Pealinna Teataja 17.08.1938 lk 3
Hariduse tänaval elav ehitustegevus
Uutes majades rida vabu kortereid
Hariduse tänaval elav ehitustegevus
Uutes majades rida vabu kortereid
Kui tulla mööda Pärnu m. linna poole, siis Tõnismäe kohalt vaadatuna avaneb põgus pilk meie pealinna ehituslikule arengule. Paari viimase aastaga on siia kerkinud nagu uus linnaosa. Nauding on vaadata, millise huviga majaomanikud on püüdnud ilustada majade fassaade. Iga maja pakub midagi erinevat. See majadeblokk Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. ümbruses jätab tervikliku pildi meie viimaseaja elamukultuurist.
Kuigi tänavate ääred on tihedalt reastatud 4-5-kordsete hoonetega, jatkub ehitustegevus siiski. Nüüd on see keskendunud uuele rajatavale Hariduse tänavale. Selle tänava nurgal valmib lähemal ajal nägus neljakordne eluhoone. Käsil on hoone seesmine viimistlus. Samaaegselt kui meil kõneldakse korterikriisist ja väidetakse, et korterid antavat ära alusmüüride rajamisel, siis otse paradoksaalne näide: peagu kogu maja aknaid ehivad väljaüürimise tunnusena pabersildid. Küsin poeruumis töötavalt maalrilt: „Kas on veel vabu kortereid ja mitme toalised need on?“ Saan vastuseks, et korterid algavad kolme toa ja köögiga ja on peagu kõik veel vabad. Kõnnin edasi piki Hariduse tänavat. Siseneb mõte: kas meil ei minda suuremate korterite ehitamisega liiale?
Hariduse tänaval areneb vilgas töö. Ehitusmaterjalide hunnikud ja tööliste sagimine võimaldab vaevalt läbipääsu. Siin on lõpetamisel kodumajanduskooli suurem hoone ja edasi rajatakse müüre uuele haiglale. Otse haigla kõrval valmib suurem kuuekordne elumaja. Lõpetamisel on veel seesmine viimistlustöö. Küsin majaperemehe järele. Mind juhatatakse kolmandale korrale. Ehituskontoris istub majaomanik Naaris ja tutvub parajasti hooneplaanidega. Alustame juttu üürnikest ja korterinõudmisest. Minu küsimusele, kas vajatakse veel suuremaid kortereid, vastab majaomanik: „Minu majas algavad korterid kahest toast ja lõpevad kuue toa, köögi, teenija- ja vannitoaga. Peab ütlema, et nõudmist on, kuid moodne aeg on komplitseerinud üürniku nõudmised ka korteri kohta.
Uus üürnik tavatseb enne hoone valmimist käia mitu korda kogu oma perekonnaga korterit vaatamas ja alati leitakse puudusi, milliseid palutakse kõrvaldada. Ka sellest on veel vähe. Korteri väljaüürimiseks tuleb isegi alustada võistlust naabriga.
Tuleb kasvõi mõne seinakapiga ületada naabrimajas asuvad korterid. Sellest sõltuvalt olen oma majas teinud kõik, et üürnike elu muuta mugavamaks.“
Sellele keskustelule järgnenud ringkäigul uues majas selgub, et majaomanik Naaris on tõesti kasutanud kõiki mugavus-vahendeid, mida pakub moodne elamukultuur. Majas on lift, soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, ohtrasti on kasutatud niklit, toad parkett-põrandatega jne. Loetelule lisandub veel rida pisiasju, mis terviklikult teevad elamise selles hoones tõesti mugavaks.
Edasi seletab majaomanik, et hoone olevat läinud võrdlemisi kalliks; ja praegu puudub selgus, kuidas see end renteerib. Osa kortereid on veel välja andmata.
Lahkun sellest rajoonist. Ilus on vaadata nägusaid 4-6-kordseid hooneid ja liiatigi veel siis, kui need tihedalt palistavad tänavaääri. Saadud tähelepanekute najal siseneb kahtlus, kas me vajame veel suuremaid kortereid ja millises ulatuses. Kõnesse võivad vast tulla küll väikekorterid, kuid nende asukoht peab jääma äärelinna, kus ehitamine tuleb odavam ja korterihinnad on üürnikele vastuvõetavamad.
Kuigi tänavate ääred on tihedalt reastatud 4-5-kordsete hoonetega, jatkub ehitustegevus siiski. Nüüd on see keskendunud uuele rajatavale Hariduse tänavale. Selle tänava nurgal valmib lähemal ajal nägus neljakordne eluhoone. Käsil on hoone seesmine viimistlus. Samaaegselt kui meil kõneldakse korterikriisist ja väidetakse, et korterid antavat ära alusmüüride rajamisel, siis otse paradoksaalne näide: peagu kogu maja aknaid ehivad väljaüürimise tunnusena pabersildid. Küsin poeruumis töötavalt maalrilt: „Kas on veel vabu kortereid ja mitme toalised need on?“ Saan vastuseks, et korterid algavad kolme toa ja köögiga ja on peagu kõik veel vabad. Kõnnin edasi piki Hariduse tänavat. Siseneb mõte: kas meil ei minda suuremate korterite ehitamisega liiale?
Hariduse tänaval areneb vilgas töö. Ehitusmaterjalide hunnikud ja tööliste sagimine võimaldab vaevalt läbipääsu. Siin on lõpetamisel kodumajanduskooli suurem hoone ja edasi rajatakse müüre uuele haiglale. Otse haigla kõrval valmib suurem kuuekordne elumaja. Lõpetamisel on veel seesmine viimistlustöö. Küsin majaperemehe järele. Mind juhatatakse kolmandale korrale. Ehituskontoris istub majaomanik Naaris ja tutvub parajasti hooneplaanidega. Alustame juttu üürnikest ja korterinõudmisest. Minu küsimusele, kas vajatakse veel suuremaid kortereid, vastab majaomanik: „Minu majas algavad korterid kahest toast ja lõpevad kuue toa, köögi, teenija- ja vannitoaga. Peab ütlema, et nõudmist on, kuid moodne aeg on komplitseerinud üürniku nõudmised ka korteri kohta.
Uus üürnik tavatseb enne hoone valmimist käia mitu korda kogu oma perekonnaga korterit vaatamas ja alati leitakse puudusi, milliseid palutakse kõrvaldada. Ka sellest on veel vähe. Korteri väljaüürimiseks tuleb isegi alustada võistlust naabriga.
Tuleb kasvõi mõne seinakapiga ületada naabrimajas asuvad korterid. Sellest sõltuvalt olen oma majas teinud kõik, et üürnike elu muuta mugavamaks.“
Sellele keskustelule järgnenud ringkäigul uues majas selgub, et majaomanik Naaris on tõesti kasutanud kõiki mugavus-vahendeid, mida pakub moodne elamukultuur. Majas on lift, soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, ohtrasti on kasutatud niklit, toad parkett-põrandatega jne. Loetelule lisandub veel rida pisiasju, mis terviklikult teevad elamise selles hoones tõesti mugavaks.
Edasi seletab majaomanik, et hoone olevat läinud võrdlemisi kalliks; ja praegu puudub selgus, kuidas see end renteerib. Osa kortereid on veel välja andmata.
Lahkun sellest rajoonist. Ilus on vaadata nägusaid 4-6-kordseid hooneid ja liiatigi veel siis, kui need tihedalt palistavad tänavaääri. Saadud tähelepanekute najal siseneb kahtlus, kas me vajame veel suuremaid kortereid ja millises ulatuses. Kõnesse võivad vast tulla küll väikekorterid, kuid nende asukoht peab jääma äärelinna, kus ehitamine tuleb odavam ja korterihinnad on üürnikele vastuvõetavamad.
* * *
 |
| Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 14.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
täiesti ajuvaba, mis sellele majale pähe on topitud.
VastaKustutaMhm, vaatasin samuti, et miks ometi sellised plekist tuvilad... Eriti Tõnismäe tn pool.
Kustuta