Ehitamata jäänud majad 4

Tööstuspalee ehk tööstus-aktsiaseltside maja

29.04.2014

Uus Eesti 20.12.1936 lk 2

Tööstuspalee ehitamine otsustatud.
Vabadusplatsi ääre 6–7-kordne mõjukas hoone.
Uue tööstuspalee ehitamiseks Tallinna Vabadusplatsi ääre on eeltööd praegu käimas. Uue hoone püstitamiseks on moodustatud aktsiaselts, mis ühiselt asub ehitama suurt hoonet, kus leiaksid peavarju mitmed suuremad tööstusettevõtted. Aktsiaseltsi nimeks on „Tam“, milline nimi on moodustatud sõnadest tööstuseaktsiaseltside maja. Aktsionärideks on a.-s. Eesti turbatööstused, a.-s. Esimene Eesti põlevkivitööstus, riigi metsatööstus, Eesti metsa ja tselluloosi aktsiaühing, a.-s. Telliskivitehased ja Virumaa elektri-aktsiaselts. Võimalik, et ettevõttesse tuleb aktsionärina juure ja leiab endale hoones peavarju ka riigi ringhääling.
Tööstuspalee püstitamiseks on aktsionäride poolt kokku pandud aktsiakapital 400.000 krooni suuruses, kus kaaluvam osa aktsiatest on turbatööstuse, põlevkivitööstuse ja metsatööstuse käes. Ettevõtte kohta on koostatud põhikiri, mille läbivaatamist majandusministeeriumis on oodata lähemail päevil. Seejärele võib ettevõte ka seaduslikult alustada oma tegevust.
Kavatsuste kohaselt tuleb uus tööstuspalee kas kuue- või seitsmekordne. Hoone asupaigana on ära ostetud krunt Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, vastu „Corso“ kohvikut, kus praegu asub üks puumaja ja telliskivimaja. Krunt on ostetud sihtasutiselt, mis peab ülal ka ligidalasuvat haigemaja. Ostetud krundi suurus on 1500 ruutmeetrit, millest 1000 ruutmeetrit läheb ehituse alla.
Uues hoones leiaksid kõik asjaosalised tööstused oma peakontoritele ruumid. Otstarbekohase ruumijaotuse saamiseks valmistavad kõik tööstused alguses oma nõuete kohased plaanid. Need mustandid kasutatakse hiljem arhitektide poolt ühise plaani koostamiseks maja kohta. Arvatakse, et üksikud tööstused saavad eeltöödega talve jooksul valmis, nõnda et kevadel võidakse hoone ehitusprojektide koostamine välja kuulutada. Kui suve jooksul sobivad plaanid kätte saadakse, võidakse hoone ehitustöödega alustada juba tuleval sügisel.

Uus Eesti 21.01.1937 lk 3
Tööstuspalee ehitamine teostub.
Uus aktsiaselts valis juhatuse.
Vabadusväljaku äärde veel üks 7-kordne hoone.
Uue tööstuspalee ehitamiseks Tallinna tulid kesknädalal esimeseks peakoosolekuks kokku „Kinnisvarade kasutamise aktsiaseltsi TAM“ osanikud. Koosolekul valiti aktsiaseltsi esimeheks „Eesti metsa ja tselluloosi aktsiaühingu“ direktor O. Hinto, esimehe asetäitjaks aktsiaselts „Esimene Eesti põlevkivitööstuse“ direktor M. Raud ja teisteks juhatusliikmeteks Ellamaa tööstuse juhataja V. Tõnisberg ja riigi metsatööstuse juhataja P. Saks. Revisjonikomisjoni valiti ins. R. Kask, dir. K. Imelik ja H. Visman.
Koosolekul otsustati hoone püstitamiseks ära osta krunt, mis asub Tallinnas Vabadusväljaku ääres Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, vastu „Corso“ kohvikut. Eelleping krundi omandamiseks on juba sõlmitud.
Uus hoone tuleb seitsmekordne kiviehitus, kus leiavad peavarju poolriiklikud ettevõtted tselluloosi, telliskivide, põlevkivi, metsa, elektri ja turbatööstuse alal. Nende ettevõtete vahel moodustatud aktsiaseltsi aktsiakapital on 400.000 krooni. Võimalik, et peale nende ettevõtete leiavad üürnikena uues hoones ruumi ka riigi ringhääling, piimaühingute keskliit „Võieksport“, inseneridekoda ja mõned teised asutused. Igatahes kujuneb see hoone küllalt ruumikaks, mis suudaks mahutada paljude suuremate ettevõtete bürooruume.
Uue hoone ehitusprojektide võistlus kavatsetakse välja kuulutada juba märtsikuus, nõnda et juulikuu alguseks oleksid senised hooned maha kistud ja võiks alata uue hoone ehitamine.
Krunt, kuhu hoone püstitatakse, on 1500 ruutmeetrit suur. Sellest kavatsetakse täis ehitada umbes 1000 ruutmeetrit. Üksikute bürooruumide kohta on juba vastavatelt ettevõtetelt päritud lähemaid andmeid, et neid hoone projektide kujundamisel arvesse võtta.

dea.nlib.ee

Vaba Maa 14.09.1937 lk 5
Tööstuspalee projektid.
Roosikrantsi tänava nurgale püstitatava hoone kavandite näitus.
Täna avati inseneridekoja ruumides Vene t. 30 hiljuti lõppenud riiklikkude tööstuste maja projektide võistlustele saadetud tööde näitus. Üldse oli võistlusele saadetud ja on näitusel esitatud 24 projekti. Mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga linna ehitusmäärustele mittevastavuse tõttu ei tulnud lähemalt järelevaatamisele 17 projekti. Kuid ka ülejäänuis ei leidnud zhürii ühtki auhinnaväärilist. Lõpuks otsustati siiski osta esitatud töödest neli projekti, mis näitusel on paigutatud välja märgusõnade „AS TAM“, „Kolmnurk“, „Industria“ ja „J-TAM-J“ all.
Kuna tööstuspalee, nagu juba nimetatakse ehitada kavatsetavat hoonet, projektide võistluse puhul olid auhinnad võrdlemisi rikkalikud – kogusummas 4500 krooni – oleks võinud arvata, et selleks puhuks meie arhitektid esitavad parema osa oma võimetest. Pealegi võis arvata, et arhitektide auahnust piitsutab ka võimalus viia enam-vähem lõpule Vabadusväljaku ühe külje kujundamine. Kuid nüüd näitust vaadeldes võib zhüriiga täiesti ühiselt tõendada, et see lootus pole täitunud.
Võistluse korraldajate soov on olnud saada Roosikrantsi tänava nurgale EKA maja vastu hoonet, mis kuidagiviisi ka peegeldaks meie tööstuste võimsust, kuid see külg peegeldub vaid vähestest projektidest. Enamus võistlejaist on näinud ränka vaeva sellega, kuidas viia tööstuspaleed kooskõlasse kõrvalasetseva EKA majaga. Viimane on muidugi ju soovitav, kuid mitme projekti juures on tööstuspalee kujunenud miskiks EKA maja kõrvalhooneks. Osa projektide teostajaid on unustanud ka ära, et hoonele ei vaadata mitte kusagilt kitsalt tänavalt, vaid avaralt Vabadusväljakult. Nii märgusõna „Teravnurk“ all esitatud projekt.
Meie võistlustel esinenud arhitektidele on viimasel ajal saatuslikuks saanud võistluse nõuetest, peamiselt linna ehitusmäärustest mitte-kinnipidamine. Nii jäeti sel põhjusel alles hiljutisel linnahaigla projektide võistlusel hulk töid läbi vaatamata ja nüüd jällegi 17 arhitekti pole küllaldaselt süvenenud ehitusmäärustesse. Asjaosalisele peaks juba küllalt teada olema, et kuigi nad sel teel saavutavad mõne paremuse, meie seniste võistlustraditsioonide järgi neid töid siiski ei auhinnata. Kui 14 arhitekti on teinud ühe ja sama vea, mitte teades, kuhu võib paigutada tulemüüri, siis on seesugustele äpardustele juba raske lahendust leida.

dea.nlib.ee

Päevaleht 15.09.1937 lk 1
Tööstuspalee projektid jäid auhindamata
24 esitatud projektist otsustas shürii omandada 6 paremat.
Insenerikoja ruumes on pandud välja hiljuti lõppenud tööstuspalee võistlusprojektid, arvult 24. Nagu teada, ei leidnud shürii nende hulgast ühtki auhinnaväärilist: kõigil leidus mõningaid puudusi. Puudused omakorda on tingitud peamiselt sellest, et Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänavate nurgal, „EKA“ maja vastas, selleks väljavalitud krunt pole kuigi sobiv „pilvelõhkuja“ ehitamiseks. Paljusid ehitustehnilisi küsimusi ja sundmääruste nõudeid olevat praegu võimatu täita nii, et hoone jääks arhitektooniliselt veel nägusaks ja silmale vastuvõetavaks.
Sissetulnud 24 projektist otsustas shürii siiski osta ära 6 projekti, kus nõuded enam-vähem täidetud. Kõik projektid on pandud välja publikule vaatamiseks insenerikoja ruumes, Vene tän. nr. 3.
Kinnised ümbrikud võistlejate märgusõnadega on alles avamata, nii, et autorid on alles teadmata.
Pildil vasemal – üks äraostetud, paremal – üks väljalangenud projekt.

dea.nlib.ee

Uus Eesti 23.11.1937 lk 1
12-kordne tööstuspalee Vabadusplatsile?
Valminud kaks uut projekti. – Lõpusõna ütleb rahvuslik ehituskomitee.
Uue tööstuspalee püstitamiseks on nüüd valminud kaks uut projekti. Kuna ehitus tuleb Vabadusplatsi äärde mõjukale kohale Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal, siis on ka ehituse üldilmes arvesse võetud hoone esinduslikkust. Projektidest on üks koostatud 12-kordse hoone püstitamiseks, kuna teisel projektil tuleks uus hoone 7-kordsena. Kumb neist projektidest aluseks võetakse, on praegu veel teadmata. Igatahes on 12-kordse hoone projekt juba kõne all olnud rahvuslikus ehituskomitees ning seal on kaldutud arvamisele, et 12-kordne hoone oleks Vabadusplatsi ääres liiga kõrge. Kuid ka 7-kordse hoone ehitamine ei ole veel kindel, sest kõrvaloleva EKA majaga võrreldes oleks see hoone madalavõitu. Igatahes on arvata, et projektide juures veel võetakse ette mõningaid muudatusi.
Pildil on näha tööstuspalee mõlemaid uusi projekte. Paremal on tööstuspalee projekteeritud 12-kordse hoonena ja vasakul 7-kordse hoonena. Mõlemaid projekte on koostanud arhitektid A. Soans ja A. Kotli. Majas on ette nähtud bürooruumid Eesti suuremaile tööstuslikele aktsiaseltsidele, kes teatavasti selle maja ehitavad ühiselt.

Uus Eesti 1.01.1938 lk 4
Tallinna majade ülimaks kõrguseks 8 korda.
/.../ Teise olulisema küsimusena oli kõne all rahvuslikus ehituskomitees Vabadusväljaku nurgale ehitatava tööstushoone kõrgus. Tööstushoone projekte on praegu vaatlusel juba 24 tükki, mis kujutavad hoonet 7-12 kordsena. Rahvuslik ehituskomitee aga asus seisukohale, et 12-kordne hoone on Tallinna jaoks liiga kõrge, sellepärast ei peeta soovitavaks nii tööstushoone kui ka teiste hoonete ehitamist säärasesse kõrgusesse. Soovitavaks peetakse tööstushoone kui ka teiste hoonete kõrgust mitte üle 8 korra.
12-kordsete majade vastu räägivad motiivid, et nende kasutamine Tallinnas oleks liiga raske. Meil leidub vähe perekondi, kes tahaks minna nii kõrgele korrale elama. Ka ei harmoneeriks säärased kõrged hooned Tallinna linna üldpildiga. Majanduslikku põhjust nii kõrgete hoonete ehitamiseks ka ei ole, kuna krundi hinnad Tallinna kesklinnas on veel niivõrd odavad, et ei sunni püstitama pilvelõhkujaid.

Päevaleht 17.08.1938 lk 6
Tööstuspalee ehitamine algab sügisel
Hoone tuleb 8-kordne ja maksab 800.000 krooni
Vabadusväljaku ääre Roosikrantsi tän. nurgale püstitava riiklike ja poolriiklike tööstuste kontorihoone projekt on pika viimistlemise järele valminud ja esitati neil päevil linnavalitsusele kinnitamiseks. Kaheksakordse tööstuspalee ehitustööga tahetakse teha algust eelseisval sügisel. Ehituskrunt vabastati vanadest hoonetest juba möödunud aastal. Tööstuspalee üldkubatuuriks on nähtud ette 34.000 kantmeetrit ja ehituskulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Hoone ehitavad ühiselt rida riiklikke tööstusi. Praegu on nende arv, kes võtavad osa ehitusest ja endale leiavad ulualuse uues hoones, seitse. Nende hulgas on a.-s. Esimene Eesti Põlevkivitööstus, a.-s. Esimene Eesti Metsatööstus, a.-s. Eesti Turbatööstused, Eesti Metsa ja Tselluloosi a.-ü., a.-s. Telliskivitehased jne. On aga võimalik, et tuleb veel juure teisi riiklikke ettevõtteid nii et see arv suureneb kümnele.
Tööstuspalee on projekteeritud sarnaselt, et alumisel korral asetseb suurem äriruum, mille kasutamise kohta aga veel puudub selgus. Alumisele korrale mahutatakse ka asutatav keskkassa ning osa Eesti Metsatööstuse kontorist, millel rahvaga rohkem on kokkupuutumist, kuna teine osa jääb teisele korrale. Järgmised korrad sisaldavad ainult kontoriruume, mille juures seitsmes kord praegu on veel vaba kasutamise mõttes. Kaheksandal korral on aga nähtud ette suurem koosolekuteruum peakoosolekute ja muude suuremate istungite pidamiseks. Samas asetsevad ka klubiruumid, teenijate korterid ja muud majapidamisruumid. Nende kasutamine sünnib ühiselt.

dea.nlib.ee

Uus Eesti 21.08.1938 lk 2
Kas selline tuleb tööstuspalee?
Vabadusväljaku ääre Roosikrantsi tänava nurgale püstitatava tööstuspalee projekti üldvaade. Tööstuspalee projekti valmistasid arhitektid A. Soans ja A. Kotli. On loota, et tööstuspalee ehitamine algab sel sügisel. Projekt on praegu kinnitamisel.

Päevaleht 3.11.1938 lk 3
A.-s. „TAM“-ist saab a.-s. „Keskkassa“
Tööstuspalee ehitab a.-s. „Keskkassa“. – Põhikapitali suurendatakse 400.000 kroonilt 1.000.000 kroonile
Laupäeval, 12. novembril, astub kokku a/s. „Tööstus Aktsiaseltside Maja“ peakoosolek, et otsustada põhikirja muutmise ja põhikapitali suurendamise küsimust, mis on saanud vajaliseks seoses a/s. „Keskkassa“ asutamisega.
Kavatsuste kohaselt a/s. „Tööstus Aktsiaseltside Maja“ pärast põhikirja muutmist muutub a/s. „Keskkassaks“, kellele läheb üle ka riigi enamuskapitalidega aktsiaseltside ja eripõhikirja alusel töötavate ettevõtete kontorihoone ehitamine Vabadusväljaku ääre, Roosikrantsi tänava nurgale, kus krunt selleks vabastati ehitustest juba paari aasta eest.
Pärast põhjalikumat kaalumist vastavates ringkondades on jõutud otsusele, et kahe aktsiaseltsi järele praeguses olukorras puudub tarvidus. A/s. „TAM“ kutsuti ellu vaid selleks, et ehitada ja valitseda tööstuspaleed. Kuna vahepeal riigi enamusega aktsiaseltside koordineerimiseks ja kontrollimiseks otsustati luua a/s. „Keskkassa“, siis leitakse, et viimane väga hästi võib ise ehitada üles hoone, milles ta tegelikult jääb peremeheks. Et aga hoida ära ülearuseid formaalsusi uue põhikirja registreerimisel, selleks peetakse otstarbekohasemaks muuta a/s. „TAM“ põhikirja ja anda sellele üle a/s. „Keskkassa“ funktsioonid.
Nagu kuuleme, kavatsetakse eelseisval peakoosolekul põhikapitali suurendada seniselt 400.000 kroonilt 1.000.000 kroonile. Tööstuspalee ehituskulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Ehituskrunt maksab 100.000 krooni.

Uus Eesti 1.02.1939 lk 4
Uusi riiklikke ehitusi.
/.../ Veel tahab „Ehitaja“ osa võtta Tallinna uue külmhoone ehituse väljapakkumisest. Külmhoone kulud on kalkuleeritud 800.000 kroonile. Oodatakse ka Tartu kaitseliidu maja väljapakkumist. Kuna „Ehitaja“ on ühtlasi „Keskkassa“ osanik, hellitatakse lootusi, et „Ehitajal“ on väljavaateid „Keskkassa“ maja ehitustööde oma kätte saamiseks. Praegu „Keskkassa“ maja projektid on järjekordsel ümbertöötamisel, et uuele ehitusele Vabadusplatsi ääres anda võimsamat ja esinduslikumat ilmet. /.../
 

* * *

25.04.2014

Roosikrantsi 6

Pealinna Teataja 26.04.1939 lk 1
Ärihoone rikub elamisrajooni ilmet
„Põhjala“ kummitööstus soovib püstitada Roosikrantsi tn. 6 asetsevale krundile neljakordset äri- ja eluhoonet. Esitatud plaani kohaselt tuleksid hoone alumisele korrale suuremad, avarate akendega äriruumid. Kuna see pole kooskõlas naabruses paiknevate eluhoonetega, siis linnavalitsus ei poolda säärase ärihoone püstitamist Roosikrantsi tänavale.

Uus Eesti 31.05.1939 lk 6
Uusi suurehitusi rajamisel.
...Lähemail päevil algavad kahe neljakordse maja ehitustööd Roosikrantsi tänavas. Korteriühing „Oma pere“ ehitab neljakordse kivimaja riigikontrolli maja kõrvale, Roosikrantsi nr. 8-b, kuna kummitööstus „Põhjala“ ehitab sama kõrge kontori- ja eluhoone Roosikrantsi nr. 6. Ehitusprojektid on linnavalitsuses juba läbi vaadatud ning saadetud kinnitamiseks Vabariigi Presidendile...

* * *

Eestimaa Töölisühingute Keskliidu tööliselamud

Uus Eesti 21.10.1936 lk 2
Töölistele oma korterid Tallinna.
Töölisühingute keskliit kavatseb tööliselamute ehitamist
Eestimaa töölisühingute keskliidu juhatus peab vajalikuks Tallinnas valitseva korterikriisi, eriti tööliskorterite üüri tõusu tõttu algatada ühiselamute ehitamist. Iga üürihinna tõus mõjutab töölise elustandardit ja põhjustab seega osaliselt ka palgatülisid. Kuna korterite üürihinna tõusu peamiseks põhjuseks on korterite puudus, siis loomulikult oleks kõige õigem lahendus korterite juurdeehitamine, arvatakse Eestimaa töölisühingute keskliidu ettepanekus, mis esitatud sotsiaalministrile.
Eestimaa töölisühingute keskliidu juhatuse kavatsuse järgi oleks vajalik võimalikult pea püstitada 3 tööliskorteritega elumaja umbes 120 korteriga, mis tuleksid väljaandmisele ametiühingute kaudu, kusjuures eesõigus peaks jääma lasterikkamaile perekondadele. Korterid oleks mõeldud töölise pärisomandusena ja nende väljaost ette nähtud igakuise üürimaksu näol 20 a. jooksul. Korteri omakssaamine tõstaks töölise sisetunnet, teeks tema üheväärseks seltskonna liikmeks, ja see asjaolu pole vähese tähtsusega klassivõitluse psühholoogia asendamisel ühistunde psühholoogiaga.
Nagu kalkulatsioonid näitavad, ei tule soodustatud intressi juures kõigiti moodsa korteri väljaost kuumaksu näol kallim kui praegused korterite üürid eramajades. Kuna aga lasterikaste perekondade eesõigus neile elamuile peaks kindlasti püsima jääma, tekib raskusi ehitamise krediidi küsimusega. Harilikult ühiselamu ehitajad panevad ise kokku 25 prots. ehituse hinnast ja saavad pangalaenu 75 prots. Jäädes kindlasti tööliste isetegevuse põhimõtte alusele, ei saa aga töölisühingute keskliit samal ajal olla kindel, et need, kes kõige enam kortereid vajavad ja kellel kõige raskem eramajas korterit saada, nimelt lasterikkad perekonnad, saaksid anda need 25 prots. ehituse algatamiseks. Siin oleks vajalik eriline laen riigi poolt, intressiga mitte üle 3 prots., mis võimaldaks selle algatuse teostamisele asumist ja mis oleks mõeldud mitte toetusena, vaid päris reaalselt tagasimaksetava laenuna, kindlustatud kinnisvaraga. Soovitav oleks aga ka ülejäänud 75 prots. laenu saamise võimaluste selgitamine enne asja teostamist. Keskliidu arvates peaks see laen tulema riiklikelt rahaasutusilt, obligatsioonide kindlustusel, kuid olema koormatud mitte üle 4 prots.
Läbirääkimistel linna ehitusosakonnaga on selgunud, et linnal oleks anda obrokile krunte töölisrajoonides. Nii et krundi saamise tingimustes on olukord töölisühingute keskliidu algatusele soodus.
Võib arvata, et algatus leiab tööliskonnas suurimat heakskiitmist. Kalkulatsioonid uute tööliselamute kohta valmisid arhitekt Käsperil kesknädalaks. Neist kalkulatsioonidest selgub, et keskküttega majas suur kahetoaline korter eeskojaga, köögiga ja vannitoaga, kus põranda pinda on 45 ruutmeetrit, läheks maksma 4.700 krooni ümber. Kui korter välja osta 20 aasta jooksul, tuleks maksta üüri iga kuu mitte üle 38 krooni. Seal hulgas on siis keskkütte kulu, maja korrashoid, amortisatsioon ja kapitali intress. Arhitekt Käsperi arvates see üürisumma, mille juures pealegi korter jääb töölise pärisomanduseks, ei ole kallim eramajade üürist, kuna juba lihtsast ühetoalisest korterist nõutakse eramajades praegu ilma keskkütteta 25 krooni kuus.

Uudisleht 24.01.1937 lk 3
Pilvelõhkujaid nagu seenevihma
/.../ Kolme ühiselamu ehitamine on kavas Eestimaa Töölisühingute Keskliidul. Igas majas leiduks 30-35 korterit väiksemapalgalistele töölistele. Majad tahab Töölisühingute Keskliit omal jõul ehituslaenu abil valmis ehitada. Hiljem jagatakse korterid töölistele väljaostmiseks. Kaks maja ehitatakse Veerenni tänavale, kuna kolmanda maja asukohana on ette nähtud Paldiski maantee. /.../

* * *

Lasterikaste perekondade elamud Lasnamäel

Uudisleht 3.02.1938 lk 2
Pealinn suure tööragina eel
/.../
Uuel eelarveaastal hakkab teoks saama ka kodude rajamine lasterohketele perekondadele, kellele kas lasterohkuse või majandusliku kehvuse tõttu on raske saada sobivat korterit. Linn on vastavate majade ehitamiseks 1038.–1939. a. eelarvesse juba võtnud 150.000 krooni. Lasterohketele perekondadele kodu asukohaks on määratud Majaka ja Pallasti tänavate nurk.
Ajakirjanikega linnavalitsuse kavade üle vesteldes nõunik P. Sisask toonitas, et ehitusosakonna üheks mureks on alati olnud korterikriisi jälgimine ja lahendusvõimaluste otsimine. Linn omaltpoolt on selleks püüdnud kõigi võimalustega ehitustegevust elustada. 1937. a. juba tundus, et ehitustegevus hakkab tagasi tõmbuma. Kinnitamiseks esitatud ehitusprojektide arv endisega võrreldes on märgatavalt vähenenud.
Nüüd uude eelarvesse võetud summaga linn tahab ehitada 30–33 korterit. Need oleksid 1 – 2 avara toaga ja köögiga korterid, kus on kasutada ka üldvann. Majad ehitatakse kivist, 3–4-kordsed. Kuna kehvadel perekondadel sageli valmistab raskusi kütte hankimine, majad varustatakse keskküttega. Linn peab õigemaks lasterohketele kehvadele perekondadele juba oma kulul anda kütte, mitte aga et lapsed peaksid kodus külmetama. Iga korteri põrandapind oleks 45–60 ruutmeetrit. Korterite üür määratakse võimalikult madal, nii et linn korterite väljaüürimisega ei taotle mingisugust kasu. Iga trepikoridori peale tuleb ainult neli korterit, et „koridori-elu“ ei kujuneks liiga rahutuks. Majad ehitatakse paekivist ja telliskivist voodriga. Edaspidi linn tahab selliste majade püstitamist jatkata, mil puhul maju rajatakse ka teistesse rajoonidesse.
Lasterohkete perekondade eest hoolitsemisel linnavalitsus teises järjekorras tahab lasterohketele perekondadele ehitada üheperekonna-elamuid, mis üüri maksmisega hiljem lähevad perekonna omanduseks. Majad ehitab valmis riik või linn ja majade juure planeeritakse ka väikesed aiad.
/.../
(Tegelikult ehitas linnavalitsus 1939-1940 lasterikastele peredele kaks väiksemat, 10 korteriga 2-kordset elumaja Pelgulinna Aru tn 8 ja 11. 1940. a-l kavandati samasse ka kolmandat, 15 korteriga 3-kordset elamut – Majaomanike Teataja 11.05.1940 lk 5.)

* * *

Välis-Eesti maja

Päevaleht 19.04.1939 lk 7
Kavatsetakse ehitada „Välis-Eesti Maja“
Asutamisel aktsiaselts 400.000-kr. põhikapitaliga. – Välis-eestlased toetavad ehitust.
Välis-Eesti ühingul on kavatsus püstitada „Välis-Eesti Maja“ nimega suurhoone, millele loodetakse krunt hankida Vabadusplatsi lähedusse. Maja tuleks 7-8 kordne ja temas leiduks peale Välis-Eesti Ühingu ruumide luksushotell, lugemissaalid jne. Allkorral oleksid ärid.
Ühingus on selleks moodustatud korraldav toimkond koostanud juba aktsiaselts „Välis-Eesti Maja“ esialgse põhikirja kava. Aktsiaseltsi põhikapitaliks oleks 400.000 krooni.
Välis-eestlased on lubanud toetada seda ettevõtet ja eriti Ameerika Ühendriikide eestlased, kelle hulgas leidub jõukaid mehi.
Korraldava toimkonna esimees J. Preast, kel oli New Yorgis õiendada isiklikke asju, sõitis enne kevadpühi Ameerikasse. J. Preast sondeerib siis pinda ka „Välis-Eesti Maja“ toetamisvõimaluste kohta. Tagasi jõuab J. Preast maikuus. /.../

Uudisleht 20.08.1939 lk 2
Maja, milles oleks kaugenägemistelefon
Välis-Eesti omapärased majaehitamise kavatsused. Väliseestlased maja aktsionärideks. Kas õnnestub väliseestlaste esimene ühisettevõte?
Üks viimase aja omapärasematest ja huvitavamatest ehitusplaanidest on välis-eestlaste maja püstitamise kavatsus Tallinna.
Välis-Eesti maja ehitamise mõte tekkis viimasel Välis-Eesti kongressil möödunud suvel. „Leiti, et selline ühismaja oleks hädavajalik mitte üksnes esimese koduna võõrsilt saabuvaile suguvendadele-õdedele, vaid ta moodustaks endast ka kogu Välis-Eesti organiseerimistöö keskuse ja kujuneks seega ühtlasi kogu maailma eestluse koondumise võimsaks sümboliks.“ Nii on väljendatud kongressist osa võtnud väliseestlaste ühise otsuse motiivid. Välis-Eesti ühing Tallinnas on nüüd selle kongressi otsuse täitmise võtnud akuutselt päevakorrale ja alustanud isegi ettevalmistustega selle teostamiseks.
Ühingu poolt on töötatud välja põhikiri, mis näeb ette, et maja püstitatakse osaühisuse poolt. Lastakse müügile osatähed, millede omanikud hakkavad saama kinnisvara tuludest dividendi. Osatähtede hind on nähtud ette väikene, et neid jõuaks omandada iga algatusest huvitatud välis-eestlane kui ka kodumaalane. Muidugi on ühel isikul võimalus omandada ka mitu osatähte.
Hoone tahetakse ehitada südalinna; see oleks moodne, mitmekordne ehitus, mis sisaldaks äriruume, võõrastemaja, Välis-Eesti ühingu bürooruumid, eriruume välis-eestlastest kogutud mälestusesemetele j.m. Ehituse täpset projekti pole veel valmistatud, kuna enne tahetakse selgitada kava teostamise ainelisi võimalusi.
Selles seisabki hoone ehitamise pearaskus, kuna Välis-Eesti ühingu enese ainelised võimalused on kitsapiirilised.
Osatähtedest loodetakse suurem osa realiseerida tegelike välis-eestlaste hulgas, kes algatusest arvatakse huvitatud olevat oma sümboolse sideme näitamiseks kodumaaga. Loodetakse ka jõukamate rahandusringkondade kaasatulemisele kohapeal. Samuti hellitatakse lootust teatavale toetusele riigilt. Osatähtede müügiks tahab Välis-Eesti Ühing juba lähemas tulevikus alustada intensiivset propagandat nii kodumaal kui ka väliseestlaste hulgas.
Mõtte algatajad kahtlevad isegi vahel „kas ei ole ebakohane mööda maailma laialipillatud väikerahva sarnane ühisettevõtte üritamine praegu, mil relvadega täristamine Euroopas ja vastavalt ka julgeoleku mured laiemates hulkades on kasvamas haritippu“. Leitakse aga siiski, et niisugusteks vastusteks pole tõsist põhjust, kuna praegune silmapilk olevat säärane, mil väliseestlased kõige rohkem oleksid valmis mingi ühisettevõtte läbiviimiseks, ehitusolud olevat soodsad, ning maja nagunii ei valmiks enne, kui on lahenenud poliitiline kõrgepingeolukord Euroopas.
Käsitledes Välis-Eesti maja püstitamise kavatsust oma häälekandjas selgituslikus korras, artikli autor tuletab meele välis-poolakate ja välis-sakslaste vastavalaadilisi saavutusi, ning lõpetab oma kirjutuse sõnadega:
„Kas tarvitseb see olla tühipaljaks unistuseks, või ons see meile ülejõukäiv, kui tulevases Välis-Eesti majas asetseks ka – kaugenägemistelefon?!“

* * *

Tallinna rahvamaja

29.04.2014

Päevaleht 26.11.1937 lk 7
Rahvamaja ehitamist tahetakse kiirustada
Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“, kes omandas sotsialistide „Tööliskodu“ kinnisvara Pärnu maanteel nr. 41, pidi asuma rahvamaja ehitamisele, kus oleksid ulualust leidnud tööliste ja teised organisatsioonid. Rahvamaja juure pidi ehitatama ka suurem saal koosolekute pidamiseks. Praegu kasutatakse peale kinode, kaubandus-tööstuskoja ja börsisaali koosolekute tarvis veel pritsimaja saali, mille hoone läheb aga edaspidi lammutamisele. „Tallinna Rahvamajal“ aga praegu ehituskavatsusi ei ole. Tema hoonetes asetseb praegu töölisvõimla, töölisspordi liit, töölismuusika ühing, kutseühingute keskliit, osa kutseühinguid, „Rahva Sõna“, mõningad teised organisatsioonid, kino „Kungla“, viinapood, ärisid ja üürikortereid.
Kutseühingute ruumid on kitsad ja viletsad.
Suuremad kutseühingud, nagu trükitööliste ja tekstiilitööliste jne. ühingud ja liidud on endale ruumid mujale üürinud.
Ka puuduvad Rahvaülikoolil vastavad kuuldesaalid ja klassiruumid.
Et ruumide puudus ennast teravalt tunda annab, on töölisorganisatsioones ja tööliskojas päevakorrale võetud „Tallinna Rahvamaja“ väljaehitamise kiirustamise küsimus.

Rahvaleht 27.02.1940 lk 5
Tallinna rahvamaja teoks saamas.
Pärnu maanteele tahetakse püstitada pealinna suuremaid ehitisi.
Rahvuslik ehituskomitee vabariigi presidendi K. Pätsi eesistumisel otsustas käesoleval aastal pooldada rahvamaja ehitamist Tallinna. Sel puhul pöördusime seletuste saamiseks sihtasutise „Tallinna Rahvamaja“ esimehe A. Oinase poole, kes seletas meile lahkelt järgmist:
„Rahvamaja ehitatakse sihtasutise krundile, mis asub Pärnu maanteel nr. 41.
Seal on suurem maa-ala, kus asub mitu hoonet. Praegu asub ühes hoones Töölisühingute Keskliit ja rida ametiühinguid. Kõrvalhoones kino „Kungla“, õuel „Töölisvõimla“ ning väiksem rahvamaja saalide hoone.
Uus rahvamaja tahetakse ehitada Pärnu maantee ja Vaestepatuste tänavate nurgale, milleks tuleb lammutada kaks vana hoonet.“
„Milles seisab rahvamaja peamine otstarve?“
Tulevane rahvamaja on mõeldud töölismajana, sest ta on määratud töövõtjate kutse-, kultuursetele- ja majanduslikele organisatsioonidele. Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“ koosneb kõnesolevate organisatsioonide esindajatest. Sihtasutis „Tallinna Rahvamaja“ asutati ühenduses Tallinna gildide varade jaotamisega umbes 10 aastat tagasi. Üks osa gildide varandusi läks Tallinna linnale, teine osa kaubandus-tööstuskojale ja kolmas osa töövõtjatele, kui endiste gildide ja tsunftide päranduse ühele pärijale.
Sihtasutis omandas soodsatel tingimustel suure kinnisvara rahvamaja ehitamiseks.“
„Milliste mõõdetega on rahvamaja hoone ette nähtud?“
„Kuna töölisorganisatsioone on palju ja seega nende ruumide vajadus suur, siis tuleb rahvamaja kaunis mahukas – kogusummas umbes 50.000 kuubikmeetrit. Seega kujuneb ta üheks suurimaks ehitiseks Tallinnas.
Tema mahtu tõstab suurelt paljude töölisorganisatsioonide poolt nõutav koosolekute, pidustuste ja rahvakontsertide saal umbes 800-900 isikule ühes vastavate kõrvalruumidega. Rahvamajasse on vajalik paigutada ka seltskondlikeks ja omavahelisteks kooskäimisteks restoraniruumid, nagu neid leidub tavaliselt Skandinaavia riikide rahvamajade-töölismajades.“
„Kas sihtasutisel on tarvilik kapital sellise suure hoone ehitamiseks?“
„Rahaküsimus peamiselt ongi seni takistanudki ehitustöö algamist. Sihtasutis on arvamisel, et rahvamaja ehitamist tuleb toetada riigil ja omavalitsusel nii, nagu on toetatud teiste rahvamajade ja teatrite ehitamist.
Sihtasutist julgustab asjaolu, et sihtasutise mõtte üheks algatajaks oli president K. Päts, kelle seisukohavõttudest rahvamaja ehitamise küsimuses on jäänud mulje, et ta seda pooldab.
Sest tema arvates on töövõtjad – kehalise ja vaimse töö tegijad – väärtuslik osa eesti ühiskonnast, kelle organisatsioonidele tuleb anda valitsuse poolt toetust, nagu seda on antud teistele rahva osadele.
Kõnesolev hoone ei tule ka korraga ehitamisele. Ehitamine toimub kahes või kolmes osas järk-järgult. Kõigepealt ehitame Pärnu maantee ja Vaestepatuste tänava vahelise majaosa, kus ruumi leiaksid eestkätt kutseühingud. Teises järjekorras tuleks Pärnu maantee pool osas ehitamisele ülalmärgitud saal, väiksem kinosaal ja teised ruumid.
Et osaline ehitamine ei kannaks juhuslikku ilmet, on plaanid koostatud kogu ehituse kohta. Sellises koguulatuses olid plaanid läbivaatamisel ka rahvuslikus ehituskomitees ja leidsid seal põhimõttelikku pooldamist.
Sellest teeb sihtasutus järelduse, et valitsus tuleb edaspidi materiaalse toetamisega vastu rahvamaja ehitamisele kogu ulatuses.“
„Milline oleks hoone väliselt?“
Esimeses osas väljaehitamisele tulev hoone on viie- kuni kuuekordne. Esimesel korral asuvad äriruumid, teisel korral oleks söögi- ja koosviibimisesaalid ja kolmandast korrast peale kutseühingute ja teised ruumid.
Mis puutub aga üldse hoone välimusse, siis on sihtasutis arvamisel, et rahvamaja peab olema välimuselt väärikas. Temas tuleb ühendada lihtsus, mõjuvus ja nägusus. Tahame hoiduda igasugusest luksusest, mis teeks hoone kalliks, kuid oleme ka arvamisel, et rahvamaja ei tohi olla näotu kasarm.“
„Millal alustate ehitamisega?“
„Ehitamisega loodame alustada käesoleva aasta sügisepoole, kui on selgunud ka ehitusmaterjalide saamise võimalused.
Tänavu sobib ehituse algus ka sellelt seisukohalt, et ehitustöölistele tööd anda. On karta nimelt, et tänavu eraehitustegevus ei saa olema nii intensiivne, kui paaril viimasel aastal.“
„Millised arhitektid on töötanud välja rahvamaja projekti?“
„Arhitektid Pikkov ja Soans.“

Uudisleht 17.03.1940 lk 5
Tallinna Rahvamaja tuleb 6 kordne
Kino „Kungla“ kuulub lammutamisele
Tallinna rahvamaja ehitamisele asumine on põhimõtteliselt juba enamvähem otsustatud küsimus. Rahvamaja plaan valmistatakse arhitektide Pikkovi ja Soansi poolt ning on praegu lõplikul viimistlemisel. Uue eeskujuliku rahvamaja ehitamisel tahetakse arvestada võimalikult kõiki eeskujusid ning kogemusi, mis ses mõttes tehtud meie lähemate naabrite juures.
Ehitusplaani kohaselt ehitatav Rahvamaja tuleb 6-kordne ja torniga ning asupaigaks on Pärnu mnt. 41 asuv krunt. Ühenduses Rahvamaja ehitamisega tuleb mahavõtmisele teiste hoonete hulgas ka kino „Kungla“. Püsima jääb samal krundil asuvaist hoonetest ainult suur võimlemishoone, mis on uus ja mida seni kasutatud ka peo- ja koosolekutehoonena.
Nii kui asjakorraldajate ringkonnist kuuleme, lahenevad ehitusplaaniga seotud küsimused paari lähema nädala jooksul. Praegu on kavadega ühenduses ehitusplaanides lahendamisel mõned küsimused linnaplaani kujundamise seisukohalt.