neljapäev, 29. august 2013

1932 - Kino Bi-Ba-Bo maja Viru 11


Viru 9 asunud kino Bi-Ba-Bo sulges kõrvalasuva vana maja lammutamiseks ja uue hoone ehituse alustamiseks uksed 1931. aasta juuli alguses. Kinnistud Viru 9 ja 11 kuulusid Kohila paberivabrikule AS Koil ja see ettevõte oli ka uue maja ehitajaks. 2. veebruaril 1932 avati kino uues hoones Viru 11 uue nime all Capitol. 8. veebruaril 1933 avati kino uuesti endise nime all Bi-Ba-Bo.


Sõnumed 15.07.1931 lk 3
Kinode arv Tallinnas kasvab.
Ehitatakse uusi ja laiendatakse vanu.
Vaatamata sellele, et Tallinnas juba 14 kino olemas ja nende pidajad raskete aegade ja suurte ülejõu kasvavate maksude üle kurdavad, ehitatakse siiski vaprasti uusi kinosid juurde ja laiendatakse vanu. Nõnda valmis neil päevil uus kinohoone S.-Tartumaanteel nr. 34, Puuvilja tänava nurgal. Selle kino „Saturni“ omanikuks on D. Svigdal. Linna ehituste järelvalve-komisjon vaatas ruumid järele ja leidis, et vastavad maksva sundmääruse nõuetele, mispärast siis ka linnavalitsus lubas seal kino avada.
Kino „Rekordi“ laiendustööd on juba mõnda aega käsil. Eile saadeti ka linnavalits. nõusolek teedeministeeriumile, et kino „Bi-Ba-Bo“ ruumide laiendamiseks Viru tänaval nr. 11 takistusi ei ole. Ainult nõutakse, et kinost lahkujatel väljaminekuks sissetulejatest lahus tee peab olema.
Lammutamisel oleva maja pilt muuseumi.
Vana viiluga maja Viru tänaval, mis kannab nr. 11 ja millel oma 500 aastat turjal, ning võib sellega olla vaneimaks majaks Tallinnas, langeb nüüd lammutamise ohvriks. Selle maja näotu keskaegne esikülg kui ka tema sisemised ruumid on sajangute kestel vähe muudatusi üle elanud. Nii et ta jätab oma kitsa hooviga omapärase mulje. Et anda tulevastele põlvedele muljet, millisena näis välja vana Tallinna maja stiil, siis on majaomanik lasknud valmistada sellest majast kunstnikul kolm maali, mis ta kunstimuuseumile kinkinud. Nüüd jääb Viru tänavale veel ainult üks viil püsima, Viru tän. maja nr. 8.

dea.nlib.ee
Päevaleht 31.01.1932 lk 5
Uus kinoteater „Capitol“ Tallinnas.
Tallinn on rikastunud jälle uue moodsa ja eeskujuliku kinoteatri võrra – uue esietendus-kinoteatri „Capitoli“ ehitustööd on lõppenud. „Capitol“ asub Viru tän. valmissaamisel olevas uues hoones, endise „Bi-Ba-Bo“ kohal.
Endise kitsa kinosaali asemel on ehitatud lai, avar ja mugav saal ühes ruumika rõduga. Saali seinad on rohekad, lagi laiade valgete kaartega. Tähelepanu väärib eeskujulik laevalgustussead, mis heidab laiali maheda valguse ning on oma iseloomult esimene sellesarnane Tallinnas. Fuajeed on avarad ning maitsekalt sisustatud, kusjuures pearõhk on pandud mugavustunde sisendamisele kinoskäijaile mitte ainult eesruumides, vaid ka saalis – mööbel on kõikjal stiilne ning istumiseks mugav.
Lisaks maitsekale sisustusele on „Capitol“ varustatud uue helifilmiaparaadiga, mis on tehnika viimane sõna. Aparaat annab helid täiesti puhtalt, ilma mingisuguse sahinata või kõrvalhelideta ning selgelt edasi. Lisaks sellele hüvele on saali akustika pealegi hea. Õhuvahetus saalis on eeskujulik – alatiselt vaheldub talvel soe ja suvel jahe õhk ja seda ulatuselt 15.000 kantmeetrit tunnis.

Uudisleht 1.02.1932 lk 6
Tallinn sai uue ja moodsa kino.
„Capitol“ avati.
Tallinn on rikastunud jällegi ühe uue ja moodsa kino võrra. Seal, kus enne oli kitsas rahvakino „Bi-Ba-Bo“, laiutab end nüüd moodne ja võimas kino „Capitol“.
Peaaegu ligi ¾ aastat vältas uue kino ehitamine. Ja nüüd, lõpuks, võisid uue kino uksed külalistele avaneda.
Peab tähendama, et „Capitolis“ viibimine on igaühele meeldivaks üllatuseks. Kõigepealt on ehitusstiil väga moodne ja oma uudsusega rabav. Me näeme kõikjal moodsa sisearhitektuuri võtteid, näeme, et vanadele, igavatele asjadele on osatud anda uus ja huvitav vorm. Eriti meeldivalt on tabatud fuajeed ja rõdu.
Ekraan on „Capitolis“ oma suuruse poolest tähelepandav, ta on ehitatud puht-helifilmi jaoks.
Helide ülekanne uuelt „Capitoli“ aparaadilt on haruldaselt puhas. Harva annab üks kino säärast head akustikat kui uus „Capitol“.
Mille poolest aga „Capitol“ kõik teised Tallinna kinod ületab, on see, et temas pole mitte kübetki vanat õhku. Õhupuhastuse sissesead on moodsamaid, mis meil üldse olnud. Samuti on ka „Capitoli“ keskküte oma praktilisusega tähelepandav.
Kino ehitati ümber arh. Habermanni kava järgi.
Uue kino eeskavad tulevad samuti esmaklassilised. Suurel hulgal tulevad seal esilinastusele „Paramounti“ parimad filmid, samuti terve rida teiste firmade luksusfilme.
„Capitol“ avati väga omapärase filmiga „Tabu“.
See on film, kus ei mängi kaasa mitte näitlejad, vaid looduselapsed eksootiliselt Lõunamere saarelt. See on võimas armuromaan vabas looduses, hiljuti surnud meisterlavastaja F. W. Murnau luigelaul. See oli mees, kes tegi suureks Janet Gaynori „Päikese tõusus“. Tema lavastused jäävad kauaks meelde. Nii on lood ka „Tabuga“.
Midagi seninägematut on selles filmis. Muidugi võib selles veenduda vaid filmi vaatamisel.

Kaja 2.02.1932 lk 5
Tallinn sai uue moodsa kino.
„Bi-ba-bo“ asemel „Capitol“
Möödunud laupäeval oli Tallinnas äsjavalminud kino „Capitolis“ esietendus kutsutud külalistele. Uus esietenduskino on ehitatud endise „Bi-ba-bo“ asemel ning ehituse juures on silmas peetud kõiki, moodsa kinoteatrile valikke nõudeid.
Kuna endine ehitis lõhuti põhjani maha, siis oli ehitajail võimalik uuele kinoruumile anda küllaldast avarust ning õhuvahetust. Pisut segavalt mõjub ainult asjaolu, et uue kinoruumi põrand ei oma küllaldast kallakut ning tagumistes ridades istujaile on filmi jälgimine raskendatud. Muidu on kõik ruumid maitsekalt ning mugavalt sisestatud.
Mis puutub „Capitol’i“ tehnilisesse seadeldusse siis on kino juhatus sellest küljestki hästi hoolitsenud ning soetanud ajakohased aparaadid ja valgustusseadeldused.
Esietendusel demonstreeritud helifilm oli parimaid ja kunstipärasemaid.
Kokkuvõttes on kino „Capitol’iga“ pealinn saanud juure kõigiti mugava ajaviitekoha.



Päevaleht 3.02.1932 lk 1
Täna, 2. veebr. avatakse uus, moodsaim esietenduskino „CAPITOL“
Telef. 447-31  Viru tän. 11.
Kinoteatris „Capitol“ on läbi viidud viimased tehnilised uuendused, mis üldse olemas helifilmi-kinodes maailmas.
Film, neist härradest, kelle tööl ja hoolel kerkis kino „Capitol’i“ uus hoone.
Esietenduseks haruldasimaid filme „Tabu“
Film, mis Berliinis ja Pariisis esietendustel olnud suurimaks sensatsiooniks ja tõmbenumbriks sel hooajal.
„Paramount“ firma, kes alati püüdnud oma filmides publikule pakkuda midagi uut ja vaatamisväärilist, pakub selle filmiga midagi tõesti erakordselt haruldast. Ei ole kunagi publikule meeldinud rohkem midagi muusikast kui Havai muusika. Kuid selles filmis on ainult algupärane Havai muusika ja laulud, mis haruldasele filmile lisab veel kaasakiskuvama tõmbejõu.
Lisaks üllatusrikas film „Kuuvalguse romanss“ ja „Paramount“ helinädalaringvaade.

Algus kl. 5 õht., piletite eelmüük kl. 3/4(1/2?)5 õht.


Vaba Maa 17.01.1933 lk 3
Kinode surnuaialt.
Järgmiseks osutus „Capitol“.

Viru tänaval asuv kino „Capitol“ on sattunud maksuraskustesse, neil päevil notar Kister protestis nimetatud kino veksleid paarituhande kroonises summas.
Majaomanik, kellel üür saamata, ähvardas kino esmaspäeva õhtul sulgeda. Viimased päevad kino töötas filmiühing „Paramoundi“ kontrolli all. Kuna „Paramoundil“ kino „Capitolilt“ filmide eest saada suurem summa, ei olnud filmiühingu esindus nõus filmi teisiti andma, kui tingimusel, et kassasissetulek läheb „Paramoundi“ võla katteks. Selleks pandi „Paramoundi“ esindaja kassasse.
Niisugusel juhtumil, kui linnavalitsus või keegi teine oleks tulnud kinokassat aresti alla panema, oleks filmi näitamine kohe katkestatud, sest „Paramount“ andis filmilindi kinole kätte osadekaupa, nii kuidas tarvidus oli, demonstreerimiseks.
Tekkinud olukorra lahendamiseks ja „Paramondi“ huvide kaitseks sõitis Riiast Tallinna „Paramoundi“ esindaja Balti riikide jaoks hr. Kusmin.
Linnavalitsusel on „Capitolilt“ lõbustusmaksu saada poole miljoni sendi ümber. Üldse on kiireloomulisi nõudmisi „Capitoli“ vastu 4 miljoni sendi ümber.
Kino seisukord muutus raskeks pärast seda, kui üks osanikkudest, Praks, kes lühikest aega kinos oli 10.000 krooniga osanikuks, lahkudes peeneltsõlmitud lepingu tõttu tublisti rohkem raha ära viis kui ta tulles kaasa tõi.
Kuuldavasti on mitu isikut „Capitolist“ huvitatud ja kavatsevad kino uuesti avada. Teiste hulgas mainitakse ka riidekaupmees H. Rõivase nime.


Vaba Maa 19.01.1933 lk 7
„Capitolil“ võimaldus edasi töötada.
Linnavalitsus leppis kinoga kokku lõbustusmaksu asjus.
Kino „Capitol“ Viru tänaval, mida esmaspäeva õhtul taheti sulgeda, võib edasi töötada. Kinoomanikud said linnavalitsusega sõlmida lepingu võlguoleva lõbustusmaksu osakaupa tasumises, nii et linnavalitsus võimaldab kinol edasitöötamise. Erakreeditoride nõudmised kino sulgemiseks aga jäid tähele panemata, sest ametivõimud ei sule ettevõttet eraisikute võlanõudmiste pärast.
Lühikesi teateid.
End. kinoteatri „Capitoli“ teenijaskond on raskesse seisukorda sattunud selle tõttu, et neil viimase aja eest palk saamata. Pankrottiläinud omanikkudelt aga enam midagi loota ei ole. Enese aitamiseks korraldab teenijaskond nüüd mõned kinoetendused, milleks kreeditoridelt nõusolek saadud. Paluti piletitelt ka linna lõbustusmaksu alandamist, mis aga eitavalt otsustati.


Sõnumed 7.02.1933 lk 1
„Capitol“ vahetab omanikke ja nime.
Nagu kuuleme, kavatsevat üks kino „Capitoli“ osanikest, Bartels, võtta kino täielikult enda valdamisele. Kino vahetaks sel puhul ka oma nime, saades tagasi endise nimetuse – „Bi-Ba-Bo“.



Uudisleht 8.02.1933 lk 1
Esietenduskinoteater „Bi-Ba-Bo“ end. CAPITOL Viru tän. 11
Kesknädalast 8. veebruarist s.a. kino „Bi-Ba-Bo“ avamise eeskavaks parim hooaja helioperett kuulsa Otto Stransky muusikaga
„Marion, see pole viisakas“
Peaosades hurmav kaunitar Magda Schneider, huvitav Hermann Thimig, lõbus ja naljakas Otto Vallburg.
Külastage kõik veetleva Magda Schneideri parimat filmi!
II. Lisaeeskava.
Kassa avat.: äripäeval kl. 1/2 5 – 10 õht. Algus kell 5 p.l. Pühapäeval kl. 1/2 2 – 10 õht. Algus kell 2 p.l.

* * *

Viru 11, AS Paberivabrik Koil maja, kus tegutses kino Bi-Ba-Bo, valmis 1932, arhitekt Eugen Habermann. 1944. aastal põles maja seest tühjaks, viimased varemed lammutati 1950ndate a-te alguses. Hiljem ehitati samale kohale õmblusvabriku Lembitu hoone.
Foto: september 1933*,
© Eesti Arhitektuurimuuseum
* "Geniaalse suurfilmide režissööri Cecille de Mille'i lavastus" "Unustatud käsud" Sari Maritza, Estella Taylori ja Gene Raymondiga esilinastus Bi-Ba-Bos teisipäeval, 12. septembril 1933. Väidetavalt oli tegemist Cecil B. DeMille'i 1923. a. tummfilmi "Kümme käsku" (The Ten Commandments) uuestilavastusega helifilmina. (Päevaleht 13.09.1933, 17.09.1933)

Viru 11, kunagine Bi-Ba-Bo asukoht. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla

Viru tänav, paremal kunagine Bi-Ba-Bo asukoht Viru 11, kolm maja edasi paistab Peeter Vaskovi suur maja Viru 5 (arhitekt Eugen Sacharias, 1934). Foto: 1.08.2013, R. Vaikla


esmaspäev, 26. august 2013

1937 – Viiekordselt majalt üks kord maha! – P. Taltsi maja Juhkentali 46


Uus Eesti 6.03.1937 lk 9
Viiekordselt majalt üks kord maha!
Linnavalitsuse otsus ehitusmääruste rikkuja kohta Liivalaia tänaval.
Omapärased sekeldused on tabanud Tallinna majaomanikku Otto /=Oskar/ Lossmanni, kes peab linnavalitsuse otsuse kohaselt ehitusmääruste rikkumise pärast oma viiekordselt majalt Liivalaia 98 ühe korra pealt maha lõhkuma.
Käesoleva aasta jaanuaris avastas 5. rajooni konstaabel E. Nõu, et Liivalaia tän. 98 asetsevas 5-kordses kivimajas elavad sees üürilised, vaatamata sellele, et majaomanikul puudub tõendus ehitustööde ehitusmääruste vastavusele.
Politseilisel juurdlusel selgus, et Liivalaia tänavale nr. 98 ehitas 1935. a. linna ehitusosakonna poolt kinnitatud projekti kohaselt neljakordse kivimaja Peeter Talts, kelle volinikuna tegutses kohapeal Elmar Talts. Möödunud aasta mais teatas E. Talts linnavalitsusele ehitustööde lõpetamisest ja esitas ühtlasi projekti hoonele viienda korra pealeehitamiseks. Linnavalitsus jättis projekti kinnitamata.
Vaatamata linnavalitsuse otsusele, ehitas majaomanik hoonele siiski viienda korra peale ja müüs maja läinud aasta novembris enne ehitusosakonna poolt vastuvõtmist vendadele Oskar ja August Lossmannidele.
Nagu Oskar Lossmann ülekuulamisel seletas, olevat E. Talts maja üleandmisel toonitanud, et see on ehitatud Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud projekti kohaselt. Maja olevat ehitusosakonna poolt vastu võetud, välja arvatud ainult maja viies kord. Ülevõtmisel olnud maja kõigil kordadel juba üürnikud sees.
Linnavalitsus küsimust kaaludes jõudis seisukohale, et majaomanikelt August ja Oskar Lossmannilt tuleb nõuda hoone kooskõlastamist linnavalitsuse poolt kinnitatud projektiga hiljemalt 15. maiks s.a. Selle nõude mittetäitmisel otsustas linnavalitsus E. Taltsi ning vennad A. ja O. Lossmannid võtta kohtulikule vastutusele ehitusmääruste rikkumise pärast.


Pealinna Teataja 6.03.1937 lk 1
Loata ehitatud maja viies kord lammutamisele.
Politsei teatas linnavalitsusele, et Liivalaia tän. 98 maja on võetud elamiseks kasutamisele, ilma ehitust vastu võtmata linna ehitusosakonna poolt. Juurdlusel selgus, et maja on küll vastu võetud neljakordsena, nagu see nähtud ette kinnitatud projektis, hiljem on aga majale loata ehitatud peale viies kord. Viienda korra pealeehitamise kohta on majaomanik küll esitanud projekti, kuid see pole leidnud linnavalitsuselt kinnitamist.
Vahepeal on majaehitaja selle müünud edasi August ja Oskar Lossmannidele, kelle nimele ka kõnesolev kinnisvara kinnistatud.
Nüüd nõuab linnavalitsus, et majaomanik kõnesoleva elumaja kooskõlastaks linnavalitsuse poolt kinnitatud projektiga hiljemalt 15. maiks s.a.
Selle nõude mittetäitmisel võetakse nii maja endine kui ka praegused omanikud kohtulikule vastutusele ehitusmääruse §§ 1., 2., 8. ja 9. rikkumise pärast ja nõutakse elumaja viienda korra lammutamist kohtu kaudu.


* * *
Kunagi Liivalaia tänavale raudteeülesõidukoha äärde ja laadaplatsi kõrvale ehitatud maja asub nüüd bussijaama kõrval Juhkentali tänavas.
Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

neljapäev, 22. august 2013

1931 - H. Eichenbaumi maja Linda 6


Sõnumed 2.06.1931 lk 3
Moodne maja Kalevi tänavale.
Balti raamatukapi pidaja H. Eichenbaum püstitab Kalevi tänavale moodsa elumaja, mis tahab olla ainuke sellesarnane ümbruskonnas. Maja tuleb kivist, neljakordne (ühes keldrikorraga) keskküttega. Elukortereid tuleb 20, kusjuures igas korteris on oma vannituba. Maja tuleb esialgsete kalkulatsioonide järele viis miljonit maksma.

 
Tallinna Teataja 4.07.1931 lk 7
Huvitavat maja
ehitatakse praegu Tallinnas Kalevi tänavale. Kõnelemata sellest, et majas on iga 2-toalise korteri juures vannituba, et ehitamisel on kasutatud uuemaid saavutusi sel allal (cellotax isoleerib hääle ja õhu, hoiab soojust), et tulevikus maja saab alalise jooksva sooja vee, kuid erilise huvitavuse omab maja sellepärast, et peremees laseb ülemisele korrale ehitada 25 m2 suuruse ühise lugemistoa ning paneb pealegi omalt poolt veel lugemismaterjali sisse! See oleks esimene maja Tallinnas, kus üürnike hea käekäigu eest sellisel määral on muretsetud.
Maja omanikuks on H. Eichenbaum. Ehitus läheb 6 milj. maksma. Kõik 12 korterit on juba ära antud.


Vaba Maa 21.10.1931 lk 7
Moodne elamu väikekorteritega.
Valmis Kalevi tänaval H. Eichenbaumi neljakordne elamu 2 äriruumi ja 12 väikekorteriga. 3-toalise elukorteri põranda pind 11½, 2-toalisel korteril 9 ruutsülda.
Majas on keskküte ja üldine lugemissaal, millel kirjandus majaomanikult. Igas korteris omaette vannituba ja klosett.
Eluhoone läks maksma ümmarguselt kuuskümmendtuhat krooni, kantsüld ligi 165 kr. ja sellesse paigutatud kapital toob 10 protsenti praeguste üüride juures: kolmetoalisel korteril 60 kr. ja kahetoalisel korteril 45 kr. kuus.



Uus Eesti 25.10.1931 lk 9
Moodne väikekorteritega elamu
valmis neil päevil Tallinnas Kalevi tänaval meie lehe vastutaval toimetajal hr. H. Eichenbaumil.
Ehitis on kivist – 3-kordne, keldrikorra ja pööninguga. Keldris asuvad pesuköök, kuurid, keskküte, kojamehe korter ja 2 äriruumi, – 1 juuksuri ja 1 toiduainetekaupluse jaoks. Igal maja korral asub 2 kahetoalist, 1 kolmetoaline ja 1 kahetoaline korter, mille üht tuba eesriidega saab jagada kaheks. Pööningu korral asub majaomaniku poolt ülalpeetav lugemistuba, kõigile majaelanikele vaba kasutamiseks. – Igal korteril on oma W.C., vannituba ja muidugi köök.
Märkimist väärib ventilatsioon, mis kõigis korterites on eeskujulik kui ka suur hulk seinakappe köökides ja tubades.
Meil on eriti terav olnud vajadus moodsate väikekorterite järele. – Endised „säärvandiga“ korterid, mis kõik suundusid ühte risti läbi maja jooksvasse koridori, ei rahulda enam kasvavat intelligentsemat noorema põlve inimest. Suurte korterite pidamiseks ei anna aga sissetulekud võimalusi.
Usutavasti ei eksi meie, kui ütleme, et hr. Eichenbaumil on õnnestunud praktiliselt lahendada väikekorterite probleemi. Soovitav, et nii mõnigi, kel uue maja püstitamine käsil, tutvuks valminud majaga, et hoiduda vigadest.





Päevaleht 20.03.1932 lk 7
Huvitavaid uudiseid juuksetööstuse ja koloniaalkaupluse alalt.
Läinud sügisel ehitati Linda tän. 6 (end. Kalevi tän. 19) kino „Skala“ taha uus moodne väikekorteritega kivist elumaja, keskkütte ja vanniga igas korteris.
Samasse majja asutati asjatundja kaupmehe poolt korralikult ja puhtasti sisse seatud eeskujuline koloniaalkauplus, kust saab mõõdukate hindadega kõiki tarvilisi kaupu. Et kogu ümbruses asuvad enamasti vanad majad, siis on see moodsalt sisse seatud kauplus kogu ümbruskonna elanike poolt rohkesti külastatav.
Ka naiste ja meeste juuksetööstus asub samas majas. Tööstuse ruumides valitseb piinlik puhtus, töötavad vilunud asjatundjad tööjõud, mõlemast soost klientidele. Nagu näha, on ka juuksetööstuse alal samas ümbruses vähe häid ruume, sest seda juuksetööstust külastavad elanikud rohkearvuliselt, tulles isegi kaugemalt sinna juukseid lokkima ja habet ajama. Heal tööstusel on ikka laialdane kuulsus!


* * *

Enne Linda tänava rajamist kandis Linda 6 kinnistu aadressi Kalevi 19.

Linda 6, Harry Eichenbaumi maja, valmis 1931. Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Linda 6, Harry Eichenbaumi maja, valmis 1931. Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

esmaspäev, 19. august 2013

1937 - Pealinn suvise ehituskeerise eel


dea.nlib.ee
Uus Eesti 9.04.1937 lk 6
Pealinn suvise ehituskeerise eel.
Tänavu oodata elavat ehitushooaega. – Ehitusmaterjalide hinna tõus ei pidurda hoonete kerkimist. – Linn hakkab ehitama pritsimaja ja keskhaiglat.
 
Eeloleva suve ehitushooaeg Tallinnas tõotab kõigi eelduste järele kujuneda elavamaks viimaste aastate hulgas. Linnavalitsus on 1. jaanuarist kuni seniajani kinnitanud üle kümne 4–6-kordse suurhoone projekti, peale selle terve rea väiksemate majade projekte. Paljude aastate kogemuste järele arvatakse, et suurem osa ehitajaist saadavad endi projektid kinnitamisele mai- ja juunikuul, mistõttu praegu pole veel võimalik Tallinna ehitustegevuse laiaulatuslikkusest eeloleval suvel selgemat ülevaadet luua.
Uusi maju püstitatakse nii kesklinna kui ka linnaservadele, ehitatakse läbisegi kivi- ja puumaju. Näib, et ehitustegevust ei suuda nimetamisväärselt pidurdada tublisti tõusnud puu- ja rauamaterjali hinnad ega ka tööliste kõrgemad palgad. Samuti ei taha raugeda ehitustegevus linnaservades, kuigi seda viimasel ajal väga intensiivsel kujul ei pooldata. Linnaservades kõlavad kirvelöögid hommikust õhtuni ja üks maja teise järele kerkib Pelgulinnas, Lillekülas, Kristiine heinamaal, Volta vabriku ümbruses ja mujal. See kinnitab, et majaehitamine, vaatamata kallile ehitusajajärgule, ikkagi veel tublisti ära tasub.
Suuremaid maju püstitatakse eeloleval suvel peamiselt südalinna rajooni. Nii on kuuekordse maja püstitamiseks Tõnismäe ja Hariduse tänava nurgale projekt kinnitatud P. Kooritsal. Kivist viiekordse maja ehitab Pärnu mnt. nr. 28 J. Trump. Luise tänavale nr. 22 püstitab samuti viiekordse maja A. Miller. Peale selle ehitatakse viiekordseid maju politseiaiale. Vesivärava tänavale püstitab neljakordse kivist maja N. Poska, Raua tänavale nr. 34 neljakordse kivist maja korteriühing „Raua“, Lembitu tänavale nr. 13 neljakordse kivist hoone V. Vunder, Sinika ja Tulika tänavate nurgale kolmekordse kivist maja M. Grasberg jne., jne. Kõneldakse ka E. Urovi seitsmekordsest pilvelõhkujast Vabadusplatsi äärde, Tatari tänava nurgale. Kas see ehitus aga juba tänavu teostub, pole lähemalt selgunud.
Ja Tallinna linn ise?
Linn alustab eeloleval suvel kahe suurema ehitusega, pritsimajaga ja keskhaiglaga. Pritsimaja ehitamiseks tehakse praegu eeltöid Raua tänaval, kus vastaval krundil sooritatakse lammutamisi. Lähemal ajal antakse ehitustöö ettevõtjale välja.
Keskhaigla projektide võistlus toimub 15. aprillil. Ehitus sünnib osade kaupa, misjuures eeloleval suvel kavatsetakse alustada ühe hoone väljaehitamisega.
Raekoja ja uue turuplatsi ehitamine jäävad ehitusvõimaluste puudumisel kaugema aja peale.
Suurema ehitusega alustab eeloleval ehitushooajal ka riik, püstitades Toompuiestee ja Paldiski maantee nurgale politseihoone.


* * *
Tõnismägi 3 / Hariduse 2, Peeter Kooritsa maja, arhitekt Richard Falkenberg.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 28 (algselt Väike-Roosikrantsi 12), Johannes Trumpi maja, valmis 1937, arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Luise 22, Albert Milleri maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Vesivärava 48, Niina ja Jüri Poska maja, arhitekt Richard Falkenberg.
4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud viies korrus. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Lembitu 3 (algselt Lembitu 13), Voldemar Vunderi maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Sinika 8 / Tulika 23, Maria Paapi maja (ostis Maximilian Grasbergi alustatud ehituse 1937. a. märtsis; detsembris 1938 ostis maja Voldemar Kilkmees), arhitekt I. Konno. 3-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud neljas korrus. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla


esmaspäev, 12. august 2013

1930 - Alfred Kalmu maja Kentmanni 20


Kaja 25.04.1930 lk 2
Vastuvõtmine Ameerika esituses.
Jüripäeva õhtul korraldasid Riiast Tallinna sõitnud Ameerika diplomaatiline esindaja ja kohalik Ameerika konsul Tallinnas suurema vastuvõtmise konsulaadi uutes ruumides, mis asuvad hr. Kalmi uues majas Kentmanni uulitsal. Kokku oli tulnud üle poolesaja võõra, ministreid, kõrgemaid sõjaväelasi, riigikogu liikmeid, ajakirjanikke, äriilma, kirjanduse, kunsti jne. esindajaid. Elavas vestluse hoos kasutati ameeriklastest pererahva külalislahkust kuni keskööni.
Keila mõisa omaniku hr. Kalmi valmiv maja kujuneb Tallinnas üheks suuremaks ehituseks. Ühe terve korra (2 korterit) on tas Ameerika konsulaat oma alla võtnud ja kolmandama korteri on omale Ameerika esindaja reserveerinud. Peale selle asub samas majas veel Rootsi konsulaat. Nii on Kentmanni uul. üle öö diplomaatide asukohaks kujunenud.


Vaba Maa 15.05.1930 lk 9
Poola saatkonna kantselei Kentmannil.
Tänasest peale asub Poola saatkonna kantselei ja konsulaar-osakond Kentmanni tän. 20, kuna saadiku korter endiselt edasi jääb Kohtu tän. 10.



Majaomanik 9/1932 lk 139-140
Kuidas ma sain majaomanikuks?
Kolme pealinna maja saamislugu.


Tänaval kõndides me vaevalt märkame kahelpool seisvaid majaderidu, ja ainult üksikud, erinevad neist, köidavad kauemaks meie tähelpanu. Ometi on igal neist seljataga oma pikem või lühem ajalugu, mis tihedalt seotud inimeste saatusega kes neisse on matnud oma elusihi kogu oma püüdmis-energia ning kokkuhoiu. Meie linnades asuvatest kinnisvaradest on julgesti 90% eraomandus, mis kuulub kodanikele, kes oma tahte ja tööjõu ning loobumise nii paljustki ohverdanud selleks, et soetada omale ja oma kaaskodanikele peavarju. Luua säärast määratut rahvuslikku varandust pole kaugeltki kerge, kui arvestada veel seda, et see osutub vaevalt ühe-kahe inimpõlve töötulemuseks.
Tõetera: et „kunst ei ole raha teenida vaid kunst on seda koguda,“ sobib kõige paremini küll majaomanike iseloomustamiseks, sest raha teeninud on paljudki, vähesed aga suutnud sellega midagi luua.
Alljärgnevates ridades püüame lühidalt kirjeldada 3 pealinna maja tüüpi, jälgides veidi lähemalt ka nende omanike elukäiku.

/Alfred Kalmu maja Kentmanni 20/
Üks pealinna suuremaid ja moodsaimaid elumaju on Kentmanni tänaval asuv A. Kalmu kuuekordne maja, mis valmis 1930. a. kevadel. Majas on 10 suuremat ja 6 vähemat moodsat elukorterit, milledest kolm oma alla võtavad välissaatkonnad: Ameerika, Rootsi ja Poola.
Majaomanik, agronoom A. Kalm on pealinna kodanikele tuntud kui tugev ja väga energiline ärimees, kes n.ö. end ise omal jõul töötanud üles. Sündinud Koeru kihelkonnas taluomaniku pojana, siirdus sealt õppima Tartu, kust peale realkooli lõpetamist astus Riia politehnikumi. Selle lõpetamise järgi tegutses Tartu Majandusühisuses, olles ühtlasi Doni põllupanga juures taksaatoriks.
Juba esimesil tegevusaastail õnnestus noorel agronomil tasuda ülikooli võlad ja kokkuhoida raha esimese maja omandamiseks Elvas. Nii lühikese ajaga end majanduslikult võrdlemisi hästi kindlustada polnud kaugeltki mingi tavaline nähtus tolkorralgi ja nõudis noorelt haritlaselt kui ka tema abikaasalt suurt pingutust.
Ilmasõja aastail oli A. Kalm Tartus asuva konservitööstuse juhatajaks, mille kõrval juhtis ka Tartu Aiavilja Ühisust, päästes selle ettevõtte pankroti äärelt. Sõja teisel aastal tegi Vene valitsus A. Kalmule ettepaneku asutada sõjaväe varustamiseks konservivabrik, milleks A.K. siirdus Siberisse, sõites selle läbi risti ja põiki, soodsa koha leidmiseks vabrikule. Selleks valis ta lõpuks Troitski linna Euroopa ja Aasia piiril, kuhu endisesse õllevabrikusse 1915 a. asutas suurejoonelise konservitööstuse, pühendades ettevõttesse kogu oma raugemata töötahte. Töötas seal 2 aastat, mille järgi likvideeris selle just enne Vene revolutsiooni.
Eestisse tuldi Soome kaudu, kusjuures Vene pankadesse jäi üle 10 milj. rubla sularahas ja väärtpaberites.
Eestisse tulles ostis 1917. a. Keila mõisa, kuhu asutas ühtlasi telliskivi vabriku. Aastal 1923. siirdus ühes perekonnaga Tallinna, kus osteti ka praeguse maja alune krunt ühes vana ühekordse majaga Kentmani tänaval. Uue maja ehitamist alustati varakevadel 1929 ja juba järgmise aasta 1. aprillil võis esimese üürnikuna sisse kolida Rootsi saatkond.
See on kõige üldisemates joontes inimese elukäik, kes oma õnnestunud tegevuse ja püüdmisega saavutanud meie oludes õieti aukartustäratava varanduse. Praegugi viibib majaomanik oma kaubaaurikuga kaugel Aafrikas, kuhu sõitis metsamaterjali ja vähema hulga muude kodumaa saadustega hankima teenistust prahita jäänud laevale ja töötule meeskonnale.

/Hermann Soone majad Koidula 12, 12a (sõjaeelne aadress)/
Vähem kirju ja töörikas pole ka Kadrioru idüllilises ümbruses asuvate majade omaniku kapten H. Soone elukäik, keda tunneme pealinna majaomanike pere agarama tegelasena.
Noores põlves elas Virumaal, Narva lähedal, kust 17 aastaselt kihelkonna kooli lõpetades läks merele laevapoisina. Vene-Jaapani sõja alul teenis kauges Idas aurulaeva juhina ja pärast sõda, kui Kamchatka avati kalapüügiks, asutas seal Anadiri lahes kalatööstuse. Arusaadavalt olenes siingi tööstuse avamise võimalus, milles töötas keskmiselt 200 inimest, oma kokkuhoiust ja ettevõtlikusest. Juhtis seal oma kalatööstust kuni 1919 a. lõpuni, mil enamlased tööstushooned kui ka sisseseaded umbes 100.000 kuldrubla väärtuses rekvireerisid. Järgi jäi vaid see raha, mis oli hoiul Jaapanis.
„Majaomanikuks ei saanud ma mitte juhuslikult“, ütleb usutletav, vaid see oli minu kauaaegne igatsus tagasi tulla kodumaale ja siin omandada maja.“
1920 a. Eestisse tulles ostiski siin esimese maja Koidula tänaval, mille juure hiljem ehitas veel kaks uut.

/Johannes Freudenheimi maja Härjapea 18 (sõjaeelne aadress)/
Kolmanda, Pelgulinnas asuva ühekordse puumaja omaniku J. Freudenheimi elusaatus on tüüpiline eeslinna majaomanikule, kes oma peavarju soetamiseks kogunud raha isiklikust tööpalgast, hoides kokku kopik kopika kõrvale.
Tallinna tuli J. F. 28 aastasena Kunda-Mallast, kus senini oli töötanud isa – mõisa puusepa – abilisena.
Tulles linna tööka nooremehena, leidis siin varsti tööd mitmes tisleriäris, kus aga tol ajalgi (1888 a.) ei võinud kiidelda erilise töörohkusega. Pikemat aega leidis siiski tööd Kadrioru lossi sisemisel ümberehitusel, kus suvel tegi tislaritööd ja talvel küttis ahje ja hoolitses ruumide korrashoiu eest.
Tegutsenud mõne aasta iseseisvalt, astus 1894 a. raudtee vabriku teenistusse, kus töötas 33 aastat kuni 1926, mil ta pajukile lasti.
Vabrikus olid teenistusvõimalused kaunis head, eriti Vene-Jaapani sõja ajal, mil valmistati palju sanitaar-vaguneid. Tehti palju ületunde ja öötööd, kuna tellimiste täitmist nõuti väga kiirelt. Aegamööda kogus raha, mille hoiule viis riigipanka. Sõjaajal hakkas aga külge tolajal laialiselt maad võttev umbusk riigi vastu, kes pidas sõda kaugel riigipiiril võiduka vaenlasega. Oma seisukorra kindlustamiseks hakkas üks ja teine paigutama kogutud raha majadesse ja ehituskruntidesse.
See üldine massi meeleolu aitas kaasa ka Freudenheimil tema kauaaegse igatsuse – oma peavarju saavutamiseks, milleks alustas otsima sobivat.
Viimati leidiski ajalehe kuulutuse järgi Pelgulinnas poolelioleva majakese, üks esimesi maju Härjapea tänaval, kus tol korral (1908 a.) leidus vaid laialisi heinamaid, saviauke ja tühje ehituskrunte.
Maja müüs eelmine omanik rahapuudusel, kes oma viimase raha oli pannud ehitusse, maja oli aga veel lõpetamata ja laenusaamise võimalused tolajal väga kasinad.
„Potisepp magas hoovis ja ootas tööraha“, kõneles usutletav, „sellepärast sobis kaup ka võrdlemisi kiirelt“.
„Juba teisel päeval oli vabrikus teada, et olen värske majaomanik. Mõned kadedad kaastöölised küsisid: Kust sa selle raha said, kas varastasid või? Vastasin samuti küsimusega: kuhu siis teie oma varguse olete pannud?“ ja sellega lõppenudki jutt.
„Kuid oli ka heatahtlikke naljatajaid; jutustab härra Freudenheim edasi; „kord küsisid kaastöölised maalrid: Missugune see majaperemehe tundmus ka on?“
„Jutustasin neile siis loo, kuidas kord maja pööningule aknaid klaasima minnes haarasin rõõmust kätega ümber korstna, teades, et see on minu omandus ja seda minult keegi ei saa võtta.“
Maja ehituse, milles on kolm elukorterit ühes poeruumiga, viis lõpule praegune omanik, mattes sinna palju vaeva ning hoolt. Vastutasuks on aga kõigiti korras ja meeldiv majake.

Kentmanni 20, Alfred Kalmu maja, valmis 1930, arhitektid Herbert Johanson ja Ferdinand Adoff. Foto: 2011, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas

* * *
Ajakirja Huvitav Žurnaal 1935. aasta sügisnumbris ilmus pikk ja rohkete fotodega illustreeritud artikkel Eestis asuvatest välisesindustest ja -esindajatest. Kirjeldati Prantsuse (Alendri tn), Läti (Tõnismäel), Soome (Toompeal), Saksa, Leedu (Valli tn), Tšehhoslovakkia (Toompeal), Türgi, USA (Kentmanni tn), Briti (Lai tn), Taani (Uus tn) ja Belgia (Vilmsi tn) saatkondi ja esindajaid.

Huvitav Žurnaal Sügis 1935 lk 12-31
Diplomaat. Eesti sõbrad raja tagant. Elu Tallinna välisesindustes.
...

ROOTSI esindaja parun Koskull on äsja saabunud puhkuselt, mille ta veetis Rootsis. Ta on pisut külmetanud ja selle tõttu haiglane, ega saa külastajat vastu võtta. Parun Koskull on Eestis juba vanemaid diplomaatliku korpuse liikmeid ja esindab siin oma riiki ministri asetäitjana, kes on valinud omale alaliseks elukohaks Riia.
Parun Koskulli suursugust, kõrgekasvulist isiksust tuntakse hästi meie seltskonnas. Ta on suur teatri sõber, mille tõttu teda võib sageli näha ka „Estonia“ etendustel.
...

AMEERIKA saadiku John V. A. MacMurray alaliseks asukohaks on Riia. Tallinna esindus asub ühe katuse all Rootsi saatkonnaga Kentmanni tänaval suurärimees Kalmu viiekordses kivimajas. Sissekäigu kohal kolm lipuvarrast Ameerika, Rootsi ja Eesti lippude jaoks; kuid käesoleval hetkel ei ole seal lehvimas ühtegi lippu – on tavaline argipäev. Ameerika esinduse korter on maja viiendal korral.
Chargé d’affaires’i H. E. Carlsoni töökabinett on sisustatud karge asjalikkusega: kirjutuslaud, nahksohva ja paar nahk tugitooli. Mister Carlson on esindanud Põhja-Ameerika Ühendriike Eestis juba üheksa aastat. Tema mõlemad lapsed, seitsme-aastane poeg Harry ja nelja-aastane tütar Margaret, on sündinud siin.
Lühivestlusel mr. Carlsoniga selgub, et ta on kirgline kalastaja, on õngitsejate ühingu ja Jahimeeste Seltsi Kalanduse Osakonna liige.
„Kas härra Carlsoni harrastusel on olnud edukaid tulemusi?“
„Ei mina ole suuri kalu kätte saanud, pole tabanud ainsat lõhetki.“
Saadik Carlson on ka suur Rotary liikumise pooldaja ja üks esimesi Tallinna Rotary-klubi liikmeid.
„Rõõmustan, et Rotary liikumine teeb siin nii suuri edusamme", ütleb ta. Ka on härra Carlson, nagu paljud teised saadikud, „Centum-Klubi“ liige ja võtab osa filatelistide seltsi tegevusest.
Oma pika siinviibimise aja jooksul on mr. Carlson kasvanud kokku eesti seltskonnaga ja ei möödu pea ühtegi tähtsamat seltskondlikku sündmust, mida ta ei austaks oma osavõtuga.
„Aga siiski on minu ja mu abikaasa peahuviks lapsed. Oleme püüdnud kõik suved veeta Eestis. Harva sõidame välismaale.“

neljapäev, 1. august 2013

1933-1939 - Neli Nõmme linnamaja


Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 (90/92)), vendade Kahrode esimene maja, valmis 1933.


Vaba Maa 21.04.1931 lk 2
Moodne maja turuplatsi äärde.
Sangaste telliskivitehaste omanikud vennaksed Kahrod, kes hiljuti omandasid kaupmehe Mirjami majad, on nüüd omandanud ka end. restoran Gustavsoni maa-ala turuplatsi ääres, kuhu kavatsevad püstitada suurt moodsat hoonet. Esialgse kava järele oleks see kolmekordne telliskiviehitis. Alumisel korral asuksid äriruumid, ning üleval suurem saal 600–700 inimesele ja elukorterid.
Et maja mitte väga maantee äärde ei jääks, tõmmatakse see maantee ja turuplatsi joonelt veidi eemale. Ehitusega tahetakse varsti algust teha.
 

Vaba Maa 4.11.1931 lk 2
Kolmekordne kivimaja Nõmmele.
Nõmme rikastub juba lähemal ajal uue suure kolmekordse kivimajaga, mis saab ühtlasi suuremaks majaks Nõmmel, kui mitte arvestada Hiiul asuva rinnalastekoduga. Uus maja, mille ehitamisega juba algust tehtud, püstitatakse turuplatsi äärde ning selle omanikuks-ehitajaks on Sangaste telliskivivabriku omanik Kahro. Ehitus arvatakse maksma minevat kaugelt üle 10 miljoni sendi. Hoone alumisele korrale ehitatakse rida äriruume, teisele korrale tuleb mitu ruumikat saali koosolekute ja pidude korraldamiseks, kuna kolmandale korrale ehitatakse rida eeskujulikke elukortereid. Maja loodetakse valmis saavat eelolevaks sügiseks. 


Päevaleht 20.12.1931 lk 10
Hiigelmaja Nõmmele.
Sangaste telliskivitehase omanik Jakob Kahro, kellel Nõmmel S. Pärnu maantee ääres rida kinnisvarasid, on asunud turuplatsi ääre ehitama hiigelmaja, mis oma kahesaja-ruutsüllalise põrandapinnaga ületab Tallinna suuremad majad. See suur hoone tuleb kolmekordne telliskivist ehitis ja arvatakse maksma minevat umbes 18 miljonit senti. Maja alumisele korrale ehitatakse kaheksa kauplusruumi, kuna teisele korrale tuleb rida bürooruume ja suur kinosaal umbes 300–350 inimesele. Kolmas kord jääb elukorteriteks. Hoone püstitamiseks läheb tarvis umbes 700.000 telliskivi, mis kõik Sangaste raudteel kohale veetakse. Peale selle kulub ehituseks veel 15 platvormi puumaterjali. Üksi aknaklaas maja akendele läheb maksma ümmarguselt üks miljon senti. See on summa, mille eest saab ehitada korraliku kahe-perekonna elamu. Suure hoone alusmüür on rajatud kahe sülla sügavusse ning alusmüüri paigutati 70 sülda paekive.


Vaba Maa 12.06.1932 lk 9
Pilvelõhkuja kerkib.
Vendade Kahrode poolt möödunud sügisel ehitama hakatud pilvelõhkuja ehitustöö, mis talvel seisis, läheb nüüd jälle täie hooga. Hoone seinad on kuni teise korrani üles laotud. Hiiglamaja arvatakse maksma minevat umbes 200.000 krooni.
Ehitajad loodavad maja sügiseks katuse alla viia. Hoone alumisele korrale tuleb rida äriruume, kuna pealmistele kordadele tulevad mitmesugused bürooruumid, tantsu- ja koosolekutesaalid, kinosaal ning elukorterid. 


Vaba Maa 15.10.1932 lk 7
Nõmme pilvelõhkuja katuse all.
Vennaksete Kahrode hiigla maja ehitamisega turuplatsi ääres on nüüd jõutud nii kaugele, et hoone on juba katuse all. Varsti algavad majas sisemised tööd. Praegu on käimas välisseinte krohvimine. Kuna see töö tuleb enne külma tulekut lõpule viia, siis toimetatakse krohvimist vara hommikust õhtu pimedani. 


Vaba Maa 7.02.1933 lk 7
Nõmme linnavalitsus uutesse ruumidesse.
Nõmme linnavalitsus pika kauplemise järele jõudis kokkuleppele vendade Kahrode uue maja üürilepinguga.
Uus leping võimaldab kõigi linnavalitsuse asutuste, ka apteegi ja viinapoe koondamise ühise katuse alla kr. 390.- kuuüüriga ühes küttega. Uutesse ruumidesse sissekolimine teostuks 1. aprilliks, kui linnavolikogu teisipäeva õhtuks kokku kutsutud koosolek kinnitab üürilepingu kava.
Praeguste neljas kohas laiali asuvate ruumide eest maksab linn üüri kr. 380.-, peale selle küttekulu.


Päevaleht 3.05.1933 lk 6
Nõmme suurim maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati Nõmme suurim maja, mille püstitasid sinna Sangaste telliskivivabriku omanikud vennad Kahrod. Õnnistamist toimetas kohalik õpetaja Eilart. Pärast õnnistamist oli ühine koosviibimine külalistele hoone suures saalis, kus kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad eesotsas linnapea Lindemanniga avaldasid tänu vendadele Kahrodele suurima maja püstitamise eest Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust mitu kohalikku seltskondlikku organisatsiooni ja asutust, eesotsas linnavalitsusega. Esimesena kolis uude majja linnavalitsuse kantselei ja linnaapteek.
Vaba Maa 3.05.1933 lk 6
Kahrode maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati vennad Kahrode uus maja, kuhu laupäeval kolis sisse maja esimene ja suurem üürnik – linnavalitsus oma kantselei, osakondade ja apteegiga. Õnnistamise vaimuliku osa toimetas Rahu koguduse õpetaja Eilart. Hiljem korraldati õnnistamisele ilmunud külalistele ühine koosviibimine uue maja suures saalis, kus majaomanikele – vennad Kahrodele öeldi tervitusi ja avaldati tänu suurema maja ehitamise puhul Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust peale kohaliku omavalitsuse ka rida seltskondlikke organisatsioone, kes asusid äärmiselt viletsates ruumides. 


Vaba Maa 30.09.1933 lk 7
„Hiiu“ restoran sulgeb uksed. Kahro majja avatakse uus lokaal.
Vennad Kahrode majas valmisid uued restorani ruumid, mis oma ehitusega ja tehnilise jaotusega trumpavad üle kõik praegused kohalikud lokaalid ja hotellid. Uued restoraniruumid üüris omale senine restoran „Hiiu“ omanik Otto Liiders, kes sulgeb restoran „Hiiu“ uksed 1. detsembrist.
Uus lokaal on läbi hoone kahe korra, restorani saal asub maja alumisel korral, kuna köök, kabinetid ja teised kõrvalruumid on mahutatud ruumikasse keldrisse.
Sama majja kolib üle ka kohalik kino "Rox". Ka viimane saab omale mugavad ruumid. Kino saal asub hoone teisel ja eesruumid hoone alumisel korral. 


Nõmme Sõnumed 4.11.1933 lk 2
Meie „pilvelõhkuja“
Nõmme „pilvelõhkuja“ – vennad Kahrade maja turu ääres on valmis saamas. Praegu tehakse veel viimaseid sisemisi töid kino ja restoran-hotelli ruumes. Peamiselt on need veel värvimistööd, mis praegu käsil ja mida üks meie tuntuimaid maalikunstnikke juhatab. Kino ja hotell-restoran oma ruumide poolest ning sellele arvatavasti vastavalt ka oma sisustuse poolest tõotab üle trumbata isegi parimad selletaolised asutused pealinnas. Praegu on juba „pilvelõhkujas“ korteris järgmised asutused ja ettevõtted: linnavalitsus, Nõmme Majaomanike Pank, Nõmme Kindlustusselts, notar H. Tuksami korter, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staap, linna apteek ja rohu- ning värvikauplus, linna ambulants j.t. Nagu kunagi moodne maja, on ta varustatud ka keskkütte ja veevärgiga. Puhta söögi- ja joogivee eest hoolitseb 100 sülla sügavune puurkaev.


dea.nlib.ee
Nõmme Sõnumed 23.12.1933 lk 1
Nõmme rikastunud moodsa kino ja saaliga.
Uue kino nimeks „Victoria Palace“.
Vennad Kahrode majas avati uus kino „Victoria Palace“. Sellega on Nõmme rikastunud kinoga, mis oma ruumidega võistleb pealinna selletaoliste parimate asutustega. Ja kui ka repertuaari suhtes ajaga sammu peetakse, siis pole nõmmelastele, kes kinot harrastavad, selleks väsitavaid sõite õhtuti ette võtta Tallinna. Uuestiavatud kino peaks neid täiesti rahuldama ja nad võiksid nüüd kinofilmide jälgimiseks väljaantavad sendid kodulinna jätta. Soojust ja mugavust pakuvad uue kino ruumid. Ka esteetiliselt oled sa neis ruumes rahuldatud, istudes parteris või avaral rõdul ja vaadates filmi.
Nõmme on rikkamaks saanud ka saali poolest, kuhu igat suurust julgesti võib kutsuda mõnesugustele aktustele või pidulikele koosolekutele ja ettekannetele, milliseid ühel ehk teisel puhul vajalik korraldada.
Vennad Kahrod on Nõmme linna kaunistanud ilusa majaga ja on seda nüüd ka rikastanud ruumidega, milliste järele tunti suurt puudust.
Peagi valmivad samas majas ka moodsad restoratsiooniruumid, mis sündsad seltskondlikus elus nii sageli ettetulevateks koosviibimisteks.

Nõmme uue kino „Victoria Palace“ Avamine 22.XII s.a.
Pühade eeskava.
I „Rügemendi tütar“
Ülilõbus helifars näitejuhi Karl Lamaci lavastusel.
Filmis lööklaulud: schotlaste marss – „Meie oleme lõbusad ruudulised“ ja „Ei ole tõesti mitte ilus, et ma nii ilus.“ Peaosis: Anny Ondra, Verner Fütterer, Otto Vallaurg.
II „Lõuna rist“ Huvitav helifilm idamaa elust.
Kino „Uus Roxy“ pühade eel suletud. Pühade-eeskava jälgida reklaamkastidest.

Nõmme Sõna 24.03.1934 lk 3
Dancing-kabaree „Maxim“ Turuplats 1, Kahrode majas, telefon 520-25
Avamine laupäeval, 24. märtsil.
Kabaree igal laupäeval ja pühapäeval tuntud artistide kaastegevusel. Alati saadaval mugavad kabinetid. Teenimine täpne. Köök parima koka juhatusel. Hinnad odavad.
Esimesel päeval külastajaile tasuta õlu
Austusega omanik Männik.

Uudisleht 25.03.1934 lk 1
Nõmme sai uue restorani.
Laupäeval, 24. märtsil avatakse Nõmmel uus restoran „Maxim“, kelle omanikuks on endine raskekaalu maadleja hr. Männik.
Külastades neid ruume paar päeva tagasi, mil oli restorani ristimine selgus, et Nõmme rikastus nüüd ühe viisakama ja nooblima asutise võrra.
Nagu Nõmme linnanõunik Kink restorani ristimisel tähendas, et ei ole kahtlust selles, et uut restorani hakatakse meeleldi külastama, nii ei jäe ka vist kellegil selles kahtlust.
Et oma külalistele olla vastutulelik, siis otsustas hr. Männik iga külalisele kes ilmub restorani avamisele anda maksuta õlut ja ühtlasi püüab teha kõik mis tema võimuses, et aga oma külalisi rahuldada.
Restoran asub Nõmmel, Turuplatsil nr. 1 majas mis kuulub nõmmelaste lemmikule hr. Kahrole.

Nõmme Revüü 2/1934 (mai 1934), lk 4
Nõmme linn on jällegi rikastunud ühe restoraani võrra.
Käesoleval kevadel, märtsikuul avati meie tuntud sportlase-maadleja E. Männik'u poolt vennad Kahro'de majja moodsalt sisustatud restoraan „Maxim“, mis ei jäta kõige nõudlikumalgi kodanikul enam soovida.
Kunstnik Arenil on õnnestunud hästi tabada värvide kooskõla seintel, eriti silmatorkav ja mainimisväärt on saali lagi, mis valmistatud hõbeparketist. Postil olevate peeglite mõjul annab nimetatud lagi suurepärase effekti. Ei puudu ka tantsupõrand, mis valmistatud heast tammeparketist korraliku pooniga.
Peale saali ja baariruumide on veel alumisel keldrikorral neli kabinetti, mis ehituselt ja käikudelt on iseenesest väga diskreetne.
Nõmme seltskond on soojalt suhtunud nimetatud asutusele ja koondanud oma seltskondlise läbikäimise asutatud ruumesse. Eriti energiline, noor edasipüüdja omanik on vastutulelik organisatsioonidele nii palju, kui see praegustes oludes võimalik on.
Nõmme lastekaitseühing ja Nõmme kaitseliidu Lotad on korraldanud kella viie teed nimetatud rest. saalis, põhimõttel koondada Nõmme seltskonda koomale ja seltskondlisele läbikäimisele, mis ongi senini täiesti isoleeritud olnud.
Korraldamise tagajärgedest võib ütelda, et see algatus on kannud vilja. Mõlemaist kella viie teedest on osa võtnud iga kord üle saja inimese, mis senini Nõmmel täiesti rekordiline. Ühtlasi näib see kujunevat väga kenaks traditsiooniliseks kooskäimise viisiks ja kohaks.
Nõmme kaupmehed on asutanud klubi ja klubi asukohaks valinud endale rest. „Maximi“ saali ühes klubitubadega.
Praeguseid kitsamaid aegu arvesse võttes on ka rest. omanik vastu tulnud hindade suhtes, võrreldes mõningate teiste sarnaste asutustega.
Meie, nõmmelased, loodame, et see asutus kujuneb välja kohaks, kus julgelt ja väärikalt võib iga soliidne Nõmme kodanik viibida ja mis oleks Nõmmele uhkuseks nii kui see maja, kus nimetatud asutus pesitseb.
Nõmme kodanik.


Päevaleht 21.06.1937 lk 5
Nõmme sai avaliku ajanäitaja
Laupäeval kinnitati Kahro maja külge, milles teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus ja mida selle tõttu hüütakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja, mille järgi nõmmel oli suur tarvidus. Uus ajanäitaja on neljanurkne 1,20 m. läbimõõduga, tema numbrilaud on pimedal ajal valgustatud, kuna mehanism töötab elektriga, mille tagajärjel nõmmelastel „õige aeg“ peaks nüüdsest kindlustatud olema.
Vaba Maa 21.06.1937 lk 9
„Raekoda“ sai kella.
Laupäeval püstitati Kahro maja külge, kus teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus, mille tõttu seda hoonet kutsutakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja. Uus ajanäitaja on 1,20 m. läbimõõduga pimedal ajal valgustatud numbrilauaga. Mehhanism töötab elektriga.


Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 / Turuplats 1), vendade Jakob ja Karl Kahro esimene maja, valmis 1933, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla


Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Kahrode teine maja, valmis 1937.

Nõmme Sõna 15.08.1936 lk 3
Saame jälle uue „pilvelõhkuja“
Vennad Kahrod lammutasid poolpõlenud maja S. Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgalt. Selle asemel püstitavad nad suure kolmekordse kivimaja, mille alumisele korrale tulevad äriruumid ja teistele kordadele büroode ja kontorite ruumid ning moodsad korterid. Ehitusega tehakse varsti algust, nii et talve jõudes loodetakse ehitus katuse alla viia. Maja tuleb keskkütte ja veevärgiga.
Endine vana maja, mis maha lammutati, püstitatakse praeguse „pilvelõhkuja“ õuele.

Vaba Maa 4.09.1936 lk 7
Nõmmele veel üks „pilvelõhkuja“.
Vennad Karl ja Jakob Kahro’dele andis Nõmme linnavalitsus teise „pilvelõhkuja“ püstitamiseks S. Pärnu maanteel sama Kahrodele kuuluva suurmaja kõrvale. Ehitustööga ongi juba algus tehtud. Ehitatav hoone tuleb kolmekordne telliskiviehitus. Hoone alumisele korrale tulevad äriruumid, kuna teisele ja kolmandale korrale ehitatakse ruumid kohalikule majaomanike pangale, notarile ning neli viietoalist elukorterit kõigi mõnusustega. Kõik nimetatud korterid on juba aegsasti välja üüritud. Ühe neist saab linnapea L. Ojaveski, teise majaomanike panga asjaajaja juhatuse liige K. A. Nõmmisto, notar Tikmann ja teised. Telliskivid, arvult 350.000 tükki tuuakse kohale Sangastest vennad Kahrode telliskivitehasest. Umbes 70.000 kivi ongi juba ehituskohal. Esialgse eelarve järele läheb ehitatav maja maksma umbes 100.000 kr. Maja tahetakse viia katuse alla veel enne külmaaja tulekut.

Nõmme Sõna 26.09.1936 lk 1
Üürilisi uude „pilvelõhkujasse“
Vennad Kahrode uue kivimaja ehitamine Turuplatsi äärde edeneb õige jõudsasti. Keldrikorra müürid on juba suurelt osalt valmis. Kui ilmad vähegi lubavad, loodetakse kogu see kolmekordne kivimürakas katuse alla viia kuu aja jooksul.
Ehitatavasse uude „pilvelõhkujasse“ asuvat kuuldavasti ka Nõmme Majaomanike Pank, kuna tema senised ruumid linnavalitsus endale võtvat oma kitsaksjäänud ruumide laiendamiseks. Ühes pangaga kolivat sinna kuuldavasti ka notar Tikmanni kontor.

Nõmme Sõna 30.10.1936 lk 1
Kõrgeim maja Nõmmel
Praegu Turuplatsi ääres ehitusel olev vennad Kahrode maja, mis esialgse kavatsuse järele kolmekordne pidi tulema, ehitatakse nüüd neljakordseks. Ühes keldrikorraga tuleb ta õieti 5-kordne, seega kõrgeim maja Nõmmel ning juba tõega „pilvelõhkuja“.

Vaba Maa 18.09.1937 lk 8
Nõmmelt.
Esimesed elanikud uues „pilvelõhkujas“.

Sangaste telliskivitehase omanikkude vennad Kahrode teise „pilvelõhkuja“ ehitustöödega Nõmmel on jõutud nii kaugele, et üürnikud hakkavad juba majja kolima. Esimesena pidi laupäeval uude majja elama asuma kohaliku majaomanike panga asjaajajadirektor K. A. Nõmmisto. Temale järgnevad mõne päeva pärast linnapea L. Ojaveski ja linnanõunik Murumets. Ka majaomanike pank kolib juba eeloleva nädala lõpul üle uude majja.


Vaba Maa 1.10.1937 lk 9
Nõmmelt.
Linnapea kolis uude majja.
Linnapea Ojaveski, kes valis omale uueks elukohaks vennad Kahrode uue maja Pärnu maantee ääres linnavalitsuse maja kõrval, kolis neljapäeval üle uude korterisse. Homme kolib samasse  majja kohalik majaomanike pank, panga asjaajaja direktor Nõmmisto ja lähemal ajal ka linnanõunik Murumets. Ka on mõned ärid juba uude majja asunud.

Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 3
Kahro uus maja ja tema üürnikud
Vennad Kahrode uus „pilvelõhkuja“ on juba niisamahästi kui valmis. Tehakse ta juures veel vaid ainult väiksemaid viimistlusi. Nõmme on nii siis jälle rikkam ühe nägusama maja võrra ja ühtlasi majaga, mis tunduvalt aitab tõsta ka Nõmme ärilist tegevust ja ilmet, sest et see uus maja oma alumisel korral pakub nii mitmele ärile praeguse aja nõuetele vastavad ruumid, mis jällegi omakorda tunduvalt kahandavad Nõmme senist punkerkaubanduslist ilmet. Praegu on sinna juba sisse asunud kella- ja kullasepaäri ja -tööstus Bruno Grünfeldt ja Alfred Vederiku riide- ja pudukauplus. Mõlemad ärid on vastavalt ruumidele sisseseadelt ajakohased ja oma kaubaartiklite valiku ja rohkuse poolest võivad rahuldada ka nõudlikumat ostjat.
Samasse majja teisele korrale asus möödunud esmaspäevast alates ka Nõmme Majaomanike Pank, kes vastavalt oma arengule on 10 aasta jooksul sellega kokku juba neljandat korda vahetanud oma korterit. Seda oli ta sunnitud tegema oma järjestkasvava tegevuse tõttu. Nüüd on tal kui Nõmme ainsamal iseseisval pangal tõesti väärikad ja tema tegevusele vastavad ruumid, millist väärikust aitab veelgi tõsta must tammepuust sisustus, mille valmistanud mööblitehas a./s. „Massoprodukt“. Ühes pangaga asub samades ruumes nüüd ka Nõmme kindlustusselts, mis samuti näitab oma tegevuses järjekindlat tõusu. Samasse majja asub arvatavasti ka notar Tikmanni kontor. Kuid küsimus on veel lahtine ja ta võib jääda senisesse korterisse edasi, kui endistesse panga ruumidesse üle kolib, nagu kuulda, vannutatud maamõõtja A. Bergi büroo. Kõik see selgub igatahes tuleva nädala jooksul, sest sellele korterile pretendeerib ka dr. A. Truusa.
Üürnikeks uues majas, nagu esialgu teada, on linnapea L. Ojaveski, linnanõunik J. Murumets, dir. A. K. Nõmmisto, K. Kahro ise, B. Grünbladt, adv. J. George, perekonnaseisuametnik A. Tire.
Maja on ehitatud arhitekt E. Velbri (Velber) plaani järele ja tema isiklikul järelvalvel, kuna tööd tegelikult juhtis hra Schilding. Maalritööd kogu ulatuses täitis maalritööde ettevõtja J. Raap.
Ka avatakse sellesse majja lähemal ajal kohvik, mille järele Nõmmel veidi nagu puudust tunti.

Uudisleht 9.10.1937 lk 6
Nõmme Majaomanike Pank uutes ruumides
Nõmme Majaomanike Pank on aasta-aastalt niivõrd kasvanud, et panga juhatus oli tänavu sunnitud tegevuse laienemisel jällegi otsima uusi ruume. Nüüd on õnnestunudki leida pangale küllalt avarad ja mugavad ruumid Nõmme turuplatsi ääres, vennad Kahrode uues majas, Pärnu mnt. nr. 94. Uutesse ruumidesse asumisel on ostetud a.-s. „Massoprodukt’ilt“ uus mööbel, mis annab pangale ka sisseseadelt küllalt soliidse ilme.
Käesoleval aastal pühitses Nõmme Majaomanike Pank teatavasti 10-a. tegevusjuubelit. Kogu selle kümne aasta kestel on pank sammunud kindlat tõusuteed ja praegu ulatuvad pangas hoiusummad juba 400.000 kroonini. Panga liikmete arv üle 500. Panga juhtimisest võtavad osa hulk tuntud energilisi mehi, nagu: L. Ojaveski, K. Reinaste, J. Haljaste, J. Kärner, R. Vienberg, E. Putmaker, A. Otto ja K. Lall ühes asjaajaja-direktori K. A. Nõmmistoga; neist on viimane kogu aja nimetatud ettevõtte juures töötanud ja ühtlasi ka Nõmme Majaomanike Panga, samuti ka kindlustusselts „Nõmme“ asutamise mõtte algatajaid ning teostajaid. Panga revisjonikomisjoni kuuluvad M. Käbin, A. Aua ja A. Malkus.
Samas majas, Pärnu mnt. 94, leiab nüüd asukoha ka kindlustusselts „Nõmme“, panga allüürilisena.


Nõmme Sõna 16.10.1937 lk 1
Kohvik-söögisaali luba
Viimasel linnavolikogu koosolekul anti Linda Straussile nõusolek kohvik-söögisaali avamiseks Mustamäe tän. nr. 1, Kahrode uues majas.
Nõmme Sõna 30.10.1937 lk 1
Kohvik „Mocca“
Nõmme, Pärnu mnt. 94 (uues Kahro majas.)
Kondiitrisaaduste müük. Päev läbi saadaval soojad eined
Hinnad mõõdukad. Palun veenduda.
Austusega Lia Strauss
Vaba Maa 25.02.1938 lk 9
Kohvik sulges uksed.
Möödunud sügisel avas kohalikke juuksetööstusepidajaid Kahro uues majas Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgal kohviku. Peagi aga selgus, et Nõmme rahvas ei pea lugu kohalikust kohvikust, vaid külastab meelsamini Tallinna suurkohvikuid. Nüüd sulges kohalik kohvik oma uksed külastajate vähesuse pärast.


Nõmme Sõna 14.04.1938 lk 1
Ühe äri ümberkolimise puhul
Juba Kahro esimese „pilvelõhkuja“ tekkimisega Nõmmele ilmusid ühtlasi ka äride vaateaknad, mis võimaldasid näidata, et Nõmme suudab siiski pakkuda oma elanikkonnale ka äriliselt, nimelt oma ostude sooritamise mõttes küllaltki. Kuid arvestades Nõmme olusid, ehitati sellesse majja äriruumid nagu ettevaatuse tõttu veidi kitsamad, kui nad tõelikult olla oleks võinud. Niisugune äri, kus kaupa suures valikus peab olema, peab selle liig kokkusurutult ostjaskonna silmale esitama. Seda võidi kohe märgata Kuulre valmisriiete äri asumisel Nõmmele, milline oli ja on praegugi ainuke sellelaadiline äriline ettevõte siin.
Kitsas ruum, üks ainsam vaateaken ei võimaldanud aga sel äril küllalt näidata oma rikkalikku valikut ja tagavarasid. Nüüd, kus see äri on asunud Kahro teise uude majja, kus tal pealegi kasutada kolm avarat vaateakent, on pilt hoopis teine. Nii vaateaknad kui ka avar äriruum näitavad nüüd, et Nõmme on saanud ärilise ettevõtte, mis igati võistleb pealinna samalaadsete äridega. Sedasama võib ütelda ka teise samas majas asuva äri kohta, nimelt A. Vederiku riide- ja pudukaupluse suhtes. Ka siin võimaldab avar vaateaken ja avarad äriruumid esitada oma müügiartiklite rikkalikke tagavarasid reljeefsemalt ostjate silmale.
Soovida jääks, et kogu Pärnu maantee turuplatsilt kuni Hiiuni täituks majadega, kus avarad äriruumid ja nägusad vaateaknad. Siis hakkab Nõmme kindlasti tõhusamalt elama ka äriliselt ja ostjatest poleks ka puudust.


Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Jakob ja Karl Kahro teine maja, valmis 1937, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938.


Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 1
Esimene suurem elumaja tsementkividest
Ühegi ehitatava maja juures pole märgata olnud niipalju uudishimulikke seisatamas kui püstitamisel oleva K. Dulderi maja juures, mis tuleb poolkaarena Jaama tänava ja Raudtee tänava pikenduse nurgale. See maja ehitatakse kolmekordne ja tsementkividest ja minna maksma 60.000 kr. Ehitajaks on ehitusmeister R. Arme, kes juba nii palju maju püstitanud Nõmmele. Maja alumisele korrale tulevad äride ruumid, kuna teised korrad on määratud elukorteriteks. Kuuldavasti ühele korterile kandideerivat ka dr. A. Vastalu. Igatahes tuleb see esimene suurem elumaja tsementkividest.

dea.nlib.ee
Rahvaleht 21.07.1938 lk 7
Kolmas moodne ärimaja Nõmmel.
Uusi kauneid ehitusi Rahumäel ja Nõmmel. Ka keeleteadlane J. Aavik ja kapten Tiedemann Nõmme „pürjeriks“.
Nõmme rikastus jälle ühe moodsa ja nägusa ärimajaga. Nimelt valmis seal mõni päev tagasi tööstur K. Dulderi kolmekordne kivimaja, milline püstitati raudteejaama vastas olevale Jaama tän. nr. 11 krundile. See on kolmas selline ärimaja Nõmmel. Esimesed kaks ehitati Sangaste telliskivitehase omanike, vennad Kahrode poolt Pärnu maanteele. Ühest neis asub Nõmme linnavalitsus osa allosakondadega, linna apteegiga ja linna rohu- ja värvikauplusega ning rida teisi ettevõtteid ja kauplusi.
Teises on mitu suuremat kauplust, kohalik majaomanike pank ja rida elukortereid.
Äsjavalminud K. Dulderi maja sisaldab kaheksa suuremat korterit ja neli kauplusruumi. Majas on keskküte ja vesivarustus. Uus hoone, mis oma nägususega tõstab tunduvalt Nõmme linna ilmet, läks maksma ligikaudu 70.000 krooni. Kuigi maja juures toimuvad viimased viimistlustööd, on korterid kui ka äriruumid kõik välja üüritud. Maja kuusissetulek on umbes 750 krooni. Ehitustööga tehti algust möödunud aasta sügisel. Uue maja elanikeks on paar arsti, üks kohtunik ja teised kõrgemad ametnikud.
Lähemal ajal valmib veel üks suur nägus kivimaja. Viimase omanikuks on kapten O. Tiedemann. Ka selle maja hinda arvestatakse umbkaudu 70-80 tuh. kroonile. Viimati mainitud maja püstitati Rahumäe rajooni, Vabaduspuiestee lähedale, Näituse tänava ääre. Ka see maja pakub ehituselt kõik mõeldavad mõnusused.
Rahumäe ümbruses Vabaduspuiestee rajoonis näib üldse kujunevat ehituste poolest Nõmme kaunimaks kohaks. Paari viimase aasta jooksul on sinna püstitatud mitu stiilikat ja moodsat kivi- ja puumaja. Veel möödunud sügisel valmis Nelgi tänava nurgal ülimoodne puumaja, mille omanikuks on postivalitsuse direktor ins. Jallajas. Ka omab viimane ümbruse kaunima iluaia suurte muruplatsidega ja taimestikuga.
Hiljuti omandas samas ümbruses ehituskrundi ka keeleteadlane Joh. Aavik. Ka viimane kavatseb sinna omale elamu püstitada.

Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938. Hilisemate juurde- ja ümberehituste (polikliinikuks) käigus on lisatud neljas korrus ja kaotatud esimesel korrusel asunud avarad äriaknad ja uksed. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *

Jaama 1, Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939.


Uus Eesti 30.05.1938 lk 9
Nõmme „ilu“ lammutamisele.
Neil päevil vaatas vastav komisjon üle Jaama tän. nr. 1 asetseva R. Treublutile kuuluva hoone, mis on viimasel ajal omandanud nõmmelaste suus Nõmme „ilu“ nimetuse.
Ülevaatusel selgus, et tähendatud hoones asetsevate korterite elutoa ja köögi laed on läbi paindunud ja ühe elutoa lagi toetub isegi toega riietekapile. Ka olid suitsulõõrid lõhkised ja ahi pragunenud, kuna katusekorral elutseva päevapiltniku toa lagi ühes katusega on läbi mädanenud ja katus toetub toega kaardu- ja nõtkuvajunud põrandale, mis omakorda on varisemise hädaohus.
Kuna hoone peale oma näotuse osutub ka elu- ja tuleohtlikuks, siis otsustas komisjon esineda linnavalitsusele ettepanekuga, et nõutaks omanikult hoone lammutamist hiljemalt 1. juuliks k.a.
Linnavalitsus oma viimasel koosolekul ühines komisjoni ettepanekuga.

Päevaleht 20.10.1938 lk 9
Nõmme teateid
Ehitamisel moodne kivimaja. Kesknädalasel linnavalitsuse koosolekul kinnitati Treubluti ja Steinfelsi poolt esitatud ehitusprojekt uue kolmekordse moodsa kivimaja püstitamiseks Nõmmele Pärnu mnt. ja Jaama tänavate nurgale. 

Nõmme Leht 22.06.1939 lk 3
Ümberkorraldusi linnavalitsuses
Elektrivõrk kolib.
Linnavalitsuse tegevus on aastate jooksul paisunud õige tunduvalt. Koos sellaga on praegused linnavalitsuse ruumid jäänud õige kitsasteks. Nüüd, alates 1. juulist, saabki linna elektrivõrk omale uued lahedamad ruumid vastvalmivas A.-S. F. O. Treubluti majas, Pärnu mnt. ja Jaama tänava nurgal. Praegustesse elektrivõrgu ruumidesse kolib Maksuamet, kuna maksuameti ruumid jäävad ehitusosakona kasutada.


Päevaleht 13.07.1939 lk 8
Nõmme teateid
Linnaarst vahetas asukohta.
Nõmme linnaarst dr. A. Trusa kolis oma senisest asukohast Jaama t. nr. 1, Treubluti uude majja, kus võtab haigeid vastu kella 5–6 p.l.


Maja nurgapealses äriruumis asus hiljemalt 19. juulist 1939 hoone omanikele kuulunud rohu- ja värvikaubanduse AS-i F. O. Treublut Nõmme osakond. 

Päevaleht 7.09.1939 lk 9
Elan Nüüd Nõmmel, Jaama 1 (enne Raudtee 37)
Dr. M. Stukis Hambaravikabinett. Vastuv. kl. 5–7 p.l. 


Jaama 1 / Pärnu mnt (algselt Pärnu mnt 127), Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla

Foto: 28.07.2013, R. Vaikla
* * *
Ehitamata jäänud viies Nõmme suur linnamaja, OÜ "Varaosa" hoone Raudtee ja Apteegi (nüüd Mai) tn nurgal.

Nõmme Leht 14.01.1939 lk 1
Nõmme saab pangamaja ja võimla
Nõmme Majaomanike Panga, Kaitseliidu Nõmme Malevkonna, Nõmme linnavalitsuse ja Kindlustusselts „Nõmme“ esindajate koosolekul 10. skp. otsustati üksmeelselt asuda kohe eeltöid tegema, et veel käesoleva aasta kevadel võiks hakata ehitama Nõmmele ühist suurt hoonet Majaomanike Panga krundile, Apteegi ja Raudtee tänavate nurgale (just Nõmme jaama vastas).
Uues majas leiduks ruume peale arvukate äriruumide Nõmme Majaomanike Pangale, Kindlustusselts „Nõmme’le“, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staabile ja eeskujulikule võimlale.
Võimla saali võiksid kasutada soovikorral kõik Nõmme organisatsioonid peale sportliku otstarbe ka koosolekuteks ja muudeks üritusteks. Seega täidaks võimla Nõmme rahvamaja küsimuse lahendamiseni osaliselt rahvamaja aset.


Nõmme Leht 21.01.1939 lk 3
Suurem ühishoone ehitamisel
Eeltööd selleks käimas
Nagu meie lehe lugejad „N. L.“ eelmisest numbrist võisid lugeda, on Nõmme Majaomanike Pangal, Linnavalitsusel, Kaitseliidul ja Kindlustusselts „Nõmmel“ kavatsus ühiselt moodustada osaühing, kes ehitaks Raudtee ja Apteegi tänavate nurgale, praegusele Nõmme Majaomanike Panga krundile suurema hoone, kus leiduksid ruumid asjaosalisetele organisatsioonidele ja peale selle suurem saal, mida võiksid kasutada pidudeks, koosolekuteks ja võimlemiseks Nõmme organisatsioonid ja asutused. Praegu on koostamisel osaühingu põhikiri ja hoone esialgne plaan ning kalkulatsioonid. Asjaomaste asutuste juhtivad organid on selles küsimuses jõudnud kokkuleppele, kuid üldkoosolekutel ja linnavolikogus tuleb see kinnitamisele lähemal ajal.
Mõnelt poolt on avaldatud soovi, et ehitamisega algataks juba kevadel, kuid kuna on tegemist suuremaulatusliku algatusega, siis peab kahtlema, kas jõutakse selleks ajaks valmis eeltöödega, sest juba plaani tegemine sellise hoone jaoks nõuab aega, sest seda tuleb põhjalikult kaaluda. Siiski näib olevat väljavaateid, et varsti saame Nõmmele suurema saali, mis suudaks Nõmme organisatsioonide tarvidusi rahuldada seni, kuni kord kerkib Nõmme rahvamaja.
Asja teostamine oleneb aga suurel määral sellest, kas osutub kohalikule omavalitsusele võimalikuks algatusega kaasa minna. Teiste asjaomaste üldkoosolekud loodetavasti ühinevad kavatsusega.


Nõmme Leht 29.04.1939 lk 3
Suurhoone küsimus nihkub
Majandusminister on annud eelloa Kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ suurhoone püstitamiseks Raudtee ja Apteegi t. nurgale. Nüüd järgneb põhikapitali osaline kokkupanek, mille järele saadakse asuda osaühingu registreerimisele.
Rööbiti o.-ü. organiseerimisega ja lubade nõutamisega on lahendatud ehitusplaanidega seoses olevaid küsimusi. Võib loota, et ühise suurhoone ehitus jõutakse viia katuse alla juba eeloleval sügisel ja vast aasta pärast võiksid asutused, organisatsioonid ja ärid hakata juba sisse kolima.


Majaomanike Teataja 8.06.1940 lk 4
Nõmme suurhoone saab teoks
Nõmmele nn. „suurhoone“ püstitamiseks asutatud kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ peakoosolek kinnitas ehitatava hoone projekti ja eelarve. Üksmeelselt otsustati juba käesoleval suvel alustada hoone ehitamisega, mille valmimisel oleks vähemalt ajutiselt kõrvaldatud Nõmmel valitsev suuremate ruumide puudus.
Ehitatav hoone püstitatakse Nõmme jaama vastas, Raudtee ja Apteegi tänavate nurgal asuvale krundile. Hoone tuleb kolmekordne kiviehitus. Hoone 1.-sel korral ette nähtud äriruumid ja einelaud, teisel – pangaruum ning kaks saali mahutav. kuni 100 inimest. Kolmandal korral on kaitseliidu ruumid vastava saaliga. Ehitatav hoone mahutab endasse ka ruumika võimla, mida on võimalik kasutada ka peo- ja aktusesaalina, mahutades kuni 450 inimest. Keldrikorrale rajatakse veeremängutee, lasketiir ja duširuumid.
Hoone eelprojekti valmistas ins. A. Jomm, lõpp-projekti arh. F. Vendach. O.-ü. „Varaosa“ peaosanikeks on Nõmme Majaomanike Pank, kaitseliidu Nõmme malevkond ja Nõmme linnavalitsus.
Hoone projekt esitatakse lähemal ajal linnavalitsusele.