Kolmapäev, 20. august 2014

1935-1938 – Korteriühingute „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“ majad


Päevaleht 20.11.1935 lk 8
Väikekorteritega ühiselumajade ehitamisele
Ehitus ühes krundiga läheb maksma 125.720 kr.
Linna ehitusosakond valmistas plaani ja organiseerib korteriühingu
Linnavalitsuse kavatsus ergutada Tallinnas väikekorteritega ühiselumajade ehitamist on teoks saamas. Eile linnavalitsus kiitis heaks esimese ühiselumaja projekti, lubas anda obrokile tarvilise ehituskrundi ja tegi ehitusosakonnale ülesandeks asuda korteriühingu organiseerimisele.
Ehitusosakonna projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhatusel oli valmistanud esimese väikekorteritega ühiselumaja plaani. Maja saab 4-kordne, telliskivist välis- ja sisemiste kandeseintega paekivist alusmüüril. Laed betoonist, raudtalade vahel ja puukattega, katus põletatud savikividest. Peale keskkütte ette nähtud ka ahjud tubade soendamiseks.
Üldse on 36 korterit ja 4 äriruumi; 16 korterit on 2 toa ja köögiga, 20 korterit – 1 toa ja köögiga; peale selle igal korteril eesruum, klosett, toidusahver ja puukuur keldris. Üldtarvitamiseks on keldris vannid ja pesuköögid, pööning pesu kuivatamiseks.
Esimene elumaja püstitatakse Kunderi ja Kuulbarsi tänava nurgale, kust linn annab obrokile 1.100 ruutmeetrit maad. Maja ehitus läheb maksma 114.000 krooni, krunt 11.720 krooni.
Korteriühingute ellukutsumise eeltööd võtab endale ehitusosakond. Osakond muretseb ühingule majade jaoks maa-alad, valmistab projektid ja kalkulatsioonid. Üksikute elukorterite eelhinnad arvutatakse välja ja jagatakse eelkalkulatsioonides tähendatud ühiselamu ehituskulud üksikutele korteritele. Ühingusse astuda soovijal tuleb tasuda linnakassasse 30 kr. sisseastumismaksu ja üks neljandik korteri eelhinnast, mille kasutamiseks ta avaldanud soovi.
Korteriühingu asutamiskoosolek kutsutakse kokku siis, kui on pandud kinni 2/3 ühiselamus ettenähtud korterite arvust. Asutamiskoosoleku järele laekunud summad ja asjaajamine antakse üle ühingu korraldusse, kes asub ühiselamu püstitamisele. Vajaduse korral ollakse abiks ühingule ehituskulude katteks laenu muretsemisel.
Ühingu põhikirja järgi selle liikmed võivad olla õigus- ja teguvõimelised Eesti vabariigi kodanikud. Mittesobivaid isikuid vastu ei võeta. Ühingu tegevus käib maksvate ja kõigi maksma pandavate seaduste alla. Tema tegevuskapital moodustub osamaksudest, maksudest ehituskulude arvel, perioodilistest maksudest ja laenudest. Ühingu tegevust juhib juhatus. Igale liikmele antakse kasutada korter, kus selle tarvitaja on kohustatud käituma heaperemeheliku hoolega. Korteri korrashoiukulud kannab korterikasutaja. Maja paranduskulud, kanalisatsiooni ja tänavate korrashoiu ja maja valitsemiskulud kannavad korterikasutajad võrdselt oma korteri väärtusele.

Vaba Maa 20.11.1935 lk 9 (samal teemal ka Vaba Maa 9.11.1935 lk 9)
Korteriühingud ühiselumaju ehitama.
Ühiselumajad linna vabadele ehituskruntidele. – Üks väikekorteritega elumaja Kunderi ja Kuhlbarsi tän. nurgale.
Linna ehitusosakond korteriühingute organiseerijaks.
Teisipäeval Tallinna linnavalitsus linna ehitusosakonna ettepanekul kiitis heaks korteriühingute organiseerimise tingimused ja otsustas esimesele asutatavale korteriühingule ühiselumaja püstitamiseks anda alalisele obrokile Kunderi ja Kuhlbarsi tänavate nurgal asuva maa-ala 1172 ruutmeetri suuruses. Sellele krundile kavatsetakse ehitada 4-kordne telliskivist elumaja 36 väikekorteri ja 4 äriruumiga. Elukortereist 16 on nähtud ette 2 toa ja köögiga ja 20 korterit ühe toa ja köögiga, kusjuures igal korteril on esik, toidusahver, klosett ja keldris puukuur. Üldiseks kasutamiseks on majaelanikele keldrikorral pesuköögid, neli vanniruumi ja muud kõrvalruumid. Hoone maht projekti kohaselt on 8135 kantmeetrit ja ehitus läheks maksma 114.000 krooni. Ühes krundiga elumaja valmisehitamine maksaks 125.720 krooni. Elumaja varustatakse puhtavee-, kanalisatsiooni- ja elektri-seadetega, kuna ruumide soojendamiseks on nähtud ette ahjuküte.
Korteriühingute organiseerimise tingimustes nähakse ette, et Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond võtab enesele eeltööd korteriühingute organiseerimiseks. Nende ühingute ülesandeks on ehitada või omandada maju selleks, et anda edasi kõik või suurem osa nende elu- ja äriruumide pindalast kasutamiseks oma liikmetele. Selleks otstarbeks ehitusosakond valib linnavalitsuse loal linnale kuuluvate vabade ehituskruntide hulgast maa-ala ühiselumaja püstitamiseks, valmistab selle ehitusprojekti ja ehituskulude eelkalkulatsiooni, arvutab üksikute elu- ja ärikorterite eelhinna, jagades eelkalkulatsioonis ettenähtud ühiselumaja ehituskulud üksikutele korteritele, töötab välja asutatava korteriühingu põhikirja kavandi, võtab vastu sooviavaldusi korteriühingu liikmeks astumise kohta ja esialgseid sissemakse ning toimetab kõiki korteriühingute organiseerimisega ühenduses olevaid töid.
Isikud, kes soovivad astuda korteriühingu liikmeks, peavad esitama linna ehitusosakonnale vastava sooviavalduse ja tasuma linna kassasse sisseastumise maksu arvel 30 krooni ning osamaksu arvel vähemalt 25 prots. nende korterite eelhinnast, mille kasutamiseks on avaldatud soovi. Osakonnal on seejuures jäetud õigus jätta rahuldamata sooviavaldajate enamusele mittevastuvõetava seltskondliku seisukohaga isikute poolt esitatud sooviavaldusi.
Kui osakonna poolt vastuvõetavateks tunnustatud sooviavaldajate poolt on pandud kinni kaks kolmandikku ühiselumajas ettenähtud korterite arvust, kutsub linna ehitusosakond kokku korteriühingu asutamiskoosoleku.
Kui ühingu asutamine on läinud korda ja ühing alustab oma tegevust, annab linna ehitusosakond ühingu korraldusse ühingu liikmete poolt linnakassasse maksetud rahasummad. Vajaduse korral abistab Tallinna linnavalitsus korteriühingule laenu saamist ühiselumaja ehituskulude katteks järgmistel tingimustel: 1) korteriühingu liikmete poolt kuni ehitatava maja katuse alla viimiseni kokkupandava ühingu talituskapitali arvel vähemalt 50 prots. ehituskulude eelkalkulatsioonis ettenähtud summast; 2) see laen tasutakse ehitatavale majale tehtavast hüpoteegi- või muust pikaajalisest laenust, niipea kui ehitustöödega on jõutud niikaugele, et laenu saamine on võimalik; 3) linnavalitsusele jääb järelevalve õigus laenusumma tegeliku kasutamise üle.
Korteriühingu põhikiri, mis koostatud Soome ja Rootsi eeskuju järele, näeb ette, et ühingu liikmed vastutavad ühingu kohustuste eest peale oma osamaksude ja korterite ehituskapitalide veel ühe osatähe suuruse summaga. Ühingu talituskapitali moodustavad osamaksud, maksud korterite ehituskulude arvel, liikmete perioodilised maksud ja ühingu ettevõtete sissetulekud ning laenud. Ühingu tagavarakapitali moodustavad liikmete sisseastumismaksud, esimese tegevusaasta puhaskasu, teise ja järgnevate aastate puhaskasu 20 prots. suurustest osadest, kuni tagavarakapital on tõusnud 50 prots. maja hinnast, ning muudest juhuslikkudest sissetulekutest.
Iga üksiku korteri väärtuse arvutab ühingu juhatus, jaotades maja üldehituskulud või ostuhinna korteritele proportsionaalselt korterite põrandapinnaga, arvestades seejuures ühtlasi kõigi asjaoludega, mis tõstavad või vähendavad korterite väärtust.
Ühingust lahkumisel liige peab näitama ära isiku, kes nõus on tema asemele ühingusse astuma kõigi õiguste ja kohustustega. Kui liige omale asemikku ei leia, saab ta ühingult osamaksud tagasi, tasutud osa maja hinnast aga alles siis, kui uus liige on asunud korterit kasutama. Juhul, kui asemeletuleja ei ole nõus korteri eest tasuma sama hinda, mis tema eelkäija oli maksnud, siis langeb kahju lahkunud liikme arvele. Liikme surma korral lähevad tema varanduslikud õigused üle tema seaduslikule pärijale.
Korteri kasutaja on kohustatud kasutama oma korterit korralikult ja heaperemeheliku hoolega, nii et sellest ei teki tüli ega kahju ühingule ega teistele korteriomanikkudele. Korteri korrashoiu kulud kannab ja tarvilised siseparandused teeb korteri kasutaja oma kulul. Maja üldkulud (remont, õue ja tänava korrashoid, kojamehe tasu jne.) jaotatakse korterikasutajate vahel, vastavalt korterite väärtusele.
Korterile langeva osa laenudest võib ühingu liige soovikorral tasuda kas korraga või lühema aja jooksul. Tal on õigus ühtlasi ka oma korterit edasi üürida.
Ühingu tegevust juhivad peakoosolek ja juhatus. Juhatuses on esimees ja vähemalt 3 liiget, kelle peakoosolek valib 3 aastaks. Revisjoni-komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest.
Liige heidetakse ühingust välja 1) kui ta korduvalt ei täida oma rahalisi kohustusi ühingu vastu, 2) kui ta korduvalt rikub ühingu kodukorda, 3) kui ta korterikasutajana saadab toime niisuguseid eksimusi, mis majaomanikku õigustavad üldiste seaduste järgi lõpetama üürilepingut enne tähtaega.

Vaba Maa 21.11.1935 lk 3
Kasarmud ja väikemajad
Elanike kokkukuhjamine pole ideaal.
Toimetusele kirjutatakse:
Nüüd on maksvusele pääsenud hüüdsõna, et linnade „alevistumisele“ tuleb piir panna. Tallinna uued linnaisad tahavad selge piiri tõmmata, kus lõpeb maa ja algab linn. Selleks pidurdatakse ehitustegevust linnaservadel ja juhitakse kapital kesklinna suunas. Väikeste 1–2 korteriga elamute asemel tahetakse ehitada 4–5-kordseid kivimürakaid mitmekümne korteriga. Seda peetakse tarviliseks „fassaadi“ pärast. Kesklinn ja selle lähem ümbrus peab võtma esinduslikuma näo.
Viimane on arusaadav. Kaksipidi mõtlemist aga tekitab too 36 väikekorteriga suurmaja, mida tahetakse püstitada Kunderi tänavale. Tõsi, sääraseid „mesipuid“ ja üürikasarmuid on küllalt ka mujal maailmas ja on meilgi. Tallinna agulitesse on püstitatud rohkesti puulobudikke paarikümne kööktoaga – aga küsitagu, kas elu sellises on mugav? Juba tervishoidliselt jätab selline kasarm palju soovida. Võidakse ütelda, et nüüd ehitatakse otstarbekohasemalt, aga suure korterite arvu tõttu maja omandab paratamatult kasarmu iseloomu.
Kui on õige, et Tallinna kesklinn ja selle lähem ümbrus vajab „väljaehitamist“, siis ometi ei saa elanike kokku kuhjamist kitsale maa-alale lugeda mingiks vooruseks. Või on juba ümber hinnatud see tõde, et aedlinna maja tüüp, kus 1–2 korterit ja väike aialapike, on eelistatum üürikasarmust ta süngete koridoride ja niiskete hoovidega?
Kui asja vaadelda sellelt seisukohalt, siis pole suurte, väikekorteritega elumajade ehitamine mingi ideaal, mille poole maksaks püüda. Ja on tõesti küsitav, kas leidub inimesigi, kes ehitusühingutesse astudes tahavad endid eluksajaks siduda kasarmelamuga.
Suuri, 4–5-kordseid elamuid on ju ennegi püstitatud ja tehakse seda veelgi, kuid need eeldavad ka suuri, 4–6 toaga kortereid. Vastasel korral elanike kokkukuhjatus ja selle ebamugavused annavad end kohe tunda.
– st.

Päevaleht 10.01.1936 lk 8
/KÜ Asula, KÜ Raua/
Linn organiseerib ühiselumajade ehitamist
Lähemal ajal oodata korteriühingute kokkuastumist. – Suuremate korteritega elumaja Raua tänavale. – Projekt valmimas suurkorteritega elumajale kesklinnas.
Linnavalitsuse ehitusosakonnas on praegu käimas korteriühingute organiseerimise eeltööd. Detsembris 1935. a. valmistas osakond 2 ühiselamu projekti. Üks ühiselamu kavatsetakse  püstitada Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgale ja selles on 20 ühetoalist ja 16 kahetoalist korterit ning 4 äriruumi. Majas on ette nähtud ahjuküte ja ühised vannitoad. Teine ühiselamu kavatsetakse püstitada Raua tän., linna algkoolimaja kõrvale. Selles ühiselamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 7 neljatoalist korterit ning 4 äriruumi. Igas korteris on vannituba. Majas on ette nähtud keskküte.
Kodanike hulgas on märgata elavat huvi asja vastu. Osakonnas käib igapäev rohkesti inimesi saamas üksikasjalisi andmeid ja kinni panemas kortereid. Suur osa kortereid ongi juba soovijate poolt kinni pandud. Vabad on veel Kunderi tän. ühiselamus mõned ühe- ja kahetoalised korterid ning äriruumid ja Raua tän. ühiselamus mõned kolme- ja neljatoalised korterid ning äriruumid.
Kuna korteriühingute organiseerimise eeltööd edenevad üsna jõudsasti, siis võib oodata juba lähemal ajal esimeste korteriühingute asutamiskoosolekute kokkukutsumist ja eeloleval kevadel võib arvatavasti aegsasti algust teha nägusate ühiselamute püstitamisega.
Osakonnas on valmimisel projekte südalinna rajoonis kavatsetavate ühiselamute jaoks, kus on nähtud ette peamiselt nelja- ja viietoalised elukorterid ja äriruumid.

Vaba Maa 18.01.1936 lk 9
/KÜ Raua/
39 korteriga ühiselumaja Raua tänava ääre.
Tallinna linnavalitsus kinnitas reedel Raua tänava ääre ehitatava ühiselumaja eelkavandi ja korterite eelhinnad ning andis loa linna ehitusosakonnale korteriühingute organiseerimise tingimuste kohaselt alata korteriühingu organiseerimise eeltöödega. Ühiselumaja projekt töötatakse välja hiljem ning esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks ühes ettepanekuga 1800 ruutmeetri suuruse maatüki obrokile andmise kohta korteriühingule ühiselumaja ehitamiseks.
Kubatuurse eelarve järele Raua tn. ääre ehitatava 4-kordse kivist ühiselumaja ühes krundi ja garaazhidega läheb maksma 213.600 krooni. Uude majja tuleb 39 korterit, sellest 4-toalisi – 1, 3-toalisi – 7, 2-toalisi – 19 ja ühetoalisi 12. Eelhindade järele ühetoaliste korterite ehituskulu on 3520–2785 kr., kahetoaliste korterite juures 5650–4540 kr. ja 3-toaliste korterite juures 7650 kr. 4-toalisi kortereid tuleb ühiselumajja ainult üks ja selle ehituskulu on 9550 kr. Ühetoalistes korterites põrandapinda on nähtud ette 34,5–27,3 ruutmeetrit, kahetoalistes korterites 55,5–44,5 ruutmeetrit ja neljatoalises korteris 93,7 ruutmeetrit. Kõik kolmetoalised korterid tulevad 75 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga. Iga korteri juure, peale esiku ja köögi, ehitatakse omaette vannituba ning maja varustatakse keskküttega.
Ühiselumaja alla krunt, suurusega 1800 ruutmeetrit, antakse Raua tänava rajooni rajatava uue tänava äärest.

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Päevaleht 22.01.1936 lk 6
/KÜ Uus 22/
Suurkorteritega ühiselumaja Uuele tänavale
Ehitusosakonnas on projekteerimisel suurkorteritega ühiselumaja, mis tuleks püstitamisele linnakrundile Uuel tänaval. Seni on projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhtimisel valmistanud ja linnavalitsuselt heaks kiidetud kaks väikekorteritega ühiselumaja projekti. Nende püstitamiseks luuakse korteriühingud ja majade asukohaks on Politseiaed.
Vahepeal on tulnud sooviavaldusi suuremate korterite peale ja nähakse heameelga kesklinna lähedust. Nüüd ongi büroo selle teostamisele asunud. Uus maja on 4–6-toaliste korteritega ja kõigi mugavustega. Väliselt tahab maja olla eeskujuks ja anda tõuget suurelumajade püstitamisele kesklinna piirkonnas.
Kui projekt on kinnitatud, avatakse ehitusosakonnas soovijate registreerimine ühingu loomiseks.

Päevaleht 30.01.1936 lk 8
/KÜ Raua/
Ühiselamu asutajad koosolekul
Ehitus algab kevadel
Teisipäeval oli Raua tänavale kavatsetava ühiselamu püstitamise ja ekspluateerimise eesmärgil organiseeritava korteriühingu asutamise koosolek. Koosolekust võtsid osa kõik kodanikud, kes on juba pannud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti P. Mägraken, K. Ant, G. Treuberg ja E. Tohver.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek vaatas ühtlasi läbi põhikirja kavandi, tehes selles mõningaid täiendusi ja muudatusi.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist võimalikult kiiresti, et juba varakevadel saaks alata kavatsetava ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ette nähtud algkapitalist on juba pandud kokku.
Kõnesolevas ühiselamus on veel saada 2 neljatoalist, 1 kolmetoaline ja 1 kahetoaline korter ning äriruumid.

Päevaleht 7.02.1936 lk 6
/KÜ Asula/
Teine korteriühing alustas tegevust
Kunderi tän. 4-kordne elumaja
Korteriühingute organiseerimise eeltööd ehitusosakonnas on edenenud nii kaugele, et võidi kokku kutsuda osanikud Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgal kavatsetavate ühiselamute püstitamiseks.
Koosolek leidis aset pritsimaja saalis. Sellest võttis osa 24 kodanikku, kelle poolt on pandud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas üksmeelselt asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti J. Külviste, J. Riivand, O. Reisner ja J. Kirsima.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks ühingu põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist kiiresti, et juba varakevadel saaks alata ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ettenähtud alguskapitalist on juba kokku pandud.
Esimese ühingu asutamiskoosolek oli eelmisel nädalal.
Kunderi tän. kavatsetav ühiselamu on 4-kordne telliskivist ehitus. Selles on 16 2-toalist ja 20 1-toalist korterit ning 4 äriruumi. Praegu on veel kinni panemata 1- ja 2-toalised korterid ning äriruumid.

Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 269

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pealinna Teataja 15.02.1936 lk 3
2 korteriühingut ellu kutsutud.
Aia t. ühiselamut ei tule.
Korteriühingud Raua ja Kunderi tän. kavatsetud ühiselamute kohta on nüüd juba kutsutud ellu. Mõlematest majadest on suurem osa kortereid pandud kinni ja korteriomanike vahel on toimunud asutamiskoosolekud, kus mõlemale korteriühingule valiti ka ajutised juhatused. Viimaste hooleks pidi jääma ühingute põhikirjade lõplik väljatöötamine ja kinnitamiseks esitamine. Ühingute põhikirju seni veel kinnitatud ei ole.
Kolmanda, Aia t. kavatsetud ühiselamu püstitamise küsimus on nüüd muutunud lahtiseks. Ehitusosakond kavatseb selleks valitud krunti hoida varuks juhuks, kui linn tahab lagunenud Aia t. algkoolimaja asemele hakata ehitama uut hoonet. Teiselt poolt on sama krundi saamiseks avaldatud soovi ka Spordi Keskliidu poolt, kes maad vajab kavatsetava spordihoone tarvis.

Päevaleht 27.02.1936 lk 8
/KÜ Uus 22/
Neljakordne ühiselamu Uuele tänavale
Vastu tulles paljude kodanike soovele, omandada korterit mõnes südalinna rajoonis asetsevas ühiselamus, linnavalitsuse ehitusosakond on valmistanud uue, järjekorras neljanda ühiselamu kavandi.
See ühiselamu on kavatsetud ehitada Uuele tän. nr. 22. Ühiselamu kujutab endast neljakordset telliskivist ehitust, mille kõrgus 17 meetrit. Elumaja sisaldab 6 viietoalist, 1 kolmetoalise ja 1 kahetoalise elukorteri ning 2 äriruumi. Peale selle on ette nähtud 3 autogaraashi. Ehituskulude eelarve ühes hinnaga tõuseb 135.800 kroonile.
Arvestades osakonnale esitatud rohkete eelsooviavaldustega, võib loota, et selles elamus ette nähtud korterid kodanike poolt peatselt kinni pannakse ja selle maja ehitamiseks organiseeritava korteriühingu organiseerimise eeltööd samuti jõudsasti edenevad, nii et maja ehitamisega võib algust teha juba käesoleval kevadel.
Kavatsetava ühiselamu kava võib näha linnavalitsuse ehitusosakonnas Nunne 2, tuba 6, igal tööpäeval kl. 11–12-ni.

Vaba Maa 3.04.1936 lk 9
Kahele korteriühingule valiti juhatus.
Neljapäeval peeti Raua tänava ühiselumaja korteriühingu „Raua“ liikmete üldkoosolek. Korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Paul Mägraken, liikmeteks – Eduard Toffer, Gerhard Treuberg, major Karl Unt ja Aksel Vaap. Raua tänava ühiselumaja tuleb 16 suuremat, 3–4-toalist, korterit, millest 2 korterit veel välja andmata.
Mõne päeva eest toimus ka Kunderi tänavasse ehitatava ühiselumaja korteriühingu „Asula“ liikmete üldkoosolek. Selle korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Voldemar Lehtmets, liikmeteks – A. Groomann, J. Külviste, O. Reisner ja J. Kirsima.
Kunderi tänava ühiselumajas kõik korterid on antud välja. Ühiselumajja tuleb ühtekokku 30 väikekorterit, enamik ühetoalised /=kahetoalised/.
Mõlema ühiselumaja ehitus algab lähemal ajal.

Päevaleht 4.04.1936 lk 11
/KÜ Asula, KÜ Raua, KÜ Uus 22/
Ühiselumajade ehitamine algab
Läinud kuu lõpus registreeriti Kunderi ja Raua tän. ühiselamute korteriühingute põhikirjad. Mõlemad korteriühingud on pidanud oma peakoosolekud, kus valiti ühinguile juhatused, kes asjaajamise võtavad üle ajutistelt juhatustelt, arutati läbi ühiselamute ehitusprojektid, anti uuele juhatusele juhtnööre tegevuseks j.m. Juhatusele antakse üle ka ühinguliikmete sissemaksud, millega ehitusi võidakse alata. Nii Kunderi kui ka Raua tän. ühiselamud tahetakse tulevaks aastaks ehitada valmis.
Registreerimata on veel Uue tän. ühiselamu korteriühingu põhikiri. See ühiselamu sisaldab ainult suuri kortereid, mis on kõik juba kinni pandud. Vabad on ainult äriruumid. Ka Kunderi tän. ühiselamus on kõik korterid võetud, ainult Raua tän. elamus on neid veel mõned saada.

Vaba Maa 22.04.1936 lk 9
Ühiselumajade projektid valmimas.
Uute korteriühingute soovil linna ehitusosakonna projekteerimise büroo on asunud töötama välja lõpp-projekte ühiselumajade jaoks, millest praegu on käsil Raua ja Kunderi tänavaisse ehitatavate ühiselumajade projektid. Ehitustööd korteriühingute poolt kavatsetakse kohe pärast projektide valmimist anda välja vähempakkumise teel.
Uue tänava ühiselumaja korteriühingu „Uus 22“ liikmete üldkoosolekul valiti ühingu juhatuse esimeheks Albert Tomson ja liikmeteks pr. Lea Limberg, Leopold Luus ja Karl Ainson.

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uudisleht 23.04.1936 lk 5-6
Tallinn ei saa iialgi valmis
/.../
Majad, millel paarkümmend omanikku
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna poolt on asutud energiliselt organiseerima n.n. ühiselumajade ehitamist. Selleks luuakse vastavad ehitusühingud. Tänavu hakkavad maju ehitama terve rida sarnaseid ühinguid. Registreeritud on siiamaale: „Raua“, „Asula“ ja „Uus 22“.
Korteriühing „Raua“ ehitab oma maja Raua tän. nr. 16. Maja tuleb 16 elukorteriga (3-4 tuba). Iga ühingu liige omab ehitatavas majas ühe korteri. Ehitajaist-osanikest oleks nimetada koolivalitsuse direktorit Paul Mägrakeni, ärimees Ed. Tofferit, major K. Anti, G. Treubergi, Aksel Paapi j.t.
Kunderi tänavale hakkab ehitama ühiselumaja „Asula“, kuhu kuuluvad ehitajatena teiste hulgas Vold. Lehtmets, A. Grooman, J. Külviste, O. Reisner, J. Kirsima j.t.
Korteriühing „Uus 22“ ehitab oma maja Uuele tänavale. Projekt on praegu linnavalitsuses väljatöötamisel. Ehitusühingu juhatusse kuuluvad Albert Tomson, pr. Lea Limberg, Leopold Luus, Karl Ainson ja teised.
/.../

Uus Eesti 29.04.1936 lk 2
Korteriühing „Asula“ sai obrokikrundi.
Igaaastast kruntraha tuleb tasuda 1 sent ruutmeetrilt
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Asula“, anda ühingule obrokile ehituskrunt Kunderi ja Kuhlbarsi tänava nurgal. Linnavalitsus pidas võimalikuks anda maad obrokile ajakohase ehituse püstitamiseks ühekordse obrokimaksuga 9 kr. ruutmeetrilt ja igaaastase obrokimaksuga 1 sent ruutmeetrilt. Ühekordne obrokimaks kuulub tasumisele ühesuurustes osades 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5 protsenti aastas.
Korteriühing „Asula“ obrokikrunt on 1000 ruutmeetrit suur, kuhu korteriühing peab ehitama elumaja kolme aasta jooksul arvates 1. maist 1936. a.

Päevaleht 20.05.1936 lk 7
Uus korteriühing saab linnalt krundi.
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Uus 22“, et ühingule antaks obrokile ehituskrunt Uuel t. 22. Rahandusosakond pidas võimalikuks anda maad sellel kohal obrokile ühekordse obrokimaksuga 18 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga 2 senti ruutmeetrilt.
Sealjuures ühing kohustub krundile ehitama elumaja kolme aasta jooksul, arvates 1. maist s.a.

Päevaleht 13.08.1936 lk 6
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühing „Uus 22“ projekt kivist neljakordse elamu püstitamiseks Uuel tän. 22. /.../

Päevaleht 26.08.1936 lk 5
Korteriühing sai ehituskrundi obrokile
Korteriühing „Raua“ pöördus palvega linnavalitsusele, anda ühingule obrokile ehituskrunt Raua tän. ja projekteeritud uue tänava nurgal. Linnavalitsus otsustas anda maa ühekordse obrokimaksuga 11 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubati tasuda ühesuurustes osades 25 a. jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi.

Päevaleht 24.03.1937 lk 7
Rida uusi suuremaid ehitusi
Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühingu „Raua“ projekt kivist neljakordse elumaja ehitamiseks Raua tän. nr. 34. /.../
Korteriühingu „Asula“ projekt elumaja ehitamiseks Kunderi tän. nr. 1. /.../


Ühiselamute ehitamine läheb hoogu (1938)

Üürnik hakkab majaomanikuks (1938) - KÜ Asula