 |
| dea.nlib.ee |
Verschbitsky maja
Päevaleht (22.12.1929 lk 1), 2.04.1930 lk 1
Tallinna, Kaupmehe t. ja V. Tartu m. nurgale moodsa kuuekordse hoone ehitamiseks on asutamisel ühisus, kelle liikmed saavad hoones korteri ja ühtlasi omandavad hoone kaasomaniku õigused.
Ehitatavas hoones oleksid 1–5-toalised korterid, kõik ühes vannitubadega ja peale selle garaashid, äri-, restorani- ja kontoriruumid.
Lähemaid teateid antakse Koidula tän. 15-1, igal äripäeval kella 5-7 ja pühapäeval kl. 3-4, kus ka nimetatud ühisuse liikmeks astumise sooviavaldusi võetakse vastu.
Vaba Maa 1.02.1930 lk 9
Samme ehitusaladelt.
/.../ Goldmanni krunt hoonetega Estonia puiestee ja Väike-Tartu maantee teravnurgal on, nagu teatakse kinnitada, 9 milj. sendi eest läinud pr. Vershbitzkaja omanduseks ja sinna tahetakse püstitada puumajade logustiku asemele moodne pilvelõhkuja äri- ja eluruumidega. /.../
Vaba Maa 10.04.1930 lk 8
6-kordse eluhoone ehitamiseks 50 ühe- kuni neljatoalise korteriga anti M. Verschbitskyle luba Väike-Tartu mnt. ja Kaupmehe tän. nurgale, sealsete praeguste puuhoonete asemele.
Päevaleht 15.04.1930 lk 6
Osaühisus moodsa 6-kordse elumaja ehitamiseks.
V. Tartu maantee ja Kaupmehe uulitsa nurgale – M. Verschbitsky krundile – kavatsetakse moodne kuuekordne elumaja ehitada.
Asutamisel on osaühisus, kelle liikmed saavad majas korteri ja kaasomaniku õigused. Korterid 1–5-toalised ühes vannitoaga. Alumisel korral äri- ja kontoriruumid.
Majaplaani on valmistanud Soome arhitektid nende majade eeskujul, mis Helsingis osaühisuste poolt püstitatud.
Brandmanni maja
Hommikleht 28.04.1934 lk 3
Brandmann tahab ehitada pilvelõhkujat.
Selleks peaks mõne maja lammutama.
Shokolaaditööstur A. Brandmanni poolt on tehtud linnavalitsusele ettepanek, lammutada majad, mis asuvad V. Tartu maantee, Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna keset suure väga elava liiklemisega tänava ristluskohta. Need takistavat liiklemist juba praegu ning osutuvat tõkkeks edaspidise liiklemise normaalsele väljaarenemisele. Sel põhjusel ei kerkivat ka muidu nii elava liiklemistsentrumi lähidusse ühtegi moodsat ehitust.
A. Brandmann tähendab, et tema ise oleks valmis kohe alustama suurema maja ehitamist V. Tartu maanteele, kui väiksed majakesed liikumist takistavalt platsilt saaks lammutatud ning plats avalikkude platside võrku võetud. Tööstur loodab isegi, et platsi ümber siis kerkib moodne linnaosa.
Linnavalitsus on põhimõttelikult nõus tööstur Brandmanni plaanidega, kuid kavatsuste teostamine pole enne võimalik, kui kaks krunti on saanud linna omaks. Need tuleb kas osta või sunnikorras võõrandada. Võõrandamise suhtes veel mingit otsust ei tehtud.
Vaba Maa 29.04.1934 lk 9
Pilvelõhkuja Väike Tartu maanteele.
Paar maja lammutamisele, uus avalik plats juurde.
Schokolaaditööstur A. Brandmann peab juba mõnda aega plaani ehitada korralikku 5–6-kordset maja, moodsat pilvelõhkujat oma praeguste väikeste majade asemele. Pilvelõhkujasse kavatseb tööstur mahutada oma schokolaaditööstuse ja selle bürooruumid, peale selle jääks sinna mõned korterid. A. Brandmannil on majaplaan juba valmis ning ehitusele võiks asuda iga päev, kui mitte poleks ees väikest takistust linna sundmääruse näol.
Linna ehitusmäärus ei luba nimelt nii kitsa tänava äärde, kus vastas asuvad pealegi madalad puumajakesed, nagu Brandmanni schokolaaditööstuse kohal V. Tartu maanteel, püstitada kõrgemat kui kolmekordset hoonet. Tööstur Brandmann aga tahab ehitada 5–6-kordset silikaatkivist majamürakat ning oma kavatsuse teostamiseks on ta leidnud ka vastava võimaluse: tuleks nimelt lammutada V. Tartu mnt., Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna keset väga elava liiklemisega tänavate sõlmpunkti asuvad kaks majakest ja neist vabanev maa jätta avalikuks platsiks.
Sellesisulise ettepanekuga pöördus tööstur Brandmann linnavalitsuse poole, avaldades ühtlasi lootust, et kui liiklemist takistav kiilutaoline kolmnurk tänavate lõikekohalt kaotada, siis sinna ümbrusse võiks kerkida moodne linnaosa. Plats tuleks seada vastavalt korda ja maa, mis tänavate laienemise juures üle jääb, võiks linnavalitsus pealegi hea hinna eest müüa lähematele krundiomanikkudele, kellele see kuulub ehituskrundi laiendamiseks hädapäraselt ära.
Linnavalitsus on küsimust arutanud mitmel korral. Lõpuks nõustuti põhimõtteliselt tööstur Brandmanni plaanidega. Kuna aga tänavakiilul asetsevad majad on eraomanduseks, kuuludes kellelegi lesele Poola daamile, ei saa asuda enne kavatsuste läbiviimisele, kui on kas krundid sundvõõrandamise või ostu teel omandatud linnale.
Võib-olla ei õnnestu linnal tänavu veel krunte oma kätte saada. Siis tahab tööstur Brandmann paluda linnavalitsuselt luba erakorraliselt kõrgema maja püstitamiseks. Pilvelõhkuja kavandi Brandmannile on valmistanud ins. Sahharjev ja tööstur kavatseb niipea, kui linnaga asjad ühel pool, hakata otsekohe ehitama. Tulevaks kevadeks tahetakse maja valmis saada.
Päevaleht 29.04.1934 lk 6
Kaugele ulatuv ehituskava.
Kui lammutada majade kolmnurk V. Tartu maanteel.
Väike Tartu maantee ja Kaupmehe tänava nurgal on majadeblokk kolmnurga kujul. Tänavad kahel pool küljel on kitsad, üks nendest sõidukitele liiklemiseks täiesti suletud. See elava liiklemisega ristkoht näitab õieti mahajäetud muljet: ei kerki ühtki uut maja ega avata suuremat äri. Mis teha?
Shokolaaditööstur ja majaomanik August Brandman esitas hiljuti linnavalitsusele kaugele ulatava ümberkorralduse kava ja palus linnavalitsust võtta seda kaalumisele. A. Brandmani kava kohaselt kuuluksid vanad majad lammutamisele ja kolmnurk jääks roheliseks platsiks ja jalutuskohaks. Majadebloki lammutamisega muutuksid liiklemisteed avaramateks, samuti ka ümbruskond. Tema ise, Brandman, asuks kohe uue pilvelõhkuja ehitamisele, kuna kaasa tuleksid ka teised kinnisvara omanikud.
Linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus, kuid ei pääse plaani täidesaatmisele enne, kui linn on omandanud kas ostu või võõrandamise teel majadebloki.
Uudisleht 29.04.1934 lk 3
Uus „pilvelõhkuja“ Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgale.
Reedesel linnavalitsuse koosolekul oli arutusel rida asju. Muuseas otsustati:
/.../ Põhimõtteliselt nõus olla maja lammutamisega, mis asetseb Kaupmehe, Väike Tartu mnt., V. Pärnu mnt. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna. Aga selleks on ennem vaja omandada selle maja alune krunt linnale. Küsimus kerkis päevakorrale tööstur A. Brandmanni esilduse puhul. Viimane lammutaks siis omad V.-Tartu mnt. asetsevad majad ja püstitaks asemele pilvelõhkuja.
Vaba Maa 31.10.1935 lk 9
Uus 4-kordne maja V. Tartu maanteele.
Eeloleval kevadel hakatakse A. Brandmanni kompvekivabrikut laiendama.
V. Tartu maanteele ehitatakse uus 4-kordne maja, kus kompvekitööstuse kõrvale tulevad ka biskviiditehase ruumid.
Ühtlasi saab V. Tartu maantee nurk sel puhul hoopis uue, avarama ilme.
V. Pärnu maantee lõpp, kitsas tänav Kaupmehe t. ja V. Tartu maantee vahel kaob hoopis ära, liidetakse naaberkruntide külge. Avaruse saavutamiseks tänavate kolmnurgas asuv puumaja lammutatakse, mille läbi seal tekib uus, ruumikas plats.
Päevaleht (22.12.1929 lk 1), 2.04.1930 lk 1
Tallinna, Kaupmehe t. ja V. Tartu m. nurgale moodsa kuuekordse hoone ehitamiseks on asutamisel ühisus, kelle liikmed saavad hoones korteri ja ühtlasi omandavad hoone kaasomaniku õigused.
Ehitatavas hoones oleksid 1–5-toalised korterid, kõik ühes vannitubadega ja peale selle garaashid, äri-, restorani- ja kontoriruumid.
Lähemaid teateid antakse Koidula tän. 15-1, igal äripäeval kella 5-7 ja pühapäeval kl. 3-4, kus ka nimetatud ühisuse liikmeks astumise sooviavaldusi võetakse vastu.
 |
| 29.04.2014 |
Samme ehitusaladelt.
/.../ Goldmanni krunt hoonetega Estonia puiestee ja Väike-Tartu maantee teravnurgal on, nagu teatakse kinnitada, 9 milj. sendi eest läinud pr. Vershbitzkaja omanduseks ja sinna tahetakse püstitada puumajade logustiku asemele moodne pilvelõhkuja äri- ja eluruumidega. /.../
Vaba Maa 10.04.1930 lk 8
6-kordse eluhoone ehitamiseks 50 ühe- kuni neljatoalise korteriga anti M. Verschbitskyle luba Väike-Tartu mnt. ja Kaupmehe tän. nurgale, sealsete praeguste puuhoonete asemele.
Päevaleht 15.04.1930 lk 6
Osaühisus moodsa 6-kordse elumaja ehitamiseks.
V. Tartu maantee ja Kaupmehe uulitsa nurgale – M. Verschbitsky krundile – kavatsetakse moodne kuuekordne elumaja ehitada.
Asutamisel on osaühisus, kelle liikmed saavad majas korteri ja kaasomaniku õigused. Korterid 1–5-toalised ühes vannitoaga. Alumisel korral äri- ja kontoriruumid.
Majaplaani on valmistanud Soome arhitektid nende majade eeskujul, mis Helsingis osaühisuste poolt püstitatud.
 |
| Tallinna linna plaan 1937 |
Hommikleht 28.04.1934 lk 3
Brandmann tahab ehitada pilvelõhkujat.
Selleks peaks mõne maja lammutama.
Shokolaaditööstur A. Brandmanni poolt on tehtud linnavalitsusele ettepanek, lammutada majad, mis asuvad V. Tartu maantee, Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna keset suure väga elava liiklemisega tänava ristluskohta. Need takistavat liiklemist juba praegu ning osutuvat tõkkeks edaspidise liiklemise normaalsele väljaarenemisele. Sel põhjusel ei kerkivat ka muidu nii elava liiklemistsentrumi lähidusse ühtegi moodsat ehitust.
A. Brandmann tähendab, et tema ise oleks valmis kohe alustama suurema maja ehitamist V. Tartu maanteele, kui väiksed majakesed liikumist takistavalt platsilt saaks lammutatud ning plats avalikkude platside võrku võetud. Tööstur loodab isegi, et platsi ümber siis kerkib moodne linnaosa.
Linnavalitsus on põhimõttelikult nõus tööstur Brandmanni plaanidega, kuid kavatsuste teostamine pole enne võimalik, kui kaks krunti on saanud linna omaks. Need tuleb kas osta või sunnikorras võõrandada. Võõrandamise suhtes veel mingit otsust ei tehtud.
Vaba Maa 29.04.1934 lk 9
Pilvelõhkuja Väike Tartu maanteele.
Paar maja lammutamisele, uus avalik plats juurde.
Schokolaaditööstur A. Brandmann peab juba mõnda aega plaani ehitada korralikku 5–6-kordset maja, moodsat pilvelõhkujat oma praeguste väikeste majade asemele. Pilvelõhkujasse kavatseb tööstur mahutada oma schokolaaditööstuse ja selle bürooruumid, peale selle jääks sinna mõned korterid. A. Brandmannil on majaplaan juba valmis ning ehitusele võiks asuda iga päev, kui mitte poleks ees väikest takistust linna sundmääruse näol.
Linna ehitusmäärus ei luba nimelt nii kitsa tänava äärde, kus vastas asuvad pealegi madalad puumajakesed, nagu Brandmanni schokolaaditööstuse kohal V. Tartu maanteel, püstitada kõrgemat kui kolmekordset hoonet. Tööstur Brandmann aga tahab ehitada 5–6-kordset silikaatkivist majamürakat ning oma kavatsuse teostamiseks on ta leidnud ka vastava võimaluse: tuleks nimelt lammutada V. Tartu mnt., Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna keset väga elava liiklemisega tänavate sõlmpunkti asuvad kaks majakest ja neist vabanev maa jätta avalikuks platsiks.
Sellesisulise ettepanekuga pöördus tööstur Brandmann linnavalitsuse poole, avaldades ühtlasi lootust, et kui liiklemist takistav kiilutaoline kolmnurk tänavate lõikekohalt kaotada, siis sinna ümbrusse võiks kerkida moodne linnaosa. Plats tuleks seada vastavalt korda ja maa, mis tänavate laienemise juures üle jääb, võiks linnavalitsus pealegi hea hinna eest müüa lähematele krundiomanikkudele, kellele see kuulub ehituskrundi laiendamiseks hädapäraselt ära.
Linnavalitsus on küsimust arutanud mitmel korral. Lõpuks nõustuti põhimõtteliselt tööstur Brandmanni plaanidega. Kuna aga tänavakiilul asetsevad majad on eraomanduseks, kuuludes kellelegi lesele Poola daamile, ei saa asuda enne kavatsuste läbiviimisele, kui on kas krundid sundvõõrandamise või ostu teel omandatud linnale.
Võib-olla ei õnnestu linnal tänavu veel krunte oma kätte saada. Siis tahab tööstur Brandmann paluda linnavalitsuselt luba erakorraliselt kõrgema maja püstitamiseks. Pilvelõhkuja kavandi Brandmannile on valmistanud ins. Sahharjev ja tööstur kavatseb niipea, kui linnaga asjad ühel pool, hakata otsekohe ehitama. Tulevaks kevadeks tahetakse maja valmis saada.
Päevaleht 29.04.1934 lk 6
Kaugele ulatuv ehituskava.
Kui lammutada majade kolmnurk V. Tartu maanteel.
Väike Tartu maantee ja Kaupmehe tänava nurgal on majadeblokk kolmnurga kujul. Tänavad kahel pool küljel on kitsad, üks nendest sõidukitele liiklemiseks täiesti suletud. See elava liiklemisega ristkoht näitab õieti mahajäetud muljet: ei kerki ühtki uut maja ega avata suuremat äri. Mis teha?
Shokolaaditööstur ja majaomanik August Brandman esitas hiljuti linnavalitsusele kaugele ulatava ümberkorralduse kava ja palus linnavalitsust võtta seda kaalumisele. A. Brandmani kava kohaselt kuuluksid vanad majad lammutamisele ja kolmnurk jääks roheliseks platsiks ja jalutuskohaks. Majadebloki lammutamisega muutuksid liiklemisteed avaramateks, samuti ka ümbruskond. Tema ise, Brandman, asuks kohe uue pilvelõhkuja ehitamisele, kuna kaasa tuleksid ka teised kinnisvara omanikud.
Linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus, kuid ei pääse plaani täidesaatmisele enne, kui linn on omandanud kas ostu või võõrandamise teel majadebloki.
Uudisleht 29.04.1934 lk 3
Uus „pilvelõhkuja“ Kaupmehe tän. ja Estonia puiestee nurgale.
Reedesel linnavalitsuse koosolekul oli arutusel rida asju. Muuseas otsustati:
/.../ Põhimõtteliselt nõus olla maja lammutamisega, mis asetseb Kaupmehe, Väike Tartu mnt., V. Pärnu mnt. ja Estonia puiestee nurgal kiiluna. Aga selleks on ennem vaja omandada selle maja alune krunt linnale. Küsimus kerkis päevakorrale tööstur A. Brandmanni esilduse puhul. Viimane lammutaks siis omad V.-Tartu mnt. asetsevad majad ja püstitaks asemele pilvelõhkuja.
Vaba Maa 31.10.1935 lk 9
Uus 4-kordne maja V. Tartu maanteele.
Eeloleval kevadel hakatakse A. Brandmanni kompvekivabrikut laiendama.
V. Tartu maanteele ehitatakse uus 4-kordne maja, kus kompvekitööstuse kõrvale tulevad ka biskviiditehase ruumid.
Ühtlasi saab V. Tartu maantee nurk sel puhul hoopis uue, avarama ilme.
V. Pärnu maantee lõpp, kitsas tänav Kaupmehe t. ja V. Tartu maantee vahel kaob hoopis ära, liidetakse naaberkruntide külge. Avaruse saavutamiseks tänavate kolmnurgas asuv puumaja lammutatakse, mille läbi seal tekib uus, ruumikas plats.
Uudisleht 6.03.1940 lk 3
Sakala tänaval lammutatakse
suurem ehitus
Sakala tänava nurgal on alustatud ehituse lammutamist, mis võtab oma alla terve suure kvartaali kolmenurgelisel maa-alal endise Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maanteede vahel. Ehituse omanikuks on ins. Verschbitsky, kes hoone lammutab omal kulul, saades selle tasuks lammutamisest järgijääva materjali. Hoone omandas võõrandamise teel linna ehitusosakond, ning sel teel vabanev maa-ala on nähtud ette Sakala tänava laiendamiseks. Tänava laiendamistöödega alustatakse kevadel.
Lammutatavas ehituses elukortereid oli vaid üksikuid, kuna suurem osa ehitusest oli mitmesuguste ladude ja tühjalt seisvate hoiuruumide all.
Sakala tänava nurgal on alustatud ehituse lammutamist, mis võtab oma alla terve suure kvartaali kolmenurgelisel maa-alal endise Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maanteede vahel. Ehituse omanikuks on ins. Verschbitsky, kes hoone lammutab omal kulul, saades selle tasuks lammutamisest järgijääva materjali. Hoone omandas võõrandamise teel linna ehitusosakond, ning sel teel vabanev maa-ala on nähtud ette Sakala tänava laiendamiseks. Tänava laiendamistöödega alustatakse kevadel.
Lammutatavas ehituses elukortereid oli vaid üksikuid, kuna suurem osa ehitusest oli mitmesuguste ladude ja tühjalt seisvate hoiuruumide all.
* * *
Korporatsioonide maja / Akadeemiline maja
Pealinna Teataja 2.11.1935 lk 3
Tallinna kerkib rida uusi ehitisi.
Hiljuti alustas Majaomanike Panga dir. J. Mürk uue hiigelhotelli ehitamist Vabadusplatsile, senise „Peetri“ võõrastemaja asemele. Uut suurhoonet hakkab ehitama varsti ka Tööliste kinnitusühisus Narva maanteele.
Nagu Tartu ringkondadest kuuleme, Korporatsioonide Liidul on kavatsus soetada endale Tallinna ühine kooskäimisekoht, milleks tahetakse asuda ehitama suuremat hoonet. Plaanitakse ehitada ligi kümnekordne maja, mis sisaldaks omaette ruumid igale korporatsioonile, peale selle äriruume, saale väljaüürimiseks ja ka kortereid. Selleks on loomisel osaühisus korporatsioonidest ja nende ümber koondunud äriringkondadest. Arvatakse, et hoone püstitamisega alustatakse juba tuleval kevadel, uue ehitushooaja algusel.
Nii tõotab Tallinn lähematel aastatel rikastuda jälle mitme uue pilvelõhkujaga.
Uus Eesti 17.06.1939 lk 8
Akadeemilise maja ehitamisest Tallinna saab asja.
Ühine sunduslik aukohtukord kõigile üliõpilasorganisatsioonide vilistlastele.
Üliõpilaskorporatsioonide ja -seltside vilistlaskogude Tallinna koondise esinduskogu järjekordsel koosolekul, mida juhatas E. Leithammel (Frat. Estica) ja protokollis H. Rajasaare (EÜS), otsustati loodavale organisatsioonile nimeks anda Akadeemiliste Vilistlaskogude Tallinna koondis.
Autülide lahendamiseks otsustati luua ühine aukohtu kord, mis oleks sunduslik kõigile Tallinnas asuvaile vastavate organisatsioonide vilistlasile.
Ülevaate oma senisest tegevusest andis akadeemilise maja ehitamise komisjon, mainides, et ehitamise kavatsusist on informeeritud ka Valitsuse ringkondi, kes algatusse on suhtunud väga pooldavalt. Lähemas tulevikus otsustati maja ehitamisest huvitatud organisatsioonidele saata esialgne ankeet, milles palutakse andmeid, kui suuri ruume kavatsetavas majas soovib saada iga organisatsioon.
Kuna kapitaliringkonnad on hakanud huvi tundma maja ehitamise vastu, siis näib kavatsus võtvat üha reaalsemat ilmet.
Pealinna Teataja 2.11.1935 lk 3
Tallinna kerkib rida uusi ehitisi.
Hiljuti alustas Majaomanike Panga dir. J. Mürk uue hiigelhotelli ehitamist Vabadusplatsile, senise „Peetri“ võõrastemaja asemele. Uut suurhoonet hakkab ehitama varsti ka Tööliste kinnitusühisus Narva maanteele.
Nagu Tartu ringkondadest kuuleme, Korporatsioonide Liidul on kavatsus soetada endale Tallinna ühine kooskäimisekoht, milleks tahetakse asuda ehitama suuremat hoonet. Plaanitakse ehitada ligi kümnekordne maja, mis sisaldaks omaette ruumid igale korporatsioonile, peale selle äriruume, saale väljaüürimiseks ja ka kortereid. Selleks on loomisel osaühisus korporatsioonidest ja nende ümber koondunud äriringkondadest. Arvatakse, et hoone püstitamisega alustatakse juba tuleval kevadel, uue ehitushooaja algusel.
Nii tõotab Tallinn lähematel aastatel rikastuda jälle mitme uue pilvelõhkujaga.
Uus Eesti 17.06.1939 lk 8
Akadeemilise maja ehitamisest Tallinna saab asja.
Ühine sunduslik aukohtukord kõigile üliõpilasorganisatsioonide vilistlastele.
Üliõpilaskorporatsioonide ja -seltside vilistlaskogude Tallinna koondise esinduskogu järjekordsel koosolekul, mida juhatas E. Leithammel (Frat. Estica) ja protokollis H. Rajasaare (EÜS), otsustati loodavale organisatsioonile nimeks anda Akadeemiliste Vilistlaskogude Tallinna koondis.
Autülide lahendamiseks otsustati luua ühine aukohtu kord, mis oleks sunduslik kõigile Tallinnas asuvaile vastavate organisatsioonide vilistlasile.
Ülevaate oma senisest tegevusest andis akadeemilise maja ehitamise komisjon, mainides, et ehitamise kavatsusist on informeeritud ka Valitsuse ringkondi, kes algatusse on suhtunud väga pooldavalt. Lähemas tulevikus otsustati maja ehitamisest huvitatud organisatsioonidele saata esialgne ankeet, milles palutakse andmeid, kui suuri ruume kavatsetavas majas soovib saada iga organisatsioon.
Kuna kapitaliringkonnad on hakanud huvi tundma maja ehitamise vastu, siis näib kavatsus võtvat üha reaalsemat ilmet.
* * *
Saaremaa marmorist palee
Pealinna Teataja 22.01.1936 lk 3
Saaremaa marmorist palee pealinna.
Piiritusekuninga suurejooneline kavatsus.
Ühesse kesklinnas asuvasse kinnisvarade ostu-müügi vahetalituse kontorisse on antud tuntud Eesti piiritusekuninga, Vergist pärit oleva S. poolt ülesanne, muretseda temale sobivas kohas Tallinnas krunt maja ehitamiseks. Mees on nõus ostma krunti ka majaga, mille lammutaks, kui muidu ei leitaks sobivat kohta.
S. seletas ka lähemalt, et ta kavatseb ostetavale krundile ehitada maja, milleks esialgsete kalkulatsioonide järgi läheks umbes 140.000 krooni. Maja ehitatakse suurejooneliseks hotelliks öölokaaliks allkorral asuvate äriruumidega, ja maja fassaad, mis muide tuleb erilises sammasstiilis, ehitatakse dolomiidist, Saaremaa marmorist, millist ehitusmaterjali kavatsetakse kasutada ohtrasti ka siseehituses, kaunistusteks ehtsa marmori kõrval. Dolomiidi toob S. Saaremaalt Tallinna oma laevadega.
Maja plaani koostamine on antud ühele tuntud Soome arhitektile, kes vististi jääb ka ettevõtjaks. Samuti kavatsetakse osa Soome ehitustöölisi ja „Rakenus mestarien koulu“ lõpetanud ehitusmeistreid tuua ehitatava maja juure tööle. Selle kavatsetava maja tahab S. püstitada ehitustehnika ja stiili viimase sõnana, kasutades kõiki uuendusi. Kuuldavasti olevat S-il keegi soomlane osanikuks.
Paari aasta eest tahtis S. muuseas ehitada Saaremaa marmorist maja Rakverre, selle lõunapoolsesse ossa, kuhu juba kruntki valmis vaadatud. S. käis tol korral Rakvere linnavalitsuse ehitusosakonnas vajalikke andmeid saamas. Maja püstitamine Rakverre jäi aga pooleli, kuna selgus, et dolomiidi transport rannikult, kuhu S. tahtis selle jällegi oma laevadega tuua, oleks läinud maksma liiga palju.
Pealinna Teataja 22.01.1936 lk 3
Saaremaa marmorist palee pealinna.
Piiritusekuninga suurejooneline kavatsus.
Ühesse kesklinnas asuvasse kinnisvarade ostu-müügi vahetalituse kontorisse on antud tuntud Eesti piiritusekuninga, Vergist pärit oleva S. poolt ülesanne, muretseda temale sobivas kohas Tallinnas krunt maja ehitamiseks. Mees on nõus ostma krunti ka majaga, mille lammutaks, kui muidu ei leitaks sobivat kohta.
S. seletas ka lähemalt, et ta kavatseb ostetavale krundile ehitada maja, milleks esialgsete kalkulatsioonide järgi läheks umbes 140.000 krooni. Maja ehitatakse suurejooneliseks hotelliks öölokaaliks allkorral asuvate äriruumidega, ja maja fassaad, mis muide tuleb erilises sammasstiilis, ehitatakse dolomiidist, Saaremaa marmorist, millist ehitusmaterjali kavatsetakse kasutada ohtrasti ka siseehituses, kaunistusteks ehtsa marmori kõrval. Dolomiidi toob S. Saaremaalt Tallinna oma laevadega.
Maja plaani koostamine on antud ühele tuntud Soome arhitektile, kes vististi jääb ka ettevõtjaks. Samuti kavatsetakse osa Soome ehitustöölisi ja „Rakenus mestarien koulu“ lõpetanud ehitusmeistreid tuua ehitatava maja juure tööle. Selle kavatsetava maja tahab S. püstitada ehitustehnika ja stiili viimase sõnana, kasutades kõiki uuendusi. Kuuldavasti olevat S-il keegi soomlane osanikuks.
Paari aasta eest tahtis S. muuseas ehitada Saaremaa marmorist maja Rakverre, selle lõunapoolsesse ossa, kuhu juba kruntki valmis vaadatud. S. käis tol korral Rakvere linnavalitsuse ehitusosakonnas vajalikke andmeid saamas. Maja püstitamine Rakverre jäi aga pooleli, kuna selgus, et dolomiidi transport rannikult, kuhu S. tahtis selle jällegi oma laevadega tuua, oleks läinud maksma liiga palju.
* * *
 |
| 25.04.2014 |
Aia-Viru pilvelõhkuja
Uus Eesti 30.10.1936 lk 5, Teataja 30.10.1936 lk 3
(Artikkel ilmus Tallinnas Börsisaalides korraldatud näituse „Elekter majapidamises“ avamispäeval)
12-kordne pilvelõhkuja Tallinna.
Selles majas toimuks kõik tööd elektri abil.
Tallinnas tuleb arvatavasti lähemal ajal püstitamisele Eesti suurim elumaja – 12-kordne pilvelõhkuja 150 korteriga. Praegused Tallinna suurimad majad – Tallinna majaomanike panga maja, EKA maja ja Urla maja on kõik ainult 7-kordsed hooned, milledest uus maja kujuneb ligi poole kõrgemaks. Kohane plats hoone püstitamiseks on juba leitud Tallinna kesklinnas, kusjuures hoone ehitajaks on mitu isikut, kes moodustavad selleks omavahel osaühisuse.
Uus hoone ei kujune mitte ainult Eesti suurimaks ja kõrgeimaks elumajaks, vaid ta tahab kujuneda ka Eesti mugavamaks elumajaks. Korterid sisustatakse igakülgselt elektriseadetega, nõnda on köökides elektripliidid ja külmutuskapid, põrandate puhastamine toimub elektriga, elektrimasinate abil käib pesuköögis ka pesupesemine, pesukuivatamine, rullimine ja triikimine. Raadiokuulamiseks on majal ette nähtud ühine häirevaba antenn, kusjuures kontaktid on igas korteris. Elekter seatakse seal inimeste teenistusse nii suurel määral kui on vähegi võimalik.
Elektriseadiste kasutamine ei muuda elukorterite üüri tavalisest kallimaks, vaid odava majapidamisvoolu tõttu teatud määral isegi odavamaks kui korterite juures, kus kasutatakse põletispuid.
Uus Eesti 22.11.1936, lk 3
Tallinn ehitamise palavikus.
/.../ Kõige rohkem pilvelõhkuja nime vääriv ehitus aga tõotab siiski kerkida Viru ja Aia tänava nurgale. Ärimeeste rühmal eesotsas Boris Lindega on kavatsus sinna ehitada kaheteistkordset pilvelõhkujat, mis kahtlemata oleks ühtlasi Tallinna suurimaks hooneks. Kavatsus on küllalt reaalne, sest asja algatajad on pöördunud juba linnavalitsuse poole, kuid projekte pole nad siiski veel esitanud. Kuuldavasti teeb esialgu veel raskusi krundi omandamise küsimus. /.../
Vaba Maa 12.12.1936 lk 7
„Tööstusloss“ Vabaduseväljaku ääre.
10-kordne pilvelõhkuja Viruväravasse.
/.../ Peale Vabaduse väljaku ääre kavatsetava „tööstuslossiga“ on praegu kavatsusel ehitusel veel kaks suuremat maja Vene turu piirkonda. Vachmann ja Citron tahavad ehitada Viru ja Aia tänava nurgale umbes 10-kordse maja. Neil oli esialgul kavatsus ehitada sinna 12-kordse maja, kuid ebasoodsa maapinna tõttu olevat sellest mõttest loobutud. /.../
Pealinna Teataja 5.01.1937 lk 2
Tallinna ehitustegevus teeb järsu hüppe.
/.../ Eraettevõtjate poolt kavatsetavatest ehitistest ähvardab jätta teisi varju Zitroni maja Aia ja Viru tänavatel, seal, kus praegu asub Bassein. Oli kuulda, et see maja alul kavatseti enam kui 10-kordsena. Projekt, mis praegu lõpetamisel, olevat siiski tagasihoidlikum. /.../
Uudisleht 24.01.1937 lk 3
Pilvelõhkujaid nagu seenevihma
/.../ Suuruselt kõiki eelmisi „pilvelõhkujaid“ ületavaks kujuneks Citroni maja Viru ja Aia tänava nurgal. Projektid uue suurehituse jaoks on praegu koostamisel. Kõneldakse, et maja tahetakse ehitada kuni 12-kordne. /.../
Vaba Maa 12.12.1936 lk 7
„Tööstusloss“ Vabaduseväljaku ääre.
10-kordne pilvelõhkuja Viruväravasse.
/.../ Tallinna suurim maja tuleks ehitamisele Vene turu ääre Gonsiori platsile, praeguste „Kalevi“ kaubamajade kohale. Praegu olevat moodustamisel uus ehituseühing, kes püstitaks sinna umbes 7-kordse ehituse, mille alumisel korral oleksid kaubamajad ja ülemistel kordadel kontorite ja büroode ruumid. Uues linnaplaanis ette nähtud turg jääks maja taha. /.../
Uus Eesti 30.10.1936 lk 5, Teataja 30.10.1936 lk 3
(Artikkel ilmus Tallinnas Börsisaalides korraldatud näituse „Elekter majapidamises“ avamispäeval)
12-kordne pilvelõhkuja Tallinna.
Selles majas toimuks kõik tööd elektri abil.
Tallinnas tuleb arvatavasti lähemal ajal püstitamisele Eesti suurim elumaja – 12-kordne pilvelõhkuja 150 korteriga. Praegused Tallinna suurimad majad – Tallinna majaomanike panga maja, EKA maja ja Urla maja on kõik ainult 7-kordsed hooned, milledest uus maja kujuneb ligi poole kõrgemaks. Kohane plats hoone püstitamiseks on juba leitud Tallinna kesklinnas, kusjuures hoone ehitajaks on mitu isikut, kes moodustavad selleks omavahel osaühisuse.
Uus hoone ei kujune mitte ainult Eesti suurimaks ja kõrgeimaks elumajaks, vaid ta tahab kujuneda ka Eesti mugavamaks elumajaks. Korterid sisustatakse igakülgselt elektriseadetega, nõnda on köökides elektripliidid ja külmutuskapid, põrandate puhastamine toimub elektriga, elektrimasinate abil käib pesuköögis ka pesupesemine, pesukuivatamine, rullimine ja triikimine. Raadiokuulamiseks on majal ette nähtud ühine häirevaba antenn, kusjuures kontaktid on igas korteris. Elekter seatakse seal inimeste teenistusse nii suurel määral kui on vähegi võimalik.
Elektriseadiste kasutamine ei muuda elukorterite üüri tavalisest kallimaks, vaid odava majapidamisvoolu tõttu teatud määral isegi odavamaks kui korterite juures, kus kasutatakse põletispuid.
Uus Eesti 22.11.1936, lk 3
Tallinn ehitamise palavikus.
/.../ Kõige rohkem pilvelõhkuja nime vääriv ehitus aga tõotab siiski kerkida Viru ja Aia tänava nurgale. Ärimeeste rühmal eesotsas Boris Lindega on kavatsus sinna ehitada kaheteistkordset pilvelõhkujat, mis kahtlemata oleks ühtlasi Tallinna suurimaks hooneks. Kavatsus on küllalt reaalne, sest asja algatajad on pöördunud juba linnavalitsuse poole, kuid projekte pole nad siiski veel esitanud. Kuuldavasti teeb esialgu veel raskusi krundi omandamise küsimus. /.../
Vaba Maa 12.12.1936 lk 7
„Tööstusloss“ Vabaduseväljaku ääre.
10-kordne pilvelõhkuja Viruväravasse.
/.../ Peale Vabaduse väljaku ääre kavatsetava „tööstuslossiga“ on praegu kavatsusel ehitusel veel kaks suuremat maja Vene turu piirkonda. Vachmann ja Citron tahavad ehitada Viru ja Aia tänava nurgale umbes 10-kordse maja. Neil oli esialgul kavatsus ehitada sinna 12-kordse maja, kuid ebasoodsa maapinna tõttu olevat sellest mõttest loobutud. /.../
Pealinna Teataja 5.01.1937 lk 2
Tallinna ehitustegevus teeb järsu hüppe.
/.../ Eraettevõtjate poolt kavatsetavatest ehitistest ähvardab jätta teisi varju Zitroni maja Aia ja Viru tänavatel, seal, kus praegu asub Bassein. Oli kuulda, et see maja alul kavatseti enam kui 10-kordsena. Projekt, mis praegu lõpetamisel, olevat siiski tagasihoidlikum. /.../
Uudisleht 24.01.1937 lk 3
Pilvelõhkujaid nagu seenevihma
/.../ Suuruselt kõiki eelmisi „pilvelõhkujaid“ ületavaks kujuneks Citroni maja Viru ja Aia tänava nurgal. Projektid uue suurehituse jaoks on praegu koostamisel. Kõneldakse, et maja tahetakse ehitada kuni 12-kordne. /.../
* * *
Maja Vene turu ääres Kalevi kaubamaja asemelVaba Maa 12.12.1936 lk 7
„Tööstusloss“ Vabaduseväljaku ääre.
10-kordne pilvelõhkuja Viruväravasse.
/.../ Tallinna suurim maja tuleks ehitamisele Vene turu ääre Gonsiori platsile, praeguste „Kalevi“ kaubamajade kohale. Praegu olevat moodustamisel uus ehituseühing, kes püstitaks sinna umbes 7-kordse ehituse, mille alumisel korral oleksid kaubamajad ja ülemistel kordadel kontorite ja büroode ruumid. Uues linnaplaanis ette nähtud turg jääks maja taha. /.../
* * *
Tallinna Linnapanga maja
Päevaleht 20.02.1929 lk 6
Suur panga- ja kaubamaja Uueturu ääre.
Linnapank ja -apteek vajavad suuremaid ja ajakohaseid ruume.
Kaks üldtähtsusega linna ettevõtet – linnaapteek ja -pank – kannatavad juba aastaid suure ruumipuuduse all. Eriti teravalt tundub see linnaapteegis, kus teenijaskond vaevalt üksteisest mööda pääseb, kuna rohtude segamiseks ruumi üldse ei jatku. Kuigi linnapangas liikumine nii suletud ei ole, kannatab siiski selle all asjaajamine. Panga kitsast uksest välja astudes satub kohe kitsasse uulitsasse, kus kõiksugu sõidukid reas liiguvad. Ukse ees peatumine on võimatu ja pealegi pääseb sinna ainult ühelt poolt liikudes.
Linna ehitusosakond on neid puudusi arvesse võttes asunud suure panga- ja kaubamaja ehitamisplaani kokkuseadmisele. Kui seda ka kättejõudval eelarve-aastal ehitada ei suudeta, on see lähemas tulevikus möödapääsematu.
Uus maja kavatsetakse püstitada Uuele turule Saksa teatri kõrvale, sinna kus praegu asuvad lillekauplejad. Maja tuleks 4-kordne ühes keldrikorraga ja läheks maksma 700.000 krooni ehk 70 miljonit senti.
Keldrikorral leiaksid aset keskütte, kaupluste ja linnaapteegi laduruumid. Esimesel korral asuks linnaapteek ja kauplused, nagu „Estonia“ teatrimajaski ning sissekäik linnapanka. Teisel korral asub linnapank ja kauplused. Kolmandal ja neljandal korral kontorid ja bürooruumid.
Iga-aastased tulud majalt oleksid 178.272 kr., kulud 100.477 krooni. Peale selle aga oleks linnapank väga kättesaadaval kohal, samuti võimaldatud linnaapteegile laiem tegevus.
Esialgne kava esitati eile linnavalitsusele heakskiitmiseks.
Päevaleht 30.11.1929 lk 6
Linnapanga maja ehitamine uuesti päevakorral.
Pärast pikemat vaheaega on linnapangale oma maja ehitamise küsimus uuesti päevakorrale kerkinud. Seekord on üksikasjaline majaplaan välja töötatud ja ehituseelarve kokku seatud.
Pangamaja ehitatakse Uuele turule praeguse kaalukoja asemele ja saaks neljakordne paekiviehitus. Alumisel korral asuks linna apteek ja rida kauplusi, nagu teatrimajaski. Teisel korral asuks linnapank ja vahest veel mõned ärid või bürood.
Kolmandale ja neljandale korrale koondatakse linnavalitsuse osakonnad ja asutused, nagu: haridus- ja tervishoiuosakonnad, statistika büroo, perekonnaseisuamet ja revisjonikomisjon.
Eelarve järele läheb pangamaja maksma 600.000 krooni. Sissetulekut saaks linn kauplustelt ja asutustelt.
Reedesel ehituskomisjoni koosolekul kiideti plaan heaks ja saadeti linnapanga juhatusele läbivaatamiseks.
Kaja 30.11.1929 lk 7
Linnapangale oma maja.
Suurem hoone turu ääre.
Juba mõnda aega mõlgutatakse Tallinna linnavalitsuses mõtteid Linnapangale oma maja soetamise üle. Linnapanga tegevus on kasvanud ning praegused ruumid Mundi uulitsal on jäänud kitsaks.
Ehitusosakond on valmistanud hoone jaoks projekti. Küsimus oli neljapäeva õhtul ehituskomisjoni koosolekul arutusel. Komisjon pooldab pangale maja ehitamist.
Hoone tuleks neljakordne. Ta asukoht oleks Draamateatri kõrval.
Hoonesse paigutatakse ka linna-apteek, mis samati ruumide kitsikuse all kannatab, ja veel mõned teised linna-asutused. All oleks äriruumid, üleval kontorid ja kantseleid.
Ehitus läheks maksma 60 miljonit senti.
Praegu on aga alles lahtine, millal selleks rahasummasid saadakse ja ehitamisega võidakse algust teha.
Vaba Maa 30.11.1929 lk 8
Uue raekoja ehitamise algatus.
Linnaasutuste ühishoone päevakorras.
Linna ehitusosakonna neljapäeva õhtusel istungil tuli jälle kaalumisele linnaasutustele ruumide kitsikuse lahendamise küsimus. Eriti kitsas on keskraamatukogul; statistikabüroo perekonnaseisuametiga otsib omale ruumisid lehekuulutuste kaudu; kitsikus on suur linna kassal ja pangal.
Tuli nüüd harutusele kolm kava.
Esimese järele tuleb ehitada 600.000 kr. kuludega uus neljakordne hoone Jaani tän. äärde praeguse kaalukoja asemele turule. Alumisele korrale linna apteek ja kauplused; teisele korrale linna pank ja kauplused; kolmandale ja neljandale korrale linnaasutused.
Teise kava järele, kui ei saa kokku 600. 000 kr., tuleks ehitada Vene tän. end. eeluurimise vangla asemele uus hoone linnaasutustele, kuid pank jääks ära.
Aga kui ka selle teostamine osutub üle jõu, ühines komisjon kolmanda kavaga, mille järele Vene tän. majas 23.000 kr. ulatuses võetakse ette põhjalik remont ja viiakse sinna üle hoolekande osakond, jättes senisel asukohal kogu ruumid keskraamatukogule.
Läheb korda 400.000 kr. leida ehituste alla, siis tuleb asuda linna uue raekoja järk-järgulisele ülesehitamisele. Nimetatud summa teeks uue raekoja üldhinnast 1.500.000 kr. välja ligi kolmandiku osa ja sellega ehitatud ruumidesse saaks asetada osa linnaasutusi.
Oleneb linnapangast, kui loobub turule uue hoone ehitamisest, siis tuleb asuda raekoja ehituse algatamisele.
Uue raekoja plaan põhijoontes on ehitusosakonnal juba olemas.
 |
| 16.10.2015 |
Suur panga- ja kaubamaja Uueturu ääre.
Linnapank ja -apteek vajavad suuremaid ja ajakohaseid ruume.
Kaks üldtähtsusega linna ettevõtet – linnaapteek ja -pank – kannatavad juba aastaid suure ruumipuuduse all. Eriti teravalt tundub see linnaapteegis, kus teenijaskond vaevalt üksteisest mööda pääseb, kuna rohtude segamiseks ruumi üldse ei jatku. Kuigi linnapangas liikumine nii suletud ei ole, kannatab siiski selle all asjaajamine. Panga kitsast uksest välja astudes satub kohe kitsasse uulitsasse, kus kõiksugu sõidukid reas liiguvad. Ukse ees peatumine on võimatu ja pealegi pääseb sinna ainult ühelt poolt liikudes.
Linna ehitusosakond on neid puudusi arvesse võttes asunud suure panga- ja kaubamaja ehitamisplaani kokkuseadmisele. Kui seda ka kättejõudval eelarve-aastal ehitada ei suudeta, on see lähemas tulevikus möödapääsematu.
Uus maja kavatsetakse püstitada Uuele turule Saksa teatri kõrvale, sinna kus praegu asuvad lillekauplejad. Maja tuleks 4-kordne ühes keldrikorraga ja läheks maksma 700.000 krooni ehk 70 miljonit senti.
Keldrikorral leiaksid aset keskütte, kaupluste ja linnaapteegi laduruumid. Esimesel korral asuks linnaapteek ja kauplused, nagu „Estonia“ teatrimajaski ning sissekäik linnapanka. Teisel korral asub linnapank ja kauplused. Kolmandal ja neljandal korral kontorid ja bürooruumid.
Iga-aastased tulud majalt oleksid 178.272 kr., kulud 100.477 krooni. Peale selle aga oleks linnapank väga kättesaadaval kohal, samuti võimaldatud linnaapteegile laiem tegevus.
Esialgne kava esitati eile linnavalitsusele heakskiitmiseks.
Päevaleht 30.11.1929 lk 6
Linnapanga maja ehitamine uuesti päevakorral.
Pärast pikemat vaheaega on linnapangale oma maja ehitamise küsimus uuesti päevakorrale kerkinud. Seekord on üksikasjaline majaplaan välja töötatud ja ehituseelarve kokku seatud.
Pangamaja ehitatakse Uuele turule praeguse kaalukoja asemele ja saaks neljakordne paekiviehitus. Alumisel korral asuks linna apteek ja rida kauplusi, nagu teatrimajaski. Teisel korral asuks linnapank ja vahest veel mõned ärid või bürood.
Kolmandale ja neljandale korrale koondatakse linnavalitsuse osakonnad ja asutused, nagu: haridus- ja tervishoiuosakonnad, statistika büroo, perekonnaseisuamet ja revisjonikomisjon.
Eelarve järele läheb pangamaja maksma 600.000 krooni. Sissetulekut saaks linn kauplustelt ja asutustelt.
Reedesel ehituskomisjoni koosolekul kiideti plaan heaks ja saadeti linnapanga juhatusele läbivaatamiseks.
Kaja 30.11.1929 lk 7
Linnapangale oma maja.
Suurem hoone turu ääre.
Juba mõnda aega mõlgutatakse Tallinna linnavalitsuses mõtteid Linnapangale oma maja soetamise üle. Linnapanga tegevus on kasvanud ning praegused ruumid Mundi uulitsal on jäänud kitsaks.
Ehitusosakond on valmistanud hoone jaoks projekti. Küsimus oli neljapäeva õhtul ehituskomisjoni koosolekul arutusel. Komisjon pooldab pangale maja ehitamist.
Hoone tuleks neljakordne. Ta asukoht oleks Draamateatri kõrval.
Hoonesse paigutatakse ka linna-apteek, mis samati ruumide kitsikuse all kannatab, ja veel mõned teised linna-asutused. All oleks äriruumid, üleval kontorid ja kantseleid.
Ehitus läheks maksma 60 miljonit senti.
Praegu on aga alles lahtine, millal selleks rahasummasid saadakse ja ehitamisega võidakse algust teha.
Vaba Maa 30.11.1929 lk 8
Uue raekoja ehitamise algatus.
Linnaasutuste ühishoone päevakorras.
Linna ehitusosakonna neljapäeva õhtusel istungil tuli jälle kaalumisele linnaasutustele ruumide kitsikuse lahendamise küsimus. Eriti kitsas on keskraamatukogul; statistikabüroo perekonnaseisuametiga otsib omale ruumisid lehekuulutuste kaudu; kitsikus on suur linna kassal ja pangal.
Tuli nüüd harutusele kolm kava.
Esimese järele tuleb ehitada 600.000 kr. kuludega uus neljakordne hoone Jaani tän. äärde praeguse kaalukoja asemele turule. Alumisele korrale linna apteek ja kauplused; teisele korrale linna pank ja kauplused; kolmandale ja neljandale korrale linnaasutused.
Teise kava järele, kui ei saa kokku 600. 000 kr., tuleks ehitada Vene tän. end. eeluurimise vangla asemele uus hoone linnaasutustele, kuid pank jääks ära.
Aga kui ka selle teostamine osutub üle jõu, ühines komisjon kolmanda kavaga, mille järele Vene tän. majas 23.000 kr. ulatuses võetakse ette põhjalik remont ja viiakse sinna üle hoolekande osakond, jättes senisel asukohal kogu ruumid keskraamatukogule.
Läheb korda 400.000 kr. leida ehituste alla, siis tuleb asuda linna uue raekoja järk-järgulisele ülesehitamisele. Nimetatud summa teeks uue raekoja üldhinnast 1.500.000 kr. välja ligi kolmandiku osa ja sellega ehitatud ruumidesse saaks asetada osa linnaasutusi.
Oleneb linnapangast, kui loobub turule uue hoone ehitamisest, siis tuleb asuda raekoja ehituse algatamisele.
Uue raekoja plaan põhijoontes on ehitusosakonnal juba olemas.
 |
| 25.04.2014 |
Uudisleht 3.04.1937 lk 3
Tallinna Linnapangale oma maja
Tallinna Linnapank tahab võimaluse korral juba käesoleval aastal asuda oma maja ehitamisele. Uue panga asukoht tuleks Vanaturu kaela ja Kuninga tänava vahele, Scheeli pangamaja vastu, kus praegu asetseb vanaaegne pakkhoone. Pangamaja ehitamisega pakkhoone paratamatult tuleb lammutada. Sellega Tallinn küll kaotab ühe ajaloolise ehituse, kuid linna ilu kaitsjad ei pea pakkhoone lammutamist linna ajaloolisele ilmele kuigi suureks kaotuseks, kuna vana maja oma ilmelt pole kuigi nägus. Kuna pakkhoone krunt moodse pangamaja jaoks on liig väike, Linnapangal on käimas läbirääkimised ka mõne kõrval asetseva kinnisvara omandamiseks. Kui siin jõutakse kokkuleppele, pank tahab oma maja ehitustöödega alustada juba käesoleval aastal.
Praegu Linnapank asetseb endise Kommertspanga majas, milline nüüd kuulub kindlustusselts „Polarisele“. Üüriruumid on aga niivõrd kitsad, et panga juhtide kinnitust mööda selle all kannatab töö edukus ja otstarbekohane korraldamine.
Pealinna Teataja 17.07.1937 lk 1
Linnapanga uus hoone turuplatsile?
Panga senised ruumid on jäänud kitsaks
Tallinna Linnapanga tegevus on iga aastaga järjekindlalt kasvanud ja panga operatsioonide suurenemine kestab pidevalt edasi. Seoses sellega annab juba kauemat aega tunda pangaruumide puudulikkus ja otstarbekohasetus. Ruumid asetsevad maja kolmel korral, mis teeb asjaajamise raskepäraseks.
Panga juhatusel on kauemat aega kaalumisel olnud asjakohaste pangamaja ehitamise küsimus. See oli kavatsusel püstitada Vana turu kaelas nr. 12 asetseva maja asemele, mis omal ajal omandatud koos linnavalitsusega.
Kuna see krunt aga ehitamiseks kitsas, siis on selle suurendamiseks läbirääkimisi peetud naabermaja omaniku Uljevi pärijatega. Läbirääkimised ei ole annud tagajärgi, kuna sellest majast nõutakse liiga kõrget hinda. Uue pangamaja asukohana on nüüd võetud kaalumisele Pärnu maantee ääres, Saksa teatri kõrval asetsev turu alla kuuluv maa-ala.
Ehitatavasse majja reserveeritakse ka linna apteegile vastavad ruumid.
Maja ehitamise küsimus tähendatud asukohta tuleb veel ehitusosakonnas kaalumisele.
Pealinna Teataja 23.03.1938 lk 3
Tallinna Linnapank ehitab pangamaja
Uus hoone ehitatakse Vanaturukaela
Linnapank soovib omandada, pangamaja ehitamiseks, Raekoja tn. 10 ja Kuninga tn. 9 asetsevaid Lydia Uljev’i kinnisvaru. Nende kinnisvarade pindala kokku on 475,22 rm. Koos Raekoja tn. 12/1 asetseva kinnisvaraga, mis kuulub Linnapangale pooles mõttelises osas ja mille suurus on ca 376 rm, oleks krundi kogusuurus 851,22 rm.
Asjatundjate arvestuse järgi on võimalik sellele krundile ehitada neljakordne pangamaja, mahuga 13.734 m3. Arvestades praegusi ehituse hindu, maksaks ehitus Kr. 343.350.- Kinnisvarade omandamine ja ehituste lammutamine läheb maksma Kr. 320.000.-. Seega läheks kalkulatsioonide järgi pangamaja ehitamine maksma Kr. 663.350.-. Arvestused näitavad, et nende ehituskulude juures pangamaja ehitamine majanduslikult on õigustatud.
Pikemate läbirääkimiste tulemusena kinnisvarade omanik Lydia Uljev on nõus kinnisvarasid müüma hinnaga Kr. 195.000.-.
Linnapanga nõukogu on otsustanud selle hinnaga kinnisvarad omandada ja esitab vastava ettepaneku volikogu tänasele koosolekule kinnitamiseks.
Rahvaleht 20.07.1938 lk 1
Kaks pangamaja uuele raekojaplatsile
Linnapank vana pritsimaja kohale.
Hiljuti omandas Tallinna Linnapank Kuninga tänava ja Vanaturu nurgal asetsevad majad ja kinnisvarad lisaks pangale juba varem kuulunud kinnisvarale. Tähendatud hoonete kohale taheti püstitada uut pangamaja.
Juba volikogu koosolekul, kus kinnisvarade ostmine oli kaalumisel, leidis uue pangamaja asukoha valik vastuseismist. Nüüd on ka panga juhatuse ringkond asunud samale seisukohale kui osa volinikke. Panga uue hoone asukohaks on valitud umbes praegune pritsimaja koht. Siit ulatuks hoone tiib üle Merepuiestee kuni tütarlastegümnaasiumi nurgale. Merepuiestee uus suund läheb pangamaja otsa kohalt üle praeguse gümnaasiumi.
Uuele raekojaplatsile on nähtud ette ka veel teine pangamaja. Tartu panga tegelastel on praegu käimas läbirääkimised Rotermanni tehaste omanikega, kellelt pangahoone püstitamiseks tahetakse osta krunti, mille kohal Narva maantee ääres praegu asetsevad muuhulgas ka bensiiniautomaadid. Seega tuleksid siis kaks suurt pangahoonet üksteise lähedusse.
Pritsimaja platsi, kuhu nüüd kavatsetakse püstitada pangamaja, kavatseti hiljuti jätta autobusejaama otstarbeks. Kuhu jaamale ja sinna juure kuuluvale võõrastemajale koht leitakse, pole praegu veel selgunud.
Tallinna Linnapangale oma maja
Tallinna Linnapank tahab võimaluse korral juba käesoleval aastal asuda oma maja ehitamisele. Uue panga asukoht tuleks Vanaturu kaela ja Kuninga tänava vahele, Scheeli pangamaja vastu, kus praegu asetseb vanaaegne pakkhoone. Pangamaja ehitamisega pakkhoone paratamatult tuleb lammutada. Sellega Tallinn küll kaotab ühe ajaloolise ehituse, kuid linna ilu kaitsjad ei pea pakkhoone lammutamist linna ajaloolisele ilmele kuigi suureks kaotuseks, kuna vana maja oma ilmelt pole kuigi nägus. Kuna pakkhoone krunt moodse pangamaja jaoks on liig väike, Linnapangal on käimas läbirääkimised ka mõne kõrval asetseva kinnisvara omandamiseks. Kui siin jõutakse kokkuleppele, pank tahab oma maja ehitustöödega alustada juba käesoleval aastal.
Praegu Linnapank asetseb endise Kommertspanga majas, milline nüüd kuulub kindlustusselts „Polarisele“. Üüriruumid on aga niivõrd kitsad, et panga juhtide kinnitust mööda selle all kannatab töö edukus ja otstarbekohane korraldamine.
Pealinna Teataja 17.07.1937 lk 1
Linnapanga uus hoone turuplatsile?
Panga senised ruumid on jäänud kitsaks
Tallinna Linnapanga tegevus on iga aastaga järjekindlalt kasvanud ja panga operatsioonide suurenemine kestab pidevalt edasi. Seoses sellega annab juba kauemat aega tunda pangaruumide puudulikkus ja otstarbekohasetus. Ruumid asetsevad maja kolmel korral, mis teeb asjaajamise raskepäraseks.
Panga juhatusel on kauemat aega kaalumisel olnud asjakohaste pangamaja ehitamise küsimus. See oli kavatsusel püstitada Vana turu kaelas nr. 12 asetseva maja asemele, mis omal ajal omandatud koos linnavalitsusega.
Kuna see krunt aga ehitamiseks kitsas, siis on selle suurendamiseks läbirääkimisi peetud naabermaja omaniku Uljevi pärijatega. Läbirääkimised ei ole annud tagajärgi, kuna sellest majast nõutakse liiga kõrget hinda. Uue pangamaja asukohana on nüüd võetud kaalumisele Pärnu maantee ääres, Saksa teatri kõrval asetsev turu alla kuuluv maa-ala.
Ehitatavasse majja reserveeritakse ka linna apteegile vastavad ruumid.
Maja ehitamise küsimus tähendatud asukohta tuleb veel ehitusosakonnas kaalumisele.
Pealinna Teataja 23.03.1938 lk 3
Tallinna Linnapank ehitab pangamaja
Uus hoone ehitatakse Vanaturukaela
Linnapank soovib omandada, pangamaja ehitamiseks, Raekoja tn. 10 ja Kuninga tn. 9 asetsevaid Lydia Uljev’i kinnisvaru. Nende kinnisvarade pindala kokku on 475,22 rm. Koos Raekoja tn. 12/1 asetseva kinnisvaraga, mis kuulub Linnapangale pooles mõttelises osas ja mille suurus on ca 376 rm, oleks krundi kogusuurus 851,22 rm.
Asjatundjate arvestuse järgi on võimalik sellele krundile ehitada neljakordne pangamaja, mahuga 13.734 m3. Arvestades praegusi ehituse hindu, maksaks ehitus Kr. 343.350.- Kinnisvarade omandamine ja ehituste lammutamine läheb maksma Kr. 320.000.-. Seega läheks kalkulatsioonide järgi pangamaja ehitamine maksma Kr. 663.350.-. Arvestused näitavad, et nende ehituskulude juures pangamaja ehitamine majanduslikult on õigustatud.
Pikemate läbirääkimiste tulemusena kinnisvarade omanik Lydia Uljev on nõus kinnisvarasid müüma hinnaga Kr. 195.000.-.
Linnapanga nõukogu on otsustanud selle hinnaga kinnisvarad omandada ja esitab vastava ettepaneku volikogu tänasele koosolekule kinnitamiseks.
Rahvaleht 20.07.1938 lk 1
Kaks pangamaja uuele raekojaplatsile
Linnapank vana pritsimaja kohale.
Hiljuti omandas Tallinna Linnapank Kuninga tänava ja Vanaturu nurgal asetsevad majad ja kinnisvarad lisaks pangale juba varem kuulunud kinnisvarale. Tähendatud hoonete kohale taheti püstitada uut pangamaja.
Juba volikogu koosolekul, kus kinnisvarade ostmine oli kaalumisel, leidis uue pangamaja asukoha valik vastuseismist. Nüüd on ka panga juhatuse ringkond asunud samale seisukohale kui osa volinikke. Panga uue hoone asukohaks on valitud umbes praegune pritsimaja koht. Siit ulatuks hoone tiib üle Merepuiestee kuni tütarlastegümnaasiumi nurgale. Merepuiestee uus suund läheb pangamaja otsa kohalt üle praeguse gümnaasiumi.
Uuele raekojaplatsile on nähtud ette ka veel teine pangamaja. Tartu panga tegelastel on praegu käimas läbirääkimised Rotermanni tehaste omanikega, kellelt pangahoone püstitamiseks tahetakse osta krunti, mille kohal Narva maantee ääres praegu asetsevad muuhulgas ka bensiiniautomaadid. Seega tuleksid siis kaks suurt pangahoonet üksteise lähedusse.
Pritsimaja platsi, kuhu nüüd kavatsetakse püstitada pangamaja, kavatseti hiljuti jätta autobusejaama otstarbeks. Kuhu jaamale ja sinna juure kuuluvale võõrastemajale koht leitakse, pole praegu veel selgunud.
 |
| 25.04.2014 |
Pealinna Teataja 28.01.1939 lk 3
Linnapank ehitab suurema pangahoone Vene turu ääre
Linnavolikogu koosolekul oli arutusel linnapanga uue hoone ehitamise küsimus. Peale mõningaid sõnavõtte anti linnapangale luba uue hoone ehitamise eeltööde alustamiseks.
Pangahoone ehitatakse uue raekoja platsi ääre, osaliselt praeguse pritsimaja asemele, sulgedes ehitusega Vana Viru tänava ja Merepuiestee praegused suudmed. Panga asukoht vastab ülesseatud nõudeile, sest linna väljaehituse kava järgi peab tulevane linna ärikeskus asuma rajoonis, mis hõlmab ka ehitatava pangahoone asukoha.
Projekteeritava pangahoone kõrguseks on ette nähtud 22,5 kuni 24 m.
Pangahoone tagakülg, praeguse Vana Viru tänava poole, ehitatakse välja fassaadina, kuna see hoone külg jääb tulevikus nähtavaks samasse kvartaali rajatava autobuste-jaama poolt vaadatuna.
Ehitatav linnapanga hoone tuleb kava kohaselt 6-kordne. Hoone projekteeritakse kinnises ehitusviisis, kusjuures asuksid: 1. korral kauplused, 2. ja 3. korral pangaruumid, 4. korral kontori- ja bürooruumid, 5. ja 6. korral elukorterid.
Linnapanga nõukogu on pangahoone ehitamise küsimust kaalunud ja leidnud ehitamise teostamise olevat vajaliku ja majanduslikult tasuva.
Pangahoone kavandi saamiseks korraldatakse ideeprojektide võistlused, kusjuures võistluse auhindadeks on:
1. auhinnaks Kr. 2.000.-
2. auhinnaks Kr. 1.500.-
3. auhinnaks Kr. 1.000.-
ja ühe auhindamata projekti ostmiseks Kr. 500.-
Pangahoone projektide läbivaatamiseks määrati komisjon järgmises koosseisus: Tallinna ülemlinnapea, linnavalitsuse esindaja, linnapanga juhatuse esimees, linnapanga juhatuse liige, linnapanga nõukogu esindaja, insenerikoja esindaja, teedeministeeriumi esindaja, dr. J. Masing ja arh. Pikkov – linnavolikogu esindajaina.
Pealinna Teataja 11.02.1939 lk 1
Linnapanga ehitustööde algus venib
Teatavasti tuleb linnapanga uus hoone praeguse linna pritsimaja asemele Vene turule. Alul kuuldus, et ehitustöödega alustatakse juba tänavu suvel, kusjuures pritsimaja hoone pidi lammutatama varakevadel.
Nüüd kuuleme usutavaist allikaist, et vana pritsimaja lammutamisega ei saa alustada siiski enne eeloleva aasta talvet. Linna kutseline tuletõrje loodab oma käes olevad ruumid vabastada alles kesksuveks, kuna uue pritsimaja ehitustööd on mõningail põhjusil veninud pikemaks. Samuti on vabatahtlikul tuletõrjeühingul raskusi uute ruumide leidmisel.
Arvata on, et vana pritsimaja lammutamistööd teostatakse 1939./40. a. talvel avalike tööde korras.
Pealinna Teataja 6.05.1939 lk 1
Linnapanga uue hoone ehitamine venib
Linnapanga uue hoone ehitamine näib venivat pikemale, kui seda alul arvati. Vastavaist allikaist kuuldub, et eelprojekt on juba umbes poolteist kuud teedeministeeriumis läbivaatamisel. Kuna uus pangahoone peab olema kooskõlas tulevase raekojaplatsiga ja raekojaga ja viimaste ruumilise kujundamise suhtes pole veel jõutud selgusele, siis on arvata, et mainitud asjaolud põhjustavadki pangamaja eelprojekti kinnitamise viibimist.
Niipea kui eelprojekt leiab teedeministeeriumi poolt kinnitamist, kuulutatakse välja lõpp-projektide võistlused ja alustatakse ehitustöödega. Senise kava kohaselt tulnuks vana pritsimaja lammutamisele sügisel ja alles talvel oleks alustatud pangamaja ehitustöödega.
Linnapank ehitab suurema pangahoone Vene turu ääre
Linnavolikogu koosolekul oli arutusel linnapanga uue hoone ehitamise küsimus. Peale mõningaid sõnavõtte anti linnapangale luba uue hoone ehitamise eeltööde alustamiseks.
Pangahoone ehitatakse uue raekoja platsi ääre, osaliselt praeguse pritsimaja asemele, sulgedes ehitusega Vana Viru tänava ja Merepuiestee praegused suudmed. Panga asukoht vastab ülesseatud nõudeile, sest linna väljaehituse kava järgi peab tulevane linna ärikeskus asuma rajoonis, mis hõlmab ka ehitatava pangahoone asukoha.
Projekteeritava pangahoone kõrguseks on ette nähtud 22,5 kuni 24 m.
Pangahoone tagakülg, praeguse Vana Viru tänava poole, ehitatakse välja fassaadina, kuna see hoone külg jääb tulevikus nähtavaks samasse kvartaali rajatava autobuste-jaama poolt vaadatuna.
Ehitatav linnapanga hoone tuleb kava kohaselt 6-kordne. Hoone projekteeritakse kinnises ehitusviisis, kusjuures asuksid: 1. korral kauplused, 2. ja 3. korral pangaruumid, 4. korral kontori- ja bürooruumid, 5. ja 6. korral elukorterid.
Linnapanga nõukogu on pangahoone ehitamise küsimust kaalunud ja leidnud ehitamise teostamise olevat vajaliku ja majanduslikult tasuva.
Pangahoone kavandi saamiseks korraldatakse ideeprojektide võistlused, kusjuures võistluse auhindadeks on:
1. auhinnaks Kr. 2.000.-
2. auhinnaks Kr. 1.500.-
3. auhinnaks Kr. 1.000.-
ja ühe auhindamata projekti ostmiseks Kr. 500.-
Pangahoone projektide läbivaatamiseks määrati komisjon järgmises koosseisus: Tallinna ülemlinnapea, linnavalitsuse esindaja, linnapanga juhatuse esimees, linnapanga juhatuse liige, linnapanga nõukogu esindaja, insenerikoja esindaja, teedeministeeriumi esindaja, dr. J. Masing ja arh. Pikkov – linnavolikogu esindajaina.
Pealinna Teataja 11.02.1939 lk 1
Linnapanga ehitustööde algus venib
Teatavasti tuleb linnapanga uus hoone praeguse linna pritsimaja asemele Vene turule. Alul kuuldus, et ehitustöödega alustatakse juba tänavu suvel, kusjuures pritsimaja hoone pidi lammutatama varakevadel.
Nüüd kuuleme usutavaist allikaist, et vana pritsimaja lammutamisega ei saa alustada siiski enne eeloleva aasta talvet. Linna kutseline tuletõrje loodab oma käes olevad ruumid vabastada alles kesksuveks, kuna uue pritsimaja ehitustööd on mõningail põhjusil veninud pikemaks. Samuti on vabatahtlikul tuletõrjeühingul raskusi uute ruumide leidmisel.
Arvata on, et vana pritsimaja lammutamistööd teostatakse 1939./40. a. talvel avalike tööde korras.
Pealinna Teataja 6.05.1939 lk 1
Linnapanga uue hoone ehitamine venib
Linnapanga uue hoone ehitamine näib venivat pikemale, kui seda alul arvati. Vastavaist allikaist kuuldub, et eelprojekt on juba umbes poolteist kuud teedeministeeriumis läbivaatamisel. Kuna uus pangahoone peab olema kooskõlas tulevase raekojaplatsiga ja raekojaga ja viimaste ruumilise kujundamise suhtes pole veel jõutud selgusele, siis on arvata, et mainitud asjaolud põhjustavadki pangamaja eelprojekti kinnitamise viibimist.
Niipea kui eelprojekt leiab teedeministeeriumi poolt kinnitamist, kuulutatakse välja lõpp-projektide võistlused ja alustatakse ehitustöödega. Senise kava kohaselt tulnuks vana pritsimaja lammutamisele sügisel ja alles talvel oleks alustatud pangamaja ehitustöödega.
 |
| Tallinna Linnapank 1915-1940 (1940), lk 76 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar