1937, 1938 – Pärnu mnt 6
Uus Eesti 11.02.1937 lk 1
Tuli Urla pilvelõhkujas Tallinnas.
Süttis värvi- ja rohukauplus. Gaaside plahvatus purustas vaateakna.
Kolmapäeva õhtul tekkis tulekahju Tallinnas, Pärnu m. nr. 6 Urla majas, kus süttinud oli alumisel korral asuv „Estonafta“ õlide, rohu- ja värvikauplus. Peale õlide ja rohtude müüakse äris ka tselluloidist mänguesemeid, fotofilme ja muid asju. Tuldvõtva materjali rohkuse tõttu näis hädaoht olevat suur. Kaupluse suuremaks osanikuks on ETK.
Linna tuletõrje lendsalk pani tulele paaritunnise tööga piiri. Äriruum, sisseseade ja kaubad said tule, vee ja suitsu läbi tublisti kannatada. Kahjusumma suurus jäi esialgu selgumata, on aga üsna tunduv, võiks tõusta tublisti üle 1000 krooni.
Tuleõnnetuse põhjust asus juurdlema kriminaalpolitsei. Näib, et vististi tegemist on kellegi hooletusega.
Äriruum koosneb kahest ühendatud ruumist, millest üks asetseb käiguga Valli tänava poole, teine hoovi poole. Keskosas asub kassa, mille taga riietusruum. Nähtavasti viimasest ruumist tuli oligi lahti pääsenud. Seal hävinesid hoitavad riided täiesti. Selle ruumi kohale lae alla on ehitatud kontor, milles hävines osa dokumente ja pabereid.
Tulepesast üsna hulk maad eemal asetsevad tselluloidist mänguasjad lõid kuumusest kõrbema ja tekitasid gaasi, mis äkki plahvatas tugeva survega, nii et purustas hoovipoolse suure vaateakna kildudeks, paisates need klirinal vastu vastaspoolset seina. Plahvatus avastaski tulekahju äris. Akna purunemist märkas keskkütte tööline ja teatas loost kohe tuletõrjele. Pritsimeeste kohale jõudes oli kaupluseruum tihedalt suitsu täis.
Kustutajad suutsid ära hoida tule levingu õlidele, millede kustutamine oleks juba olnud raskem.
Kauplus oli õhtul suletud kella 6 ajal. Võimalik, et riieteruumi oli kellegi poolt heidetud hooletult põlev paberossiots, mis süütas riided või mõne muu eseme.
Peale tselluloidist kaupade hävines tules ka suurem tagavara kardamomi ja mõndagi muud hinnalist.
Uudisleht 11.02.1937 lk 3
Urla majas oli tuli
Tule tekkimise põhjusi uuritakse
Kolmapäeva õhtul kella ¼9 paiku puhkes tulekahju Pärnu maanteel nr. 6, Urla pilvelõhkujas asuvas o.-ü. „Estonahvta“ kaupluses, kus leidus suur hulk igasuguseid kergesti süttivaid aineid, nagu bensiini, õlisid, määrdeid jne.
Kiiresti kohale tõttanud linna tuletõrje lendsalgal õnnestus tulest võitu saada alles 1½-tunnise pingutava heitluse järele. Kustutustööst võtsid osa nii kesklinna kui ka Pelgulinna lendsalga mehed oma mootorpritsidega.
Tule ja vee läbi said tugevasti rikutud nii äri sisseseade kui ka kaubad. Üldine kahjusumma on praegu veel teadmata, kuid arvatakse, et see on kaunis suur, kuna rikutud kaubad olid kõik kõrgeväärtuslikud ja kallihinnalised. Kuna tulekahju puhkemise momendil ei viibinud äri ruumides ühtegi isikut, siis asus sündmust uurima kriminaalpolitsei.
„Estonahvta“ ruumid asuvad maja esimesel korral – see oli õnneks. Oleks nad asunud kõrgemal, oleks tuleoht olnud palju suurem ja ka kustutustööd raskendatud.
Tuli Urla pilvelõhkujas Tallinnas.
Süttis värvi- ja rohukauplus. Gaaside plahvatus purustas vaateakna.
Kolmapäeva õhtul tekkis tulekahju Tallinnas, Pärnu m. nr. 6 Urla majas, kus süttinud oli alumisel korral asuv „Estonafta“ õlide, rohu- ja värvikauplus. Peale õlide ja rohtude müüakse äris ka tselluloidist mänguesemeid, fotofilme ja muid asju. Tuldvõtva materjali rohkuse tõttu näis hädaoht olevat suur. Kaupluse suuremaks osanikuks on ETK.
Linna tuletõrje lendsalk pani tulele paaritunnise tööga piiri. Äriruum, sisseseade ja kaubad said tule, vee ja suitsu läbi tublisti kannatada. Kahjusumma suurus jäi esialgu selgumata, on aga üsna tunduv, võiks tõusta tublisti üle 1000 krooni.
Tuleõnnetuse põhjust asus juurdlema kriminaalpolitsei. Näib, et vististi tegemist on kellegi hooletusega.
Äriruum koosneb kahest ühendatud ruumist, millest üks asetseb käiguga Valli tänava poole, teine hoovi poole. Keskosas asub kassa, mille taga riietusruum. Nähtavasti viimasest ruumist tuli oligi lahti pääsenud. Seal hävinesid hoitavad riided täiesti. Selle ruumi kohale lae alla on ehitatud kontor, milles hävines osa dokumente ja pabereid.
Tulepesast üsna hulk maad eemal asetsevad tselluloidist mänguasjad lõid kuumusest kõrbema ja tekitasid gaasi, mis äkki plahvatas tugeva survega, nii et purustas hoovipoolse suure vaateakna kildudeks, paisates need klirinal vastu vastaspoolset seina. Plahvatus avastaski tulekahju äris. Akna purunemist märkas keskkütte tööline ja teatas loost kohe tuletõrjele. Pritsimeeste kohale jõudes oli kaupluseruum tihedalt suitsu täis.
Kustutajad suutsid ära hoida tule levingu õlidele, millede kustutamine oleks juba olnud raskem.
Kauplus oli õhtul suletud kella 6 ajal. Võimalik, et riieteruumi oli kellegi poolt heidetud hooletult põlev paberossiots, mis süütas riided või mõne muu eseme.
Peale tselluloidist kaupade hävines tules ka suurem tagavara kardamomi ja mõndagi muud hinnalist.
Uudisleht 11.02.1937 lk 3
Urla majas oli tuli
Tule tekkimise põhjusi uuritakse
Kolmapäeva õhtul kella ¼9 paiku puhkes tulekahju Pärnu maanteel nr. 6, Urla pilvelõhkujas asuvas o.-ü. „Estonahvta“ kaupluses, kus leidus suur hulk igasuguseid kergesti süttivaid aineid, nagu bensiini, õlisid, määrdeid jne.
Kiiresti kohale tõttanud linna tuletõrje lendsalgal õnnestus tulest võitu saada alles 1½-tunnise pingutava heitluse järele. Kustutustööst võtsid osa nii kesklinna kui ka Pelgulinna lendsalga mehed oma mootorpritsidega.
Tule ja vee läbi said tugevasti rikutud nii äri sisseseade kui ka kaubad. Üldine kahjusumma on praegu veel teadmata, kuid arvatakse, et see on kaunis suur, kuna rikutud kaubad olid kõik kõrgeväärtuslikud ja kallihinnalised. Kuna tulekahju puhkemise momendil ei viibinud äri ruumides ühtegi isikut, siis asus sündmust uurima kriminaalpolitsei.
„Estonahvta“ ruumid asuvad maja esimesel korral – see oli õnneks. Oleks nad asunud kõrgemal, oleks tuleoht olnud palju suurem ja ka kustutustööd raskendatud.
Uudisleht 2.03.1937 lk 11
Rohu- ja värvikauplus Tarvila
Urla maja äriruum nr. 4 (Passaazh)
4-20. märtsini tulekahju läbi kannatanud kaupade väljamüük
Suurte hinnaalandustega tulevad müügile oma- ja välismaa kosmeetika, parfümeeria, rohu ja värvi kaubad, foto, vanni, haigetalitus, maalri ja reisu tarbed, desinfektsiooni- ja maitseained, putukatõrje- ja puhastusvahendid jne.
Uudisleht 6.03.1937 lk 5
Odav väljamüük
Veebruari algul Urla maja elanikke nii kohutanud tulekahju kohta, mis tekkis rohu- ja värvikaupluses „Tarvila“, on uurimine lõpetatud. Tule tekkimise põhjuseks peetakse – kas elektri juhtmetest väljakaranud sädet või värnitsaga määrdinud töökitlist isesüttimist. Tulest, suitsust ja veest rikutud kaubad saavad, nagu kuuleme, lastud müügile suure hinnaalandusega. Kaubad eraldatakse eriruumi (sissekäik Urla maja Passaazhist) ja nende väljamüük algas 4-dal märtsil. Müügile tulevad rikutud pakendiga kosmeetika-, parfümeeria-, foto-, kummi-, haigetalituskaubad, köögi maitseained ja mitmesugused tarbeartiklid ning värvid ja lakid.
Rohu- ja värvikauplus Tarvila
Urla maja äriruum nr. 4 (Passaazh)
4-20. märtsini tulekahju läbi kannatanud kaupade väljamüük
Suurte hinnaalandustega tulevad müügile oma- ja välismaa kosmeetika, parfümeeria, rohu ja värvi kaubad, foto, vanni, haigetalitus, maalri ja reisu tarbed, desinfektsiooni- ja maitseained, putukatõrje- ja puhastusvahendid jne.
Uudisleht 6.03.1937 lk 5
Odav väljamüük
Veebruari algul Urla maja elanikke nii kohutanud tulekahju kohta, mis tekkis rohu- ja värvikaupluses „Tarvila“, on uurimine lõpetatud. Tule tekkimise põhjuseks peetakse – kas elektri juhtmetest väljakaranud sädet või värnitsaga määrdinud töökitlist isesüttimist. Tulest, suitsust ja veest rikutud kaubad saavad, nagu kuuleme, lastud müügile suure hinnaalandusega. Kaubad eraldatakse eriruumi (sissekäik Urla maja Passaazhist) ja nende väljamüük algas 4-dal märtsil. Müügile tulevad rikutud pakendiga kosmeetika-, parfümeeria-, foto-, kummi-, haigetalituskaubad, köögi maitseained ja mitmesugused tarbeartiklid ning värvid ja lakid.
Uudisleht 28.12.1938 lk 3
Tuli Urla „pilvelõhkujas“
Moeäri „Eliidis“ süttisid kleidid. – Tulest teatati pritsimajja möödaminejate poolt
Täna hommikul kella ½10 ajal süttus teadmata põhjustel põlema Urla majas asetsev moeäri „Eliit“. Kiires korras kohale jõudnud lendsalk kahe mootorpritsiga suutis tulele piiri panna, mistõttu hoiti ära tule edasilevik kõrvalasetsevatesse äridesse.
Tuld märgati juhuslikult möödaminevate inimeste poolt, kes sellest teatasid tuletõrjele, kuna äri omanik Helene Kivimets ise äris ei olnud. Ta jõudis pärale siis, kui tuletõrje juba kohal oli ja ärri sisse tungida püüdis. Eelmisel õhtul oli proua ärist lahkunud kella ½11 paigu õhtul, kusjuures ta omateada midagi kahtlast märganud polnud. Tule süttimise põhjused on täiesti selgusetud ja näivad salapärasena.
Tulest ja veest said rikutud terve hulk valmis ja pooleli olevaid kleite ja üks kahepoolega riidekapp, kuna samas olevad kolm õmblusmasinat said ainult pisut vee läbi kannatada. Äriomanikul puudub praegu veel ülevaade kahju kogusumma kohta.
Politsei poolt alustati kohapeal juurdlust tule tekkimise põhjuste selgitamiseks.
Hommikune tulikahi südalinnas oli kokku tõmmanud hulganisti inimesi, kelle eemaletõrjumiseks politseikordnikul oli tublisti tegemist. Paljud turukaubitsejad jätsid oma kraami saatusehooleks, kui nägid kahte punast tuletõrjeautot „pilvelõhkuja“ ette vuravat ja püüdsid koos tuletõrjega tungida põlevasse ärri. Loomulikult oldi sunnitud neid tagasi tõrjuma.
Kui tuletõrje oma töö teinud oli, ja avanes võimalus pilku ärri heita, pakkus see kaunis kahjatsemisväärset pilti. Õuepoolsed aknad olid voolikute veesurvel purustatud, toas asetsevad kolm õmblusmasinat olid paksu lubja ja krohvikorra all, kuna terve tuba oli täis paksu suitsu.
Keset tuba oli kahepoolega riidekapil põlenud eest ära uksed.
Põrandal lebas vees terve hulk kleite, millised nüüd olid muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuiks. Ühe laua all, põlenud ustega kapi lähedal, seisis petrooleumi pudel, mille vastu näisid huvi tundvat ametivõimud. Kuivõrd võiks oletada kuritahtlikkust, selle kohta ei saanud silmapilgul midagi kindlat öelda.
Ruum ise on mõneks ajaks muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuks ja selle korrastamiseks tuleb enne hulk vaeva näha, et teda endisesse olekusse taas viia.
Tuli Urla „pilvelõhkujas“
Moeäri „Eliidis“ süttisid kleidid. – Tulest teatati pritsimajja möödaminejate poolt
Täna hommikul kella ½10 ajal süttus teadmata põhjustel põlema Urla majas asetsev moeäri „Eliit“. Kiires korras kohale jõudnud lendsalk kahe mootorpritsiga suutis tulele piiri panna, mistõttu hoiti ära tule edasilevik kõrvalasetsevatesse äridesse.
Tuld märgati juhuslikult möödaminevate inimeste poolt, kes sellest teatasid tuletõrjele, kuna äri omanik Helene Kivimets ise äris ei olnud. Ta jõudis pärale siis, kui tuletõrje juba kohal oli ja ärri sisse tungida püüdis. Eelmisel õhtul oli proua ärist lahkunud kella ½11 paigu õhtul, kusjuures ta omateada midagi kahtlast märganud polnud. Tule süttimise põhjused on täiesti selgusetud ja näivad salapärasena.
Tulest ja veest said rikutud terve hulk valmis ja pooleli olevaid kleite ja üks kahepoolega riidekapp, kuna samas olevad kolm õmblusmasinat said ainult pisut vee läbi kannatada. Äriomanikul puudub praegu veel ülevaade kahju kogusumma kohta.
Politsei poolt alustati kohapeal juurdlust tule tekkimise põhjuste selgitamiseks.
Hommikune tulikahi südalinnas oli kokku tõmmanud hulganisti inimesi, kelle eemaletõrjumiseks politseikordnikul oli tublisti tegemist. Paljud turukaubitsejad jätsid oma kraami saatusehooleks, kui nägid kahte punast tuletõrjeautot „pilvelõhkuja“ ette vuravat ja püüdsid koos tuletõrjega tungida põlevasse ärri. Loomulikult oldi sunnitud neid tagasi tõrjuma.
Kui tuletõrje oma töö teinud oli, ja avanes võimalus pilku ärri heita, pakkus see kaunis kahjatsemisväärset pilti. Õuepoolsed aknad olid voolikute veesurvel purustatud, toas asetsevad kolm õmblusmasinat olid paksu lubja ja krohvikorra all, kuna terve tuba oli täis paksu suitsu.
Keset tuba oli kahepoolega riidekapil põlenud eest ära uksed.
Põrandal lebas vees terve hulk kleite, millised nüüd olid muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuiks. Ühe laua all, põlenud ustega kapi lähedal, seisis petrooleumi pudel, mille vastu näisid huvi tundvat ametivõimud. Kuivõrd võiks oletada kuritahtlikkust, selle kohta ei saanud silmapilgul midagi kindlat öelda.
Ruum ise on mõneks ajaks muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuks ja selle korrastamiseks tuleb enne hulk vaeva näha, et teda endisesse olekusse taas viia.
 |
| Pärnu mnt 6 (algselt Valli 10), Jaan Urla maja, valmis 1933, arhitekt Eugen Habermann. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
* * *
Rahvaleht 24.03.1937 lk 1
Pilvelõhkuja tõstetool kukkus alla.
Õnnetus V.-Karja ja Pärnu mnt. nurgal.
Teisipäeva lõunal äratas tururahva tähelepanu ragin, mis kostis linnaapteegi vastu Väike-Karja ja Pärnu mnt. nurgale ehitatava pilvelõhkuja juurest. Kuuldus, nagu oleks seal langenud kokku telinguid.
Midagi selletaolist oli seal tõepoolest juhtunud. Õnnetus polnud aga sugugi nii raskekujuline, kui seda eemalseisjad esimese ehmatusega arvasid. Oli langenud alla lifti tõstekast, mille abil seekord toimetati ülemistele kordadele põlevkivituhka. Kukkumise oli põhjustanud ühe kandepuu murdumine.
Tõstekasti ootamatu „allasõidu“ tagajärjel sai viga naistööline Marta Niinep, kes elab Liivamäe tän. nr. 31. Vigasaanu toimetati kohe erahaiglasse Narva maanteele. Arst otsustas, et naine on saanud tugevasti põrutada. Vigasaamine kuulub õnneks kergete liiki.
Politsei alustas juurdlust, kas juhtumil on täiesti tööõnnetuse iseloom või on tegemist hooletusega.
Uus Eesti 25.03.1937 lk 3
Pilvelõhkujalt kukkunud laua läbi vigastatul raske põrutus.
Teisipäeval Tallinnas, V. Karja t. ja Pärnu m. nurgal pilvelõhkuja ehitustöö juures seitsmendalt korralt alla kukkunud laua läbi vigastada saanud mööda kõnniteed sammuv juhuslik möödamineja Marta Niinep lamab ikka alles haigevoodis. Täiendavalt kuuleme, et vigasaanu on mööblitööstuse ja -äri „Mensa“ omanik. Kõrgelt langenud laud oli temal riivanud puusa, mille järelduseks on raskekujuline põrutus.
Uudisleht 11.09.1937 lk 8
Mitte ettevõtja, vaid insener
Ehitusettevõtjal Anton Reil oli jaoskonnakohtus kaks süüteo asja arutusel. Rei käes nimelt on „Elamo“ ehitustööd V. Karja ja Pärnu t. nurgal. Selle töö juures on kaks töölist – Marta Niinep ja Alice Soosaar – vigastada saanud.
Rei volinik adv. Lauba seletas, et vigastuste eest, mis tingitud ehitusmääruste rikkumisest, ei ole vastutav ehitusettevõtja, vaid insener, kes saanud linnavalitsuselt tunnistuse ehituse järelvalveks, käesoleval juhul on selleks ins. Sacharias.
Tunnistajana-eksperdina üle kuulatud linna ehitusinspektor Kask seletas, et käesoleval juhul tõepoolest on vastutav ins. Sacharias.
Kohtunik mõistis Rei mõlemas asjas õigeks ja määras ärakirjad kohtuistungi protokollidest saata 6. jaoskonna politseikomissarile ins. Sachariase vastutusele võtmiseks.
Pilvelõhkuja tõstetool kukkus alla.
Õnnetus V.-Karja ja Pärnu mnt. nurgal.
Teisipäeva lõunal äratas tururahva tähelepanu ragin, mis kostis linnaapteegi vastu Väike-Karja ja Pärnu mnt. nurgale ehitatava pilvelõhkuja juurest. Kuuldus, nagu oleks seal langenud kokku telinguid.
Midagi selletaolist oli seal tõepoolest juhtunud. Õnnetus polnud aga sugugi nii raskekujuline, kui seda eemalseisjad esimese ehmatusega arvasid. Oli langenud alla lifti tõstekast, mille abil seekord toimetati ülemistele kordadele põlevkivituhka. Kukkumise oli põhjustanud ühe kandepuu murdumine.
Tõstekasti ootamatu „allasõidu“ tagajärjel sai viga naistööline Marta Niinep, kes elab Liivamäe tän. nr. 31. Vigasaanu toimetati kohe erahaiglasse Narva maanteele. Arst otsustas, et naine on saanud tugevasti põrutada. Vigasaamine kuulub õnneks kergete liiki.
Politsei alustas juurdlust, kas juhtumil on täiesti tööõnnetuse iseloom või on tegemist hooletusega.
Uus Eesti 25.03.1937 lk 3
Pilvelõhkujalt kukkunud laua läbi vigastatul raske põrutus.
Teisipäeval Tallinnas, V. Karja t. ja Pärnu m. nurgal pilvelõhkuja ehitustöö juures seitsmendalt korralt alla kukkunud laua läbi vigastada saanud mööda kõnniteed sammuv juhuslik möödamineja Marta Niinep lamab ikka alles haigevoodis. Täiendavalt kuuleme, et vigasaanu on mööblitööstuse ja -äri „Mensa“ omanik. Kõrgelt langenud laud oli temal riivanud puusa, mille järelduseks on raskekujuline põrutus.
Uudisleht 11.09.1937 lk 8
Mitte ettevõtja, vaid insener
Ehitusettevõtjal Anton Reil oli jaoskonnakohtus kaks süüteo asja arutusel. Rei käes nimelt on „Elamo“ ehitustööd V. Karja ja Pärnu t. nurgal. Selle töö juures on kaks töölist – Marta Niinep ja Alice Soosaar – vigastada saanud.
Rei volinik adv. Lauba seletas, et vigastuste eest, mis tingitud ehitusmääruste rikkumisest, ei ole vastutav ehitusettevõtja, vaid insener, kes saanud linnavalitsuselt tunnistuse ehituse järelvalveks, käesoleval juhul on selleks ins. Sacharias.
Tunnistajana-eksperdina üle kuulatud linna ehitusinspektor Kask seletas, et käesoleval juhul tõepoolest on vastutav ins. Sacharias.
Kohtunik mõistis Rei mõlemas asjas õigeks ja määras ärakirjad kohtuistungi protokollidest saata 6. jaoskonna politseikomissarile ins. Sachariase vastutusele võtmiseks.
 |
| Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
* * *
1937 – Pärnu mnt 27 / Sakala 50
 |
| dea.nlib.ee |
Päevaleht 3.07.1937 lk 1
Kolm töölist jäi mulla alla
Raske õnnetus Sakala ja Pärnu maantee nurgal ehitatava maja ehitustöödel
Üks surma, teine raskemalt, kolmas kergemalt vigastada
Eile pärast lõunat kella 4 paigu suure vihmavalingu järel juhtus Pärnu maantee ja Sakala tänava nurgal ehitatava maja ehitustööde juures raske õnnetus, mis nõudis ohvriks ühe töölise elu ning vigastas kaht töölist raskesti. Õnnetus juhtus töö juures, kus vundamendi väljakaevamisel mullakiht mattis enese alla kolm töölist, kellest üks, Karl Sõõrd, elukoht Aafrika tän. 5-5, sai surma, kuna töölised Johannes Pontus ja Eduard Luhajõe raskete vigastustega viidi haiglasse.
Õnnetus, mis nõudis raskeid ohvreid, juhtus pärast suurt vihmavalingut, kus Sakala ja Pärnu maantee nurgal käisid ärimees Itskovitschile ehitatava maja ehitustööd.
Maapind, kus maja ehitatakse on pehme ja liivane, mistõttu kaevatakse sügavat kraavi, mis kindlustatakse õnnetuste vältimiseks titsidega ja puuvoodriga. Pärast vihmavalingut märkas tööde vastutav juhataja Albert Kracht, et vesi on õõnestanud kaitsetugede aluseid, mistõttu ta kamandas mehed kraavist välja. Kümmekond töölist tuligi välja ja seejärel asuti uuesti mullakraavi kindlustamisele. Puutöölised Sõõrd, Pontus ja Luhajõe asusid uue voodri panemisele. Mehed laskusid kraavi ja otse rippuva perve alla. Kui nad hakkasid kinnitama voodrilaudu, hakkas muld alla varisema ja mattis kolm meest üleni enda alla. Õnnetus jahmatas alul kohalviibijaid. Kuid kohe asuti õnnetute päästmisele. Minuti paari pärast õnnestus mehi mulla alt välja päästa. Kohe kutsuti kohale tuletõrje lendsalk, Punase Risti auto ja keskhaiglast arst hapniku-aparaadiga.
Veerandtunnise töö järele saadi mehed mulla alt kätte, kus selgus, et töölisel Karl Sõõrdil oli mullakiht surunud tal käes olevad lauad niivõrd tugevasti vastu rinda, et ta suri meelemärkusele tulemata kolmveerand tunni pärast keskhaiglas. Sõõrd oli 29-aastane, poissmees. Kuna õnnetult surnud töölisel pole lähedasi sugulasi, siis ehituse ettevõtja Mihkel Kase kontor võtab matusekorraldamise oma peale.
Vigastatuist Joh. Pontusel on murdunud vaagnaluu, missugune vigastus on õige raske ja nõuab pikaajalist ravi. Ed. Luhajõe vigastused on kergemad, kuna ta lasti pärast arstlikku kontrolli kodusele ravimisele.
Praegu toimetavad ametivõimud õnnetuskohal juurdlust, kuhu on kutsutud ka ehituseksperdid, kes selgitavad, kas oli küllaldaselt võetud tarvitusele ettevaatuse-abinõusid õnnetuse vältimiseks. Nagu kohalolijad seletavad, on juhataja A. Krachti ettevaatlikkusest, kus ta suurema hulga mehi kraavist välja kutsus, ära hoitud õnnetus, mis oleks võinud palju ohvriterikkamaks kujuneda.
Kolm töölist jäi mulla alla
Raske õnnetus Sakala ja Pärnu maantee nurgal ehitatava maja ehitustöödel
Üks surma, teine raskemalt, kolmas kergemalt vigastada
Eile pärast lõunat kella 4 paigu suure vihmavalingu järel juhtus Pärnu maantee ja Sakala tänava nurgal ehitatava maja ehitustööde juures raske õnnetus, mis nõudis ohvriks ühe töölise elu ning vigastas kaht töölist raskesti. Õnnetus juhtus töö juures, kus vundamendi väljakaevamisel mullakiht mattis enese alla kolm töölist, kellest üks, Karl Sõõrd, elukoht Aafrika tän. 5-5, sai surma, kuna töölised Johannes Pontus ja Eduard Luhajõe raskete vigastustega viidi haiglasse.
Õnnetus, mis nõudis raskeid ohvreid, juhtus pärast suurt vihmavalingut, kus Sakala ja Pärnu maantee nurgal käisid ärimees Itskovitschile ehitatava maja ehitustööd.
Maapind, kus maja ehitatakse on pehme ja liivane, mistõttu kaevatakse sügavat kraavi, mis kindlustatakse õnnetuste vältimiseks titsidega ja puuvoodriga. Pärast vihmavalingut märkas tööde vastutav juhataja Albert Kracht, et vesi on õõnestanud kaitsetugede aluseid, mistõttu ta kamandas mehed kraavist välja. Kümmekond töölist tuligi välja ja seejärel asuti uuesti mullakraavi kindlustamisele. Puutöölised Sõõrd, Pontus ja Luhajõe asusid uue voodri panemisele. Mehed laskusid kraavi ja otse rippuva perve alla. Kui nad hakkasid kinnitama voodrilaudu, hakkas muld alla varisema ja mattis kolm meest üleni enda alla. Õnnetus jahmatas alul kohalviibijaid. Kuid kohe asuti õnnetute päästmisele. Minuti paari pärast õnnestus mehi mulla alt välja päästa. Kohe kutsuti kohale tuletõrje lendsalk, Punase Risti auto ja keskhaiglast arst hapniku-aparaadiga.
Veerandtunnise töö järele saadi mehed mulla alt kätte, kus selgus, et töölisel Karl Sõõrdil oli mullakiht surunud tal käes olevad lauad niivõrd tugevasti vastu rinda, et ta suri meelemärkusele tulemata kolmveerand tunni pärast keskhaiglas. Sõõrd oli 29-aastane, poissmees. Kuna õnnetult surnud töölisel pole lähedasi sugulasi, siis ehituse ettevõtja Mihkel Kase kontor võtab matusekorraldamise oma peale.
Vigastatuist Joh. Pontusel on murdunud vaagnaluu, missugune vigastus on õige raske ja nõuab pikaajalist ravi. Ed. Luhajõe vigastused on kergemad, kuna ta lasti pärast arstlikku kontrolli kodusele ravimisele.
Praegu toimetavad ametivõimud õnnetuskohal juurdlust, kuhu on kutsutud ka ehituseksperdid, kes selgitavad, kas oli küllaldaselt võetud tarvitusele ettevaatuse-abinõusid õnnetuse vältimiseks. Nagu kohalolijad seletavad, on juhataja A. Krachti ettevaatlikkusest, kus ta suurema hulga mehi kraavist välja kutsus, ära hoitud õnnetus, mis oleks võinud palju ohvriterikkamaks kujuneda.
 |
| dea.nlib.ee |
Vaba Maa 3.07.1937 lk 1
3 töölist jäi mullalademe alla.
Üks sai surma, teine raskesti vigastatud. – Õnnetuse põhjustas kindlustamata muldsein.
Eile kella nelja paiku pärast lõunat varises Pärnu maantee ja Sakala tänava nurgal ärimees Itskovitschi maja ehitustöödel vundamendi rajamisel järsk muldsein umbes 5 meetri pikkuselt kolmele töölisele peale. Üks tööline sai surmavalt ja teine raskelt vigastada, kuna kolmas pääsis kergema üldise põrutusega. Surma sai Kaarel Sõerd, kes elas Vabriku tänaval 5-5. Raskesti vigastada Johannes Pontus, elukoht Liivalaia 75-2. Kergemate vigastustega pääsis Eduard Luhajõe, elukoht Tina 3-2.
Ärimees Itskovitschi maja ehitustööd toimusid ettevõtja ins. Mihkel Kase ettevõttel ja ins. Tshernovi juhtimisel ja vastutusel. Eile pärast lõunat olid vundamendi kraavi süvendustööd arenenud nii kaugele, et osa vundamenti Pärnu maantee poolsel küljel oli juba osaliselt valmis. Müürseppade töö lähenes maja küljele, mis on umbes ristloodis Sakala tänavaga. Vundamendikraavi sügavus oli 3 ja pool meetrit.
Kraavis töötajad märkasid pragude tekkimist kerges täidetud maas.
Õnnetuse kohal töötas kümmekond töölist, kes oleksid kõik jäänud langeva mulla alla, kui mitte juhuslikult poleks töölised lahkunud õnnetuse kohalt. Nimelt oli vajuda ähvardava kalda kindlustamiseks kutsutud kohale puusepad, kes pidid uute tugedega kindlustama järsku muldseina sissevajumise vastu. Endiste lühemate ja puudulikkude tugede kindlustamisel ja nende osalisel äravõtmisel langes järsku kallas sisse ja mattis enese alla neljast kohalviibivast töölisest kolm.
Ühel töölisel õnnestus viimasel silmapilgul hüpata kõrvale.
Surmasaanud K. Sõerd jäi üleni mulla alla, kuna tema kaaslastel Pontusel ja Luhajõel jäid pead mulla alt välja. Kohe alarmeeriti telefoniteel tuletõrje lendsalk, kes kohale jõudes kaastööliste abil asusid allajäänuid välja kaevama. Umbes veerandtunnilise töö järele saadi õnnetud kätte ja viidi autodes linna keskhaiglasse.
Raskesti vigastatud Sõerd toodi meelemärkuseta olekus haiglasse kell 17.20; ta suri pool tundi hiljem meelemärkusele tulemata.
Sõerd oli 33 a. vana. Surma põhjuseks oli rinnakorvi ja kopsu raske vigastus ning sisemine verejooks. Sõerd oli kaastööliste jutustuse järele alles hiljuti asunud Tallinna elama.
Raskesti sai vigastada langeva mulla all J. Pontus, kes toodi meelemärkusel olles haiglasse, kuid tal arvati olevat ristluu murre. Ka parem reis näis olevat puusaliikmest välja väänatud. Vigastatu seisukord on raske, kuid otsest surmaohtu pole. Kolmas vigastatu Ed. Luhajõe sai üldise kergemat laadi kehapõrutuse ja suutis haiglast omal jalal lahkuda.
Õnnetuse põhjustas juuresolijate arvates pehme vesiliiva ärajooksmine, mille tõttu tekkis järsus seinas õõnsus ja muldsein langes raskuse tõttu sisse. Viimsel hetkel ettevõetud kindlustustööd ei aidanud enam.
Õnnetuse tõttu tekkis töödel vaheaeg. Tööd jatkatakse hädaohtlikul kohal pärast hoolikamat kindlustamist.
 |
| Pärnu mnt 27 / Sakala 50, Haja (Hae) Itskovitši (ärimees Gedali Itskovitši abikaasa) maja, valmis 1938, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 27 / Sakala 50, Haja (Hae) Itskovitši maja, valmis 1938, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
* * *
1937 – Uus 22
Vaba Maa 7.10.1937 lk 1
Tööline kukkus surnuks.
Õnnetus Uus tän. nr. 22 maja ehitustöö juures.
Neljapäeva kella ½12 ajal päeval kukkus Tallinnas Uus tän. nr. 22 ehituseloleva maja juures maja kolmandalt korralt välispoolselt talalt alla naabermaja katusele ja sai silmapilkselt surma krohvija Karl Uusner, 63 aastat vana, elukoht Tallinnas, Roopa tänaval nr. 7.
Kuidas õnnetus juhtus ja millest see tingitud oli, selle kohta puudusid esialgu lähemad teated, sest ükski Uusneri töökaaslastest kukkumist pealt ei näinud, kuigi Uusneri kõrval samal talasil töötas veel teine krohvija. Surmasaanu oli vallaline.
Talasid, millest tööline surnuks kukkus, olid ehitatud kastitaoliselt, s.o. kaitseservadega, nagu seda tavaliselt kasutavad maalritöölised välistööde juures, ja oli nööride abil kinnitatud maja katuse külge. Nimetatud maja ehitustööde ettevõtjaks on tuntud ehitusettevõtja Rei.
Sündmust asus selgitama kriminaalpolitsei.
Tööline kukkus surnuks.
Õnnetus Uus tän. nr. 22 maja ehitustöö juures.
Neljapäeva kella ½12 ajal päeval kukkus Tallinnas Uus tän. nr. 22 ehituseloleva maja juures maja kolmandalt korralt välispoolselt talalt alla naabermaja katusele ja sai silmapilkselt surma krohvija Karl Uusner, 63 aastat vana, elukoht Tallinnas, Roopa tänaval nr. 7.
Kuidas õnnetus juhtus ja millest see tingitud oli, selle kohta puudusid esialgu lähemad teated, sest ükski Uusneri töökaaslastest kukkumist pealt ei näinud, kuigi Uusneri kõrval samal talasil töötas veel teine krohvija. Surmasaanu oli vallaline.
Talasid, millest tööline surnuks kukkus, olid ehitatud kastitaoliselt, s.o. kaitseservadega, nagu seda tavaliselt kasutavad maalritöölised välistööde juures, ja oli nööride abil kinnitatud maja katuse külge. Nimetatud maja ehitustööde ettevõtjaks on tuntud ehitusettevõtja Rei.
Sündmust asus selgitama kriminaalpolitsei.
Päevaleht 7.10.1937 lk 1
Tööline kukkus surnuks
Täna hommikul kella ½12 paigu kukkus Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures redelilt alla ja sai silmapilkselt surma tööline-krohvija Karl Uusner. Mis raske õnnetuse põhjustas, pole esialgselt selgunud. Laip toimetati linna lahkamiskambrisse.
Nimetatud maja ehitab korteriühing, kuhu kuuluvad mõned pealinna arstid ja advokaadid. Arvatakse, et Uusner lihtsalt komistas redelil ja kuna ta peaga ees kukkus tänavakividele, oli ka surm silmapilkne. Sündmuskohale kutsuti ka Punase Risti auto, kuna aga mees juba oli surnud, kasutati seda laiba transporteerimiseks kahkamiskambrisse.
Tööline kukkus surnuks
Täna hommikul kella ½12 paigu kukkus Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures redelilt alla ja sai silmapilkselt surma tööline-krohvija Karl Uusner. Mis raske õnnetuse põhjustas, pole esialgselt selgunud. Laip toimetati linna lahkamiskambrisse.
Nimetatud maja ehitab korteriühing, kuhu kuuluvad mõned pealinna arstid ja advokaadid. Arvatakse, et Uusner lihtsalt komistas redelil ja kuna ta peaga ees kukkus tänavakividele, oli ka surm silmapilkne. Sündmuskohale kutsuti ka Punase Risti auto, kuna aga mees juba oli surnud, kasutati seda laiba transporteerimiseks kahkamiskambrisse.
 |
| dea.nlib.ee |
Päevaleht 8.10.1937 lk 3
Ehitustöölise surmaga lõppenud kukkumine
Teatavasti kukkus eile Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures alla ja sai silmapilkselt surma ehitustööline Karl Uusner. Nagu selgunud, põhjustas õnnetuse mehe ettevaatamatus.
Ühenduses selle õnnetusega palutakse meid Punase Risti poolt teatada, et laip ei toimetatud lahkamiskambrisse mitte nende autos, vaid seda korraldas politsei. Punane Rist vedavat oma autos vaid haigeid.
Pildil – Uusneri laiba ärakandmine sündmuskohalt. Ülal on näha teine tööline, kelle kõrvalt Uusner kukkus alla.
Ehitustöölise surmaga lõppenud kukkumine
Teatavasti kukkus eile Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures alla ja sai silmapilkselt surma ehitustööline Karl Uusner. Nagu selgunud, põhjustas õnnetuse mehe ettevaatamatus.
Ühenduses selle õnnetusega palutakse meid Punase Risti poolt teatada, et laip ei toimetatud lahkamiskambrisse mitte nende autos, vaid seda korraldas politsei. Punane Rist vedavat oma autos vaid haigeid.
Pildil – Uusneri laiba ärakandmine sündmuskohalt. Ülal on näha teine tööline, kelle kõrvalt Uusner kukkus alla.
 |
| Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
* * *
1937 – Sakala 12 (end. Sakala 36)
 |
| dea.nlib.ee |
Päevaleht 7.12.1937 lk 1
Neli tuleõnnetust Tallinnas
Sakala tänaval tekkis tuli kuuekordses kivimajas. – Kappeli tänaval süttis puumaja, asetades hädaohtu kogu kvartaali. – Laial tänaval leegitses maja põrand ja Viru tänaval tahm korstnas
Esmaspäeval tekkis Tallinnas neli tuleõnnetust. Kaks neist olid üsna tõsised ja ähvardasid paisuda suureks, kuna ülejäänud olid vähema ulatusega. Kõige suuremat kahju tekitasid leegid Sakala tän. nr. 36 asetsevas kivimajas, kus süttis põlema kuuendal korral olev Karl Maaste kahetoaline korter. Veel tõsisem hädaoht tekkis Kappeli tänaval. Seal vallutasid leegid nr. 10 asetseva maja, ähvardades paisumisel kogu puumajade kvartaali. Tuletõrje kiire abi tõttu suudeti aga leegid sumbutada ja hädaoht likvideerida. Kolmas tulekahju tekkis Lai tän. nr. 20 asetsevas majas, kuna neljandaks oli tahma põlemine Viru tän. nr. 4 asetseva maja korstnas.
Sakala tän. nr. 36 asetsevas majas tekkis tulekahju lõuna paigu. Korteriomanikku sel ajal kodus ei olnud, mispärast ka õnnetust märgati alles siis, kui suits juba korterist hakkas tungima välja. Asjast teatati viibimata linna tuletõrje lendsalgale, kes arvestades tõsist hädaohtu, sõitis kohale nelja autopritsiga.
Tuletõrjujate kohale jõudmisel selgus, et Maaste korteris põlesid vahesein, põrand ja lagi. Leekides oli täiel määral kõrbenud ka kogu korteri sisustus, millest tekkinud kahju Maaste hindab 2000 kr. Umbes niisama suur on majaomaniku Julius Ruusa kahjusumma, kuna leegid põranda, lae ning vaheseina olid täiesti söestanud.
Lendsalk suutis leegid kustutada üsna lühikese aja jooksul, mistõttu ka tuleõnnetus maja teiste elanike hulgas ei tekitanud mingisugust paanikat.
Samal ajal, kui lendsalk oli ametis Sakala tänava tuleõnnetuse likvideerimisega, teatati pritsimajja, et leegid on puhkenud ka Kappeli tän. nr. 10 asetsevas majas. Pritsimajast anti teade raadioteel kohe edasi Sakala tänaval olevatele autopritsidele, millest üks kohe kihutas likvideerima uut hädaohtu.
Kappeli tän. nr. 10 asetsev maja on ühekordne puust ehitus. Leegid olid tekkinud Meeta Piigerti korteris pliidi alt väljakukkunud tulest, mis oli sattunud kergesti süttivasse laastu- ja puuprahti. Tuletõrje kohalejõudmisel olid leegid juba vallutanud kogu korteri ja tunginud ka pööningule. Esimesena kohale jõudnud autopritsile abiks tulnud pritsidega suudeti aga maja siiski hävimisest päästa ja ühes sellega hoida ära ka tule levimist teistele läheduses olevatele puumajadele.
Kui suur on Kappeli tänava tuleõnnetusel tekkinud kahju, pole esialgselt teada. Arvatavasti ei tõuse see aga üle 2000 kr., kuna osa korteris olevast varandusest suudeti päästa ja enamus sellest summast langeb tule hävitustööle maja kallal.
Lai tän. nr. 20 asetsevas adv. Erbe majas tekkis tulekahju eile hommikul. Eelmisel õhtul oli ahju kütmisel tulesäde kuidagi sattunud maja alumise korra põrandalaudade vahele, kus oli hakanud hõõguma ja lõpuks süüdanud põlema põranda. Tuld märkas hommikul kraamija, mille järele asjast kohe teatati linna tuletõrje lendsalgale. Viimane likvideeris tuleohu suurema vaevata. Majaomanik nimetamisväärset kahju ei saanud.
Viru tän. nr. 4 asetsevas Gutkini maja korstnas tekkis eile õhtupoolikul tahmapõlemine. Ka sinna kutsuti välja lendsalk, kuid tegevusse sellel polnud tarvis astuda, kuna leegid ise varsti kustusid.
Neli tuleõnnetust Tallinnas
Sakala tänaval tekkis tuli kuuekordses kivimajas. – Kappeli tänaval süttis puumaja, asetades hädaohtu kogu kvartaali. – Laial tänaval leegitses maja põrand ja Viru tänaval tahm korstnas
Esmaspäeval tekkis Tallinnas neli tuleõnnetust. Kaks neist olid üsna tõsised ja ähvardasid paisuda suureks, kuna ülejäänud olid vähema ulatusega. Kõige suuremat kahju tekitasid leegid Sakala tän. nr. 36 asetsevas kivimajas, kus süttis põlema kuuendal korral olev Karl Maaste kahetoaline korter. Veel tõsisem hädaoht tekkis Kappeli tänaval. Seal vallutasid leegid nr. 10 asetseva maja, ähvardades paisumisel kogu puumajade kvartaali. Tuletõrje kiire abi tõttu suudeti aga leegid sumbutada ja hädaoht likvideerida. Kolmas tulekahju tekkis Lai tän. nr. 20 asetsevas majas, kuna neljandaks oli tahma põlemine Viru tän. nr. 4 asetseva maja korstnas.
Sakala tän. nr. 36 asetsevas majas tekkis tulekahju lõuna paigu. Korteriomanikku sel ajal kodus ei olnud, mispärast ka õnnetust märgati alles siis, kui suits juba korterist hakkas tungima välja. Asjast teatati viibimata linna tuletõrje lendsalgale, kes arvestades tõsist hädaohtu, sõitis kohale nelja autopritsiga.
Tuletõrjujate kohale jõudmisel selgus, et Maaste korteris põlesid vahesein, põrand ja lagi. Leekides oli täiel määral kõrbenud ka kogu korteri sisustus, millest tekkinud kahju Maaste hindab 2000 kr. Umbes niisama suur on majaomaniku Julius Ruusa kahjusumma, kuna leegid põranda, lae ning vaheseina olid täiesti söestanud.
Lendsalk suutis leegid kustutada üsna lühikese aja jooksul, mistõttu ka tuleõnnetus maja teiste elanike hulgas ei tekitanud mingisugust paanikat.
Samal ajal, kui lendsalk oli ametis Sakala tänava tuleõnnetuse likvideerimisega, teatati pritsimajja, et leegid on puhkenud ka Kappeli tän. nr. 10 asetsevas majas. Pritsimajast anti teade raadioteel kohe edasi Sakala tänaval olevatele autopritsidele, millest üks kohe kihutas likvideerima uut hädaohtu.
Kappeli tän. nr. 10 asetsev maja on ühekordne puust ehitus. Leegid olid tekkinud Meeta Piigerti korteris pliidi alt väljakukkunud tulest, mis oli sattunud kergesti süttivasse laastu- ja puuprahti. Tuletõrje kohalejõudmisel olid leegid juba vallutanud kogu korteri ja tunginud ka pööningule. Esimesena kohale jõudnud autopritsile abiks tulnud pritsidega suudeti aga maja siiski hävimisest päästa ja ühes sellega hoida ära ka tule levimist teistele läheduses olevatele puumajadele.
Kui suur on Kappeli tänava tuleõnnetusel tekkinud kahju, pole esialgselt teada. Arvatavasti ei tõuse see aga üle 2000 kr., kuna osa korteris olevast varandusest suudeti päästa ja enamus sellest summast langeb tule hävitustööle maja kallal.
Lai tän. nr. 20 asetsevas adv. Erbe majas tekkis tulekahju eile hommikul. Eelmisel õhtul oli ahju kütmisel tulesäde kuidagi sattunud maja alumise korra põrandalaudade vahele, kus oli hakanud hõõguma ja lõpuks süüdanud põlema põranda. Tuld märkas hommikul kraamija, mille järele asjast kohe teatati linna tuletõrje lendsalgale. Viimane likvideeris tuleohu suurema vaevata. Majaomanik nimetamisväärset kahju ei saanud.
Viru tän. nr. 4 asetsevas Gutkini maja korstnas tekkis eile õhtupoolikul tahmapõlemine. Ka sinna kutsuti välja lendsalk, kuid tegevusse sellel polnud tarvis astuda, kuna leegid ise varsti kustusid.
 |
| Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis
1937, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis
1937, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
* * *
1938 – Raua 25 (end. Raua 31)
 |
| dea.nlib.ee |
Rahvaleht 22.03.1938 lk 5
MAJA, KUHU VISATI KÄSIGRANAAT. Öösel vastu esmaspäeva visati Raua tän. nr. 31 majja läbi akna käsigranaat. Sellise omapärase kuriteo pani toime Alfons Lille, kes tahtis temast lahus elavale naisele kätte maksta. Mees arvas, et naine ööbib oma õe lesknaise Rosalie Masterovi korteris, kuhu A. Lille granaadi heitiski. Tema naist polnud aga seal. Täiesti ilmsüütult sai selle kättemaksuakti läbi kannatada Rosalie Masterov. Toas lõhkenud käsigranaat tekitas ta näole, kaelale ja kehale kümmekond haava. Õnnekombel ükski neist ei ole raske ja juba paarinädalase ravi järele võib naine haiglast välja tulla. Raskemast õnnetusest päästis naise asjaolu, et ta enne plahvatust oli akna juurest, kus asusid voodid, eemale läinud. Kuriteo kordasaatja A. Lille mõistis endale ise kohut sõjaväe vintpüssiga. Ta laip leiti öösel Kaarli kalmistu lähedalt. – Pildil maja, mille aknast (X) heideti sisse hukatustkülvav granaat.
MAJA, KUHU VISATI KÄSIGRANAAT. Öösel vastu esmaspäeva visati Raua tän. nr. 31 majja läbi akna käsigranaat. Sellise omapärase kuriteo pani toime Alfons Lille, kes tahtis temast lahus elavale naisele kätte maksta. Mees arvas, et naine ööbib oma õe lesknaise Rosalie Masterovi korteris, kuhu A. Lille granaadi heitiski. Tema naist polnud aga seal. Täiesti ilmsüütult sai selle kättemaksuakti läbi kannatada Rosalie Masterov. Toas lõhkenud käsigranaat tekitas ta näole, kaelale ja kehale kümmekond haava. Õnnekombel ükski neist ei ole raske ja juba paarinädalase ravi järele võib naine haiglast välja tulla. Raskemast õnnetusest päästis naise asjaolu, et ta enne plahvatust oli akna juurest, kus asusid voodid, eemale läinud. Kuriteo kordasaatja A. Lille mõistis endale ise kohut sõjaväe vintpüssiga. Ta laip leiti öösel Kaarli kalmistu lähedalt. – Pildil maja, mille aknast (X) heideti sisse hukatustkülvav granaat.
 |
| Raua 25 (algselt Raua 31), Vassili Käo ja Guri Gilevici maja (1938 ostsid Gustav, Alfred ja Elfriede Normet (Normann)), arhitekt Anton Soans. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Raua 25 (algselt Raua 31), Vassili Käo ja Guri Gilevici maja (1938 ostsid Gustav, Alfred ja Elfriede Normet (Normann)), arhitekt Anton Soans. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
* * *
* * *
1938 – Endla 24 (end. Endla 52)
Päevaleht 1.03.1938 lk 3
Ehitustöölised kukkusid alla
Raske õnnetus telliskivide vinnamisel
Täna hommikul toodi Tallinna linna keskhaiglasse ravimisele Raevalla tän. nr. 16-1 elutsev Adolf Jürgenson ja Heina tän. nr. 29-5 elutsev 65-a. Jüri Miiter, kes olid saanud tugevasti põrutada ja muljuda. Arstlikul ülevaatusel tunnistati meeste vigastused üsna tõsisteks, kuid siiski mitte raskeks.
Jürgenson ja Miiter olid töötanud Endla tän. nr. 52 asetseva maja ehituse juures. Telliskivide ülesvinnamisel olid nad aga teiselt korralt ühes tellingutega kukkunud alla. Mis õnnetuse põhjustas, pole veel selgunud, kuna ametivõimud ei ole juurdlust lõpetanud.
Uus Eesti 1.03.1938 lk 3
Kaks ehitustöölist kukkus teiselt korralt.
Tööõnnetus Tallinnas.
Teisipäeval kell veerand 12 ajal toodi Tallinna Keskhaiglasse ravitsusele kaks ehitustöölist – Adolf Jürgenson, 20 a. vana, el. S. Raevalla t. 16-1, ja Jüri Miiter, 65 a. vana, el. Heina t. 29a, krt. 5, kes olid saanud raskelt põrutada ja kriimustada, varisedes ehitustööl maja teise korra kõrguselt alla. Nad olid nimelt tööl Endla tän. nr. 52, kus on käimas neljakordse hoone ehitamine.
Mil kombel tähendatud töölistega oli õnnetus juhtunud ja millest see oli tingitud, selle kohta puudusid toimetusetöö lõpul alles lähemad andmed.
Haiglast kuuldub, et tööliste vigastused pole õnneks elukardetavad.
Uus Eesti 27.04.1938 lk 7
Ehitusmäärustest kõrvalekaldujad kohtulikule vastutusele.
Endla tänavas nr. 52 maja ehitamisel varisesid trepikoja 1. ja 2. korra trepi podestid koos töölistega keldrisse, mille põhjuseks oli varajane rakenduse kõrvaldamine. Kuna õnnetuse puhul ilmnes ehitusmääruste rikkumine, otsustas linnavalitsus ehitustööde vastutava juhataja arh. Richard Falkenbergi ja majaomanikud Gustav Reismanni ja Gottfried Underi politsei kaudu kohtulikule vastutusele võtta. Ühtlasi teatatakse arh. Falkenbergi teguviisist Insenerikojale.
 |
| Endla 24 (algselt Endla 52), Gustav Reismani ja Gottfried Underi maja (1938/39 ostsid Marie-Sophie ja Gustav Pruun), arhitekt Richard Falkenberg. Foto: 5.04.2014, R. Vaikla |
* * *
1939 - Kopli 8
Uudisleht 25.09.1939 lk 5
Kino „Diana“ lagi langes filmivaatajatele kaela
Ainulaadne õnnetus juhtus laupäeva õhtul Tallinnas asuvas kino "Dianas“, kus etenduse ajal langes laest alla nelja ruutmeetri suurune, 1,7 sentimeetri paksune krohvilahmakas. Sealjuures said vigastada kaks inimest: keegi meeskodanik ja kooliõpilane Kulla Puusepp, kelle elukoht V. Kalamaja tänaval 16-4.
Kuna esimese vigastused osutusid kergemaiks, selgus, et keskhaiglasse toimetatud tütarlapsele on kõrgelt allalangenud rasked krohvitükid tekitanud pähe kolm suurt haava.
Politsei sulges kino kuni hädaohu kõrvaldamiseni.
Nagu seletab kino omanik, ei pea ta ennast õnnetuse eest vastutavaks, vaid see langevat täiesti inseneri arvele, kes kinohoone ehitamisel polevat nähtavasti küllalt valvanud krohvisegu kõlbulikkuse järele. Praegu käib kinosaalis remont, ja selle lõppedes olevat võimalik etendusteandmist jätkata juba käesoleval nädalal.
Päevaleht 26.09.1939 lk 6
Kino lagi kukkus etenduse ajal alla
85-est filmivaatajast 2 vigastatud
Pühapäeval kella 6 paigu õhtul juhtus Kopli tän. 8 asetsevas kinoteater „Dianas“ filmietenduse ajal omapärane õnnetus. Nimelt langes kinoteatri laest alla 2,5X2 ruutmeetri suurune krohvitükk, vigastades kinokülastajaid – Vana-Kalamaja 16-4 elutsevat kooliõpilast Kulla Puuseppa ja kedagi meesisikut, kes toimetati Punase Risti autol haiglasse. Allalangenud krohvitükid tekitasid tütarlapsele pähe 3 haava, kuna tundmata meesisik hoobi tagajärjel kaotas meelemärkuse.
Õnnetuse ajal kinos viibis 85 inimest. Et krohvi allalangemine tekkis varsti pärast seansi algust, kus filmivaatajaid oli veel vähe ja needki suuremas enamuses istusid teistel kohtadel, siis jäi suurem õnnetus tulemata.
Eile käis õnnetuspaigal komisjon selgitamas õnnetust põhjustanud asjaolu. Selgus, et lae krohv on tehtud teise raudbetoon-lae alla, mistõttu ei ole krohv ka laega küllaldaselt seotud ja krohvikorra vahele on tekkinud õhuruum. Vana lae ebatasasuste kõrvaldamiseks on krohv mitmesuguse paksusega. Krohv on kohati praegugi lahtine, mistõttu see tuleb kõik kõrvaldada, et vältida edaspidiseid õnnetusi.
Politsei korraldusel suleti kino, kuni kõrvaldatakse puudused.
Kino „Diana“ lagi langes filmivaatajatele kaela
Ainulaadne õnnetus juhtus laupäeva õhtul Tallinnas asuvas kino "Dianas“, kus etenduse ajal langes laest alla nelja ruutmeetri suurune, 1,7 sentimeetri paksune krohvilahmakas. Sealjuures said vigastada kaks inimest: keegi meeskodanik ja kooliõpilane Kulla Puusepp, kelle elukoht V. Kalamaja tänaval 16-4.
Kuna esimese vigastused osutusid kergemaiks, selgus, et keskhaiglasse toimetatud tütarlapsele on kõrgelt allalangenud rasked krohvitükid tekitanud pähe kolm suurt haava.
Politsei sulges kino kuni hädaohu kõrvaldamiseni.
Nagu seletab kino omanik, ei pea ta ennast õnnetuse eest vastutavaks, vaid see langevat täiesti inseneri arvele, kes kinohoone ehitamisel polevat nähtavasti küllalt valvanud krohvisegu kõlbulikkuse järele. Praegu käib kinosaalis remont, ja selle lõppedes olevat võimalik etendusteandmist jätkata juba käesoleval nädalal.
Päevaleht 26.09.1939 lk 6
Kino lagi kukkus etenduse ajal alla
85-est filmivaatajast 2 vigastatud
Pühapäeval kella 6 paigu õhtul juhtus Kopli tän. 8 asetsevas kinoteater „Dianas“ filmietenduse ajal omapärane õnnetus. Nimelt langes kinoteatri laest alla 2,5X2 ruutmeetri suurune krohvitükk, vigastades kinokülastajaid – Vana-Kalamaja 16-4 elutsevat kooliõpilast Kulla Puuseppa ja kedagi meesisikut, kes toimetati Punase Risti autol haiglasse. Allalangenud krohvitükid tekitasid tütarlapsele pähe 3 haava, kuna tundmata meesisik hoobi tagajärjel kaotas meelemärkuse.
Õnnetuse ajal kinos viibis 85 inimest. Et krohvi allalangemine tekkis varsti pärast seansi algust, kus filmivaatajaid oli veel vähe ja needki suuremas enamuses istusid teistel kohtadel, siis jäi suurem õnnetus tulemata.
Eile käis õnnetuspaigal komisjon selgitamas õnnetust põhjustanud asjaolu. Selgus, et lae krohv on tehtud teise raudbetoon-lae alla, mistõttu ei ole krohv ka laega küllaldaselt seotud ja krohvikorra vahele on tekkinud õhuruum. Vana lae ebatasasuste kõrvaldamiseks on krohv mitmesuguse paksusega. Krohv on kohati praegugi lahtine, mistõttu see tuleb kõik kõrvaldada, et vältida edaspidiseid õnnetusi.
Politsei korraldusel suleti kino, kuni kõrvaldatakse puudused.
 |
| Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar