel Hermanni tän. 4, Telliskivi tän. 50, Weizenbergi tän. j.m.
Kahe viimase kuu kestel linnavalitsuselt on nõutatud luba 52 uue elumaja ehituseks.
Suurema osa juures neist on tööd juba käimas. Uutest elumajadest on 14 ühekordsed ja 25 kahekordsed, kõik puumajad. Need tulevad ehitamisele mitmele poole linna äärtes. Ülejäänud 13 maja ehitatakse kesklinna; neist tuleb 5-kordseid 4, 4-kordseid 7 ja 3-kordseid kaks. Üks 5-kordne kivimaja tuleb ehitamisele Maneesi ja Gonsiori tänava nurgale, olles „esimeseks pääsukeseks“ selles puuehituste rajoonis; ümberkaudu peaaegu kogu tänava ulatuses asuvad madalad, 1–2-kordsed puumajad. Selle maja ehitajaks-omanikuks on E. Krönström, kes töödega kavatseb teha algust tuleval kevadel. E. Taska asub ehitama 4-kordset kivimaja Kentmanni põiktänavasse nr. 5, E. Taltsi 4-kordne maja tuleb S. Juhkentali tän. 42 ja K. Laukna 4-kordne maja Hollandi ja Hollandi põiktänava nurgale.
Uusi kahekordseid maju tuleb ehitamisele Kristiine tän. 25, Tatari tän. 56, Endla tän. 30–32, Ülase tän. 14, Koidu tän. 100, Raudtee tän. 16, Kanarbiku ja Ülase tän. 19–2, Tulbi tän. 5, Sireli tän. 5, Kullerkupu tän. 12, Israeli tän. 5, Telliskivi tän. 46, Kristiine tän. 11, Jahu ja V.-Kalamaja tän. 11–30, Alberti tän. 27, U. Tatari tän. 13, Kungla ja Kalevi tän. 46–42, Madara tän. 13, Planeedi tän. 6, Videviku tän. 34, Koidu tän. 98, Kesk-Ameerika tän. 10 ja nr. 6, Videviku tän. 23 ja Heina tän. 32.
Aasta algusest kuni käesoleva kuu alguseni on linnavalitsus annud loa 153 uue elumaja ehitamiseks.
Neist oli ühekordseid puumaju 51, 2-kordseid elumaju 72, /.../ 3-kordseid elumaju 10 (6 puu- ja 4 kivimaja), 4-kordseid elumaju 13 ja 5-kordseid 7 maja, kõik kivist. Läinud aastaga võrreldes tänavu 4- ja 5-kordseid uusi elumaju on ehitatud ligi 3 korda rohkem, kuid 3-kordsete elumajade arv on vähenenud poole võrra. See on seletatav sellega, et ehitusseaduse muutmis seadusega 3-kordseid puumaju Tallinnas ei lubata enam ehitada. Nende arvel on uute 2-kordsete elumajade arv tänavu suurenenud ligemale poole võrra. Ühekordseid maju on käesoleval aastal ehitatud märksa vähem kui läinud aastal.
Käesoleva aasta 10 esimese kuu kestel linnavalitsus on kinnitanud ühtekokku 657 mitmesuguse ehituse projekti, läinud aasta 604 projekti vastu. Septembris linnavalitsuses oli kinnitamisel 85 ja läinud kuul 102 ehitusprojekti.
Ehitustegevus Tallinnas tänavu on olnud üldiselt tunduvalt elavam kui läinud aastal, kuid jääb maha 3 eelmise aasta ehitustegevusest.

* * *

Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 19 (algselt Suur-Roosikrantsi 19), Ida Demini maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja,
valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 26 (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 5b, Sergei Rutkovsky (Rudkovsky) maja.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), Eesti Maakrediidiseltsi maja,
valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

E. Taska 4-kordne maja Kentmanni põik 5 jäi ehitamata.

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 / Maneeži 10), Miina ja Leida Kronströmi maja, arhitekt Edgar Velbri. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 14.11.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Hermanni 4, Eduard ja Adele-Rosalie Kadaka maja, arhitekt Alfred Kehva. 3-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud neljas korrus. Foto: 3.10.2014, R. Vaikla

Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor Tretjakevitš.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Narva mnt 15 / Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45 / Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva.
4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud viies korrus. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

 

Toompuiestee 12 (algselt Vaksali puiestee 12), Irmgard Rosenbergi maja, arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Tehnika 15 / Suve 7 (algselt Väike-Söörensi 5 -> Suve 5), Karl Tambergi maja, arhitekt Anton Soans. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Telliskivi 50b, Jüri Rüdja maja (detsembris 1936 ostis Andres Larka). Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Vase 14 / Faehlmanni 15 / Hõbeda (algselt Vase 18 / Jakobsoni 41 / Hõbe 8), Johannes Trumpi maja (detsembris 1936 ostsid Grünbergid ja A. Arumäe, aprillis 1939 ostis Arda Ehrlich ja oktoobris 1940 ostis korteriühing Sinimandria), arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Võrgu 3, Tavi Variku maja Kalarannas. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Tuukri 46 / Tuukri põik (algselt Hollandi 46 / Hollandi põik 5), Kustas Laukna (a-ni 1935 Gustav Liebermann) maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 25.05.2014, R. Vaikla

1935 - Eesti Maakrediidiseltsi maja

Kaja 10.04.1935 lk 5
Eesti maakrediidiselts laiendab maja.
Eesti maakrediidiseltsi juhatusel on kavatsus asuda käesoleval kevadel maja laiendamisele. Täis kavatsetakse ehitada Väike-Pärnu maantee ja Kaupmehe uulitsa nurgal asuv krundi osa, kus praegu on madal ühekordne ehitis. Uus hoone tuleks neljakordne ja sisaldaks hulga bürooruume. Maja läheks maksma 110.000 krooni. Teda tahetakse sügiseks ehitada valmis.
Eesti maakrediidiseltsi majas asuvad peale maakrediidiseltsi enese büroode veel Eesti Maapank ja Põllumeeste keskpank. Seega kolm suurt panka ühes hoones.


Päevaleht 3.05.1935 lk 1
Eesti Maakrediidiselts ehitab maja
Neljakordne kivimaja V. Pärnu maanteele
Eesti Maakrediidiselts – end. Eestimaa mõisnike krediitseltsi järeltulija – on asunud neljakordse kivimaja ehitamisele V. Pärnu maanteele. Senine väike telliskivimaja ja osa suure pangahoone nurgast (torniga) lammutatakse, et teha ruumi uuele majale.
Maakreeditselts kolib uude majja, kuna senised ruumid jäävad tervelt Eesti Maapanga kasutusse. Maapangal oli kavatsus ehitada oma maja, kuid krundi küsimuses tuli raskusi ja pank jääb senistesse ruumidesse edasi.
Uus maja V. Pärnu mnt. veerul läheb maksma üle 110.000 krooni. Vähempakkumisel läks ehitus tarvitajateühisus „Maja“ kätte. Lammutustöödega tehti algust juba sel nädalal.


Pealinna Teataja 17.08.1935 lk 1

Maakrediidiseltsi juureehitis sarikate all.
Neljapäeval jõuti Maakrediidiseltsi juureehitatava hooneosa töödega nii kaugele, et võidi üles panna sarikad, ühes traditsioonilise krantsi ja lipuga.
Juureehitatav hooneosa tuleb V. Pärnu mnt. poolt viiekordne ja vastu Kaupmehe tänavat neljakordne.
Juureehitus võeti ette seetõttu, et praeguses hoones peale Maakrediidiseltsi asuvad veel Maapank ja Põllumeeste Keskpank, kellest eriti Maapangal muutusid senised ruumid kitsaks.
Ehitustöödega, mida teostab T.-Ü. „Maja“, alustati k.a. mai algul ja need viiakse lõpule 10. detsembriks k.a. Kokku juureehitus läheb maksma 111.000 krooni.

 
Vaba Maa 12.12.1935 lk 9
Maakrediidiseltsi uus maja.

dea.nlib.ee

V.-Pärnu maanteel nr. 2 on valminud maakrediidiseltsi hoone kõrval 4-kordne uus kivielumaja. See on nägus telliskiviehitus, kaetud kunstkrohviga. Maja ehitas maakrediidiselts elukorterite jaoks, kuid kolmas majakord terveni läheb Maapanga kätte ja uus hoone kujuneb teataval määral seega ka pangamajaks. Maapanga praegused ruumid maakrediidiseltsi vanas majas on jäänud kitsaks. Pangaruumide laiendamise puhul osa panga personaalist tuuakse Eesti Panga ruumidest Maapanga juure üle.
Uues maakrediidiseltsi majas on, peale Maapangale minevate ruumide, 6 elukorterit.
Projekti uuele majale valmistas arhitekt Edgar Kuusik.

Vaba Maa 10.01.1936 lk 9
Maapank sai lahedamad ruumid.
Eesti maakrediidiseltsi uus maja valmis.
Eesti maakrediidiseltsi uus maja senise hoone kõrval Vabaduspuiesteel on nüüd lõplikult valmis ja kasutamisele võetud. Maakrediidiseltsi asjaajamise ruumid jäid vanasse majja, kuna uus maja üüriti välja. Kaks majakorda võtab enese alla Eesti Maapank, kellele senised ruumid hakkasid kitsaks jääma. Keldrikorrale paigutatakse maapanga arhiivid ja 3. korral asub keskraamatupidamise osakond. Ülejäänud ruumid on üüritud arstidele, advokaatidele j.t. elukorteriteks. Üürilepingud olid sõlmitud juba ammu enne maja valmissaamist. Maakrediidiseltsi uus maja on 5-kordne.

* * *

Sakala 2/4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), Eesti Maakrediidiseltsi maja,
valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

1935 - Pärnu maantee "laevanina“

Päevaleht 20.09.1935 lk 4
Taskukino
Hommikune tööragin.
Tallinn ehitab. Innukalt ja laiaulatuslikult. Suure Pärnu maanteel kõikjal kaevamisi ja avatud kanalisatsioone. Elektritrammi roobaste panemine ulatub juba Väike-Roosikrantsist Tõnismäele. Mitu paari töölisi haarad eriliste tangidega roopal turjast kinni ja veavad liipritele. Kõlab kare tööhõik: Ras dva ja – korraga!
Suur-Roosikrantsi tänav võtab nüüd sootu uue ilme. Väike-Pärnu maantee nurgal kerkis suur telliskivihoone, mille nurk terav nagu hiigelauriku nina. Siit algab nüüd juba kesklinn. Rida viiekordseid maju külg-külje kõrvale lükitud, üksikud vanad puumajad tõmbuvad häbelikult kössi uute ehituste vahel.
Kõrgel müüri veerel laob habemik venelane telliskive müüri. Eesti poisid veavad kive üles. Kas telliskivimüüri ladumises esikoht jääb veel kauaks venelaste kätte? Meie noortel ei näi olevat tahtmist õppida tubliks müürsepaks. Veavad pigem kive nii et seljad küürus.

dea.nlib.ee

Vaba Maa 25.09.1935 lk 5
„Üks, kaks... korraga!“
Tallinna "fassaad“ kerkib Roosikrantsis.

Väike-Roosikrantsi tänav kihab töölistest kui sipelgapesa. Tänava otsakohal Vabadusplatsi ääres seisab silt kirjaga: Sõidukitele läbipääs suletud. Ja ega olegi siin ka ei vankri ega autoga midagi peale hakata. Sõidutee on kuni Väike-Pärnu maanteeni ja sealt edasi raiutud lahti. Tänava äärtel töölised lõhuvad veel viimast teejuppi. Kang lõikab vaevast viisi sitkesse teekamarasse ja tükkhaaval kaob sile tänavapind töömeeste jalgade alt. Vähe maad edasi on mehi kobaras uut roobasteed kohale panemas. Kaks paari roopaid tuleb siia maha. Paiguti on trammitee juba valmis ja roobaste vahele tehakse munakividest uut sillutist. V.-Pärnu maantee pool keedetakse roobaste jatkukohti kokku. Mehi sikutab hoovade pidemetest roopaid koomale, enne kui sula termiit hõõguvaks kuumendatud roobaste jatkukohal on jõudnud tarduda. „Üks, kaks, korraga!“ käib energiline tööhõik.
V.-Roosikrantsi tän. nr. 14 asuval krundil on käsil kibe alusmüüri ehitamine. Lubjakastid, paekiviriidad, tsemenditünnid ümberringi. Mitmele uuele nägusale kivihoonele lisaks kerkib siia 5-kordne telliskivist elumaja, mille ehitavad Tallinna arstid E. Wulff ja H. Hoffmann. Maja loodetakse saada katuse alla detsembriks.
S.-Roosikrantsi ja V.-Pärnu maantee nurgale kerkis haruldase kiirusega ja täna saadi sarikate alla 5-kordne majamürakas. Tuleb kahe tänava äärtpidi nurgale välja, nagu hiigelmõõtudega terav kiil. Sarikatel lehvib lipp, varda küljes roheline pärg. Kõige tähtsam ja vaevasem etapp ehitusest on seljataga, selle üle maksab ka võidutseda! Uue maja ehitajaks on Eestimaa liikumata varanduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko., milline omab Tallinnas ka mujal rea kinnisvarasid. Maja on ehitatud telliskivist ja vooderdatakse klinkeriga. Esimesele korrale tuleb 8 moodsat kaupluseruumi. Neljale järgnevale majakorrale ehitatakse elukorterid – 2-toalised, 3-toalised ja 4-toalised, iga korter omaette vannitoaga. Kokku tuleb kortereid uude majja 24, kõik nad varustatakse keskkütteseadega ja sooja ja külma veega vannitubades ning köökides. Pööningukord on majal kuuendaks korraks. Korterite põrandapind on olenev tubade arvust ja kõigub 35-100 ruutmeetrini korteri kohta. Elamiskõlbulikkuseni maja peab olema ehitatud välja tuleva aasta veebruariks.
Ehitustegevus Roosikrantsi tänavate rajoonis on olnud tänavu väga elav. Üheainsa aastaga uusi kõrgeid ehitusi on kerkinud nõnda ilmet-andvalt, et ehituslikult juba praegu see linnaosa kipub esitama ajakohasemat ja moodsamat Tallinnas.

dea.nlib.ee

Uus Eesti 05.11.1935 lk 1
Tallinn ehitab hoogsalt.
5-kordne maja kerkib Roosikrantsi tänavate vahele.
Eestimaa liikumatavaranduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko ehitab praegu Suure- ja Väikese Roosikrantsi tän. nurgale uut 5-kordset elumaja. Ehitustöid juhatab arhitekt R. Natus, kes ka „Eka“ maja ehitas. Kortereid tuleb kokku 25, peale selle on alumisel korral 9 äriruumi. Maja välisseinad kaetakse Saksamaalt sissetoodud klinkerkividega. Seega sama väliskate nagu „Eka“ majalgi. Lepingu kohaselt peaks maja valmis saama 1. märtsiks 1936. aastal.

Päevaleht ja Uus Eesti 2.03.1936
Dr. E. Aoneem (end. nimega A. Lassmann) Sise-, südame- ja lastehaigused.
Elukoht nüüd S. Roosikrantsi 23-2.
Vastuvõtt ½11–½12 ja 5–6 Telef. 460-80.

Pealinna Teataja 7.03.1936 lk 1

Kondiitriäris ei lubatud müüa kohvi.
Kodanik E. Vaher palub linnavalitsuselt luba Roosikrantsi t. 23 pagari- ja kondiitrisaaduste äri avamiseks, kus oleks õigus müüa ka kohvi.
Kontrollimisel äriruumides selgus, et need vastavad sellekohastele määrusenõuetele. Alkohoolsete jookideta trahteriasutiste kohta käivatele määrustele ruumid aga ei vasta. Sellepärast lubati E. Vaherile nimetatud ruumides avada pagari- ja kondiitrisaaduste äri, kuid ilma kohvimüügi loata.
Päevaleht 9.03.1936 lk 7
Avan 10. skp pagari-kondiitriäri Roosikrantsi 23, tel. 475-74.
Palun kõiki endisi ja uusi kaubatarvitajaid lahkesti külastada.
Alati saadaval kõrgekvaliteediline kaup.
Tordid, koogid, küpsised, saiad jne.
Tellimised täidetakse täpselt.
Austusega E. Vaher
Uudisleht 8.12.1936 lk 8
E. Vaheri pagari- ja kondiitriäri
asub Tallinnas, S. Roosikrantsi t. 23, tel. 475-74. Äri on asutatud 1928. a., seega kaheksa aastat vana. Südalinnas käidav asukoht ja äriomaniku suur hoolitsus, pakkuda publikule ikka esmajärgulisi pagari- ja kondiitritooteid, on tähelepandava seisukoha annud Vaheri pagari- ja kondiitriärile rohkearvuliste pealinna samasuguste äride peres.
Nüüd lähenevaks jõuluhooajaks on kõne all olev äri müügile lasknud rea maitsvaid jõulumaiustusi, nagu: meekoogid, piparkoogid, mitmet seltsi küpsised jne. Nagu ikka Vaheri pagari- ja kondiitriäri tooted, on needki valmistatud kõige paremast toormaterjalist.
Muret sünnitab aga pagari- ja kondiitriäri omanikule pagarite öötöö keeld. Millal realiseerida oma tööstuse tooteid, kui need keskpäevaks äridesse jõuavad.

Päevaleht 14.03.1936 lk 8
Olen oma keemilise puhast. ja kiirpressim. tööstuse üle viinud S. Pärnu maanteelt S. Roosikrantsi 23 uude EKA majja. Võtan ka pesupesemist vastu.

Päevaleht 14.03.1936 lk 11
Alates 15. märtsist s.a. vannutatud advokaat Karl Talts’i kontor asub Väike Pärnu mnt. 36, krt. 9 (uues EKA majas).

Päevaleht 21.03.1936 lk 14
Tähelepanu! Pidage meeles!
Teatame, et Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. nurgal, Tallinna moodsaimas majas on avatud:
E. Vaher’i pagari- ja kondiitriäri, telef 475-74
„Miki“ manufaktuur-, fotoäri ja fototehnil. laborat., telef 475-07
„Helgi“ pudu- ja pesukauplus
A. Viisimaa kontori-, koolitarvete- ja mänguasjade-äri
Meie kauplused pakuvad teile soodsa hinnaga kõrgekvaliteedilist kaupa suures valikus. Meie eesmärk on hea kaup – väike vahekasu – suur ostjaskond.
Meilt kõike ostes veendute ise selles!
Lootes ostjaskonnalt kõige soojemat suhtumist meile, soovime kõigile head jällenägemist.
Kaupluste omanikud.
Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. nurgal.

Huvitav Zhurnaal Suvi 1936 ja Huvitav Zhurnaal Kevad 1937

Uus Eesti 16.05.1936 lk 1
Teatan kõigile austatud töötarvitajatele, et mina f-ma Schwarzi juurelõikaja Paul Liivak lahkusin 14. maist firma Schwartzi juurest ja avasin oma rätsepatöötoa
Minu tööstus asub Pärnu maanteel (end. V. Roosikrantsi) 36, krt. 24, tel. 475-73. Töö kiire ja korralik minu isiklikul juhtimisel.
Kõige austusega Paul Liivak

Vaba Maa 30.09.1936 lk 3
20 aastat ostjate teenistuses.
1. okt. pühitseb oma 20 aasta teenistusjuubelit t.-ü. „Oma“ nr. 4-a kaupluse juhataja pr. Pauline Prosvelt.
Pr. Prosvelt on sünd. 14. dets. 1887. a. Hariduse omandanud Samaara 2. tütarlaste gümnaasiumis ja Tallinna linna poeglaste kaubanduskooli raamatupidamise kursustel. Töötanud ajalehe „Virulase“ talituses t.-ü. „Tera“ kaupluses, kuni see omaaegiste vene võimude poolt ebasoovimatuna suleti. 1916. a. 1. oktoobrist astus juubilar t.-ü. „Oma“ teenistusse selle harukaupluse nr. 4-a juhatajana, mis kohuseid ta täidab tänase päevani, kaasa elades kõik ühingu halvad päevad ja täie tööjõuga rakendudes oma vastutusrikkale ülesandele. Praegu on nim. kauplus uute ruumide omandamisega Pärnu m. nr. 36 tõusnud üheks nägusamaks t.-ü. „Oma“ kaupluste võrgus. 

* * *

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, foto ilmselt 1938. aastast (vasakul servas paistev plank
tähistab tõenäoliselt Pärnu mnt 42 / Hariduse 13 maja käimas olevat ehitust).

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, "laevanina", valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936,
arhitekt Robert Natus. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936,
arhitekt Robert Natus. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja,
valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla

1935 - Raha muutub kiviks

dea.nlib.ee

Esmaspäev 01.09.1935 lk 5, Maa Hääl 01.09.1935 lk 5
Raha muutub kiviks
Meestest, kes ei lase Tallinnat valmis saada. Tänavuse aasta moodsamaid ehitusi. Plaazh katusel ja moosikeldrid korterites. Kapital moondub elamuteks. Mugavate korterite kibedad üürid.
 

Kui veel mõni aasta tagasi pealinnas ehitustegevus oli suunatud korterikriisi lahendamiseks, siis nüüd on seatud üles uued nõuded: Tallinn peab omandama esinduslikuma ilme, suurejoonelise „fassaadi“. Praegune ehitustegevus peab jäädvustama tulevastele rahvapõlvedele mälestuse praegusest üldisest ülesehitavast ajajärgust kogu riigi elus.
Teisest küljest majanduslised kaalutlused ergutavad jõukamaid majaomanikke raha kiviseks kapitaliks muutma. Et oleks nagu kindlam ja jääks laste-lastele. Raha muudetakse kivi- ja puuelamuteks. Kapital raiutakse kivisse.
Ajakohaste majade ehitamiseks kesklinna lõhutakse maha vanu, väikeseid puumaju, et kasutada ruumi otstarbekohasemalt suurte kivimajade püstitamiseks. Käesoleval aastal on valminud ja valmib veelgi rida suuri elamuid, mis väliselt on väärilised pealinnale ja korterite suhtes elanikele pakuvad mõnususi, mida Eestis üürikorterites seni ei tuntudki.
Teade, et kivimajad vabastatakse viieks aastaks nende valmissaamisest lugedes maksudest, ergutas ehitama suuri kivimaju. Teeme ringkäigu nendega tutvumiseks, et saada ülevaadet pealinna uutest „pilvelõhkujatest“.
 

Ameerikast toodud dollarid maja sisse.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgal on praegu lõpetamisel kahe moodsa kivimaja ehitamine. Majad seisavad külgkülje kõrval ja ainult väike erinevus ehituses tõendab, et tegemist on kahe omaette majaga.
Maja püstitas Ameerikast kodumaale tulnud J. Valter, kes 1931. aastal siirdus kodumaale. Noormehena minnes Ühendriikidesse J. Valter töötas ehitustegevuse alal ja kogus nii palju dollareid, et kodumaale tulles võis Niine tänavale 8-a ehitada viiekordse kivimaja. Müües selle maja, J. Valter asus ehitama uut maja Aia tänavale, Gahlnbäcki krundile. Varem asus krundil J. Niguli aiaäri ja väike majake, kus oli lillekauplus.
Maja ehitama hakates selgus, et maja asukoht on sattunud vana vallikraavi kohta.
Suure kivimaja ehitamiseks tuli alusmüür rajada täiesti kindlale aluspõhjale. Kuid kaevama hakates satuti mingi vanaaegse vallikraavi silla postidele. Mulla seest tuli välja hulk posti- ja plangutükke, mis pärit omaaegsest rippuvast sillast.
Tuli kaevata maa sisse kuni kolme sülla sügavuseni enne kui jõuti kindla aluspõhjani.
J. Valteri majal on peale esimesel korral asuvate äriruumide kümme korterit 2-, 3- ja 4-toalised. Kuuüür vastavalt 50, 80 ja 95-100 krooni ühes küttega. Korterid lähevad iga majakorraga 5 krooni kuus odavamaks, sest majas puudub tõstetool.
Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu alati soe vesi. Kõik korterid on ära üüritud juba enne kui maja sai valmis. Maja läks maksma 100.000 krooni ümber, lisaks sellel krundihind, ümmarguselt 15.000 kr.
 

Pelgulinnas kesklinna majaomanikuks.
Kõrvalmaja omanikuks Aia tän. on pealinna põline majadeomanik ja ehitaja Hans Reimelt. Oli aeg, kus H. Reimelt, kelle juuksed ja vurrud on nüüd juba hõbedavärvi, ehitas Pelgulinnas väikese majakese.
Kogudes jõudu, ehitas Reimelt järgmise maja juba suurema ja hakkas aegamööda tulema kesklinna poole.
Vaksali puiesteel, Tehnika ja Söörensi tänavate vahel oli varem poriauk ja voorimeeste seisukoht, kus voorimehed jootsid hobuseid ja ajaviiteks omavahel tülitsesid.
Vana Reimelt käis sealt mööda, keerutas vurrusid ja mõtles: „Kui õige ehitaks siia maja...“ Keegi teine ei julenud ehitada. Reimelt julges, mõeldes: „On ikka juba kesklinnale lähemal“... Püstitas 12 korteriga ja 7 äriruumiga maja ja ostja leidmisel müüs selle edasi.
Siis omandas Reimelt krundi Aia ja Vana-Viru tänavate nurgale ja ühel ajal J. Valteriga hakkas ehitama viiekordset kivimaja, mis nüüd on saamas valmis.
„Mu vurrud on läinud palju valgemaks maja ehitamise ajal“, sõnab hr. Reimelt naeratades. „Muret on sellise suure ehitusega küllalt, et teha kõik nii, nagu nüüdsel ajal nõuavad üürnikud.“
Nüüd maja on saamas valmis. Korterid on kõik juba ette välja üüritud. Igal majakorral on kolm korterit, üks 3-toaline ja kaks 4-toalist. Kolmetoaline maksab kuus 85 krooni, neljatoaline 100 krooni. Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu soe vesi, kuna tõstetool vähendab kõrgematel kordadel elavate isikute jalavaeva.
Kuipalju maja läheb maksma, seda omanik praegu ei teagi, sest arved pole võetud kokku, kuid alla 100.000 krooni ei ole juttugi.
 

Mees, kes ehitas Kopli tänavale esimese maja.
Väike-Roosikrantsi tänava kate on lõhutud üles, seal askeldavad töölised nagu sipelgad. Vanu majaosmikuid on lõhutud maha, et teha ruumi uutele, moodsatele kivielamutele ja uuele trammiliinile.
Vabadusplatsi äärest minnes paremat kätt kerkib V.-Roosikrantsi tänaval taeva poole uus, alles tellingutest ümbritsetud kivimaja. Selle maja ehitab ettevõtja Trump Karl Lentsi tellimisel.
Karl Lents on olnud Tallinnas majaomanikuks juba 40 aastat. Ta oli esimene, kes ehitas maja Kopli tänavale. Oli seal omal ajal heinamaa ja tükk aega Lentsi majake seisis lagedal väljal üksikuna. Ajajooksul „linn kasvas ümber“ Lentsi maja.
Siis Karl Lents ehitas teise maja Weizenbergi tänavale, jälle lagedale kohale esimesena ja jälle siginesid majad tema elamu ümber, kuni kogu rajoon ehitati täis.
Lentsi uus maja Väike-Roosikrantsi tänaval on tänava pool neljakordne hoovipool kuuekordne. Ära kasutades maapinna kallakut, Karl Lents ehitas majale hoovipoolsel küljel ühe korra allapoole ja teise majakorra ülespoole juure. Majas on 14 korterit, igal majakorral kolm, millest kaks on neljatoalised ja üks kolmetoaline. Viimaseid hr. Lents ise nimetab „poissmehekorteriteks“. Kõik korterid on varustatud ühesuguste mugavustega, vahe seisab ainult põrandapinna suuruses.
Neljatoaliste korterite põrandapinna suurus on 120 ruutmeetrit, kolmetoalistel 60 ruutmeetrit.
Iga korter on peale keskkütte varustatud peale puuküttepliidi veel moodsa gaasipliidiga, vannitoaga ja eriti dushiruumiga. Kuna maja asukoht kuulub veevarustuse suhtes kõrgerõhu piirkonda, kus linna veevärgist tuleva vee kantmeetri hind on 17 senti tavalise 12 sendi asemel, on iga korter varustatud ka veemõõtjaga, et vähem vett tarvitaja elanik ei tarvitseks maksta selle kaaselaniku eest, kes vett tarvitab rohkem.
Majas on pesuköök vajalise sisseseadega, hoovil garaazh autodele ja garaazhi peal eriline ehitus pesu kuivatamiseks. Kuivõrd läbimõeldult hr. Lents ehitas oma maja, tõendab juba seegi pisiasi, et „kangialuses“, s.o. hoovi minevas käigus on eriline puu vaipade kloppimiseks, mis vajaduse korral tõmmatakse seinast oma asukohast välja ja pärast tarvitamist lükatakse jälle tagasi, et poleks teel ees.
Neljatoalise, kõigi mugavustega varustatud korteri eest tuleb üürnikul kuus maksta majaomanikule 110 krooni. Kõik korterid on üüritud välja. Maja esimesel korral on äriruumid, milledel on juure ehitatud laoruumid.
 

Elamu koduse „plaazhiga.“
Raua tänaval nr. 33 sai valmis 4-kordne kivimaja, mis oma mitmekesiste uudistega tahab lüüa rekordi meie oludes mugavuste suhtes. Ehitas selle maja tuntud võidusõitja ja karikaturisti „Ove“ Veldemani isa Mihkel Veldeman.
„Tegin õige kord kõik, mis üüriline võib tahta, et poleks kellelgi enam midagi nuriseda ega soovida“, ütleb vana Mihkel Veldeman.
Ja, tõepoolest ta pakub mõndagi meie elamuehituses seniolematut.
Maja katusele on ehitatud kodune „plaazh“, päikesevannide võtmise koht. Katusele on ehitatud vahe vahele, üks pool „plaazhist“ on määratud daamidele, teine härradele, nii et härrade uudishimulised pilgud ei ulata vaatama üle vahemüüri ja segama daamide kodust olemist.
Katusel lamamiseks on majaomaniku poolt lastud valmistada lamamiskushetid. Pärast päikesevanni võtmist inimene tahab end pesta. Selle võimaldamiseks on katusel dush, millest soovi järel saab sooja või külma vett. Peale keskkütte, vannitubade sooja veega ja muude mugavuste on üürilistele kasutada veel elektriga töötav pesurull ja keldris toitainete hoidmiseks külmutuskapid.
Kahestkümnest korterist on osa kolme osa neljatoalised, kõik varustatud ühesuguselt.
Kuipalju tuleb maksta kogu selle luksuse eest? – Kuuüür korterites on 70-80 krooni. Maja läks hr. Veldemanile maksma 13 miljoni sendi ümber.
 

Veel tosin miljoneid kivisse.
Kaupmehe tänavas on saamas valmis neljakordne kivimaja, mis on nooblimaid selles tänavas. Maja omanikuks on Paaber. Ehituses on vana ja moodne stiil sulatatud kokku ja saadud eeskujulik härraselamu.
Paaberi majas on 12 korterit, kolmest kuni viie toani. Kuuüür vastavalt tubade arvule on 75-st kuni ... 140 kroonini. Selle eest on igas korteris peale teiste tubade veel teenijatuba, vannituba, keskküte alalise sooja veega, gaasiahjud köökides, odav elekter ja muud soodustused. Maja ehitamisel on mõeldud eriti ka perenaistele ja muude kõrvalruumide ja panipaikade juures on ehitatud veel eriline „moosikelder“ keediste hoidmiseks.
Maja läheb hr. Paaberile maksma üle 12 miljoni sendi. Kuigi 140 krooni korteri eest praegusel ajal välja anda on võrdlemisi suur raha, on kõik korterid juba enne maja lõplikku valmissaamist ära võetud.

400 uut maja aastas.
 

Tehes ringkäiku ehitusrajoonides, jääb mulje: raha muutub kiviks. Kapital paigutatakse kivimajade alla ja pealinna väline ilme lähemate aastate jooksul peaks muutuma põhjalikult paremuse poole.
Majade arv Tallinnas hakkas jõudsasti kasvama 1930. aastast alates peamiselt elamute poolest, kuigi iga aasta ehitati ka üle saja tööstushoone. 1918. aastal ehitati Tallinnas juure ainult 15 maja, nendest 8 elamut ja 7 tööstushoonet. Viimasel paaril aastal on aga juureehitatavate majade arv iga aasta tõusnud üle neljasaja.
Lenderi gümnaasiumi maja Kreuzwaldi tänavas. Sellesse koolimajja, mis tuleb moodsaim Tallinnas, ehitatakse eeskujulik võimla dushidega, maja juure suur aed lastele jne.
Hoogne ehitustegevus ja peamiselt mugavamate korterite juuretulek vähendab vanemate majade omanikkude väljavaateid üüriliste ja senise üüri saamiseks. Kui uutes majades kõik korterid on juba enne maja valmissaamist ära üüritud, peavad vanemad korterid mõnikord jääma tühjaks.
(Fotod artikli juures:
Paaberi moodsaim 12 korteriga elamu Kaupmehe tän. ja insener Karl Ipsbergi maja Kodu tän. Mõlemates majades on teostatud tänapäeva elukorterite otstarbekohasemaid uuendusi. Need soodustused maksavad aga ränka raha üüride näol.
Lenderi gümnaasiumi äsjavalminud kuuekordne hoone Kreutzwaldi tänavas.
J. Valter ja tema stiilne maja Aia ja Viru tänava nurgal.)

* * *

Niine 8e (algselt Niine 8a), Johannes Valteri esimene üürimaja Tallinnas, valmis 1931(?).
1934 ostsid Mihkel, Mary ja Erika Kampmann, a-st 1937 Kampmaa.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5a, Johannes Valteri maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Toompuiestee 29 (algselt Vaksali puiestee) / Tehnika 1 / Sügise 2 (algselt Söörensi),
Hans Reimelti maja. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

 

Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Maja esimese omaniku J. Paaberi initsiaalid ja maja valmimisaasta.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla