1937 – Viiekordselt majalt üks kord maha! – P. Taltsi maja Juhkentali 46

Uus Eesti 6.03.1937 lk 9
Viiekordselt majalt üks kord maha!
Linnavalitsuse otsus ehitusmääruste rikkuja kohta Liivalaia tänaval.
Omapärased sekeldused on tabanud Tallinna majaomanikku Otto /=Oskar/ Lossmanni, kes peab linnavalitsuse otsuse kohaselt ehitusmääruste rikkumise pärast oma viiekordselt majalt Liivalaia 98 ühe korra pealt maha lõhkuma.
Käesoleva aasta jaanuaris avastas 5. rajooni konstaabel E. Nõu, et Liivalaia tän. 98 asetsevas 5-kordses kivimajas elavad sees üürilised, vaatamata sellele, et majaomanikul puudub tõendus ehitustööde ehitusmääruste vastavusele.
Politseilisel juurdlusel selgus, et Liivalaia tänavale nr. 98 ehitas 1935. a. linna ehitusosakonna poolt kinnitatud projekti kohaselt neljakordse kivimaja Peeter Talts, kelle volinikuna tegutses kohapeal Elmar Talts. Möödunud aasta mais teatas E. Talts linnavalitsusele ehitustööde lõpetamisest ja esitas ühtlasi projekti hoonele viienda korra pealeehitamiseks. Linnavalitsus jättis projekti kinnitamata.
Vaatamata linnavalitsuse otsusele, ehitas majaomanik hoonele siiski viienda korra peale ja müüs maja läinud aasta novembris enne ehitusosakonna poolt vastuvõtmist vendadele Oskar ja August Lossmannidele.
Nagu Oskar Lossmann ülekuulamisel seletas, olevat E. Talts maja üleandmisel toonitanud, et see on ehitatud Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud projekti kohaselt. Maja olevat ehitusosakonna poolt vastu võetud, välja arvatud ainult maja viies kord. Ülevõtmisel olnud maja kõigil kordadel juba üürnikud sees.
Linnavalitsus küsimust kaaludes jõudis seisukohale, et majaomanikelt August ja Oskar Lossmannilt tuleb nõuda hoone kooskõlastamist linnavalitsuse poolt kinnitatud projektiga hiljemalt 15. maiks s.a. Selle nõude mittetäitmisel otsustas linnavalitsus E. Taltsi ning vennad A. ja O. Lossmannid võtta kohtulikule vastutusele ehitusmääruste rikkumise pärast.

Pealinna Teataja 6.03.1937 lk 1
Loata ehitatud maja viies kord lammutamisele.
Politsei teatas linnavalitsusele, et Liivalaia tän. 98 maja on võetud elamiseks kasutamisele, ilma ehitust vastu võtmata linna ehitusosakonna poolt. Juurdlusel selgus, et maja on küll vastu võetud neljakordsena, nagu see nähtud ette kinnitatud projektis, hiljem on aga majale loata ehitatud peale viies kord. Viienda korra pealeehitamise kohta on majaomanik küll esitanud projekti, kuid see pole leidnud linnavalitsuselt kinnitamist.
Vahepeal on majaehitaja selle müünud edasi August ja Oskar Lossmannidele, kelle nimele ka kõnesolev kinnisvara kinnistatud.
Nüüd nõuab linnavalitsus, et majaomanik kõnesoleva elumaja kooskõlastaks linnavalitsuse poolt kinnitatud projektiga hiljemalt 15. maiks s.a.
Selle nõude mittetäitmisel võetakse nii maja endine kui ka praegused omanikud kohtulikule vastutusele ehitusmääruse §§ 1., 2., 8. ja 9. rikkumise pärast ja nõutakse elumaja viienda korra lammutamist kohtu kaudu.

* * *

Kunagi Liivalaia tänavale raudteeülesõidukoha äärde ja laadaplatsi kõrvale ehitatud maja asub nüüd bussijaama kõrval Juhkentali tänavas.

Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

1936 - Koch ja Ko maja Tartu mnt 6

Uus Eesti 15.04.1936 lk 3
Moodne 5-kordne eluhoone S. Tartu maanteele.
Tallinnas, S. Tartu maantee ja Reimani tänava nurgale asub käesoleval kevadel ehitama moodsat viiekordset eluhoonet a.-s. „Koch ja Ko.“ Ülemistele majakordadele on ette nähtud elukorterid, kuna alla tulevad äriruumid. Uus ehitus tuleb telliskivist ning varustatakse kõigi ajakohaste mugavustega.
Vaba Maa 16.04.1936 lk 9
Neli uut elumaja.
Kolmapäeval linnavalitsus kinnitas nelja uue elumaja ehituse projektid.
Viiekordsete kivielumajade ehitamiseks anti luba O. Steinmannile ja E. Borckile V. Karja ja Müürivahe tän. nurgal nr. 7/24 asuvale krundile ja Eesti liikumata varanduste ekspluateerimise seltsile S. Tartu mnt. nr. 12. /.../

Majaomanik 3/1936 juuli-august, lk 71; 5-6/1936 detsember, lk 157

... Ehituspalavik valitseb ka S. Tartu maanteel. Reimanni tänava nurgale püstitab Firma Koch 5-kordse suurelamu 28 elukorteriga, millest enamik 2-5-toalised. Uudsena tohiks siin nimetada maja välist katet, milleks tarvitatakse nn. värvilist kraabitud pritskrohvi ja mis tuleb Eestis tarvitusele esmakordselt. Samas vastas valmiv J. Tedre elamu ei jää maha ka omast naabrist. ...

Rahvusraamatukogu

Arh. R. Natus, elamu Tartu mnt. Tallinnas.
Hoone juures on tähelepandavaks uus krohvitehnika, s.o. teatavatest teradest koosnev kraabitud pritskrohv.
Üldiselt lihtsal fassaadil on arhitektooniline kaunistus peasissekäigu kohal sepatööna (raudväravad ja palkoni võre) ning domineerival kohal niiši sees hästivalmistatud müürisepa kujutis kunstnik O. Goldberg’i poolt.
Hoone omanik on Eestimaa liikumata varanduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko. Hoone ehitati majanduslikul teel.

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

1936. aasta novembris-detsembris asusid majja:
Arstid dr. S. Markovitsch (Tartu mnt 12-10), dr. E. Saltsman (Tartu mnt 12-7) ja hambaarst dr. Koll-Jänes (Tartu mnt 12-5, 3. korrus).
Eraambulatoorium (endine Ambulatooriumi Kliinik, Viru 23), sissekäik Reimani tänavalt.
M-me Smolenski kleidi- ja korsetiateljee (enne Müürivahe 30).
Juuksetööstus Alvya (enne Narva mnt 13), sissekäik Reimani tänavalt.
1937. a. jaanuari lõpus avati TÜ Tarbija uus toiduainete-, delikatess- ja peenviinakauplus.
6. märtsil 1937 avati Tallinna Üürnike Seltsi "Üürnik" einelaud-restoran, sissekäik Reimani tänavalt. 29. jaanuaril 1938 avas uus omanik asutuse uue nime all "Restoran 12".

Ühistegelised Uudised 22.01.1937 lk 1
Tarvitajateühisus „Tarbija“ (enne Eestimaa Raudteelaste Tarvitajateühisus) pakub ainult väärtkaupa!
Neil päevil avame uue esmajärgulise toiduainete-delikatesside- jne. kaupluse Tallinnas, S. Tartu mnt. 12
Lasksime müügile meie omatööstuse saadusena uudiskauba Eesti turul – odrahelbed. Perenaised! Odrahelbed on välismail levinud oma kergelt keedetavuse ja kõrge toiteväärtuse pärast! Pärast pikki õnnestunud katsetusi on nüüd meil võimalus ka Teile soovitada kõrge väärtusega odrahelbeid – kodumaa otradest.
Tarvitajateühisus „Tarbija“
Peakontor: Tallinnas, Jaama 12, telef. 312-27.
Osakonnad:
Eeskujulikud toiduainetekauplused Tallinnas:
Sireli 7, Oskari 54, S. Ameerika 15, Falkpargi 12-a, Õle 33, Kopli 20, Telliskivi 24, Raua 61, Paldiski mnt 33, S. Pärnu mnt. 106 – Nõmmel
Segakauplused väljaspool Tallinna:
Tapal, Lehtses, Tudus, Sondas, Kohtlas, Narvas, Aegviidus, Kaareperes, Kehras, Jänedal
Ühistegelised Uudised 29.01.1937 lk 3
Uus, moodne ühiskauplus Tallinnas
Möödunud nädala lõpul tarvitajateühing „Tarbija“ avas S. Tartu mnt. nr. 12 uue, moodsalt sisustatud ühiskaupluse.
Kauplus on sisustatud kaupluste sisustamise eriteadlase ETK arhit. Aarmanni kavandi järele. Ühtlasi lõpetas „Tarbija“ käesoleval nädalal oma kaupluste sisustamise uuendamise aktsiooni. Seega on tähendatud ühingu kõik Tallinnas ja Nõmmel asuvad kauplused saanud moodsa ning ajanõuetele vastava sisustuse.

dea.nlib.ee

Päevaleht 15.10.1937 lk 8
„Tarbija“ avas kahekümnenda kaupluse
Tarvitajateühisus „Tarbija“ avas Tallinnas oma kahekümnenda kaupluse Kentmanni ja Liivalaia t. nurgal. Sel puhul korraldati ajalehtede esindajaile tutvumine ühingu üksikute müügikohtadega nii kesklinnas kui ka agulis. Kõik kauplused on eeskujulikult sisustatud ja puhtad. Võiks ütelda, et „Tarbija“ koloniaalkaupluste võrk on üks eeskujulikumaid ja on võitnud lühikese ajaga endale ostjaskonnas suure poolehoiu. Väga tugevalt on tunda kaupluste sisemuses kui ka teenimises Soome mõju, kus pearõhk on pandud kaupade otstarbekohasele kättesaadavusele ja sisemisele kaupluse ilule.
Tarvitajateühisus „Tarbija“ esiisaks on 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-pood“. 29. apr. 1919. a. organiseeriti see ümber „Eestimaa Raudteelaste Tarvitajateühisuseks“, kus liikmeks võisid olla ainult raudteelased.
1937. a. alul, kui asuti tegevuse laiendamisele ja suuremate hulkade ühingu ümber koondamisele, otsustati muuta ühingu nimetus ja võtta uueks nimeks tarvitajateühisus „Tarbija“.
Praegu kuulub „Tarbija“ liikmete perre üle 3500 kodaniku kõikidest rahvakihtidest, neist Tallinnast 1200 liiget.
„Tarbija“ kauplused asetsevad: Tallinnas 20 koloniaalkauplust, väljaspool Tallinna: Nõmmel, Tapal, Narvas, Aegviidus, Jänedal, Lehtses, Sondas, Kohtlas, Kohtla-Nõmmel, Tudus ja Kaareperes.
Kaupluste juures töötavad kaupluste nõukogud ja naisringid. Keskjuhatus on kolmeliikmeline. Uudisena maksab „Tarbija“ oma surma läbi lahkunud liikmete omastele matusetoetusi. Nii on 1936. a. võrdlemisi suur summa toetuste maksmiseks ära kulutatud. Informatsiooniks oma liikmetele ja alalistele ostjatele saadab ühing tasuta ühistegevuse ajalehte koos „Tarbija“ erileheküljega.
Erilist rõhku on viimastel aastatel pandud kaupluste moderniseerimisele. On tehtud terve rida uusi sisseseadeid ja avatud moodsaid koloniaalärisid, eriti Tallinna südalinna lähedusse. Oma leivatööstuse avas „Tarbija“ käesoleval aastal Tallinnas, mis on juba lühikese ajaga võitnud oma saaduste sooja poolehoiu ostjaskonnas, nii et tööstus töötab täie koormatusega.
Ühingu peakontor asub Tallinnas, Jaama tän. 12.
Fotol: Tallinna koloniaalkaupluste sisemine nägusus, puhtus ja eeskujulik kaupade jaotus on kõikjal löömas läbi. Eriti paneb sellele rõhku „Tarbija“, kelle Tartu mnt. kaupluse sisemust näeme pildil.
Uudisleht 16.10.1937 lk 3
„Tarbijal“ 20 moodset kauplust Tallinnas
Pealinn üha rikastub ajakohaste koloniaalkauplustega.
Neljapäeval tutvustas tarvitajateühisus „Tarbija“ ajakirjanikele oma kauplusi üle linna. Praegused moodsed „Tarbija“ kauplused on arenenud välja 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-poest“.
Tänapäeval on „Tarbijal“ 20 koloniaalkauplust Tallinnas ja üle kümne kaupluse maal, tähtsamates linnades ja alevites. Ühisusel on üle 3500 liikme, neist Tallinnas 1200. Uudisena olgu märgitud, et „Tarbija“ maksab oma liikmetele matusetoetusi, milleks möödunud aastal kulus võrdlemisi suur summa.
Erilist rõhku on „Tarbija“ kauplustes pandud puhtusele ja ajakohasele sisustusele ning kaupade otstarbekale esitamisele. Sisustuse juures on tarvitatud nikkelpaneele ja välismail samasugustes kauplustes tarvitatavaid värvitoone.
Kõik selline puhtus ja moodsus on toonud kaasa ka „negatiivseid“ külgi. Nimelt ei tunne meie rahvas end veel koduselt sarnases läikivas poes. Eriti võib seda ütelda vanema rahva suhtes. Ei saa neis poodides oma käega leiba ega vorsti valida ja samuti ei kõlba need kauplused ka ümbruskonna uudiste sõelumiseks.
„Tarbija“ tarvitajaskonda kuulub just noorem ja intelligentsem seltskond. Aga kaugel muidugi pole needki ajad, kus vanemadki inimesed jätavad võõrustamise ja hakkavad lugu pidama puhtusest ja kauba kvaliteedist.

Oma Kodu 2/1937 (Akadeemiline Raamatukogu)

Uudisleht 6.03.1937 lk 1, 2
Teadaanne
T.Ü.S. „ÜÜRNIK“ avab laupäeval, 6. märtsil s.a. uutes ruumides Tartu mnt. 12 (sissek. Reimanni) moodsalt sisustatud restorani külma ja sooja baariga
Muusika algus kell 8 õhtul
Ökonoom Joh. Valdt.
„Üürnik“ uutes ruumides
Üürnike selts „Üürnik“ on seni tunnud kibedat muret ruumide küsimuse pärast. Nüüd, peale pikki ruumideotsimisi on selts omale leidnud uued ruumid Suur Tartu maanteel (Reimani tän. nurgal). „Üürnik“ pidas seni ka oma alkoholiliste jookidega einelauda. Seltsi uueks einelauapidajaks on end. „Riviera“-restorani pidaja Joh. Valdt. Tuntud ja tunnustatud restoraatorina on V. võitnud lugupidamise. Uued ruumid Suur Tartu maanteel on eriti ja ajakohaselt seatud einelaua pidamiseks. Uute ruumide õnnistamine toimus käesoleva nädala lõpul. Tegelikult avatakse ruumid laupäeval.
Päevaleht 28.01.1938 lk 1
Laupäeval, 29. jaanuaril avatakse „Restoran 12“ (end. „Üürnik“ Tartu maantee 12) ümberristimise piduga.
Kabaree parimailt artistidelt. Pidu algus kl. 21-05. Mängib suurendatud orkester.
Saal maitsekalt dekoreeritud. Mugavad kabinetid.
Odav soe baar iga päev.
Uus omanik.

* * *

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

1936 - Tallinn ehitamise palavikus

dea.nlib.ee

Uus Eesti 22.11.1936, lk 3
Tallinn ehitamise palavikus.
Uusi hooneid kerkib kui seeni. – Kaheteistkordne pilvelõhkuja Viru ja Aia tänavate nurgale?
Vabadusplatsile esinduslik ilme. – Kunstimuuseum, raadiohoone ja spordipalee püstitamisele.

Jalutades tänavu sügisel mööda Tallinna tänavaid, paistab kõikjalt silma rõõmus töömeeleolu. Kesklinn, kus viimased aastakümned toonud vähe muudatusi, on lühikese ajaga muutunud tublisti suurlinnalikumaks ja järjest kerkib juure uusi nägusaid suurehitusi, nii et Tallinn lähemate aastate jooksul tõotab muutuda tõeliseks suurlinnaks. Äsja valminud hooned ja pooleliolevad ehitused, mis loovad selle töörõõmsa meeleolu, on muidugi vaid osake linna edaspidise kujundamise ja väljaehitamise kavatsusist. Aga see paari viimase aastaga kerkinud „osake“ on isegi rohkem kui enne seda tehti paari aastakümnega. Ja mis kõige tähtsam: see näitab, et linna ehituspoliitikas võetud uus suund on kannud vilja ja tõotab tulevikus anda veelgi tõhusamaid tulemusi.
Uue suuna läbiminekule osutab ka asjaolu, et linna äärerajoonides on tublisti vaibunud puuehitiste püstitamise „palavik“, mis paar aastat tagasi lühikese ajavahemiku vältel lõi juure terveid uusi linnajagusid kahekordseid mansardkorraga hooneid. Need nagu ühes ja samas vormis valatud karbid olid küll teretulnud „väljaaitajaiks“ korterikriisi lahendamisel, aga Tallinnale kui pealinnale ei lisanud nad midagi, muutes teda pigem veel väikelinnalikumaks. Osalt on seda äärelinna juurekasvu – linna paisumist laiuselt kõrguse arvel – pidurdanud ka puumaterjali hinna tõus viimasel ajal, aga tähtsamaks tõukejõuks siiski on olnud uus suund, mis peab esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks kesklinna kujundamist suurlinnalikuks eelkõige.
Vaadeldes allpool Tallinna uue ehituspoliitika saavutusi, heidame ühtlasi pilgu kaugema tuleviku kavadele, kasutades selleks linnanõunik Sisaskilt saadud andmeid.

Kui Tallinn viimase aastaga on muutunud suurlinnalikumaks, mida tõepoolest ei saa salata, siis seda eelkõige Vabadusplatsil ja selle ümbruskonnas – Pärnu maantee, Roosikrantsi tänava, Tõnismäe ja Tatari tänava rajoonis. Seal tõepoolest on kerkinud ja kerkimas nägusaid ning suuri kiviehitusi nagu „seeni“. Majaomanike Pangamaja ja hotell kino „Gloria Palace’i“ kõrval on juba valmis, andes Vabadusplatsile senisest sootuks esinduslikuma ilme. Ja lähemal ajal kerkib Pärnu maantee nurgale hotelli vastu kuuekordne maja seniste madalate puumajade asemele. Ehitajaks on krundi omanik Käba. Selle kui ka teiste Vabadusplatsi ümbruskonda ehitatavate hoonete fassaadid kuuluvad riigivanema kinnitamisele. Teiselpool Vabadusplatsi servas, Kunstihoone kõrval, on riik endale reserveerinud platsi raadiohoone ehituseks. Esialgsed kavandid selle hoone ehituseks on teedeministeeriumis juba valminud. Aga kuna ehitusega saadakse alata alles pärast seda, kui saab valmis uus saatejaam Türil, siis lõpuliku projektiga ei rutata. Pealegi tuleb ära oodata teedeministeeriumi poolt välja kuulutatud Vabadusplatsi üldilme kujundamise võistluse tulemusi. Sest on võimalik, et sellest võistlusest sõltuvana tuleb mõningaid muudatusi võtta ette ka teiste Vabadusplatsi ääre püstitatud hoonete fassaadides. Kui mitte muud, siis vähemasti „Gloria Palace’i“ fassaad tuleb muutmisele, sest ta ei sobi enam kuidagi platsi ümbritsevate suurehituste üldilmega. Ning kinoperemehed valmistuvadki juba oma hoone fassaadi ümberehitusele.
Vabadusplatsiga seoses ei pääse kuidagi mööda Jaani kiriku küsimusest. Näib nii, et kirik varem või hiljem tuleb viia üle uude asukohta. Sest Harjumägi näib jäävat vabadusmonumendi lõpulikuks asukohaks, ja nüüd ka monumendi komitee on avaldanud oma seisukoha, et kirik praegusel kujul Vabadusplatsile ei sobi.
Kui vaadelda edasi Vabadusplatsi ümbruses, siis kõigepealt uus Pärnu maantee on otse tundmatuseni muutunud oma ilmet.
Tänav on suurlinnalikult lai, ja sellele laiusele väärikalt on kerkinud ka hooneid. Vabadusplatsile suundub tänav väärikalt kahe suurehitusega, aga ka edasi siirdudes pole väikeehitustel enam asu. Shokolaaditööstus „Kave“ kavatseb lähemal ajal alustada viiekordse hoone ehitust ja samasse „Kave“ kõrvale kerkib teine 5-kordne hoone. Kui siirduda edasi, siis Roosikrantsi tänava ja Tõnismäe vahele kerkib terve pilvelõhkujate kvartaal.
Vanade puumajade asemele kerkib seal kolm viiekordset hoonet. Ja kui siirduda mööda vana Pärnu maanteed alla, siis sealgi võib märgata, et „ärgatakse unest“. Öeldakse, et vanale Pärnu maanteele pole viimase sajandi vältel kerkinud ühtki uut hoonet, aga nüüd on neid lühikese ajaga kerkimas mitu. Isegi kaugemas osas, näiteks ehitab kalaeksportöör Liisa Born neljakordse hoone Pärnu maantee ja Koidu tänava nurgale. Maja alumisele korrale tuleb moodne saun.
Väga elavalt käib ehitus Vabadusplatsilt Pärnu maanteele suunduval Roosikrantsi tänaval. Silmapaistvamaks hooneks tõotab seal esialgu kujuneda Naarise poolt ehitatav viiekordne maja, mis tuleb Roosikrantsi tän. 16. Samas kõrval asub uus tänav, mis suunatakse Kaarli kiriku kolmnurga juure välja. See kavatsetakse nimetada Prantslaste tänavaks ja tähtsama hoonena kerkib sinna – Kaarli kiriku poolsesse otsa – Prantsuse lütseumi neljakordne hoone. Tõnismägi, mis nagu-nii oma ehitustelt on eeskujulik, rikastus veel ühe hoonega – naiskutsekooli maja, neljakordne suurehitus, on peaaegu täiesti valmis. Hoone siseehituste valmissaamine on lähema aja küsimus, nii et naiskutsekool võib kõrval asuvalt Tui tänavalt varsti kolida ümber.
Kui siirduda tagasi kesklinna poole, siis kõigepealt hakkab silma Kaarli kiriku kolmnurk. Kuna see asub väljaspool rohelist vööd, siis pole mingit takistust sinna hoone ehitamiseks. Ja Kaarli kiriku nõukogul ongi vastavad kavatsused. Sinna tahetakse ehitada kiriku juhatuse hoone. Projekt pole küll veel valmis, kuid maja tuleb vist küll vähemasti neljakordne, mahutades endasse peale õpetajate korterite ja vastuvõturuumide kiriku kantselei, leeriruumid jne.
Kiire ehitustegevus käib ka teistel Vabadusplatsi ümbruses asuvail tänavail. Tatari tänava ja Pärnu maantee vahele, nagu juba eespool öeldud, tuleb kuuekordne hoone. Peale selle Tatari ja Sakala tänavate vahele ehitatakse üks viiekordne ja teine neljakordne hoone. Tatari tän. 5-7 ehitatakse neljakordne ja Tatari ning Sakala tänava nurgale viiekordne hoone. Sakala tänav nr. 36 ehitab kuuekordse hoone J. Ruuse.
Nii palju Vabadusplatsi lähemast ümbrusest, kuigi seal veel ka teisi suurehitusi kavatsusel. Märkida võiks veel vaid Kunstihoone ümberehituse kavatsust. Kujutavate kunstide sihtkapitali valitsuse poolt on juba välja kuulutatud sellekohane võistlus, sest uue Majaomanike pangamaja kõrval Kunstihoone näib tõepoolest „kummutina“, ja üldilme võib muutuda veelgi halvemaks, kui teisele poole kerkib Ringhäälingu saatehoone.
Suundudes Vabadusplatsilt üles mööda Pärnu maanteed, on V.-Karja tänava nurgal pooleldi ehitusel Tallinna arstide poolt püstitatav seitsmekordne maja, millest juba pikemalt olnud juttu.
Uue pilvelõhkuja müürid kerkivad otse silmnähtavalt. Ja samasse kõrvale, seitsmekordse pilvelõhkuja ja Müürivahe tänava vahele, ehitab viiekordse maja Bork. Nende kahe hoone valmissaamisega kujuneb V.-Karja ja Viru tänava vahele imposantne suurehituste blokk, millel puudub väärikas lõpp veel vaid Valli tänaval vastu Viru tänavat.
Kõige rohkem pilvelõhkuja nime vääriv ehitus aga tõotab siiski kerkida Viru ja Aia tänava nurgale. Ärimeeste rühmal eesotsas Boris Lindega on kavatsus sinna ehitada kaheteistkordset pilvelõhkujat, mis kahtlemata oleks ühtlasi Tallinna suurimaks hooneks. Kavatsus on küllalt reaalne, sest asja algatajad on pöördunud juba linnavalitsuse poole, kuid projekte pole nad siiski veel esitanud. Kuuldavasti teeb esialgu veel raskusi krundi omandamise küsimus.
Siirdudes kaugemale kesklinnast, on uusi suurehitusi ehitusel sealgi. Tartu maanteele kerkib Tedre osalt 6-, osalt 5-kordne pilvelõhkuja, ja selle vastu ehitab Koch 5-kordse hoone. Pronksi tänaval nr. 6 ehitab 5-kordse hoone Kaunismaa, Liivalaia tän. 5 kerkib Tui viiekordne hoone, mis suurelt osalt juba vabanenud tellingutest. Viiekordsed hooned kerkivad veel Narva mnt. nr. 5, Pronksi tän. nr. 4, Raua- ja Kreutzwaldi tänavate nurgal jne.
Neljakordsete majade ehitusi on praegu üle linna pooleli nii ohtralt, et nende loendamine viiks pikale. Kui neile juure arvata veel Paldiski maanteele kavatsetav politseihoone, ministeeriumide hoone Toompeal, Spordipalee Merepuiesteel ja Kunstimuuseumi hoone, mis kavatsetakse ehitada endisesse Gildi aeda Merepuiesteele, siis pole liialdus, kui öelda, et Tallinn kõige lähemal ajal on üle poolesaja pilvelõhkuja võrra suurlinnalikum kui aasta tagasi. Mis puutub veel Kunstimuuseumi hoonesse, siis selle kavandite võistlus lõpeb tuleva aasta alul, nii et hoone püstitamine on lähema aja küsimus.
Kui vaadata kaugemale tulevikku, siis seal on tähtsamaks probleemiks uue raekoja ja selle ümbruse ehitus. 15. detsembril lõpeb Tallinna uue raekoja esialgsete kavandite võistlus. Kui võistlusele esitatud eskiiside hulgast leitakse mõni sobiv, hakkab uue raekoja küsimus nihkuma paigast senisest kiiremas tempos. Esialgse idee lõpulik väljatöötamine võetakse kas linna ehitusosakonna hooleks, või antakse see lõpulikuks väljatöötamiseks esitajale. Uue raekoja asukohana on ette nähtud roheline plats Veneturu ääres. Raekoda tuleks fassaadiga mere poole ja fassaad asuks umbes kohal, kus praegu on Viru tänavalt Tartu maantee otsa viiv kõnnitee. Kuna uus raekoda peab kujunema Tallinna imposantsemaks hooneks, kujundatakse vastavalt ümber ka ümbrus.
Turg viiakse praegusest asukohast Gonsiori ja Tartu maantee vahel asuvale Kalevi platsile. Raekoja ette jääb nelinurkne plats, mida turupoolsest küljest piirab kuuekordne hoone. Selle alumistel kordadel asuks turukaubamaja, kuna neli ülemist korda täidaksid bürooruumid ja elukorterid. Trammiliinid ja üldse liikumine kavatsetakse uue raekoja ümbruses korraldada nii, et liikumine raekojaplatsil ei ristle. Seoses uue raekoja ehitamisega tuleksid lõhkumisele Pritsimaja ja Narva maantee ning Merepuiestee vahel asuv koolimaja. Sinna püstitatakse hooned – pangamajad, suured ärihooned jne. – mis moodustavad sobiva raami uuele raekojale ja raekojaplatsile. Uue raekoja ja selle ümbruse väljaehitusega Tallinna äriline tsentrum koonduks sellesse ümbruskonda. Ja seoses sellega saaks hoogsamalt areneda ka Narva maantee kui tähtsama peatänava väljaehitus, mis praegu ei taha nihkuda paigast, sest praegused majaomanikud ei taha kuidagi oma kruntidest loobuda.
Praegune turuplats muudetakse uue raekoja kerkimise puhul pargiks, moodustades puuduva jatku rohelises vöös.

(Fotod artikli juures:
Seitsmekordse pilvelõhkuja ehitavad Tallinna arstid Pärnu maantee ja V.-Karja tänava nurgale; kõrvale kerkib Borgi viiekordne hoone.
Naiskutsekooli uus hoone Tõnismäel, mille ehitus lõpetamisel.
Esimese suurhoonena Liivalaia tänaval valmib kuuekordne hoone.
Ka linna servadel kerkib uusi hooneid nagu seeni pärast vihma.)

* * *

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982 seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust)

Roosikrantsi 16, August Naarise maja (1937 ostsid vennad Braschinskyd), arhitekt Eugen Sacharias. 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Tatari 37, August Lassi maja (juulis 1940 ostis korteriühing "Oma Pesa"), arhitekt Eugen Habermann, hilisem täiendus Eugen Sacharias.
Arvatavasti on artiklis Tatari 5-7 all mõeldud seda maja.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja, valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pronksi 5 (algselt Pronksi 6), Marta Kaunismaa maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pronksi 3 (algselt Pronksi 4), Karl Tambergi maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

F. R. Kreutzwaldi 8 / Raua 14, arhitekt Elmar Lohk.
4-korruselisele majale on hiljem viies korrus peale ehitatud.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

1936 - Poolsada uut "pilvelõhkujat"

dea.nlib.ee

Päevaleht 18.10.1936 lk 6
Poolsada uut „pilvelõhkujat“
Majad, millede fassaadi kinnitab riigivanem. – Urla maja kõrvale seitsmekordne kivimaja. – Pärnu maanteel kerkib neljakordne saunahoone, mis käesoleval sajandil esimene ehitus sel tänaval.

Vaatamata sellele, et kevadel telliskivi hinnad tõusid ning sügisel ka puumaterjal kallimaks läks, käib praegu pealinnas elav ehitustegevus. Elav on nõudmine ehituskruntide järele niihästi südalinnas kui ka linna äärtel. Otse tormi joostakse neile krundiomanikele, kelle suhtes ilmus ajakirjanduses teade, et nende viletsad majalogud kuuluvad sundlammutamisele. „Teie maja lammutatakse nagu nii, müüge ta ühes krundiga maha,“ käiakse „logu“ omanikule peale. Harilikult aga on vanade majaloksude omanikud ka ise vanad, kes ei raatsi oma majast loobuda, lootes, et kui nad kohendavad fassaadi siis võivad elada oma majas surmani. Hulk vanu puumaju aga on pidanud siiski kaduma, et anda kohta uutele ja kõrgetele kivihoonetele. Linnaelanik, kes kaua ei ole saanud Pärnu maanteele, on suuresti üllatatud nähes, kuidas sealne tänavapilt on muutunud. Kino „Kungla“ vastas, kus varemalt olid Strömi majad, on nüüd lage koht. Vanad majad on lammutatud. Samas on rajatud uus tänav, mis läheb haridusministeeriumi alt läbi Kaarli kiriku juure välja. Sinna kerkib rida neljakordseid kiviehitusi. Kaarli kiriku poole otsa ehitab oma hoone Prantsuse lütseum. Pärnu maantee poole otsa, kus varemalt olid Strömi majad, ehitatakse neli viiekordset maja.
Praegu kerkib uusi nelja-viiekordseid kivimaju linnas kõikjal. Viiekordset maja ehitab Roosikrantsi tänaval nr. 16 Naaris. Selle maja fassaadi on kinnitanud riigivanem. Esimene niisugune maja on Tatari tänaval. Riigivanema kinnitada on nimelt kõikide nende ehituste fassaadid, mis kuuluvad Vabadusplatsi rajooni.
Viiekordset maja ehitab Pärnu maanteel nr. 24 schokoladivabrik „Kawe“. Osalt tuleb see hoone isegi kuuekordne.
Viiekordne maja kerkib ka Liivalaia tänava nurgal. Omanikuks on Tui.
Liisa Born, meie suurimaid kalaeksportööre, ehitab neljakordset kivimaja Pärnu maantee ja Koidu tänava nurgale. Hoone kahel alumisel korrusel on saun. Huvitav on siinjuures märkida, et see on esimene maja, mis ehitatakse käesoleval sajandil Pärnu maanteele. Muidu on endisel S. Pärnu maanteel kõik ehitused läinud sajandist. Nüüd aga on pääsnud „ehitustõbi“ ka selles alalhoidlikus nurgas lahti.
Kuuekordset kivimaja ehitab J. Ruuse Sakala tän. nr. 36. Neljakordset kivimaja ehitab Miller S. Patarei tän. nr. 9. Niisama kõrget kivimaja ehitab Kutti Tina tän. nr. 19.
Pronksi tän. nr. 6 on valmis saamas viiekordne kivimaja. Omanikuks on Kaunismaa.
Neljakordset kivimaja ehitab Reimer Köleri tän. nr. 32. Niisama kõrget maja ehitab Aare Reimanni tän. nr. 11, Kermann Koidula tän. nr. 3 ja Käo Raua tän. nr. 31-b.
Väike Karja ja Pärnu maantee nurgal, Urla maja kõrval, kerkib seitsmekordne majamürakas.
Väike Karja ja Müürivahe nurgal ehitab viiekordset maja Bork.
Tartu maanteel nr 84 ehitab neljakordset maja Lepberg.
Üldiselt on majad Tartu maanteel madalad ja vanad. Seda kontrastsemalt hakkavad silma need kaks kõrget majamürakat, mis seisavad vastamisi, üks paremal, teine vasemal. Linna poolt tulles paremat kätt on Kochi viiekordne suur kivimaja ning üle tänava selle vastas on Tedre nägus maja, mis on osalt viie-, osalt kuuekordne.
Liivalaia tän. nr. 98 ehitab neljakordset maja Talts. Kunderi ja Kreutzwaldi tän. nurgal ehitab niisama kõrget maja Girgenson.
Kõik need suured ehitused muudavad tänavate senist pilti märksa. Neile lisaks aga on tulemas veel terve rida kõrgeid kiviehitusi, millede ehitamist alustatakse lähemal ajal. Tatari ja Sakala tän. nurgale ehitab keegi ärimees viiekordse kivimaja.
Pärnu maantee ja Tatari tän. vahel ehitatakse üks viie- ja teine neljakordne kivimaja. Tatari tän. nr. 57 püstitatakse neljakordne kivimaja. Tatari tänava alul lammutatakse kaks puumaja ning asemele ehitatakse kuuekordne kivimaja.
Schokoladivabrik „Kawe“ kõrvale ehitatakse viiekordne kivimaja. Niisama kõrge maja ehitatakse ka Pärnu maanteele nr. 32, kus praegu on puuaed.
Neljakordne maja ehitatakse Kaupmehe tän. nr 23. Viiekordne maja tõuseb Narva maanteele nr. 30. Narva maanteele nr. 19 kavatseb ehitada suure maja ETK. Suur maja ehitatakse ka Narva maanteele nr. 32. Pronksi tän. nr. 4 püstitakse viiekordne maja. Uuele tän. nr 22 ehitab korteriühing neljakordse maja. Niisama kõrge maja püstitatakse ka Reimani tän. nr. 26. Raua ja Kreutzwaldi tän. nurgale tõuseb viiekordne maja. Neljakordse maja püstitab Börsikomitee Laiale tänavale. Peale selle aga on veel kavatsusel terve rida suuremaid ehitusi. Sellest kõigest nähtub, et ehitustegevus pealinnas on elav, aasta-paari jooksul kerkib oma poolsada uut „pilvelõhkujat“, mis tugevasti muudavad linna välist ilmet ja kahtlemata aitavad lahendada ka korteripuudust.
(Fotod artikli juures:
Suurlinlik Roosikrantsi tänav, avara sõiduteega ja kõrgete majadega
Tedrele kuuluv uus viiekordne elumaja S. Tartu maantee ja Reimani tänava nurgal
Sakala tänav uute majadega
Dr. Parkile kuuluv 5-kordne maja Kopli tänaval
Moodsate elumajade kvartaal Raua tänaval)

* * *

Roosikrantsi 16, August Naarise maja (1937 ostsid vennad Braschinskyd), arhitekt Eugen Sacharias. 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Tatari 6, Hans Puuseppa maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982 seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust)

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Suur-Patarei 9 / Jahu 1, Karl ja Minna Melleri maja, arhitekt E. Kreutzberg. 4-korruselisele majale on hiljem üks korrus peale ehitatud. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Tina 17 (artiklis ekslikult Tina 19), Marta Kutti maja, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pronksi 5 (algselt Pronksi 6), Marta Kaunismaa maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Köleri 32, Maria Reimeri maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Raua 29 (algselt Raua 31b), Vassili Käo maja, arhitekt Richard Falkenberg.
Raua 31 (algselt Raua 33b), Mart Käba ja Julie Sterni maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja, valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 71 (algselt Tartu mnt 81, artiklis ekslikult 84) / K. Türnpu 1, Johannes Lepbergi maja (1937. a. jaanuaris ostis Vadim (Valter) Bergmann), arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Viies korrus lisati ilma loata vahetult pärast hoone valmimist. Praegu bussijaama kõrval asuv maja ehitati raudtee ja laadaplatsi äärde. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Paremal Kunderi 14 / Kreutzwaldi 20, Benita Schottländeri (Girgensohn) maja (oktoobris 1939 ostsid Martin Saar, Evald ja Leonhard Kirnmann ja Theodor Rõuk), valmis 1937, arhitekt Eugen Habermann. Maja hävis sõjas, 1950ndatel ehitati selle asemele sarnane viiekordne hoone. Vasakul E. Lenderi eragümnaasiumi hoone, valmis 1935, arhitekt Herbert Johanson. Foto: Varamu 7/1938 lk 34 (digar.nlib.ee).

Tatari 37, August Lassi maja (juulis 1940 ostis korteriühing "Oma Pesa"), arhitekt Eugen Habermann, hilisem täiendus Eugen Sacharias.
Arvatavasti on artiklis Tatari 57 all mõeldud seda maja.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 32, August Indali (a-ni 1937 Inthal) maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 15 (algselt Kaupmehe 23), August Kapsi maja (1940 ostis korteriühing "Varjend"), valmis 1938, arhitekt Eugen Benard. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30), Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias.
Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Narva mnt 32 (praegu Narva mnt 12) enne sõda uut maja ei ehitatud.

Pronksi 3 (algselt Pronksi 4), Karl Tambergi maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

F. R. Kreutzwaldi 8 / Raua 14 (algselt Raua 40), Voldemar Kilkmehe maja (novembris 1939 ostis NSVL-i Kaubanduslik Esindus Eestis), valmis 1937, arhitekt Elmar Lohk.
4-korruselisele majale on hiljem viies korrus peale ehitatud.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla