1930. aasta alguses püüdis Jaan Venter Tallinna linnavalitsuses pikendada talle kuulunud Estonia pst 23 kinnistul vahetult enne I maailmasõja puhkemist 25. juulil 1914 kinnitatud maja ehitusprojekti. Kuna see oli aga kinnitamisest kahe aasta möödumisel kehtivuse kaotanud, tellis ta uue projekti oma teisele kinnistule Estonia pst 27. Maja ehitust alustati 1930. aasta suvel, 1931. a. 18. märtsil avas uue hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal, mai esimestel päevadel esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning juuni alguspäevil teise korruse bürooruumides Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu.
Vaba Maa 6.03.1930 lk 7
Kinnitatud ehitusprojekti kestvus ainult 2 aastat.
J. Venter oli linnavalitsuselt loa saanud 25. juulil 1914. a. maja ehitada Estonia puiesteele nr. 23. Vahepeal ei oldud seal mingisugust ehitustööd teostatud ja nüüd, 16 aasta pärast, arvas ta tarvilikuks mitte uut ehitusluba nõutada, vaid palus luba üheks aastaks pikendada, et ehitust ette võtta.
Linnavalitsus aga teatas, et ülalnimetatud kinnitatud projekt ehitusseaduse paragr. 7 järele oma maksvuse juba 2 aasta jooksul kaotanud ja seepärast see nüüd 16 a. pärast enam kinnitust ei leia.
Kinnitatud ehitusprojekti kestvus ainult 2 aastat.
J. Venter oli linnavalitsuselt loa saanud 25. juulil 1914. a. maja ehitada Estonia puiesteele nr. 23. Vahepeal ei oldud seal mingisugust ehitustööd teostatud ja nüüd, 16 aasta pärast, arvas ta tarvilikuks mitte uut ehitusluba nõutada, vaid palus luba üheks aastaks pikendada, et ehitust ette võtta.
Linnavalitsus aga teatas, et ülalnimetatud kinnitatud projekt ehitusseaduse paragr. 7 järele oma maksvuse juba 2 aasta jooksul kaotanud ja seepärast see nüüd 16 a. pärast enam kinnitust ei leia.
Päevaleht 23.07.1930 lk 5
Tänavu kinnitatud 370 ehitusprojekti.
...Suurematest ehitusel olevatest kivimajadest tuleks nimetada: kindlustusselts „Eka“ 7-kordne maja Vabadusplatsi ääres, Kalmi 5-kordne maja Kentmani uul., Remmelti 4-kordne maja Tehnika uul., J. Venteri 4-kordne maja Estoonia puiesteel...
Tänavu kinnitatud 370 ehitusprojekti.
...Suurematest ehitusel olevatest kivimajadest tuleks nimetada: kindlustusselts „Eka“ 7-kordne maja Vabadusplatsi ääres, Kalmi 5-kordne maja Kentmani uul., Remmelti 4-kordne maja Tehnika uul., J. Venteri 4-kordne maja Estoonia puiesteel...
1937. aasta alguseks oli valminud kava Estonia puiesteele Estonia teatrimaja vastu uue kohtuhoone ehitamiseks, mis nägi ette Estonia pst 27 ja veel nelja naaberkinnistu sundvõõrandamise ja neil asuvate hoonete lammutamise.
Uudisleht 24.01.1937 lk 3
...Väärikas ehitus kerkib Estonia teatrimaja vastu, kuhu tahetakse ehitada kohtuhoone, mis läheks maksma umbes 40 milj. senti. Kohtuhoonesse asuksid Tallinna ringkonnakohus ja kohtukoda, kuna praegusesse kohtumajja Jaani tänaval kolivad jaoskonna kohtunikud ja kohtupristavid. Kohtuhoone püstitamisega Estonia vastu tulevad seal lammutamisele Venteri uus neljakordne kivimaja ja Ivanovi restoran...
...Väärikas ehitus kerkib Estonia teatrimaja vastu, kuhu tahetakse ehitada kohtuhoone, mis läheks maksma umbes 40 milj. senti. Kohtuhoonesse asuksid Tallinna ringkonnakohus ja kohtukoda, kuna praegusesse kohtumajja Jaani tänaval kolivad jaoskonna kohtunikud ja kohtupristavid. Kohtuhoone püstitamisega Estonia vastu tulevad seal lammutamisele Venteri uus neljakordne kivimaja ja Ivanovi restoran...
Uudisleht 14.03.1937 lk 2
Viis maja kohtuhoone jaoks lammutamisele
Riigivanem andis sundvõõrandamise dekreedi
Riigivanema poolt anti dekreedina kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seadus. Kohtuhoone, mille ehitamise kavatsus juba varem teatavaks saanud, püstitatakse „Estonia“ teatrimaja vastu. Selleks sundvõõrandatakse ja lammutatakse viis eramaja Estonia puiesteel ja Sakala tänaval. Lammutamisele kuuluvad kaks Venteri maja, Goldmann & Makovski maja, Bergmanni pärijate maja ja tarvitajateühing „Maja“ maja. Kõik lammutamisele määratud ehitused on juba vanad, peale Venteri neljakordse kiviehituse, mis püstitati alles pooltosinat aastat tagasi, ja milles praegu peale teiste asutuste asetseb Põllupidajate Ühispank.
Kui palju riigil sundvõõrandamisele kuuluvate hoonete eest tuleb maksta, pole selgunud, kuna sundvõõrandamise komisjon majade omanikega veel pole astunud läbirääkimistesse. Majade praegustele omanikele majade hind tasutakse sularahas, milleks koostamisel olevas eelarves on vajalised summad ette nähtud.
Ka on veel selgumata, millal algab kohtuhoone ehitamine. Uues eelarves selleks erikrediiti pole määratud, millega on tõenäoline, et tegelikud ehitustööd algavad alles järgmisel eelarveaastal. Siin oleneb palju riiklike ehitustööde programmist, milline on ette nähtud pikema aja peale, nii et kõik tööd teostatakse järjekorras.
Uude kohtuhoonesse asuvad kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud. Ainult riigikohus jääb oma praegusesse majja. Milleks kohtuhoone valmimisega hakatakse kasutama praegust ringkonnakohtu ja kohtukoja maja Pärnu maanteel, pole kindel. Võimalik, et peale teiste asuvad sinna kohtupristavid.
Viis maja kohtuhoone jaoks lammutamisele
Riigivanem andis sundvõõrandamise dekreedi
Riigivanema poolt anti dekreedina kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seadus. Kohtuhoone, mille ehitamise kavatsus juba varem teatavaks saanud, püstitatakse „Estonia“ teatrimaja vastu. Selleks sundvõõrandatakse ja lammutatakse viis eramaja Estonia puiesteel ja Sakala tänaval. Lammutamisele kuuluvad kaks Venteri maja, Goldmann & Makovski maja, Bergmanni pärijate maja ja tarvitajateühing „Maja“ maja. Kõik lammutamisele määratud ehitused on juba vanad, peale Venteri neljakordse kiviehituse, mis püstitati alles pooltosinat aastat tagasi, ja milles praegu peale teiste asutuste asetseb Põllupidajate Ühispank.
Kui palju riigil sundvõõrandamisele kuuluvate hoonete eest tuleb maksta, pole selgunud, kuna sundvõõrandamise komisjon majade omanikega veel pole astunud läbirääkimistesse. Majade praegustele omanikele majade hind tasutakse sularahas, milleks koostamisel olevas eelarves on vajalised summad ette nähtud.
Ka on veel selgumata, millal algab kohtuhoone ehitamine. Uues eelarves selleks erikrediiti pole määratud, millega on tõenäoline, et tegelikud ehitustööd algavad alles järgmisel eelarveaastal. Siin oleneb palju riiklike ehitustööde programmist, milline on ette nähtud pikema aja peale, nii et kõik tööd teostatakse järjekorras.
Uude kohtuhoonesse asuvad kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud. Ainult riigikohus jääb oma praegusesse majja. Milleks kohtuhoone valmimisega hakatakse kasutama praegust ringkonnakohtu ja kohtukoja maja Pärnu maanteel, pole kindel. Võimalik, et peale teiste asuvad sinna kohtupristavid.
1937. aasta oktoobris langetas Estonia pst 27 osas oma otsuse sundvõõrandamise hindamiskomisjon.
Päevaleht 7.10.1937 lk 5
Kohtuhoone alla sundvõõrandatav krunt maksab 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjon avaldas eile oma otsuse
Täna, 7. sept. /=okt./, kell 10 homm. kuulutati sundvõõrandatavate kinnisvarade Harjumaa hindamiskomisjoni istungil välja komisjoni otsus kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seaduse põhjal riigile sundvõõrandatavate kinnisvarade hindamise asjus, missugused kinnisvarad asetsevad Tallinnas Estonia puiesteel nr. 23, 25 ja 27 ning Sakala tän. nr. 26 ja 28 all.
Komisjon hindas:
1. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 23 all, üldiseks väärtuseks 128.979,82 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 50 ja 45 kr. ruutmeeter, 110.346,54 kr., kuna ülejääv 18.633,28 kr. on arvestatud kinnisvaral asetsevate päraldiste hinnaks. Päraldiste hulgas on Estonia puiestee-äärne ärihoone, kus tegutseb ühishaigekassa apteek, hoovipealne segahoone, ait, kuurid jne.
2. Tarvitajateühisusele „Maja“ kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 25 all, üldiseks väärtuseks 155.197,51 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud samuti 50 ja 45 kr. ruutm., 114.671,18 kr. ning päraldiste hinnaks, mille hulgas on tänava-äärne ärihoone, laduhoone, töökoda, kuurid jne., 40.526,33 kr.
3. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 27 all, üldiseks hinnaks 205.233,91 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 40 ja 36 kr. ruutmeeter, 84.671,85 kr. ning päraldiste arvele 120.562,06 kr. Päraldiste hulgas on ka suur kivist elu- ja ärihoone, kus varemalt tegutses põllupidajate ühispank, ja mille hinnaks määrati nüüd 108.144,95 kr.
4. Behr Goldmannile ja Boris Makovskile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Sakala tän. nr. 28 all, üldiseks hinnaks 66.095,94 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 55 kr. ruutm., 55.322,60 kr. ja päraldiste hinnaks 10.763,34 kr.
5. Berta Bergmannile kuuluva kinnisvara, asukohaga Sakala tän. nr. 26, üldiseks hinnaks 69.870,62 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, hinnaga 45 kr. ruutm., 63.503,89 kr. ning päraldiste arvele 6366,73 kr.
Seega hinnati kõigi 5 sundvõõrandatud kinnisvara ja nendel asetsevate päraldiste hinnaks kogusummas 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjoni koosseisus oli komisjoni juhatajana Harju ajutise maavalitsuse esimees K. R. Ruus ning liikmetena Tallinna 6. jaosk. kohtunik R. Bodisco, Tallinna-Harju prefekti esindajana abiprefekt B. Nykanen, Tallinna-Harju maksuinspektor K. Pruuli ja Tallinna linnavalitsuse esindajana linnanõunik P. Sisask.
Peale nende võtsid komisjoni istungeist osa asjatundjaina arhitektid A. Perna ja A. Volberg. Poolte esindajaina võtsid komisjoni istungeist, mida oli arvult kaks, osa kohtuministeeriumi esindajaina ministri abi J. Raid ja ins. A. Ahman ning hindamisobjektide omanike esindajaina vann. advokaadid H. Martna ja M. Pung ning omanik B. Bergmann.
Väljakuulutatud otsuses on pikalt ära toodud ka motiivid, mille põhjas komisjon oma otsused tegi.
Kohtuhoone alla sundvõõrandatav krunt maksab 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjon avaldas eile oma otsuse
Täna, 7. sept. /=okt./, kell 10 homm. kuulutati sundvõõrandatavate kinnisvarade Harjumaa hindamiskomisjoni istungil välja komisjoni otsus kohtuhoone ehitamiseks kinnisvarade sundvõõrandamise seaduse põhjal riigile sundvõõrandatavate kinnisvarade hindamise asjus, missugused kinnisvarad asetsevad Tallinnas Estonia puiesteel nr. 23, 25 ja 27 ning Sakala tän. nr. 26 ja 28 all.
Komisjon hindas:
1. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 23 all, üldiseks väärtuseks 128.979,82 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 50 ja 45 kr. ruutmeeter, 110.346,54 kr., kuna ülejääv 18.633,28 kr. on arvestatud kinnisvaral asetsevate päraldiste hinnaks. Päraldiste hulgas on Estonia puiestee-äärne ärihoone, kus tegutseb ühishaigekassa apteek, hoovipealne segahoone, ait, kuurid jne.
2. Tarvitajateühisusele „Maja“ kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 25 all, üldiseks väärtuseks 155.197,51 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud samuti 50 ja 45 kr. ruutm., 114.671,18 kr. ning päraldiste hinnaks, mille hulgas on tänava-äärne ärihoone, laduhoone, töökoda, kuurid jne., 40.526,33 kr.
3. Jaan Venterile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Estonia puiesteel nr. 27 all, üldiseks hinnaks 205.233,91 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 40 ja 36 kr. ruutmeeter, 84.671,85 kr. ning päraldiste arvele 120.562,06 kr. Päraldiste hulgas on ka suur kivist elu- ja ärihoone, kus varemalt tegutses põllupidajate ühispank, ja mille hinnaks määrati nüüd 108.144,95 kr.
4. Behr Goldmannile ja Boris Makovskile kuuluva kinnisvara, mis asetseb Sakala tän. nr. 28 all, üldiseks hinnaks 66.095,94 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, mille hinnaks on määratud 55 kr. ruutm., 55.322,60 kr. ja päraldiste hinnaks 10.763,34 kr.
5. Berta Bergmannile kuuluva kinnisvara, asukohaga Sakala tän. nr. 26, üldiseks hinnaks 69.870,62 kr. Sellest summast langeb krundi arvele, hinnaga 45 kr. ruutm., 63.503,89 kr. ning päraldiste arvele 6366,73 kr.
Seega hinnati kõigi 5 sundvõõrandatud kinnisvara ja nendel asetsevate päraldiste hinnaks kogusummas 625.377,80 kr.
Hindamiskomisjoni koosseisus oli komisjoni juhatajana Harju ajutise maavalitsuse esimees K. R. Ruus ning liikmetena Tallinna 6. jaosk. kohtunik R. Bodisco, Tallinna-Harju prefekti esindajana abiprefekt B. Nykanen, Tallinna-Harju maksuinspektor K. Pruuli ja Tallinna linnavalitsuse esindajana linnanõunik P. Sisask.
Peale nende võtsid komisjoni istungeist osa asjatundjaina arhitektid A. Perna ja A. Volberg. Poolte esindajaina võtsid komisjoni istungeist, mida oli arvult kaks, osa kohtuministeeriumi esindajaina ministri abi J. Raid ja ins. A. Ahman ning hindamisobjektide omanike esindajaina vann. advokaadid H. Martna ja M. Pung ning omanik B. Bergmann.
Väljakuulutatud otsuses on pikalt ära toodud ka motiivid, mille põhjas komisjon oma otsused tegi.
Kinnistute sundvõõrandamine ei edenenud väga kiiresti. Nii ostis Eesti Vabariik Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu alles 1939. aasta mais, tema teise kinnistu Estonia pst 23 ostmiseni (rääkimata hoonete lammutamisele asumisest) aga ei jõutudki.
* * *
 |
| Estonia pst 27, Jaan Venteri maja, valmis 1931, arhitekt Franz de Vries. Maja põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. Foto: 20 aastat ehitamist Eestis 1918-1938 (Tallinn, 1939), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| Esimese korruse plaan. Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| Kolmanda ja neljanda korruse plaan. Eesti arkitektide almanak (Tallinn, 1934), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| Kindlustusselts Talu kalender 1932 (1931), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| EKM 2, Teine aasta kaupmeeste majanduskeskuse töös (1939), Akadeemiline Raamatukogu |
 |
| Seistes Estonia teatri ees ja vaadates välisministeeriumi suunas, asus Jaan Venteri maja umbkaudu ühel joonel ooperi- ja balletisaali tiiva talveaiaga külgneva poolega. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla |
* * *
J. Venteri majas asunud ettevõtted-ärid:
18.03.1931 kuni 1937(?) Estonia Eksporttapamajade Lihatsentraal nr 1.
Maist 1931 kuni augustini 1932 kaubamaja Kr. Saar & Ko.
Juunist 1931 kuni augustini 1937 Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu.
1.08.1933 kuni 16.12.1937 kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond.
Suvest 1937 KM Kalatsentraal, hiljemalt aprillist 1939 Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Alates 31.01.1938 AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus EKM kauplus, juhatus ja kontor.
18.03.1931 avati esimese korruse väiksemas äriruumis esimene Estonia Eksporttapamajade lihasaaduste esinduskauplus Lihatsentraal, hilisem Lihatsentraal nr 1 (1936. aastaks oli Lihatsentraale üle Eesti avatud juba 39). Hiljemalt 1. juunist 1937 asus siis juba Eesti Lihaekspordile kuulunud Lihatsentraal nr 1 Pärnu mnt 6 Urla majas.
Päevaleht 19.03.1931 lk 1
Ühis. „Estonia Eksporttapamajade“ uus liha- ja vorstikauplus „Lihatsentraal“ Estonia puiest. 27 (Estonia teatrim. vastas), tel. (2)32-94. Oma tapamaja- ja vorstivabrikusaaduste peamüügikoht. Äri on avatud homm. kl ½8-5. Müügil: looma-, sea-, vasika- ja lambaliha. Eksporttapamajade odavad lihasaadused: seapead ja -jalad, supikondid, keeled, neerud, südamed, maksad jne. Sulatatud ploomirasv. Suitsukaubad, nagu: singid, ribid jne. Vorstid ja lihakonservid. Igapäev värske peekonilõigetest valmistatud praadvorst. Meie tee valmistaja juurest lugupeetud tarvitaja juure on kõige lühem – seega hinnad äärmiselt mõõdukad.
Kaja 19.03.1931 lk 3
„Estonia eksporttapamajad“ avasid Tallinnas eeskujuliku lihakaupluse. Tarvitajad võivad nüüd lihasaadusi ilma vaheltkauplejateta osta. Linnakodanikud on seni vähe kasu saanud lihahindade langemisest maal, sest hinnavahe on seni veerenud vaheltkauplejate taskusse. Nüüdsest peale tõotab aga asi paraneda, sest eile keskpäeval avati Tallinnas, Estonia puiesteel 27, uus ühistegeline lihakauplus. Kaupluse omanikuks on ühisus „Estonia Eksporttapamajad“ ja ettevõtte eesmärgiks – võimaldada pealinna kodanikele osta kõiksugu lihasaadusi, vorste jne. ilma vaheltkauplejateta, otse valmistajatelt. Uue kaupluse tarvis hakkavad „Estonia“ tapamajad senisest suuremal määral produtseerima ka looma- ja lambalihasaadusi, nii et neil aladel avanevad ka loomakasvatajailgi nüüd paremad müügivõimalused. Üldse kaupluses müüakse kõiki sea-, looma- ja lambalihasorte ning ümbertöötatud lihasaadusi. Elektriga töötav hakkimismasin valmistab hakkliha tunnis kuni 150 klgr. Kauplus asub äsjavalminud neljakordses kivimajas Estonia teatrimaja vastas. Ruumid eeskujulikult, korralikult ja puhtalt sisse seatud.
Ühisjõud nr 3 (märts) 1931 lk 60-61
Valmistaja astub tarvitajaga ühendusesse.
Tallinnas avati ühistegelik lihakauplus.
Meie looma- ja lihamüük siseturul on seni täiesti korraldamata olnud. Põllumeestel kui ka linna tarvitajatel on puudunud nende eneste poolt juhitavad ühisettevõtted. Liha produtseerija ja tarvitaja on seisnud nõnda täielikult eralihunikkude ja hangeldajate võimu all. Sellejuures on vahetalitajate ahelik põllumeeste juurest linna tarvitajani tihti 3–5-astmeline olnud, kus siis mitte harva üle poole loomade hinnast on läinud vahetalituse kuludeks ja kasudeks.
Nõnda on viimastel aastatel, kus eriti lihahinnad langenud, välja kujunenud see ülekohtune ja ebaloomulik seisukord, et kuigi põllumehed erakaupmeeste ainuvalitsuse tõttu poolmuidu omad loomad sunnitud on olnud ära müüma, linnades lihahinnad väikemüügil äärmiselt kõrged on.
See ebanormaalne nähe ongi paaril viimasel aastal põhjust annud põllumeeste koosolekutel ja ajakirjanduses harutama hakata, kuidas põllumehe kui ka linnakodanikkude huvides korraldada otstarbekohasemalt ja vähema vahetalituskuludega lihamüüki meie siseturgudel, ja võimalusi leida peekonitööstuse kõrval veise- ja lambaliha välisturgudele toimetamiseks.
Hiljuti P. Ü. Revisjoniliidu poolt korraldatud nõupidamisel, kui ka teistel põllumeeste koosolekutel, kus lihamüügi küsimust harutatud, on leitud kõige õigemaks korraldada lihamüüki ühistegelisel alusel. Mõttevahetustele on järgnenud ka esimesed tegelikud algatused. Eriti tähelepanuväärivad sammud on selleks astunud „Estonia Eksporttapamajad“, asutades omale suuremad lihakauplused Tartu ja Tallinna. Need ühistegelised põllumeeste eksporttapamajad ostavad peale peekoniks minevate sigade otsekohe põllumeestelt ka siseturu sigu, veiseid, vasikaid ja lambaid, ning korraldavad väikemüüki liha kui ka ümbertöötatud saaduste alal oma kaupluste kaudu linnades.
Et nõnda liha müügiletoimetamise kulud tuntavalt väiksemad tulevad, kui mitmejärgulise eraettevõtjate aheliku juures, siis on võinud need lihamüügi kauplused põllumeestele enam hinda loomade eest maksta kui lihunikud seda teevad, ja ühtlasi ka linna tarvitajatele odavamalt müüa. Tartu eksporttapamaja kauplus, mis esiotsa õige väikses ruumis tegevust algas, on paariaastase töötamise järgi praegu üle riigi kõige suuremaks lihakaupluseks kujunenud.
See edurikas ja õnnestunud algatus andis julgust käesoleval aastal avada „Estonia Eksporttapamajade“ poolt Tallinnas teist sarnast eeskujulikku lihakauplust Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri maja vastas) uues Venteri majas. Kauplus kannab nime „Lihatsentraal“.
Kuna see maja ehitamisel oli, siis võis siin sisseseadet kui ka ruumide väljanägemist ja jaotust vastavalt lihakaupluse nõuetele korraldada, milletõttu see ka eeskujulik välja näeb. Et pealinna rahvas suurt vajadust ja headmeelt sarnase lihamüügikorralduse vastu tunneb, see selgus ootamata rohkest ostjate arvust avamisepäeval, mil nende arv ulatus üle 160. Teisel ja kolmandal päeval tõusis külastajate arv juba 600-ni. Suur nõudmine harilikkude lihasortide kõrval oli peekonsigade päidikute ja eksporttapamaja poolt valmistatud vorstide ja suitsukauba järele, mida seni teised kauplused tuntavalt kõrgema hinna eest müüsid. Eriliselt rohkelt nõutakse aga peekonlõigetest valmistatud praadvorsti, mida Taani eksporttapamajade eeskujul „Estonia Eksporttapamajad“ valmistama hakanud, kui väga odavat ja maitsevat vorstiliiki.
Kaja 13.08.1931 lk 4
Põllumajanduslik ühisettevõte korraldab lihakaubandust.
Hangeldajad kõrvaldatakse põllumehe ja tarvitaja vahelt.
„Lihatsentraali“ edu Tallinnas.
Ehkki juba paar aastat on põllumajandussaaduste hinnad olnud alanemise teel, ei ole linnas tarvitajale kätte jõudes toiduained palju midagi odavamaks muutunud. Eriti kallihinnalise toitaine – liha juures on see vahe väga silmatorkav. Selle nähte põhjuseks on, et liha käib enne läbi paljude vaheltkauplejate käest, kelledest igaüks võtab oma osa, kuni jõuab tarvitajani ja siis on ka hind muutunud mitmekordseks. See on iseenesest väga kurb nähe majanduselus ja mõjub halvavalt. Maal inimesed kurdavad, et kaup midagi ei maksa, kuna samal ajal linnainimesed hangeldajate poolt üleskruvitud hindade tõttu vähe suudavad osta toiduaineid.
Selle nähte vastu on abinõusid otsitud, kuid üldist arstirohtu on raske leida. Kuni linnade omavalitsused jäävad ainult pealtvaatajaiks, ei ole muud teed asja parandamiseks, kui põllumeeste ühisettevõtted, mis kergendavad seisukorda.
Lihakaubanduse alal on meil eksporttapamajade tegevusega hakanud asi paranema. Nimelt on siin teguriks tapamajade kauplused, mis reguleerivad hindu. Praegu on olemas selliseid kauplusi kolm – Tartus, Tallinnas ja Viljandis, ning nad kõik on leidnud linnarahva poolehoidu ja on osutunud kasulikeks ka põllumeestele. Linnainimesed saavad kauba kätte ilma liigsete vaheltkauplejateta, kuna teisest küljest eksporttapamajad saavad realiseerida oma saadusi kõige soodsamate hindadega.
Tallinnas töötab „Estonia eksporttapamajade“ lihakauplus „Lihatsentraal“ käesoleva aasta märtsikuust saadik. Kauplus asub „Estonia“ teatrimaja vastas, uue J. Venteri kivimaja ruumides. Et saada ülevaadet põllumeeste ühisettevõtte arengust, pööras meie lehe esindaja kaupluse ärijuhi O. Andersoni poole, kes seletas muu seas järgmist: „Meie kauplus on võitnud tarvitajate täielise usalduse.“ Kui viie kuu eest avasime uksed, ei võinud arvata ette, et need kord nii suured näivad ruumid jäävad nii ruttu kitsaks. Praegu on see saanud tõeks ja peame mõtlema juba ruumide laiendamisele. Keskmiselt käib praegu päevas tuhat ostjat, kuid on päevi, kus käib 1500 ostjat. Sellistel päevadel ei suuda meie kõiki korraga rahuldada ja tekivad isegi sabad kaupluse ukse ette. See näitab, et linnarahval on kannatust ja tahtmist oodata, et aga tingimata saada meie kaupa. Ning ostjaid käib siin kaupluses mitte üksi Tallinnast, vaid väga palju ka Nõmmelt, Piritalt ja Koselt. Müügi alal on meie kaupluses ametis kaheksa inimest.
Küsimisele: „Mis toob nii palju ostjaid teie ettevõttesse?“ – vastas härra Anderson, et peamiselt mängib siin osa kauba headus ja odav hind.
Kõik kaubad tulevad otse tapamajast ja jõuavad värskelt kohale. Peale selle kasutatakse tapamaja külmetusruumi, kuhu igal õhtul viiakse kauplusest järele jäänud soolamata kaup ööseks seisma – suvel muidugi. See võimaldab pakkuda alati kõige paremat. Peale selle on meie kaubad ka 25–40 protsenti odavamad.
Peale harilikkude lihakaupade – vorstide, sinkide, sea- ja loomaliha ning konservide – toimetab meie kauplus veel müügile peekonitööstuse kõrvalsaadused, luud ja nende ümbert lõigatud liha, pead-jalad ja sisikonnad. Neid aineid hakatakse ikka enam nõudma ja paistab, et mitte üksi töölised ega üürnikud ei osta neid, vaid ka rikkamad inimesed, majaomanikud ja haritlased nõuavad seda kaupa. Kui aga anda oleks. Ja võib öelda, meie kauplus õpetas inimesi neid aineid ostma, sest siit nad lähevad väga mõõduka hinnaga tarvitaja kätte, kuna varemalt müüsid neid lihunikud, kes tahtsid suuri vaheltkasusid ja seepärast nende käest ei ostetud ning eksporttapamaja ei saanud ka nende saaduste eest pea midagi. Praegu aga lähevad nad turule täie hinna eest. Muu seas ka põllumehed ise on hakanud meie kauplusest ostma neid odavaid lihasaadusi.
Vaadates seda ühisettevõtet ja kuuldes tema edu, jääb arusaamine, et sellisel teel saab lahendada osaltki toitlusprobleemi. Kallihinnaline toiduaine tuleb otsesel teel tarvitajale kätte, ning põllumees võib saada ta eest kõige kõrgemat võimalikku hinda. Teiste inimeste kulul elav vaheltkauplejate kiht saab seega kõrvaldatud.
1931. a. mai alguses kolis kõrvalasuvast sama aadressiga (Estonia pst 27) vanast puumajast esimese korruse suuremasse äriruumi kaubamaja Kr. Saar & Ko, mis aga juba järgmise aasta augustis hoonest lahkus, asudes alates 1.09.1932 Kristjan Saare enda majja Viru 3.
Päevaleht 5.05.1931 lk 8
Kr. Saar & Ko, Tallinnas jalgrataste-, õmblusmasinate-, grammofonide-, plaatide-, osaliselt põllutööriistade-äri jne. on üle viidud vana äri ruumide kõrvale uude majja. Aadress endine: Estonia puiestee 27, kõnetraat 26-69. Ilma ostusunnita palume meid tulla külastama uutes äriruumes. Kr. Saar & Ko, Tallinnas
Tallinna Teataja 9.05.1931 lk 7
Kaubamaja Kr. Saar & Ko.
on vanemaid omal alal tegutsevatest Eestis. Asutatud hra Kristjan Saare poolt 1902 aastal Rakveres, kust see 1909 aastal Tallinna ületoodi. 1912 aastal astus firmasse osanikuna Elmar Jürgens, mille järele edasi töötati firma all „Kr. Saar ja Ko.“.
Firma on algusest peale tegutsenud masinate kaubandusega ja senini truiks jäänud samale alale. Praegu esindab tervet rida esmajärgulisi välisfirmasid mitmelt alalt. Muude hulgas „Homocord“ grammofonid ja plaadid, „Naumann“, „Vesta“ ja „Pfaff“ õmblusmasinad, „Naumann“, „Primus“, „National“, „Royal“, „Juno“, „Suhl“ ja teisi jalgrattaid; „Westfalia“ ja „Diabola“ koorelahutajaid ja „Ideal“ ning „Erika“ kirjutusmasinaid ja veel mitmeid teisi.
Firma omanikuks on Kristjan Saar ja Elmar Jürgensi pärijad. Juhib firmat endiselt asutaja hra Saar ise, kes juba 38 aastat tegev masinakaubanduse alal. Hiljuti valmis Estonia puiesteel, 27, Venteril uus kivimaja, kuhu äri üleviidi selle kõrval olevast puumajast. Uued ruumid on suured, kõrged, hästi avarad ja ajanõuetele viimistletud.
1931. a. mai algusest asus majas vandeadvokaat M. Grosholmi ja vandeadvokaadi abide A. Mölderi ja Im. Siimeri kontor.
Vaba Maa ja Päevaleht 6.05.1931
Meie vastuvõtmine on nüüd: Estonia puiestee 27 (Venteri uues majas) kella 9–10 hom. ja 5–7 p.l. telef. (20)4-92. M. Grosholm, vann. advokaat, A. Mölder ja Im. Siimer, vann. adv. abid.
1931. a. juuni algusest asusid maja II korruse bürooruumidesse Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu. Mõlemad kolisid välja 1937. a. augustis ja nende uueks asukohaks sai Olga Steinmanni ja Else Borcki äsja valminud maja Väike-Karja 7.
Vaba Maa 2.06.1931 lk 8
Oleme laienenud äritegevuse tõttu senisest asukohast Estonia puiest. 15 üle kolinud uutesse ruumidesse Estonia puiestee No 27 (Estonia teatri vastas)
Põllupidajate Ühispank
Kinnitusselts „Talu“
1931. a. 1. juulist asus majas vandeadvokaat Otto Tiefi ja vandeadvokaadi abi Artur Kleemani kontor.
Päevaleht, Vaba Maa ja Kaja 5.07.1931
1. juulist 1931. a. alates vannutatud advokaat Otto Tief ja vannutatud advokaadi abi Artur Kleeman võtavad vastu Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri vastas, Venteri majas) kella 9–10 ja 3–4. Tel (2)28-32.
18.03.1931 kuni 1937(?) Estonia Eksporttapamajade Lihatsentraal nr 1.
Maist 1931 kuni augustini 1932 kaubamaja Kr. Saar & Ko.
Juunist 1931 kuni augustini 1937 Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu.
1.08.1933 kuni 16.12.1937 kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond.
Suvest 1937 KM Kalatsentraal, hiljemalt aprillist 1939 Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Alates 31.01.1938 AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus EKM kauplus, juhatus ja kontor.
 |
| Vaade äsja avatud Lihatsentraali kauplusele märtsis 1931. Ühisjõud 3/1931, Eesti Rahvusraamatukogu |
Päevaleht 19.03.1931 lk 1
Ühis. „Estonia Eksporttapamajade“ uus liha- ja vorstikauplus „Lihatsentraal“ Estonia puiest. 27 (Estonia teatrim. vastas), tel. (2)32-94. Oma tapamaja- ja vorstivabrikusaaduste peamüügikoht. Äri on avatud homm. kl ½8-5. Müügil: looma-, sea-, vasika- ja lambaliha. Eksporttapamajade odavad lihasaadused: seapead ja -jalad, supikondid, keeled, neerud, südamed, maksad jne. Sulatatud ploomirasv. Suitsukaubad, nagu: singid, ribid jne. Vorstid ja lihakonservid. Igapäev värske peekonilõigetest valmistatud praadvorst. Meie tee valmistaja juurest lugupeetud tarvitaja juure on kõige lühem – seega hinnad äärmiselt mõõdukad.
Kaja 19.03.1931 lk 3
„Estonia eksporttapamajad“ avasid Tallinnas eeskujuliku lihakaupluse. Tarvitajad võivad nüüd lihasaadusi ilma vaheltkauplejateta osta. Linnakodanikud on seni vähe kasu saanud lihahindade langemisest maal, sest hinnavahe on seni veerenud vaheltkauplejate taskusse. Nüüdsest peale tõotab aga asi paraneda, sest eile keskpäeval avati Tallinnas, Estonia puiesteel 27, uus ühistegeline lihakauplus. Kaupluse omanikuks on ühisus „Estonia Eksporttapamajad“ ja ettevõtte eesmärgiks – võimaldada pealinna kodanikele osta kõiksugu lihasaadusi, vorste jne. ilma vaheltkauplejateta, otse valmistajatelt. Uue kaupluse tarvis hakkavad „Estonia“ tapamajad senisest suuremal määral produtseerima ka looma- ja lambalihasaadusi, nii et neil aladel avanevad ka loomakasvatajailgi nüüd paremad müügivõimalused. Üldse kaupluses müüakse kõiki sea-, looma- ja lambalihasorte ning ümbertöötatud lihasaadusi. Elektriga töötav hakkimismasin valmistab hakkliha tunnis kuni 150 klgr. Kauplus asub äsjavalminud neljakordses kivimajas Estonia teatrimaja vastas. Ruumid eeskujulikult, korralikult ja puhtalt sisse seatud.
Ühisjõud nr 3 (märts) 1931 lk 60-61
Valmistaja astub tarvitajaga ühendusesse.
Tallinnas avati ühistegelik lihakauplus.
Meie looma- ja lihamüük siseturul on seni täiesti korraldamata olnud. Põllumeestel kui ka linna tarvitajatel on puudunud nende eneste poolt juhitavad ühisettevõtted. Liha produtseerija ja tarvitaja on seisnud nõnda täielikult eralihunikkude ja hangeldajate võimu all. Sellejuures on vahetalitajate ahelik põllumeeste juurest linna tarvitajani tihti 3–5-astmeline olnud, kus siis mitte harva üle poole loomade hinnast on läinud vahetalituse kuludeks ja kasudeks.
Nõnda on viimastel aastatel, kus eriti lihahinnad langenud, välja kujunenud see ülekohtune ja ebaloomulik seisukord, et kuigi põllumehed erakaupmeeste ainuvalitsuse tõttu poolmuidu omad loomad sunnitud on olnud ära müüma, linnades lihahinnad väikemüügil äärmiselt kõrged on.
See ebanormaalne nähe ongi paaril viimasel aastal põhjust annud põllumeeste koosolekutel ja ajakirjanduses harutama hakata, kuidas põllumehe kui ka linnakodanikkude huvides korraldada otstarbekohasemalt ja vähema vahetalituskuludega lihamüüki meie siseturgudel, ja võimalusi leida peekonitööstuse kõrval veise- ja lambaliha välisturgudele toimetamiseks.
Hiljuti P. Ü. Revisjoniliidu poolt korraldatud nõupidamisel, kui ka teistel põllumeeste koosolekutel, kus lihamüügi küsimust harutatud, on leitud kõige õigemaks korraldada lihamüüki ühistegelisel alusel. Mõttevahetustele on järgnenud ka esimesed tegelikud algatused. Eriti tähelepanuväärivad sammud on selleks astunud „Estonia Eksporttapamajad“, asutades omale suuremad lihakauplused Tartu ja Tallinna. Need ühistegelised põllumeeste eksporttapamajad ostavad peale peekoniks minevate sigade otsekohe põllumeestelt ka siseturu sigu, veiseid, vasikaid ja lambaid, ning korraldavad väikemüüki liha kui ka ümbertöötatud saaduste alal oma kaupluste kaudu linnades.
Et nõnda liha müügiletoimetamise kulud tuntavalt väiksemad tulevad, kui mitmejärgulise eraettevõtjate aheliku juures, siis on võinud need lihamüügi kauplused põllumeestele enam hinda loomade eest maksta kui lihunikud seda teevad, ja ühtlasi ka linna tarvitajatele odavamalt müüa. Tartu eksporttapamaja kauplus, mis esiotsa õige väikses ruumis tegevust algas, on paariaastase töötamise järgi praegu üle riigi kõige suuremaks lihakaupluseks kujunenud.
See edurikas ja õnnestunud algatus andis julgust käesoleval aastal avada „Estonia Eksporttapamajade“ poolt Tallinnas teist sarnast eeskujulikku lihakauplust Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri maja vastas) uues Venteri majas. Kauplus kannab nime „Lihatsentraal“.
Kuna see maja ehitamisel oli, siis võis siin sisseseadet kui ka ruumide väljanägemist ja jaotust vastavalt lihakaupluse nõuetele korraldada, milletõttu see ka eeskujulik välja näeb. Et pealinna rahvas suurt vajadust ja headmeelt sarnase lihamüügikorralduse vastu tunneb, see selgus ootamata rohkest ostjate arvust avamisepäeval, mil nende arv ulatus üle 160. Teisel ja kolmandal päeval tõusis külastajate arv juba 600-ni. Suur nõudmine harilikkude lihasortide kõrval oli peekonsigade päidikute ja eksporttapamaja poolt valmistatud vorstide ja suitsukauba järele, mida seni teised kauplused tuntavalt kõrgema hinna eest müüsid. Eriliselt rohkelt nõutakse aga peekonlõigetest valmistatud praadvorsti, mida Taani eksporttapamajade eeskujul „Estonia Eksporttapamajad“ valmistama hakanud, kui väga odavat ja maitsevat vorstiliiki.
 |
| Ühisjõud 3/1931, Eesti Rahvusraamatukogu |
Kaja 13.08.1931 lk 4
Põllumajanduslik ühisettevõte korraldab lihakaubandust.
Hangeldajad kõrvaldatakse põllumehe ja tarvitaja vahelt.
„Lihatsentraali“ edu Tallinnas.
Ehkki juba paar aastat on põllumajandussaaduste hinnad olnud alanemise teel, ei ole linnas tarvitajale kätte jõudes toiduained palju midagi odavamaks muutunud. Eriti kallihinnalise toitaine – liha juures on see vahe väga silmatorkav. Selle nähte põhjuseks on, et liha käib enne läbi paljude vaheltkauplejate käest, kelledest igaüks võtab oma osa, kuni jõuab tarvitajani ja siis on ka hind muutunud mitmekordseks. See on iseenesest väga kurb nähe majanduselus ja mõjub halvavalt. Maal inimesed kurdavad, et kaup midagi ei maksa, kuna samal ajal linnainimesed hangeldajate poolt üleskruvitud hindade tõttu vähe suudavad osta toiduaineid.
Selle nähte vastu on abinõusid otsitud, kuid üldist arstirohtu on raske leida. Kuni linnade omavalitsused jäävad ainult pealtvaatajaiks, ei ole muud teed asja parandamiseks, kui põllumeeste ühisettevõtted, mis kergendavad seisukorda.
Lihakaubanduse alal on meil eksporttapamajade tegevusega hakanud asi paranema. Nimelt on siin teguriks tapamajade kauplused, mis reguleerivad hindu. Praegu on olemas selliseid kauplusi kolm – Tartus, Tallinnas ja Viljandis, ning nad kõik on leidnud linnarahva poolehoidu ja on osutunud kasulikeks ka põllumeestele. Linnainimesed saavad kauba kätte ilma liigsete vaheltkauplejateta, kuna teisest küljest eksporttapamajad saavad realiseerida oma saadusi kõige soodsamate hindadega.
Tallinnas töötab „Estonia eksporttapamajade“ lihakauplus „Lihatsentraal“ käesoleva aasta märtsikuust saadik. Kauplus asub „Estonia“ teatrimaja vastas, uue J. Venteri kivimaja ruumides. Et saada ülevaadet põllumeeste ühisettevõtte arengust, pööras meie lehe esindaja kaupluse ärijuhi O. Andersoni poole, kes seletas muu seas järgmist: „Meie kauplus on võitnud tarvitajate täielise usalduse.“ Kui viie kuu eest avasime uksed, ei võinud arvata ette, et need kord nii suured näivad ruumid jäävad nii ruttu kitsaks. Praegu on see saanud tõeks ja peame mõtlema juba ruumide laiendamisele. Keskmiselt käib praegu päevas tuhat ostjat, kuid on päevi, kus käib 1500 ostjat. Sellistel päevadel ei suuda meie kõiki korraga rahuldada ja tekivad isegi sabad kaupluse ukse ette. See näitab, et linnarahval on kannatust ja tahtmist oodata, et aga tingimata saada meie kaupa. Ning ostjaid käib siin kaupluses mitte üksi Tallinnast, vaid väga palju ka Nõmmelt, Piritalt ja Koselt. Müügi alal on meie kaupluses ametis kaheksa inimest.
Küsimisele: „Mis toob nii palju ostjaid teie ettevõttesse?“ – vastas härra Anderson, et peamiselt mängib siin osa kauba headus ja odav hind.
Kõik kaubad tulevad otse tapamajast ja jõuavad värskelt kohale. Peale selle kasutatakse tapamaja külmetusruumi, kuhu igal õhtul viiakse kauplusest järele jäänud soolamata kaup ööseks seisma – suvel muidugi. See võimaldab pakkuda alati kõige paremat. Peale selle on meie kaubad ka 25–40 protsenti odavamad.
Peale harilikkude lihakaupade – vorstide, sinkide, sea- ja loomaliha ning konservide – toimetab meie kauplus veel müügile peekonitööstuse kõrvalsaadused, luud ja nende ümbert lõigatud liha, pead-jalad ja sisikonnad. Neid aineid hakatakse ikka enam nõudma ja paistab, et mitte üksi töölised ega üürnikud ei osta neid, vaid ka rikkamad inimesed, majaomanikud ja haritlased nõuavad seda kaupa. Kui aga anda oleks. Ja võib öelda, meie kauplus õpetas inimesi neid aineid ostma, sest siit nad lähevad väga mõõduka hinnaga tarvitaja kätte, kuna varemalt müüsid neid lihunikud, kes tahtsid suuri vaheltkasusid ja seepärast nende käest ei ostetud ning eksporttapamaja ei saanud ka nende saaduste eest pea midagi. Praegu aga lähevad nad turule täie hinna eest. Muu seas ka põllumehed ise on hakanud meie kauplusest ostma neid odavaid lihasaadusi.
Vaadates seda ühisettevõtet ja kuuldes tema edu, jääb arusaamine, et sellisel teel saab lahendada osaltki toitlusprobleemi. Kallihinnaline toiduaine tuleb otsesel teel tarvitajale kätte, ning põllumees võib saada ta eest kõige kõrgemat võimalikku hinda. Teiste inimeste kulul elav vaheltkauplejate kiht saab seega kõrvaldatud.
1931. a. mai alguses kolis kõrvalasuvast sama aadressiga (Estonia pst 27) vanast puumajast esimese korruse suuremasse äriruumi kaubamaja Kr. Saar & Ko, mis aga juba järgmise aasta augustis hoonest lahkus, asudes alates 1.09.1932 Kristjan Saare enda majja Viru 3.
Päevaleht 5.05.1931 lk 8
Kr. Saar & Ko, Tallinnas jalgrataste-, õmblusmasinate-, grammofonide-, plaatide-, osaliselt põllutööriistade-äri jne. on üle viidud vana äri ruumide kõrvale uude majja. Aadress endine: Estonia puiestee 27, kõnetraat 26-69. Ilma ostusunnita palume meid tulla külastama uutes äriruumes. Kr. Saar & Ko, Tallinnas
Tallinna Teataja 9.05.1931 lk 7
Kaubamaja Kr. Saar & Ko.
on vanemaid omal alal tegutsevatest Eestis. Asutatud hra Kristjan Saare poolt 1902 aastal Rakveres, kust see 1909 aastal Tallinna ületoodi. 1912 aastal astus firmasse osanikuna Elmar Jürgens, mille järele edasi töötati firma all „Kr. Saar ja Ko.“.
Firma on algusest peale tegutsenud masinate kaubandusega ja senini truiks jäänud samale alale. Praegu esindab tervet rida esmajärgulisi välisfirmasid mitmelt alalt. Muude hulgas „Homocord“ grammofonid ja plaadid, „Naumann“, „Vesta“ ja „Pfaff“ õmblusmasinad, „Naumann“, „Primus“, „National“, „Royal“, „Juno“, „Suhl“ ja teisi jalgrattaid; „Westfalia“ ja „Diabola“ koorelahutajaid ja „Ideal“ ning „Erika“ kirjutusmasinaid ja veel mitmeid teisi.
Firma omanikuks on Kristjan Saar ja Elmar Jürgensi pärijad. Juhib firmat endiselt asutaja hra Saar ise, kes juba 38 aastat tegev masinakaubanduse alal. Hiljuti valmis Estonia puiesteel, 27, Venteril uus kivimaja, kuhu äri üleviidi selle kõrval olevast puumajast. Uued ruumid on suured, kõrged, hästi avarad ja ajanõuetele viimistletud.
1931. a. mai algusest asus majas vandeadvokaat M. Grosholmi ja vandeadvokaadi abide A. Mölderi ja Im. Siimeri kontor.
Vaba Maa ja Päevaleht 6.05.1931
Meie vastuvõtmine on nüüd: Estonia puiestee 27 (Venteri uues majas) kella 9–10 hom. ja 5–7 p.l. telef. (20)4-92. M. Grosholm, vann. advokaat, A. Mölder ja Im. Siimer, vann. adv. abid.
1931. a. juuni algusest asusid maja II korruse bürooruumidesse Põllupidajate Ühispank ja kindlustusselts Talu. Mõlemad kolisid välja 1937. a. augustis ja nende uueks asukohaks sai Olga Steinmanni ja Else Borcki äsja valminud maja Väike-Karja 7.
Vaba Maa 2.06.1931 lk 8
Oleme laienenud äritegevuse tõttu senisest asukohast Estonia puiest. 15 üle kolinud uutesse ruumidesse Estonia puiestee No 27 (Estonia teatri vastas)
Põllupidajate Ühispank
Kinnitusselts „Talu“
1931. a. 1. juulist asus majas vandeadvokaat Otto Tiefi ja vandeadvokaadi abi Artur Kleemani kontor.
Päevaleht, Vaba Maa ja Kaja 5.07.1931
1. juulist 1931. a. alates vannutatud advokaat Otto Tief ja vannutatud advokaadi abi Artur Kleeman võtavad vastu Estonia puiesteel nr. 27 (Estonia teatri vastas, Venteri majas) kella 9–10 ja 3–4. Tel (2)28-32.
1.08.1933 avati esimese korruse suuremas äriruumis varasemast asukohast Estonia pst 19 üle toodud J. Puhk & Pojad Tallinna osakond (raud, õlid, jahu ja koloniaalkaubad). Puhkide äri kolis välja 16.12.1937 ja asus alates 18.12.1937 mõned majad edasi Estonia pst 15.
Päevaleht 1.08.1933 lk 8
Käesolevaga teatame oma lgp. ostjaskonnale, et oleme oma Tallinna osakonna (raud, õlid, jahu ja koloniaalkaubad) Estonia pst. 19 1. augustist s.a. viinud üle uutesse ja parematesse ruumidesse Estonia puiesteele nr. 27 (Estonia teatri vastas), kus meil on võimalik oma kaubatarvitajaid vastutulelikult teenida
Telefonid endised: nr. 306-48 (jahu ja koloniaalkaubad), nr. 427-55 (rauakaubad, õlid jne.)
J. Puhk & Pojad
Suvel 1937 (hiljemalt augusti alguses) avasid Vera Kaasik, Paul Irtel-Brendorf ja Melita Belokon endistes Lihatsentraali ruumides kala- ja delikatesskaupluse KM Kalatsentraal; pärast omaniku vahetust avas Martha-Lisette Kaidma aprillis 1939 sama kaupluse uue nime all Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Päevaleht 6.08.1937 lk 1:
Perenaised! Nüüd on saada alati igasugust eluskala (soovikorral kala puhastamisega äris), värskeid kalasaadusi, VÄHKI ja priima delikatesskaupu ELUSKALA ERIKAUPLUSEST „Kalatsentraal“ Estonia pst. 27.
Uudisleht 8.08.1937 lk 5:
Tähtis uudis perenaistele
Suvisel vaheajal on turul müüdavad kalad mõnikord rikki läinud. Selle tagajärjel tekivad tihti tarvitajaskonnas kõhurikked. Paljud peavad kalaliha loomalihast siiski kasulikumaks. Sellepärast peaks meil söögiks müügil olema ka eluskala. Hiljuti avati Estonia p. 27 uus kalatsentraal. Siin müüdakse mitmet sorti eluskala, mis transporteeritakse kohale kalameeste poolt suurtes püttides. Ostjatele puhastatakse soovikorral kalad äris, koha peal. Nii võib elus-kala poole tunni jooksul juba küpsetatult laual olla. Igatahes saab see algatus suure poolehoiu osaliseks.
Uudisleht 18.12.1937 lk 1:
Tähtis perenaistele! Välismaa turgude eeskujul oleme avanud Eluskalade ja kalasaaduste erikaupluse „Kalatsentraal“ Tallinn, Estonia puiestee 27. Tel. 475-06.
Pühiks eriti soovitame: elus karpe, angerjaid ja forelle ning meie firma poolt müügile lastud UUDIS-KONSERVE lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Meie eesmärgiks on tarvitajaskonna varustamine elus- ja värskekalaga, kalasaadustega ja kvaliteet delikatesskaupadega.
Soovikorral kala puhastamine äris tasuta. Suuremate tellimiste korral toimetatakse kaup lgp. tarvitajaile koju. Tellimiste vastuvõtmine ka telefoni teel.
„Kalatsentraal“ on ainus koht, kus võib ka peale turu lõppu igasugust kala saada.
Akvaariumikalade osakond pakub igasuguseid akvaariumikalu (kuldkalad), valmisakvaariumid mitmes suuruses. Akvaariumite ja kuldkalade peale tellimiste vastuvõtmine.
Äri avatud: äripäeviti kella 7–17, pühapäeviti kella 7–9.
Uudisleht 19.12.1937 lk 6:
Tähtis perenaistele
Kalaturg Tallinnas on muutunud meil, iseäranis viimastel aastatel, õige korratuks ja mitte-isuäratavaks. Tuletagem ainult meelde kalu suvel – lahtiselt tolmu ja päikese käes, kärbeste parvedega ümbritsetud. Nii mõnigi perenaine nähes seda, jättis lõunaks kala ostmata. Ometigi on värske kala väga kasulik toit.
Välismaadel – kõigis kultuurriikides, on kala turustamisele pööratud eriti suurt tähelepanu, et teha tarvitajaile kättesaadavaks mitte ainult värsket kala, vaid peaasjalikult just eluskala.
Tervitatavaks nähteks sellel alal on meil avatud eluskalade erikauplus k.-m. Kalatsentraal, Estonia pst. 27. 3–4 kuuga on suutnud äri juba perenaistele saada lemmikkohaks turul käies.
Tähendatud äris on basseinid ja akvaariumid eluskalade jaoks, kust perenaised võivad oma maitse järele valida eluskala.
Soovikorral puhastatakse kala äris kohe ära.
Kalatsentraal on müügile lasknud ka maitsevad uudis-konservid – lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Tähendatud äris on uudisena veel müügil akvaariumid igasuguste ilu- ja kuld-kaladega, mis peaksid huvi pakkuma asjaarmastajaile.
Ärist on saada ka akvaariumide jaoks taimi, kalu, kalatoitu jne. See on meil täitsa uus ala, kuna seniajani meil Eestis ei olnud seda kaupa üldse saada.
Päevaleht 6.04.1939 lk 1:
„UUS KALATSENTRAAL“ soovitab elus- ja värsket kala, delikatesskaupu Estonia pst. 27 Austusega OMANIK.
Uudisleht 23.04.1939 lk 2:
Avati uus eluskalatsentraal
Soojade ilmade tulekuga suurenevad võimalused turul müügilolevate kalade rikkiminekuks. Et kodanikkudel oleks võimalus osta söögiks täitsa värsket eluskala, selleks on avatud äri alal vilunud daami poolt Estonia p. nr. 27 uus kalatsentraal. Siin võib igaüks osta omale akvaariumis ujuvaid värskeid forelle, angerjaid, hauge, ahvenaid ja teisi kalu. Hinnavahe on väike, kuid selle eest saab ostja mürgitushädaohutuid kalu. Perenaistele on sarnane äri teretulnud ja praegu külastab kalatsentraali rohkel arvul kalasöögi sõpru.
Päevaleht 1.08.1933 lk 8
Käesolevaga teatame oma lgp. ostjaskonnale, et oleme oma Tallinna osakonna (raud, õlid, jahu ja koloniaalkaubad) Estonia pst. 19 1. augustist s.a. viinud üle uutesse ja parematesse ruumidesse Estonia puiesteele nr. 27 (Estonia teatri vastas), kus meil on võimalik oma kaubatarvitajaid vastutulelikult teenida
Telefonid endised: nr. 306-48 (jahu ja koloniaalkaubad), nr. 427-55 (rauakaubad, õlid jne.)
J. Puhk & Pojad
Suvel 1937 (hiljemalt augusti alguses) avasid Vera Kaasik, Paul Irtel-Brendorf ja Melita Belokon endistes Lihatsentraali ruumides kala- ja delikatesskaupluse KM Kalatsentraal; pärast omaniku vahetust avas Martha-Lisette Kaidma aprillis 1939 sama kaupluse uue nime all Uus Kalatsentraal (ilmselt lõpetas tegevuse sama aasta sügisel).
Päevaleht 6.08.1937 lk 1:
Perenaised! Nüüd on saada alati igasugust eluskala (soovikorral kala puhastamisega äris), värskeid kalasaadusi, VÄHKI ja priima delikatesskaupu ELUSKALA ERIKAUPLUSEST „Kalatsentraal“ Estonia pst. 27.
Uudisleht 8.08.1937 lk 5:
Tähtis uudis perenaistele
Suvisel vaheajal on turul müüdavad kalad mõnikord rikki läinud. Selle tagajärjel tekivad tihti tarvitajaskonnas kõhurikked. Paljud peavad kalaliha loomalihast siiski kasulikumaks. Sellepärast peaks meil söögiks müügil olema ka eluskala. Hiljuti avati Estonia p. 27 uus kalatsentraal. Siin müüdakse mitmet sorti eluskala, mis transporteeritakse kohale kalameeste poolt suurtes püttides. Ostjatele puhastatakse soovikorral kalad äris, koha peal. Nii võib elus-kala poole tunni jooksul juba küpsetatult laual olla. Igatahes saab see algatus suure poolehoiu osaliseks.
Uudisleht 18.12.1937 lk 1:
Tähtis perenaistele! Välismaa turgude eeskujul oleme avanud Eluskalade ja kalasaaduste erikaupluse „Kalatsentraal“ Tallinn, Estonia puiestee 27. Tel. 475-06.
Pühiks eriti soovitame: elus karpe, angerjaid ja forelle ning meie firma poolt müügile lastud UUDIS-KONSERVE lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Meie eesmärgiks on tarvitajaskonna varustamine elus- ja värskekalaga, kalasaadustega ja kvaliteet delikatesskaupadega.
Soovikorral kala puhastamine äris tasuta. Suuremate tellimiste korral toimetatakse kaup lgp. tarvitajaile koju. Tellimiste vastuvõtmine ka telefoni teel.
„Kalatsentraal“ on ainus koht, kus võib ka peale turu lõppu igasugust kala saada.
Akvaariumikalade osakond pakub igasuguseid akvaariumikalu (kuldkalad), valmisakvaariumid mitmes suuruses. Akvaariumite ja kuldkalade peale tellimiste vastuvõtmine.
Äri avatud: äripäeviti kella 7–17, pühapäeviti kella 7–9.
Uudisleht 19.12.1937 lk 6:
Tähtis perenaistele
Kalaturg Tallinnas on muutunud meil, iseäranis viimastel aastatel, õige korratuks ja mitte-isuäratavaks. Tuletagem ainult meelde kalu suvel – lahtiselt tolmu ja päikese käes, kärbeste parvedega ümbritsetud. Nii mõnigi perenaine nähes seda, jättis lõunaks kala ostmata. Ometigi on värske kala väga kasulik toit.
Välismaadel – kõigis kultuurriikides, on kala turustamisele pööratud eriti suurt tähelepanu, et teha tarvitajaile kättesaadavaks mitte ainult värsket kala, vaid peaasjalikult just eluskala.
Tervitatavaks nähteks sellel alal on meil avatud eluskalade erikauplus k.-m. Kalatsentraal, Estonia pst. 27. 3–4 kuuga on suutnud äri juba perenaistele saada lemmikkohaks turul käies.
Tähendatud äris on basseinid ja akvaariumid eluskalade jaoks, kust perenaised võivad oma maitse järele valida eluskala.
Soovikorral puhastatakse kala äris kohe ära.
Kalatsentraal on müügile lasknud ka maitsevad uudis-konservid – lõhe tomatis ja seljanka lõhega.
Tähendatud äris on uudisena veel müügil akvaariumid igasuguste ilu- ja kuld-kaladega, mis peaksid huvi pakkuma asjaarmastajaile.
Ärist on saada ka akvaariumide jaoks taimi, kalu, kalatoitu jne. See on meil täitsa uus ala, kuna seniajani meil Eestis ei olnud seda kaupa üldse saada.
Päevaleht 6.04.1939 lk 1:
„UUS KALATSENTRAAL“ soovitab elus- ja värsket kala, delikatesskaupu Estonia pst. 27 Austusega OMANIK.
Uudisleht 23.04.1939 lk 2:
Avati uus eluskalatsentraal
Soojade ilmade tulekuga suurenevad võimalused turul müügilolevate kalade rikkiminekuks. Et kodanikkudel oleks võimalus osta söögiks täitsa värsket eluskala, selleks on avatud äri alal vilunud daami poolt Estonia p. nr. 27 uus kalatsentraal. Siin võib igaüks osta omale akvaariumis ujuvaid värskeid forelle, angerjaid, hauge, ahvenaid ja teisi kalu. Hinnavahe on väike, kuid selle eest saab ostja mürgitushädaohutuid kalu. Perenaistele on sarnane äri teretulnud ja praegu külastab kalatsentraali rohkel arvul kalasöögi sõpru.
31.01.1938 avati esimese korruse suuremas äriruumis AS Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus EKM kauplus, I korrusel asusid veel juhatus ja müügiosakond ning II korrusel kontor ja arveosakond.
Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 6.10.1938 lk 14
...31. jaanuaril 1938. a. asus EKM uutesse ruumidesse Estonia pst. 27 (Estonia teatri vastas). Uued ruumid moodustavad suure kaupluseruumi, kus osa kaupa on ostjaile – kaupmeestele näha, ning samas asub ka müügiosakond, kus ostjad – kaupmehed – oma müügioperatsioone sooritavad. Kaupluseruumid on otseses ühenduses laoruumidega, mis moodustavad kahel korral laoruume, peale selle rida keldriruume; ostjal on võimalus kaupluseruumist otse pääseda laoruumidesse, et näha kõike sealolevaid kaupu. Juhatuse ja asjaajajate-direktorite kabinett asub samas kaupluseruumide juures. Arveosakond asub sama maja teisel korral, mis on otseses ühenduses kauplusega trepi kaudu...
Kaupmees 2/1939, detsember, lk 62
EKM tegevusest
A/S. Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus lühendatud EKM on ellu kutsutud 25. juulil 1937. a. põhikapitaliga Kr. 150.000. Praegu on aktsiaseltsil üle 750 aktsionäri-kaupmehe. Tegelikult hakkas EKM kaubanduslikult tegutsema 1. oktoobril 1937. a. asudes Estonia pst. 13. Esimene müük toimus 20. oktoobril 1937. a. Jaanuari kuul 1938. a. asuti avaramatesse ruumidesse Estonia pst. 27 („Estonia“ teatri vastas), kus asuvad alumisel korral müügiosakond – elatisvahendite, raua, majatarvete ja põllumajandustarvete alal, edasi laod kaupade mahutamiseks, milledest osa, nagu raualadu, malmkaupade-, õlide- jne. laod asuvad Sakala t. 22. Peale selle asuvad neli ladu sadamas suhkru ja soola tagavaradega. Narvas, Irboskas, Petseris ja Tartus on pealeselle suhkru laod.
Kontor, pudukauba-, informatsiooni- ja nõuandeosakonnad asuvad teisel korral.
1937./1938. tegevusaastal oli läbikäik Kr. 4.075.000, puhaskasu Kr. 8.363.94, millest makseti dividendi Kr. 3 aktsia pealt.
1939. a. läbimüük 11 kuu kohta on Kr. 4.360.000. Aktsionäride arv on tõusnud käesoleval aastal 86 võrra. EKM teenistuses on praegu üle 70 inimese.
Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 6.10.1938 lk 14
...31. jaanuaril 1938. a. asus EKM uutesse ruumidesse Estonia pst. 27 (Estonia teatri vastas). Uued ruumid moodustavad suure kaupluseruumi, kus osa kaupa on ostjaile – kaupmeestele näha, ning samas asub ka müügiosakond, kus ostjad – kaupmehed – oma müügioperatsioone sooritavad. Kaupluseruumid on otseses ühenduses laoruumidega, mis moodustavad kahel korral laoruume, peale selle rida keldriruume; ostjal on võimalus kaupluseruumist otse pääseda laoruumidesse, et näha kõike sealolevaid kaupu. Juhatuse ja asjaajajate-direktorite kabinett asub samas kaupluseruumide juures. Arveosakond asub sama maja teisel korral, mis on otseses ühenduses kauplusega trepi kaudu...
Kaupmees 2/1939, detsember, lk 62
EKM tegevusest
A/S. Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus lühendatud EKM on ellu kutsutud 25. juulil 1937. a. põhikapitaliga Kr. 150.000. Praegu on aktsiaseltsil üle 750 aktsionäri-kaupmehe. Tegelikult hakkas EKM kaubanduslikult tegutsema 1. oktoobril 1937. a. asudes Estonia pst. 13. Esimene müük toimus 20. oktoobril 1937. a. Jaanuari kuul 1938. a. asuti avaramatesse ruumidesse Estonia pst. 27 („Estonia“ teatri vastas), kus asuvad alumisel korral müügiosakond – elatisvahendite, raua, majatarvete ja põllumajandustarvete alal, edasi laod kaupade mahutamiseks, milledest osa, nagu raualadu, malmkaupade-, õlide- jne. laod asuvad Sakala t. 22. Peale selle asuvad neli ladu sadamas suhkru ja soola tagavaradega. Narvas, Irboskas, Petseris ja Tartus on pealeselle suhkru laod.
Kontor, pudukauba-, informatsiooni- ja nõuandeosakonnad asuvad teisel korral.
1937./1938. tegevusaastal oli läbikäik Kr. 4.075.000, puhaskasu Kr. 8.363.94, millest makseti dividendi Kr. 3 aktsia pealt.
1939. a. läbimüük 11 kuu kohta on Kr. 4.360.000. Aktsionäride arv on tõusnud käesoleval aastal 86 võrra. EKM teenistuses on praegu üle 70 inimese.
 |
| Kaupmees 1/1939, Eesti Rahvusraamatukogu |
 |
| Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu |
 |
| Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu |
 |
| Kaupmees 2/1939, Eesti Rahvusraamatukogu |
Superkena hoone, nii kahju, et enam ei ole :-|
VastaKustutaVäga nõus. Aga asukoht oli selline, et oleks vist ka siis läinud, kui poleks sõjas pihta saanud.
Kustuta