neljapäev, 23. mai 2013

1937 - Hotell Palace


Uudisleht 22.09.1935 lk 8
Tallinn saab uue moodsa hotelli
6-kordne pilvelõhkuja Vabadusplatsi ja V. Roosikrantsi tänava nurgale. – 50 numbrituba, vannitoad, toiduliftid
Palju on kirutud ja kirjutatud korralikkude võõrastemajade vähesuse üle Tallinnas. Eriti rängalt annab see puudus end tunda suveti, aasta-aastalt suureneva turistide hooaja kestel. Kahes-kolmes paremas hotellis on toad ettetellitud kuude viisi. Möödunud suvel oli rida piinlikke vahejuhtumeid välismaalastega: kord tegid lutikad numbritubades liiga, kord pidid külalised läbi rändama pool linna, enne kui said vaevalise ööbimispaiga. Aastaid on kavatsetud moodsa hotelli ehitamist pealinna.
Tallinna majaomanikul J. Mürgil on praegu eeltööd käimas ajanõuetele vastava hotelli ehitamiseks Väike Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgale. See ei tule küll mingi luksuslik suurhotell, kuid küllalt suur ja moodne, et rahuldada nõudlikemaidki välismaalasi. Hotelli projekte on koostanud arhitekt E. Lohk. Hoone Vabaduseplatsi-poolne osa tuleb kuuekordne ja on 31 meetrit pikk, V. Roosikrantsi ulatuv osa on viiekordne, pikkusega 42 meetrit. Hoone Vabaduseplatsi-poolse osa kõrgus on 23 meetrit, seega pisut madalam Eka pilvelõhkujast.
Ehitustöödega tahetakse alustada niipea kui saavutatud kokkulepe ettevõtjatega. Alul ehitatakse täiesti valmis ainult Vabaduseplatsi-poolne osa, kuna hoone lõplikult valmiks tuleval sügisel.
Hoone ehitatakse telliskivist, raudbetoon lagedega. Äriruume tuleb kummagisse majatiiba kaks.
Alumisel korral asuvad hotelli vastuvõturuumid, hall ja suur söögisaal. Kahekordsel keldrikorral on ühes osas keldrid ja mitmesugused majandusruumid ning teises äride laod, keskküte jne.
Ülemistele kordadele tuleb 50 numbrituba, vannitubadega, milles alati soe ja külm vesi. Peale numbritubade on igal korral veel suuremad kahetoalised elukorterid, teenijatetoad, toiduliftid jne. Kuuendale korrale on nähtud ette seitsmetoaline korter mitmesuguste kõrvalruumidega majaperemehele enesele.
Projekti koostamisel on käidud põhimõtte järele, luua mugavad ja koduselt mõjuvad ruumid.


dea.nlib.ee
Päevaleht 12.10.1935 lk 2
Vabadusplatsi ümbrus muutub
Kerkib mitu suurehitust
Peetri hotelli lammutustööd juba algasid. Kohtame hotelli peremeest J. Mürki ja ajame sõna juttu.
– Peetri hotell, nagu näha, elab viimseid päevi?
– Jah. Kolisime neil päevil välja.
– Uue võõrastemaja ehitamine algab siis juba varsti?
– Kohe, kui vana hoone lammutatud. Kui ilmad lubavad, saame ehk alusmüürid ja keldrikorra valmis. Ehitusplaan, mille valmistas arhitekt Lohk, on juba ehitusosakonnas kinnitatud.
– Kuidas siis uus võõrastemaja välimuselt oleks?
– Hoone ehitatakse 5-e kordne, telliskividest ja raudbetoonist lagedega. Kõrgus on 21½ meetrit, seega natuke madalam EKA majast. Võõrastetube tuleb 50 ümber. Igas toas soe ja külm vesi ning muud ajakohased mõnusused. Allkorrale tuleb 3 äriruumi. Võõrastemajja minnes tuleb kõigepealt suurem eesruum ja siis, üks aste kõrgemal, avar võõrastemaja hall ehk ootesaal moodsa sisustusega. Sellaseid halle on igal korral. Neis võivad võõrastemajas peatujad võtta vastu külalisi, veeta vesteldes aega või lugeda. Edasi leidub võõrastemajas allkorral suur söögisaal. Alkoholi võõrastemajas ei ole. Ehitatakse kaks lifti, üks külalistele, teine võõrastemaja tarviduseks, nagu toitude tõstmiseks köögist söögisaali jne.
Maja üldmaht on 12.000 kuubikmeetri ümber.
Vabadusplats Väike-Roosikrantsi tänava nurgal saab nii hoonestiku dekoratsiooni täiendusena uue moodsa hoone juure. Kahju ainult, et kahe suure maja vahele jääv madal kinohoone jätab järsu lünga hoonestiku üldfassaadi.
Edasi paisub uute majade piirkond Väike-Roosikrantsi tänavale, kus areneb dr. Wulffi 5-kordse maja ehitus. Ja Väike- ning Suure-Roosikrantsi nurgal saab juba katuse alla Kinnisvarade Seltsi suur 6-kordne kivimaja.
Elektritrammi-liini valmides S.-Pärnu maanteel likvideeritakse trammiliin S.-Roosikrantsi tänaval. Siis koristatakse ka ringroopad Vabadusplatsil. Trammiliin S.-Pärnu maanteel tuuakse V.-Roosikrantsi tänava kaudu Jaani tänavale.
Eeltähendatud uute majade valmides omab Roosikrantsi tänavate rajoon ja Vabadusplatsi lähem ümbrus hoopis uue ja suurlinnalikuma ilme.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 16.01.1937 lk 6
Tallinn sai uue moodsa hotelli.
J. Mürki „Hotell Palace“ avati.
Tallinna Vabadusplatsi ääres on tuntud majaomanike tegelasel Joh. Mürkil valminud uus kuuekordne ehitis, mida ta hakkab kasutama hotellina. Uus võõrastemaja – „Hotell Palace“ avati võõrastele täna, laupäeval, 16. jaanuaril. Uus hoone on ehitatud endise „Peetri“ hotelli asemele.
Kutsutud külalistele oli korraldanud Joh. Mürk koos abikaasaga vastuvõtu reede õhtul, tutvustades ühtlasi uue hotelli sisemust. Külaliste hulgas viibis Tallinna linnapea kindral J. Soots, siseministri abi E. Maddisoo, politseivalitsuse direktor R. Veermaa, Tallinna prefekt N. Reiman, politseivalitsuse abidirektor J. Sooman, abilinnapea A. Uesson, „Eeks-Maja“ direktor H. Suursööt j.t.
Linnapea J. Soots oma lühikeses ja lõbusas tervituskõnes tähendas, et Joh. Mürk on selle majaga ületanud ise-ennast. Kui linnavolikogus paari aasta eest oli kõne all Vabadusplatsi ja Väike-Roosikrantsi tänava ümberkorraldamine ning nõuti, et sinna ei tohi ehitada alla 5-kordset maja, siis majaomanike esindajana J. Mürk vaidles sellele kõvasti vastu, kuna see olla liiga kõrge nõudmine. Varsti seejärele aga tuli J. Mürk ehitusosakonda ja laskis kinnitada kuuekordse maja plaani. Ja nüüd ongi see nägus maja valmis. Tallinn on rõõmus igast uuest hoonest, ja eriti veel suursugusest majast.
Majaomanike koja juhatuse nimel võttis sõna Rahvapanga juhataja A. Kask, kes soovis J. Mürgile ja abikaasale palju õnne uues kodus.
J. Mürk oma sõnavõtus tähendas, et ta on püüdnud uut hotelli rajada nii, et see oleks ka keskmisele kodanikule kättesaadav. Luksust võib ju taga ajada, aga see ajab ka hinnad kõrgele.
Nagu hiljem hotelli vaatamisel selgus, on omanik J. Mürgi hinnang siiski küllalt tagasihoidlik, – uus hotell on täiesti moodne nii oma ehituselt kui ka sisseseadelt. Tuntud arhitekt E. Lohk on osanud anda ruumidele õige jaotuse, nii et majas liikudes on hea ja kodune tunne. Seda tunnet süvendab veel omaltpoolt täiesti uus ja ajakohane sisustus, mis hotelliperemehe J. Mürgi poolt on muretsetud. Üldse kõik asjad tolles hotellis on uued, alustades lauanõudest ja lõpetades põrandavaipadega ning voodipesuga.
„Hotell Palace“ sisaldab üldse 48 tuba võõraste jaoks maja neljal korral. Alumine kord on kasutatud restorani jaoks ja seal on ka paar äri välja üüritud, kuna kuuendal korral on J. Mürgi oma korter. Võõrastemaja tubasid on saada igas suuruses, alustades lihtsast üheinimese toast kuni kahetoalise „korterini“ koos vanniga. Hinnad on vastavalt 3,5 kroonist kuni 12 kroonini ööpäeva eest. On ka selliseid võimalusi, et kaks kahevoodiga tuba saab ukse kaudu ühendada, nii et uus hotell võib vastu võtta igasuguseid külalisi, niihästi kõrgeid ametikandjaid, kel peab olema vastuvõtutuba ja magamistuba eraldi, samuti ka suure perekonnaga inimesi ja üksikuid reisijaid. Igas toas on telefon ja pesemiseks on igas toas alati saadaval soe ja külm vesi. Ka paljud üksikud toad on vanniga.
Igal majakorral on avar hall või saal, mis on sisustatud mugava mööbliga, kus võib oodata, lugeda või kirjutada. Mööbel neis hallides on igal korral ise stiilis – esimesel korral terasmööbel, teisel stiliseeritud rokokoo, kolmandal Eesti stiilis ja neljandal korral nahkne kabinettmööbel. All vestibüülis, mis on varustatud ka kaminaga, leidub moodne pehme mööbel. Need saalid annavad igale majakorrale eraldi koduse ilme.


dea.nlib.ee
Vaba Maa 16.01.1937 lk 5
„Palace-Hotel“ avati.
Kuuekordne moodne võõrastemaja Vabadusplatsi ääres.
Vabadusplatsi ääre endise Peetri hotelli asemele hr. Mürgi poolt ehitatud uus võõrastemaja „Palace-Hotel“ on nüüd lõplikult valminud, nii et juba täna algas seal reisijate vastuvõtmine. Uue võõrastemaja avamine sündis eile õhtul, mis puhul omanik oli kutsunud sinna linna, sise- ja teedeministeeriumi esindajaid ja teisi isikuid. Linnapea kindral Soots soovis hr. Mürgile õnne uue nägusa maja püstitamise puhul, tähendades, et hr. Mürk on uue kuuekordse võõrastemaja ehitamisega ületanud iseennast. Mitte veel ammu on olnud hr. Mürk arvamisel, et Vabaduseplatsi ääre isegi 5-kordsete majade püstitamine käib ülejõu. Kuid nüüd on ta ise ehitanud kogunisti kuuekordse. Majaomanike koja poolt tervitas hr. Mürki dir. A. Kask, kes huumoririkkas kõnes esile tõstis hr. Mürgi teeneid seltskondlikus töös ja õnne soovis talle oma kodu rajamisel. Võõrastemaja mugavas einelauaruumis viibisid külalised elavas vestluses hiljaööni.
„Palace-Hotel“ on, nagu tähendatud, 6-kordne. Alumisel korral on võõrastemaja büroo ja ooteruum ning einelaud ja vastu Pärnu maanteed ka paar äriruumi. Ülemisel viiel korral asuvad numbritoad. Igal korral on omaette avar ooteruum, mis sisustatud eri stiilis. Numbreid on uues võõrastemajas umbes 50. Neist osa ka kahetoalisi. Toad on ehitatud nii, et neid võidakse ka tarbekorral ühendada. Suuremate tubade juures on ka vannituba, kuna vähematel tarvitada üldvannid. Numbritubade konstrueerimisel on silmas peetud moodsate võõrastemajade nõudeid. Riiete- ja pesukapid, samuti ka pesemiseruum on ehitatud seintesse. Kõigis tubades on moodne mööbel, mis valmistatud peamiselt „Massoprodukti“ ja osalt Lutheri poolt. Ka armatuur on valitud väga maitsekas. „Palace Hotel’i“ toad oma sisustuselt ja maitsekuse ning mugavuse poolest on võrdsed Soome ja Rootsi paremate võõrastemajadega. Igas toas on telefon. Ka õhuvahetuse eest on hoolitsetud otstarbekohase ventilatsiooniga. Uudiseks on uste käepidemed, mis võimaldavad käepideme vajutusega automaatselt seestpoolt ust lukustada. Võõrastemaja külalistele on tarvitada lift, mis läbistab kõiki kuut korda. Lift on väga ruumikas ja ehitatud Krulli tehastes Tallinnas. Peale selle on veel eri lift einelaua teenistuses ja ka õhupost, mille kaudu võib tellimisi ülakorralt otseselt kööki ära anda. Musta pesu koondamiseks on eri seadeldis, mis võimaldab ka viimselt korralt pesu juhtida läbi vastava toru pesukööki.
„Palace-Hotel“ oma sisustuselt ja mugavustelt on kõigiti eeskujulik ja selle avamisega on meil nüüd Tallinnas hotelliasjanduses jälle samm edasi astutud. „Palace-Hotel“ ehitati arhitekt Lohki plaanide järele ja tema järelevalvel on sündinud ka hotelli seesmine kaunistamine ja sisustamine.


dea.nlib.ee

Vaba Maa 18.01.1937 lk 7
Tallinna esinduslikus suurhotellis 

Tutvumiskäik „Hotell Palace’is“. Tallinn jõuab euroopalikule hotellikultuurile
Laupäeval, 16. jaanuaril avati Tallinnas Vabadusväljakul uus võõrastemaja „Hotell Palace“, mille oma endise võõrastemaja „Peetri“ asemele püstitas majaomanike tuntud tegelane Joh. Mürk. Avamine toimus Tallinna linnapea kindral J. Sootsi, teedeministeeriumi, siseministeeriumi, ajakirjanduse ja majandusringkondade väljapaistvamate esindajate osavõtul.
Maja ehitamisele asudes J. Mürk tutvus Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Soome moodsate hotellide ehituse ja sisustusega, et püstitada hotellipalee, mis vastaks moodsa aja kõigile nõuetele. Meie hotelliasjandus oli kuni viimaste aastateni päris lapsekingades ja see oli meile välismail ainsaks halvaks reklaamiks, eriti turismiasjanduse edukale arenemisele takistuseks. Asudes seisukohale, et vana lappimise ja kohendamisega ei saa saavutada täiuslikkust, J. Mürk otsustas ehitada võõrastemaja, mille juures oleksid juba ette nähtud kõik head küljed, mis praegusaja ehituskunst ja tööstuslik tehnika suudavad anda moodsa elamukultuuri alal.
Arhitekt Lohk valmistas plaani ja ehitus anti Tretjakevitsch ja Treubecki ehitusfirmale, kes 12 kuuga ehitas valmis 6-kordse suurhotelli. Võõrastemaja ehitamisel ja sisustamisel aitas oma materjalide ja toodetega kaasa 17 firmat, kellest igaüks andis oma parima. Maja omaniku J. Mürgi juhtmõte hotelli püstitamisel oli: ainult parimaist parim on küllalt hea maja jaoks, mis peab tähistama uut ajajärku Eesti hotelliasjanduse ja väliskülaliste vastuvõtmise alal. Seetõttu ei hoitud ka kokku kuludega, vaid nõuti kvaliteeti nii materjalis kui ka töös. Tulemuseks on, et vastavatud võõrastemaja tõttu on Tallinn astunud suure sammu ligemale Lääne-Euroopa arenenud hotelliasjandusele ja ligineb sealsele kõrgele tasemele.
4 majakorda on hotelli all, külaliste kasutada andes 50 tuba. Alumisel korral on mõned äriruumid ja kuuendal korral peremehe enda eluruumid. Külaliste autode jaoks on hoovis ruumikas autogaraazh.
Suurem osa tubadest on varustatud omaette vannitubadega, igas toas on omaette riietekapid, tualettruum ja jooksev soe ja külm vesi. Endastmõistetavalt on kõik toad varustatud ka telefoniga, nii et külalised võivad iga silmapilk oma eluruumist saada ühenduse hotelli personaliga, teistes tubades elavate isikute ja linnaga.
Nõudlikumate külaliste jaoks on sisustatud suuremad hotellikorterid, apartemendid, mis koosnevad esikust, kahest toast, pehme mööbliga sisustatud saalist ja vannnitoast. Need on määratud reisijaile, kes võivad maksta rohkem ja ka reisil olles soovivad niisamasugust luksust kui koduski.
Juba hotelli vestibüüli astudes võib saada ettekujutuse heast maitsest ja soliidsest väljatöötamisest hotelliruumistiku sisustamisel. Alumisel korral asuv suur hall on sisustatud tammepuust mööbliga, mis kombineeritud nikkelosadega. Mööbli valmistas a.-s. „Massoprodukt“ arh. Lohki kavandite järgi. See ettevõte, millel on pikaajalisi kogemusi hotellide sisustamisel, on koos arh. Lohkiga leidnud hotellimööbli valmistamisele väga õnneliku lahenduse ja siin võib öelda, et töö kiidab tegijat.
Hallis ei puudu ka kamin, mille ees võib inglaslikult istuda ja lõkketule juures juttu puhuda. See on oluline eriti inglastest reisijate suhtes, sest inglane majas ilma kaminata on nagu kala kuival maal.
Esinduslik restoran-söögisaal asub samuti esimesel majakorral. Hr. J. Mürk alul kavatses restoraniruume oma võõrastemajja üldse mitte ehitada. Kuid siis suutsid selle ala asjatundjad teda veenda, et külalistel siiski on sobivam süüa oma hotellis ja võtta seal vastu külastajaid, kui minna sööma mujale. Kuid küllap see lokaal kujuneb eelistatuimaks lõunatamiskohaks ka pealinna oma nõudlikumale publikule.
Söögisaali põrandakate on omapärane: mitte linoleum, mitte parkett, vaid Hiiu-Kärdla kalevivabriku poolt selleks eriti valmistatud paks paprika-sinine vaip, mis katab põranda seinast seinani. Söögisaali dekoratiivsele külejele aitavad palju kaasa valgustuskehade tööstuse „Rex“ valgustuskehad laes ja seintel. Kõik on lihtne, kuid suurejooneline ja pidulik. Söögisaali portselan-lauanõud on Kaarmanni portselankaupade suurärist, samuti ka kõik vaasid.
Hotellitoad algavad teisest majakorrast.
Tõustes treppi mööda üles, võib panna tähele, et trepiastmed on tammeparketist. Parkett trepile ja tubade põrandatele on pärit Herodese kaubamajalt, osalt kodumaise, osalt välismaise päritoluga, kuid endastmõistetavalt parim, mis on saada. Herodese kaubamajalt on ka glasuurkivid vannitubades ja tualettruumides, mis võimaldavad pidada eeskujulikku puhtust ja helevalge värvi tõttu ruumidele annavad helge ilme. Siin on mainitud firma oma võimetest annud veenva tõenduse.
Mis puutub parkettpõrandatesse, siis nende puhastamiseks ja poleerimiseks kasutatakse Ameerikast toodud eriaparaati, mis Eestis on esmakordselt kasutamisel. See elektrijõul töötav masin on end välismaade suurhotellides tutvustanud nii heast küljest, et hr. J. Mürk muretses selle ka oma ettevõttele.
Igal majakorral on hall numbritubade vastas külaliste kasutada lugemistoana ja ajaviitekohana. Iga majakorra hall erineb teisest mööbli ja üldise stiili läbi, kuigi ruumide jaotus on ühtlane. Esimese tubadekorra hallis on moodne terasmööbel a.-s. Lutherilt. See hall on tugevasti mõjutatud planeet Saturnist, sest elektriarmatuuride ümber on n.n. saturni rõngad. Elektriline varustus siin ja osaliselt tubades on firmadelt Tilga ja Ko ja AEG-lt.
Teise hotellikorra halli mööbel on moderniseeritud rokokoo-stiilis. Kolmandas hallis on meie seisukohalt maja huvitavaim mööbel – vana-eesti stiil moderniseeritud kujul, lihtne, kuid soliidne ja rahulik. Viimasel korral on hallis nahkne kabinett-mööbel.
Maja iga kord oma sisustusega loob omaette stiili ja õhkkonna. Igas toas on midagi erinevat, olgu see siis mööbli või (AEG) valgustuskehade stiilis, kõnelemata tapeetide värvist. Seega hoitakse ära võõrastemajatubade tavaline lootusetult-üksluine ilme ja luuakse külalistele valikuvõimalusi.
Suuremate võõrastetubade ja hotellikorterite juures asuvad omaette vannitoad on oma tööga tuntud firma Tõnisson ja Ko. poolt sisustatud ja varustatud moodsalt ja otstarbekohaselt.
Samuti on Tõnisson ja Ko. poolt ka keskkütte-sissesead. Mainitud firma on ehitanud vannitubade, vesivarustuse ja keskkütte sisseseaded kõigile meie suurematele võõrastemajadele: „Roomale“, „Bristolile“, „Kuld Lõvile“ ja teistele suurematele ehitustele. Selle firma töö on oma kvaliteedilt sedavõrd hästi tuntud, et ei vaja enam erilist allakriipsutamist. „Palace-Hotellis“ paeluvad sama firma töökodade töödest pilku eriti pesemisseadeldised oma puhta väljatöötamisega ja kauni välimusega.
AEG on omalt poolt uuele võõrastemajale välist effekti annud neoon-lampide valgustusreklaamiga ettevõtte „nimekaardi“, sildi kujul.
AEG oli esimene, kes hakkas Eestis propageerima neoon-valgustusega valgusreklaame, mis nüüd on võetud tarvitusele rea suuremate ettevõtete ja asutuste juures ja kujutab endast ühte silmatorkavamat reklaamimoodust. Seejuures neoon-valgustuse kasutamine tuleb odav – ainult 3 s. tund suure reklaamkirja pealt.
Tähelepanuväärset meie mööblitööstuses.
Firma A. M. Lutheri poolt valmistatud „Hotell Palace’i“ magamistoa mööbel on nagu loodud hotellitoa mõõtude kohaselt. Madalate voodipeatsite mõjul tekib mulje ruumikusest, millest sageli tunneme puudust hotelli väikeses toas. Voodite puhul üldse saame kujutluse moodsast puhkemööbli esemest – kushetist, nii et mulje tavalisest hotelli magamistoast ei saagi kerkida esile. Väikestes madalates öökappides pole enam midagi tollest vanamoodsest öökapist, mida tarvitati kunagi, nad täidavad vaikivate teenritena oma ülesandeid väsinud reisija vastu, kes voodis lamades võib sinna mugavalt asetada loetud raamatu jne., ilma et tarvitseks sirutamisel väänata käsivart. Nagu näha, on a.-s. A. M. Luther viimastel aastatel oma toodangu täiesti kodumaise turu nõuetele kohandanud, mille juures „Lutherma-mööblil“ tuli ületada rida raskusi. Arvestades Lutheri seeriaprintsiipi, on „Hotell Palace’is“ üllatav näha, et Luther tööstuse maitseka ümberkorraldamise ja ratsionaalse tootmise abil suudab veenda publikut, et tüpiseerimine ja standardiseerimine ei tarvitse veel sugugi tähendada liig kainet shablooni. Ka otstarbekohasuse põhimõttest lähtudes võidakse valmistada mööblit, mille kujus avaldub õilis proportsioon ja pääseb maksvusele lihtsa materjali struktuuri ilu.
Kõikjal on mugavat kodusust, kuid on ka luksust.
Mainime kas või kookosvaipu ja jalamatte treppidel, mis saadud kaubamaja „Estika“ suurest valikust sel alal. Needki on kooskõlastatud ruumide muu sisustusega. Klaasitööstus a.-s. „Frankonia“, mis oma uuema osakonnana on avanud klaasist sisedekoratsioonide valmistamise äridele, tutvustas end heast küljest „Kawe“ shokolaadivabriku esindusliku kaupluse dekoratsioonidega Harju tänaval, mida alles hiljuti avamise puhul võisime imetleda. Hotellipalee jaoks on a.-s. „Frankonia“ annud peegleid.
Suur tähtsus ruumide sisemusele ilme andmisel on kardinatel ja ukse-eesriietel. Selles osas „Palace-Hotellis“ hiilgab „Estonia“ teatrimajas asuv Laane ja Mutti soome riidekauplus. Sealt on pärit hotelli välismaise päritoluga fileekardinad, ukse-eesriided ja põrandariided. Mustrite ja kvaliteedi poolest esmajärgulised, need esemed annavad hea tunnustuse mainitud firma võimele anda suures valikus kvaliteetkaupa.
Sisemised maalritööd ja kunstmarmortööd on tarvitajateühing „Maja“ poolt tehtud suure hoolega ja asjatundmisega, mis on suuteline äratama usaldust tema töö vastu.
Moodne, kuid rahulik ja soliidne, luksuslik, kuid mitte tõusiklik, vaid peenemaitseline, mugav, kuid seejuures siiski asjalik ja otstarbekohane – nii võiks kokkuvõttes iseloomustada uut suurhotelli. Ehitaja-omanik on tahtnud luua eeskujuliku hotelli ja 17 firma kaasatöötamisel on see õnnestunud, mille juures igaüks neist on täitnud oma ülesande tunnustusväärivalt.
Lõpuks mainitagu veel sekeldusi hotelli avamisega. Ehitajatelt võeti hoone vastu juba 15. dets. 1936. a. Siis leidis linna ehitusosakonna komisjon, et maja on Roosikrantsi tänava poolsel küljel 23 meetrit kõrge, tohib olla määruste järgi ainult 21,5 meetrit. Peale selle on tubade kõrgus 2 sentimeetrit vähem nõutud normist. Kuidas need „äpardused“ juhtusid? Ehituse plaan kinnitati 1935. a., kuid kõrguse-ülemmäär pandi maksma aasta hiljem, 1936. a. Mis puutub tubade kõrgusse, siis J. Mürk mõtles, et kavatsetud linoleum-põrandakate on liig odav ja kehv, ta laskis kõigisse tubadesse panna tammeparketi, mis tõstis põrandapinna kahe sentimeetri võrra kõrgemale. Maja ei saadud avada ja isegi omanik ei võinud kolida sisse korterisse, sest maja ei vastanud määruste nõuetele! Olukord oli selline, et lõhu kas või uus maja ära ainult selletõttu, et ehitus on paar meetrit kõrgem ja tubade põrand on parema materjali tõttu natuke kõrgem. Pentsiku olukorra lahendas teedeministri resolutsioon ja Tallinna moodsaim võõrastemaja võidi avada ilma ... ümber ehitamata.
–kene.


Uus Eesti 25.01.1937 lk 4
Salmi-Jaak
Tehnika teeb imet...
/.../
„Palagee“.
„Kuhu lähed?“
„Lähen „Palageesse“!“
Või jälle:
„Lähen „Palatseesse“!“
Need laused pole minu ajusünnitused, vaid niisuguseid ütlusi võib kuulda sageli. Imestada pole siin midagi, sest kust peab meie inimene teadma, kuidas hääldab inglane sõna „Palace“.
Neil päevil ristiti sama nimega jällegi uus maja. Ei tea, kui täpselt hääldab seda nime personaalgi. Et meie vanem põlv, kes pole õppinud inglise keelt, seda nime valesti hääldab, selles pole kahtlust. Kuid ega kõik nooredki pole ingliskeelsed. Mõni kodus rohkem prantsuse keelega. Või jälle pole õnneks olnud tal üle keskkooli läve astuda. Küsime, milleks me omi asutusi ja ettevõtteid ristime nii agaralt võõrkeelsete nimedega? Või vähemalt võtkem ja kirjutagem neid nimesid nõnda, nagu nõuab meie keel ja kirjaviis. Et ka meie ise saaks neid nimesid suhu võtta. Praegusel kujul aga lihtsalt tapame endid võõrkeelte purssimisega. Miks ei või võõrad pisut purssida ka meie keelt? Las murravad oma häälepaelu. Eestlasi käib Rootsis hulgana. Kas sellepärast keegi seal ristib oma hotelli „Koiduks“ või „Hämarikuks“.
Meie keele iseäralduste vastu oli meie vanaaegsetel pastoritel hoopis rohkem pieteeditunnet. Päris lust on lugeda vana Vändra õpetajat K. Körberit, kui ta oma ajalooraamatus kirjutab julgelt ja mehiselt ning puhteestipäraselt Wilhelmi asemel Willem, Friedrichi asemel Widrik, Gotfriedi asemel Kotwrid ja Rudolfi asemel Rudolw. Miks ei jäänud me oma kirjakeeles hiljemgi niisusguse nimede eestistamise juurde? Eks kutsu ju soomlased Rootsi kuningat Gustavit Kustaaks ja katki pole midagi. Tänapäeval aga otse võdiseme iga välismaise nime ees.
Ma hüüaksin nimede asjus: tagasi Körberi manu!


Hiljemalt detsembrist 1936 asus hotelli Palace hoone Pärnu mnt poolses tiivas (Pärnu mnt 14) juuksuriäri Ilotar.
Hiljemalt veebruarist 1937 asus hotelli Palace I korruse nurgapealses äriruumis Eesti-Vene Kaubandusühingu J. Nihtig ja Ko näiteruum, mis mõne aja pärast läks üle vastasutatud AS-ile Eveka (tuletati ilmselt Eesti-Vene Kaubandusühingu esitähtedest) ja 1938. a. suvel viidi üle Tatari 28.
1938. a. keskpaigast kuni 1940. a-ni asus hotelli Palace I korruse nurgapealses äriruumis autoäri AS Mercantile, autotehaste Dodge, Stoewer ja Tempo Eesti esindaja. 1939. a-l asus samas ka Poola lennuliinide LOT esindus.
* * *

Vabaduse väljak, "Hotell Palace" 1937.(?) aastal. Foto: Eero Olanderi kogust.

Vabaduse väljak, "Hotell Palace" 1937.(?) aastal. Foto: Eero Olanderi kogust.
* * *

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar