 |
| Rahvusraamatukogu |
Majaomanik 4/1936 september-oktoober, lk 115-118
Moodsaim maja
Tähelepanuväärsem Tallinna uutest ehitisist on kahtlemata Linde perekonna maja, kuna seal võimalikult on püütud kasutada kõike, mida pakub Lääne-Euroopa arhitektuur ja elamukultuur.
Kõneall olev maja asub Jakobsoni tän. 6, hoovis, teise vanema maja taga. Ent siiski köidab mööduja tähelepanu oma jõuliste joonte, stiilsuse, lihtsa, kuid maitseka värvingu poolest, milles domineerivad heledad ja mahedad toonid. Erilise huvitava ilme annavad talle ta rohked rõdud ja jõulised karniisid.
Maja on neljakordne, 6-e lahtise raudvõrega ja traatvõrguga piiratud rõduga, mis kaetud restpõrandaga. Suuremad rõdud asuvad neljandal korral, milledest üks isegi on 25 meetrit pikk ja 4 m. lai, nii et seal võib soovikorral kas või mängida tennist. Rõdudelt avaneb suurepärane vaade linnale ja merele.
Maja pindala on 466 rm, sellest 53 rm väljaehitise all, mis kuulub kahele väikesele garaažile. Väljaehitis ei ole terve fassaadi laiuses, kuid väljaehitise katus ulatub maja nurgast nurgani, milletõttu maja keldrikorral asuvate peagaraažide kahe värava ja nende ees oleva sissesõidu tee kohal ripub tiibkatus. Garaažid võivad mahutada 12 autot. Tähendatud pindalast on veel 13 rm talveaia all, milline kuulub esimesel korral asuva suurele luksuslikule korterile. Maja maht on 5007 km.
Projekti on valmistanud arhitekt Viktor Tretjakevitš, kelle juhatuse all teostati ka ehitus. Ehitamisel on mõeldud ja kaalutud iga pisematki üksikasja, millele tavaliselt ei osutata tähelepanu. Ehitamise ajal käis hr. arh. V. Tretjakevitš koos majaomanikuga Leipzigi ehitusmessil, et tutvuneda selle ehituse jaoks demonstreeritavate ehitustehniliste uudistega, millistest tähtsamad siin kasutatud.
Maja on täiesti elektrofitseeritud: elektri abil sünnib pesupesemine, triikimine ja isegi kuivatamine. Tulevastele majaelanikele elektripliitide ja pesuköögi aparaatide käsitamiseks, korraldati välismaalt selleks kutsutud eriteadlase poolt kahenädalised kursused ja praktilised tööd. Kursuste kestvusel prooviti tulemusi ja kontrolliti elektrivoolu tarvitust. Nii mõlemad osutusid üllatuslikeks: toit valmib elektri pliitidel palju rutem, sealjuures ei ole karta põhja kõrbemist, mis tavaliste toiduvalmistajate suuremaks mureks. Mis aga kõige tähtsam – on puhtus toiduvalmistamisel.
Kui sai teatavaks, et Jakobsoni tänavale ehitatakse elektrifitseeritud maja, siis kuuldus palju skeptilisi hääli. Räägiti, et meil elektrivool on liiga kallis, mille tõttu elektripliitide tarvitamine kulukas. Nüüd on elektripliidid Jakobsoni tänaval töötanud üle kahe kuu ja võib kontrollida tegelikke kulutusi. Laseme rääkida arvudel:
Krt. nr. 19. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 16. juulist – 12. sept. Kulu kr. 3.50.
Krt. nr. 17. Neljaliikm. perekond. Pliit töötanud 14. juulist – 12. sept. Kulu kr. 5.08.
Krt. nr. 21. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 7. augustist – 12. sept. Kulu kr. 2.81.
Krt. nr. 23. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 17. juulist – 12. sept. Kulu kr. 4.33.
Kuna aeg, mille kohta need andmed käivad, osutub keediste keetmise hooajaks, võib otsustada, et elektripliidi tarvitamine sugugi kallim ei tule, kui hariliku pliidi kasutamine. Kulukas ei tule ka elektrifitseeritud pesuköögi tarvitamine. Ühe perekonna kolme-neljanädalise pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, ei tarvita elektrivoolu rohkem kui 20–30 senti. Sellejuures pesupesemine ei nõua pesijalt mingisugust tööd: tema eest töötab masin. Pesukuivatamine kestab ainult 5 minutit. Ruttu läheb ka pesutriikimine. Elektrofitseeritud pesuköögi hinnangul peab arvestama, et pesu säilib elektrimasinas kuivatamisel paremini, kuna jääb ära pesust vee välja pigistamine ja väänamine, millega välja pressitakse ja katki rebistatakse hulk pesukiude. Masin aga pressib pesust vee välja tsentrifugaaljõul.
Pesuköök asub maja keldrikorral, kus leiavad aset veel katlamaja, toidukeller ja garaažid. Garaažid on avarad, valged ja köetavad. Põrandad on betoonist ja seinad värvitud õlivärviga. Autojuhtidele vastavalt garaažidesse mahtuvate autode arvule on ehitatud asjade ja riiete panemiseks erilised kapid.
Peale selle on garaažides šaht autode remondiks, pesemisruum autojuhtidele peeglite ja kappidega, akkumulaatorite laadimise masin jne. Maja ees, hoovis, on eriplats autode pesemiseks.
Keldris on veel majaelanike alalhoitavate toiduainete kapid, mis asetsevad puhtas ventileeritavas ruumis. Kapid on kaetud nägusalt õlivärviga. Ruumi aknaavaused on kaetud tiheda traatvõrguga, et akende avamisel ei pääseks sisse rotid.
Majja sisseastuja tähelepanu köidab ideaalselt krohvitud ja õlivärviga kaetud trepikoda. Rohekashallil toonil eralduvad elavalt kirsipunaseks värvitud ja lakeeritud kõlakindlad paraaduksed ja sama värvi trepikäsipuud, mis asetsevad betoonist valatud lentril.
Majas on 13 korterit, milledest 10 kolmetoalist, 2 neljatoalist ja 1 viietoaline. Viimasele kuulub klaasseintega talveaed, teenijatuba, veranda, eriline pesemistuba ja bidetiga varustatud vannituba. Vannitoa pesemisruumi ja köögi seinad on kaetud Mettloch-plaatidega. Köök on peale elektripliidi varustatud selles korteris veel külmetuskapiga ja kõigi majapidamises tarvisminevate kappide ja laudadega. Sama korteri lastetoa seinad on kaetud pritsmaalidega, mis kujutavad igasuguseid loomi, lindusid, kalu ja isikuid laste muinasjuttudest.
Maja kolmetoaline korter üllatab meid otstarbekohase ruumijaotusega. Peale kolme avara eluruumi neis korterites on veel vannituba ja köök. Eluruumide põrandad on kaetud leedu tammeparketiga, mille paksus 22 mm.
Köögis ja vannitubades on tarvitatud värvilisi fama põrandaid. Tähelepanu köidavad rohkem aga köögid, mis puhtuse, otstarbekalt asetatud kappide ja laudadega meenutavad pigem mingeid laboratooriume kui kööke. Köögis on: soe ja külm vesi, eriline kahepoolega köögikauss nõude pesemiseks ja loputamiseks, õhu juurde- ja väljavoolu kanalid, kontakt elektri-teekannu jaoks, ventileeritav külm sahver j.p.m.
Korterites on veel kontaktid telefoni jaoks, mis ühendatud krohvialuste torudega trepikojas oleva telefonikastiga. Samuti on kontaktid raadio jaoks nii maa- kui ka antenniga ühenduse saamiseks. Antenn on üldine kogu majale nn. hõbedast „Gemeinschaftsantenne“, mis esimene selletaoline Eestis.
Üürilise mugavuse ees on hoolitsetud suuremal määral, kõik, mis vähegi võimalik, on ette nähtud. Nii iga akna kohale on löödud kardinapuu konksud, igas vannitoas on suur peegel, klaas riiulid, kapid nagide ja konksudega, käsidušš, ja sooja ja külmavee patareisegaja. Vannid on sissemüüritud ja varustatud käsipuuga. Klosetid on varustatud paberihoiu seadeldisega jne.
Kõla isoleerimine on viidud läbi täielikult. Korterite põrandad ja laed on isoleeritud, erilisel viisil seatud korkplaatide abil, samuti isoleeritud on välisuksed ja keskküttetorud. Keskküttetorude kõlakindlaks tegemiseks on kasutatud erilisi tinast kõlasumbutajaid, mis paigutatud iga radiaatori sisse- ja väljajooksu torude vahele. See on esimene säärane katse Eestis, mille tagajärjeks on, täielik kõlakindlus. Korterites võib olla pöörane lärm, samas kõrval asuvas korteris valitseb aga täieline vaikus.
Erilist rõhku on pandud valgusele ja õhule. Maja asetus on säärane, et päikesepaiste juurdepääs on võimaldatud igale korterile. Aknad majal on eriliselt suured, ja nende klaas, mis toodud Tšehhoslovakkiast, torkab silma ideaalse puhtuse ja läbipaistvuse poolest. Paljud vitriinitaolised aknad on ühest klaasist, mille paksus 5 mm. Aknaraamideks on nn. mantelraamid.
Ruume majas võib ventileerida õhu juurde ja väljavoolukanalite abil, aknaid avamata. Suurepärased rõdud annavad üürilistele võimaluse viibida vabas looduses ja võtta päikesevanne korterist väljumata. Mõni rõdu on üldkasutamiseks, nagu maja taga asuv aedki.
Hoov on sillutatud serviti asetatud paekividega ja valatud üle betooniga. Krundi ümber on ehitatud paekivivundamendil ja betoontsoklil aed, mis kooskõlastatud maja arhitektooniliste joonte ja värvingulise ilmega.
Moodsaim maja
Tähelepanuväärsem Tallinna uutest ehitisist on kahtlemata Linde perekonna maja, kuna seal võimalikult on püütud kasutada kõike, mida pakub Lääne-Euroopa arhitektuur ja elamukultuur.
Kõneall olev maja asub Jakobsoni tän. 6, hoovis, teise vanema maja taga. Ent siiski köidab mööduja tähelepanu oma jõuliste joonte, stiilsuse, lihtsa, kuid maitseka värvingu poolest, milles domineerivad heledad ja mahedad toonid. Erilise huvitava ilme annavad talle ta rohked rõdud ja jõulised karniisid.
Maja on neljakordne, 6-e lahtise raudvõrega ja traatvõrguga piiratud rõduga, mis kaetud restpõrandaga. Suuremad rõdud asuvad neljandal korral, milledest üks isegi on 25 meetrit pikk ja 4 m. lai, nii et seal võib soovikorral kas või mängida tennist. Rõdudelt avaneb suurepärane vaade linnale ja merele.
Maja pindala on 466 rm, sellest 53 rm väljaehitise all, mis kuulub kahele väikesele garaažile. Väljaehitis ei ole terve fassaadi laiuses, kuid väljaehitise katus ulatub maja nurgast nurgani, milletõttu maja keldrikorral asuvate peagaraažide kahe värava ja nende ees oleva sissesõidu tee kohal ripub tiibkatus. Garaažid võivad mahutada 12 autot. Tähendatud pindalast on veel 13 rm talveaia all, milline kuulub esimesel korral asuva suurele luksuslikule korterile. Maja maht on 5007 km.
Projekti on valmistanud arhitekt Viktor Tretjakevitš, kelle juhatuse all teostati ka ehitus. Ehitamisel on mõeldud ja kaalutud iga pisematki üksikasja, millele tavaliselt ei osutata tähelepanu. Ehitamise ajal käis hr. arh. V. Tretjakevitš koos majaomanikuga Leipzigi ehitusmessil, et tutvuneda selle ehituse jaoks demonstreeritavate ehitustehniliste uudistega, millistest tähtsamad siin kasutatud.
Maja on täiesti elektrofitseeritud: elektri abil sünnib pesupesemine, triikimine ja isegi kuivatamine. Tulevastele majaelanikele elektripliitide ja pesuköögi aparaatide käsitamiseks, korraldati välismaalt selleks kutsutud eriteadlase poolt kahenädalised kursused ja praktilised tööd. Kursuste kestvusel prooviti tulemusi ja kontrolliti elektrivoolu tarvitust. Nii mõlemad osutusid üllatuslikeks: toit valmib elektri pliitidel palju rutem, sealjuures ei ole karta põhja kõrbemist, mis tavaliste toiduvalmistajate suuremaks mureks. Mis aga kõige tähtsam – on puhtus toiduvalmistamisel.
Kui sai teatavaks, et Jakobsoni tänavale ehitatakse elektrifitseeritud maja, siis kuuldus palju skeptilisi hääli. Räägiti, et meil elektrivool on liiga kallis, mille tõttu elektripliitide tarvitamine kulukas. Nüüd on elektripliidid Jakobsoni tänaval töötanud üle kahe kuu ja võib kontrollida tegelikke kulutusi. Laseme rääkida arvudel:
Krt. nr. 19. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 16. juulist – 12. sept. Kulu kr. 3.50.
Krt. nr. 17. Neljaliikm. perekond. Pliit töötanud 14. juulist – 12. sept. Kulu kr. 5.08.
Krt. nr. 21. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 7. augustist – 12. sept. Kulu kr. 2.81.
Krt. nr. 23. Kaheliikm. perekond. Pliit töötanud 17. juulist – 12. sept. Kulu kr. 4.33.
Kuna aeg, mille kohta need andmed käivad, osutub keediste keetmise hooajaks, võib otsustada, et elektripliidi tarvitamine sugugi kallim ei tule, kui hariliku pliidi kasutamine. Kulukas ei tule ka elektrifitseeritud pesuköögi tarvitamine. Ühe perekonna kolme-neljanädalise pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, ei tarvita elektrivoolu rohkem kui 20–30 senti. Sellejuures pesupesemine ei nõua pesijalt mingisugust tööd: tema eest töötab masin. Pesukuivatamine kestab ainult 5 minutit. Ruttu läheb ka pesutriikimine. Elektrofitseeritud pesuköögi hinnangul peab arvestama, et pesu säilib elektrimasinas kuivatamisel paremini, kuna jääb ära pesust vee välja pigistamine ja väänamine, millega välja pressitakse ja katki rebistatakse hulk pesukiude. Masin aga pressib pesust vee välja tsentrifugaaljõul.
Pesuköök asub maja keldrikorral, kus leiavad aset veel katlamaja, toidukeller ja garaažid. Garaažid on avarad, valged ja köetavad. Põrandad on betoonist ja seinad värvitud õlivärviga. Autojuhtidele vastavalt garaažidesse mahtuvate autode arvule on ehitatud asjade ja riiete panemiseks erilised kapid.
Peale selle on garaažides šaht autode remondiks, pesemisruum autojuhtidele peeglite ja kappidega, akkumulaatorite laadimise masin jne. Maja ees, hoovis, on eriplats autode pesemiseks.
Keldris on veel majaelanike alalhoitavate toiduainete kapid, mis asetsevad puhtas ventileeritavas ruumis. Kapid on kaetud nägusalt õlivärviga. Ruumi aknaavaused on kaetud tiheda traatvõrguga, et akende avamisel ei pääseks sisse rotid.
Majja sisseastuja tähelepanu köidab ideaalselt krohvitud ja õlivärviga kaetud trepikoda. Rohekashallil toonil eralduvad elavalt kirsipunaseks värvitud ja lakeeritud kõlakindlad paraaduksed ja sama värvi trepikäsipuud, mis asetsevad betoonist valatud lentril.
Majas on 13 korterit, milledest 10 kolmetoalist, 2 neljatoalist ja 1 viietoaline. Viimasele kuulub klaasseintega talveaed, teenijatuba, veranda, eriline pesemistuba ja bidetiga varustatud vannituba. Vannitoa pesemisruumi ja köögi seinad on kaetud Mettloch-plaatidega. Köök on peale elektripliidi varustatud selles korteris veel külmetuskapiga ja kõigi majapidamises tarvisminevate kappide ja laudadega. Sama korteri lastetoa seinad on kaetud pritsmaalidega, mis kujutavad igasuguseid loomi, lindusid, kalu ja isikuid laste muinasjuttudest.
Maja kolmetoaline korter üllatab meid otstarbekohase ruumijaotusega. Peale kolme avara eluruumi neis korterites on veel vannituba ja köök. Eluruumide põrandad on kaetud leedu tammeparketiga, mille paksus 22 mm.
Köögis ja vannitubades on tarvitatud värvilisi fama põrandaid. Tähelepanu köidavad rohkem aga köögid, mis puhtuse, otstarbekalt asetatud kappide ja laudadega meenutavad pigem mingeid laboratooriume kui kööke. Köögis on: soe ja külm vesi, eriline kahepoolega köögikauss nõude pesemiseks ja loputamiseks, õhu juurde- ja väljavoolu kanalid, kontakt elektri-teekannu jaoks, ventileeritav külm sahver j.p.m.
Korterites on veel kontaktid telefoni jaoks, mis ühendatud krohvialuste torudega trepikojas oleva telefonikastiga. Samuti on kontaktid raadio jaoks nii maa- kui ka antenniga ühenduse saamiseks. Antenn on üldine kogu majale nn. hõbedast „Gemeinschaftsantenne“, mis esimene selletaoline Eestis.
Üürilise mugavuse ees on hoolitsetud suuremal määral, kõik, mis vähegi võimalik, on ette nähtud. Nii iga akna kohale on löödud kardinapuu konksud, igas vannitoas on suur peegel, klaas riiulid, kapid nagide ja konksudega, käsidušš, ja sooja ja külmavee patareisegaja. Vannid on sissemüüritud ja varustatud käsipuuga. Klosetid on varustatud paberihoiu seadeldisega jne.
Kõla isoleerimine on viidud läbi täielikult. Korterite põrandad ja laed on isoleeritud, erilisel viisil seatud korkplaatide abil, samuti isoleeritud on välisuksed ja keskküttetorud. Keskküttetorude kõlakindlaks tegemiseks on kasutatud erilisi tinast kõlasumbutajaid, mis paigutatud iga radiaatori sisse- ja väljajooksu torude vahele. See on esimene säärane katse Eestis, mille tagajärjeks on, täielik kõlakindlus. Korterites võib olla pöörane lärm, samas kõrval asuvas korteris valitseb aga täieline vaikus.
Erilist rõhku on pandud valgusele ja õhule. Maja asetus on säärane, et päikesepaiste juurdepääs on võimaldatud igale korterile. Aknad majal on eriliselt suured, ja nende klaas, mis toodud Tšehhoslovakkiast, torkab silma ideaalse puhtuse ja läbipaistvuse poolest. Paljud vitriinitaolised aknad on ühest klaasist, mille paksus 5 mm. Aknaraamideks on nn. mantelraamid.
Ruume majas võib ventileerida õhu juurde ja väljavoolukanalite abil, aknaid avamata. Suurepärased rõdud annavad üürilistele võimaluse viibida vabas looduses ja võtta päikesevanne korterist väljumata. Mõni rõdu on üldkasutamiseks, nagu maja taga asuv aedki.
Hoov on sillutatud serviti asetatud paekividega ja valatud üle betooniga. Krundi ümber on ehitatud paekivivundamendil ja betoontsoklil aed, mis kooskõlastatud maja arhitektooniliste joonte ja värvingulise ilmega.
 |
| Rahvusraamatukogu |
 |
| Rahvusraamatukogu |
 |
| Rahvusraamatukogu |
 |
| Rahvusraamatukogu |
Kaunis Kodu 1/1937, jaanuar-veebruar
Tehnilised uuendused majades, milledest unistavad perenaised
Elektri sisseseaded Boris Linde majast Jakobsoni tn. 6. Ehitatud arhit. V. Tretjakevitši plaanide järgi
Contax-foto U. Loigom
Tehnilised uuendused majades, milledest unistavad perenaised
Elektri sisseseaded Boris Linde majast Jakobsoni tn. 6. Ehitatud arhit. V. Tretjakevitši plaanide järgi
Contax-foto U. Loigom
Vaba Maa 30.10.1936 lk 5
Elekter tungib majapidamisse.
Täiel määral elektrifitseeritud maja Tallinnas.
Kui meie perenaised näitustel vaatavad elektripliite, külmutuskappe, elektriga töötavaid pesumasinaid ja muid majapidamisriistu, siis saavad nad küll aru, et säärased seadeldised tähendaksid nende majapidamise täielikku reformeerimist, et väheneks mitmevõrra perenaise igapäevane toiduvalmistamise ja puhastamise töövaev, aga vangutatakse kahjetsevalt pead, sest arvatakse, et neist asjust võivad me praegusaja perenaised ainult unistada. Jah, ilus, hea ning otstarbekohane, aga liialt kallis. Ja pealegi, kes riskiks hakata maha lõhkuma vanat pliiti, et asetada seda elektripliidiga, kui õieti veel ei teatagi, kuidas viimane töötab ja kui kalliks läheb elektriküte. Kui üksik üürnik soovikski elektrifitseerida kogu oma majapidamist, siis osutuks see talle peaaegu mõttetuks, arvestades installatsioonikulusid ning korteri kasutamise enam-vähem ajutist iseloomu. Muretsedes endile elektritriikraua, ühe keedukohaga pliidikese või keedukannu, oleme sellegagi rahul, sest näeme, et needki asjakesed teatud määral hõlbustavad perenaise päev-päevast tööd. Muu jäägu vaid unistuseks!
Asi on nii üürniku seisukohast. Siit kandist elekter oma võidukäiku koduses majapidamises ei saa alata. Jääb vaid loota majaperemeestele. Esimeseks pääsukeseks majaomanike hulgas on Boris Linde, kelle Jakobsoni tänavale hiljuti ehitatud maja on täiel määral elektrifitseeritud, kui arvata maha keskküte ruumide ja vee soojendamiseks.
Valge kolmekordne avarate akendega ja suurte rõdudega maja sisaldab kolme- ja neljatoalisi kortereid. Maja katusel pole näha tavalist raadioantennide rägastikku, vaid vaevalt silmapaistev ühisantenn. Alates majaga tutvumist autogaraazhiga, mis varustatud kõige moodsamate seadeldistega ning mahutab soovikorral kõige üürnikkude autod, siirdume kolmandale korrale ühte kolmetoalisse korterisse. Meie tähelepanu esmajoones köidab muidugi köök, kus üürnikule ei kuulu muud kui keedunõud ja söögiriistad. Kogu köögisisseseade on ehitatud ühes korteriga ja on kõigiti praktiline, ajakohane ja ilus. Elektripliit on kolme keedukohaga ja praeahjuga. Viimane võimaldab paarikümne minutiga valmistada lõuna, mis koosneb lihatoidust, autatud juurviljast ja magustoidust. Et kuumus praeahjus on ühtlane ega tõuse üle 300 kraadi, siis pole karta, et mõni toit võiks minna kõrbema. Keeduplatedel tarvitseb vaid juurvili veidikese veega keema ajada, siis võib elektri ära lülitada, kuna toit haudub kuumadel keeduplatedel iseenesest pehmeks. Korteriperenaine kinnitab, et elektriarve kõigub kuus kuue krooni piirides; sellega on siis ruumid valgustatud ja toit keedetud. Köögis ja vannitoas on ööpäev läbi tarvitada kuum vesi. Säärase kolme võrdlemisi avara toaga keskküttega korteri üüriks on kuus 75 krooni. Üürnikel on tarvitada elektri-põrandapoonija ja pesuköök, kus suurema töö teeb elekter, nimelt pesemismasin ja väänamistsilinder. Säärases pesuköögis võib perenaine ise suuremate pingutusteta oma mõneliikmelise pere pesu ilma kõrvalabita puhtaks pesta. Ja toidu valmistamine ning köögi korrashoid võtab vast ajaliselt kolmandiku osa aega ja vaeva, mis kulub perenaisele tavalises köögis, kusjuures viimases iialgi ei suudeta saavutada sellist puhtust kui elektriköögis. Korterid Boris Linde majas on varustatud eeskujuliku õhuvahetusseadeldisega ning kogu maja on ehitatud nii, et ühest korterist teise ei kuuldu ühtki häält.
B. Linde elektrifitseeritud maja on tõendis sellele, et elektri tarvitamine kõigis majapidamistoiminguis on meil teostatav ja ka kulude suhtes vastuvõetav. Seda muidugi tingimusel, et majaperemees on asjast huvitatud ja peab seda silmas maja ehitamisel või ümberehitamisel.
Elekter tungib majapidamisse.
Täiel määral elektrifitseeritud maja Tallinnas.
Kui meie perenaised näitustel vaatavad elektripliite, külmutuskappe, elektriga töötavaid pesumasinaid ja muid majapidamisriistu, siis saavad nad küll aru, et säärased seadeldised tähendaksid nende majapidamise täielikku reformeerimist, et väheneks mitmevõrra perenaise igapäevane toiduvalmistamise ja puhastamise töövaev, aga vangutatakse kahjetsevalt pead, sest arvatakse, et neist asjust võivad me praegusaja perenaised ainult unistada. Jah, ilus, hea ning otstarbekohane, aga liialt kallis. Ja pealegi, kes riskiks hakata maha lõhkuma vanat pliiti, et asetada seda elektripliidiga, kui õieti veel ei teatagi, kuidas viimane töötab ja kui kalliks läheb elektriküte. Kui üksik üürnik soovikski elektrifitseerida kogu oma majapidamist, siis osutuks see talle peaaegu mõttetuks, arvestades installatsioonikulusid ning korteri kasutamise enam-vähem ajutist iseloomu. Muretsedes endile elektritriikraua, ühe keedukohaga pliidikese või keedukannu, oleme sellegagi rahul, sest näeme, et needki asjakesed teatud määral hõlbustavad perenaise päev-päevast tööd. Muu jäägu vaid unistuseks!
Asi on nii üürniku seisukohast. Siit kandist elekter oma võidukäiku koduses majapidamises ei saa alata. Jääb vaid loota majaperemeestele. Esimeseks pääsukeseks majaomanike hulgas on Boris Linde, kelle Jakobsoni tänavale hiljuti ehitatud maja on täiel määral elektrifitseeritud, kui arvata maha keskküte ruumide ja vee soojendamiseks.
Valge kolmekordne avarate akendega ja suurte rõdudega maja sisaldab kolme- ja neljatoalisi kortereid. Maja katusel pole näha tavalist raadioantennide rägastikku, vaid vaevalt silmapaistev ühisantenn. Alates majaga tutvumist autogaraazhiga, mis varustatud kõige moodsamate seadeldistega ning mahutab soovikorral kõige üürnikkude autod, siirdume kolmandale korrale ühte kolmetoalisse korterisse. Meie tähelepanu esmajoones köidab muidugi köök, kus üürnikule ei kuulu muud kui keedunõud ja söögiriistad. Kogu köögisisseseade on ehitatud ühes korteriga ja on kõigiti praktiline, ajakohane ja ilus. Elektripliit on kolme keedukohaga ja praeahjuga. Viimane võimaldab paarikümne minutiga valmistada lõuna, mis koosneb lihatoidust, autatud juurviljast ja magustoidust. Et kuumus praeahjus on ühtlane ega tõuse üle 300 kraadi, siis pole karta, et mõni toit võiks minna kõrbema. Keeduplatedel tarvitseb vaid juurvili veidikese veega keema ajada, siis võib elektri ära lülitada, kuna toit haudub kuumadel keeduplatedel iseenesest pehmeks. Korteriperenaine kinnitab, et elektriarve kõigub kuus kuue krooni piirides; sellega on siis ruumid valgustatud ja toit keedetud. Köögis ja vannitoas on ööpäev läbi tarvitada kuum vesi. Säärase kolme võrdlemisi avara toaga keskküttega korteri üüriks on kuus 75 krooni. Üürnikel on tarvitada elektri-põrandapoonija ja pesuköök, kus suurema töö teeb elekter, nimelt pesemismasin ja väänamistsilinder. Säärases pesuköögis võib perenaine ise suuremate pingutusteta oma mõneliikmelise pere pesu ilma kõrvalabita puhtaks pesta. Ja toidu valmistamine ning köögi korrashoid võtab vast ajaliselt kolmandiku osa aega ja vaeva, mis kulub perenaisele tavalises köögis, kusjuures viimases iialgi ei suudeta saavutada sellist puhtust kui elektriköögis. Korterid Boris Linde majas on varustatud eeskujuliku õhuvahetusseadeldisega ning kogu maja on ehitatud nii, et ühest korterist teise ei kuuldu ühtki häält.
B. Linde elektrifitseeritud maja on tõendis sellele, et elektri tarvitamine kõigis majapidamistoiminguis on meil teostatav ja ka kulude suhtes vastuvõetav. Seda muidugi tingimusel, et majaperemees on asjast huvitatud ja peab seda silmas maja ehitamisel või ümberehitamisel.
Päevaleht 30.10.1936 lk 7
Täna avatakse elektrinäitus
Ülevaade võimalustest, mis pakub elekter koduses majapidamises. – Pealinnas 3480 majapidamisvoolu kasutajat
Tallinna ainukeses „elektrifitseeritud“ elumajas
Täna kl. 5 p.l. majandusminister K. Selter börsisaalis avab näituse „Elekter majapidamises“. Avatav näitus tahab anda ülevaate neist võimalustest, mida pakub elekter väga mitmesugustel aladel kodumajapidamise raamides. Jälgides ettevalmistusi selle näituse sisulise külje kujundamisel, peab avaldama lootusi, et näitus täidab temale pandud ülesande.
Näitusel esineb väljapanekutega suurem osa meie silmapaistvamaid elektriärisid. Nende poolt on esitatud tõhus kogu igasuguseid elektri majapidamisriistu, nagu külmutuskapid, elektripliidid ja -ahjud, elektri-ajanäitajad, -tolmuimejad, elektrikütteaparaadid, -ventilaatorid, -poonijad, -raadioaparaadid jne. Välismaa elektritööstuse saaduste kõrval on väljas ka kodumaa elektritööstuse saadusi. Kahjuks ei ole kodumaa tööstus siiski osanud täiel määral hinnata näituse tähtsust. Samal ajal kui välisfirmade direktorid isiklikult sõidavad kohale, et korraldada näitusel esinemist, ei ole mõni kodumaa suurtööstus samal ajal võtnud vaevaks vastata isegi kirjadele näitusele tuleku kohta.
Näitusel „Elekter majapidamises“ esineb üle 20 firma. Väljapanekutega on täidetud kaks börsisaali viimase võimaluseni. Eksponaatide kohaletoimetamine algas eile hommikul. Täna enne lõunat kees börsisaalides kibe tegevus. Näituse üldmulje tõstmiseks on tegevad meie nimekamad dekoratsiooni-kunstnikud.
Elekter sammub eduteed. Mugavuste kõrval ta levitab kultuuri. Sinna, kuhu on tunginud elektrivalgus, ei ole enam vaimupimedust.
Rööbiti elektrivalgustuse kasutamisega hakkab levima elektrisoojuse kasutamine kodumajapidamises. Elektrisoojus nagu elektrivalguski on kasutamisel vaba lõhnavatest gaasidest ja tahmast. Elekter kergendab meie tööd kodumajapidamises, eriti perenaiste ja emade tööd, vähendades tunduvalt nende töökoormat. Kõik eeldused elektri kasutamisele triikimiseks, keetmiseks jne. on olemas, sest et elektrijaamad annavad ülaltähendatud otstarbeks odavat elektrit. Tallinnas on praegu 3480 majapidamisabonenti, kes kasutavad kas triikimiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks jne. odavat majapidamiselektrit.
Näituse korraldajad tutvustasid eile ajakirjanduse esindajaile pealinna ainukest „elektrifitseeritud“ maja. See asetseb Jakobsoni tänaval. Moodsas elumajas on kõik viidud elektrile, arvatud välja keskküte, mis praeguste võimaluste juures tuleks liig kallis. Meie seniste tõekspidamiste järele näib olevat täieline ime, kuidas majaomanik selle „revolutsioonilise“ uuenduse juures omaga tuleb välja. Üürihinnad ei ole eriti kõrged. Kolmetoaline korter maksab 75 krooni, neljatoaline 85 krooni kuus. Üürihinna sisse on arvatud keskküte, parkettpõrandate poonimine elektripoonijaga, soe vesi köögis ja vannitoas kogu öö-päeva jooksul, elektri-pesumasinad pesuköögis jne. Köögi mööbel on majaomaniku poolt. Autogaraazhi tarvitamine 10-kroonise lisamaksu eest, mille sisse on arvatud ka auto-service. Üürnikud on majas alles kolmandat kuud. Ühes korteris, mida külastasime elektripliidiga tutvumiseks, selgus, et elektriarve septembris on olnud kõigest kuus krooni. Oleks ülearune kõnelda mugavusest ja puhtusest, mis pakub elektripliit. Kõik elektriseadeldised selles majas on Siemens-Schuckerti Eesti osakonna poolt. Firma esindaja teadis kinnitada, et Jakobsoni tänava maja eeskujule on järgnemas kümmekond tulevast majaomanikku. Nii jõuame varsti Ameerikasse...
Täna avatakse elektrinäitus
Ülevaade võimalustest, mis pakub elekter koduses majapidamises. – Pealinnas 3480 majapidamisvoolu kasutajat
Tallinna ainukeses „elektrifitseeritud“ elumajas
Täna kl. 5 p.l. majandusminister K. Selter börsisaalis avab näituse „Elekter majapidamises“. Avatav näitus tahab anda ülevaate neist võimalustest, mida pakub elekter väga mitmesugustel aladel kodumajapidamise raamides. Jälgides ettevalmistusi selle näituse sisulise külje kujundamisel, peab avaldama lootusi, et näitus täidab temale pandud ülesande.
Näitusel esineb väljapanekutega suurem osa meie silmapaistvamaid elektriärisid. Nende poolt on esitatud tõhus kogu igasuguseid elektri majapidamisriistu, nagu külmutuskapid, elektripliidid ja -ahjud, elektri-ajanäitajad, -tolmuimejad, elektrikütteaparaadid, -ventilaatorid, -poonijad, -raadioaparaadid jne. Välismaa elektritööstuse saaduste kõrval on väljas ka kodumaa elektritööstuse saadusi. Kahjuks ei ole kodumaa tööstus siiski osanud täiel määral hinnata näituse tähtsust. Samal ajal kui välisfirmade direktorid isiklikult sõidavad kohale, et korraldada näitusel esinemist, ei ole mõni kodumaa suurtööstus samal ajal võtnud vaevaks vastata isegi kirjadele näitusele tuleku kohta.
Näitusel „Elekter majapidamises“ esineb üle 20 firma. Väljapanekutega on täidetud kaks börsisaali viimase võimaluseni. Eksponaatide kohaletoimetamine algas eile hommikul. Täna enne lõunat kees börsisaalides kibe tegevus. Näituse üldmulje tõstmiseks on tegevad meie nimekamad dekoratsiooni-kunstnikud.
Elekter sammub eduteed. Mugavuste kõrval ta levitab kultuuri. Sinna, kuhu on tunginud elektrivalgus, ei ole enam vaimupimedust.
Rööbiti elektrivalgustuse kasutamisega hakkab levima elektrisoojuse kasutamine kodumajapidamises. Elektrisoojus nagu elektrivalguski on kasutamisel vaba lõhnavatest gaasidest ja tahmast. Elekter kergendab meie tööd kodumajapidamises, eriti perenaiste ja emade tööd, vähendades tunduvalt nende töökoormat. Kõik eeldused elektri kasutamisele triikimiseks, keetmiseks jne. on olemas, sest et elektrijaamad annavad ülaltähendatud otstarbeks odavat elektrit. Tallinnas on praegu 3480 majapidamisabonenti, kes kasutavad kas triikimiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks jne. odavat majapidamiselektrit.
Näituse korraldajad tutvustasid eile ajakirjanduse esindajaile pealinna ainukest „elektrifitseeritud“ maja. See asetseb Jakobsoni tänaval. Moodsas elumajas on kõik viidud elektrile, arvatud välja keskküte, mis praeguste võimaluste juures tuleks liig kallis. Meie seniste tõekspidamiste järele näib olevat täieline ime, kuidas majaomanik selle „revolutsioonilise“ uuenduse juures omaga tuleb välja. Üürihinnad ei ole eriti kõrged. Kolmetoaline korter maksab 75 krooni, neljatoaline 85 krooni kuus. Üürihinna sisse on arvatud keskküte, parkettpõrandate poonimine elektripoonijaga, soe vesi köögis ja vannitoas kogu öö-päeva jooksul, elektri-pesumasinad pesuköögis jne. Köögi mööbel on majaomaniku poolt. Autogaraazhi tarvitamine 10-kroonise lisamaksu eest, mille sisse on arvatud ka auto-service. Üürnikud on majas alles kolmandat kuud. Ühes korteris, mida külastasime elektripliidiga tutvumiseks, selgus, et elektriarve septembris on olnud kõigest kuus krooni. Oleks ülearune kõnelda mugavusest ja puhtusest, mis pakub elektripliit. Kõik elektriseadeldised selles majas on Siemens-Schuckerti Eesti osakonna poolt. Firma esindaja teadis kinnitada, et Jakobsoni tänava maja eeskujule on järgnemas kümmekond tulevast majaomanikku. Nii jõuame varsti Ameerikasse...
Vaba Maa 5.11.1937 lk 4
Tuuslar /Vaba Maa huumorilehekülg/
Päevapipart.
Elektritool.
– Eesti kuulsamal mehel Boris Lindel on Tallinnas Jakobsoni tänaval maja, kus kõik on elektri peal. Seal on ka elektripliidid, elektriküte, elektrivannid, elektripesuköök, elektrilift ja puha.
– Ainult elektritool puudub...
Vaba Maa ilmutas 2.12.1937 lk 7 taas ühe pikema artikli elektri kasutamisest B. Linde majas.
Tuuslar /Vaba Maa huumorilehekülg/
Päevapipart.
Elektritool.
– Eesti kuulsamal mehel Boris Lindel on Tallinnas Jakobsoni tänaval maja, kus kõik on elektri peal. Seal on ka elektripliidid, elektriküte, elektrivannid, elektripesuköök, elektrilift ja puha.
– Ainult elektritool puudub...
Vaba Maa ilmutas 2.12.1937 lk 7 taas ühe pikema artikli elektri kasutamisest B. Linde majas.
* * *
 |
| Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor
Tretjakevitš. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor
Tretjakevitš. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor
Tretjakevitš. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor
Tretjakevitš. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar