Linnamajad: 1936 - Tallinn ehitamise palavikus

dea.nlib.ee

Uus Eesti 22.11.1936, lk 3
Tallinn ehitamise palavikus.
Uusi hooneid kerkib kui seeni. – Kaheteistkordne pilvelõhkuja Viru ja Aia tänavate nurgale?
Vabadusplatsile esinduslik ilme. – Kunstimuuseum, raadiohoone ja spordipalee püstitamisele.

Jalutades tänavu sügisel mööda Tallinna tänavaid, paistab kõikjalt silma rõõmus töömeeleolu. Kesklinn, kus viimased aastakümned toonud vähe muudatusi, on lühikese ajaga muutunud tublisti suurlinnalikumaks ja järjest kerkib juure uusi nägusaid suurehitusi, nii et Tallinn lähemate aastate jooksul tõotab muutuda tõeliseks suurlinnaks. Äsja valminud hooned ja pooleliolevad ehitused, mis loovad selle töörõõmsa meeleolu, on muidugi vaid osake linna edaspidise kujundamise ja väljaehitamise kavatsusist. Aga see paari viimase aastaga kerkinud „osake“ on isegi rohkem kui enne seda tehti paari aastakümnega. Ja mis kõige tähtsam: see näitab, et linna ehituspoliitikas võetud uus suund on kannud vilja ja tõotab tulevikus anda veelgi tõhusamaid tulemusi.
Uue suuna läbiminekule osutab ka asjaolu, et linna äärerajoonides on tublisti vaibunud puuehitiste püstitamise „palavik“, mis paar aastat tagasi lühikese ajavahemiku vältel lõi juure terveid uusi linnajagusid kahekordseid mansardkorraga hooneid. Need nagu ühes ja samas vormis valatud karbid olid küll teretulnud „väljaaitajaiks“ korterikriisi lahendamisel, aga Tallinnale kui pealinnale ei lisanud nad midagi, muutes teda pigem veel väikelinnalikumaks. Osalt on seda äärelinna juurekasvu – linna paisumist laiuselt kõrguse arvel – pidurdanud ka puumaterjali hinna tõus viimasel ajal, aga tähtsamaks tõukejõuks siiski on olnud uus suund, mis peab esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks kesklinna kujundamist suurlinnalikuks eelkõige.
Vaadeldes allpool Tallinna uue ehituspoliitika saavutusi, heidame ühtlasi pilgu kaugema tuleviku kavadele, kasutades selleks linnanõunik Sisaskilt saadud andmeid.

Kui Tallinn viimase aastaga on muutunud suurlinnalikumaks, mida tõepoolest ei saa salata, siis seda eelkõige Vabadusplatsil ja selle ümbruskonnas – Pärnu maantee, Roosikrantsi tänava, Tõnismäe ja Tatari tänava rajoonis. Seal tõepoolest on kerkinud ja kerkimas nägusaid ning suuri kiviehitusi nagu „seeni“. Majaomanike Pangamaja ja hotell kino „Gloria Palace’i“ kõrval on juba valmis, andes Vabadusplatsile senisest sootuks esinduslikuma ilme. Ja lähemal ajal kerkib Pärnu maantee nurgale hotelli vastu kuuekordne maja seniste madalate puumajade asemele. Ehitajaks on krundi omanik Käba. Selle kui ka teiste Vabadusplatsi ümbruskonda ehitatavate hoonete fassaadid kuuluvad riigivanema kinnitamisele. Teiselpool Vabadusplatsi servas, Kunstihoone kõrval, on riik endale reserveerinud platsi raadiohoone ehituseks. Esialgsed kavandid selle hoone ehituseks on teedeministeeriumis juba valminud. Aga kuna ehitusega saadakse alata alles pärast seda, kui saab valmis uus saatejaam Türil, siis lõpuliku projektiga ei rutata. Pealegi tuleb ära oodata teedeministeeriumi poolt välja kuulutatud Vabadusplatsi üldilme kujundamise võistluse tulemusi. Sest on võimalik, et sellest võistlusest sõltuvana tuleb mõningaid muudatusi võtta ette ka teiste Vabadusplatsi ääre püstitatud hoonete fassaadides. Kui mitte muud, siis vähemasti „Gloria Palace’i“ fassaad tuleb muutmisele, sest ta ei sobi enam kuidagi platsi ümbritsevate suurehituste üldilmega. Ning kinoperemehed valmistuvadki juba oma hoone fassaadi ümberehitusele.
Vabadusplatsiga seoses ei pääse kuidagi mööda Jaani kiriku küsimusest. Näib nii, et kirik varem või hiljem tuleb viia üle uude asukohta. Sest Harjumägi näib jäävat vabadusmonumendi lõpulikuks asukohaks, ja nüüd ka monumendi komitee on avaldanud oma seisukoha, et kirik praegusel kujul Vabadusplatsile ei sobi.
Kui vaadelda edasi Vabadusplatsi ümbruses, siis kõigepealt uus Pärnu maantee on otse tundmatuseni muutunud oma ilmet.
Tänav on suurlinnalikult lai, ja sellele laiusele väärikalt on kerkinud ka hooneid. Vabadusplatsile suundub tänav väärikalt kahe suurehitusega, aga ka edasi siirdudes pole väikeehitustel enam asu. Shokolaaditööstus „Kave“ kavatseb lähemal ajal alustada viiekordse hoone ehitust ja samasse „Kave“ kõrvale kerkib teine 5-kordne hoone. Kui siirduda edasi, siis Roosikrantsi tänava ja Tõnismäe vahele kerkib terve pilvelõhkujate kvartaal.
Vanade puumajade asemele kerkib seal kolm viiekordset hoonet. Ja kui siirduda mööda vana Pärnu maanteed alla, siis sealgi võib märgata, et „ärgatakse unest“. Öeldakse, et vanale Pärnu maanteele pole viimase sajandi vältel kerkinud ühtki uut hoonet, aga nüüd on neid lühikese ajaga kerkimas mitu. Isegi kaugemas osas, näiteks ehitab kalaeksportöör Liisa Born neljakordse hoone Pärnu maantee ja Koidu tänava nurgale. Maja alumisele korrale tuleb moodne saun.
Väga elavalt käib ehitus Vabadusplatsilt Pärnu maanteele suunduval Roosikrantsi tänaval. Silmapaistvamaks hooneks tõotab seal esialgu kujuneda Naarise poolt ehitatav viiekordne maja, mis tuleb Roosikrantsi tän. 16. Samas kõrval asub uus tänav, mis suunatakse Kaarli kiriku kolmnurga juure välja. See kavatsetakse nimetada Prantslaste tänavaks ja tähtsama hoonena kerkib sinna – Kaarli kiriku poolsesse otsa – Prantsuse lütseumi neljakordne hoone. Tõnismägi, mis nagu-nii oma ehitustelt on eeskujulik, rikastus veel ühe hoonega – naiskutsekooli maja, neljakordne suurehitus, on peaaegu täiesti valmis. Hoone siseehituste valmissaamine on lähema aja küsimus, nii et naiskutsekool võib kõrval asuvalt Tui tänavalt varsti kolida ümber.
Kui siirduda tagasi kesklinna poole, siis kõigepealt hakkab silma Kaarli kiriku kolmnurk. Kuna see asub väljaspool rohelist vööd, siis pole mingit takistust sinna hoone ehitamiseks. Ja Kaarli kiriku nõukogul ongi vastavad kavatsused. Sinna tahetakse ehitada kiriku juhatuse hoone. Projekt pole küll veel valmis, kuid maja tuleb vist küll vähemasti neljakordne, mahutades endasse peale õpetajate korterite ja vastuvõturuumide kiriku kantselei, leeriruumid jne.
Kiire ehitustegevus käib ka teistel Vabadusplatsi ümbruses asuvail tänavail. Tatari tänava ja Pärnu maantee vahele, nagu juba eespool öeldud, tuleb kuuekordne hoone. Peale selle Tatari ja Sakala tänavate vahele ehitatakse üks viiekordne ja teine neljakordne hoone. Tatari tän. 5-7 ehitatakse neljakordne ja Tatari ning Sakala tänava nurgale viiekordne hoone. Sakala tänav nr. 36 ehitab kuuekordse hoone J. Ruuse.
Nii palju Vabadusplatsi lähemast ümbrusest, kuigi seal veel ka teisi suurehitusi kavatsusel. Märkida võiks veel vaid Kunstihoone ümberehituse kavatsust. Kujutavate kunstide sihtkapitali valitsuse poolt on juba välja kuulutatud sellekohane võistlus, sest uue Majaomanike pangamaja kõrval Kunstihoone näib tõepoolest „kummutina“, ja üldilme võib muutuda veelgi halvemaks, kui teisele poole kerkib Ringhäälingu saatehoone.
Suundudes Vabadusplatsilt üles mööda Pärnu maanteed, on V.-Karja tänava nurgal pooleldi ehitusel Tallinna arstide poolt püstitatav seitsmekordne maja, millest juba pikemalt olnud juttu.
Uue pilvelõhkuja müürid kerkivad otse silmnähtavalt. Ja samasse kõrvale, seitsmekordse pilvelõhkuja ja Müürivahe tänava vahele, ehitab viiekordse maja Bork. Nende kahe hoone valmissaamisega kujuneb V.-Karja ja Viru tänava vahele imposantne suurehituste blokk, millel puudub väärikas lõpp veel vaid Valli tänaval vastu Viru tänavat.
Kõige rohkem pilvelõhkuja nime vääriv ehitus aga tõotab siiski kerkida Viru ja Aia tänava nurgale. Ärimeeste rühmal eesotsas Boris Lindega on kavatsus sinna ehitada kaheteistkordset pilvelõhkujat, mis kahtlemata oleks ühtlasi Tallinna suurimaks hooneks. Kavatsus on küllalt reaalne, sest asja algatajad on pöördunud juba linnavalitsuse poole, kuid projekte pole nad siiski veel esitanud. Kuuldavasti teeb esialgu veel raskusi krundi omandamise küsimus.
Siirdudes kaugemale kesklinnast, on uusi suurehitusi ehitusel sealgi. Tartu maanteele kerkib Tedre osalt 6-, osalt 5-kordne pilvelõhkuja, ja selle vastu ehitab Koch 5-kordse hoone. Pronksi tänaval nr. 6 ehitab 5-kordse hoone Kaunismaa, Liivalaia tän. 5 kerkib Tui viiekordne hoone, mis suurelt osalt juba vabanenud tellingutest. Viiekordsed hooned kerkivad veel Narva mnt. nr. 5, Pronksi tän. nr. 4, Raua- ja Kreutzwaldi tänavate nurgal jne.
Neljakordsete majade ehitusi on praegu üle linna pooleli nii ohtralt, et nende loendamine viiks pikale. Kui neile juure arvata veel Paldiski maanteele kavatsetav politseihoone, ministeeriumide hoone Toompeal, Spordipalee Merepuiesteel ja Kunstimuuseumi hoone, mis kavatsetakse ehitada endisesse Gildi aeda Merepuiesteele, siis pole liialdus, kui öelda, et Tallinn kõige lähemal ajal on üle poolesaja pilvelõhkuja võrra suurlinnalikum kui aasta tagasi. Mis puutub veel Kunstimuuseumi hoonesse, siis selle kavandite võistlus lõpeb tuleva aasta alul, nii et hoone püstitamine on lähema aja küsimus.
Kui vaadata kaugemale tulevikku, siis seal on tähtsamaks probleemiks uue raekoja ja selle ümbruse ehitus. 15. detsembril lõpeb Tallinna uue raekoja esialgsete kavandite võistlus. Kui võistlusele esitatud eskiiside hulgast leitakse mõni sobiv, hakkab uue raekoja küsimus nihkuma paigast senisest kiiremas tempos. Esialgse idee lõpulik väljatöötamine võetakse kas linna ehitusosakonna hooleks, või antakse see lõpulikuks väljatöötamiseks esitajale. Uue raekoja asukohana on ette nähtud roheline plats Veneturu ääres. Raekoda tuleks fassaadiga mere poole ja fassaad asuks umbes kohal, kus praegu on Viru tänavalt Tartu maantee otsa viiv kõnnitee. Kuna uus raekoda peab kujunema Tallinna imposantsemaks hooneks, kujundatakse vastavalt ümber ka ümbrus.
Turg viiakse praegusest asukohast Gonsiori ja Tartu maantee vahel asuvale Kalevi platsile. Raekoja ette jääb nelinurkne plats, mida turupoolsest küljest piirab kuuekordne hoone. Selle alumistel kordadel asuks turukaubamaja, kuna neli ülemist korda täidaksid bürooruumid ja elukorterid. Trammiliinid ja üldse liikumine kavatsetakse uue raekoja ümbruses korraldada nii, et liikumine raekojaplatsil ei ristle. Seoses uue raekoja ehitamisega tuleksid lõhkumisele Pritsimaja ja Narva maantee ning Merepuiestee vahel asuv koolimaja. Sinna püstitatakse hooned – pangamajad, suured ärihooned jne. – mis moodustavad sobiva raami uuele raekojale ja raekojaplatsile. Uue raekoja ja selle ümbruse väljaehitusega Tallinna äriline tsentrum koonduks sellesse ümbruskonda. Ja seoses sellega saaks hoogsamalt areneda ka Narva maantee kui tähtsama peatänava väljaehitus, mis praegu ei taha nihkuda paigast, sest praegused majaomanikud ei taha kuidagi oma kruntidest loobuda.
Praegune turuplats muudetakse uue raekoja kerkimise puhul pargiks, moodustades puuduva jatku rohelises vöös.

(Fotod artikli juures:
Seitsmekordse pilvelõhkuja ehitavad Tallinna arstid Pärnu maantee ja V.-Karja tänava nurgale; kõrvale kerkib Borgi viiekordne hoone.
Naiskutsekooli uus hoone Tõnismäel, mille ehitus lõpetamisel.
Esimese suurhoonena Liivalaia tänaval valmib kuuekordne hoone.
Ka linna servadel kerkib uusi hooneid nagu seeni pärast vihma.)

* * *

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982 seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust)

Roosikrantsi 16, August Naarise maja (1937 ostsid vennad Braschinskyd), arhitekt Eugen Sacharias. 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Tatari 37, August Lassi maja (juulis 1940 ostis korteriühing "Oma Pesa"), arhitekt Eugen Habermann, hilisem täiendus Eugen Sacharias.
Arvatavasti on artiklis Tatari 5-7 all mõeldud seda maja.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja, valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pronksi 5 (algselt Pronksi 6), Marta Kaunismaa maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla