reede, 30. mai 2014

Ehitamata jäänud majad 4


Tööstuspalee ehk tööstus-aktsiaseltside maja


29.04.2014

Uus Eesti 20.12.1936 lk 2
Tööstuspalee ehitamine otsustatud.
Vabadusplatsi ääre 6–7-kordne mõjukas hoone.
Uue tööstuspalee ehitamiseks Tallinna Vabadusplatsi ääre on eeltööd praegu käimas. Uue hoone püstitamiseks on moodustatud aktsiaselts, mis ühiselt asub ehitama suurt hoonet, kus leiaksid peavarju mitmed suuremad tööstusettevõtted. Aktsiaseltsi nimeks on „Tam“, milline nimi on moodustatud sõnadest tööstuseaktsiaseltside maja. Aktsionärideks on a.-s. Eesti turbatööstused, a.-s. Esimene Eesti põlevkivitööstus, riigi metsatööstus, Eesti metsa ja tselluloosi aktsiaühing, a.-s. Telliskivitehased ja Virumaa elektri-aktsiaselts. Võimalik, et ettevõttesse tuleb aktsionärina juure ja leiab endale hoones peavarju ka riigi ringhääling.
Tööstuspalee püstitamiseks on aktsionäride poolt kokku pandud aktsiakapital 400.000 krooni suuruses, kus kaaluvam osa aktsiatest on turbatööstuse, põlevkivitööstuse ja metsatööstuse käes. Ettevõtte kohta on koostatud põhikiri, mille läbivaatamist majandusministeeriumis on oodata lähemail päevil. Seejärele võib ettevõte ka seaduslikult alustada oma tegevust.
Kavatsuste kohaselt tuleb uus tööstuspalee kas kuue- või seitsmekordne. Hoone asupaigana on ära ostetud krunt Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, vastu „Corso“ kohvikut, kus praegu asub üks puumaja ja telliskivimaja. Krunt on ostetud sihtasutiselt, mis peab ülal ka ligidalasuvat haigemaja. Ostetud krundi suurus on 1500 ruutmeetrit, millest 1000 ruutmeetrit läheb ehituse alla.
Uues hoones leiaksid kõik asjaosalised tööstused oma peakontoritele ruumid. Otstarbekohase ruumijaotuse saamiseks valmistavad kõik tööstused alguses oma nõuete kohased plaanid. Need mustandid kasutatakse hiljem arhitektide poolt ühise plaani koostamiseks maja kohta. Arvatakse, et üksikud tööstused saavad eeltöödega talve jooksul valmis, nõnda et kevadel võidakse hoone ehitusprojektide koostamine välja kuulutada. Kui suve jooksul sobivad plaanid kätte saadakse, võidakse hoone ehitustöödega alustada juba tuleval sügisel.


Uus Eesti 21.01.1937 lk 3
Tööstuspalee ehitamine teostub.
Uus aktsiaselts valis juhatuse.
Vabadusväljaku äärde veel üks 7-kordne hoone.
Uue tööstuspalee ehitamiseks Tallinna tulid kesknädalal esimeseks peakoosolekuks kokku „Kinnisvarade kasutamise aktsiaseltsi TAM“ osanikud. Koosolekul valiti aktsiaseltsi esimeheks „Eesti metsa ja tselluloosi aktsiaühingu“ direktor O. Hinto, esimehe asetäitjaks aktsiaselts „Esimene Eesti põlevkivitööstuse“ direktor M. Raud ja teisteks juhatusliikmeteks Ellamaa tööstuse juhataja V. Tõnisberg ja riigi metsatööstuse juhataja P. Saks. Revisjonikomisjoni valiti ins. R. Kask, dir. K. Imelik ja H. Visman.
Koosolekul otsustati hoone püstitamiseks ära osta krunt, mis asub Tallinnas Vabadusväljaku ääres Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, vastu „Corso“ kohvikut. Eelleping krundi omandamiseks on juba sõlmitud.
Uus hoone tuleb seitsmekordne kiviehitus, kus leiavad peavarju poolriiklikud ettevõtted tselluloosi, telliskivide, põlevkivi, metsa, elektri ja turbatööstuse alal. Nende ettevõtete vahel moodustatud aktsiaseltsi aktsiakapital on 400.000 krooni. Võimalik, et peale nende ettevõtete leiavad üürnikena uues hoones ruumi ka riigi ringhääling, piimaühingute keskliit „Võieksport“, inseneridekoda ja mõned teised asutused. Igatahes kujuneb see hoone küllalt ruumikaks, mis suudaks mahutada paljude suuremate ettevõtete bürooruume.
Uue hoone ehitusprojektide võistlus kavatsetakse välja kuulutada juba märtsikuus, nõnda et juulikuu alguseks oleksid senised hooned maha kistud ja võiks alata uue hoone ehitamine.
Krunt, kuhu hoone püstitatakse, on 1500 ruutmeetrit suur. Sellest kavatsetakse täis ehitada umbes 1000 ruutmeetrit. Üksikute bürooruumide kohta on juba vastavatelt ettevõtetelt päritud lähemaid andmeid, et neid hoone projektide kujundamisel arvesse võtta.

dea.nlib.ee
Vaba Maa 14.09.1937 lk 5
Tööstuspalee projektid.
Roosikrantsi tänava nurgale püstitatava hoone kavandite näitus.
Täna avati inseneridekoja ruumides Vene t. 30 hiljuti lõppenud riiklikkude tööstuste maja projektide võistlustele saadetud tööde näitus. Üldse oli võistlusele saadetud ja on näitusel esitatud 24 projekti. Mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga linna ehitusmäärustele mittevastavuse tõttu ei tulnud lähemalt järelevaatamisele 17 projekti. Kuid ka ülejäänuis ei leidnud zhürii ühtki auhinnaväärilist. Lõpuks otsustati siiski osta esitatud töödest neli projekti, mis näitusel on paigutatud välja märgusõnade „AS TAM“, „Kolmnurk“, „Industria“ ja „J-TAM-J“ all.
Kuna tööstuspalee, nagu juba nimetatakse ehitada kavatsetavat hoonet, projektide võistluse puhul olid auhinnad võrdlemisi rikkalikud – kogusummas 4500 krooni – oleks võinud arvata, et selleks puhuks meie arhitektid esitavad parema osa oma võimetest. Pealegi võis arvata, et arhitektide auahnust piitsutab ka võimalus viia enam-vähem lõpule Vabadusväljaku ühe külje kujundamine. Kuid nüüd näitust vaadeldes võib zhüriiga täiesti ühiselt tõendada, et see lootus pole täitunud.
Võistluse korraldajate soov on olnud saada Roosikrantsi tänava nurgale EKA maja vastu hoonet, mis kuidagiviisi ka peegeldaks meie tööstuste võimsust, kuid see külg peegeldub vaid vähestest projektidest. Enamus võistlejaist on näinud ränka vaeva sellega, kuidas viia tööstuspaleed kooskõlasse kõrvalasetseva EKA majaga. Viimane on muidugi ju soovitav, kuid mitme projekti juures on tööstuspalee kujunenud miskiks EKA maja kõrvalhooneks. Osa projektide teostajaid on unustanud ka ära, et hoonele ei vaadata mitte kusagilt kitsalt tänavalt, vaid avaralt Vabadusväljakult. Nii märgusõna „Teravnurk“ all esitatud projekt.
Meie võistlustel esinenud arhitektidele on viimasel ajal saatuslikuks saanud võistluse nõuetest, peamiselt linna ehitusmäärustest mitte-kinnipidamine. Nii jäeti sel põhjusel alles hiljutisel linnahaigla projektide võistlusel hulk töid läbi vaatamata ja nüüd jällegi 17 arhitekti pole küllaldaselt süvenenud ehitusmäärustesse. Asjaosalisele peaks juba küllalt teada olema, et kuigi nad sel teel saavutavad mõne paremuse, meie seniste võistlustraditsioonide järgi neid töid siiski ei auhinnata. Kui 14 arhitekti on teinud ühe ja sama vea, mitte teades, kuhu võib paigutada tulemüüri, siis on seesugustele äpardustele juba raske lahendust leida.


dea.nlib.ee

Päevaleht 15.09.1937 lk 1
Tööstuspalee projektid jäid auhindamata
24 esitatud projektist otsustas shürii omandada 6 paremat.
Insenerikoja ruumes on pandud välja hiljuti lõppenud tööstuspalee võistlusprojektid, arvult 24. Nagu teada, ei leidnud shürii nende hulgast ühtki auhinnaväärilist: kõigil leidus mõningaid puudusi. Puudused omakorda on tingitud peamiselt sellest, et Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänavate nurgal, „EKA“ maja vastas, selleks väljavalitud krunt pole kuigi sobiv „pilvelõhkuja“ ehitamiseks. Paljusid ehitustehnilisi küsimusi ja sundmääruste nõudeid olevat praegu võimatu täita nii, et hoone jääks arhitektooniliselt veel nägusaks ja silmale vastuvõetavaks.
Sissetulnud 24 projektist otsustas shürii siiski osta ära 6 projekti, kus nõuded enam-vähem täidetud. Kõik projektid on pandud välja publikule vaatamiseks insenerikoja ruumes, Vene tän. nr. 3.
Kinnised ümbrikud võistlejate märgusõnadega on alles avamata, nii, et autorid on alles teadmata.
Pildil vasemal – üks äraostetud, paremal – üks väljalangenud projekt.

dea.nlib.ee
Uus Eesti 23.11.1937 lk 1
12-kordne tööstuspalee Vabadusplatsile?
Valminud kaks uut projekti. – Lõpusõna ütleb rahvuslik ehituskomitee.
Uue tööstuspalee püstitamiseks on nüüd valminud kaks uut projekti. Kuna ehitus tuleb Vabadusplatsi äärde mõjukale kohale Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, siis on ka ehituse üldilmes arvesse võetud hoone esinduslikkust. Projektidest on üks koostatud 12-kordse hoone püstitamiseks, kuna teisel projektil tuleks uus hoone 7-kordsena. Kumb neist projektidest aluseks võetakse, on praegu veel teadmata. Igatahes on 12-kordse hoone projekt juba kõne all olnud rahvuslikus ehituskomitees ning seal on kaldutud arvamisele, et 12-kordne hoone oleks Vabadusplatsi ääres liiga kõrge. Kuid ka 7-kordse hoone ehitamine ei ole veel kindel, sest kõrvaloleva EKA majaga võrreldes oleks see hoone madalavõitu. Igatahes on arvata, et projektide juures veel võetakse ette mõningaid muudatusi.
Pildil on näha tööstuspalee mõlemaid uusi projekte. Paremal on tööstuspalee projekteeritud 12-kordse hoonena ja vasakul 7-kordse hoonena. Mõlemaid projekte on koostanud arhitektid A. Soans ja A. Kotli. Majas on ette nähtud bürooruumid Eesti suuremaile tööstuslikele aktsiaseltsidele, kes teatavasti selle maja ehitavad ühiselt.

Uus Eesti 1.01.1938 lk 4
Tallinna majade ülimaks kõrguseks 8 korda.
/.../ Teise olulisema küsimusena oli kõne all rahvuslikus ehituskomitees Vabadusväljaku nurgale ehitatava tööstushoone kõrgus. Tööstushoone projekte on praegu vaatlusel juba 24 tükki, mis kujutavad hoonet 7-12 kordsena. Rahvuslik ehituskomitee aga asus seisukohale, et 12-kordne hoone on Tallinna jaoks liiga kõrge, sellepärast ei peeta soovitavaks nii tööstushoone kui ka teiste hoonete ehitamist säärasesse kõrgusesse. Soovitavaks peetakse tööstushoone kui ka teiste hoonete kõrgust mitte üle 8 korra.
12-kordsete majade vastu räägivad motiivid, et nende kasutamine Tallinnas oleks liiga raske. Meil leidub vähe perekondi, kes tahaks minna nii kõrgele korrale elama. Ka ei harmoneeriks säärased kõrged hooned Tallinna linna üldpildiga. Majanduslikku põhjust nii kõrgete hoonete ehitamiseks ka ei ole, kuna krundi hinnad Tallinna kesklinnas on veel niivõrd odavad, et ei sunni püstitama pilvelõhkujaid.


Päevaleht 17.08.1938 lk 6
Tööstuspalee ehitamine algab sügisel
Hoone tuleb 8-kordne ja maksab 800.000 krooni
Vabadusväljaku ääre Roosikrantsi tän. nurgale püstitava riiklike ja poolriiklike tööstuste kontorihoone projekt on pika viimistlemise järele valminud ja esitati neil päevil linnavalitsusele kinnitamiseks. Kaheksakordse tööstuspalee ehitustööga tahetakse teha algust eelseisval sügisel. Ehituskrunt vabastati vanadest hoonetest juba möödunud aastal. Tööstuspalee üldkubatuuriks on nähtud ette 34.000 kantmeetrit ja ehituskulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Hoone ehitavad ühiselt rida riiklikke tööstusi. Praegu on nende arv, kes võtavad osa ehitusest ja endale leiavad ulualuse uues hoones, seitse. Nende hulgas on a.-s. Esimene Eesti Põlevkivitööstus, a.-s. Esimene Eesti Metsatööstus, a.-s. Eesti Turbatööstused, Eesti Metsa ja Tselluloosi a.-ü., a.-s. Telliskivitehased jne. On aga võimalik, et tuleb veel juure teisi riiklikke ettevõtteid nii et see arv suureneb kümnele.
Tööstuspalee on projekteeritud sarnaselt, et alumisel korral asetseb suurem äriruum, mille kasutamise kohta aga veel puudub selgus. Alumisele korrale mahutatakse ka asutatav keskkassa ning osa Eesti Metsatööstuse kontorist, millel rahvaga rohkem on kokkupuutumist, kuna teine osa jääb teisele korrale. Järgmised korrad sisaldavad ainult kontoriruume, mille juures seitsmes kord praegu on veel vaba kasutamise mõttes. Kaheksandal korral on aga nähtud ette suurem koosolekuteruum peakoosolekute ja muude suuremate istungite pidamiseks. Samas asetsevad ka klubiruumid, teenijate korterid ja muud majapidamisruumid. Nende kasutamine sünnib ühiselt.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 21.08.1938 lk 2
Kas selline tuleb tööstuspalee?
Vabadusväljaku ääre Roosikrantsi tänava nurgale püstitatava tööstuspalee projekti üldvaade. Tööstuspalee projekti valmistasid arhitektid A. Soans ja A. Kotli. On loota, et tööstuspalee ehitamine algab sel sügisel. Projekt on praegu kinnitamisel.


Päevaleht 3.11.1938 lk 3
A.-s. „TAM“-ist saab a.-s. „Keskkassa“
Tööstuspalee ehitab a.-s. „Keskkassa“. – Põhikapitali suurendatakse 400.000 kroonilt 1.000.000 kroonile
Laupäeval, 12. novembril, astub kokku a/s. „Tööstus Aktsiaseltside Maja“ peakoosolek, et otsustada põhikirja muutmise ja põhikapitali suurendamise küsimust, mis on saanud vajaliseks seoses a/s. „Keskkassa“ asutamisega.
Kavatsuste kohaselt a/s. „Tööstus Aktsiaseltside Maja“ pärast põhikirja muutmist muutub a/s. „Keskkassaks“, kellele läheb üle ka riigi enamuskapitalidega aktsiaseltside ja eripõhikirja alusel töötavate ettevõtete kontorihoone ehitamine Vabadusväljaku ääre, Roosikrantsi tänava nurgale, kus krunt selleks vabastati ehitustest juba paari aasta eest.
Pärast põhjalikumat kaalumist vastavates ringkondades on jõutud otsusele, et kahe aktsiaseltsi järele praeguses olukorras puudub tarvidus. A/s. „TAM“ kutsuti ellu vaid selleks, et ehitada ja valitseda tööstuspaleed. Kuna vahepeal riigi enamusega aktsiaseltside koordineerimiseks ja kontrollimiseks otsustati luua a/s. „Keskkassa“, siis leitakse, et viimane väga hästi võib ise ehitada üles hoone, milles ta tegelikult jääb peremeheks. Et aga hoida ära ülearuseid formaalsusi uue põhikirja registreerimisel, selleks peetakse otstarbekohasemaks muuta a/s. „TAM“ põhikirja ja anda sellele üle a/s. „Keskkassa“ funktsioonid.
Nagu kuuleme, kavatsetakse eelseisval peakoosolekul põhikapitali suurendada seniselt 400.000 kroonilt 1.000.000 kroonile. Tööstuspalee ehituskulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Ehituskrunt maksab 100.000 krooni.


Uus Eesti 1.02.1939 lk 4
Uusi riiklikke ehitusi.
/.../ Veel tahab „Ehitaja“ osa võtta Tallinna uue külmhoone ehituse väljapakkumisest. Külmhoone kulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Oodatakse ka Tartu kaitseliidu maja väljapakkumist. Kuna „Ehitaja“ on ühtlasi „Keskkassa“ osanik, hellitatakse lootusi, et „Ehitajal“ on väljavaateid „Keskkassa“ maja ehitustööde oma kätte saamiseks. Praegu „Keskkassa“ maja projektid on järjekordsel ümbertöötamisel, et uuele ehitusele Vabadusplatsi ääres anda võimsamat ja esinduslikumat ilmet. /.../

 
* * *
25.04.2014
Roosikrantsi 6


Pealinna Teataja 26.04.1939 lk 1
Ärihoone rikub elamisrajooni ilmet
„Põhjala“ kummitööstus soovib püstitada Roosikrantsi tn. 6 asetsevale krundile neljakordset äri- ja eluhoonet. Esitatud plaani kohaselt tuleksid hoone alumisele korrale suuremad, avarate akendega äriruumid. Kuna see pole kooskõlas naabruses paiknevate eluhoonetega, siis linnavalitsus ei poolda säärase ärihoone püstitamist Roosikrantsi tänavale.

Uus Eesti 31.05.1939 lk 6
Uusi suurehitusi rajamisel.
...Lähemail päevil algavad kahe neljakordse maja ehitustööd Roosikrantsi tänavas. Korteriühing „Oma pere“ ehitab neljakordse kivimaja riigikontrolli maja kõrvale, Roosikrantsi nr. 8-b, kuna kummitööstus „Põhjala“ ehitab sama kõrge kontori- ja eluhoone Roosikrantsi nr. 6. Ehitusprojektid on linnavalitsuses juba läbi vaadatud ning saadetud kinnitamiseks Vabariigi Presidendile...


* * *

Eestimaa Töölisühingute Keskliidu tööliselamud

Uus Eesti 21.10.1936 lk 2
Töölistele oma korterid Tallinna.
Töölisühingute keskliit kavatseb tööliselamute ehitamist
Eestimaa töölisühingute keskliidu juhatus peab vajalikuks Tallinnas valitseva korterikriisi, eriti tööliskorterite üüri tõusu tõttu algatada ühiselamute ehitamist. Iga üürihinna tõus mõjutab töölise elustandardit ja põhjustab seega osaliselt ka palgatülisid. Kuna korterite üürihinna tõusu peamiseks põhjuseks on korterite puudus, siis loomulikult oleks kõige õigem lahendus korterite juurdeehitamine, arvatakse Eestimaa töölisühingute keskliidu ettepanekus, mis esitatud sotsiaalministrile.
Eestimaa töölisühingute keskliidu juhatuse kavatsuse järgi oleks vajalik võimalikult pea püstitada 3 tööliskorteritega elumaja umbes 120 korteriga, mis tuleksid väljaandmisele ametiühingute kaudu, kusjuures eesõigus peaks jääma lasterikkamaile perekondadele. Korterid oleks mõeldud töölise pärisomandusena ja nende väljaost ette nähtud igakuise üürimaksu näol 20 a. jooksul. Korteri omakssaamine tõstaks töölise sisetunnet, teeks tema üheväärseks seltskonna liikmeks, ja see asjaolu pole vähese tähtsusega klassivõitluse psühholoogia asendamisel ühistunde psühholoogiaga.
Nagu kalkulatsioonid näitavad, ei tule soodustatud intressi juures kõigiti moodsa korteri väljaost kuumaksu näol kallim kui praegused korterite üürid eramajades. Kuna aga lasterikaste perekondade eesõigus neile elamuile peaks kindlasti püsima jääma, tekib raskusi ehitamise krediidi küsimusega. Harilikult ühiselamu ehitajad panevad ise kokku 25 prots. ehituse hinnast ja saavad pangalaenu 75 prots. Jäädes kindlasti tööliste isetegevuse põhimõtte alusele, ei saa aga töölisühingute keskliit samal ajal olla kindel, et need, kes kõige enam kortereid vajavad ja kellel kõige raskem eramajas korterit saada, nimelt lasterikkad perekonnad, saaksid anda need 25 prots. ehituse algatamiseks. Siin oleks vajalik eriline laen riigi poolt, intressiga mitte üle 3 prots., mis võimaldaks selle algatuse teostamisele asumist ja mis oleks mõeldud mitte toetusena, vaid päris reaalselt tagasimaksetava laenuna, kindlustatud kinnisvaraga. Soovitav oleks aga ka ülejäänud 75 prots. laenu saamise võimaluste selgitamine enne asja teostamist. Keskliidu arvates peaks see laen tulema riiklikelt rahaasutusilt, obligatsioonide kindlustusel, kuid olema koormatud mitte üle 4 prots.
Läbirääkimistel linna ehitusosakonnaga on selgunud, et linnal oleks anda obrokile krunte töölisrajoonides. Nii et krundi saamise tingimustes on olukord töölisühingute keskliidu algatusele soodus.
Võib arvata, et algatus leiab tööliskonnas suurimat heakskiitmist. Kalkulatsioonid uute tööliselamute kohta valmisid arhitekt Käsperil kesknädalaks. Neist kalkulatsioonidest selgub, et keskküttega majas suur kahetoaline korter eeskojaga, köögiga ja vannitoaga, kus põranda pinda on 45 ruutmeetrit, läheks maksma 4.700 krooni ümber. Kui korter välja osta 20 aasta jooksul, tuleks maksta üüri iga kuu mitte üle 38 krooni. Seal hulgas on siis keskkütte kulu, maja korrashoid, amortisatsioon ja kapitali intress. Arhitekt Käsperi arvates see üürisumma, mille juures pealegi korter jääb töölise pärisomanduseks, ei ole kallim eramajade üürist, kuna juba lihtsast ühetoalisest korterist nõutakse eramajades praegu ilma keskkütteta 25 krooni kuus.

Uudisleht 24.01.1937 lk 3
Pilvelõhkujaid nagu seenevihma
/.../ Kolme ühiselamu ehitamine on kavas Eestimaa Töölisühingute Keskliidul. Igas majas leiduks 30-35 korterit väiksemapalgalistele töölistele. Majad tahab Töölisühingute Keskliit omal jõul ehituslaenu abil valmis ehitada. Hiljem jagatakse korterid töölistele väljaostmiseks. Kaks maja ehitatakse Veerenni tänavale, kuna kolmanda maja asukohana on ette nähtud Paldiski maantee. /.../

* * *

Lasterikaste perekondade elamud Lasnamäel

Uudisleht 3.02.1938 lk 2
Pealinn suure tööragina eel
/.../
Uuel eelarveaastal hakkab teoks saama ka kodude rajamine lasterohketele perekondadele, kellele kas lasterohkuse või majandusliku kehvuse tõttu on raske saada sobivat korterit. Linn on vastavate majade ehitamiseks 1038.–1939. a. eelarvesse juba võtnud 150.000 krooni. Lasterohketele perekondadele kodu asukohaks on määratud Majaka ja Pallasti tänavate nurk.
Ajakirjanikega linnavalitsuse kavade üle vesteldes nõunik P. Sisask toonitas, et ehitusosakonna üheks mureks on alati olnud korterikriisi jälgimine ja lahendusvõimaluste otsimine. Linn omaltpoolt on selleks püüdnud kõigi võimalustega ehitustegevust elustada. 1937. a. juba tundus, et ehitustegevus hakkab tagasi tõmbuma. Kinnitamiseks esitatud ehitusprojektide arv endisega võrreldes on märgatavalt vähenenud.
Nüüd uude eelarvesse võetud summaga linn tahab ehitada 30–33 korterit. Need oleksid 1 – 2 avara toaga ja köögiga korterid, kus on kasutada ka üldvann. Majad ehitatakse kivist, 3–4-kordsed. Kuna kehvadel perekondadel sageli valmistab raskusi kütte hankimine, majad varustatakse keskküttega. Linn peab õigemaks lasterohketele kehvadele perekondadele juba oma kulul anda kütte, mitte aga et lapsed peaksid kodus külmetama. Iga korteri põrandapind oleks 45–60 ruutmeetrit. Korterite üür määratakse võimalikult madal, nii et linn korterite väljaüürimisega ei taotle mingisugust kasu. Iga trepikoridori peale tuleb ainult neli korterit, et „koridori-elu“ ei kujuneks liiga rahutuks. Majad ehitatakse paekivist ja telliskivist voodriga. Edaspidi linn tahab selliste majade püstitamist jatkata, mil puhul maju rajatakse ka teistesse rajoonidesse.
Lasterohkete perekondade eest hoolitsemisel linnavalitsus teises järjekorras tahab lasterohketele perekondadele ehitada üheperekonna-elamuid, mis üüri maksmisega hiljem lähevad perekonna omanduseks. Majad ehitab valmis riik või linn ja majade juure planeeritakse ka väikesed aiad.
/.../
(Tegelikult ehitas linnavalitsus 1939-1940 lasterikastele peredele kaks väiksemat, 10 korteriga 2-kordset elumaja Pelgulinna Aru tn 8 ja 11. 1940. a-l kavandati samasse ka kolmandat, 15 korteriga 3-kordset elamut – Majaomanike Teataja 11.05.1940 lk 5.)

* * *

Välis-Eesti maja

Päevaleht 19.04.1939 lk 7
Kavatsetakse ehitada „Välis-Eesti Maja“
Asutamisel aktsiaselts 400.000-kr. põhikapitaliga. – Välis-eestlased toetavad ehitust.
Välis-Eesti ühingul on kavatsus püstitada „Välis-Eesti Maja“ nimega suurhoone, millele loodetakse krunt hankida Vabadusplatsi lähedusse. Maja tuleks 7-8 kordne ja temas leiduks peale Välis-Eesti Ühingu ruumide luksushotell, lugemissaalid jne. Allkorral oleksid ärid.
Ühingus on selleks moodustatud korraldav toimkond koostanud juba aktsiaselts „Välis-Eesti Maja“ esialgse põhikirja kava. Aktsiaseltsi põhikapitaliks oleks 400.000 krooni.
Välis-eestlased on lubanud toetada seda ettevõtet ja eriti Ameerika Ühendriikide eestlased, kelle hulgas leidub jõukaid mehi.
Korraldava toimkonna esimees J. Preast, kel oli New Yorgis õiendada isiklikke asju, sõitis enne kevadpühi Ameerikasse. J. Preast sondeerib siis pinda ka „Välis-Eesti Maja“ toetamisvõimaluste kohta. Tagasi jõuab J. Preast maikuus. /.../

Uudisleht 20.08.1939 lk 2
Maja, milles oleks kaugenägemistelefon
Välis-Eesti omapärased majaehitamise kavatsused. Väliseestlased maja aktsionärideks. Kas õnnestub väliseestlaste esimene ühisettevõte?
Üks viimase aja omapärasematest ja huvitavamatest ehitusplaanidest on välis-eestlaste maja püstitamise kavatsus Tallinna.
Välis-Eesti maja ehitamise mõte tekkis viimasel Välis-Eesti kongressil möödunud suvel. „Leiti, et selline ühismaja oleks hädavajalik mitte üksnes esimese koduna võõrsilt saabuvaile suguvendadele-õdedele, vaid ta moodustaks endast ka kogu Välis-Eesti organiseerimistöö keskuse ja kujuneks seega ühtlasi kogu maailma eestluse koondumise võimsaks sümboliks.“ Nii on väljendatud kongressist osa võtnud väliseestlaste ühise otsuse motiivid. Välis-Eesti ühing Tallinnas on nüüd selle kongressi otsuse täitmise võtnud akuutselt päevakorrale ja alustanud isegi ettevalmistustega selle teostamiseks.
Ühingu poolt on töötatud välja põhikiri, mis näeb ette, et maja püstitatakse osaühisuse poolt. Lastakse müügile osatähed, millede omanikud hakkavad saama kinnisvara tuludest dividendi. Osatähtede hind on nähtud ette väikene, et neid jõuaks omandada iga algatusest huvitatud välis-eestlane kui ka kodumaalane. Muidugi on ühel isikul võimalus omandada ka mitu osatähte.
Hoone tahetakse ehitada südalinna; see oleks moodne, mitmekordne ehitus, mis sisaldaks äriruume, võõrastemaja, Välis-Eesti ühingu bürooruumid, eriruume välis-eestlastest kogutud mälestusesemetele j.m. Ehituse täpset projekti pole veel valmistatud, kuna enne tahetakse selgitada kava teostamise ainelisi võimalusi.
Selles seisabki hoone ehitamise pearaskus, kuna Välis-Eesti ühingu enese ainelised võimalused on kitsapiirilised.
Osatähtedest loodetakse suurem osa realiseerida tegelike välis-eestlaste hulgas, kes algatusest arvatakse huvitatud olevat oma sümboolse sideme näitamiseks kodumaaga. Loodetakse ka jõukamate rahandusringkondade kaasatulemisele kohapeal. Samuti hellitatakse lootust teatavale toetusele riigilt. Osatähtede müügiks tahab Välis-Eesti Ühing juba lähemas tulevikus alustada intensiivset propagandat nii kodumaal kui ka väliseestlaste hulgas.
Mõtte algatajad kahtlevad isegi vahel „kas ei ole ebakohane mööda maailma laialipillatud väikerahva sarnane ühisettevõtte üritamine praegu, mil relvadega täristamine Euroopas ja vastavalt ka julgeoleku mured laiemates hulkades on kasvamas haritippu“. Leitakse aga siiski, et niisugusteks vastusteks pole tõsist põhjust, kuna praegune silmapilk olevat säärane, mil väliseestlased kõige rohkem oleksid valmis mingi ühisettevõtte läbiviimiseks, ehitusolud olevat soodsad, ning maja nagunii ei valmiks enne, kui on lahenenud poliitiline kõrgepingeolukord Euroopas.
Käsitledes Välis-Eesti maja püstitamise kavatsust oma häälekandjas selgituslikus korras, artikli autor tuletab meele välis-poolakate ja välis-sakslaste vastavalaadilisi saavutusi, ning lõpetab oma kirjutuse sõnadega:
„Kas tarvitseb see olla tühipaljaks unistuseks, või ons see meile ülejõukäiv, kui tulevases Välis-Eesti majas asetseks ka – kaugenägemistelefon?!“

* * *
Tallinna rahvamaja
29.04.2014

Päevaleht 26.11.1937 lk 7
Rahvamaja ehitamist tahetakse kiirustada
Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“, kes omandas sotsialistide „Tööliskodu“ kinnisvara Pärnu maanteel nr. 41, pidi asuma rahvamaja ehitamisele, kus oleksid ulualust leidnud tööliste ja teised organisatsioonid. Rahvamaja juure pidi ehitatama ka suurem saal koosolekute pidamiseks. Praegu kasutatakse peale kinode, kaubandus-tööstuskoja ja börsisaali koosolekute tarvis veel pritsimaja saali, mille hoone läheb aga edaspidi lammutamisele. „Tallinna Rahvamajal“ aga praegu ehituskavatsusi ei ole. Tema hoonetes asetseb praegu töölisvõimla, töölisspordi liit, töölismuusika ühing, kutseühingute keskliit, osa kutseühinguid, „Rahva Sõna“, mõningad teised organisatsioonid, kino „Kungla“, viinapood, ärisid ja üürikortereid.
Kutseühingute ruumid on kitsad ja viletsad.
Suuremad kutseühingud, nagu trükitööliste ja tekstiilitööliste jne. ühingud ja liidud on endale ruumid mujale üürinud.
Ka puuduvad Rahvaülikoolil vastavad kuuldesaalid ja klassiruumid.
Et ruumide puudus ennast teravalt tunda annab, on töölisorganisatsioones ja tööliskojas päevakorrale võetud „Tallinna Rahvamaja“ väljaehitamise kiirustamise küsimus.

Rahvaleht 27.02.1940 lk 5
Tallinna rahvamaja teoks saamas.
Pärnu maanteele tahetakse püstitada pealinna suuremaid ehitisi.
Rahvuslik ehituskomitee vabariigi presidendi K. Pätsi eesistumisel otsustas käesoleval aastal pooldada rahvamaja ehitamist Tallinna. Sel puhul pöördusime seletuste saamiseks sihtasutise „Tallinna Rahvamaja“ esimehe A. Oinase poole, kes seletas meile lahkelt järgmist:
„Rahvamaja ehitatakse sihtasutise krundile, mis asub Pärnu maanteel nr. 41.
Seal on suurem maa-ala, kus asub mitu hoonet. Praegu asub ühes hoones Töölisühingute Keskliit ja rida ametiühinguid. Kõrvalhoones kino „Kungla“, õuel „Töölisvõimla“ ning väiksem rahvamaja saalide hoone.
Uus rahvamaja tahetakse ehitada Pärnu maantee ja Vaestepatuste tänavate nurgale, milleks tuleb lammutada kaks vana hoonet.“
„Milles seisab rahvamaja peamine otstarve?“
Tulevane rahvamaja on mõeldud töölismajana, sest ta on määratud töövõtjate kutse-, kultuursetele- ja majanduslikele organisatsioonidele. Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“ koosneb kõnesolevate organisatsioonide esindajatest. Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“ asutati ühenduses Tallinna gildide varade jaotamisega umbes 10 aastat tagasi. Üks osa gildide varandusi läks Tallinna linnale, teine osa kaubandus-tööstuskojale ja kolmas osa töövõtjatele, kui endiste gildide ja tsunftide päranduse ühele pärijale.
Sihtasutis omandas soodsatel tingimustel suure kinnisvara rahvamaja ehitamiseks.“
„Milliste mõõdetega on rahvamaja hoone ette nähtud?“
„Kuna töölisorganisatsioone on palju ja seega nende ruumide vajadus suur, siis tuleb rahvamaja kaunis mahukas – kogusummas umbes 50.000 kuubikmeetrit. Seega kujuneb ta üheks suurimaks ehitiseks Tallinnas.
Tema mahtu tõstab suurelt paljude töölisorganisatsioonide poolt nõutav koosolekute, pidustuste ja rahvakontsertide saal umbes 800-900 isikule ühes vastavate kõrvalruumidega. Rahvamajasse on vajalik paigutada ka seltskondlikeks ja omavahelisteks kooskäimisteks restoraniruumid, nagu neid leidub tavaliselt Skandinaavia riikide rahvamajade-töölismajades.“
„Kas sihtasutisel on tarvilik kapital sellise suure hoone ehitamiseks?“
„Rahaküsimus peamiselt ongi seni takistanudki ehitustöö algamist. Sihtasutis on arvamisel, et rahvamaja ehitamist tuleb toetada riigil ja omavalitsusel nii, nagu on toetatud teiste rahvamajade ja teatrite ehitamist.
Sihtasutist julgustab asjaolu, et sihtasutise mõtte üheks algatajaks oli president K. Päts, kelle seisukohavõttudest rahvamaja ehitamise küsimuses on jäänud mulje, et ta seda pooldab.
Sest tema arvates on töövõtjad – kehalise ja vaimse töö tegijad – väärtuslik osa eesti ühiskonnast, kelle organisatsioonidele tuleb anda valitsuse poolt toetust, nagu seda on antud teistele rahva osadele.
Kõnesolev hoone ei tule ka korraga ehitamisele. Ehitamine toimub kahes või kolmes osas järk-järgult. Kõigepealt ehitame Pärnu maantee ja Vaestepatuste tänava vahelise majaosa, kus ruumi leiaksid eestkätt kutseühingud. Teises järjekorras tuleks Pärnu maantee pool osas ehitamisele ülalmärgitud saal, väiksem kinosaal ja teised ruumid.
Et osaline ehitamine ei kannaks juhuslikku ilmet, on plaanid koostatud kogu ehituse kohta. Sellises koguulatuses olid plaanid läbivaatamisel ka rahvuslikus ehituskomitees ja leidsid seal põhimõttelikku pooldamist.
Sellest teeb sihtasutus järelduse, et valitsus tuleb edaspidi materiaalse toetamisega vastu rahvamaja ehitamisele kogu ulatuses.“
„Milline oleks hoone väliselt?“
Esimeses osas väljaehitamisele tulev hoone on viie- kuni kuuekordne. Esimesel korral asuvad äriruumid, teisel korral oleks söögi- ja koosviibimisesaalid ja kolmandast korrast peale kutseühingute ja teised ruumid.
Mis puutub aga üldse hoone välimusse, siis on sihtasutis arvamisel, et rahvamaja peab olema välimuselt väärikas. Temas tuleb ühendada lihtsus, mõjuvus ja nägusus. Tahame hoiduda igasugusest luksusest, mis teeks hoone kalliks, kuid oleme ka arvamisel, et rahvamaja ei tohi olla näotu kasarm.“
„Millal alustate ehitamisega?“
„Ehitamisega loodame alustada käesoleva aasta sügisepoole, kui on selgunud ka ehitusmaterjalide saamise võimalused.
Tänavu sobib ehituse algus ka sellelt seisukohalt, et ehitustöölistele tööd anda. On karta nimelt, et tänavu eraehitustegevus ei saa olema nii intensiivne, kui paaril viimasel aastal.“
„Millised arhitektid on töötanud välja rahvamaja projekti?“
„Arhitektid Pikkov ja Soans.“

Uudisleht 17.03.1940 lk 5
Tallinna Rahvamaja tuleb 6 kordne
Kino „Kungla“ kuulub lammutamisele
Tallinna rahvamaja ehitamisele asumine on põhimõtteliselt juba enamvähem otsustatud küsimus. Rahvamaja plaan valmistatakse arhitektide Pikkovi ja Soansi poolt ning on praegu lõplikul viimistlemisel. Uue eeskujuliku rahvamaja ehitamisel tahetakse arvestada võimalikult kõiki eeskujusid ning kogemusi, mis ses mõttes tehtud meie lähemate naabrite juures.
Ehitusplaani kohaselt ehitatav Rahvamaja tuleb 6-kordne ja torniga ning asupaigaks on Pärnu mnt. 41 asuv krunt. Ühenduses Rahvamaja ehitamisega tuleb mahavõtmisele teiste hoonete hulgas ka kino „Kungla“. Püsima jääb samal krundil asuvaist hoonetest ainult suur võimlemishoone, mis on uus ja mida seni kasutatud ka peo- ja koosolekutehoonena.
Nii kui asjakorraldajate ringkonnist kuuleme, lahenevad ehitusplaaniga seotud küsimused paari lähema nädala jooksul. Praegu on kavadega ühenduses ehitusplaanides lahendamisel mõned küsimused linnaplaani kujundamise seisukohalt.



esmaspäev, 26. mai 2014

Ehitamata jäänud majad 3


Narva maantee
Narva mnt 2 (end 10 – kindlustusselts Eesti Lloyd ja 14 – korteriühing Hoone), 5 (end 13 – Eesti Tööliste Kindlustusühing), 9 (end 27 – ETK ühistegevushoone), 14 (end 32, Pronksi tn nurgal
Tamberg), 30 (end 48 – Kovkin), 19 (end 49 – Hrjapin), 21 (end 55 – Karschenstein)

Vaba Maa 3.02.1937 lk 9
8-kordne maja Narva maanteele.
Ehitusseadus ei võimalda sundkokkulepet teiste krundiomanikega.
Linna ehitusosakonna kaudu esitas linnavalitsusele palve kodanik Karl Tamberg, et lubataks talle linna ehitusplaani ja Narva maantee ruumilise kujundamise projekti kohaselt püstitada Narva maantee ja Pronksi tänavate nurgal asetsevate kinnisvarade nr. nr. 613, 614, 615, 616 ja 2680 osadest ja sulgemisele tulevast Pronksi tänava maaalast moodustatavale krundile 8-kordne kivimaja.
Omapärane kogu selle asja juures on see, et K. Tamberg soovib sundvõõrandamise korras saada oma väikesele krundile lisa teiste naabrite kruntidest, mis moodustavad suurema osa kavatsetava ehituse krundist. Uue linnaplaani järele läheks küll suur osa K. Tambergi krundist linnale uue rajatava tänava alla, kuid vastutasuks tahaks K. T. saada Pronksi tänava maa-ala.
Linnavalitsus andis palve ehitusosakonnale otsustamiseks. Ehitusosakond omalt poolt teatas, et palve kohta pole võimalik võtta seisukohta, kuna linnaplaani teostamisega seosesolevate kruntide korraldamist selles rajoonis ei ole soovitav teostada üksikute kruntide suhtes eraldi. Otstarbekuse mõttes peaks see sündima kogu rajoonis tervikuna.
Kehtiv ehitusseadus ei võimalda küsimuse lahendamist sundkokkuleppe teel. Küll võimaldaks ehk seda Tallinna ehituskruntide fondi seadus, kuid selle elluviimise määrused on alles teedeministeeriumis väljatöötamisel. Pole ka teada, kas kõnesolev seadus suunatakse Narva maantee rajooni.
Ehitusosakonna arvates võiks palve rahuldamine alles siis tulla kõne alla, kui on ilmunud ehituskruntide fondi seaduse elluviimise määrused või uus ehitusseadus.
Uus Eesti 3.02.1937 lk 9
Takistusi 8-kordse hoone püstitamiseks Narva maanteele.
Narva maantee ja Pronksi tänava nurgale kaheksakordse kivihoone püstitamiseks esitas linnavalitsusele palve Karl Tamberg. Krundi moodustamiseks tuleks teha mõningaid väiksemate kruntide liitmisi, mis linnaplaanis esile tooks muudatusi.
Linnavalitsus ehitusosakonna ettepaneku kohaselt, leidis, et esitatud palve kohta ei saa praegu võtta seisukohta, sest et linnaplaani muutmisega seoses olevate kruntide korraldamist selles rajoonis ei ole soovitav teostada üskikute kruntide suhtes eraldi.

Narva mnt ja Pronksi tn nurk. Mitut kinnistut hõlmava 8-kordse
hoone asemel ehitas Karl Tamberg 1939. a-l oma kinnistule nr
616 Pronksi 3, end Pronksi 4, 5-kordse maja (keskel).
21.04.2013

Päevaleht 15.09.1937 lk 5
Uusi ehitusi
Linnavalitsus kinnitas järgmiste uute ehituste projekte: H. Kovkini projekt kivist 5-kordse elumaja ja garaashi ehitamiseks Narva mnt. 48 /.../
Narva mnt 30, end Narva mnt 48 (Hermine Kovkin)
25.05.2014

Uus Eesti 17.01.1939 lk 8
Ehitustegevus kandub Narva maanteele.
/.../ Koolimajast /Riiklik Inglise Kolledž/ linna poole ehitab ärimees Karschenstein samuti neljakordse maja. Vana hoone lammutamine toimub arvatavasti juba kevadel, mille järele algaks kohe ka uue ehitustöö. /.../
Linnavalitsuse poolt praegu teisi ehitusprojekte Narva maantee äärde ehitamiseks pole kinnitatud. Valmistamisel on aga praegu mitmeid projekte. Nii hakkab kindlustusselts „Eesti Lloyd“ eeloleval suvel ehitama Narva mnt. nr. 10 suurt maja, kusjuures erilist rõhku tahetakse panna fassaadile. Samuti on Eesti Tööliste Kindlustusühingul kavatsus ehitada võimaluse korral veel käesoleva aasta jooksul suuremat hoonet majade asemele, milles asuvad praegu Läti selts ja kino „Forum“. Praegu on käimas läbirääkimised naaberkruntide omanikega ehituskrundile lisamaatükkide saamiseks. Nende läbirääkimiste soodsal lahenemisel alustatakse otsemaid ka ehituse eeltöödega.
Samuti on kavatsusel suurema hoone ehitamine ühing „Hoonel“, millesse kuulub mitmeid pealinna arste, kaupmehi ja teisi. Uus hoone tuleks praeguse dr. Holdi maja asemele, Narva mnt. 14.
Narva mnt 2, end Narva mnt 14 (Herbert ja Emmy Hold, KÜ Hoone)
29.04.2014

Uus Eesti 1.03.1939 lk 6
Neljakordse kivimaja projekt jäi kinnitamata.
Linnavalitsus jättis kinnitamata G. Hrjapini neljakordse kivimaja projekti Narva mnt. nr. 49 asuvale krundile, kuna hoone alla tulev maa-ala on suurem krundi täisehituse protsendist. Maja eelkavandi kohta andis linnavalitsus küll põhimõttelise nõusoleku tingimusel, et krundiomanik annaks tasuta linnale Narva maantee laiendamiseks tarvismineva maariba, kuid krundiomanik ei ole linnaga sellekohast lepet veel sõlminud.
Narva mnt 19, end Narva mnt 49 (Grigori Hrjapin)
23.05.2014

Uus Eesti 20.03.1939 lk 6
10 suurmaja Narva maanteele
Väljaehitamise kavad täidetakse eraalgatusliku ehitustegevusega
Viimaste andmete järgi on Narva maanteel eeloleval kevadel ja suvel oodata kümne uue suurmaja püstitamist. Ruusi, Karschensteini ja Aringu ehituste projektid on juba kinnitatud, samuti on kindel ehitaja ka Kuljus. Koostamisel on Eesti Lloydi maja projekt, mille järgi ehitatakse moodne büroo- ja elumaja dr. Holdi praeguse maja asemele. Majaomanik Taar ehitab uue ja nõuetele vastava hoone end. Habichti maja asemele, milles praegu asub motoklubi. Pronksi tänava nurgale tuleb ärimees Goldmani maja, kuna Tõrvand-Tellmanni inglise kolledzhi maja välimust parandatakse põhjaliku ümberehitamisega.
Suurimaks uueks ehituseks Narva maanteel kujuneb Eesti tööliste kinnitusühingu uus maja praeguse Läti klubi ja selle kõrvalmajade asemele. Praegu on käsil maja eelprojektide koostamine. Narva maantee vasakpoolsel äärel plaanitseb suurema ehituse püstitamist ETK tegelaste ehitusühing „Kinnisvara“.
Teedeministeeriumi juures töötava kinnisvarade sundvõõrandamise komisjoni juhid on veendunud, et Narva maantee väljaehitamise kavad suudetakse täita eraalgatusliku ehitustegevusega. Narva maantee kinnisvarade omanikud tunnevad ise suurt huvi uute ja ajakohasemate majade ehitamise vastu ning peaaegu on kõigiga ehitamise küsimustes ja tähtaegades jõutud kokkuleppele. Teedeministeerium ja sundvõõrandamise komisjon on püüdnud Narva maantee väljaehitamise organiseerimist korraldada võimalikult kokkuleppel.
Seni on Narva maanteel võõrandatud vaid kaks kinnisvara. Need on Goldini pärijatele kuuluvad nn. Lindeni maja ja ärimees Berkovitshi maja, sest majade omanikud ei tunnud uute ehituste püstitamise vastu küllaldast huvi. Seni on veel lahtine, kuidas saadakse väljaehitamise küsimuse lahendamisest üle Katleri pärijate ning Neumanni ja Vahteri kruntidel. Need on kitsad krundid, mis ei võimalda suuremate ehituste püstitamist. Kruntide omanikel on aga juba käimas läbirääkimised naaberkruntide omanikega kruntide laiendamiseks.
Narva mnt 21, end Narva mnt 55 (Haim Karschenstein)
25.04.2014

Päevaleht 15.06.1935 lk 3
Tallinn saab uue moodsa hoone.
E. Tööliste Kindlustusühisusel lubati maja ehitada
Dir. M. Raua eriarvamine jäeti tagajärjeta
Laupäeval, 15. juunil, tuli kindlustusnõukogu 3. osakonnas teedeministeeriumis arutusele Eesti Tööliste Kindlustusühisuse palve kinnisvara omandamiseks.
24. mail oli kindlustusühisuse peakoosolek vastava otsuse teinud, lubades juhatusele ja revisjonikomisjonile peakoosoleku õigustega omandada südalinna läheduses ehituskrundi hooneteta või lammutamisele kuuluvate hoonetega ja püstitada tulutoov kivist maja ühisuse enda tarvis minevate ruumidega kui ka erakorteritega ja kauplusruumidega. Krundi ostmiseks ja ehituse püstitamiseks lubati 470.000 krooni, mis teeb 1/5 ühisuse kapitalidest. Seni hoidis ühisus oma kapitalid väärtpaberites, mille kursid on kõikuvad ja võivad langeda. Ühe viiendiku paigutamine kinnisvarasse on seepärast otstarbekohane.
Kinnisvara omandamise otsuse vastu esitas ühisuse liige, põlevkivitööstuse direktor M. Raud oma eriarvamise, milles ta leiab, et blanko-volituse andmine juhatusele ja revisjonikomisjonile suurema kinnisvara omandamiseks ei ole mitte otstarbekohane, küll aga selle küsimuse korraldamiseks, kuna lõppotsuse peaks tegema peakoosolek.
Kindlustusnõukogu üksmeelselt otsustas ühisusele kinnisvara omandamiseks luba anda ning M. Raua eriarvamine tagajärjeta jätta.
Ühisus ehitab endale 5-kordse hoone Narva maanteele.


Vaba Maa 5.10.1935 lk 9
Uusi ehitusi Narva maanteele.
Eesti tööliste kinnitusühisuse juhatus pööras Tallinna linnavalitsuse poole palvega, et Narva maantee Jaama ja Reimani tänavate vahelises osas võetaks linna poolt õgvendamisele kõige lähemal ajal. Uue linnaplaani kohaselt Narva maantee õgvendamise tööd on nähtud ette teostada teises järjekorras. Ühisusel on kavatsus ehitada oma krundile, mis asub Narva mnt. 43 /=13/, suuremat moodsat hoonet, kuid see tuleks tänavajoonest 10 meetrit asetada eemale, kuna õgvendatud maantee alla jääks seevõrt ühisuse krunti. Sarnane asetus takistaks uue hoone äriruumide otstarbekohast kasutamist.
Eesti tööliste kinnitusühisuse uus 5-kordne maja Narva maanteel esialgse kava kohaselt kujuneks Tallinnas üheks suuremaks. Hoone esikülje pikkus tuleks üle 80 meetri ja ületaks seega Urla „pilvelõhkuja“ frondi, mis 29 meetrit, ligi kolmekordselt. Narva maantee ühisuse krundi kohal on praegu 23 meetrit lai, kuid teed kavatsetakse õgvendamise teel laiendada 35 meetrile. Tänava laiendamist sarnases ulatuses ehitajad ei pea otstarbekohaseks, kuna uued hooned jääksid seeläbi Jaama ja Reimani tänavate vahel paiguti kuni 24 meetri sügavuselt praegusest tänavajoonest eemale.
Narva maantee ehistamist ajakohaste hoonetega kavatsetakse viia läbi linna poolt esimeses järjekorras ja uued majad õgvendamisele tuleva Narva maantee ääres seega ei jääks asetuselt pikemaks ajaks tänavajoonest eemale. Jaama ja Reimani tänavate vahel laiendatakse uute ehituste fronti esialgselt sel teel, et linn omandab tööliste kinnitusüh. krundi kõrval asuva kinnisvara. Selle läbi tänava äärest eemale asetatud hoonete ette jääv plats muutub avaramaks.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 26.05.1939 lk 6
Narva mnt. suurim maja ehitamisele.
Eesti tööliste kindlustusühing alustab 80 meetri pikkuse viiekordse maja ehitamisega. – Läti klubi ja kino „Forumi“ majad lammutatakse.
Eile toimus Kaubandus-tööstuskojas nõupidamine Eesti tööliste kindlustusühingule uue maja ehitamiseks. Nõupidamisel, millest võtsid osa kindlustusühingu juhatuse esimees K. Mauritz, abiesimees A. Tõnisson ja direktor H. Kolts, tutvustas arhitekt A. Perna ühingu juhte maja projektiga. See tunnustati sobivaks ja vastuvõetavaks.
Eesti tööliste kindlustusühing ehitab oma suurmaja Narva maanteel kruntidele, kus praegu suuremate ehitustena asetsevad Läti klubi ja kino „Forumi“ hooned. Maja front tuleb 80,5 meetrit pikk; maja on viiekordne, kubatuur on 30.000 kantmeetrit. Nende mõõtmete järele kujuneb kindlustusühingu maja suurimaks kavatsetavate uusehituste seas Narva maanteel. Ehitustööde eelarve on koostatud 800.000 kroonile. Uue suurhoone ehitamisega tulevad lammutamisele Läti klubi, kino „Forum“ ja kaks tänavaäärset elumaja. Suurhoone alumisele korrale tulevad mitmesugused äriruumid, teisele korrale kontoriruumid, nende hulgas ka E. tööliste kindlustusühingu bürooruumid, kuna kolmas, neljas ja viies kord on tervenisti varutud üürikorteriteks. Need ehitatakse kahe-, kolme-, nelja- ja viietoalised.
Eesti tööliste kindlustusühing algatas maja ehitamise juba mitme aasta eest,
kuid seni pole ehitamisele saadud asuda lahkhelide pärast linnavalitsusega. Nimelt pole linnavalitsus nõus ühingule tasu maksma ehituskrundi riba eest, mille linn sundvõõrandab Narva maantee laiendamiseks. Narva maantee muudetakse siin E. tööliste kindlustusühingu krundi arvel kuni 16 meetrit laiemaks. Ühingu juhatus on nüüd otsustanud suurmaja ehitamisele asuda juba käesoleval aastal.
Narva mnt 5, end Narva mnt 13 (Eesti Tööliste Kindlustusühing)
29.04.2014


Uus Eesti 31.05.1939 lk 6
Uusi suurehitusi rajamisel.
Kindlustusselts Eesti Lloydi maja Narva maanteele. – 200 töölist ohvitseride keskkasiinot ehitama.
Uue suurehitusena tuleb Narva maanteel püstitamisele kindlustusselts Eesti Lloydi maja, mille ehitustöödega tehakse algust juunis. Maja viiakse katuse alla käesoleval suvel. Eesti Lloydi maja ehitatakse Narva mnt. nr. 10, kus tuleb lammutamisele kolm puumaja, nendest kaks kahekordsed. Uus suurehitus tuleb viiekordne, kubatuuriga 13.000 kantmeetrit ja frondi pikkusega 45 meetrit. Maja alumine kord on määratud äriruumideks, teise korra võtavad oma alla mitmesugused kontoriruumid ja elukorterid. Teised ülemised korrad on tervenisti varutud elukorteriteks, mis ehitatakse nelja- ja viietoalised. Viiendale korrale tulevad ühetoalised korterid. Ehitus läheb maksma umbes 350.000 krooni. Järgmisel aastal ehitab Eesti Lloyd sama krundi õuele neljakordse suurema elumaja.
Maja projekti juures, mille koostasid arhitektid E. Kuusik ja E. Jacoby, on püütud rõhku panna fassaadile. Ehituse välisseinad kaetakse Saaremaa marmoriga. Ehitus võtab oma alla kaks meetrit Narva mnt. praegust sõiduteed, sest tänavale antakse sel kohal teine joon ja tänava laiendamine toimub vastaspoolsete kruntide arvel...


Rahvaleht 16.08.1939 lk 4
Uusi suurmaju Narva maanteele.
/.../ Eile kinnitas linnavalitsus ehitusprojekti, mille järele kindlustusselts
„Eesti Lloyd“ ehitab kivist viiekordse elumaja Narva maanteele nr. 10, lammutades seal praegu asuva kahekordse puumaja.
Lähemal ajal kavatseb E. tööliste õnnetusjuhtumite vastu kindlustusühing püstitada suure hoone kohale, kus asuvad praegu kino „Forum“ ja Läti seltsi hooned, ja ehitusühing „Hoone“ ehitab väärika maja Narva maanteele nr. 14.

Majaomanike Teataja 19.08.1939 lk 1
Riikliku kolledži hoone on katuse all
Riikliku kolledži hoone ehitamine on edenenud jõudsasti. Neil päevil viidi hoone katuse alla ja algavad sisemised ehitustööd. Hoone on neljakordne ja pikema fassaadiga ehitusi Narva maanteel.
Üldiselt käib Narva mnt. praegu elav ehitustegevus. Lõpetamisel on mitme suurema eluhoone ehitamine. Lähemal ajal alustatakse vanade puumajade lammutamisega Narva mnt. 10, kuhu tuleb püstitamisele kindlustusselts „Eesti Lloydi“ suurem viiekordne elu- ja kontorihoone. Edasi kuuldub, et ka Rotermann kavatseb alustada ehitamist temale kuuluval krundil Narva mnt. alul. Asjaomaseis ringkonnis kõneldakse, et Rotermanni poolt ehitatakse sinna suurem autotöökoda ja rida autokuure, kusjuures tänavapoolne hoone jääb kontoriruumide ja elukorterite jaoks.
 
Narva mnt 2, end Narva mnt 10 (AS Eesti Lloyd)
29.04.2014


Majaomanike Teataja 23.08.1939 lk 1
Uus suurehitus Narva maanteele
ETK ehitab ühistegevushoone.
Lisaks meie eelmises lehes nimetatud suurehitustele Narva maanteel, kuuldub nüüd, et ka ETK kavatseb püstitada ühe suurema hoone temale kuuluvale krundile Narva mnt. 27. Selleks vajalised eeltööd on juba käimas. Eesti Ühistegeline Liit on oma senisest asukohast, Narva mnt. 27, kolinud üle äsja valminud hoonesse, Narva mnt. 30.
ETK kavatseb tema valduses olevale end. Makarovi krundile püstitada suurema viiekordse kivimaja, millest tahetakse välja kujundada nn. „ühistegevushoone“, milles leiaksid ulualust mitmesugused ühistegevuse organisatsioonid ja ettevõtted, eesotsas ühistegevuskooliga, milline seni kestvalt on kannatanud sobivate ruumide puuduse all.
Kuigi ETK peakontori ruumid on samuti kitsad, ei tahetavat neid laiendada, vaid oodatavat senikaua, kuni need veel vähegi normaalset töötamist võimaldavad.
Ühistegelised Uudised 18.08.1939 lk 1
E. Ü. Liit ja „Ühist. Uudised“ uutes ruumides
/.../ Teatavasti asus Liidu kontor koos „Ühist. Uudiste“ toimetuse ja talitusega seni ETK-le kuuluvas ühekordses majas, milline aga nüüd uue linnaplaani kohaselt peab lähemal ajal kuuluma lammutamisele. Narva maantee läheb sellelt kohalt tunduvalt laiemaks ja püstitada võib ainult vähemalt viiekordseid kivimaju. Vastavalt neile nõuetele ongi ETK asumas eeltöid tegema uue viiekordse maja ehitamiseks endise väikese puumaja asemele, milline tuli omal ajal ETK valdusse koos end. Makarovi krundiga.
Kuuldavasti kavatsetakse uuest majast välja kujundada n.n. „ühistegevuse hoone“, milles leiaksid ulualust mitmesugused ühistegevuse organisatsioonid ja ettevõtted eesotsas Ühistegevuskooliga, milline seni on kestvalt kannatanud sobivate ruumide puuduse all. Võimalik, et sinna ka E. Ü. Liit ja „Ühist. Uudised“ jälle sisse kolivad. /.../
Narva mnt 9a, end Narva mnt 27 (ETK)
25.04.2014

* * *
Linnapanga ametnike elumaja Gonsiori tn
Rahvaleht 23.08.1939 lk 8
Linnapanga ametnikkude elumaja
püstitatakse Gonsiori tn. asetsevale krundile nr. 7. Linnavalitsuse eilsel koosolekul kinnitatud projekti kohaselt ehitatakse neljakordne kivist maja, millel 24 elukorterit. /.../
Uus Eesti 23.08.1939 lk 6
Linna Panga ametnikele 4-kordne elumaja.
Uue pangahoone asukoht ei ole rahvusliku ehituskomitee poolt kinnitatud
Eilsel linnavalitsuse koosolekul kinnitati Tallinna Linna Panga projekt neljakordse kivimaja ehitamiseks Gonsiori tänavasse. Nagu täiendavalt asja kohta kuuleme, tahab pank sinna püstitada eluhoone panga ametnike jaoks. Hoone ehitatakse Gonsiori tänava lõppu, endise politseiaia maa-alale. Hoonesse tuleb kakskümmend 1-, 2- ja 3-toalist korterit kõigi mugavustega, nagu keskküte, soe vesi, elektripliidid, vannid jne. Hoone projekti on koostanud arh. A. Perna ja eelarve järgi see läheb maksma 179.000 krooni. Hoone ehituseks vajaliku krediidi määramine tuleb otsustamisele 30. augustil toimuval linnavolikogu koosolekul. Uus hoone tahetakse viia juba tänavu katuse alla ja see valmiks lõplikult tulevaks sügiseks.
Linna Panga uue hoone ehitamise kohta, mida oli kavatsus püstitada vana pritsimaja asemele, kuuleme, et selle projektide võistlust ei saa välja kuulutada enne hoone lõpliku asukoha kindlaksmääramist. Nimelt ei ole rahvuslik ehituskomitee võtnud veel lõplikku seisukohta Viru väljaku (end. Vene turu) ümbruse ümberplaneerimise kohta, millega koos määratakse kindlaks ka Linna Panga uue hoone asupaik. Krediit ehituseks on linnavolikogu poolt juba lubatud.

* * *
Korteriühing „Oma Vara“ maja Gonsiori tn
Pealinna Teataja 22.02.1939 lk 5
Ehitusühing „Omavara“ ehitab neljakordse maja
Korteri-ehitusühing „Omavara“, millise liikmeiks on firma A. Tõnisson ja Ko. ametnikud ja teenijad, soovib võtta obrokile oma liikmeile elumaja ehitamiseks ehituskrundi Gonsiori tänava pikendusel. Korteriühing kavatseb ehitada neljakordse elumaja põhipinnaga ca 500 kuni 550 rtm. Ehitamiseks korteriühingul on omakapitali Kr. 70.000.-, kuna puuduva osa ehituskuludest korteriühing kavatseb katta laenuga.

* * *
Pirita ühiselumaja
Päevaleht 25.09.1932 lk 5
Moodne ühiselumaja Piritale.
Meie pealinna ilusaima suvituskoha Pirita elumõnususte tõstmiseks kavatsetakse lähemal ajal püstitada suur moodne ühiselamu. Maja oleks ehitatud järgmiselt: teisel, kolmandal ja neljandal korral asuksid üksikkorterid lahtiste ning kinniste rõdudega, kuna alumisele korrale tuleksid ühisruumid, nagu söögisaal, köök, lugemistuba, veeremänguruum, autogaraashid ja muud tarvilised kõrvalruumid; maja päralt oleval krundil asuksid lilleaed, lastemänguplats, murutõnise- ja võrkpalliplatsid.
Üksikkorterid jaguneksid põrandapinna suuruse järgi viide liiki. Iga üksik korter koosneks eluruumist voodinischidega, seinasse ehitatud kappidest, väikesest köögist, pesuruumist ning muudest tarvilistest kõrvalruumidest.
Osaühisuse põhimõttel võiks niisuguse korteri ja vastava krundiosa osta juba 1900 krooni eest.
Maja on arvatud eeskätt suveajal kasutamiseks, kuid ehitusviis ning olemasolevad küttekolded võimaldaksid ka elamise talvel, kas ajutiselt spordi harrastamiseks või läbi aasta kasutamiseks.
Lähemate andmete hankimiseks palutakse pöörduda Väike Tartu mnt. 6, ärisse, kl. 4–6 p.l.


esmaspäev, 19. mai 2014

Ehitamata jäänud majad 2


25.04.2014
Pärnu mnt 2 ja 4
Päevaleht 23.07.1937 lk 6
Uusi suurehitusi Valli tänavale
Majaomanik M. Kabal on ostnud Müürivahe tänaval asetseva end. Falkenbergi pärijate sauna, milles teostatakse praegu põhjalikku remonti. Tähendatud maja krunt ulatub teispoolt Valli tänavale, Urla maja kõrvale. Sinna kavatseb M. Kabal tuleval aastal püstitada suurema maja koos naabruses asetseva E. Seemnevilja Ühisusega. Nii on loota, et lähemas tulevikus lammutatakse ilmetud majalobudikud Valli tänaval ja kogu ümbrus saab esinduslikuma ilme.
Pealinna Teataja 24.07.1937 lk 1
Pärnu maantee muudab ilmet
Püstitamisel uued suuremad elamud
Endine Falkenbergi pärijate saun Müürivahe tänaval on läinud ostuteel Tallinna Majaomanikkude Seltsi juhatusliikme M. Kabala valdusse. Praegu teostatakse sauna ruumes põhjalikku remonti, millega jõutakse lõpule sügiseks.
M. Kabala poolt ostetud kinnisvara krunt ulatub Pärnu mnt. Urla maja kõrvale. Lähemas tulevikus on M. Kabalal kavatsusel püstitada oma krundile suurem maja fassaadiga Pärnu maanteele. Sama kavatseb teha ka E. Seemnevilja Ühisus. Nii omab Pärnu mnt. turuäärne osa lähemas tulevikus uue välimuse, mis eriti tervitatav südalinnale esinduslikuma ilme andmise huvides.

Päevaleht 26.07.1937 lk 6
Uus pilvelõhkuja ehitamisele
Nagu kuuleme, rikastub südalinn tuleval aastal uue „pilvelõhkujaga“. See tuleb Valli tänavale, vastu turuplatsi, ja täidaks praeguse inetu tühimiku Urla maja ja endise E. Pohli maja vahel. Praegu asetseb seal äärmiselt näotu ja lagunev kahekordne maja (kus asetseb Seemnevilja Ühisus), mille kadumisega siinne linnapilt palju võidaks. Sama krunt ulatub välja Sauna uulitsale, kus temas asub Falkenbergi pärijate saun ja kus praegu tehakse remonti. Kogu maja ja krundi on omandanud riidekaupmees M. Kabal. Saun jäävat pärast ümberehitamist alles, kuna pilvelõhkuja tulevat krundi Valli tänava äärsele krundiosale.
Maa Hääl 17.03.1938 lk 3
Kaks uut „pilvelõhkujat“ Tallinna.
Ehitatakse Urla ja Pooli majade vahele.
Eeloleval suvel on Tallinna kerkimas kaks uut seitsmekordset maja. Pärnu maantee ja Valli tänava harunemiskohale tahab püstitada ühises plokis Urla majaga oma seitsmekordse maja riidekaupmees Märt Kabal, kuna tema kõrvale kuni Pooli majani püstitab niisamasuguse maja Eesti Seemneviljaühisus. Majad ulatuvad välja kuni Müürivahe tänavani. Uute „pilvelõhkujate“ kerkides võtaks Pärnu maantee selles osas kõigiti esindusliku ja suurlinnaliku ilme.
Praegu asuvad siin väikesed majalobudikud, mis tulevad lammutamisele. Lammutamisele tuleb ka Pooli majaga liituv vana linnamüüritorn, milleks muinsuskaitse nõukogu juba oma nõusoleku on annud. Tornist tulevad enne valmistada aga täpsed joonised ja ülesvõtted ning võtta mõõdud. Praegu on uute majade plaanid viimistlemisel ning nende ehitustöödega tahetakse alustada juba eeloleval suvel. M. Kabal tahab ehitada oma maja kahele alumisele korrale äriruumid, kuna pealmised ruumid on mõeldud elukorteritena. Seemneviljaühisus ehitab äriruumideks ainult alumise korra, kuna mujal leiaksid aset elukorterid.

Anton Soansi kavandatud riidekaupmees Märt Kabali ja Eesti Seemneviljaühisuse uue kaksikhoone makett - Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM _ 2752 Ar 16.4.42 (muis.ee).

* * *

29.04.2014
Tatari tänava algus
Vaba Maa 5.02.1936 lk 9
Uus 5-kordne kivimaja Vabadusplatsi ääre.
V. Roosikrantsi ja Tatari tänava vahelise nurgakrundi omanikud Hans ja Aliide Käbad pöörasid linnavalitsuse poole palvega, et neile lubataks nimetatud krundile ehitada 5-kordne elumaja. Linnavalitsus otsustas palve jaatavalt, kui ehituse kohta esitatakse sellekohane projekt ning lahendatakse Tatari tänava all oleva linna maa küsimus.
Uus Eesti 22.11.1936, lk 3
Tallinn ehitamise palavikus.
/.../ Ja lähemal ajal kerkib Pärnu maantee nurgale hotelli vastu kuuekordne maja seniste madalate puumajade asemele. Ehitajaks on krundi omanik Käba. /.../
Pealinna Teataja 27.01.1937 lk 3
Uusi suurhooneid Vabadusväljakule.
Tatari tänav tunneltänavaks.
Lisaks Majaomanikkude Panga uuele majale ja äsjavalminud hotell „Palace’i“ hoonele on oodata lähemas tulevikus uute suurehituste püstitamist Vabadusväljakule. Järjekordselt tuleb täisehitamisele maa-ala Tatari tänava ja Pärnu mnt. alguses, kuhu arvatavasti kerkib kaks hiiglahoonet.
Juba suvel esitas kinnitamiseks 6-kordse maja projekti majaomanik ja ärimees A. Käba. Ehitus oleks tulnud püstitamisele Tatari tänava ja Pärnu mnt. vahelisele krundile.
Projekti kinnitamine on aga seni viibinud kahel põhjusel. Esiteks kuulutati vahepeal välja Vabadusväljaku ruumilise mõju kujundamise projektide võistlus. Et uus ehitus ei kujuneks lahkuminevaks projektide järgi kujundatavast Vabadusväljaku ilmest, otsustati teedeministeeriumis (Vabadusväljaku ja selle ümbruse tänavate ääre püstitatavate ehituste fassaadi-projektid tuleb esitada ka teedeministeeriumile, kust need lähevad riigivanemale kinnitamiseks) projekti kinnitamisega oodata kuni võistluste tulemuste selgumiseni.
Teine põhjus on olenev uuest linnaplaanist. Uue linnaplaani järgi nimelt Tatari tänav on nähtud ette pealt kinnine, kuna tänav läheks läbi maja alt, moodustades nn. „maja-tunneli“.
See moodus on kasutatud ära seepärast, et võimaldada praegu mõlemal pool tänavat asuvaile ehitamiseks ebasoodsaile kruntidele väärikamate ehituste püstitamist. A. Käba oma esitatud projekti järgi soovib ehitada üles ka tänav-tunneli peale jääva osa. Sama soovi on avaldanud aga teedeministeeriumile ka L. Urov, kes kavatseb hakata ehitama krundile Tatari tän. Vabaduspuiestee poole, praeguse bensiinijaama kohale. Selle hoone kohta projekti veel ei ole esitatud. Mõlemale ehitada soovijale on soovitatud leppida kokku nii, et ühe poole võrdlemisi laia, postidele toetuva tunneli pealsest ehitusest ehitaks üks, teise poole teine, ehitades tulemüüri tunneli keskele. Sel juhul muidugi ehitamine tuleks läbi viia ühel ajal.
Kas pooled selle ettepanekuga on nõustunud, pole teada. Ehitamisega tahtvat aga mõlemad teha algust niipea, kui projektide kinnitamine selleks enam ei tee takistusi. /.../
Uus Eesti 8.08.1937 lk 3
Kunas saab Tallinn valmis?
/.../ Üks omapärasemaid ehitusi tuleb kohale, kus suubuvad Vabadusplatsile Pärnu maantee ja Tatari tänav. Kuna krunt nende kahe tänava vahel on võrdlemisi kitsas suurema hoone püstitamiseks, ehitatakse maja ameerikalikult üle Tatari tänava.
Sõidu- ja kõnniteed tulevad läbi majaaluse tunneli. Ehitus ise tuleb 6-kordne ja kava järgi isegi kõrgem, kui praegune „Palace-hotell“. /.../
Uus Eesti 29.06.1939 lk 6
Majaomanikud Tatari tänava suudme katmise vastu.
Tatari tänava majaomanike poolt esitati Teedeministeeriumile ühispalve, milles juhitakse tähelepanu Vabaduse väljaku ümberkorraldamise küsimusega üles kerkinud kavale, Tatari tänava suudme ehitustega pealt kinnikatmine. Palve esitajad on arvamisel, et sellise kavatsuse teostamine riivaks nende elulisi huvisid, tekitades ainelisi kahjusid maja- ja äriomanikele, kuna Tatari tänav on kujunenud teatavas mõttes pea- ja äritänavaks sealse ümbruse elanikele. Seetõttu palutakse Vabadusväljaku ümberkorraldamine lahendada Tatari tänava suudme kohal mingil teisel teel.


* * *
25.04.2014
Tatari 6a
Uus Eesti 22.05.1940 lk 6
Tatari tänavale uus 4-kordne elumaja.
Vabariigi Presidendi otsusega kinnitati Tallinnas, Tatari 6-a ehitatava A. Matto neljakordse elumaja fassaadi projekt, nagu see ette nähtud Vabadussõja üleriikliku mälestusmonumendi püstitamise seaduses, kus leiab käsitamist ka Vabadusväljaku ja tema lähema ümbruse ruumiline kujundamine.
Päevaleht 5.06.1940 lk 7
Uus 4-kordne elamu
Linnavalitsus kinnitas Armin Matto projekti kivist neljakordse elumaja ehitamiseks Tatari tän. nr. 6-a.

* * *
29.04.2014
Pärnu mnt 19
Päevaleht 1.09.1937 lk 7
Uusi ehitusi
Linnavalitsus kinnitas järgmisi uute majade projekte: /.../ S. Minkovi projekt kivist viiekordse elumaja ehitamiseks Pärnu mnt. nr. 19 /.../







* * *
16.05.2014
Pärnu mnt 24
Uus Eesti 11.03.1936 lk 2
„Kave“ vabrikuhoonele ehitatakse peale 3 uut korda,
ning ehitatakse täis hoonete-vaheline tühi krunt.
Shokolaaditehas „Kave“ on teatanud linnavalitsusele, et vabrikul on kavatsus ehitada Pärnu mnt. asuvatele hoonetele peale kolm uut korda, osaliselt isegi neli korda. Edasi kavatseb „Kave“ ehitada täis ka vabriku ja endise „Remedia“ hoonete vahelise tühja krundi tänava piirjoone ääres. Kruntide täisehitamise protsent on esitatud kava kohaselt küll pisut suurem kui nähtud ette ehitusmääruses, kuid arvestades sellega, et uue hoone püstitamine soodustab Pärnu mnt. kui magistraaltänava väljaehitamist, andis linnavalitsus nõusoleku projektide esitamiseks.
Vaba Maa 11.03.1936 lk 9
„Kave“ tööstushooned 4–5-kordseiks.
Shokolaaditehas „Kave“ kavatseb V. Roosikrantsi tän. end. „Remedia“ ja selle kõrval asuvale „Kave“ hoonele ehitada peale 3 korda, kusjuures hoonete alla võetakse ka kogu nende kohal asuv vahemaa-ala tänava piirjoone ääres. End. „Remedia“ hoonele ehitatakse peale 3 ja osaliselt 4 korda ning „Kave“ hoonele 3 korda. Krundi vastavaks hoonestamiseks linnavalitsus takistusi ei tee.
Uus Eesti 9.05.1936 lk 9
„Kave“ asub laiendama vabrikuhooneid.
Linnavalitsus oma reedesel koosolekul kinnitas „Kave“ shokolaadivabriku omanike Karl ja Kolla Vellnerite ehitusprojektid vabrikuhoone väljaehitamiseks Pärnu mnt. 24 ning büroo ja eluruumide pealeehitamiseks Pärnu mnt. 22. Mõlemate ehitustega alustatakse juba lähemal ajal. Hooned on ette nähtud 5-kordsetena.

* * *
16.05.2014
Pärnu mnt 59/61
Postimees 3.04.1938 lk 3
Tuleviku Tallinn teostatud ja teostamata projektide peeglis
/.../ Teise koolimaja saab Pärnu mnt. veel Tatari t. nurgale. See on määratud Tallinna Tehnikumile, mis praegu tegutseb Tehnikainstituudi allüürnikuna Koplis. Pärnu mnt. ja Liivalaia tänavate nurgale ehitab relvalaeva „Bena-Vena-Vasilakise“ protsessis kuulsaks saanud ärimees Boris Linde korraga kolm viiekordset üürimaja. /.../
Päevaleht 14.04.1938 lk 8
Viie- ja neljakordne elumaja Pärnu maanteele
Tallinna linnavalitsus kinnitas Boris Linde projekti viiekordse elumaja ehitamiseks Pärnu maanteele nr. 59/61. Samale krundile ehitab Boris Linde veel teise, neljakordse elumaja. /.../



* * *
16.10.2015
Pärnu mnt 80
Päevaleht 13.04.1937 lk 6
Uus viiekordne ehitus Pärnu maanteele
Linnavalitsus kinnitas J. Lepbergi projekti kivist viiekordse elumaja ehitamiseks Pärnu maant. nr. 80; Ü.-k. Eesti Rahvapanga projekti pangamaja ümber- ja pealeehitamiseks S. Karja t. nr. 17 ja Saksa saatkonna projekti saatkonna hoonele juurdeehituse püstitamiseks.
Vaba Maa 13.04.1937 lk 9
Lühidalt linnavalitsuse tegevusest.
14 ehitust. Linnavalitsuse koosolekul kinnitati 14 uut ehitusprojekti. Suuremateks kavatsetavateks ehitusteks on J. Lepbergi projekt viiekordse elumaja ehitamiseks Pärnu mnt. 80, E. Rahvapanga projekt pangamaja ümber- ja pealeehitamiseks S-Karja tän. 17, saksa saatkonna projekt saatkonnahoonele juureehituse püstitamiseks ja L. Bebingi projekt kahekordse segaehituse püstitamiseks Tulika tän. 12.