Kuvatud on postitused sildiga 1938. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 1938. Kuva kõik postitused

teisipäev, 11. märts 2014

1938 - „Ühiskodu“ maja Raua põik 3


Pealinna Teataja 2.11.1938 lk 3
Esimese kärgtelliskivist maja seinad on valmis
 
Esimese kärgtelliskivist maja välisseinad Eestis on valmis. See tõuseb Raua tänavale koolimaja kõrvale. Maja on viis korda kõrge ja ehitatakse teedeministeeriumi ametnikele.
Meie lehe esindaja käis kohapeal, kus ehitusettevõtja kärgtelliskividest ehitamisest jutustas järgmist:
„Esmakordselt ehitame Eestis kärgtelliskivist maja. Aseri telliskivivabrik valmistas küll varemgi kärgtelliskive, kuid ainult Soome jaoks. Helsingis on praegu kuus maja ehitamisel meie kärgtellistest. Nüüd valmistab ka Kopli telliskivivabrik kärgtelliskive.
Alustasime ehitust Aseri kividega, kuna lõpuks sai neid ka Koplist.
Kärgtelliskivi – see on telliskivi tavalises pikkuses, kuid läbijooksvate aukudega. Igal kivil on laiuti 7 auku ja pikuti 17 auku – seega kokku 119 auku.
Nende kivide paksus on aga kas kaks harilikku telliskivi, poolteist telliskivi, või siis hariliku telliskiviga ühtlane. Ehitasime meie esimese kärgtellistest maja kahe telliskivi paksusega kivist, mis on eelistatum kivi paksus. Laboratoorsed katsed on näidanud, et kärgtelliskivist ehitus on soojem ja kuivem harilikest telliskividest ehitustest, mistõttu sein võib olla õhem. Pealegi on kärgtelliskivi kerge, nii ka vundament tunduvalt nõrgem tavalisest.
Kõik see võimaldab kokkuhoidu – nii pindalalt: korterid tulevad suuremad; kui ka rahaliselt – massiivne vundament iseenesest tuleks väga kallis, siis kärgtelliskivide vedu on odavam, kuna kärgtelliskivi on kergem teisest kivist; kuid mida eriti võib märkida: kärgtelliskivist on jõudus ehitada.
Kuna see kivi on kahekordse suurusega, siis seina ülesladumine tööliste käes läheb kiiresti. Kahe kuuga oleme viiekordse maja seinad üles saanud, samal ajal kui kõrval teisest kivist jõuti ainult üks kord üles laduda.
Seega ka tööliste palkade arvel on võimalik sääst.
Kuid üldiselt – kärgtelliskivi korral hoiame kokku oma maapõuevarasid, savi, sest ega head savi meile jatku igaveseks.
Tavalise telliskivi ja kahekordse suurusega kärgtelliskivi hind on sama; kärgtelliskivist ehitamise korral läheb materjali 30% vähem. Seega kokkuhoid materjali arvel peagu 30%.
Kärgtelliskivist ehitamine erineb veidi harilikust telliskivist ehitamisest. Kivide sidematerjaliks ei saa kasutada vedelat sideainet, mis jookseks kärgtelliskivi aukudesse, neid täites, miskorral kärgtelliskivi muutuks tavaliseks plinktelliskiviks. Siin tuleb vaid kivi ääred kergelt sideainega üle määrida ja kivi kivile laduda. Et seinad oleksid kindlad, sidusin need seestpoolt vastavate rauast konstruktsioonidega. Maja sisse aga lasksin peaseina, milles lõõrid jne., ehitada täiskivist, et hoiduda võimalikest üllatusist.
Seni meil ei saadud üldse ehitada kärgtelliskivist. Meie ehitusmäärustes polnud seda ehitusmaterjali ette nähtud.
Teedeministeeriumi ametnikud nüüd siis ehitavad sellest omale maja, et näha, millised on kärgtelliskivist maja nõrkused ja voorused. Ühtlasi on väljatöötamisel uued ehitusmäärused, mis võimaldavad kärgtelliskivist ehitamist.
Kärgtelliskivi ise on õrn kivi. Kui neid alul saime Aserist, oli nende seas praake. Vedasime kive rongiga, neid tuli palju ümber laadida, ka vedajad olid hooletud, pildusid kive puruks. Kuid kui nõudsime suuremat ettevaatust, muutus olukord.
Kivi õrnus pole aga eriti kõneldavaks ebavooruseks. Autodega vedades ei tohiks üldse saada praakkive.
On kindel, et kärgtelliskivi on ehitajaile suureks soodustuseks“.
Vaatleme hoonet ja kive, Aseri ning Kopli omi. Kopli kivid on vormilt saledamad ja kindlamad, väliskülgedel pealegi jooned, et krohv paremini nakkaks.
„Tuleval kevadel... elatakse siin sees...“ lausub ehitusettevõtja muheldes, ja tal on jälle rutt töö juure, sest tehakse ettevalmistusi sarikate ülestõmbamiseks.


Uudisleht 23.04.1939 lk 16
Ehitav Tallinn
/.../ Korteriühing „Ühiskodu“ neljakordne elamu on püstitatud täielikult uudisehitusmaterjalist – kärgtelliskividest. See sisaldab 10 suuremat korterit. /.../

* * *
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja
,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla
 
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja,
arhitekt Roman Koolmar, valmis 1939
.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja
,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

neljapäev, 12. detsember 2013

1938 - Ühiselamute ehitamine läheb hoogu


Uus Eesti 8.12.1938 lk 2
Üürnikud majaperemeesteks.

Tallinn võitleb korterikitsikuse vastu ühiselamute ehitamisega. – Kahetoaline korter ühiselamus maksab 5000 kr.
 
Et omaltpoolt kaasa aidata korterikitsikuse vähendamisele ja võimaldada väikese kapitaliga kodanikel ehitada oma kodu, on Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond alustanud korteriühingute organiseerimist. Sellega tehti algust juba 1936. aastal. Linn võimaldas ehitajaile soodustatud tingimustel obrokikrundi ja osakond koostas ehituskavandid. Nii organiseeriti linna kaasabil korteriühingud „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“, milledes on kokku 55 korterit.
Kuna osakonnale pidevalt esitati rohkesti järelepärimisi ja sooviavaldusi, alustas osakond 1938. a. kevadel uuesti korteriühingutesse astuda soovijate registreerimist.
Et oma kodu ja korteri järele Tallinnas valitseb suur vajadus, seda tõendab ehitusosakonnale esitatud sooviavalduste arv: lühikese ajaga esitati ligemale 400 sooviavaldust. Enamus soovijaid võiks tasuda ehituse jooksul 5-25 protsenti ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa sooviti saada pikaajalisele laenule. Umbes veerand soovijaist oli suuteline tasuma ehituse jooksul 60 prots. või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijatest ehitusosakond organiseeris grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega inimesed. Nendest gruppidest on seni välja kujunenud neli korteriühingut – „Vara“, „Oma elamu“, „Kaljo“ ja „Eesti Tare“. Kõik neli ühingut tahavad ehitusosakonna andmete järele ühiselamute ehitamisega alustada juba 1939. a. kevadel.
„Vara“ liikmeskonda on koondunud 13 sõjaväelast ja pangaametnikku, kes ehitavad Kunderi tänavas 16 korteriga neljakordse maja. See läheb maksma 160.000 krooni. Summast on korteriühingute liikmetel oma raha 75 prots., puuduv summa hangitakse pangalaenuna.
„Kaljo“ 26-liikmeline pere ehitab neljakordse 24-26 korteriga maja Kuhlbarsi ja Pärna tän. nurgale. Maja läheb maksma 180.000 kr., sellest 60 prots. on liikmetel omakapitali. „Kaljo“ liikmeskonda kuuluvad ametnikud ja vabakutselised.
15 erateenija ja vähemate ettevõtjate organiseeritud on korteriühing „Oma elamu“, mis Kunderi ja Laulupeo tänavate rajoonis ehitab neljakordse 21 korteriga maja, mille ehitushind on kalkuleeritud 120.000 kroonile. Sellest saadakse omakapitalina kokku 60-70 protsenti, ülejäänud osa pangalaenudena.
Era-teenijate ja vähemate ettevõtjate perest on pärit ka korteriühing „Eesti Tare“ 12 liiget. Need ehitavad 12 korteriga kolmekordse maja Paldiski maanteele. Maja läheb maksma 60.000 krooni. Liikmed oma rahana panevad summast kokku 50 prots.
Lisaks on veel organiseeritud kolm korteriühingut linnateenijate osavõtul. „Oma tuba“, mille liikmeteks linna kooliõpetajad, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tänavas. Linnateenijate ja tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiselamu“ kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamud oma liikmetele, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks vaid 6-10 prots. korteri hinnast. Linna ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 24 korteriga ühiselamu ehitamist samuti Gonsiori tänavas. Kalkulatsioonide järele maja läheb maksma 230.000 kr.; liikmete omakapital on 30 prots. ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel Tallinna Linnapanga ametnike, Riigi trükikoja ametnike ja teiste hulgas.
Linna ehitusosakond märgib, et olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevuse tõusule on praegu pikaajalise mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus. Praeguste tingimuste juures läheb üks ruutmeeter korteri põrandapinda maksma keskmiselt 120-130 krooni. Korteriühingu tegevus praeguste krediidiolude juures on mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70 prots. ehituskuludest. Keskmiselt läheb kahetoaline korter ühismajas maksma 5000-6000 krooni, kolmetoaline 8000 krooni.


Pealinna Teataja 10.12.1938 lk 3
Ühiselamute ehitamine läheb hoogu
Seni on ehitatud 3 ühiselamut 45 korteriga, ehitamisel on 4 elamut 75 korteriga
 
Mag. E. Umblia andis ajakirjanikele jutuajamise, milles ta käsitas Tallinna linnavalitsuse tulemusi ühiselamute organiseerimisel.
Selgus, et ehitusosakond alustas ühiselamute organiseerimist 1936. a. linnavalitsuse poolt kinnitatud juhistel, et võimaldada väikekapitaliga kodanikele ehitada oma kodu ja et ühtlasi elustada ehitustegevust.
Linn võimaldas soodustatud tingimustel ehituskrundi. Osakond valmistas ehituskavandid, registreeris soovijaid ja võttis vastu esialgseid sissemakse. Ühte majja korterisoovijad organiseeriti korteriühinguks, kellele anti üle edaspidine talitus.
Nii organiseeriti 3 korteriühingut: Kunder tn. 20 – 25 korterit, Raua tn. 36 – 20 krt. ja Uust tn. 22 – 10 krt.
Vahepeal osakond katkestas ajutiselt ühingute organiseerimise, sest suurema osa korterisoovijate rahuldamist ei võimaldanud nende endi väike omakapital ja pikaajalise ehituskrediidi puudus. Organiseerimist kavatseti jatkata, kui on selgunud pikaajalise ehituskrediidi ja mõned muud ühingute tegevusega seotud juriidilised küsimused (korterite kinnistamine omanike nimele).
1938. a. kevadel alustati uuesti korteriühinguisse astuda soovijate registreerimist.
Osakonnale esitati lühikese ajaga ligi 400 sooviavaldust. Valdav enamus soovijaid võis tasuda ehituse jooksul 5-25% ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa soovis saada pikaajalisele laenule. Umbes 25% soovijaist olid suutelised tasuma ehituse jooksul 60% või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijaist organiseeris osakond grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega isikud.
Neist organiseeritud gruppidest on seni välja kujunenud 4 korteriühingut: „Vara“, Kunderi tn. – 16 krt.; „Kaljo“, Kuhlbarsi tn. – 24 krt.; „Oma elamu“, Kunderi tn. – 21 krt. ja „Eesti Tare“ Paldiski mnt. – 12 krt. Ehitustöödega alustatakse eeloleval kevadel.
Peale selle on organiseeritud korteriühinguid linnateenijate osavõtul:
1) K.-Ü. „Oma tuba“, liikmeks linna kooliõpetajad, praegu on ühingul 18 liiget, kavatseb alustada 1939. a. 4-kordse, 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tn.
2) Linnateenijate ja –tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiskodu“, kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamuid oma liikmeile, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks 6-10% korteri hinnast.
3) Ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada 4-kordse, 24 korteriga ühiselamu ehitamist Gonsiori tänavale, mis eelkalkulatsioonide järgi läheks maksma Kr. 23.000. Liikmete omakapital on 30% ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel mitmes ringkonnas, näiteks Linnapanga ametnike, Riigitrükikoja ametnike hulgas ja mujal.
Olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevusele on praegu eeskätt pikaajalise, mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus.
Ühiselamus läheb kahetoaline korter 6000 kr. ja kolmetoaline 8000 kr. maksma. Praeguste krediidiolude juures on korteriühingu tegevus mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70% ehituskuludest, mis teeb välja ligi 5000 krooni.
1937./38. aasta jooksul on registreeritud siseministeeriumi juriidiliste isikute büroos 14 korteriühingu põhikirja. Linnavalitsuse majandusosakonna kaudu on antud või lubatud obrokile korteriühinguile sama aja jooksul 9 ehituskrunti.
 
Omalt poolt võime lisada, et ühiselamute püstitamine ei saa meil siiski areneda selles ulatuses, kui seda mõnelt poolt on soovitud. Meil on vähe kodanikke, kellel on 5000 või enam krooni vaba raha. Ja kui inimesel kord juba on säärane suur summa, siis mõtleb ta oma kodu loomisele. Vähe on neid, kes pooldavad elamist üürikasarmus, kus koos 20 või enamgi perekonda. Iga üürniku ideaaliks on ikkagi oma kodu, ja kui seda ei suudeta saavutada, siis pigem lepitakse korteriga korralikus 10-12 korteriga üürimajas.
* * *
Kunderi 12, korteriühingu "Vara" maja, arhitekt Alfred Kehva. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (eespool), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt Eugen Sacharias; ja Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54) (tagapool), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Kunderi 19, korteriühingu "Oma Elamu" maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paldiski mnt 49 (algselt Paldiski mnt 47a), korteriühingu "Eesti Tare" maja, arhitekt Richard Kasikov. 3-korruselisele majale lisati 1962. aastal neljas korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Esimese kolme Tallinna linna kaasabil organiseeritud korteriühingu majad:

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

reede, 6. detsember 2013

1938 - August Naarise maja Tõnismägi 3a


Pealinna Teataja 17.08.1938 lk 3
Hariduse tänaval elav ehitustegevus
Uutes majades rida vabu kortereid
 
Kui tulla mööda Pärnu m. linna poole, siis Tõnismäe kohalt vaadatuna avaneb põgus pilk meie pealinna ehituslikule arengule. Paari viimase aastaga on siia kerkinud nagu uus linnaosa. Nauding on vaadata, millise huviga majaomanikud on püüdnud ilustada majade fassaade. Iga maja pakub midagi erinevat. See majadeblokk Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. ümbruses jätab tervikliku pildi meie viimaseaja elamukultuurist.
Kuigi tänavate ääred on tihedalt reastatud 4-5-kordsete hoonetega, jatkub ehitustegevus siiski. Nüüd on see keskendunud uuele rajatavale Hariduse tänavale. Selle tänava nurgal valmib lähemal ajal nägus neljakordne eluhoone. Käsil on hoone seesmine viimistlus. Samaaegselt kui meil kõneldakse korterikriisist ja väidetakse, et korterid antavat ära alusmüüride rajamisel, siis otse paradoksaalne näide: peagu kogu maja aknaid ehivad väljaüürimise tunnusena pabersildid. Küsin poeruumis töötavalt maalrilt: „Kas on veel vabu kortereid ja mitme toalised need on?“ Saan vastuseks, et korterid algavad kolme toa ja köögiga ja on peagu kõik veel vabad. Kõnnin edasi piki Hariduse tänavat. Siseneb mõte: kas meil ei minda suuremate korterite ehitamisega liiale?
Hariduse tänaval areneb vilgas töö. Ehitusmaterjalide hunnikud ja tööliste sagimine võimaldab vaevalt läbipääsu. Siin on lõpetamisel kodumajanduskooli suurem hoone ja edasi rajatakse müüre uuele haiglale. Otse haigla kõrval valmib suurem kuuekordne elumaja. Lõpetamisel on veel seesmine viimistlustöö. Küsin majaperemehe järele. Mind juhatatakse kolmandale korrale. Ehituskontoris istub majaomanik Naaris ja tutvub parajasti hooneplaanidega. Alustame juttu üürnikest ja korterinõudmisest. Minu küsimusele, kas vajatakse veel suuremaid kortereid, vastab majaomanik: „Minu majas algavad korterid kahest toast ja lõpevad kuue toa, köögi, teenija- ja vannitoaga. Peab ütlema, et nõudmist on, kuid moodne aeg on komplitseerinud üürniku nõudmised ka korteri kohta.
Uus üürnik tavatseb enne hoone valmimist käia mitu korda kogu oma perekonnaga korterit vaatamas ja alati leitakse puudusi, milliseid palutakse kõrvaldada. Ka sellest on veel vähe. Korteri väljaüürimiseks tuleb isegi alustada võistlust naabriga.
Tuleb kasvõi mõne seinakapiga ületada naabrimajas asuvad korterid. Sellest sõltuvalt olen oma majas teinud kõik, et üürnike elu muuta mugavamaks.“
Sellele keskustelule järgnenud ringkäigul uues majas selgub, et majaomanik Naaris on tõesti kasutanud kõiki mugavus-vahendeid, mida pakub moodne elamukultuur. Majas on lift, soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, ohtrasti on kasutatud niklit, toad parkett-põrandatega jne. Loetelule lisandub veel rida pisiasju, mis terviklikult teevad elamise selles hoones tõesti mugavaks.
Edasi seletab majaomanik, et hoone olevat läinud võrdlemisi kalliks; ja praegu puudub selgus, kuidas see end renteerib. Osa kortereid on veel välja andmata.
Lahkun sellest rajoonist. Ilus on vaadata nägusaid 4-6-kordseid hooneid ja liiatigi veel siis, kui need tihedalt palistavad tänavaääri. Saadud tähelepanekute najal siseneb kahtlus, kas me vajame veel suuremaid kortereid ja millises ulatuses. Kõnesse võivad vast tulla küll väikekorterid, kuid nende asukoht peab jääma äärelinna, kus ehitamine tuleb odavam ja korterihinnad on üürnikele vastuvõetavamad.
* * *
Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla


teisipäev, 29. oktoober 2013

1938 - Üürnik hakkab majaomanikuks


Uudisleht 21.08.1938 lk 2
Üürnik hakkab majaomanikuks
Ühiselamute ehitamine võtab hoogu. – Mis takistab, et igal kodanikul oleks oma korter
Piibel ei luba hangeldada kruntidega. – Ühiselamute poolt ja vastu
 
Üha kasvav korterihäda sunnib otsima uusi teid selle lahendamiseks. „Hädaline aidaku ise ennast!“ selle juhtmõtte all on viimasel ajal kerkinud aktuaalselt päevakorrale ühiselumajade ehitamine.
Sel kavatsusel on suur eesmärk: igale üürnikule oma korter!
 
Ühiselamuid on meil varemgi püstitatud. Sel põhimõttel on kerkinud näiteks „Oma-Kolde“ asundus Pelgulinnas. Selleaegse segase majandusliku olukorra tõttu ei õnnestunud need ettevõtted aga hästi ja asi jäi soiku.
Ehitusühingute mõtte algatajaks Eestis võib pidada end. Eestimaa Tööliste Keskühingu juhatusliiget ja üürnike linnavolinikku A. Kaerat. Tema töötas välja Inglise, Saksa ja Rootsi eeskujul esimese korteriühingute normaalpõhikirja. Hiljem andis hoogu korteriühingute organiseerimisele ka linna ehitusosakond.
 
Igaühele oma korter
Huvitavalt valgustab korteriühingute põhimõtteid prov. A. Kaera.
„Praegune olukord linnas on võrreldav maaga, kus enamus talusid oleksid renditalud. See on ebaloomulik olukord. Igal inimesel on kindel huvi, omada korter pärisomandusena. Ja iga korteripidaja on suuteline 20 aasta jooksul korteri ehitushinna tasuma. Ta tasub seda ju ka praegu majaomanik-ettevõtjale, arutihti isegi palju lühema ajaga, ja tasub seda ka siis edasi, kui maja end ettevõtjale ammu on tasunud. Ehitustegevuse sihiks kujuneks nii mitte äriline tegevus üürimajade ehitamise kujul, vaid omale raudvara muretsemine eluaseme näol.
Peale silmapilk[s]e korterikriisi lahendamise on niisugusel kaalutlusel veel teisigi häid omadusi. Selle mõjul ehitustegevus muutub pidevaks. Iga omanik on huvitatud oma korteri kauasest püsimisest. Kõdunevaid kortereid uuendatakse järjekindlalt ja igal võimalusel, küsimata puhtärilistest või konjunktuurilistest kaalutlustest. Ehitustegevus aga avaldab kõige intensiivsemat mõju majanduselule. 80–90 prots. ehitustegevusse paigutatud kapitalist (kui arvestada kaasa ka ehitusmaterjalide tootmiskulud), läheb palkadeks. Rahva ostujõud suureneb, raha ringvool elavneb, majanduselu terveneb.
Mis takistab meil seesuguse olukorra kujunemist?
Kõigepealt on takistatud mitmesugustel asjaoludel ehitustegevus ise. Korraldamata on krediiditurg, krediidita pole meie ehitustegevus aga elujõuline. Kui majaomanikud varemalt kaalusid: mul on niipalju raha, kui suure maja ma võin sellega ehitada, siis nüüd kaalutakse: ma võin laenata niipalju raha, millise maja võib sellega ehitada. Ehitustesse paigutatakse praegu umbes 50 prots. laenukapitali. Vähemaga ei saa ka läbi ühisalgatus. Selleks oleks vaja luua soodus ehituskrediit. Kodanike isetegevus ei suuda arendada ehitustegevust ilma krediidibaaside loomiseta.
Krundihindade tõus on teiseks ehitustegevuse normaalse arengu takistajaks. Otsekohe kui luuakse parem ühendus mõne linnaosaga, tõusevad seal krundihinnad mitmekordseks. See on teenimata kasu. Kallima krundi hinna peab ostjale tasuma üürnik. Krundi hinna tõus tähendab nii ka üürihindade tõusu ja sellepärast tuleb leida teid kruntidega spekuleerimise ja hangeldamise kaotamiseks. Sellele vihjab igavene tarkuseraamat piibelgi, kus 3. Moosese raamatus, 25. peatükis, 23. salmis on öeldud: „Ja maa ei pea mitte saama müüdud et ta igavesti teise omaks jääb, sest maa on minu päralt, sest teie olete võõrad ja majalised mu juures.“
 
Üürid on veel vähe kallid!...
Viga seisab aga ka üürnikes enestes. Nemad on niisugused inimesed, kes usuvad küll tähetarka ja kaardimoori, aga kui neile öelda, et nende korter on kallis, läheme ja ehitame omale ise korterid, mis on meie omad, siis nad vastavad umbes nii: „Teie ehitage ennem maja üles, siis ma tulen ja vaatan!“
Kes on aga see „teie“, kes ehitab? Kui keegi ei pane enne sentigi välja kui hoone valmis, siis nii ei saa ehitustegevuse arendamisest juttugi olla selles ulatuses ja selles suunas, nagu oleks tarvis.
Muidugi, ka oma korteri ehitamine nõuab raha ja võidakse öelda, et need, kel kõige hädalisemalt korterit vaja on, ei saa seda sel teel ikkagi. Aga siiski võidavad ka nemad, sest korterite juurekasvuga langeb üüride tase ning ka üürikorterid muutuvad hinnalt odavamaks.
Niisugusele otsustavale teele asumine nõuab aga energiat ja riisikot, millega meil pole harjutud. Tahtes-tahtmata tekib arvamine, et üürid on veel vähe kallid: kui majaomanikud neid veel tõstaksid, vast siis tuleks julgus riskeerimiseks!“
 
Külaskäik ühiselamusse
Külastame alles möödunud aastal valminud korteriühing „Asula“ maja Kunderi tänaval. Hoone on imposantne ja nägus ehitus. Kodades ja õues valitseb piinlik puhtus. Kortereid sisaldab maja 20, kahe-, kolme- ja nelja-toalisi. Igas korteris on keskküte, vann, enamaltjaolt ka elektripliit.
„Kuidas olete oma eluasemega rahul?“ pärime korteriomanikult pereemalt.
„Rahul oleme küll. On ikkagi tunne, et ta on oma varandus.“
1-toalise korteri ehitushinnaks on tulnud 3400 kr., 2-toalisel 5800 kr., 3-toalisel umbes 7000 kr. Pool sellest on tulnud igal osanikul sisse maksta. Nüüd tasutakse igas kuus korteri pealt teatud summa ehitusvõlga, võlaprotsente ja maja korrashoiukulusid. Praegu tuleb seda korteri peale, olenevalt selle suurusest ja juba tasutud ehitushinnast 40-70 kr. ümber kuus. Ajajooksul see summa aga väheneb, kuni ehitusvõla tasumisel korteriomanike peale jaotatakse ainult maja korrashoiukulud, küttekulud, maksud j.m.
Siis korteri kuumaks võib olla praeguste arvestuste kohaselt 12-20 kr. kuus.
„Kas korteriomanike poolt ei esine vahel ka korra või majarahu rikkumisi?“
„Seni pole niisuguseid tüliküsimusi tekkinud. Kuid nende lahendamiseks on olemas võimalusi. Maja kodukorra töötab välja osanikest valitud juhatus. See juhatus oma liikmete kaudu korraldab ka maja valitsemist: kuumaksude kogumist, ehitusvõla ja maksude tasumist, remonte j.m.
Juhatusel on õigus korteriühingu liikmeile ettepanna üürilisi, kes majakorrale ei allu, ühingust välja heita ja tema korter edasi müüa.
Inimesed aga, kes ennast nii ulatusliku ettevõttega on sidunud, ei lase juba ise niisuguseid küsimusi üles kerkida, tundes oma kohustusi kaaslaste ja ühise varanduse vastu."
 
Pole halb, kui inimesed kokku hoiavad ja püksirihma pingutavad
Mida arvavad majaomanikud ühiselamute ehitamisest. Pöördume selle küsimusega majaomanike organisatsioonide ja rahaasutuse juhi J. Mürgi poole.
„Majaomanikud tunnevad selle küsimuse vastu elavat huvi ja on seda tõsiselt kaalunud,“ seletab J. Mürk. „Ja meie ei saa küll ütelda, et sarnased ehitused kindlasti õnnistuseks oleksid.“
Kõigepealt tulevad need ehitused praegu võrdlemisi kallid. Inimene, kes end nendega seob heas usus, ei tea, mis võib tulla 5 või 10 aasta pärast. Võibolla peab ta hoopis linnast lahkuma. Kas leiab ta siis oma korterile ostja? Või kui leiab, kas saab ta siis korteri eest sama hinna, mis ta sellesse on matnud tema ehitamisega ja korrashoidmisega. Minul oli juhus 4-5 aastat tagasi Itaalias tutvuda korteriühingute elumajadega ja seal kaebasid paljud inimesed niisuguste kaotuste üle. Samad nähted on esinenud Soomes.
Õige vähe mõeldav on sarnaste elamute püstitamine veel laenukapitaliga. Praegune kõrgkonjunktuur võib langeda ja siis satuvad sarnased ettevõtted raskustesse, nagu seda varemal ajal korteriühingutega on ka juhtunud.
Lõpuks tulevad korterid sarnastes elumajades õige kallid ja neid jõuavad omandada ikkagi vaid jõukamad inimesed. Kui aga 4-toalise korteri ehitushinnana tuleb välja panna 1,5 miljonit, siis selle rahaga võib juba riskeerida ka väikese maja ehitamist.
Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes ei saa seda küsimust nii kergel käel otsustada ja öelda, et ehitage muudkui! Sarnaste kavade teostamisel tuleks tõsiselt ette vaadata ja mõelda.
Muidugi ei saa aga selle vastu olla kui inimesed omale raudvara kogudes kokku hoiavad ja püksirihma pingutavad. Nii on alganud kõik majaomanikud. Ja nii kaob võibolla viimaks ka kõõrdi vaatamine varandusega inimestele.“

Pealinna Teataja 15.10.1938 lk 2
/Pealinna Teataja oli majaomanike häälekandja/
Ühiselumajade probleeme
 
Viimasel ajal võib kuulda järjest sagenevaid etteheiteid, et eraettevõtlikkus ei suuda ehitada vajalisel määral ja vajaliselt odavaid kortereid. Nõutakse, et riik ja linn lööksid sekka, et korteriühingute asutamiseks loodaks soodsamaid eeldusi. Need ühingud siis ise asuksid soetama kortereid, mis oleksid odavad ja head.
Korteriühingute kohta on rohkesti vaieldud poolt ja vastu. Asjatundjad ringid on hoiatanud, et seda küsimust ei asutaks lahendama kergel käel: muudkui ehitage aina! Siin peituvad mitmed probleemid, mis vajavad põhjalikumat kaalumist. Järgnevates ridades on korteriühingute küsimust käsitatud ühest senipuudutamata küljest, mis laseb sellesse probleemi paista sootuks erilaadset valgust.
Korteriühingute alal meil seni tehtud katsetusist on ilmnenud, et korteriühingute elumajade ehitamine on alati läinud kallimaks kui samasuure eramaja ehituskulud. Keskmiselt on hinnavahe 20 protsenti. Millest see asjaolu on tingitud?
Korteriühingu maja ehitajad on kõik maja osanikud. Kõigil neil on ehitamise, ehitusviisi j.m. kohta omad soovid. Kui üksik eraettevõtja kaalub, kuidas ehitus tuleb praktilisem ja usaldab ehitajat, siis korteriühingus iga osanik tahab parimat, kuid olles asjatundmatu, on arvamisel, et mida kallim, seda parem. Ehitajad, kes sarnaseile korteriühinguile ehitanud, teavad rääkida kurioosumlikke lugusid juhtudest, kus kallima materjali panemist on nõutud ehituse osadesse, kus sellest pole mingit kasu. Kaasosanikud lepivad niisuguste nõudmistega omavaheliste arusaamatuste vältimiseks: tõusevad ainult ehituskulud. See on puhtal kujul ebaproduktiivne tootmine.
Oli juhus kõnelda ehitusettevõtjaga, kes hiljuti lõpetas ühiselumaja püstitamise. Ta lubab mitte kunagi enam sarnast tööd endale võtta.
„Meie rahvas pole sarnaseks ühistööks veel arenenud,“ lausub ta kibestunult. „Neile ei saa keegi selgeks teha, et võime ju seinad ehitada kas või kullast, aga ega sellest ehituse headusele mingit kasu ei ole. Rahvamajanduse seisukohalt on see aga mahavisatud raha.“
Edasi on ilmnenud ühiselumajade juures sarnaseid nähteid, et üks isik on korteriühingus mitme korteri omanikuks ja üürib neid välja. Korteriühingu elumaja on püstitatud 3-protsendilise laenuga, kuna eraehitaja oma laenult samal ajal peab maksma 8 protsenti. Ega korteriomanik seepärast oma kortereid odavamini ei üüri, kui seda tehakse eramajades! Kas on niisugusel juhul ühiselumaja püstitamiseks laenatud kapital õiglaselt kasutatud?
See omamoodi spekulatsioon korteritega seab ühiselumajade püstitamise, minu arvates, üldse suure küsimärgi alla. Ühiselumajade ja korteriühingute püstitamisel on mõte ikkagi ainult sel juhul, kui korteri omanik oleks ühtlasi ka selle kinnistatud omanik, millist moodust meie kehtivad seadused ette ei näe. Kui aga kinnistusüksuseks jääb maja, siis pole ühiselumajadesse paigutatud kapital ratsionaalselt kasutatud.
Ja lõpuks, kui pidada silmas, et avaldatud kalkulatsioonide järgi 3-4-toaline korter mugavustega ühiselumajas läheb maksma vähemalt 1,5-2 miljonit, siis selle rahaga võib juba riskeerida ka oma maja ehitamist. On täiesti normaalne, et 50 protsenti ehitusse paigutatud kapitalist on laenukapital. Oma korteri asemel saab inimene siis aga oma maja.
Nõnda jõuame ikkagi otsusele, et korteriühingute loomine vähemalt sellisel kujul, nagu see meil praegu esineb, pole sugugi kahel käel tervitatav mõte, ja korteriküsimust ei aita ta ka otstarbekohasemalt lahendada, kui seda teeb eraehitustegevus.
Ehitaja.
* * *
Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 269

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


neljapäev, 1. august 2013

1933-1939 - Neli Nõmme linnamaja


Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 (90/92)), vendade Kahrode esimene maja, valmis 1933.


Vaba Maa 21.04.1931 lk 2
Moodne maja turuplatsi äärde.
Sangaste telliskivitehaste omanikud vennaksed Kahrod, kes hiljuti omandasid kaupmehe Mirjami majad, on nüüd omandanud ka end. restoran Gustavsoni maa-ala turuplatsi ääres, kuhu kavatsevad püstitada suurt moodsat hoonet. Esialgse kava järele oleks see kolmekordne telliskiviehitis. Alumisel korral asuksid äriruumid, ning üleval suurem saal 600–700 inimesele ja elukorterid.
Et maja mitte väga maantee äärde ei jääks, tõmmatakse see maantee ja turuplatsi joonelt veidi eemale. Ehitusega tahetakse varsti algust teha.
 

Vaba Maa 4.11.1931 lk 2
Kolmekordne kivimaja Nõmmele.
Nõmme rikastub juba lähemal ajal uue suure kolmekordse kivimajaga, mis saab ühtlasi suuremaks majaks Nõmmel, kui mitte arvestada Hiiul asuva rinnalastekoduga. Uus maja, mille ehitamisega juba algust tehtud, püstitatakse turuplatsi äärde ning selle omanikuks-ehitajaks on Sangaste telliskivivabriku omanik Kahro. Ehitus arvatakse maksma minevat kaugelt üle 10 miljoni sendi. Hoone alumisele korrale ehitatakse rida äriruume, teisele korrale tuleb mitu ruumikat saali koosolekute ja pidude korraldamiseks, kuna kolmandale korrale ehitatakse rida eeskujulikke elukortereid. Maja loodetakse valmis saavat eelolevaks sügiseks. 


Päevaleht 20.12.1931 lk 10
Hiigelmaja Nõmmele.
Sangaste telliskivitehase omanik Jakob Kahro, kellel Nõmmel S. Pärnu maantee ääres rida kinnisvarasid, on asunud turuplatsi ääre ehitama hiigelmaja, mis oma kahesaja-ruutsüllalise põrandapinnaga ületab Tallinna suuremad majad. See suur hoone tuleb kolmekordne telliskivist ehitis ja arvatakse maksma minevat umbes 18 miljonit senti. Maja alumisele korrale ehitatakse kaheksa kauplusruumi, kuna teisele korrale tuleb rida bürooruume ja suur kinosaal umbes 300–350 inimesele. Kolmas kord jääb elukorteriteks. Hoone püstitamiseks läheb tarvis umbes 700.000 telliskivi, mis kõik Sangaste raudteel kohale veetakse. Peale selle kulub ehituseks veel 15 platvormi puumaterjali. Üksi aknaklaas maja akendele läheb maksma ümmarguselt üks miljon senti. See on summa, mille eest saab ehitada korraliku kahe-perekonna elamu. Suure hoone alusmüür on rajatud kahe sülla sügavusse ning alusmüüri paigutati 70 sülda paekive.


Vaba Maa 12.06.1932 lk 9
Pilvelõhkuja kerkib.
Vendade Kahrode poolt möödunud sügisel ehitama hakatud pilvelõhkuja ehitustöö, mis talvel seisis, läheb nüüd jälle täie hooga. Hoone seinad on kuni teise korrani üles laotud. Hiiglamaja arvatakse maksma minevat umbes 200.000 krooni.
Ehitajad loodavad maja sügiseks katuse alla viia. Hoone alumisele korrale tuleb rida äriruume, kuna pealmistele kordadele tulevad mitmesugused bürooruumid, tantsu- ja koosolekutesaalid, kinosaal ning elukorterid. 


Vaba Maa 15.10.1932 lk 7
Nõmme pilvelõhkuja katuse all.
Vennaksete Kahrode hiigla maja ehitamisega turuplatsi ääres on nüüd jõutud nii kaugele, et hoone on juba katuse all. Varsti algavad majas sisemised tööd. Praegu on käimas välisseinte krohvimine. Kuna see töö tuleb enne külma tulekut lõpule viia, siis toimetatakse krohvimist vara hommikust õhtu pimedani. 


Vaba Maa 7.02.1933 lk 7
Nõmme linnavalitsus uutesse ruumidesse.
Nõmme linnavalitsus pika kauplemise järele jõudis kokkuleppele vendade Kahrode uue maja üürilepinguga.
Uus leping võimaldab kõigi linnavalitsuse asutuste, ka apteegi ja viinapoe koondamise ühise katuse alla kr. 390.- kuuüüriga ühes küttega. Uutesse ruumidesse sissekolimine teostuks 1. aprilliks, kui linnavolikogu teisipäeva õhtuks kokku kutsutud koosolek kinnitab üürilepingu kava.
Praeguste neljas kohas laiali asuvate ruumide eest maksab linn üüri kr. 380.-, peale selle küttekulu.


Päevaleht 3.05.1933 lk 6
Nõmme suurim maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati Nõmme suurim maja, mille püstitasid sinna Sangaste telliskivivabriku omanikud vennad Kahrod. Õnnistamist toimetas kohalik õpetaja Eilart. Pärast õnnistamist oli ühine koosviibimine külalistele hoone suures saalis, kus kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad eesotsas linnapea Lindemanniga avaldasid tänu vendadele Kahrodele suurima maja püstitamise eest Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust mitu kohalikku seltskondlikku organisatsiooni ja asutust, eesotsas linnavalitsusega. Esimesena kolis uude majja linnavalitsuse kantselei ja linnaapteek.
Vaba Maa 3.05.1933 lk 6
Kahrode maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati vennad Kahrode uus maja, kuhu laupäeval kolis sisse maja esimene ja suurem üürnik – linnavalitsus oma kantselei, osakondade ja apteegiga. Õnnistamise vaimuliku osa toimetas Rahu koguduse õpetaja Eilart. Hiljem korraldati õnnistamisele ilmunud külalistele ühine koosviibimine uue maja suures saalis, kus majaomanikele – vennad Kahrodele öeldi tervitusi ja avaldati tänu suurema maja ehitamise puhul Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust peale kohaliku omavalitsuse ka rida seltskondlikke organisatsioone, kes asusid äärmiselt viletsates ruumides. 


Vaba Maa 30.09.1933 lk 7
„Hiiu“ restoran sulgeb uksed. Kahro majja avatakse uus lokaal.
Vennad Kahrode majas valmisid uued restorani ruumid, mis oma ehitusega ja tehnilise jaotusega trumpavad üle kõik praegused kohalikud lokaalid ja hotellid. Uued restoraniruumid üüris omale senine restoran „Hiiu“ omanik Otto Liiders, kes sulgeb restoran „Hiiu“ uksed 1. detsembrist.
Uus lokaal on läbi hoone kahe korra, restorani saal asub maja alumisel korral, kuna köök, kabinetid ja teised kõrvalruumid on mahutatud ruumikasse keldrisse.
Sama majja kolib üle ka kohalik kino "Rox". Ka viimane saab omale mugavad ruumid. Kino saal asub hoone teisel ja eesruumid hoone alumisel korral. 


Nõmme Sõnumed 4.11.1933 lk 2
Meie „pilvelõhkuja“
Nõmme „pilvelõhkuja“ – vennad Kahrade maja turu ääres on valmis saamas. Praegu tehakse veel viimaseid sisemisi töid kino ja restoran-hotelli ruumes. Peamiselt on need veel värvimistööd, mis praegu käsil ja mida üks meie tuntuimaid maalikunstnikke juhatab. Kino ja hotell-restoran oma ruumide poolest ning sellele arvatavasti vastavalt ka oma sisustuse poolest tõotab üle trumbata isegi parimad selletaolised asutused pealinnas. Praegu on juba „pilvelõhkujas“ korteris järgmised asutused ja ettevõtted: linnavalitsus, Nõmme Majaomanike Pank, Nõmme Kindlustusselts, notar H. Tuksami korter, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staap, linna apteek ja rohu- ning värvikauplus, linna ambulants j.t. Nagu kunagi moodne maja, on ta varustatud ka keskkütte ja veevärgiga. Puhta söögi- ja joogivee eest hoolitseb 100 sülla sügavune puurkaev.


dea.nlib.ee
Nõmme Sõnumed 23.12.1933 lk 1
Nõmme rikastunud moodsa kino ja saaliga.
Uue kino nimeks „Victoria Palace“.
Vennad Kahrode majas avati uus kino „Victoria Palace“. Sellega on Nõmme rikastunud kinoga, mis oma ruumidega võistleb pealinna selletaoliste parimate asutustega. Ja kui ka repertuaari suhtes ajaga sammu peetakse, siis pole nõmmelastele, kes kinot harrastavad, selleks väsitavaid sõite õhtuti ette võtta Tallinna. Uuestiavatud kino peaks neid täiesti rahuldama ja nad võiksid nüüd kinofilmide jälgimiseks väljaantavad sendid kodulinna jätta. Soojust ja mugavust pakuvad uue kino ruumid. Ka esteetiliselt oled sa neis ruumes rahuldatud, istudes parteris või avaral rõdul ja vaadates filmi.
Nõmme on rikkamaks saanud ka saali poolest, kuhu igat suurust julgesti võib kutsuda mõnesugustele aktustele või pidulikele koosolekutele ja ettekannetele, milliseid ühel ehk teisel puhul vajalik korraldada.
Vennad Kahrod on Nõmme linna kaunistanud ilusa majaga ja on seda nüüd ka rikastanud ruumidega, milliste järele tunti suurt puudust.
Peagi valmivad samas majas ka moodsad restoratsiooniruumid, mis sündsad seltskondlikus elus nii sageli ettetulevateks koosviibimisteks.

Nõmme uue kino „Victoria Palace“ Avamine 22.XII s.a.
Pühade eeskava.
I „Rügemendi tütar“
Ülilõbus helifars näitejuhi Karl Lamaci lavastusel.
Filmis lööklaulud: schotlaste marss – „Meie oleme lõbusad ruudulised“ ja „Ei ole tõesti mitte ilus, et ma nii ilus.“ Peaosis: Anny Ondra, Verner Fütterer, Otto Vallaurg.
II „Lõuna rist“ Huvitav helifilm idamaa elust.
Kino „Uus Roxy“ pühade eel suletud. Pühade-eeskava jälgida reklaamkastidest.

Nõmme Sõna 24.03.1934 lk 3
Dancing-kabaree „Maxim“ Turuplats 1, Kahrode majas, telefon 520-25
Avamine laupäeval, 24. märtsil.
Kabaree igal laupäeval ja pühapäeval tuntud artistide kaastegevusel. Alati saadaval mugavad kabinetid. Teenimine täpne. Köök parima koka juhatusel. Hinnad odavad.
Esimesel päeval külastajaile tasuta õlu
Austusega omanik Männik.

Uudisleht 25.03.1934 lk 1
Nõmme sai uue restorani.
Laupäeval, 24. märtsil avatakse Nõmmel uus restoran „Maxim“, kelle omanikuks on endine raskekaalu maadleja hr. Männik.
Külastades neid ruume paar päeva tagasi, mil oli restorani ristimine selgus, et Nõmme rikastus nüüd ühe viisakama ja nooblima asutise võrra.
Nagu Nõmme linnanõunik Kink restorani ristimisel tähendas, et ei ole kahtlust selles, et uut restorani hakatakse meeleldi külastama, nii ei jäe ka vist kellegil selles kahtlust.
Et oma külalistele olla vastutulelik, siis otsustas hr. Männik iga külalisele kes ilmub restorani avamisele anda maksuta õlut ja ühtlasi püüab teha kõik mis tema võimuses, et aga oma külalisi rahuldada.
Restoran asub Nõmmel, Turuplatsil nr. 1 majas mis kuulub nõmmelaste lemmikule hr. Kahrole.

Nõmme Revüü 2/1934 (mai 1934), lk 4
Nõmme linn on jällegi rikastunud ühe restoraani võrra.
Käesoleval kevadel, märtsikuul avati meie tuntud sportlase-maadleja E. Männik'u poolt vennad Kahro'de majja moodsalt sisustatud restoraan „Maxim“, mis ei jäta kõige nõudlikumalgi kodanikul enam soovida.
Kunstnik Arenil on õnnestunud hästi tabada värvide kooskõla seintel, eriti silmatorkav ja mainimisväärt on saali lagi, mis valmistatud hõbeparketist. Postil olevate peeglite mõjul annab nimetatud lagi suurepärase effekti. Ei puudu ka tantsupõrand, mis valmistatud heast tammeparketist korraliku pooniga.
Peale saali ja baariruumide on veel alumisel keldrikorral neli kabinetti, mis ehituselt ja käikudelt on iseenesest väga diskreetne.
Nõmme seltskond on soojalt suhtunud nimetatud asutusele ja koondanud oma seltskondlise läbikäimise asutatud ruumesse. Eriti energiline, noor edasipüüdja omanik on vastutulelik organisatsioonidele nii palju, kui see praegustes oludes võimalik on.
Nõmme lastekaitseühing ja Nõmme kaitseliidu Lotad on korraldanud kella viie teed nimetatud rest. saalis, põhimõttel koondada Nõmme seltskonda koomale ja seltskondlisele läbikäimisele, mis ongi senini täiesti isoleeritud olnud.
Korraldamise tagajärgedest võib ütelda, et see algatus on kannud vilja. Mõlemaist kella viie teedest on osa võtnud iga kord üle saja inimese, mis senini Nõmmel täiesti rekordiline. Ühtlasi näib see kujunevat väga kenaks traditsiooniliseks kooskäimise viisiks ja kohaks.
Nõmme kaupmehed on asutanud klubi ja klubi asukohaks valinud endale rest. „Maximi“ saali ühes klubitubadega.
Praeguseid kitsamaid aegu arvesse võttes on ka rest. omanik vastu tulnud hindade suhtes, võrreldes mõningate teiste sarnaste asutustega.
Meie, nõmmelased, loodame, et see asutus kujuneb välja kohaks, kus julgelt ja väärikalt võib iga soliidne Nõmme kodanik viibida ja mis oleks Nõmmele uhkuseks nii kui see maja, kus nimetatud asutus pesitseb.
Nõmme kodanik.


Päevaleht 21.06.1937 lk 5
Nõmme sai avaliku ajanäitaja
Laupäeval kinnitati Kahro maja külge, milles teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus ja mida selle tõttu hüütakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja, mille järgi nõmmel oli suur tarvidus. Uus ajanäitaja on neljanurkne 1,20 m. läbimõõduga, tema numbrilaud on pimedal ajal valgustatud, kuna mehanism töötab elektriga, mille tagajärjel nõmmelastel „õige aeg“ peaks nüüdsest kindlustatud olema.
Vaba Maa 21.06.1937 lk 9
„Raekoda“ sai kella.
Laupäeval püstitati Kahro maja külge, kus teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus, mille tõttu seda hoonet kutsutakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja. Uus ajanäitaja on 1,20 m. läbimõõduga pimedal ajal valgustatud numbrilauaga. Mehhanism töötab elektriga.


Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 / Turuplats 1), vendade Jakob ja Karl Kahro esimene maja, valmis 1933, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla


Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Kahrode teine maja, valmis 1937.

Nõmme Sõna 15.08.1936 lk 3
Saame jälle uue „pilvelõhkuja“
Vennad Kahrod lammutasid poolpõlenud maja S. Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgalt. Selle asemel püstitavad nad suure kolmekordse kivimaja, mille alumisele korrale tulevad äriruumid ja teistele kordadele büroode ja kontorite ruumid ning moodsad korterid. Ehitusega tehakse varsti algust, nii et talve jõudes loodetakse ehitus katuse alla viia. Maja tuleb keskkütte ja veevärgiga.
Endine vana maja, mis maha lammutati, püstitatakse praeguse „pilvelõhkuja“ õuele.

Vaba Maa 4.09.1936 lk 7
Nõmmele veel üks „pilvelõhkuja“.
Vennad Karl ja Jakob Kahro’dele andis Nõmme linnavalitsus teise „pilvelõhkuja“ püstitamiseks S. Pärnu maanteel sama Kahrodele kuuluva suurmaja kõrvale. Ehitustööga ongi juba algus tehtud. Ehitatav hoone tuleb kolmekordne telliskiviehitus. Hoone alumisele korrale tulevad äriruumid, kuna teisele ja kolmandale korrale ehitatakse ruumid kohalikule majaomanike pangale, notarile ning neli viietoalist elukorterit kõigi mõnusustega. Kõik nimetatud korterid on juba aegsasti välja üüritud. Ühe neist saab linnapea L. Ojaveski, teise majaomanike panga asjaajaja juhatuse liige K. A. Nõmmisto, notar Tikmann ja teised. Telliskivid, arvult 350.000 tükki tuuakse kohale Sangastest vennad Kahrode telliskivitehasest. Umbes 70.000 kivi ongi juba ehituskohal. Esialgse eelarve järele läheb ehitatav maja maksma umbes 100.000 kr. Maja tahetakse viia katuse alla veel enne külmaaja tulekut.

Nõmme Sõna 26.09.1936 lk 1
Üürilisi uude „pilvelõhkujasse“
Vennad Kahrode uue kivimaja ehitamine Turuplatsi äärde edeneb õige jõudsasti. Keldrikorra müürid on juba suurelt osalt valmis. Kui ilmad vähegi lubavad, loodetakse kogu see kolmekordne kivimürakas katuse alla viia kuu aja jooksul.
Ehitatavasse uude „pilvelõhkujasse“ asuvat kuuldavasti ka Nõmme Majaomanike Pank, kuna tema senised ruumid linnavalitsus endale võtvat oma kitsaksjäänud ruumide laiendamiseks. Ühes pangaga kolivat sinna kuuldavasti ka notar Tikmanni kontor.

Nõmme Sõna 30.10.1936 lk 1
Kõrgeim maja Nõmmel
Praegu Turuplatsi ääres ehitusel olev vennad Kahrode maja, mis esialgse kavatsuse järele kolmekordne pidi tulema, ehitatakse nüüd neljakordseks. Ühes keldrikorraga tuleb ta õieti 5-kordne, seega kõrgeim maja Nõmmel ning juba tõega „pilvelõhkuja“.

Vaba Maa 18.09.1937 lk 8
Nõmmelt.
Esimesed elanikud uues „pilvelõhkujas“.

Sangaste telliskivitehase omanikkude vennad Kahrode teise „pilvelõhkuja“ ehitustöödega Nõmmel on jõutud nii kaugele, et üürnikud hakkavad juba majja kolima. Esimesena pidi laupäeval uude majja elama asuma kohaliku majaomanike panga asjaajajadirektor K. A. Nõmmisto. Temale järgnevad mõne päeva pärast linnapea L. Ojaveski ja linnanõunik Murumets. Ka majaomanike pank kolib juba eeloleva nädala lõpul üle uude majja.


Vaba Maa 1.10.1937 lk 9
Nõmmelt.
Linnapea kolis uude majja.
Linnapea Ojaveski, kes valis omale uueks elukohaks vennad Kahrode uue maja Pärnu maantee ääres linnavalitsuse maja kõrval, kolis neljapäeval üle uude korterisse. Homme kolib samasse  majja kohalik majaomanike pank, panga asjaajaja direktor Nõmmisto ja lähemal ajal ka linnanõunik Murumets. Ka on mõned ärid juba uude majja asunud.

Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 3
Kahro uus maja ja tema üürnikud
Vennad Kahrode uus „pilvelõhkuja“ on juba niisamahästi kui valmis. Tehakse ta juures veel vaid ainult väiksemaid viimistlusi. Nõmme on nii siis jälle rikkam ühe nägusama maja võrra ja ühtlasi majaga, mis tunduvalt aitab tõsta ka Nõmme ärilist tegevust ja ilmet, sest et see uus maja oma alumisel korral pakub nii mitmele ärile praeguse aja nõuetele vastavad ruumid, mis jällegi omakorda tunduvalt kahandavad Nõmme senist punkerkaubanduslist ilmet. Praegu on sinna juba sisse asunud kella- ja kullasepaäri ja -tööstus Bruno Grünfeldt ja Alfred Vederiku riide- ja pudukauplus. Mõlemad ärid on vastavalt ruumidele sisseseadelt ajakohased ja oma kaubaartiklite valiku ja rohkuse poolest võivad rahuldada ka nõudlikumat ostjat.
Samasse majja teisele korrale asus möödunud esmaspäevast alates ka Nõmme Majaomanike Pank, kes vastavalt oma arengule on 10 aasta jooksul sellega kokku juba neljandat korda vahetanud oma korterit. Seda oli ta sunnitud tegema oma järjestkasvava tegevuse tõttu. Nüüd on tal kui Nõmme ainsamal iseseisval pangal tõesti väärikad ja tema tegevusele vastavad ruumid, millist väärikust aitab veelgi tõsta must tammepuust sisustus, mille valmistanud mööblitehas a./s. „Massoprodukt“. Ühes pangaga asub samades ruumes nüüd ka Nõmme kindlustusselts, mis samuti näitab oma tegevuses järjekindlat tõusu. Samasse majja asub arvatavasti ka notar Tikmanni kontor. Kuid küsimus on veel lahtine ja ta võib jääda senisesse korterisse edasi, kui endistesse panga ruumidesse üle kolib, nagu kuulda, vannutatud maamõõtja A. Bergi büroo. Kõik see selgub igatahes tuleva nädala jooksul, sest sellele korterile pretendeerib ka dr. A. Truusa.
Üürnikeks uues majas, nagu esialgu teada, on linnapea L. Ojaveski, linnanõunik J. Murumets, dir. A. K. Nõmmisto, K. Kahro ise, B. Grünbladt, adv. J. George, perekonnaseisuametnik A. Tire.
Maja on ehitatud arhitekt E. Velbri (Velber) plaani järele ja tema isiklikul järelvalvel, kuna tööd tegelikult juhtis hra Schilding. Maalritööd kogu ulatuses täitis maalritööde ettevõtja J. Raap.
Ka avatakse sellesse majja lähemal ajal kohvik, mille järele Nõmmel veidi nagu puudust tunti.

Uudisleht 9.10.1937 lk 6
Nõmme Majaomanike Pank uutes ruumides
Nõmme Majaomanike Pank on aasta-aastalt niivõrd kasvanud, et panga juhatus oli tänavu sunnitud tegevuse laienemisel jällegi otsima uusi ruume. Nüüd on õnnestunudki leida pangale küllalt avarad ja mugavad ruumid Nõmme turuplatsi ääres, vennad Kahrode uues majas, Pärnu mnt. nr. 94. Uutesse ruumidesse asumisel on ostetud a.-s. „Massoprodukt’ilt“ uus mööbel, mis annab pangale ka sisseseadelt küllalt soliidse ilme.
Käesoleval aastal pühitses Nõmme Majaomanike Pank teatavasti 10-a. tegevusjuubelit. Kogu selle kümne aasta kestel on pank sammunud kindlat tõusuteed ja praegu ulatuvad pangas hoiusummad juba 400.000 kroonini. Panga liikmete arv üle 500. Panga juhtimisest võtavad osa hulk tuntud energilisi mehi, nagu: L. Ojaveski, K. Reinaste, J. Haljaste, J. Kärner, R. Vienberg, E. Putmaker, A. Otto ja K. Lall ühes asjaajaja-direktori K. A. Nõmmistoga; neist on viimane kogu aja nimetatud ettevõtte juures töötanud ja ühtlasi ka Nõmme Majaomanike Panga, samuti ka kindlustusselts „Nõmme“ asutamise mõtte algatajaid ning teostajaid. Panga revisjonikomisjoni kuuluvad M. Käbin, A. Aua ja A. Malkus.
Samas majas, Pärnu mnt. 94, leiab nüüd asukoha ka kindlustusselts „Nõmme“, panga allüürilisena.


Nõmme Sõna 16.10.1937 lk 1
Kohvik-söögisaali luba
Viimasel linnavolikogu koosolekul anti Linda Straussile nõusolek kohvik-söögisaali avamiseks Mustamäe tän. nr. 1, Kahrode uues majas.
Nõmme Sõna 30.10.1937 lk 1
Kohvik „Mocca“
Nõmme, Pärnu mnt. 94 (uues Kahro majas.)
Kondiitrisaaduste müük. Päev läbi saadaval soojad eined
Hinnad mõõdukad. Palun veenduda.
Austusega Lia Strauss
Vaba Maa 25.02.1938 lk 9
Kohvik sulges uksed.
Möödunud sügisel avas kohalikke juuksetööstusepidajaid Kahro uues majas Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgal kohviku. Peagi aga selgus, et Nõmme rahvas ei pea lugu kohalikust kohvikust, vaid külastab meelsamini Tallinna suurkohvikuid. Nüüd sulges kohalik kohvik oma uksed külastajate vähesuse pärast.


Nõmme Sõna 14.04.1938 lk 1
Ühe äri ümberkolimise puhul
Juba Kahro esimese „pilvelõhkuja“ tekkimisega Nõmmele ilmusid ühtlasi ka äride vaateaknad, mis võimaldasid näidata, et Nõmme suudab siiski pakkuda oma elanikkonnale ka äriliselt, nimelt oma ostude sooritamise mõttes küllaltki. Kuid arvestades Nõmme olusid, ehitati sellesse majja äriruumid nagu ettevaatuse tõttu veidi kitsamad, kui nad tõelikult olla oleks võinud. Niisugune äri, kus kaupa suures valikus peab olema, peab selle liig kokkusurutult ostjaskonna silmale esitama. Seda võidi kohe märgata Kuulre valmisriiete äri asumisel Nõmmele, milline oli ja on praegugi ainuke sellelaadiline äriline ettevõte siin.
Kitsas ruum, üks ainsam vaateaken ei võimaldanud aga sel äril küllalt näidata oma rikkalikku valikut ja tagavarasid. Nüüd, kus see äri on asunud Kahro teise uude majja, kus tal pealegi kasutada kolm avarat vaateakent, on pilt hoopis teine. Nii vaateaknad kui ka avar äriruum näitavad nüüd, et Nõmme on saanud ärilise ettevõtte, mis igati võistleb pealinna samalaadsete äridega. Sedasama võib ütelda ka teise samas majas asuva äri kohta, nimelt A. Vederiku riide- ja pudukaupluse suhtes. Ka siin võimaldab avar vaateaken ja avarad äriruumid esitada oma müügiartiklite rikkalikke tagavarasid reljeefsemalt ostjate silmale.
Soovida jääks, et kogu Pärnu maantee turuplatsilt kuni Hiiuni täituks majadega, kus avarad äriruumid ja nägusad vaateaknad. Siis hakkab Nõmme kindlasti tõhusamalt elama ka äriliselt ja ostjatest poleks ka puudust.


Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Jakob ja Karl Kahro teine maja, valmis 1937, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938.


Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 1
Esimene suurem elumaja tsementkividest
Ühegi ehitatava maja juures pole märgata olnud niipalju uudishimulikke seisatamas kui püstitamisel oleva K. Dulderi maja juures, mis tuleb poolkaarena Jaama tänava ja Raudtee tänava pikenduse nurgale. See maja ehitatakse kolmekordne ja tsementkividest ja minna maksma 60.000 kr. Ehitajaks on ehitusmeister R. Arme, kes juba nii palju maju püstitanud Nõmmele. Maja alumisele korrale tulevad äride ruumid, kuna teised korrad on määratud elukorteriteks. Kuuldavasti ühele korterile kandideerivat ka dr. A. Vastalu. Igatahes tuleb see esimene suurem elumaja tsementkividest.

dea.nlib.ee
Rahvaleht 21.07.1938 lk 7
Kolmas moodne ärimaja Nõmmel.
Uusi kauneid ehitusi Rahumäel ja Nõmmel. Ka keeleteadlane J. Aavik ja kapten Tiedemann Nõmme „pürjeriks“.
Nõmme rikastus jälle ühe moodsa ja nägusa ärimajaga. Nimelt valmis seal mõni päev tagasi tööstur K. Dulderi kolmekordne kivimaja, milline püstitati raudteejaama vastas olevale Jaama tän. nr. 11 krundile. See on kolmas selline ärimaja Nõmmel. Esimesed kaks ehitati Sangaste telliskivitehase omanike, vennad Kahrode poolt Pärnu maanteele. Ühest neis asub Nõmme linnavalitsus osa allosakondadega, linna apteegiga ja linna rohu- ja värvikauplusega ning rida teisi ettevõtteid ja kauplusi.
Teises on mitu suuremat kauplust, kohalik majaomanike pank ja rida elukortereid.
Äsjavalminud K. Dulderi maja sisaldab kaheksa suuremat korterit ja neli kauplusruumi. Majas on keskküte ja vesivarustus. Uus hoone, mis oma nägususega tõstab tunduvalt Nõmme linna ilmet, läks maksma ligikaudu 70.000 krooni. Kuigi maja juures toimuvad viimased viimistlustööd, on korterid kui ka äriruumid kõik välja üüritud. Maja kuusissetulek on umbes 750 krooni. Ehitustööga tehti algust möödunud aasta sügisel. Uue maja elanikeks on paar arsti, üks kohtunik ja teised kõrgemad ametnikud.
Lähemal ajal valmib veel üks suur nägus kivimaja. Viimase omanikuks on kapten O. Tiedemann. Ka selle maja hinda arvestatakse umbkaudu 70-80 tuh. kroonile. Viimati mainitud maja püstitati Rahumäe rajooni, Vabaduspuiestee lähedale, Näituse tänava ääre. Ka see maja pakub ehituselt kõik mõeldavad mõnusused.
Rahumäe ümbruses Vabaduspuiestee rajoonis näib üldse kujunevat ehituste poolest Nõmme kaunimaks kohaks. Paari viimase aasta jooksul on sinna püstitatud mitu stiilikat ja moodsat kivi- ja puumaja. Veel möödunud sügisel valmis Nelgi tänava nurgal ülimoodne puumaja, mille omanikuks on postivalitsuse direktor ins. Jallajas. Ka omab viimane ümbruse kaunima iluaia suurte muruplatsidega ja taimestikuga.
Hiljuti omandas samas ümbruses ehituskrundi ka keeleteadlane Joh. Aavik. Ka viimane kavatseb sinna omale elamu püstitada.

Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938. Hilisemate juurde- ja ümberehituste (polikliinikuks) käigus on lisatud neljas korrus ja kaotatud esimesel korrusel asunud avarad äriaknad ja uksed. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *

Jaama 1, Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939.


Uus Eesti 30.05.1938 lk 9
Nõmme „ilu“ lammutamisele.
Neil päevil vaatas vastav komisjon üle Jaama tän. nr. 1 asetseva R. Treublutile kuuluva hoone, mis on viimasel ajal omandanud nõmmelaste suus Nõmme „ilu“ nimetuse.
Ülevaatusel selgus, et tähendatud hoones asetsevate korterite elutoa ja köögi laed on läbi paindunud ja ühe elutoa lagi toetub isegi toega riietekapile. Ka olid suitsulõõrid lõhkised ja ahi pragunenud, kuna katusekorral elutseva päevapiltniku toa lagi ühes katusega on läbi mädanenud ja katus toetub toega kaardu- ja nõtkuvajunud põrandale, mis omakorda on varisemise hädaohus.
Kuna hoone peale oma näotuse osutub ka elu- ja tuleohtlikuks, siis otsustas komisjon esineda linnavalitsusele ettepanekuga, et nõutaks omanikult hoone lammutamist hiljemalt 1. juuliks k.a.
Linnavalitsus oma viimasel koosolekul ühines komisjoni ettepanekuga.

Päevaleht 20.10.1938 lk 9
Nõmme teateid
Ehitamisel moodne kivimaja. Kesknädalasel linnavalitsuse koosolekul kinnitati Treubluti ja Steinfelsi poolt esitatud ehitusprojekt uue kolmekordse moodsa kivimaja püstitamiseks Nõmmele Pärnu mnt. ja Jaama tänavate nurgale. 

Nõmme Leht 22.06.1939 lk 3
Ümberkorraldusi linnavalitsuses
Elektrivõrk kolib.
Linnavalitsuse tegevus on aastate jooksul paisunud õige tunduvalt. Koos sellaga on praegused linnavalitsuse ruumid jäänud õige kitsasteks. Nüüd, alates 1. juulist, saabki linna elektrivõrk omale uued lahedamad ruumid vastvalmivas A.-S. F. O. Treubluti majas, Pärnu mnt. ja Jaama tänava nurgal. Praegustesse elektrivõrgu ruumidesse kolib Maksuamet, kuna maksuameti ruumid jäävad ehitusosakona kasutada.


Päevaleht 13.07.1939 lk 8
Nõmme teateid
Linnaarst vahetas asukohta.
Nõmme linnaarst dr. A. Trusa kolis oma senisest asukohast Jaama t. nr. 1, Treubluti uude majja, kus võtab haigeid vastu kella 5–6 p.l.


Maja nurgapealses äriruumis asus hiljemalt 19. juulist 1939 hoone omanikele kuulunud rohu- ja värvikaubanduse AS-i F. O. Treublut Nõmme osakond. 

Päevaleht 7.09.1939 lk 9
Elan Nüüd Nõmmel, Jaama 1 (enne Raudtee 37)
Dr. M. Stukis Hambaravikabinett. Vastuv. kl. 5–7 p.l. 


Jaama 1 / Pärnu mnt (algselt Pärnu mnt 127), Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Ehitamata jäänud viies Nõmme suur linnamaja, OÜ "Varaosa" hoone Raudtee ja Apteegi (nüüd Mai) tn nurgal.

Nõmme Leht 14.01.1939 lk 1
Nõmme saab pangamaja ja võimla
Nõmme Majaomanike Panga, Kaitseliidu Nõmme Malevkonna, Nõmme linnavalitsuse ja Kindlustusselts „Nõmme“ esindajate koosolekul 10. skp. otsustati üksmeelselt asuda kohe eeltöid tegema, et veel käesoleva aasta kevadel võiks hakata ehitama Nõmmele ühist suurt hoonet Majaomanike Panga krundile, Apteegi ja Raudtee tänavate nurgale (just Nõmme jaama vastas).
Uues majas leiduks ruume peale arvukate äriruumide Nõmme Majaomanike Pangale, Kindlustusselts „Nõmme’le“, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staabile ja eeskujulikule võimlale.
Võimla saali võiksid kasutada soovikorral kõik Nõmme organisatsioonid peale sportliku otstarbe ka koosolekuteks ja muudeks üritusteks. Seega täidaks võimla Nõmme rahvamaja küsimuse lahendamiseni osaliselt rahvamaja aset.


Nõmme Leht 21.01.1939 lk 3
Suurem ühishoone ehitamisel
Eeltööd selleks käimas
Nagu meie lehe lugejad „N. L.“ eelmisest numbrist võisid lugeda, on Nõmme Majaomanike Pangal, Linnavalitsusel, Kaitseliidul ja Kindlustusselts „Nõmmel“ kavatsus ühiselt moodustada osaühing, kes ehitaks Raudtee ja Apteegi tänavate nurgale, praegusele Nõmme Majaomanike Panga krundile suurema hoone, kus leiduksid ruumid asjaosalisetele organisatsioonidele ja peale selle suurem saal, mida võiksid kasutada pidudeks, koosolekuteks ja võimlemiseks Nõmme organisatsioonid ja asutused. Praegu on koostamisel osaühingu põhikiri ja hoone esialgne plaan ning kalkulatsioonid. Asjaomaste asutuste juhtivad organid on selles küsimuses jõudnud kokkuleppele, kuid üldkoosolekutel ja linnavolikogus tuleb see kinnitamisele lähemal ajal.
Mõnelt poolt on avaldatud soovi, et ehitamisega algataks juba kevadel, kuid kuna on tegemist suuremaulatusliku algatusega, siis peab kahtlema, kas jõutakse selleks ajaks valmis eeltöödega, sest juba plaani tegemine sellise hoone jaoks nõuab aega, sest seda tuleb põhjalikult kaaluda. Siiski näib olevat väljavaateid, et varsti saame Nõmmele suurema saali, mis suudaks Nõmme organisatsioonide tarvidusi rahuldada seni, kuni kord kerkib Nõmme rahvamaja.
Asja teostamine oleneb aga suurel määral sellest, kas osutub kohalikule omavalitsusele võimalikuks algatusega kaasa minna. Teiste asjaomaste üldkoosolekud loodetavasti ühinevad kavatsusega.


Nõmme Leht 29.04.1939 lk 3
Suurhoone küsimus nihkub
Majandusminister on annud eelloa Kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ suurhoone püstitamiseks Raudtee ja Apteegi t. nurgale. Nüüd järgneb põhikapitali osaline kokkupanek, mille järele saadakse asuda osaühingu registreerimisele.
Rööbiti o.-ü. organiseerimisega ja lubade nõutamisega on lahendatud ehitusplaanidega seoses olevaid küsimusi. Võib loota, et ühise suurhoone ehitus jõutakse viia katuse alla juba eeloleval sügisel ja vast aasta pärast võiksid asutused, organisatsioonid ja ärid hakata juba sisse kolima.


Majaomanike Teataja 8.06.1940 lk 4
Nõmme suurhoone saab teoks
Nõmmele nn. „suurhoone“ püstitamiseks asutatud kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ peakoosolek kinnitas ehitatava hoone projekti ja eelarve. Üksmeelselt otsustati juba käesoleval suvel alustada hoone ehitamisega, mille valmimisel oleks vähemalt ajutiselt kõrvaldatud Nõmmel valitsev suuremate ruumide puudus.
Ehitatav hoone püstitatakse Nõmme jaama vastas, Raudtee ja Apteegi tänavate nurgal asuvale krundile. Hoone tuleb kolmekordne kiviehitus. Hoone 1.-sel korral ette nähtud äriruumid ja einelaud, teisel – pangaruum ning kaks saali mahutav. kuni 100 inimest. Kolmandal korral on kaitseliidu ruumid vastava saaliga. Ehitatav hoone mahutab endasse ka ruumika võimla, mida on võimalik kasutada ka peo- ja aktusesaalina, mahutades kuni 450 inimest. Keldrikorrale rajatakse veeremängutee, lasketiir ja duširuumid.
Hoone eelprojekti valmistas ins. A. Jomm, lõpp-projekti arh. F. Vendach. O.-ü. „Varaosa“ peaosanikeks on Nõmme Majaomanike Pank, kaitseliidu Nõmme malevkond ja Nõmme linnavalitsus.
Hoone projekt esitatakse lähemal ajal linnavalitsusele.