Teisipäev, 23. aprill 2013

1935 - Tallinnas 300 ehitust


Vaba Maa 04.07.1935 lk 7
Tallinnas 300 ehitust.
dea.nlib.ee
Üle saja elumaja ehitamisel. – Neist 30 uut moodsat kivielamut. Moodsaid väikekortereid vallaliste jaoks.Ehitustegevus koondub kesklinna.
Tallinna suvises linnapildis valitsevaks jooneks tänavu on küll – ehitustegevus. Kesklinnas pole peaaegu tänavat, kus ei käiks ehitus või poleks käsil mingi senise hoone lammutamine. Vanade ehituste mahakiskumise keskkohaks on, teadagi, Roosikrantsi ja Pärnu maantee rajoon. Aga lammutatakse mujalgi: otstarbetult ehistatud krunte vabastatakse suuremate hoonete alla.
Plankpiirete tagant uute ehituste tellingite-kärjed piiravad südalinna üsna tiheda ringina.
Uusi kivist äri- ja eluhooneid, 4-5-kordseid, on valmimas peaaegu kõigis kesklinna osades – Roosikrantsi, Viru, Aia, Kentmanni tänavais, Kaarli puiesteel, Tõnismäel ja mujal. Samal ajal ehitatakse elavalt linna äärepoolsemates osades uusi puu- ja segaelumaju. Need tulevad majakordadelt ja krundi täisehitamise poolest muidugi vähemad kui kesklinna uued ehitused, kuid seevastu on puumaju arvukamalt. Torkab silma aga juba käesoleval ehitushooajal, et ehitustegevus hakkab koonduma senisest rohkemal määral kesklinna.
Sellega suureneb ka uute kiviehituste hulk, kuna kesklinna puuehitusi püstitada ei luba linna ehitusmäärused. Kiviehituste rajooni on koguni laiendatud mitmele linnaosale, et tõkestada uute puuehituste juurekasvu südalinnale lähedates tänavates. Rea kitsenduste tõttu, mis lähemal ajal kavatsetakse panna maksma, on arvata, et ehitustegevus linna ääreosadel järgnevail aastail jääb vähemaks, kasvab aga kesklinnas. Juba tänavu annab end tunda teatud tagasihoidlikkus vähemate elamute ehitamisel linna äärtel. Majakordade kõrguse ja krundi suuruse ja täisehitamise uute normidega puuelamute tasuvus langeb tunduvalt. Vähemate ehituskapitalide omanikkudele suuremate kiviehituste püstitamine käib aga enamail juhtumeil üle jõu. Lähemail aastail see võib isegi tuua kaasa teatava tagasimineku uute elamute juurekasvus arvuliselt. Ehitustegevuse uus suund tahab rakendada eraehituskapitalid peaasjalikult suurematesse ja kallimatesse kiviehitustesse kesklinna pealiiklemisteede rajoonis, et tõsta pealinna ehituslikku ja ruumilist ilmekust. Arvestade praegu teoksil olevate kavatsustega, ei jää kesklinnaosade väljaehitamise püüded tagajärjeta – uute kivimajade püstitamist südalinna järgneval ehitushooajal on oodata veel suuremal määral kui tänavu.
Ehitusi Tallinnas on praegu käsil 300 ümber, millest osa langeb tööstuste ja ümber- ja juureehituste arvele. Uutest tööstushoonetest tulevad mõned õige mahukad, nagu ETK tubakatehas j.t. Ruumide laiendamine ja täiendamine on teostamisel rohkem kui 20 tööstusettevõttes.
Uusi elamu-ehitusi on käsil saja ümber, neist 30 kivimaja, ülejäänud puu- ja segaehitused. Kentmanni tänavale tuleb kolm uut suuremat kivimaja, millest kaks maja juba valmis, üks ehitamisel. Uue 6-kordse kivielumaja omanikuks Kentmanni tän. 11 on H. Tui. Selles majas on 11 mitmetoalist korterit, mis varustatud kõigi mõnusustega, nagu: keskküte, vannitoad sooja ja külma veega, seintesse ehitatud kapid, parkettpõrandad, tõstetool ja katusrõdu päikesevannide võtmiseks. O. Suursöödi ja K. Brandiese 4-kordsed kivimajad samas tänavas püstitatakse samuti eluhooneteks, 10-11 ajakohase korteriga. V. Roosikrantsi tän. 4 kerkib K. Lentsi 6-kordne kivimaja, mis alumisel korral mahutab rea kaupluseruume ja ülemistel kordadel kümmekond mitmetoalist korterit. J. Demini 4-kordsesse kivimajja S. Roosikrantsi tän. 19 ehitatakse kolm suuremat äriruumi ja 7 kõigi mõnusustega varustatud korterit; majja tuleb ka tõstetool. Kõrval asuvale A. Jnthali 4-kordsele kivimajale ehitatakse viies kord peale.
Kaks 5-kordset moodsat kivimaja on ehitamisel kõrvuti Vana-Viru ja Aia tän. nurgal. H. Reimelti majja tuleb 7 kaupluseruumi ja 12 kolme- kuni neljatoalist korterit, K. Valteri majja – 10 kahe- kuni kolmetoalist korterit ja kaupluseruumid alumisel korral. Korterid neis majades varustatakse eraldi vannitubadega ja muude mugavustega. Tõnismäel nr. 4 valmib S. Rutkovsky 4-kordne kivimaja, kuhu tuleb 8 kolme- kuni neljatoalist korterit, keskküttega, sooja ja külma veega varustatud vannitubadega jne. Jakobsoni tän. 45 asuvas uues 5-kordses A. Kalda kivielumajas on 10 kahe- kuni kolmetoalist korterit. Raua tän. ehitatakse kaks uut 4-kordset kivimaja. E. Linkvesti maja on juba katuse all ja käivad väliskrohvimise tööd. Sellesse majja tuleb 3 korterit iga korra peale, kokku 12 korterit, neist 8 korterit 3-toalised ja 4 korterit 2-toalised, varustatud omaette vanni- ja teenijatubadega. Teine uus 4-kordne kivimaja samal tänaval kuulub M. Veldemannile ja sisaldab samuti kümmekond ajakohast suuremat elukorterit. 3-4-kordseid kivimaju on ehitamisel veel S. Tartu, Narva ja Paldiski maanteedel, Wiedemanni, Karu, Weizenbergi ja Kaupmehe tänavais. Kolm 2-kordset kivimaja on ehitamisel Koidu, Poska ja Varblase tänavais.
Enamikus uutest kivimajadest kesklinnas korterid ehitatakse 2- ja 3-toalised, milliste korterite järele praegu nõudmine kõige elavam. Suurem osa kortereid varustatakse omaette vannitoaga, kuna senised kogemused on näidanud, et üldvanniga ei rahulduta ja see leiab vähest kasutamist. Mitmes uues majas on ehitatud moodsaid väikekortereid ka vallaliste jaoks. Need on ühe toaga, köögi, esiku ja omaette vanniga. Kivimaju on paiguti püstitamisel ka linna äärtel. Kalaranda ehitab kalakonservitööstuse omanik Varik uue 3-kordse kivimaja. Alumisele korrale tulevad tööstuse- ja kaupluseruumid omaniku ettevõtte jaoks ja ruumid ühele peenmetallitööstusele, teisele ja kolmandale korrale – elukorterid, enamikus 2-toalised, mis varustatud mõnusustega, nagu omaette vannitoad jne.
Uusi 3-kordseid puuelumaju on ehitamisel 20 ümber. Need on viimased 3-kordsed puumajad, kuna ehitusseaduse muutmise seadusega uusi puumaju käesolevast aastast alates lubatakse ehitada Tallinnas ainult 2-kordsetena, kusjuures mansardkord loetakse üheks korraks. Vaestekooli tän. 5 kerkib terve blokk 3-kordseid nägusaid puumaju, kõik läbi fassaadi ulatuvate kivist trepikodadega. Kaks 3-kordset puumaja seal on juba ehitatud valmis, kolm maja: – J. Tiitsmanni, O. Kääriku ja J. Ruuse – alles pooleli. Korterid neis uutes majades tulevad 2-3-toalised, omaette vannitubadega. Uusi 3-kordseid puumaju on ehitamisel veel Linda tän., Jakobi tän., S. Patarei tän., Jnvaliidi tän., Koidu tän., S. Juhkentali tän, ja mujal.
Kahekordseid uusi elumaju on linna äärepoolsemates osades ehitusel terve rida, kokku 30 ümber. Enamalt jaolt nendesse majadesse korterid tulevad 1-2-toalised. 2-kordseid puumaju on ehitusel K.-Ameerika tän. 12, Lille tän. 5, Koidu tän. 110, Veerenni 5, S. ja V. Patarei nurgal 21, Tondi ja Seebi tän. 39/1, Planeedi 7 ja mujal.
Ühekordseid puuelumaju on püstitamisel peaasjalikult uutes elamisrajoonides linna äärtel, Kristiine heinamaal j.m. Käsil on ehitusi 20 ümber – Püü, Kolde, Heina, Sõstra, Juure, Preesi, Luite, Tedre, Laane, Keemia, Käo, Leete, Välja ja Õle tänavas.
Kevadel hoogsalt alanud ehitustegevust varasuve poole hakkas pidurdama oskustööliste puudus ehituse alal. Suure nõudmise tõttu on ehitustööliste palgad tõusnud isegi kuni 100 prots. Eelmise aasta 25 sendi asemel maksetakse nüüd ehitustöölistele tunnis 40-50 senti. Vähema kapitaliga ehitajatele kallimad tööpalgad on toonud isegi tõsiseid raskusi ehituste lõpule viimiseks.
Korterioludesse, eriti mõnusustega korterite alal, eelseisev sügis toob uute elumajade valmimisega mitmeti parandust. Üksi kesklinna ehitatakse juure uusi suuremaid elukortereid 2-300 ümber, peale selle valmib mitusada uut elukorterit puumajades, mis samuti varustatud mitmesuguste mõnusustega ja pretendeerivad rahuldama nõudlikumaid korteriostjaid.
* * * 

Kentmanni 11b, Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla
Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles
1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 32a, Ljubov Brandese (a-ni 1936 Brandies) maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla


Roosikrantsi 19 (algselt Suur-Roosikrantsi 19), Ida Demini maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.

Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 5b (artiklis ekslikult Tõnismägi 4), Sergei Rutkovsky (Rudkovsky) maja.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla


Võrgu 3, Tavi Variku maja Kalarannas. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 65 (algselt Raua 61) / Vilmsi 8, Emilie Linkvesti maja, arhitekt Karl Tarvas.
Foto:
21.04.2013, R. Vaikla

Faehlmanni 17 (algselt Jakobsoni 45 / Hõbeda 17), Aleksander Kallase maja (1937 ostsid Konstatin ja Linda-Marie Trakmann), arhitekt Eugen Sacharias. Algselt 3-korruselisele majale lisati peagi neljas ja viies korrus. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar