Uus Eesti 8.12.1938 lk 2
Üürnikud majaperemeesteks.
Tallinn võitleb korterikitsikuse vastu ühiselamute ehitamisega. – Kahetoaline korter ühiselamus maksab 5000 kr.
Üürnikud majaperemeesteks.
Tallinn võitleb korterikitsikuse vastu ühiselamute ehitamisega. – Kahetoaline korter ühiselamus maksab 5000 kr.
Et omaltpoolt kaasa aidata korterikitsikuse vähendamisele ja võimaldada väikese kapitaliga kodanikel ehitada oma kodu, on Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond alustanud korteriühingute organiseerimist. Sellega tehti algust juba 1936. aastal. Linn võimaldas ehitajaile soodustatud tingimustel obrokikrundi ja osakond koostas ehituskavandid. Nii organiseeriti linna kaasabil korteriühingud „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“, milledes on kokku 55 korterit.
Kuna osakonnale pidevalt esitati rohkesti järelepärimisi ja sooviavaldusi, alustas osakond 1938. a. kevadel uuesti korteriühingutesse astuda soovijate registreerimist.
Et oma kodu ja korteri järele Tallinnas valitseb suur vajadus, seda tõendab ehitusosakonnale esitatud sooviavalduste arv: lühikese ajaga esitati ligemale 400 sooviavaldust. Enamus soovijaid võiks tasuda ehituse jooksul 5-25 protsenti ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa sooviti saada pikaajalisele laenule. Umbes veerand soovijaist oli suuteline tasuma ehituse jooksul 60 prots. või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijatest ehitusosakond organiseeris grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega inimesed. Nendest gruppidest on seni välja kujunenud neli korteriühingut – „Vara“, „Oma elamu“, „Kaljo“ ja „Eesti Tare“. Kõik neli ühingut tahavad ehitusosakonna andmete järele ühiselamute ehitamisega alustada juba 1939. a. kevadel.
„Vara“ liikmeskonda on koondunud 13 sõjaväelast ja pangaametnikku, kes ehitavad Kunderi tänavas 16 korteriga neljakordse maja. See läheb maksma 160.000 krooni. Summast on korteriühingute liikmetel oma raha 75 prots., puuduv summa hangitakse pangalaenuna.
„Kaljo“ 26-liikmeline pere ehitab neljakordse 24-26 korteriga maja Kuhlbarsi ja Pärna tän. nurgale. Maja läheb maksma 180.000 kr., sellest 60 prots. on liikmetel omakapitali. „Kaljo“ liikmeskonda kuuluvad ametnikud ja vabakutselised.
15 erateenija ja vähemate ettevõtjate organiseeritud on korteriühing „Oma elamu“, mis Kunderi ja Laulupeo tänavate rajoonis ehitab neljakordse 21 korteriga maja, mille ehitushind on kalkuleeritud 120.000 kroonile. Sellest saadakse omakapitalina kokku 60-70 protsenti, ülejäänud osa pangalaenudena.
Era-teenijate ja vähemate ettevõtjate perest on pärit ka korteriühing „Eesti Tare“ 12 liiget. Need ehitavad 12 korteriga kolmekordse maja Paldiski maanteele. Maja läheb maksma 60.000 krooni. Liikmed oma rahana panevad summast kokku 50 prots.
Lisaks on veel organiseeritud kolm korteriühingut linnateenijate osavõtul. „Oma tuba“, mille liikmeteks linna kooliõpetajad, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tänavas. Linnateenijate ja tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiselamu“ kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamud oma liikmetele, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks vaid 6-10 prots. korteri hinnast. Linna ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 24 korteriga ühiselamu ehitamist samuti Gonsiori tänavas. Kalkulatsioonide järele maja läheb maksma 230.000 kr.; liikmete omakapital on 30 prots. ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel Tallinna Linnapanga ametnike, Riigi trükikoja ametnike ja teiste hulgas.
Linna ehitusosakond märgib, et olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevuse tõusule on praegu pikaajalise mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus. Praeguste tingimuste juures läheb üks ruutmeeter korteri põrandapinda maksma keskmiselt 120-130 krooni. Korteriühingu tegevus praeguste krediidiolude juures on mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70 prots. ehituskuludest. Keskmiselt läheb kahetoaline korter ühismajas maksma 5000-6000 krooni, kolmetoaline 8000 krooni.
Kuna osakonnale pidevalt esitati rohkesti järelepärimisi ja sooviavaldusi, alustas osakond 1938. a. kevadel uuesti korteriühingutesse astuda soovijate registreerimist.
Et oma kodu ja korteri järele Tallinnas valitseb suur vajadus, seda tõendab ehitusosakonnale esitatud sooviavalduste arv: lühikese ajaga esitati ligemale 400 sooviavaldust. Enamus soovijaid võiks tasuda ehituse jooksul 5-25 protsenti ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa sooviti saada pikaajalisele laenule. Umbes veerand soovijaist oli suuteline tasuma ehituse jooksul 60 prots. või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijatest ehitusosakond organiseeris grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega inimesed. Nendest gruppidest on seni välja kujunenud neli korteriühingut – „Vara“, „Oma elamu“, „Kaljo“ ja „Eesti Tare“. Kõik neli ühingut tahavad ehitusosakonna andmete järele ühiselamute ehitamisega alustada juba 1939. a. kevadel.
„Vara“ liikmeskonda on koondunud 13 sõjaväelast ja pangaametnikku, kes ehitavad Kunderi tänavas 16 korteriga neljakordse maja. See läheb maksma 160.000 krooni. Summast on korteriühingute liikmetel oma raha 75 prots., puuduv summa hangitakse pangalaenuna.
„Kaljo“ 26-liikmeline pere ehitab neljakordse 24-26 korteriga maja Kuhlbarsi ja Pärna tän. nurgale. Maja läheb maksma 180.000 kr., sellest 60 prots. on liikmetel omakapitali. „Kaljo“ liikmeskonda kuuluvad ametnikud ja vabakutselised.
15 erateenija ja vähemate ettevõtjate organiseeritud on korteriühing „Oma elamu“, mis Kunderi ja Laulupeo tänavate rajoonis ehitab neljakordse 21 korteriga maja, mille ehitushind on kalkuleeritud 120.000 kroonile. Sellest saadakse omakapitalina kokku 60-70 protsenti, ülejäänud osa pangalaenudena.
Era-teenijate ja vähemate ettevõtjate perest on pärit ka korteriühing „Eesti Tare“ 12 liiget. Need ehitavad 12 korteriga kolmekordse maja Paldiski maanteele. Maja läheb maksma 60.000 krooni. Liikmed oma rahana panevad summast kokku 50 prots.
Lisaks on veel organiseeritud kolm korteriühingut linnateenijate osavõtul. „Oma tuba“, mille liikmeteks linna kooliõpetajad, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tänavas. Linnateenijate ja tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiselamu“ kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamud oma liikmetele, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks vaid 6-10 prots. korteri hinnast. Linna ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 24 korteriga ühiselamu ehitamist samuti Gonsiori tänavas. Kalkulatsioonide järele maja läheb maksma 230.000 kr.; liikmete omakapital on 30 prots. ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel Tallinna Linnapanga ametnike, Riigi trükikoja ametnike ja teiste hulgas.
Linna ehitusosakond märgib, et olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevuse tõusule on praegu pikaajalise mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus. Praeguste tingimuste juures läheb üks ruutmeeter korteri põrandapinda maksma keskmiselt 120-130 krooni. Korteriühingu tegevus praeguste krediidiolude juures on mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70 prots. ehituskuludest. Keskmiselt läheb kahetoaline korter ühismajas maksma 5000-6000 krooni, kolmetoaline 8000 krooni.
Pealinna Teataja 10.12.1938 lk 3
Ühiselamute ehitamine läheb hoogu
Seni on ehitatud 3 ühiselamut 45 korteriga, ehitamisel on 4 elamut 75 korteriga
Ühiselamute ehitamine läheb hoogu
Seni on ehitatud 3 ühiselamut 45 korteriga, ehitamisel on 4 elamut 75 korteriga
Mag. E. Umblia andis ajakirjanikele jutuajamise, milles ta käsitas Tallinna linnavalitsuse tulemusi ühiselamute organiseerimisel.
Selgus, et ehitusosakond alustas ühiselamute organiseerimist 1936. a. linnavalitsuse poolt kinnitatud juhistel, et võimaldada väikekapitaliga kodanikele ehitada oma kodu ja et ühtlasi elustada ehitustegevust.
Linn võimaldas soodustatud tingimustel ehituskrundi. Osakond valmistas ehituskavandid, registreeris soovijaid ja võttis vastu esialgseid sissemakse. Ühte majja korterisoovijad organiseeriti korteriühinguks, kellele anti üle edaspidine talitus.
Nii organiseeriti 3 korteriühingut: Kunder tn. 20 – 25 korterit, Raua tn. 36 – 20 krt. ja Uust tn. 22 – 10 krt.
Vahepeal osakond katkestas ajutiselt ühingute organiseerimise, sest suurema osa korterisoovijate rahuldamist ei võimaldanud nende endi väike omakapital ja pikaajalise ehituskrediidi puudus. Organiseerimist kavatseti jatkata, kui on selgunud pikaajalise ehituskrediidi ja mõned muud ühingute tegevusega seotud juriidilised küsimused (korterite kinnistamine omanike nimele).
1938. a. kevadel alustati uuesti korteriühinguisse astuda soovijate registreerimist.
Osakonnale esitati lühikese ajaga ligi 400 sooviavaldust. Valdav enamus soovijaid võis tasuda ehituse jooksul 5-25% ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa soovis saada pikaajalisele laenule. Umbes 25% soovijaist olid suutelised tasuma ehituse jooksul 60% või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijaist organiseeris osakond grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega isikud.
Neist organiseeritud gruppidest on seni välja kujunenud 4 korteriühingut: „Vara“, Kunderi tn. – 16 krt.; „Kaljo“, Kuhlbarsi tn. – 24 krt.; „Oma elamu“, Kunderi tn. – 21 krt. ja „Eesti Tare“ Paldiski mnt. – 12 krt. Ehitustöödega alustatakse eeloleval kevadel.
Peale selle on organiseeritud korteriühinguid linnateenijate osavõtul:
1) K.-Ü. „Oma tuba“, liikmeks linna kooliõpetajad, praegu on ühingul 18 liiget, kavatseb alustada 1939. a. 4-kordse, 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tn.
2) Linnateenijate ja –tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiskodu“, kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamuid oma liikmeile, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks 6-10% korteri hinnast.
3) Ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada 4-kordse, 24 korteriga ühiselamu ehitamist Gonsiori tänavale, mis eelkalkulatsioonide järgi läheks maksma Kr. 23.000. Liikmete omakapital on 30% ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel mitmes ringkonnas, näiteks Linnapanga ametnike, Riigitrükikoja ametnike hulgas ja mujal.
Olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevusele on praegu eeskätt pikaajalise, mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus.
Ühiselamus läheb kahetoaline korter 6000 kr. ja kolmetoaline 8000 kr. maksma. Praeguste krediidiolude juures on korteriühingu tegevus mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70% ehituskuludest, mis teeb välja ligi 5000 krooni.
1937./38. aasta jooksul on registreeritud siseministeeriumi juriidiliste isikute büroos 14 korteriühingu põhikirja. Linnavalitsuse majandusosakonna kaudu on antud või lubatud obrokile korteriühinguile sama aja jooksul 9 ehituskrunti.
Selgus, et ehitusosakond alustas ühiselamute organiseerimist 1936. a. linnavalitsuse poolt kinnitatud juhistel, et võimaldada väikekapitaliga kodanikele ehitada oma kodu ja et ühtlasi elustada ehitustegevust.
Linn võimaldas soodustatud tingimustel ehituskrundi. Osakond valmistas ehituskavandid, registreeris soovijaid ja võttis vastu esialgseid sissemakse. Ühte majja korterisoovijad organiseeriti korteriühinguks, kellele anti üle edaspidine talitus.
Nii organiseeriti 3 korteriühingut: Kunder tn. 20 – 25 korterit, Raua tn. 36 – 20 krt. ja Uust tn. 22 – 10 krt.
Vahepeal osakond katkestas ajutiselt ühingute organiseerimise, sest suurema osa korterisoovijate rahuldamist ei võimaldanud nende endi väike omakapital ja pikaajalise ehituskrediidi puudus. Organiseerimist kavatseti jatkata, kui on selgunud pikaajalise ehituskrediidi ja mõned muud ühingute tegevusega seotud juriidilised küsimused (korterite kinnistamine omanike nimele).
1938. a. kevadel alustati uuesti korteriühinguisse astuda soovijate registreerimist.
Osakonnale esitati lühikese ajaga ligi 400 sooviavaldust. Valdav enamus soovijaid võis tasuda ehituse jooksul 5-25% ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa soovis saada pikaajalisele laenule. Umbes 25% soovijaist olid suutelised tasuma ehituse jooksul 60% või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijaist organiseeris osakond grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega isikud.
Neist organiseeritud gruppidest on seni välja kujunenud 4 korteriühingut: „Vara“, Kunderi tn. – 16 krt.; „Kaljo“, Kuhlbarsi tn. – 24 krt.; „Oma elamu“, Kunderi tn. – 21 krt. ja „Eesti Tare“ Paldiski mnt. – 12 krt. Ehitustöödega alustatakse eeloleval kevadel.
Peale selle on organiseeritud korteriühinguid linnateenijate osavõtul:
1) K.-Ü. „Oma tuba“, liikmeks linna kooliõpetajad, praegu on ühingul 18 liiget, kavatseb alustada 1939. a. 4-kordse, 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tn.
2) Linnateenijate ja –tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiskodu“, kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamuid oma liikmeile, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks 6-10% korteri hinnast.
3) Ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada 4-kordse, 24 korteriga ühiselamu ehitamist Gonsiori tänavale, mis eelkalkulatsioonide järgi läheks maksma Kr. 23.000. Liikmete omakapital on 30% ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel mitmes ringkonnas, näiteks Linnapanga ametnike, Riigitrükikoja ametnike hulgas ja mujal.
Olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevusele on praegu eeskätt pikaajalise, mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus.
Ühiselamus läheb kahetoaline korter 6000 kr. ja kolmetoaline 8000 kr. maksma. Praeguste krediidiolude juures on korteriühingu tegevus mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70% ehituskuludest, mis teeb välja ligi 5000 krooni.
1937./38. aasta jooksul on registreeritud siseministeeriumi juriidiliste isikute büroos 14 korteriühingu põhikirja. Linnavalitsuse majandusosakonna kaudu on antud või lubatud obrokile korteriühinguile sama aja jooksul 9 ehituskrunti.
Omalt poolt võime lisada, et ühiselamute püstitamine ei saa meil siiski areneda selles ulatuses, kui seda mõnelt poolt on soovitud. Meil on vähe kodanikke, kellel on 5000 või enam krooni vaba raha. Ja kui inimesel kord juba on säärane suur summa, siis mõtleb ta oma kodu loomisele. Vähe on neid, kes pooldavad elamist üürikasarmus, kus koos 20 või enamgi perekonda. Iga üürniku ideaaliks on ikkagi oma kodu, ja kui seda ei suudeta saavutada, siis pigem lepitakse korteriga korralikus 10-12 korteriga üürimajas.
* * *
 |
| Kunderi 12, korteriühingu "Vara" maja, arhitekt Alfred Kehva. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Paarismaja
Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (eespool), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt
Eugen Sacharias; ja Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54)
(tagapool), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Kunderi 19, korteriühingu "Oma Elamu" maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Paldiski mnt 49 (algselt Paldiski mnt 47a), korteriühingu "Eesti Tare" maja, arhitekt Richard Kasikov. 3-korruselisele majale lisati 1962. aastal neljas korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla |
Esimese kolme Tallinna linna kaasabil organiseeritud korteriühingu majad:
 |
| Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Uus
22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar