Teisipäev, 11. märts 2014

1938 - „Ühiskodu“ maja Raua põik 3


Pealinna Teataja 2.11.1938 lk 3
Esimese kärgtelliskivist maja seinad on valmis
 
Esimese kärgtelliskivist maja välisseinad Eestis on valmis. See tõuseb Raua tänavale koolimaja kõrvale. Maja on viis korda kõrge ja ehitatakse teedeministeeriumi ametnikele.
Meie lehe esindaja käis kohapeal, kus ehitusettevõtja kärgtelliskividest ehitamisest jutustas järgmist:
„Esmakordselt ehitame Eestis kärgtelliskivist maja. Aseri telliskivivabrik valmistas küll varemgi kärgtelliskive, kuid ainult Soome jaoks. Helsingis on praegu kuus maja ehitamisel meie kärgtellistest. Nüüd valmistab ka Kopli telliskivivabrik kärgtelliskive.
Alustasime ehitust Aseri kividega, kuna lõpuks sai neid ka Koplist.
Kärgtelliskivi – see on telliskivi tavalises pikkuses, kuid läbijooksvate aukudega. Igal kivil on laiuti 7 auku ja pikuti 17 auku – seega kokku 119 auku.
Nende kivide paksus on aga kas kaks harilikku telliskivi, poolteist telliskivi, või siis hariliku telliskiviga ühtlane. Ehitasime meie esimese kärgtellistest maja kahe telliskivi paksusega kivist, mis on eelistatum kivi paksus. Laboratoorsed katsed on näidanud, et kärgtelliskivist ehitus on soojem ja kuivem harilikest telliskividest ehitustest, mistõttu sein võib olla õhem. Pealegi on kärgtelliskivi kerge, nii ka vundament tunduvalt nõrgem tavalisest.
Kõik see võimaldab kokkuhoidu – nii pindalalt: korterid tulevad suuremad; kui ka rahaliselt – massiivne vundament iseenesest tuleks väga kallis, siis kärgtelliskivide vedu on odavam, kuna kärgtelliskivi on kergem teisest kivist; kuid mida eriti võib märkida: kärgtelliskivist on jõudus ehitada.
Kuna see kivi on kahekordse suurusega, siis seina ülesladumine tööliste käes läheb kiiresti. Kahe kuuga oleme viiekordse maja seinad üles saanud, samal ajal kui kõrval teisest kivist jõuti ainult üks kord üles laduda.
Seega ka tööliste palkade arvel on võimalik sääst.
Kuid üldiselt – kärgtelliskivi korral hoiame kokku oma maapõuevarasid, savi, sest ega head savi meile jatku igaveseks.
Tavalise telliskivi ja kahekordse suurusega kärgtelliskivi hind on sama; kärgtelliskivist ehitamise korral läheb materjali 30% vähem. Seega kokkuhoid materjali arvel peagu 30%.
Kärgtelliskivist ehitamine erineb veidi harilikust telliskivist ehitamisest. Kivide sidematerjaliks ei saa kasutada vedelat sideainet, mis jookseks kärgtelliskivi aukudesse, neid täites, miskorral kärgtelliskivi muutuks tavaliseks plinktelliskiviks. Siin tuleb vaid kivi ääred kergelt sideainega üle määrida ja kivi kivile laduda. Et seinad oleksid kindlad, sidusin need seestpoolt vastavate rauast konstruktsioonidega. Maja sisse aga lasksin peaseina, milles lõõrid jne., ehitada täiskivist, et hoiduda võimalikest üllatusist.
Seni meil ei saadud üldse ehitada kärgtelliskivist. Meie ehitusmäärustes polnud seda ehitusmaterjali ette nähtud.
Teedeministeeriumi ametnikud nüüd siis ehitavad sellest omale maja, et näha, millised on kärgtelliskivist maja nõrkused ja voorused. Ühtlasi on väljatöötamisel uued ehitusmäärused, mis võimaldavad kärgtelliskivist ehitamist.
Kärgtelliskivi ise on õrn kivi. Kui neid alul saime Aserist, oli nende seas praake. Vedasime kive rongiga, neid tuli palju ümber laadida, ka vedajad olid hooletud, pildusid kive puruks. Kuid kui nõudsime suuremat ettevaatust, muutus olukord.
Kivi õrnus pole aga eriti kõneldavaks ebavooruseks. Autodega vedades ei tohiks üldse saada praakkive.
On kindel, et kärgtelliskivi on ehitajaile suureks soodustuseks“.
Vaatleme hoonet ja kive, Aseri ning Kopli omi. Kopli kivid on vormilt saledamad ja kindlamad, väliskülgedel pealegi jooned, et krohv paremini nakkaks.
„Tuleval kevadel... elatakse siin sees...“ lausub ehitusettevõtja muheldes, ja tal on jälle rutt töö juure, sest tehakse ettevalmistusi sarikate ülestõmbamiseks.


Uudisleht 23.04.1939 lk 16
Ehitav Tallinn
/.../ Korteriühing „Ühiskodu“ neljakordne elamu on püstitatud täielikult uudisehitusmaterjalist – kärgtelliskividest. See sisaldab 10 suuremat korterit. /.../

* * *
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja
,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla
 
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja,
arhitekt Roman Koolmar, valmis 1939
.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja
,
arhitekt Roman Koolmar
, valmis 1939.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla