teisipäev, 16. aprill 2013

1933 - Urla pilvelõhkuja


Vaba Maa 4.12.1931 lk 7
Tuleb uus 6-kordne maja.
Jaani tänava auk leidis ostja.
Valli tänava otsas Jaani tänava ääres ootas Sinisoffi augus ehituskrunt juba kaua aastaid uut omanikku. Küll kaaluti sinna majaomanikkude pangahoone püstitamist j.m., kuni nüüd auk läks üle kaupmees Urlale, kes sinna kavatseb ehitada kuuekordse äri- ja eluhoone.
Sellest ehituskrundist läbiulatava vana linnavalli 16 ruutsülla ulatuses otsustas linna majanduskomisjon müüa kr. 3.400.– eest, milline otsus linnavalitsuse kaudu läheb linnavolikogule kinnitamiseks.
Päevaleht 15.12.1931 lk 5
Kuuekordne äri- ja büroohoone püstitatakse Jaani uulitsale H. Sinisoffi krundile. Ehitajaks on grupp ärimehi eesotsas kaupmees Urlaga Veneturult.

Vaba Maa 10.04.1932 lk 5
Tallinn saab teise pilvelõhkuja.
Ehitus läheb maksma 600.000 ja valmib tuleva aasta oktoobriks.
Ehitab kaupmees J. Urla ins. E. Habermanni plaani järele.
Tallinna ärimees J. Urla, kellest avalikus elus vähe kuulda olnud, on ära ostnud Valli ja Jaani tän. äärse H. Sinisoffi krundi ning samal krundil asuva maja, mis vastu Müürivahe tänavat nr. 28 all. Vana maja lammutatakse lähemal ajal ning seega saadakse 1000-ruutmeetriline krunt, millele püstitatakse uus pilvelõhkuja.
Pöörasime lähemate teadete saamiseks ehituse asjus ins. arh. E. Habermanni poole, kes valmistanud projekti ning kelle järelevalve all ehitus sünnib.
„Uus hoone tuleb seitsme kordne,“ jutustas arh. E. Habermann. „Viimasele, seitsmendale korrale jäävad ruumid majateenijaile, pesuköögid, liftide mootoriruumid ning muud kõrvalruumid. Kuus korda jääks äri-, kontori- ja eluruumide alla.
Krunt on Valli tän. pool ääres kõrgem kui Müürivahe tänava pool ja sellepärast tuleb ehitada kahekordsed õued. Valli tänava poole jääks kesk- ehk puhasõue liiklemiseks inimestele, kuna Müürivahe tänavalt sisse läheks must õu. Keskõuele oleks kaks sissekäiku, mille ääres oleksid äriruumid. Hoone teise korra ruumide jaotus on veel lahtine. Kas tulevad sinna ruumid pankadele, suurematele kontoritele või ehitatakse kabinetid arstidele, advokaatidele ühiste suurte ooteruumidega.
Kolmas, neljas, viies, kuues kord võetakse korterite alla. Mõnele korrale tulevad õige suured korterid, 6–7 toaga ning kõigi mõnusustega. On ette nähtud ka kolmetoalised korterid, mis vastavad ehitusviisi poolest ka paljunõudlikule publikule.
Ehitus tuleks raudbetoon – skelett ehk teisiti öeldes rakkbetoon. Rakkbetoon võetakse tarvitusele sellepärast, et põhjaolud just kõige paremad pole. Krundi alt jooksevad läbi kaks veekanalit. Üks on märgitud linnakaardile, kuna teist, keskaegset, üldse märgitud pole ning see avastati nüüd põhjapinna uurimisel. Veevool on kaunis tugev. Seetõttu ei tohi maapinna kandejõukaal olla suur. On arvatud ühe ruutsentimeetri peale 1 kilo, kuna harilikult arvestatakse 5–6 kilo. Kui sarnasele maapinnale ehitada telliskivi-müür, siis peaks see vähemalt 60 sentimeetrit paks olema, rakkbetoonmüür võib olla aga 20 sentimeetrit paks ja siis on nad võrdsed soojusepidamisega.
Rakkbetooni valmistame kodumaal ja kodumaa ainest, kuid kuna meil selle aine tarvitamise peale puudub litsents, siis tuleb meistrid kutsuda kas Taanist või Soomest, Soome on omanud Taani firma Christian & Nielsenilt rakkbetooni valmistamisõiguse.
Esmaspäeval või teisipäeval piiratakse ehituskrunt juba planguga. Kuna seal ehitusruum väga kitsas, siis loodetakse linnavalitsuse vastutulekut, et linn annaks ajutiselt kasutada krundiesist rohelist kolmnurka materjali mahapanemiseks.
Uue ehituse juures saaks tööd alaliselt umbes 100 töölist. Ajutiselt tuleb aga suurendada tööliste arvu ja tööd tuleb mõni aeg teha kolme vahetusega, 24 tundi päevas. Suurt tööjõudu nõuab alusmüüri ehitus. Vett tuleb alatasa välja pumbata ja seetõttu peab vundamendi ehitus kiirelt läbi viidama.“
On ette nähtud, et ehitus veel käesoleva aasta detsembris katuse alla viiakse. Siis võiksid jatkuda sisemised tööd ja hoone peab valmis olema 1. oktoobril 1933. aastal. Ehitus antakse ettevõtjate Kilkmehe ja Altoki kätte, kuna ins. E. Habermann oma teenistusse palkab ins. Kühle, kui eriteadlase raudbetooni alal. Hoone läheb maksma 600.000 kr. ning peale selle krunt 100.000 krooni.
J. Urla on Tallinnas mitme kinnisvara omanik. Tal on majad Raua ja Jakobsoni tänaval. Peale selle on ta aktsionär mitmes suurtööstuses. Tema kaubandusline võrk haarab aga kogu siseriigi.



Kaja 10.04.1932 lk 4
Uus pilvelõhkuja Tallinna.
Valli uulitsale kerkib moodne seitsmekordne ehitis.
Tuleval nädalal algavad Tallinnas Valli uulitsal end. Pohli maja kõrval eeltööd pilvelõhkuja püstitamiseks. Krundi on H. Sinisoffilt ostnud Tallinna kaupmees J. Urla, koos teiste rahameestega, ja tahab sinna püstitada hoonet, mis kujuneb suurimaks Tallinnas. Maja peab saama seitsmekordne ja tema maht on 200 kantsülda suurem kui „Eka“ majal Vabadusplatsi ääres, mida peetakse praegu Tallinnas suurimaks moodsaks ehitiseks. Nii kaotab sakslaste püstitatud „Eka“ pilvelõhkuja esikoha Tallinna hoonete keskel. Ja see au läheb eestlaste majale.
Uue hoone projekti on valmistanud arh. Habermann. Ehitis tuleb rauast ja betoonist. Betooni liik on veel kindlaks määramata, – kas teha gaasbetoonist, mida valmistavad eesti insenerid, või valmistada tsellbetoonist, milleks peab tooma Soomest inseneri, sest see ehitusviis on soomlaste saladus. „Eka“ maja on valmistatud gaasbetoonist.
Hoone alumisele korrale tulevad kauplused. Vastu uulitsat saavad ruumi 5 äri. Peale selle ehitatakse hoone keskele valgusõu, laia sissekäiguga uulitsalt, mille ümber leiavad aset samuti ärid. Hoone oma laiusega ulatab Valli uulitsalt Müürivahe uulitsale välja. Maksma läheb ehitis 60–70 miljonit senti. Valmis loodetakse ta saada poolteise aastaga.
Enne ehitamisele asumist tulevad lammutada senised vanad hooned krundil.


Sõnumed 20.04.1932 lk 3
Pilvelõhkuja ehitustööd algasid.
Maja peab valmima sügiseks.
Laupäeval algasid Valli tänaval end. Sinisoffi krundil vana maja lammutamise tööd. Eile oli lammutamine täies hoos, mis meelitas palju uudishimulikke ligi. Vana maja ja krundi omandas teatavasti ärimees Urla, kes kavatseb sinna uue 7-kordse pilvelõhkuja püstitada. Plaani valmistas arhitekt Habermann, ehitavad firma M. Altok ja V. Kilkmees. Eile oli tööl 40 töölist, kes töötavad praegu kahes vahetuses. Peale selle veel 10 puuseppa, kes ehitavad planku ehituse ette põiki üle Jaani tän. Plangu sisse jääb ka väike kolmnurk „Musumäe“ juurest. Selle väikese maatüki eest maksab omanik linnale 500 kr. renti. Pärast ehituse lõppu peab ta linnavalitsusele lepingu korras veel 1000 kr. maksma ümbruse korraldamiseks.
Kuna maja tahetakse sügiseks katuse alla viia, siis hakkab lähemas tulevikus ka kolmas vahetus tööle. Seega võimaldub päevas vahetpidamata 24 tundi töötada. Üldse on kavatsetud 100 töölist tööle rakendada.



Sõnumed 30.05.1932 lk 3
Leiti mõõk purustatud pealuu juures.
Valli tänaval Urla maja ehitamisel leidsid töölised vana linnamüüri alt maa seest erisuguse ehitusega raudmõõga, mille juures lamas inimese purustatud pealuu.
Leiu lähemal vaatlusel selgus ta idamaine päritolu. Mõõk omab isesuguse kõveruse ja sisselõiked. Asjatundjad kalduvad arvamisele, et mõõga omanikuks on mõni tatarlane. Viimaste väesalgad tungisid Vene-Liivi sõja ajal kuni Tallinnani välja. Mõõk toodi haridus-sotsiaalministeeriumi teaduse ja kunstiosakonda.




Kaja 8.11.1932 lk 7
Tallinna kõrgeim elumaja valmib.
Ajakirjanikud uut seitsmekordset „pilvelõhkujat“ külastamas.
Tallinna värskeim pilvelõhkuja – kaupmees J. Urla ehitusel olev maja Uueturu ääres on jõudmas katuse alla. Laupäeval pealelõunat olid kutsutud ajalehtede esindajad uue ehitusega tutvunema.
J. Urla maja on seitsmekordne raudbetoonist ehitis, 28 meetrit kõrge. Maja esikülg vastu Valli uulitsat on 40 meetrit pikk. Tagakülg ulatub Müürivahe uulitsale ja on seal viiekordne. Senisest kõrgeimaist majast Tallinnas – EKA hoonest Vabaduseplatsi ääres – on Urla ehitise esimene osa 2 meetrit kõrgem, omades seega esikoha pealinna elumajade keskel.
Maja alumisel korral on kaupluseruumid ja hoone keskele on ehitatud kahekordne hoov. Selle hoovi ülemine kord on ühenduses Valli uulitsaga ning tema ääres on viis kaupluseruumi ja kahed sissekäigud trepikodadele. Hoovi alumine kord on juurepääsetav Müürivahe poolt ning tema ääres asuvad kaupluste keldrid, laduruumid ja garaashid. Maja teisel korral on ette nähtud avarad ruumid suuremate ärikontorite jaoks ning rida väiksemaid bürooruume. Kogu teise korra esikülg ehitatakse klaasist, mis annab majale huvitava ilme. Kõrgemal asetsevatel kordadel on kolme- kuni kuuetoalised korterid ning seitsmendal korral üksikud toad.
Majas on soojavee keskküte ning tsentraalne soojavee valmistamise seadeldis, millest varustatakse sooja veega kõik vannitoad ja köögid. Treppide, ka köögitreppide, kõrvale seadeldatakse liftid. Vett saab maja oma puurkaevust.
Suurt ehitist praegu vaadeldes jääb mulje, nagu oleks ta asetatud keppide otsa, nii peened paistavad raudbetoonsambad suure kogu all. „Kas need vähesed sambad suudavad kanda kogu maja?“ pärime arhitekt E. Habermannilt, kes juhatab ehitustöid ja kes ühtlasi on maja plaani valmistajaks. Küsitav seletab, et sammaste kandejõud on arvestatud täpselt välja. Mingisugust kartust ei pruugi olla. Püstsambad on valatud betoonist ja sisaldavad igaüks 4–8 raudkangi. Horisontaalsete raudbetoon-talade ülesanne on iga majakorra jaoks kanda selle korra raskust. Kordadevahelised laed on valatud raudbetoonist, kuna püstvaheseinad tehakse gaasbetoonist ja puust.
Maja on püstitatud vanaaegse kaitsekraavi kohale, kus pind on nõrk. Et sammastele vajalist tugevust kindlustada, selleks on kogu maja alune kaetud paekivikihiga ja selle peale valatud 40 sentimeetri paksune raudbetoonkiht. Selline konstruktsioon jaotab sammaste surve laiale pinnale, mis nõrga maapinna juures vajaline.
Ehitustööde korraldajateks on V. Kilkmees ja M. Altok. Kogu eelarve ulatub 60 miljonile sendile.
„Pilvelõhkuja“ treppe mööda seitsmendale korrale tõustes avaneb suurepärane vaade üle linna. „Estonia“ teatrimaja sakiline katus paistab olevat üsna käega katsuda.



Vaba Maa 8.07.1933 lk 7
Urla pilvelõhkuja valmib
Ringkäik moodsas betoonhiiglases
dea.nlib.ee
Varsti jõutakse lõpule Valli tänaval asuva J. Urla 7-kordse maja ehitustöödega. Selle nädala jooksul koristatakse majaesiselt ehituspraht ja piirdutakse sisetöödega. Valli tänava poole sihitud korterid ja kauplusruumid ongi peaaegu kõik antud ära. Viimastes algab kauplemine õige pea, kuna Müürivahe tänavapoolse majaosa valmimine võtab veel aega.
Nende ridade kirjutajal oli võimaldatud külastada valmivat hoonet, mis on valmistatud dipl. arch. Habermanni kavandi järgi ja mille ehituse juures oli abiliseks dipl. arch. Sacharias. Hoone sisaldab 18 bürooruumi, 14 äriruumi ja 30 korterit. Peale selle rida ladusid, autokuure jne.
Maja hoov on kahekordne. Läbi avara portaali pääseb Valli tänavalt otse hoovi teisele korrale, kus asuvad sissekäigud trepikodadesse ja kauplustesse. Müürivahe tänavalt pääseb maja loomulikku hoovi, kus asuvad autokuurid ja laod. Alumine hoov saab valgust suure ellipsikujulise avause läbi, mis asub keset teistkordset hoovi.
Alumisel hoovil asub ka puurkaev, mis varustab veega kogu maja. Vett saadakse 125 mtr. sügavuselt – see on parajasti Oleviste torni kõrgus. Otse maja alt läbijooksev maaalune jõgi on kasutatud ära mustavee ärajuhtimiseks. Torkas silma veel eriline ventilatsiooni sissesead, mille torustik jookseb kokku pööningule ja mis erilise seadeldise abil imeb kogu majast välja halva õhu.
Majas on neli trepikoda, varustatud 3 liftiga. Peatrepp ulatab 7-da korrani, 2 kõrvaltreppi 6-da korrani ja 1 trepp Müürivahe poolt 4-da korrani.
Korteritest on kõige suuremad 6-toalised. 7. korral asuvad väikekorterid – 1-he toalised eeskoja ja niche’iga varustatud n.n. poissmehekorterid. Korterid on seatud sisse õige komfortaablilt. Igalpool tammepuu parkettpõrandad. Eriti laiad – 3,30 mtr. – on aknad. Alt vaadatuna nad nii suured ei näigi. Köögid on varustatud alaliselt sooja veega ja gaasiga. Veekraanid on paljudes korterites erilise seadeldisega, mis hõlbustab perenaistel pesta nõusid. Vannitubades on vannid ehitatud kahvelkividesse. Vannitoa ja köögi põrandad on kaetud metlach plaatidega. Kogu maja on varustatud kesk-soojavee küttega, ehitatud K. Paldrocki arvestuse järele. Et vältida teenijatele kui ka perenaistele tülitavat üles-alla sõitmist, on iga majakord varustatud erilise rõduga, mis määratud vaipade ja riiete väljakloppimiseks.
Peale selle on veel Müürivahe tänava poolt mitmed korterid varustatud suurepinnaliste rõdudega. Nende ehitamine oli võimalik seetõttu, et maja tõuseb Müürivahe tänaval astmeliselt. Kuna maksvate ehitusmääruste tõttu maja kõrgus ei tohi ületada selle tänava 2-kordse laiuse, mille ääres ta asub, olid ehitajad sunnitud alates 4-dalt korralt Müürivahe tänava poolt maja igal korral lasta tõusta astmeliselt.
Üldse näib iga tükike ruumi olevat tarvitatud otstarbekohaselt. Näiteks on 2 kõrvutiseisvat keskkütte korstnat ehitatud trepikoja välisseina sisse, ega riku nii maja üldmuljet.
Bürooruumide valgusekülluseks on nende välissein üleni klaasist.
Pilvelõhkuja on ehitatud ehitusettevõtja Kilkamees’i poolt, kuna betoonarvestus on dipl. ins. F. Kühle’lt. Kogu maja on läinud ümmarguselt maksma 65 miljonit senti. Huvitav on märkida, et see on peaaegu poole odavam „Eka“ majast – olgugi, et J. Urla pilvelõhkuja on kogult pisut suurem „Eka“ omast.
E.



Uudisleht 16.08.1933 lk 1
Suurim ehitus Tallinnas.
J. Urla 7-kordne pilvelõhkuja 29,5 mtr. kõrge.
Teisipäeval, 15. skp. vabastati telinguist lõpulikult Eesti suuremaid maju, mille omanikuks on tuntud pealinna ärimees härra Urla. Ehitus on tõesti suursaavutis hr. Urla energilise teotsemise tulemusena. Ehitamine kestis ligemale kaks aastat ja tulemusena on 29,5 mtr. kõrgem kui „EKA“ maja. Maja on seitsmekordne ja mahutab endas äriruume 15, bürooruume 18, 22 elukorterit, 7 autogaraashi jne. kogusummas 70 eriüksust 241 toaga, seega moodsa-aja „labürint“. Hoonet läbistavad 4 treppi ja 3 lifti, mis eriti moodsad. Et alumiselt korralt jõuda 7-le korrale, on vaja astuda 198 astet. Telefone majas on 60, siis tulekahju kaitsekappe 12 jne. Ruumid on kuuldavasti kõik väljaüüritud ja elukortereid on üürinud omale tuntud manufaktuuräri omanik Heinrich Tofer, hambaarst Steinberg, advokaadid Pane, Veinberg ja Gurevitsh, ärimees Eidelmann jne. Äridest on juba avamisel hr. Milleri riidekauba suurladu, hr. Sori majandustarvete ja Hollandi seemnekauplus. Kuna teisele korrale asub majaomanikkude Krediitpank, mis seni asus V. Karja tän., jne.
Kõige suurem korter on 6-toaline ja vähemad on 2-toalised. 7. korral kokku 17 korterit ühise köögi ja vanniga. Vesi saadakse omast 126 mtr. sügavast puurkaevust. Maja kõrgemailt kordadelt avaneb maaliline vaade vanale Tallinnale. Läbistades maja on esimesel vaatlemisel raske omada õiget pilti ja eriti meeldivad on äriruumid, mis asetsevad ringi ümber hoovi, kujundades n.n. „passaashi“. Eriametnikuna on majas erikontor, kus asub maja tehnik – asjatundja kõigis majasse puutuvais küsimusis.
Uudisleht 19.08.1933 lk 1
Õiendus.
Meie eelmises lehes, avaldatud J. Urla maja kirjelduses on juhtunud eksitav trükiviga ja palume parandada, et adv. Parre asub nimetatud majja 15. sept. s.a. aga mitte adv. Pane.


Majaomanik juuli 1934
Pealinna viimaseid suuremaid ehitisi
Majaomanik
juuli 1934
(Rahvusraamatukogu)
Alles möödunud aastal valmis Tallinnas suurim ja arhitektuurilt moodsam maja, Valli tän. 10. Elamu, mille omanikuks on hra J. Urla, ehitamine vältas 2 aastat.
Maja, mis on 7-e kordne, asetseb endisel vallikraavil, mistõttu oldi, vajumisest hoidumiseks, sunnitud elamu alla valama 30 sentim. paksune raudbetoon alus. Maja üldine suurus on 2700 kantsülda ja mahutab endasse 15 äri- ja 48 korteri ja kontoriruumi. Elukorterid on mitmes suuruses: 2, 3 ja mõned isegi 10 toalised. Maja plaani valmistas arhitekt Haaberman ja ins. Sacharias, ning raudbetoon konstruktsiooni ins. Kühle.
Maja ehitamiseks tarvitati 400.000 telliskivi, 65 vagunit tsementi ja 75 vagunit laudu ning puumaterjali. Ülemistele kordadele viivad 4 treppi ja 3 lifti. Majas on keskküte ja igas korteris soe ja külm vesi, mis tuleb omast puurkaevust, mille sügavus on 123 meetrit. Vesi pumbatakse maja ülemisele korrale, kust see laiali valgub korteritesse. Korterid elamus on jaotatud moodsalt – enamik 2 tuba, köök ja vannituba. Kuigi nende hind on võrdlemisi kallis, olid siiski enamik kortereid juba enne maja lõplikku valmimist ära tellitud. See näitab, et meil on küllaldaselt kodanikke, kes on nõus maksma ka enam üüri, kuid nõuavad seejuures hääd korterit.
Edasi toome ettevõtteid, mis asuvad Urla majas, Valli 10.
Majaomanik
juuli 1934
(Rahvusraamatukogu)
Kodumaa vabrikute riideladu Alfred Miller
Tallinn, Valli tän. 10. Telef. 446-32.
Soovitab igaks hooajaks suures valikus daamidele ja härradele moodsamustrilisi riideid.
Tallinna pühkmeveo ettevõte „Sanitas“
Soovitab oma tööd kõigile majaomanikele ajakohaste hindadega. Töö korralikkuse eest täieline vastutus.
Kontor: Valli 10-3 (Urla maja, uks D), tel. 449-17.
Daamidele valmistan moodsaid kleite, kostüüme ja mantleid. Töö kiire ja korralik.
Valli tän. 10, äri 6. Urla majas.
Nelly Parre-Petré
Klaveriõpetus. Muusika-teooria.
Valli t 10-8 (Urla maja), telef. 454-40, kõnet. kella 10-11 ja 5-6.
Leo Parre
Vannutatud advokaadi abi.
Valli tän. 10-8 (Urla maja), telef. 454-40, kõnet. kella 9-10 ja 3-5.
J. Urla maja keskkütte, ventilatsiooni ja vesivarustuse sisseseaded projekteeris ja tööde täideviimist juhatas
Keskkütte-, ventilatsiooni- ja vesivarustuse eriteadlane Konstantin Paldrock
Tallinn, Tõnismägi 2-2. Tel. 445-04.

Vt ka Õnnetus ei hüüa tulles (tulekahjud Urla majas Tarvila (Estonafta) värvi- ja rohukaupluses 1937. aasta veebruaris ja moeäris Eliit 1938. aasta detsembris).
* * *

Pärnu mnt 6 (algselt Valli 10), Jaan Urla maja, valmis 1933, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 6.04.2013,
R. Vaikla

Laupäeval 19. augustil 1933 avas Urla majas uksed Kodumaa vabrikute riidekauba suurladu Alfred Miller, mis seni oli asunud Väike-Karja 3 (tegutses esialgu seal ka edasi). Juba 1934. aasta kevad-suvel võttis kohalikele riidetöösturitele kuulunud AS Tekla A. Milleri äri üle, nimemuutus toimus ilmselt 1934. a. suvel.
10. oktoobril 1933 avati Urla majas jalanõudeäri Esperia.
Alates 23. oktoobrist 1933 asus Urla majas ühispank Majaomanike Krediitpank, mis alates 1. jaanuarist 1938 kolis Urla majast kõrvalasuvasse enda osalusel ehitatud OÜ Elamu majja Pärnu mnt 8.
Alates 1. jaanuarist 1934 asusid Urla majas laevamaakleri- ja speditsiooniäri A. J. Trankmann & Ko ning kindlustus-AS Turis peakontor (trepp A teine korrus).
1933. aastal kolisid Urla majja veel firmad:
 
transport- ja speditsiooniäri AS Grünberg ja Ko, speditsiooniäri Fr. Strauss ja Ko ning ehitus-kaubandusbüroo Eug. Sacharias kontorid (asusid kõik korteris 43)
pühkmeveoettevõte Sanitas
Joosep ja Voldemar Sori majatarvete, rauakauba ja seemnete kauplus Kaubamaja Uus Turg 

metsaeksport-äri E. Kopelovsky & Ko (trepp D kolmas korrus)
OÜ Silikaat müügikeskus
A. Trumm ja Ko kauplus
Rex-Film, S. Rubinstein

1934. a. märtsis avas ETK Urla maja passaažis nr 8 värvide, droogide, kemikaalide, kosmeetika- ja parfümeeriasaaduste ning fototarvete kaubamaja Tarvila.
Juulis 1934 avati
Urla majas ühisuse Võhma Eksporttapamaja lihakauplus. 1937. aastast, kui asutati ühing Eesti Lihaeksport, millesse koondati nii Estonia Eksporttapamajad, Lõuna-Eesti Eksporttapamajad kui Võhma Eksporttapamaja, kandis kauplus nimetust Lihatsentraal nr 1.
1. septembril 1934 avasid Anni Naap ja Johannes Horm oma Estonia teatrimaja all asuva riideäri A. Naap & J. Horm osakonna Urla maja passaažis nr 3. Umbes 1937. aastal jagasid omanikud kaks äri omavahel ära ja Urla majas jätkas tegevust riideäri kaubamaja J. Horm.
 


Huvitav Zhurnaal
Sügis 1933
Uudisleht 19.08.1933 lk 1
Kas ameerikalik reklaam või mis?
Täna avatakse Tallinnas Valli tän. nr. 10 A. Miller’i kodumaa vabrikute riidekauba suurladu. Juba mõnda päeva võib märgata turulisi ja möödakäijaid silmitsemas mitte maja nägusat fassaadi, vaid otsi, s.o. tulemüüre. Ei tea miks? Olin sellest väga huvitatud ja oma uudishimu rahuldusena võisin jõuda selgusele, et inimesi huvitas k-m. A. Miller’i ärisilt, mis oli värvitud tulemüürile nagu tavalised ärisildid, kuid mõnelpool oli avaldatud arvamist, et ärisilt rikkuvat maja väljanägemist. Ei tea mida ta seal rikub, aga märgata pole midagi sellesarnast ja uudisena võib märkida, et kõikide äride sildid tulevad tulemüürile, kuna majaomanik esiküljele ei luba ühtki ärisilti paigutada, mis ka arusaadav. Välismail on kõikjal suured reklaamsildid täpsalt samuti paigutatud tulemüüridele ja ka mujal Tallinnas võime seda märgata. Ei tea, kas on see uus reklaamitrikk riidelao poolt, või on inimesi, kelledele selline väljapaistev tavaline ärisilt ei meeldi.
Muuseas kuulsin, et täna, esmaspäeval, kõik ostjad saavad ostudelt erilise hinnaalanduse.
Vaba Maa 8.10.1933 lk 6
Kust ostab Tallinn oma riide?
Urla pilvelõhkujas, Valli tn. nr. 10, avas hiljuti A. Miller kodumaa vabrikute riidekaupluse. Ei eksi vist, kui ütleme, et see äri on suurim ja eeskujulikum kauplus kogu Tallinnas.
Juba 1919. aastast alates tegutseb A. Miller Tallinnas riidekaubanduse alal. Ettevõte on kogu aeg sammunud õiglase ja asjatundliku ärijuhtimise tõttu tõusuteed, saades peagi üldtuntud äriks pealinnas. Kodumaa riidetööstuse edusammud peegelduvad ilmekemalt hiljuti avatud A. Milleri suurkaubamajas, kus tarvitaja leiab kehakatteks villase-, puuvillase- ja pesuriide osakondadest pakutavast kaubast kohase artikli.
Moodsa uuendusena omab A. Milleri suuräri erilise valgustuse, mis võimaldab videvikus eksimatult otsustada värvitooni üle.
A. Milleri äri turuäärse asukoha tõttu saavad ka maainimesed kiiresti oma oste teha.

Uudisleht 3.12.1933 lk 3
A. Milleri silt Urla pilvelõhkuja seinalt peab kaduma.
Varahommikune uurimisretk pilvelõhkuja juures.
Sügisel, kui valmis suur ja uhke Urla pilvelõhkuja Valli tänaval, kolis uue hoone nägusatesse ruumidesse A. Milleri riidekauplus. Et kaupluse asukoht kõigile kodanikele hästi silma torkaks, selleks värviti pilvelõhkuja otsale suur ja silmatorkav A. Milleri kaubamaja silt.
Eks silt torkaski silma kõigile, teiste seas ka linna ehitusosakonna inimestele.
Viimastele aga see suur reklaam millegipärast ei meeldinud ja linna ehitusosakond kaebas Milleri ja Urla kohtusse linna ehitusmääruse par. 11 põhjal, mis lausub järgmist: reklaamsildid, vaatekastid ja valgusreklaam ei tohi kujuga, värviga ega asetusega rikkuda uuli, avaliku platsi või hoone ilmet, eriti ei tohi nad katta või lõigata hoone arhitektuurosi.
Asi tuli 2. jaoskonna rahukohtuniku juures arutusele umbes kuu aega tagasi. Siis vaieldi pikalt ja laialt, kas Milleri silt rikub linna ilu või mitte. Lõpulikule otsusele siiski ei jõutud ja otsustati ekspertiisiga kindlaks määrata, kuidas suur sildilahmakas maja otsal mõjub pealtvaataja silmale.
Reede hommikul, kella 10-ne paigu, võiski Urla maja ümbruses liikumas näha salkonda härrasid, kes uurisid silti igast kandist, ligidalt ja kaugelt. Uurimiskomisjon moodustasid majaomanik Urla, äriomanik Miller, 2. jsk. rahukohtunik Maasik, kaebealuste volinikud advokaadid Tammekänd ja Bachmann ning linna ehitusosakonna arhitekt Naatus, kes oli eksperdiks.
Ei lepitud üksi Urla maja sildi uurimisega, vaid silmitseti huvitatult ka kaubamaja „Ladu“ ja Besprosvannie silte, mis olla samuti ebaesteetsed, nagu kinnitasid advokaadid Tammekänd ja Bachmann. Sellele väitele ei saanud ekspert vastu vaielda, vaid kinnitas ka omalt poolt, et need sildid olla vastukäivad linna ehitusmäärustele.
Kui juba küllalt oli linnas jalutatud ning igasugu ilusaid ja inetuid silte uuritud, asus ekspert otsust tegema. Kulus tubli tükk aega, kui ekspert tuli kohtusaali oma otsusega, mis kõlas järgmiselt: Silt tuleb maha võtta, kuna ta rikub hoone arhitektuurilist külge.
Sellele väitele vaidles vastu adv. Tammekänd, kes seletas, et linnavalitsus olevat ise sildi ülesasetamiseks loa annud.
Rahukohtunik leidis siiski, et nii Miller kui Urla on toiminud linna ehitusmääruste vastaselt ning karistas mõlemaid kaebealuseid 15 kr. rahatrahviga. Suur Milleri kaubamaja silt peab aga 1 kuu jooksul Urla maja otsalt olema jäädavalt kadunud.
Kuuldavasti ei taha ärimehed selle otsusega leppida vaid kavatsevad edasi kaevata.

AS Tekla kalender 1937 (1936), Rahvusraamatukogu

Uudisleht 11.10.1933 lk 10
„Esperia“ – lootus?
Teisipäeval, 10. skp. avati Tallinnas, Valli tän. 10, üks suuremaid ja elegantsemaid jalanõude ärisid. Omanikuks on tuntud jalanõude pealsete töökoja omanik hr. Katz, kelle töökojas pealseid valmistavad üle 20 töölise. Uus äri oma nimetuselt on väga omapäraseid, s.o. „esperia“, mis tähendab lootus. Omanik, nagu meile mainis, püüab kõik teha, et võimalikult moodsaid jalanõusid pakkuda tarvitajaile, ja palub kõiki külastada tema äri ostusunnita. Loodetavasti suudab ta ülalmainitut. Eriti vastutulelikuna müüakse jalanõusid ka orderite peale.

Uudisleht 25.10.1933 lk 2
Majaomanikkude Krediitpank uutes ruumides.
Alates esmaspäevast, 23. skp., töötab Majaomanikkude Krediitpank Ü./P. uutes ruumes, Valli tän. 10, teisel korral – n.n. „Urla pilvelõhkujas“, – kus tal on kasutada väga moodsad, senistest avaramad ja ilusamad ruumid. Suur ja valge operatsioonisaal, parajad nõukogu ning direktori toad – kõik on täiesti sobivad pangale.
Esmaspäeva õhtupoolikul panga juhtivad tegelased tutvustasid ajalehtede esindajaid selle raha-asutuse senise tegevuse ja uute ruumidega.
Majaomanikkude Krediitpank Ü./P., mis töötab alates 10. veebr. 1931. a., asutati gruppkonna ärimeeste ja haritlaste poolt ajal, kus kokku varises terve rida suurpanku, kus ebakorralikult oli asju aetud. Panga asutajate sihiks oli, luua rahaasutust, mis suudaks töötada täielikult korrektselt, kindlustades klientidele usalduse ja varanduse.
Ainult 2½ aastat on pank vana, kuid praegu on tal aruande järele juba 260 liiget (kinnisvaraomanikke, tööstureid, kaupmehi, haritlasi ja kindlapalgalisi isikuid), 50.000 kr. osakapitali ja mõnestki pealinna muust pangast suurem läbikäik. Panga tegevus tõuseb järjest, millest oli ka tingitud avaramatesse ruumidesse ületulek. Peale hariliku aja on pank kõikideks operatsioonideks avatud ka kl. 5-6 p.l., et võimaldada ärimeestel õhtupoolseid rahaoperatsioone.
Panga juhatusse kuuluvad praegu vann. adv. P. Peterson (esimees), suurärimees Alfred Miller (abiesimees), Jaan Grünberg (asjaajaja direktor) ja P. Ruubel. Nõukogus, kus 7 liiget, on esimeheks vann. adv. P. Reisik ja abiesimeheks ärimees N. Teisenroth.
Soovime arenevale pangale jatkuvat edu ka uutes ruumes.

Hommikleht 15.01.1934 lk 1
Kaks äri uutes ruumides.
Poliitilised kihlveod eine võtmisel.
Kindlustusselts „Turis“ ja speditsioonifirma Trankmann ja Ko. asuvad nüüdsest peale uutes ruumides Valli t. 10 Urla majas. Pühapäeval tutvustati uusi ruume kutsutud külalistele, ärisõpradele ja pangategelastele. Ruumid on avarad, otstarbekohased ja hästi sisustatud, mis võimaldab tähend. ettevõtetele edukalt arendada oma tegevust.
„Turise“ juhatusse peale esimehe konsul A. Trankmanni kuuluvad veel hrad Veber ja Pullissar. Hiljuti tegi „Turis“ algust ka elukindlustusega.
Peale ruumidega tutvunemist paluti külalised einet võtma, kus tekkis ka poliitilisi mõttevahetusi, mis arenesid kihlvedudeks tulevase riigivanema isiku kohta. Kihlvedudest 9 löödi K. Pätsi, 5 J. Laidoneri, 1 A. Rei ja 1 A. Larka kasuks.


Päevaleht 18.03.1934 lk 8
Värvid Kemikaalid Droogid Foto
Uus! Moodne! kauplus „Tarvila“ Tallinn Valli 10, passaashis Urla maja
Värskeim kaup
Ühistegelised Uudised 19.05.1934 lk 7
Uus ühistegeline ettevõte
dea.nlib.ee
dea.nlib.ee
„Tarvila“ – rohu- ja keemiaainete erikauplus
Paljudes maades ühiskaubandus muude kaupade kõrval omab ka hulk rohu- ja keemiaainete erikauplusi. Eestis seni ühiskaubandusel puudusid täielikult sedaliiki kauplused, mis varustaksid tarvitajaskonda nn. rohu- ja värviainetega.
Käesoleva aasta aprillikuus avati esimene sellelaadiline kauplus Tallinnas Urla maja passaashis „Tarvila“ nime all. See uus kauplus töötab tihedas kontaktis ühistegeliste asutustega ja seisab nende kaudu tarvitajate kontrolli all.
„Tarvila“ kaudu müügile minevate artiklite hulk on väga suur. Loendame alamal ainult rea tähtsamaid aineid, milliseid tarvitajad võivad „Tarvilast“ saada suurel ja väiksel arvul.
Esijoones olgu nimetatud värvid ja maalritarbed. Siia kuuluvad kõik värvimisel või ilustamisel tarvisminevad ained ja vahendid, alates igasuguste värnitsavärvide, lakkide, pronkside ja lehtkullaga ning lõpetades maalri tööriistadega.
Keemikaalide ja droogide hulka kuuluvad kaubad, mida pakub moodne keemiatööstus tehnilisteks otstarveteks kui ka rahva elamistarvete ja tervishoiunõuete rahuldamiseks.
Näiteks olgu nimetatud tehnilistest õlidest määrdeõlid, imbutusõlid jne. Toiduõlidest – päevalille-, oliiv-, pähkliõli ja muud; eeterlistest õlidest: lavendel, bergamott, sidruniõli, pomerantsiõli, roosiõli ja teised, milliseid vajatakse igapäevases majapidamises.
Droogidest väärivad märkimist vanilje, kardamom, pomerantsikoored, kummeliõied, seebijuured jne.
Kemikaalidest: seebikivi, sooda, potass, sidrunihape, viinakivihape, väävelhape, soolhape ja muud.
Lisaks eelpool juba märgitud saadustele on „Tarvilas“ müügil igasugused maitseained, kosmeetika ja parfümeeria saadused kodumaa ja ka välismaade vabrikuist; kõikide kodumaa tööstuste seebid, kummikaubad, sidematerjalid, laboratooriumite klaasid, pudelid, termomeetrid, klaasist mõõduriistad, lõpuks fototarbed ja fotoaparaadid ja palju muud.
Kuna senised selle ala firmad töötavad peamiselt võõra kapitaliga, on „Tarvila“ kui rahvusliku kapitaliga töötav ja ühistegeliste ettevõtete kontrolli all teotsev ettevõte soovitatud igale rahvuslikult mõtlevale tarvitajale.
Kindlasti leiab igaüks „Tarvilast“ kõike, mida ta vajab rohukaubanduse ja keemiasaaduste alal.
Vt ka Õnnetus ei hüüa tulles (tulekahju Tarvila (Estonafta) kaupluses 1937. a. veebruaris).

Päevaleht 18.07.1934 lk 3
Uuesti avatud!
Ühisus „Võhma Eksporttapamaja“ lihakauplus Tallinnas, Valli t. 10 Urla majas.
Müügil alati värskelt Võhma eksporttapamaja saadused, alates toorest lihast kuni kõige mitmekesisemate vorstide, suitsusinkide ja delikatessideni. Eksportkaubad.

Ühistegelised Uudised 27.07.1934 lk 3
Eesti moodsaima lihakaupluse
avasid Tallinnas „Võhma Eksporttapamajad“. Ringvaade uues äris
Võhma eksporttapamaja poolt Tallinnas hiljuti avatud lihakauplus on kindlasti Eesti ainulaadsemaid ja eeskujulikumaid, seadeldud igati vastavalt moodsatele ajanõuetele. On peetud silmas ka otstarbekust ja ostjaskonna soove ning tarvidusi.
Tutvunedes lähemalt selle kauplusega puutub kõigepealt silma äris valitsev kord ja puhtus. Lihasaadused – vorstid, singid jne. – vaatavad tarvitajale vastu nägusatelt klaasriiulitelt leti taga. Mitte vähem eeskujulik on ka toore liha osakond, kus valges kitlis ja nurgelise kokamütsiga askeldab äri ainuke meessoost lihamüüja. Näitsikud valgetes põlledes ja valgete barettidega askeldavad leti taga, ulatades tarvitajale kord vorsti, kord sinki, võid või juustu, nii kuidas keegi seda soovib. Ärijuht aga, kogu ettevõtte süda ja hing, liigub kord siia, kord sinna, et korraldada ja teha, mis vajalik. Kes aga väikese puurilinnuna „kükitab“ oma klaaspuuris, see on ostjaile alati naeratav kassapreili.
Peamisteks müügiartikliteks praegu on igasugused vorstid, singid, suitsuribid, või Võhma ühismeiereist ja juustud Viljandi ja Olustvere juustutööstustelt. Kuid ei puudu ka toresliha, mille järgi on nõudmine vaatamata sellele, et praegu, südasuvel, pole just lihamüügi hooaeg. Lihakaubale lisaks müüakse ka aed- ja juurvilja, nagu kaalikad, porgandid, kapsad jne. Sügisepoole aga on kavatsusel võtta juure ka konservide müük, kui nõudmist nende järgi peaks olema.
Ärijuhilt kuuldub, et eestlased ei ole kuigi suured peekonitarvitajad, kuigi seda uues kaupluses on ka saadaval. Viimastel päevadel olevat siiski märgata suitsupeekoni tarvitamise suurenemist.
Muide üldiselt näib olevat sellise äri järele olnud puudus pealinna tarvitajaskonnas. Seda tõendab läbimüügi püsiv tõus ja kindel ostjaskond, milline on suutnud kujuneda vaatamata lühikesele tegevusajale.
Lõpuks olgu alla kriipsutatud tõsiasjana, et kaupluse avaja eksporttapamaja varustab tarvitajaid ainult kvaliteetkaubaga, kusjuures püütakse hoida hinnad võimalikult kättesaadavad tarvitajaile. Kaupade alalhoiuks on ettevõttel seadeldud oma jahutusruum, milles püsib soojus alaliselt + 2C, seda selleks, et liha ja lihasaadused ei külmuks ja ei muutuks väliselt näotuks uuesti ülessulatamisel. Jahutushoones peetakse saadusi ainult päeva või paari tagavara, et kaup oleks alati hea ja värske.

Päevaleht 2.09.1934 lk 7
Üh. „Võhma Eksporttapamaja“
Suurim eesti ühistegeline ettevõte lihasaaduste ümbertöötamise alal.
Ühistegelistest ettevõtetest omavad tähtsa koha põllumajanduses eksporttapamajad. Nad annavad sissetulekut põllumehele, aitavad edendada seakasvatust.
Suurimaks eesti ühistegel. eksporttapamajaks tuleb pidada Võhmat, milline alustas tegevust 1929. a. Praegu tapetakse Võhmas ja töötatakse ümber umb. 33.000 siga aastas, peale selle mitu tuhat veist ja lammast. Tegevuse laiendamise tarviduse otstarbel asutas üh. „Võhma Eksporttapamaja“ käesoleva aasta suvel Tallinna oma kesklao-külmahoone V. Karja 1 (Passaash, end. „Frigor“) ja eeskujuliku kaupluse Valli t. 10, Urla majja. Kauplus omab külma sisseseadega varustatud laoruumi, mis esimene omasarnane Eestis. Müügil on igasugused vorstid, eriti nõuetav suitsu teevorst „Markitella“, keedu- ja suitsusingid, rulaadid, suitsu-peekon ja kvaliteet-viinivorstid. Peale selle delikatesskaubad.
Võhma Eksporttapamaja on suurim pealinna varustaja lihasaadustega, sest ta turustab Tallinnas iga nädal 6-700 tapetud siga toorel kujul, ja veel suurel hulgal ümbertöötatud keedu- ja suitsuliha. „Võhma Eksporttapamaja“ lihasaadused oma kõrge kvaliteedi tõttu on lühikese aja jooksul võitnud tarvitaja – pealinlaste poolehoiu ning nõudmine kauba järele suureneb kindlakujuliselt.
Päevaleht 24.07.1937 lk 1, Uus Eesti 24.07.1937 lk 1
Et ka kuumal suveajal oleks võimalik varustada lugupeetud kaubatarvitajaid värskete Esto vorstide ja lihasaadustega, oleme Tallinnas, Pärnu mnt. 6 Urla majas asuvasse Lihatsentraal nr. 1 kauplusesse ehitanud moodsa külma leti, mis on esimene sellesarnane Eesti toiduainete-kaubanduses. Elektri-külmutusmasina abil hoitakse selles letis kõik vorstid päeval ja öösel alaliselt jahedas temperatuuris, värsketena ja maitsvatena. Kõik teised „Lihatsentraalid“ oleme varustanud lihasaaduste korralikuks alalhoidmiseks jääkeldrite ja jääkastidega. Kõik meie saadused valmistatakse ja saadetakse müügile kindla arstliku kontrolli all.
Austusega Ühing „Eesti Lihaeksport“


Urla maja oma 80. juubeli aastal:
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Urla maja teine tiib Müürivahe 28. Foto: 17.04.2014, R. Vaikla


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar