Reede, 7. juuni 2013

1938 - Uus pilvelõhkuja Tallinnas - Pärnu mnt 8


Uus Eesti 5.01.1936 lk 1
Tallinna arstid ja advokaadid ehitavad 7-kordse pilvelõhkuja.
Osa pealinna arste ja advokaate eesotsas dr. B. Vahtrikuga alustavad eeloleval varakevadel uue suurema pilvelõhkuja ehitamist Tallinnas. Hoone tuleb seitsmekordne ning ehitatakse Jaani ja Väike-Karja tänava nurgale, otse J. Urla maja kõrvale. Ehituse läbiviimiseks on loodud aktsiaselts, mille põhikiri esitati hiljuti siseministrile kinnitamiseks.
Ehituskrunt, mis omandati juba enne pühi Steinmanni pärijate esindajalt arhitekt Hans Borckilt, läks maksma 100.000 krooni. Piki V.-Karja tänavat on krundi pikkus 34 mtr. Tallinna linna ehitusmääruse järele võib Karja tänavale ainult 20 mtr. ulatuses, arvates Jaani tänavast, ehitada seitsmekordset hoonet. Sealt edasi peab hoone ehitusmääruse järele olema viiekordne. Kuna aga kavatsetava hoone krunt ulatub kaugemale V.-Karja tänava sisse, siis ehitajad esitasid linna ehitusosakonnale palve, et uus hoone võimaldataks kogu ulatuses ehitada seitsmekordne.
Ehituskrundil asuvad praegu ühekordsed majad, milles asuvad ka E. Vildtagi koloniaalkauplus ja M. Kabali riideäri. Need ärid on kohustatud sealt juba märtsi lõpuks välja kolima, mil asutakse ka kohe vanade hoonete lammutamisele.
Esialgsete kalkulatsioonide järele läheb uus pilvelõhkuja maksma 400.000 kr. Hoone alumisel korral on ette nähtud avarad ja moodsad äriruumid, teisel korral panga ruumid ja muil kordadel elukorterid. Enamjagu kortereid tuleb 6- ja 5-toalised.
Pilvelõhkuja projekti valmistab arhitekt E. Sacharias.



Päevaleht 26.01.1936 lk 7
Uute pilvelõhkujate püstitamisele
Asutati osaühisus „Elamu“ 150.000-kroonilise osakapitaliga
Neil päevil registreeriti siseministeeriumis kinnisvarade kasutamise osaühisus „Elamu“ põhikiri. Ühisuse asutajateks on ärimehed Alfred Miller ja Gustav Virma, arstid dr. Bruno Vahtrik, Paul Pedusaar ja Konstantin Pedusaar, advokaadid Elmar Anderson ja Peeter Reisik.
Osakapitaliks on 150.000 krooni, mis jaotatud 3.000 osaks, nimelise hinnaga 50 krooni igaüks.
Osaühisuse liikmeteks koondatavat Tallinnas tegutsevad arstid, advokaadid, ärimehed.
Esimeseks ülesandeks tulevat uue pilvelõhkuja (muidugi meie oludes) püstitamine Jaani ja Väike Karja tänava nurgale, kus praegu asetseb ühekordne majake vastu linna-apteeki. Vastu J. Urla maja tõuseb ehitus 7-kordseks, vastu Karja ja Müürivahe tänavat aga kuuekordseks. Praegused ühe- ja kahekordsed majad tulevad lammutamisele, kui senistelt omanikelt on kinnisvarad omandatud.
Ühe kinnisvara piiridesse ulatub ka vana linnamüür 26 meetri ulatuses ühes aluspinnaga. Linnavalitsus on nõus seda müüma 4.000 krooni eest. Leping viiakse juba tuleval kesknädalal volikogu erakorralisele koosolekule kinnitamiseks.


 

Päevaleht 25.03.1936 lk 5
7-kordse maja projekt kinnitati
Linnavalitsus kinnitas eile kinnisvarade kasutamise osaühisuse „Elamu“ uue kivimaja projekti. Uus maja püstitatakse Jaani tänavale Urla maja kõrvale ja saab seitsmekordne. Maja tiib võtab enda alla ka väikesed majad V. Karja tän., mis kuuluvad lammutamisele.


 

Päevaleht 5.06.1936 lk 6
7-kordse maja ehitus algas
Väike-Karja tänava nurgal algas 7-kordse elumaja ehitamine, mida teostab osaühisus. Ehitusplats on planguga piiratud ja vanade majade lammutamisega algust tehtud.
Sama kõrvale püstitatakse 5-kordne maja vastu Müürivahe tänavat. Siin on lammutamistööd lõpule jõudmas. Eriti raske oli muistse linnamüüri lammutamine, siin tuli raudtalvadega lõhkuda lahti kivi kivist.


 

dea.nlib.ee
Päevaleht 12.08.1936 lk 1
Väike Karja tänava uus fassaad
Väike Karja tänava nurgal, kus oli enne väike kivimajake, kerkivad praegu suure 7-kordse kivimaja alusmüürid. See suur-hoone valmib tuleval aastal. Nagu ülaltoodud pildist näha, saab Väike Karja tänav uue maja valmides palju nooblima fassaadi kui oli seni, kus väike maja lasus kahe suurhoone vahel.
Uut hoonet ehitab ehitusettevõtja Anton Rei. Maja allkorrale tulevad kauplused ja bürooruumid, kuna ülemised korrad ehitatakse moodsamaiks elukortereiks. Tuleb suuri härraskortereid ja kõrgemaile korrile ka vähemaid. Seitsmendale korrale ehitatakse kuuldavasti üksiktoad.




dea.nlib.ee
Vaba Maa 9.07.1937 lk 5
Tellingud langevad.
Lähemal ajal pealinn rikastub jällegi ühe suurema ehitusega. V. Karja tän. ja Pärnu maantee nurgal Linnaapteegi juures valmib n.n. „Arstide maja“, mille omanikeks rida pealinna arste. Maja juures on lõppenud välistööd ja praegu vabastatakse hoonet tellinguist. Kuid juba nüüd võib näha, et sellest kujuneb üks ilusamaid pealinna suurehitusi.



Uudisleht 16.01.1938 lk 3
Uus pilvelõhkuja Tallinnas
Urla maja kõrval valmis neil päevil uus 7-kordne maja.
Uues pilvelõhkujas on üürinud omale ruumid „Tallinna Tekstiil“, saapakauplus „Avas“, moeäri „Aime“ ja saapakauplus „Esperia“. Teisel korral asub Majaomanike Krediitpank, speditsiooni firma „Estonia Hansa“ ja kindlustusselts „Oma“.
Erakortereid on üürinud ja kontorid avanud rida advokaate: vann. adv. Paul Peterson, vann. adv. prof. Jaan Tõnisson, vann. adv. abi Bernhard Ingel, vann. adv. Mihkel Pung, vann. adv. abi M. Kukk ja vann. adv. Niidu. Arstidest on korterid võtnud dr. B. Vahtrik ja dr. Pedusaar. Pastoritest on asunud elama uude majja õpetaja Uhke oma noore naise viiulikunstniku C. Aumerega.
Korterid on uues majas varustatud sooja veega ja vannitubadega. Toiduainete ja riiete hoidmiseks on korterid varustatud seinakappidega ning tagavarapanipaikadega keldris ja pööningul.
Uue maja torni on üles seatud kell, kust turulistel on võimalik näha kellaaega.


Rahvusraamatukogu
Oma Kodu 1/1938, jaanuar, lk 36-39
Tallinna uusim pilvelõhkuja
Tänapäeva Tallinna linna ehituspoliitika näeb ette kesklinna ümberkujundamise: Pealinnale uue ilme andmine on aktuaalne küsimus. Suurelamute ehitamine ja fassaadi küsimus on esile kutsunud teravaid vaidlusi ja halvakspanu mõnedes ringkonnis. Ent olgem avameelsed. Kes pealinlane ei tunneks tõsist rahvuslikku uhkusetunnet, liikudes südalinna tänavail, kuhu kerkivad mõlemalpoolsel äärel võimsad ehitused, mis pealinna tõeliselt selle nime kandjaks teevad. Rääkimata tuhandeist välismaalasist, kes on iga aasta külastanud ja külastavad nüüd meie pealinna, viies kaasa teadmisi eesti rahva jõukusest, hoolsusest ja rahvamajanduslikust tõusust, ent mida kõnelevad odavad paarikordsed ehitused ja mis pealegi oma alla matavad suuri maalahmakaid ehituskruntide näol?
Kui omal ajal püstitati kaststiilis Urla maja, siis leidus küllalt arvustajaid, kes leidsid, et säärast tüüpi majad meie oludes üldse ei sobi. Ent nüüd, kui selle kõrvale on kerkinud o/ü. „Elamu“ S. Pärnu mnt. ja V. Karja tän. nurgal võimas seitsmekordne pilvelõhkuja, võib igaüks imetleda, millist võimsat põhjamaist ilu peegeldub neis kahes pilvelõhkujas. Ka kooskõla nende kahe maja vahel on tabatud.
„Oma Kodu“ toimetuse liikmel avanes võimalus neil päevil tutvuneda o/ü. „Elamu“ hoone sisemusega.
Ehitus ise on moodsa meeldiva fassaadiga. Hoone ühes keldrikordadega on üheksakordne. Maa all asuvad äride laod, puukuurid, keskkütte ruum, lifti mootorid jne. Keskküte on vee peal, šoti tüüpi leektorudega ja kohale seatud meie suurima selle ala firma A. Tõnisson ja Ko. poolt. Kütteaineks on kivisüsi. Majal on kaks paraad-sissekäiku: üks S. Pärnu m-teelt, teine Väike Karja tänavalt. Laiad trepid viivad üles seitsmendale korrale, kuna kaks lifti, mis valmistatud Fr. Krulli vabrikus, on rahva teenistuses.
Esimesel majakorral asuvad moodsad äriruumid, milledest suurem tekstiil-kaubamaja „Tallinna tekstiil“, siis moesalong „Aimeé“, saapakauplused „Esperia“ ja „Avas“. Teise korra suuremalt võtavad oma alla Majaomanike Krediitpanga avarad ruumid. Kolmandast korrast alates algavad elukorterid, ühes arstide ja advokaatide kontori- ning vastuvõturuumidega.
See aastavahetusel Urla majast ülekolinud pidevalt tõusuteed käinud pank, olles ise üks o.-ü. „Elamu“ osanikke ja maja ehitamise mõtte andjaid, lasi maja teise korra välja ehitada eriti panga otstarveteks. Tähelepanu väärib ses suhtes eriti ruumikas varakamber, mis ehitatud tule- ja vargakindlana. Panga avar operatsionisaal oma uue moodsa sisustusega jätab väga imposantse mulje. Sisustamisel on silmas peetud moodsa asjalikkuse kui ka ilu nõudeid. Eriti ilusatena mõjuvad panga juhatuse ja nõukogu toad. Mööbli on pangale valmistanud a.-s. „A. M. Luther“, kes on tabanud õiget, ümbrusesse hästi sobivat joont. Tugevat selgust levitavate Zeiss-peegelarmatuuridega on panka varustanud Kaubakontor Eugen Sacharias.
Korterid iseenesest suuruse järgi jagunevad 6-, 4- ja 3­-toalisteks, peale selle asub 7-dal korral veel 6 poissmehe 1½-toalist korterit. Iga korteri juure kuulub köök, vannituba ja pikk esik, kus asuvad riietekapid ning klosetid. Poissmeeste korterite juure kuulub ühine köök ja vannituba.
Korterid on õhurikkad ja valged ning toad uste kaudu otstarbekohaselt jaotatud. Põrandad on parketist, esikud kaetud linoleumiga. Ehituse juures on läbi viidud võimalikud tehnilised uuendused. Nii näiteks võib tarbekorral söögituba suurendada kahekordseks, avades külje pealt seintesse lükatavad klaasuksed, nii et lauda võib katta lahedalt kuni 50 inimesele. Köökides on köetavad pliidid, kuid jäetud ka vastav ruum soovikorral elektripliidi sisseseadmiseks. Klaasid on pandud firmade „Frankonia“ ja „Fama“ poolt.
Lugejaskonda kahtlemata huvitab, palju maksab säärases pilvelõhkujas elamine. Kuuetoalise korteri üüriks on 240 kr., ja see moodustab ühe keskmise direktori kuupalga, vähemate 3-4-toaliste korterite üür on 160 kr., millisest korterist iga surelik unistada ei saa. Poissmehed võivad lubada omale luksust, elades pilvelõhkuja 7. korral 35-kr. kuuüüriga.
Need hinnad ei tundu vast nii kohutavad, kui teatakse, et säärase hoone ehitamine läks maksma ligikaudu 60 miljonit senti. Üldiselt on hoone väliselt kui seesmiselt nägus ning 7. korra akendest on näha meeldiv linna panoraam ja isegi Pirita randa.
Fotod artikli juures:
O/ü. „Elamu“ pilvelõhkuja. Arh. E. Sacharias.
Majaomanike Krediitpanga operatsioonisaal.
Mugav nurk Majaomanike Krediitpangas.
Keskkütte-katlad, valmistatud A/s. Franz Krulli tehastes.

Rahvusraamatukogu
Rahvusraamatukogu
Rahvusraamatukogu














* * *

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla



11. detsembril 1937 avati OÜ Elamu hoones aadressil Väike-Karja 9 Arnold Vassila jalatsitööstuse Avas samanimeline jalanõudeäri.
11. detsembril 1937 avati OÜ Elamu hoones aadressil Pärnu mnt 8 moeateljee AiMe.
Hiljemalt 31. detsembrist 1937 tegutses Pärnu mnt 8 kõrvalasuvast Pärnu mnt 6 Urla majast üle kolinud jalanõudeäri Esperia.
Majaomanike Krediitpank, ehituse algatajaid ja OÜ Elamu üks osanikke (mis varem tegutses samuti Urla majas), asus uutes ruumides Pärnu mnt 8 alates 1. jaanuarist 1938.
Tartus peakorterit omanud Eesti omavalitsuste ja ühistegeliste asutuste kindlustus-aktsiaselts OMA pealinna peaesindus asus Väike-Karja 9 alates 1. jaanuarist 1938.
Kaubamaja Tallinna Tekstiil avati Pärnu mnt 8 uutes ruumides 4. veebruaril 1938.
1938. a. aprilli alguses avas moeateljee AiMe teenistusest lahkunud pr Laane-Steinbach samas majas Väike-Karja 9-23 omaenda moeateljee Anne.
4. augustil 1938 avati Pärnu mnt 8 meestemoekaupade äri F-ma Hilvu.

Uudisleht 12.12.1937 lk 2
Tallinnas avati uus moesalong
Eile avati Tallinnas Pärnu maantee 8 uues majas uus moesalong Aime, mille omanikuks on prl. Aida Maanse. Uus moesalong väärib mainimist juba sellepärast, et tema ei taha luua shabloonilisi kleite, vaid vastavalt iga daami erimaitsele. Vastavaid moeskitse valmistab ateljeele „Estonia“ kostümeerija Karin Siim-Juuse. Töökoja juhiks on proua Steinbach.

Rahvaleht 15.12.1937 lk 3
Lgp. daamid!
Tänasest alates moeateljees AiMe
Pärnu mnt. 8, tel 472-08,
milline töötab uudseil põhimõtteil – Pariisi suurmoemajade eeskujul, leiate moodsaimas ning rikkalikemas valikus päeva-, pealelõuna- ja õhtukleite, täissiid-, bembergsiid-, mako- ja villast pesu, laste- ja beebipesu ja -riideid, kindaid, ridikülle ja kohvrikesi ning igasuguseid moepisiasju kodu- ja välismaa materjalest, Pariisi orginaalmodellide ja pr. K. Siim-Juuse („Estonia“ teatri kostüümid) moejooniste järgi, valmis ja tellimisel.

dea.nlib.ee
Rahvaleht 17.12.1937 lk 4
Tallinn sammub Pariisi jälgedes.
Pealinn rikastus uue eeskujuliku moemajaga.
Neil päevil avati Tallinnas Pärnu mnt. nr. 8 uus moemaja „AiMe“, mis on esimesi Pariisi eeskujul korraldatud ärisid Eestis. Kuigi meil viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud äride sisustusele ja äritsemise põhimõtteile, on uus üritus siiski niivõrd erinev meie seniseist moeäridest, et selle avamist võiks nimetada uue lehekülje pööramiseks meil vastaval kaubandusalal.
Eelkõige on juba äri üldilme täiesti originaalne. Kunstnik Peet Areni kavandite järgi mööblitööstur Rosenfeldt’i poolt valmistatud ärisisustus on niivõrd hubane ja maitsekas, et jääb mulje, nagu viibiks kusagil buduaaris ja mitte äris. Meie silmadele harjunud lett puudub täiesti. Seinte ääres valgustatud vitriinides ja riietekapis on maitsekalt paigutatud silmapaistvalt kaunid müügiartiklid. Üldpilti täiendab veel moodne kirjutuslaud ja mugav nurgake pehmete tugitoolide ja taburettidega. Kõikjal on suured lillekorvid, mis saadetud äri omanikule prl. Maansele avamise puhul.
Samas hubases nurgakeses arenebki vestlus veetleva äriomanikuga, kelle ideede kohaselt on teoks saanud see eeskujulik üritus.
„Minu idee ei ole uudis,“ seletab prl. Maanse, „vaid olen püüdnud uusi tuuli tuua meie senisesse žablooni. Aluseks on siin Pariisi suurte moemajade eeskujud, mida püüan meie oludesse ümberkohandatult tööle rakendada. On ju teada, et Pariisi suuremad kaubamajad seisavad veetlevate daamide teenistuses nii valmiskleitide kui ka tellimiste järele valmistatavate tualettidega. Samuti seisavad moeäride teenistuses parimad moe joonistajad ühes vilunud õmblejate kaadriga.
Olen püüdnud seda teha ka „AiMe’s“. Tööjõud „AiMe“ teenistuses on esmaklassilised, kellede juhiks on meie paremaid daamide riieture. Moejoonistajana ja daamide riietusküsimusis nõuandjana tegutseb „Estonia“ kostüümide meister pr. Karin Siim-Juuse.
Kuude kaupa kestnud eeltöödena oleme loonud rea kleitide modelle, mille algkujud on osalt pr. Juuse joonistatud, osalt valmistatud otse Pariisist saadud kavandite järele. Töötleme järjest juure uusi ennelõuna-, pärastlõuna- ja õhtukleite, et pakkuda valikut, mis on väärne meie veetlevaile daamidele. Ühtlasi tahame näidata, et ka valmiskleit võib olla tõeliselt elegantne ja paeluv, ning töö poolest esmaklassiline.
Üks meie põhimõtteist on – igale daamile isikupärane rõivastus. Ja sellest lähtudes võib iga tellija valmisolevate modellide või žurnaali järele lasta omale valmistada kleidi, mille töö eest julgen vastutada. Samuti püüab meie moejoonistaja, arvestades daami isikupära ja soove, luua kunstniku vilunud käega moejoonist, mis on aluseks valmistatava tualeti juures kõigi sinna juure kuuluvate pisiasjadega.
Meie riietevalik on eeskujulik. Omame kõigi kodumaa tööstuste poolt väljalastud riiete proovid, mida täiendavad üksikud väljavalitud mustrid välismaa tööstuste tooteist.
Samuti võite meie laualt leida kõiki uuemaid moežurnaale, et meie daamidel oleks võimalus tutvuda mitmekülgselt moemaailma uuemate saavutustega. Tihedad sidemed Pariisi ja Viiniga võimaldavad „AiMe-l“ kujuneda moemajaks, kust meie daamid saavad värskemaid teateid kõigist köitvaist moeuudiseist.
Need on põhialused, milledele on rajatud „AiMe“ tegevus. Võib-olla, osutub veel võimalikuks aegajalt korraldada oma ruumes ka modellidega moedemonstratsioone meie uusimaist saavutusist.“
Prl. Maanse lõpetades oli võimalus heita pilku luksuslikele vitriinidele, milledel kunstnikukäsi on korraldanud maitsekalt-hurmavalt kaunist daamide pesu. Samas leidub igasuguseid originaalseid pisiasjakesi ja garnituure, millede nõiduslik ja omapärane väljatöötlus annab tunnistust nende looja võimeist. Eriti köitis silma paar nahkkindaid, mille iga sõrm oli töödeldud välja erivärvi nahast, olles kauniks täienduseks vastavale kleidile. Sealjuures oli üllatuseks nende kaunite esemete tagasihoidlik hind.
Tähelepanu oma huvitavusega äratasid riided ja pesu, mis määratud lastele.

Päevaleht 6.04.1938 lk 1
Teadaanne. Teatan, et olen moeäri „AIME“ (Pärnu m. 8) juhtimiselt lahkunud ja avanud moeateljee „ANNE“ V. Karja 9-23, telef. 469-43.
Tuginedes suurele praktikale ja kogemusile, loodan rahuldada nõudlikemadki soovid.
„ANNE“ uusimate originaals. modellidega ja kunstilise nõuandega isikupäraseks, maitsekaks riietumiseks palun tutvuda külastades. Kunstlilled. Lugupidavalt Laane-Steinbach

Uudisleht 12.12.1937 lk 7
Jalanõudetööstus „Avas“ avab uue jalanõudeäri
Laupäeval avas jalanõudetööstus „Avas“ uue jalanõudeäri Tallinnas, V. Karja t. 9. Avatud uus äri on täiuslikumaid sellelaadilisi ärisid. Omanik, H. Vassila, olles ise selle ala tuntumaid tööstureid, on rakendanud oma suured kogemused ka uude ärri. Sellepärast leidubki äsja avatud äris ainult kõige uuemaid moode jalanõude alalt. Üldse jätab uuelt avatud jalanõude äri „Avas“ meeldiva ja valikurikka mulje ostjale.

Pealinna Teataja 8.01.1938 lk 4
Majaomanike Krediitpank Ü-P. uutes ruumides
Pidevalt tõususuunalist teed käinud Majaomanike Krediitpanga tegevus on sedavõrd laienenud, et panga senised ruumid jäid kitsaks. Panga ringkonnist väljaläinud mõte ehitada Pärnu mnt. ja V.-Karja tänava nurgale uus moodne elamu on nüüd teostatud. O.-Ü. „Elamu“, kuhu peale panga kuulub osanikena veel rida tuntud, pangale lähedal seisvaid tegelasi, ehitas oma uude majja ka pangale uued avarad ruumid, kuhu pank nüüd aasta vahetusel ka kolis.
Panga uued ruumid on tunduvalt suuremad ja suurepärasemad senistest. Ruumid on sisustatud ajanõuetele vastavalt moodsalt ja asjalikult. Sisustus on projekteeritud ja valmistatud A.-S. A. M. Luther’i poolt, kes on tabanud õiget joont. Tähelepanu väärib panga uus mahukas varakamber, mis on ehitatud tule- ja vargakindla ruumina.

Algselt pidi OÜ Elamu majja kolima varem samas asukohas tegutsenud M. Kabali Helsingi riidekauplus. Kuid M. Kabali äri kolis varem valminud kõrvalasuvasse uude majja Väike-Karja 7 ja OÜ Elamu majas avas suure riideäri kaubamaja Tallinna Tekstiil.
Pealinna Teataja 1.04.1936 lk 5
„Helsingi riidekauplus“ kolib ümber Sakala ja Lembitu t. nurgale.
Kohe peale pühi algavad lammutustööd V. Karja ja Jaani t. nurgal asuval krundil, kuhu püstitatakse arstide ja advokaatide 7-kordne maja. Selleks ajaks tuleb vabastada ruumid praegustes hoonetes. M. Kabali „Helsingi riidekaupluses“ ongi käimas eeltööd ümberkolimiseks. Ümberkolimine toimub pühade-eelseil päevil. „Helsingi riidekauplus“ viiakse üle Sakala ja Lembitu t. nurgale (end. V. Tartu mnt. 8), end. T.-ü. „Maja“ ruumidesse, kus äritegevusega alustatakse peale pühi.
Uue suurhoone valmimisel M. Kabal tahab viia oma tunnustust võitnud riidekaupluse uuesti tagasi vanasse kohta uues ehitises, kus ärile vastavad ruumid on reserveeritud.

Uus Eesti 3.02.1938
Homme, 4. veebr. kell 4 avatakse K-m. Tallinna Tekstiil uutes ruumides Pärnu maantee nr. 8
V. Karja tänava nurgal, Linnaapteegi vastas.
Palume külastada!
Tutvuge meie ajakohase ärisisustusega ja rikkalike kaupade väljapanekuga äris ja vaateaknail!

Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1938, Akadeemiline Raamatukogu

dea.nlib.ee

Vaba Maa 7.02.1938 lk 4, Rahvaleht 7.02.1938 lk 4
Vaateaknad võluvad vaatajaid!
„Tallinna Tekstiil“ avas euroopaliku äri.
Kuigi „Tallinna Tekstiili“ uute ruumide avamine oli määratud läinud nädala reedeks kella neljaks, hakkas juba pool tundi varem kogunema rahvast V. Karja tänava ja Pärnu maantee nurgale. Kella neljaks oli kokku tulnud nii suur rahvamurd, et tekitas juba liiklemisummistuse. Olukorra lahendus tuli uute ruumide avamisega, kuna nüüd oli inimestel võimalus minna tutvuma selle sisemusega.

Samal ajal eemaldati katted vaateakendelt. Nüüd nägi rahvas dekoratsioone, mis ilu pärast olid tõeliselt muinasjutulised. Meisterliku stiilikusega oli seal esitatud kõrgekvaliteediline riidekaup, pakkudes tõeliselt meeldivat pilti. Erilist tähelepanu paelus vaateaken, kus oli esitatud kaks „ballimeeleolus daami“.

Kui vaateakende kohta öelda, et need on haruldaselt maitsekad ja efektsed, siis äriruumi sisustus on lihtsalt euroopalik, millele vähemalt Baltimaadel pole võistlejat.
Erilist tähelepanu väärivad siin „moodsajoonelised“ kaupluse letid. Äriruumi sisustamisel on olnud ametis asjatundlik käsi ja silm. Ilmselt siin on lähtutud juhtmõttest, et ainult parimatest parim on küllalt hea meie nõudlikule ostjaskonnale. Ja seda mõtet on osanud eeskujulikult kasutada arhitekt Eug. Sacharias, kelle poolt on tehtud terve sisseseade kavand. Kavandi suurepäraseks ellurakendajaks oli aga meh. puu- ja mööblitööstus August Kadanik, mille asukoht Soo tän. nr. 22. Tööstuse omanik hr. Kadanik on siin järjekordselt ilmutanud oma suurt asjatundlikkust.
Vääriliselt äri välisele efektile on seal täielik väljavalik igasugustest riidematerjalidest, kus on esitatud kõik meie suurimate kodu- ja välismaa riidevabrikute tooted.
Juba esimesel päeval demonstreeriti äri külastajatele uudismustreid kevadhooajaks, millega nüüd on juba äri varustanud Narva Kalevi Manufaktuur. Sinna vabrikusse saadetakse igal nädalal kõigist Lääne-Euroopa moekeskustest uudimustrite proove, mille järgi kohandatakse riidemustreid vastavalt meie oludele. Juba üksi Narva Kalevi Manufaktuuri tooted pakuvad ostjaskonnale suurimat väljavalikut, kuna selle toodangu hulk ja eriliigid ületavad kaugelt teiste kodumaa vabrikute omi.
Meeldivate siid- ja villaste kleidiriietega „Kuduri“ toodangust on ehitud vaateakendel enamus modellidest, kuna sama materjali igasugustes variantides on külluses äris müügil.
Kuna äri sisustus on äärmiselt soliidne ja avar, on tõenäoline, et äri läbikäik tõuseb niivõrd, et avaneb võimalus müügiartiklite hindu koguni alandada. Pildil – vaateaknaid, mis paeluvad pilke.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 8.02.1938 lk 6
Suurlinnalik kaubamaja Tallinnas.
Pealinnas hästi tuntud tekstiiliäri k-m. Tallinna Tekstiil asus läinud nädala lõpul V. Karja tän. ja Pärnu mnt. nurgal asuvasse moodsasse pilvelõhkujasse. Uued moodsad äriruumid on väga avarad, õhulised, valgusrikkad ja kõigiti ajakohaselt sisustatud. Eriti paistab silma kaubalettide asetus oma otstarbeka ja oma moodsa voolujoone stiili poolest. Arvukatele ja avaratele riiulitele hulgaliselt asetatud kaup võimaldab ostjale selge ülevaate teatud riidesordi või mustri valikul ja otsingul.
Äriomaniku seletuse kohaselt on k-m. Tallinna Tekstiili sihiks rahuldada ja teenida ostjaskonda „vaesemast kuni rikkamani“ või teiste sõnadega: äris leidub riidesorte mõõdukate hindadega odavamaist kõige kallimateni, vastavalt iga ostja soovidele ja kandejõule. Luksuslik ärisisseseade ei tee kaupa kallimaks ega tohiks ka heidutada ostjaskonda, kuna uute ja avarate ruumide, kauba rohkuse ja rikkaliku valiku tõttu loodetakse läbimüüki sedavõrd tõsta, et kaubahinnad tõenäoliselt lähevad isegi odavamaks, seega ka kättesaadavamaks kõigile.
Juhtides äriomaniku tähelepanu vaateakende luksuslikult uhkele dekoratsioonile, vastati, et praegused vaateakende dekoratsioonid ja väljapanekud on vaid äri üleviimise puhul nii pidulikud, kuna edaspidi akende avarust ja rohkust kasutatakse, et ostjaskonnale esitada vaatamiseks mitmekesises maitsekas väljapanekus vaid hooaja uudiseid kodu- ja välismaalt.
Nagu kord juba nimetatud, on kaubamaja siht ja püüd ostjaskonnale pakkuda vaid kõrgeväärtuslikku kaupa kodumaa ja välismaa parimate tekstiilivabrikute uudsest toodangust.
Olgu siinkohal rõhutatud, et k-m. Tallinna Tekstiiliga rikastus pealinn ühe moodsa ja ajakohase suuräriga.
Meie pildil: k-m. Tallinna Tekstiili suuräri uutes ruumides V. Karja ja Pärnu mnt. nurgal.


Päevaleht 28.07.1938 lk 3
Soomlane lõi puruks vaateakna
Kesknädala õhtul lõi keegi purjus soomlane jalaga puruks V. Karja tän. ja Pärnu m. nurgal asetseva „Tallinna Tekstiili“ suure kumera vaateakna. Mees toimetati politsei arestimajja. Tema isik on alles selgitamata.
Rahvaleht 28.07.1938 lk 3
Soomlane lõi jalaga vaateaknasse.
„Tallinna Tekstiili“ aken lõhuti teistkordselt.
Kesknädala õhtul kell 11 lõi joobnud olekus märatsemishoogu sattunud soomlane jalaga puruks Tallinnas V. Karja tän. ja Pärnu mnt. nurgal „pilvelõhkujas“ asuva „Tallinna Tekstiili“ suure vaateakna.
Soomlane pummeldas Saksa teatri majas asuvas „Teater-Keldri“ kõrtsis ja hakkas juba seal lõhkuma. Ta sunniti kõrtsist lahkuma. Välja jõudes torkas temale silma V. Karja tän. maja nurgal olev suur kumer vaateaken. Soomlane lõi jalaga ühe hoobi ja mitut tänavat läbistava klirinaga langes kogu suur vaateaken kildudeks.
Möödaminejad, keda sündmuskohale kogunes suur hulk, takistasid soomlast põgenemast. Kui politsei ilmus kohale, hakkas märatseja jõuga vastu, kuid teda kainestati kumminuia abil sedavõrd, et oli võimalik teda viia 6. jaoskonda ja sealt politseiarestimajja. Soomlane oli sedavõrd purjus, et võimatu oli teda üle kuulata. Kuna tal puudusid dokumendid, ei saadud selgitada ka tema nime ega muid andmeid tema isiku kohta. Taskus oli soomlasel ainult 4 krooni raha, nii et temast pole ka vaateakna kalli klaasi tasujat.
Kõnesoleva akna klaas löödi kord puruks ka käesoleva aasta kevadel.
Esmaspäev 20.08.1938 lk 3
„Tallinna Tekstiili“ 600-kroonine ärivaateaken jälle katki!
Tööline pillas aknasse raudvõlli.
„Tallinna Tekstiili“ ärivaateaknale Pärnu maanteel nr. 8 päiksekaitset üles seades pillas raudvõlli vaateaknasse ja purustas selle üks töölisi. Aken oli kindlustatud kindlustusseltsis „Eesti Lloyd“. See oli lühikese aja jooksul kolmas õnnetus sama ärivaateaknaga. Kahel eelmisel korral purustati hiigelaknaklaas joobnud mehe poolt. Purustatud klaas oli õnnetuse vastu kindlustatud 600 krooni väärtuses.

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar