teisipäev, 30. aprill 2013

1935 - Eesti Maakrediidiseltsi maja


Kaja 10.04.1935 lk 5
Eesti maakrediidiselts laiendab maja.
Eesti maakrediidiseltsi juhatusel on kavatsus asuda käesoleval kevadel maja laiendamisele. Täis kavatsetakse ehitada Väike-Pärnu maantee ja Kaupmehe uulitsa nurgal asuv krundi osa, kus praegu on madal ühekordne ehitis. Uus hoone tuleks neljakordne ja sisaldaks hulga bürooruume. Maja läheks maksma 110.000 krooni. Teda tahetakse sügiseks ehitada valmis.
Eesti maakrediidiseltsi majas asuvad peale maakrediidiseltsi enese büroode veel Eesti Maapank ja Põllumeeste keskpank. Seega kolm suurt panka ühes hoones.


Päevaleht 3.05.1935 lk 1
Eesti Maakrediidiselts ehitab maja
Neljakordne kivimaja V. Pärnu maanteele
Eesti Maakrediidiselts – end. Eestimaa mõisnike krediitseltsi järeltulija – on asunud neljakordse kivimaja ehitamisele V. Pärnu maanteele. Senine väike telliskivimaja ja osa suure pangahoone nurgast (torniga) lammutatakse, et teha ruumi uuele majale.
Maakreeditselts kolib uude majja, kuna senised ruumid jäävad tervelt Eesti Maapanga kasutusse. Maapangal oli kavatsus ehitada oma maja, kuid krundi küsimuses tuli raskusi ja pank jääb senistesse ruumidesse edasi.
Uus maja V. Pärnu mnt. veerul läheb maksma üle 110.000 krooni. Vähempakkumisel läks ehitus tarvitajateühisus „Maja“ kätte. Lammutustöödega tehti algust juba sel nädalal.


Pealinna Teataja 17.08.1935 lk 1
Maakrediidiseltsi juureehitis sarikate all.
Neljapäeval jõuti Maakrediidiseltsi juureehitatava hooneosa töödega nii kaugele, et võidi üles panna sarikad, ühes traditsioonilise krantsi ja lipuga.
Juureehitatav hooneosa tuleb V. Pärnu mnt. poolt viiekordne ja vastu Kaupmehe tänavat neljakordne.
Juureehitus võeti ette seetõttu, et praeguses hoones peale Maakrediidiseltsi asuvad veel Maapank ja Põllumeeste Keskpank, kellest eriti Maapangal muutusid senised ruumid kitsaks.
Ehitustöödega, mida teostab T.-Ü. „Maja“, alustati k.a. mai algul ja need viiakse lõpule 10. detsembriks k.a. Kokku juureehitus läheb maksma 111.000 krooni.

 

Vaba Maa 12.12.1935 lk 9
Maakrediidiseltsi uus maja.

dea.nlib.ee
V.-Pärnu maanteel nr. 2 on valminud maakrediidiseltsi hoone kõrval 4-kordne uus kivielumaja. See on nägus telliskiviehitus, kaetud kunstkrohviga. Maja ehitas maakrediidiselts elukorterite jaoks, kuid kolmas majakord terveni läheb Maapanga kätte ja uus hoone kujuneb teataval määral seega ka pangamajaks. Maapanga praegused ruumid maakrediidiseltsi vanas majas on jäänud kitsaks. Pangaruumide laiendamise puhul osa panga personaalist tuuakse Eesti Panga ruumidest Maapanga juure üle.
Uues maakrediidiseltsi majas on, peale Maapangale minevate ruumide, 6 elukorterit.
Projekti uuele majale valmistas arhitekt Edgar Kuusik.



Vaba Maa 10.01.1936 lk 9
Maapank sai lahedamad ruumid.
Eesti maakrediidiseltsi uus maja valmis.
Eesti maakrediidiseltsi uus maja senise hoone kõrval Vabaduspuiesteel on nüüd lõplikult valmis ja kasutamisele võetud. Maakrediidiseltsi asjaajamise ruumid jäid vanasse majja, kuna uus maja üüriti välja. Kaks majakorda võtab enese alla Eesti Maapank, kellele senised ruumid hakkasid kitsaks jääma. Keldrikorrale paigutatakse maapanga arhiivid ja 3. korral asub keskraamatupidamise osakond. Ülejäänud ruumid on üüritud arstidele, advokaatidele j.t. elukorteriteks. Üürilepingud olid sõlmitud juba ammu enne maja valmissaamist. Maakrediidiseltsi uus maja on 5-kordne.


* * *

Sakala 2/4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), Eesti Maakrediidiseltsi maja,
valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4, Eesti Maakrediidiseltsi maja, valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla



esmaspäev, 29. aprill 2013

1935 - Pärnu maantee "laevanina“


dea.nlib.ee
Vaba Maa 25.09.1935 lk 5
„Üks, kaks... korraga!“
Tallinna "fassaad“ kerkib Roosikrantsis.
Väike-Roosikrantsi tänav kihab töölistest kui sipelgapesa. Tänava otsakohal Vabadusplatsi ääres seisab silt kirjaga: Sõidukitele läbipääs suletud. Ja ega olegi siin ka ei vankri ega autoga midagi peale hakata. Sõidutee on kuni Väike-Pärnu maanteeni ja sealt edasi raiutud lahti. Tänava äärtel töölised lõhuvad veel viimast teejuppi. Kang lõikab vaevast viisi sitkesse teekamarasse ja tükkhaaval kaob sile tänavapind töömeeste jalgade alt. Vähe maad edasi on mehi kobaras uut roobasteed kohale panemas. Kaks paari roopaid tuleb siia maha. Paiguti on trammitee juba valmis ja roobaste vahele tehakse munakividest uut sillutist. V.-Pärnu maantee pool keedetakse roobaste jatkukohti kokku. Mehi sikutab hoovade pidemetest roopaid koomale, enne kui sula termiit hõõguvaks kuumendatud roobaste jatkukohal on jõudnud tarduda. „Üks, kaks, korraga!“ käib energiline tööhõik.
V.-Roosikrantsi tän. nr. 14 asuval krundil on käsil kibe alusmüüri ehitamine. Lubjakastid, paekiviriidad, tsemenditünnid ümberringi. Mitmele uuele nägusale kivihoonele lisaks kerkib siia 5-kordne telliskivist elumaja, mille ehitavad Tallinna arstid E. Wulff ja H. Hoffmann. Maja loodetakse saada katuse alla detsembriks.
S.-Roosikrantsi ja V.-Pärnu maantee nurgale kerkis haruldase kiirusega ja täna saadi sarikate alla 5-kordne majamürakas. Tuleb kahe tänava äärtpidi nurgale välja, nagu hiigelmõõtudega terav kiil. Sarikatel lehvib lipp, varda küljes roheline pärg. Kõige tähtsam ja vaevasem etapp ehitusest on seljataga, selle üle maksab ka võidutseda! Uue maja ehitajaks on Eestimaa liikumata varanduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko., milline omab Tallinnas ka mujal rea kinnisvarasid. Maja on ehitatud telliskivist ja vooderdatakse klinkeriga. Esimesele korrale tuleb 8 moodsat kaupluseruumi. Neljale järgnevale majakorrale ehitatakse elukorterid – 2-toalised, 3-toalised ja 4-toalised, iga korter omaette vannitoaga. Kokku tuleb kortereid uude majja 24, kõik nad varustatakse keskkütteseadega ja sooja ja külma veega vannitubades ning köökides. Pööningukord on majal kuuendaks korraks. Korterite põrandapind on olenev tubade arvust ja kõigub 35-100 ruutmeetrini korteri kohta. Elamiskõlbulikkuseni maja peab olema ehitatud välja tuleva aasta veebruariks.
Ehitustegevus Roosikrantsi tänavate rajoonis on olnud tänavu väga elav. Üheainsa aastaga uusi kõrgeid ehitusi on kerkinud nõnda ilmet-andvalt, et ehituslikult juba praegu see linnaosa kipub esitama ajakohasemat ja moodsamat Tallinnas.

dea.nlib.ee
Uus Eesti 05.11.1935 lk 1
Tallinn ehitab hoogsalt.
5-kordne maja kerkib Roosikrantsi tänavate vahele.
Eestimaa liikumatavaranduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko ehitab praegu Suure- ja Väikese Roosikrantsi tän. nurgale uut 5-kordset elumaja. Ehitustöid juhatab arhitekt R. Natus, kes ka „Eka“ maja ehitas. Kortereid tuleb kokku 25, peale selle on alumisel korral 9 äriruumi. Maja välisseinad kaetakse Saksamaalt sissetoodud klinkerkividega. Seega sama väliskate nagu „Eka“ majalgi. Lepingu kohaselt peaks maja valmis saama 1. märtsiks 1936. aastal.



Päevaleht ja Uus Eesti 2.03.1936
Dr. E. Aoneem (end. nimega A. Lassmann) Sise-, südame- ja lastehaigused.
Elukoht nüüd S. Roosikrantsi 23-2.
Vastuvõtt ½11–½12 ja 5–6 Telef. 460-80.

 
Pealinna Teataja 7.03.1936 lk 1
Kondiitriäris ei lubatud müüa kohvi.
Kodanik E. Vaher palub linnavalitsuselt luba Roosikrantsi t. 23 pagari- ja kondiitrisaaduste äri avamiseks, kus oleks õigus müüa ka kohvi.
Kontrollimisel äriruumides selgus, et need vastavad sellekohastele määrusenõuetele. Alkohoolsete jookideta trahteriasutiste kohta käivatele määrustele ruumid aga ei vasta. Sellepärast lubati E. Vaherile nimetatud ruumides avada pagari- ja kondiitrisaaduste äri, kuid ilma kohvimüügi loata.

Päevaleht 9.03.1936 lk 7
Avan 10. skp pagari-kondiitriäri Roosikrantsi 23, tel. 475-74.
Palun kõiki endisi ja uusi kaubatarvitajaid lahkesti külastada.
Alati saadaval kõrgekvaliteediline kaup.
Tordid, koogid, küpsised, saiad jne.
Tellimised täidetakse täpselt.
Austusega E. Vaher
Uudisleht 8.12.1936 lk 8
E. Vaheri pagari- ja kondiitriäri
asub Tallinnas, S. Roosikrantsi t. 23, tel. 475-74. Äri on asutatud 1928. a., seega kaheksa aastat vana. Südalinnas käidav asukoht ja äriomaniku suur hoolitsus, pakkuda publikule ikka esmajärgulisi pagari- ja kondiitritooteid, on tähelepandava seisukoha annud Vaheri pagari- ja kondiitriärile rohkearvuliste pealinna samasuguste äride peres.
Nüüd lähenevaks jõuluhooajaks on kõne all olev äri müügile lasknud rea maitsvaid jõulumaiustusi, nagu: meekoogid, piparkoogid, mitmet seltsi küpsised jne. Nagu ikka Vaheri pagari- ja kondiitriäri tooted, on needki valmistatud kõige paremast toormaterjalist.
Muret sünnitab aga pagari- ja kondiitriäri omanikule pagarite öötöö keeld. Millal realiseerida oma tööstuse tooteid, kui need keskpäevaks äridesse jõuavad.


Päevaleht 14.03.1936 lk 8
Olen oma keemilise puhast. ja kiirpressim. tööstuse üle viinud S. Pärnu maanteelt S. Roosikrantsi 23 uude EKA majja. Võtan ka pesupesemist vastu.


Päevaleht 14.03.1936 lk 11
Alates 15. märtsist s.a. vannutatud advokaat Karl Talts’i kontor asub Väike Pärnu mnt. 36, krt. 9 (uues EKA majas).

Päevaleht 21.03.1936 lk 14
Tähelepanu! Pidage meeles!
Teatame, et Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. nurgal, Tallinna moodsaimas majas on avatud:
E. Vaher’i pagari- ja kondiitriäri, telef 475-74
Miki“ manufaktuur-, fotoäri ja fototehnil. laborat., telef 475-07
Helgi“ pudu- ja pesukauplus
A. Viisimaa kontori-, koolitarvete- ja mänguasjade-äri
Meie kauplused pakuvad teile soodsa hinnaga kõrgekvaliteedilist kaupa suures valikus. Meie eesmärk on hea kaup – väike vahekasu – suur ostjaskond.
Meilt kõike ostes veendute ise selles!
Lootes ostjaskonnalt kõige soojemat suhtumist meile, soovime kõigile head jällenägemist.
Kaupluste omanikud.
Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. nurgal.


Uus Eesti 16.05.1936 lk 1
Teatan kõigile austatud töötarvitajatele, et mina f-ma Schwarzi juurelõikaja Paul Liivak lahkusin 14. maist firma Schwartzi juurest ja avasin oma rätsepatöötoa
Minu tööstus asub Pärnu maanteel (end. V. Roosikrantsi) 36, krt. 24, tel. 475-73. Töö kiire ja korralik minu isiklikul juhtimisel.
Kõige austusega Paul Liivak

Vaba Maa 30.09.1936 lk 3
20 aastat ostjate teenistuses.
1. okt. pühitseb oma 20 aasta teenistusjuubelit t.-ü. „Oma“ nr. 4-a kaupluse juhataja pr. Pauline Prosvelt.
Pr. Prosvelt on sünd. 14. dets. 1887. a. Hariduse omandanud Samaara 2. tütarlaste gümnaasiumis ja Tallinna linna poeglaste kaubanduskooli raamatupidamise kursustel. Töötanud ajalehe „Virulase“ talituses t.-ü. „Tera“ kaupluses, kuni see omaaegiste vene võimude poolt ebasoovimatuna suleti. 1916. a. 1. oktoobrist astus juubilar t.-ü. „Oma“ teenistusse selle harukaupluse nr. 4-a juhatajana, mis kohuseid ta täidab tänase päevani, kaasa elades kõik ühingu halvad päevad ja täie tööjõuga rakendudes oma vastutusrikkale ülesandele. Praegu on nim. kauplus uute ruumide omandamisega Pärnu m. nr. 36 tõusnud üheks nägusamaks t.-ü. „Oma“ kaupluste võrgus. 

* * *
Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, foto ilmselt 1938. aastast (vasakul servas paistev plank
tähistab tõenäoliselt Pärnu mnt 42 / Hariduse 13 maja käimas olevat ehitust).


Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, "laevanina", valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla


Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936,
arhitekt Robert Natus. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Koch ja Ko maja, valmis 1936,
arhitekt Robert Natus. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla


Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja,
valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla


neljapäev, 25. aprill 2013

1935 - Raha muutub kiviks


dea.nlib.ee
Esmaspäev 01.09.1935 lk 5, Maa Hääl 01.09.1935 lk 5
Raha muutub kiviks
Meestest, kes ei lase Tallinnat valmis saada. Tänavuse aasta moodsamaid ehitusi. Plaazh katusel ja moosikeldrid korterites. Kapital moondub elamuteks. Mugavate korterite kibedad üürid.
 
Kui veel mõni aasta tagasi pealinnas ehitustegevus oli suunatud korterikriisi lahendamiseks, siis nüüd on seatud üles uued nõuded: Tallinn peab omandama esinduslikuma ilme, suurejoonelise „fassaadi“. Praegune ehitustegevus peab jäädvustama tulevastele rahvapõlvedele mälestuse praegusest üldisest ülesehitavast ajajärgust kogu riigi elus.
Teisest küljest majanduslised kaalutlused ergutavad jõukamaid majaomanikke raha kiviseks kapitaliks muutma. Et oleks nagu kindlam ja jääks laste-lastele. Raha muudetakse kivi- ja puuelamuteks. Kapital raiutakse kivisse.
Ajakohaste majade ehitamiseks kesklinna lõhutakse maha vanu, väikeseid puumaju, et kasutada ruumi otstarbekohasemalt suurte kivimajade püstitamiseks. Käesoleval aastal on valminud ja valmib veelgi rida suuri elamuid, mis väliselt on väärilised pealinnale ja korterite suhtes elanikele pakuvad mõnususi, mida Eestis üürikorterites seni ei tuntudki.
Teade, et kivimajad vabastatakse viieks aastaks nende valmissaamisest lugedes maksudest, ergutas ehitama suuri kivimaju. Teeme ringkäigu nendega tutvumiseks, et saada ülevaadet pealinna uutest „pilvelõhkujatest“.
 
Ameerikast toodud dollarid maja sisse.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgal on praegu lõpetamisel kahe moodsa kivimaja ehitamine. Majad seisavad külgkülje kõrval ja ainult väike erinevus ehituses tõendab, et tegemist on kahe omaette majaga.
Maja püstitas Ameerikast kodumaale tulnud J. Valter, kes 1931. aastal siirdus kodumaale. Noormehena minnes Ühendriikidesse J. Valter töötas ehitustegevuse alal ja kogus nii palju dollareid, et kodumaale tulles võis Niine tänavale 8-a ehitada viiekordse kivimaja. Müües selle maja, J. Valter asus ehitama uut maja Aia tänavale, Gahlnbäcki krundile. Varem asus krundil J. Niguli aiaäri ja väike majake, kus oli lillekauplus.
Maja ehitama hakates selgus, et maja asukoht on sattunud vana vallikraavi kohta.
Suure kivimaja ehitamiseks tuli alusmüür rajada täiesti kindlale aluspõhjale. Kuid kaevama hakates satuti mingi vanaaegse vallikraavi silla postidele. Mulla seest tuli välja hulk posti- ja plangutükke, mis pärit omaaegsest rippuvast sillast.
Tuli kaevata maa sisse kuni kolme sülla sügavuseni enne kui jõuti kindla aluspõhjani.
J. Valteri majal on peale esimesel korral asuvate äriruumide kümme korterit 2-, 3- ja 4-toalised. Kuuüür vastavalt 50, 80 ja 95-100 krooni ühes küttega. Korterid lähevad iga majakorraga 5 krooni kuus odavamaks, sest majas puudub tõstetool.
Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu alati soe vesi. Kõik korterid on ära üüritud juba enne kui maja sai valmis. Maja läks maksma 100.000 krooni ümber, lisaks sellel krundihind, ümmarguselt 15.000 kr.
 
Pelgulinnas kesklinna majaomanikuks.
Kõrvalmaja omanikuks Aia tän. on pealinna põline majadeomanik ja ehitaja Hans Reimelt. Oli aeg, kus H. Reimelt, kelle juuksed ja vurrud on nüüd juba hõbedavärvi, ehitas Pelgulinnas väikese majakese.
Kogudes jõudu, ehitas Reimelt järgmise maja juba suurema ja hakkas aegamööda tulema kesklinna poole.
Vaksali puiesteel, Tehnika ja Söörensi tänavate vahel oli varem poriauk ja voorimeeste seisukoht, kus voorimehed jootsid hobuseid ja ajaviiteks omavahel tülitsesid.
Vana Reimelt käis sealt mööda, keerutas vurrusid ja mõtles: „Kui õige ehitaks siia maja...“ Keegi teine ei julenud ehitada. Reimelt julges, mõeldes: „On ikka juba kesklinnale lähemal“... Püstitas 12 korteriga ja 7 äriruumiga maja ja ostja leidmisel müüs selle edasi.
Siis omandas Reimelt krundi Aia ja Vana-Viru tänavate nurgale ja ühel ajal J. Valteriga hakkas ehitama viiekordset kivimaja, mis nüüd on saamas valmis.
„Mu vurrud on läinud palju valgemaks maja ehitamise ajal“, sõnab hr. Reimelt naeratades. „Muret on sellise suure ehitusega küllalt, et teha kõik nii, nagu nüüdsel ajal nõuavad üürnikud.“
Nüüd maja on saamas valmis. Korterid on kõik juba ette välja üüritud. Igal majakorral on kolm korterit, üks 3-toaline ja kaks 4-toalist. Kolmetoaline maksab kuus 85 krooni, neljatoaline 100 krooni. Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu soe vesi, kuna tõstetool vähendab kõrgematel kordadel elavate isikute jalavaeva.
Kuipalju maja läheb maksma, seda omanik praegu ei teagi, sest arved pole võetud kokku, kuid alla 100.000 krooni ei ole juttugi.
 
Mees, kes ehitas Kopli tänavale esimese maja.
Väike-Roosikrantsi tänava kate on lõhutud üles, seal askeldavad töölised nagu sipelgad. Vanu majaosmikuid on lõhutud maha, et teha ruumi uutele, moodsatele kivielamutele ja uuele trammiliinile.
Vabadusplatsi äärest minnes paremat kätt kerkib V.-Roosikrantsi tänaval taeva poole uus, alles tellingutest ümbritsetud kivimaja. Selle maja ehitab ettevõtja Trump Karl Lentsi tellimisel.
Karl Lents on olnud Tallinnas majaomanikuks juba 40 aastat. Ta oli esimene, kes ehitas maja Kopli tänavale. Oli seal omal ajal heinamaa ja tükk aega Lentsi majake seisis lagedal väljal üksikuna. Ajajooksul „linn kasvas ümber“ Lentsi maja.
Siis Karl Lents ehitas teise maja Weizenbergi tänavale, jälle lagedale kohale esimesena ja jälle siginesid majad tema elamu ümber, kuni kogu rajoon ehitati täis.
Lentsi uus maja Väike-Roosikrantsi tänaval on tänava pool neljakordne hoovipool kuuekordne. Ära kasutades maapinna kallakut, Karl Lents ehitas majale hoovipoolsel küljel ühe korra allapoole ja teise majakorra ülespoole juure. Majas on 14 korterit, igal majakorral kolm, millest kaks on neljatoalised ja üks kolmetoaline. Viimaseid hr. Lents ise nimetab „poissmehekorteriteks“. Kõik korterid on varustatud ühesuguste mugavustega, vahe seisab ainult põrandapinna suuruses.
Neljatoaliste korterite põrandapinna suurus on 120 ruutmeetrit, kolmetoalistel 60 ruutmeetrit.
Iga korter on peale keskkütte varustatud peale puuküttepliidi veel moodsa gaasipliidiga, vannitoaga ja eriti dushiruumiga. Kuna maja asukoht kuulub veevarustuse suhtes kõrgerõhu piirkonda, kus linna veevärgist tuleva vee kantmeetri hind on 17 senti tavalise 12 sendi asemel, on iga korter varustatud ka veemõõtjaga, et vähem vett tarvitaja elanik ei tarvitseks maksta selle kaaselaniku eest, kes vett tarvitab rohkem.
Majas on pesuköök vajalise sisseseadega, hoovil garaazh autodele ja garaazhi peal eriline ehitus pesu kuivatamiseks. Kuivõrd läbimõeldult hr. Lents ehitas oma maja, tõendab juba seegi pisiasi, et „kangialuses“, s.o. hoovi minevas käigus on eriline puu vaipade kloppimiseks, mis vajaduse korral tõmmatakse seinast oma asukohast välja ja pärast tarvitamist lükatakse jälle tagasi, et poleks teel ees.
Neljatoalise, kõigi mugavustega varustatud korteri eest tuleb üürnikul kuus maksta majaomanikule 110 krooni. Kõik korterid on üüritud välja. Maja esimesel korral on äriruumid, milledel on juure ehitatud laoruumid.
 
Elamu koduse „plaazhiga.“
Raua tänaval nr. 33 sai valmis 4-kordne kivimaja, mis oma mitmekesiste uudistega tahab lüüa rekordi meie oludes mugavuste suhtes. Ehitas selle maja tuntud võidusõitja ja karikaturisti „Ove“ Veldemani isa Mihkel Veldeman.
„Tegin õige kord kõik, mis üüriline võib tahta, et poleks kellelgi enam midagi nuriseda ega soovida“, ütleb vana Mihkel Veldeman.
Ja, tõepoolest ta pakub mõndagi meie elamuehituses seniolematut.
Maja katusele on ehitatud kodune „plaazh“, päikesevannide võtmise koht. Katusele on ehitatud vahe vahele, üks pool „plaazhist“ on määratud daamidele, teine härradele, nii et härrade uudishimulised pilgud ei ulata vaatama üle vahemüüri ja segama daamide kodust olemist.
Katusel lamamiseks on majaomaniku poolt lastud valmistada lamamiskushetid. Pärast päikesevanni võtmist inimene tahab end pesta. Selle võimaldamiseks on katusel dush, millest soovi järel saab sooja või külma vett. Peale keskkütte, vannitubade sooja veega ja muude mugavuste on üürilistele kasutada veel elektriga töötav pesurull ja keldris toitainete hoidmiseks külmutuskapid.
Kahestkümnest korterist on osa kolme osa neljatoalised, kõik varustatud ühesuguselt.
Kuipalju tuleb maksta kogu selle luksuse eest? – Kuuüür korterites on 70-80 krooni. Maja läks hr. Veldemanile maksma 13 miljoni sendi ümber.
 
Veel tosin miljoneid kivisse.
Kaupmehe tänavas on saamas valmis neljakordne kivimaja, mis on nooblimaid selles tänavas. Maja omanikuks on Paaber. Ehituses on vana ja moodne stiil sulatatud kokku ja saadud eeskujulik härraselamu.
Paaberi majas on 12 korterit, kolmest kuni viie toani. Kuuüür vastavalt tubade arvule on 75-st kuni ... 140 kroonini. Selle eest on igas korteris peale teiste tubade veel teenijatuba, vannituba, keskküte alalise sooja veega, gaasiahjud köökides, odav elekter ja muud soodustused. Maja ehitamisel on mõeldud eriti ka perenaistele ja muude kõrvalruumide ja panipaikade juures on ehitatud veel eriline „moosikelder“ keediste hoidmiseks.
Maja läheb hr. Paaberile maksma üle 12 miljoni sendi. Kuigi 140 krooni korteri eest praegusel ajal välja anda on võrdlemisi suur raha, on kõik korterid juba enne maja lõplikku valmissaamist ära võetud.
400 uut maja aastas.
 
Tehes ringkäiku ehitusrajoonides, jääb mulje: raha muutub kiviks. Kapital paigutatakse kivimajade alla ja pealinna väline ilme lähemate aastate jooksul peaks muutuma põhjalikult paremuse poole.
Majade arv Tallinnas hakkas jõudsasti kasvama 1930. aastast alates peamiselt elamute poolest, kuigi iga aasta ehitati ka üle saja tööstushoone. 1918. aastal ehitati Tallinnas juure ainult 15 maja, nendest 8 elamut ja 7 tööstushoonet. Viimasel paaril aastal on aga juureehitatavate majade arv iga aasta tõusnud üle neljasaja.
Lenderi gümnaasiumi maja Kreuzwaldi tänavas. Sellesse koolimajja, mis tuleb moodsaim Tallinnas, ehitatakse eeskujulik võimla dushidega, maja juure suur aed lastele jne.
Hoogne ehitustegevus ja peamiselt mugavamate korterite juuretulek vähendab vanemate majade omanikkude väljavaateid üüriliste ja senise üüri saamiseks. Kui uutes majades kõik korterid on juba enne maja valmissaamist ära üüritud, peavad vanemad korterid mõnikord jääma tühjaks.
(Fotod artikli juures:
Paaberi moodsaim 12 korteriga elamu Kaupmehe tän. ja insener Karl Ipsbergi maja Kodu tän. Mõlemates majades on teostatud tänapäeva elukorterite otstarbekohasemaid uuendusi. Need soodustused maksavad aga ränka raha üüride näol.
Lenderi gümnaasiumi äsjavalminud kuuekordne hoone Kreutzwaldi tänavas.
J. Valter ja tema stiilne maja Aia ja Viru tänava nurgal.
)

* * *
Niine 8e (algselt Niine 8a), Johannes Valteri esimene üürimaja Tallinnas, valmis 1931(?).
1934 ostsid Mihkel, Mary ja Erika Kampmann, a-st 1937 Kampmaa.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla


Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.

Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Aia 5a, Johannes Valteri maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Toompuiestee 29 (algselt Vaksali puiestee) / Tehnika 1 / Sügise 2 (algselt Söörensi),
Hans Reimelti maja. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

 
Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Maja esimese omaniku J. Paaberi initsiaalid ja maja valmimisaasta.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

teisipäev, 23. aprill 2013

1935 - Tallinnas 300 ehitust


Vaba Maa 04.07.1935 lk 7
Tallinnas 300 ehitust.
dea.nlib.ee
Üle saja elumaja ehitamisel. – Neist 30 uut moodsat kivielamut. Moodsaid väikekortereid vallaliste jaoks.Ehitustegevus koondub kesklinna.
Tallinna suvises linnapildis valitsevaks jooneks tänavu on küll – ehitustegevus. Kesklinnas pole peaaegu tänavat, kus ei käiks ehitus või poleks käsil mingi senise hoone lammutamine. Vanade ehituste mahakiskumise keskkohaks on, teadagi, Roosikrantsi ja Pärnu maantee rajoon. Aga lammutatakse mujalgi: otstarbetult ehistatud krunte vabastatakse suuremate hoonete alla.
Plankpiirete tagant uute ehituste tellingite-kärjed piiravad südalinna üsna tiheda ringina.
Uusi kivist äri- ja eluhooneid, 4-5-kordseid, on valmimas peaaegu kõigis kesklinna osades – Roosikrantsi, Viru, Aia, Kentmanni tänavais, Kaarli puiesteel, Tõnismäel ja mujal. Samal ajal ehitatakse elavalt linna äärepoolsemates osades uusi puu- ja segaelumaju. Need tulevad majakordadelt ja krundi täisehitamise poolest muidugi vähemad kui kesklinna uued ehitused, kuid seevastu on puumaju arvukamalt. Torkab silma aga juba käesoleval ehitushooajal, et ehitustegevus hakkab koonduma senisest rohkemal määral kesklinna.
Sellega suureneb ka uute kiviehituste hulk, kuna kesklinna puuehitusi püstitada ei luba linna ehitusmäärused. Kiviehituste rajooni on koguni laiendatud mitmele linnaosale, et tõkestada uute puuehituste juurekasvu südalinnale lähedates tänavates. Rea kitsenduste tõttu, mis lähemal ajal kavatsetakse panna maksma, on arvata, et ehitustegevus linna ääreosadel järgnevail aastail jääb vähemaks, kasvab aga kesklinnas. Juba tänavu annab end tunda teatud tagasihoidlikkus vähemate elamute ehitamisel linna äärtel. Majakordade kõrguse ja krundi suuruse ja täisehitamise uute normidega puuelamute tasuvus langeb tunduvalt. Vähemate ehituskapitalide omanikkudele suuremate kiviehituste püstitamine käib aga enamail juhtumeil üle jõu. Lähemail aastail see võib isegi tuua kaasa teatava tagasimineku uute elamute juurekasvus arvuliselt. Ehitustegevuse uus suund tahab rakendada eraehituskapitalid peaasjalikult suurematesse ja kallimatesse kiviehitustesse kesklinna pealiiklemisteede rajoonis, et tõsta pealinna ehituslikku ja ruumilist ilmekust. Arvestade praegu teoksil olevate kavatsustega, ei jää kesklinnaosade väljaehitamise püüded tagajärjeta – uute kivimajade püstitamist südalinna järgneval ehitushooajal on oodata veel suuremal määral kui tänavu.
Ehitusi Tallinnas on praegu käsil 300 ümber, millest osa langeb tööstuste ja ümber- ja juureehituste arvele. Uutest tööstushoonetest tulevad mõned õige mahukad, nagu ETK tubakatehas j.t. Ruumide laiendamine ja täiendamine on teostamisel rohkem kui 20 tööstusettevõttes.
Uusi elamu-ehitusi on käsil saja ümber, neist 30 kivimaja, ülejäänud puu- ja segaehitused. Kentmanni tänavale tuleb kolm uut suuremat kivimaja, millest kaks maja juba valmis, üks ehitamisel. Uue 6-kordse kivielumaja omanikuks Kentmanni tän. 11 on H. Tui. Selles majas on 11 mitmetoalist korterit, mis varustatud kõigi mõnusustega, nagu: keskküte, vannitoad sooja ja külma veega, seintesse ehitatud kapid, parkettpõrandad, tõstetool ja katusrõdu päikesevannide võtmiseks. O. Suursöödi ja K. Brandiese 4-kordsed kivimajad samas tänavas püstitatakse samuti eluhooneteks, 10-11 ajakohase korteriga. V. Roosikrantsi tän. 4 kerkib K. Lentsi 6-kordne kivimaja, mis alumisel korral mahutab rea kaupluseruume ja ülemistel kordadel kümmekond mitmetoalist korterit. J. Demini 4-kordsesse kivimajja S. Roosikrantsi tän. 19 ehitatakse kolm suuremat äriruumi ja 7 kõigi mõnusustega varustatud korterit; majja tuleb ka tõstetool. Kõrval asuvale A. Jnthali 4-kordsele kivimajale ehitatakse viies kord peale.
Kaks 5-kordset moodsat kivimaja on ehitamisel kõrvuti Vana-Viru ja Aia tän. nurgal. H. Reimelti majja tuleb 7 kaupluseruumi ja 12 kolme- kuni neljatoalist korterit, K. Valteri majja – 10 kahe- kuni kolmetoalist korterit ja kaupluseruumid alumisel korral. Korterid neis majades varustatakse eraldi vannitubadega ja muude mugavustega. Tõnismäel nr. 4 valmib S. Rutkovsky 4-kordne kivimaja, kuhu tuleb 8 kolme- kuni neljatoalist korterit, keskküttega, sooja ja külma veega varustatud vannitubadega jne. Jakobsoni tän. 45 asuvas uues 5-kordses A. Kalda kivielumajas on 10 kahe- kuni kolmetoalist korterit. Raua tän. ehitatakse kaks uut 4-kordset kivimaja. E. Linkvesti maja on juba katuse all ja käivad väliskrohvimise tööd. Sellesse majja tuleb 3 korterit iga korra peale, kokku 12 korterit, neist 8 korterit 3-toalised ja 4 korterit 2-toalised, varustatud omaette vanni- ja teenijatubadega. Teine uus 4-kordne kivimaja samal tänaval kuulub M. Veldemannile ja sisaldab samuti kümmekond ajakohast suuremat elukorterit. 3-4-kordseid kivimaju on ehitamisel veel S. Tartu, Narva ja Paldiski maanteedel, Wiedemanni, Karu, Weizenbergi ja Kaupmehe tänavais. Kolm 2-kordset kivimaja on ehitamisel Koidu, Poska ja Varblase tänavais.
Enamikus uutest kivimajadest kesklinnas korterid ehitatakse 2- ja 3-toalised, milliste korterite järele praegu nõudmine kõige elavam. Suurem osa kortereid varustatakse omaette vannitoaga, kuna senised kogemused on näidanud, et üldvanniga ei rahulduta ja see leiab vähest kasutamist. Mitmes uues majas on ehitatud moodsaid väikekortereid ka vallaliste jaoks. Need on ühe toaga, köögi, esiku ja omaette vanniga. Kivimaju on paiguti püstitamisel ka linna äärtel. Kalaranda ehitab kalakonservitööstuse omanik Varik uue 3-kordse kivimaja. Alumisele korrale tulevad tööstuse- ja kaupluseruumid omaniku ettevõtte jaoks ja ruumid ühele peenmetallitööstusele, teisele ja kolmandale korrale – elukorterid, enamikus 2-toalised, mis varustatud mõnusustega, nagu omaette vannitoad jne.
Uusi 3-kordseid puuelumaju on ehitamisel 20 ümber. Need on viimased 3-kordsed puumajad, kuna ehitusseaduse muutmise seadusega uusi puumaju käesolevast aastast alates lubatakse ehitada Tallinnas ainult 2-kordsetena, kusjuures mansardkord loetakse üheks korraks. Vaestekooli tän. 5 kerkib terve blokk 3-kordseid nägusaid puumaju, kõik läbi fassaadi ulatuvate kivist trepikodadega. Kaks 3-kordset puumaja seal on juba ehitatud valmis, kolm maja: – J. Tiitsmanni, O. Kääriku ja J. Ruuse – alles pooleli. Korterid neis uutes majades tulevad 2-3-toalised, omaette vannitubadega. Uusi 3-kordseid puumaju on ehitamisel veel Linda tän., Jakobi tän., S. Patarei tän., Jnvaliidi tän., Koidu tän., S. Juhkentali tän, ja mujal.
Kahekordseid uusi elumaju on linna äärepoolsemates osades ehitusel terve rida, kokku 30 ümber. Enamalt jaolt nendesse majadesse korterid tulevad 1-2-toalised. 2-kordseid puumaju on ehitusel K.-Ameerika tän. 12, Lille tän. 5, Koidu tän. 110, Veerenni 5, S. ja V. Patarei nurgal 21, Tondi ja Seebi tän. 39/1, Planeedi 7 ja mujal.
Ühekordseid puuelumaju on püstitamisel peaasjalikult uutes elamisrajoonides linna äärtel, Kristiine heinamaal j.m. Käsil on ehitusi 20 ümber – Püü, Kolde, Heina, Sõstra, Juure, Preesi, Luite, Tedre, Laane, Keemia, Käo, Leete, Välja ja Õle tänavas.
Kevadel hoogsalt alanud ehitustegevust varasuve poole hakkas pidurdama oskustööliste puudus ehituse alal. Suure nõudmise tõttu on ehitustööliste palgad tõusnud isegi kuni 100 prots. Eelmise aasta 25 sendi asemel maksetakse nüüd ehitustöölistele tunnis 40-50 senti. Vähema kapitaliga ehitajatele kallimad tööpalgad on toonud isegi tõsiseid raskusi ehituste lõpule viimiseks.
Korterioludesse, eriti mõnusustega korterite alal, eelseisev sügis toob uute elumajade valmimisega mitmeti parandust. Üksi kesklinna ehitatakse juure uusi suuremaid elukortereid 2-300 ümber, peale selle valmib mitusada uut elukorterit puumajades, mis samuti varustatud mitmesuguste mõnusustega ja pretendeerivad rahuldama nõudlikumaid korteriostjaid.
* * * 

Kentmanni 11b, Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla
Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles
1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 32a, Ljubov Brandese (a-ni 1936 Brandies) maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla


Roosikrantsi 19 (algselt Suur-Roosikrantsi 19), Ida Demini maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.

Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 5b (artiklis ekslikult Tõnismägi 4), Sergei Rutkovsky (Rudkovsky) maja.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla


Võrgu 3, Tavi Variku maja Kalarannas. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 65 (algselt Raua 61) / Vilmsi 8, Emilie Linkvesti maja, arhitekt Karl Tarvas.
Foto:
21.04.2013, R. Vaikla

Faehlmanni 17 (algselt Jakobsoni 45 / Hõbeda 17), Aleksander Kallase maja (1937 ostsid Konstatin ja Linda-Marie Trakmann), arhitekt Eugen Sacharias. Algselt 3-korruselisele majale lisati peagi neljas ja viies korrus. Foto: 1.08.2013, R. Vaikla

esmaspäev, 22. aprill 2013

1935 - Nägusaid suurehitusi Tallinnas

dea.nlib.ee

Vaba Maa 18.05.1935 lk 2
Nägusaid suurehitusi Tallinnas.
Üks uuema ehitusstiili esindajaid Eestis on arh. E. Sacharias, kelle plaanide järgi on püstitatud rida moodsaid elumaju Tallinnas. Nende hulgas võib eriti nimetada V. Roosikrantsi t. 12 Rubanovitschi ning Kentmanni t. hr. dir. Suursöödi ja pr. Tui maju, mis varsti valmivad.
Praegu ehitatakse arh. Sachariase juhatusel modernset 5-kordset üürimaja Aia t. nurgale, mis varustatud kõigi võimalike mugavustega: lift, sissemüüritud kapid ja vannid, soe vesi, keskküte. Terve konstruktsioon on soliidselt ja peenelt läbi viidud. Ehituse väline ilme saab monumentaalselt võimas.
Ka Tallinna ilusam palvela Kaupmehe t. on arh. E. Sachariase ehitatud.
(Fotod artikli juures - vasakul: Aia t. nurgale ja paremal Kentmanni t. arh. E. Sachariase kavandite järgi püstitatavad moodsad elumajad)

* * *
Pärnu mnt 23 (algselt Väike-Roosikrantsi 12), Abram Rubanovitschi maja, valmis 1934, arhitekt
Eugen Sacharias. Foto 28.04.2013, R. Vaikla


Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 11b, Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

neljapäev, 18. aprill 2013

1934 - Eesti Pank



dea.nlib.ee
Vaba Maa 03.11.1934 lk 5
Eesti Panga uus hoone valmimas.
Suuremaid ja toredamaid pangamaju Balti riikides. Operatsioonisaali pikkus 33 mtr., laius 20 mtr. – Suur maa-alune varakamber ja gaasikaitse varjund.
Pank kolib uude osasse üle juba detsembris.
Eesti Panga uue hoone ehitustöödega Vabaduspuiestee, Kaupmehe tänava ja V. Pärnu maantee nurgal on nüüd juba nii kaugele jõutud, et hoone uue osa ümbert on tellingud suuremalt jaolt juba maha võetud ja praegu käib hoone sisemuse viimistlemine.
Uus hoone, mis jääb otsekohesesse ühendusse Eesti Panga praeguse majaga, tuleb suuremaid, toredamaid ja otstarbekohasemalt sisseseatud pangamaju mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis Balti riikides. Panga suur operatsioonisaal, mis ulatab läbi kahe korra, on 20 meetrit lai, 33 meetrit pikk ja 7 meetrit kõrge. See on esimene nii suur saal Eestis, millel puuduvad saali keskel asuvad kandesambad; raske raudbetoon-lagi tugineb ainult seintele. Valgustust annavad kolme seina ehitatud kõrged põrandast laeni ulatuvad aknad.
Peale operatsioonisaali on teiseks suureks nägemusväärsuseks uues pangahoones keldrikorrale ehitatud varakambrite ruum. See on ehitatud tõelise kindlusena ja varustatud rauast, terasest ning betoonist valatud põrandate, seinte ja lagedega. Varakambri peasissekäiku sulgeb välismaalt tellitud eriline terasuks. Varakamber ise jaguneb viieks suureks võlvialuseks ruumiks, millised on igaüks omakord suletud terasustega. Seal hakatakse hoidma Eesti Panga väärtusi kui ka klientide poolt hoiule toodud varasid.
Eesti Panga uus hoone tahetakse võtta kasutamisele juba detsembris. 1. jaanuariks 1935. a. tuuakse sinna üle ka Eesti Panga osakond, mis paigutatakse Eesti Panga praeguse hoone osasse. Praegune panga operatsioonisaal suurendatakse seni selle otsas olnud direktorite kabinettidega ning sinna läheb siis üle Eesti Panga osakond või Eesti Panga riigimaksude jaoskond. Praeguse hoone alumine kord jääb Eesti Panga ja ta osakonna ühiseks kasutuseks, kuna keldrikord jääb endiselt arhiivi alla.
Uue hoone alumisele korrale jääb vähem operatsioonisaal inkasso ja peakassade jaoks, samuti paigutatakse sinna keskarvepidamise-, korrespondentsi- ja mõned teised osakonnad.
Alumisele korrale jääb ka panga presidendi kabinett koos nõukogu koosolekute ruumiga. Teisele korrale tuleb suur operatsioonisaal ja juhatusliikmete kabinetid, koos ooteruumi ja vestibüüliga. Kolmandale korrale paigutatakse mõned ametnikkude tööruumid, raamatukogu ja einelauaruum ühes köögiga. Keldriosasse jääb peale varakambri veel ametnikkude riidehoiuruum, mis kujutab endast suurt saali, mida sõja korral saab kasutada gaasikaitse varjendina. Selle ruumi laed on pommikindlad ja sealt ulatavad erilised värske õhu muretsemise torud hoone katusele.
Uus hoone läheb umbkaudselt maksma ligi 500 000 krooni ja kõik tarvisminevad materjalid, mida võimalik kodumaalt tellida, on pärit siinsetelt ettevõtetelt. Hoone ehitust juhib üldiselt panga juhatus koos ehituskomitee ja tehnilise personaliga, kuna ehitustöö tegelikuks juhiks on arhitekt Adof koos arhitekt Johansoniga.
Panga hoone on Kesk-Euroopa moodsas stiilis ja ta plaanid valmistasid arhitektid Adof, Johanson ja Habermann.

Vaba Maa 29.12.1934 lk 5
Eesti Pank uutes ruumides.
Suurim pangahoone Balti riikides. – Ka Tartu ehitatakse oma maja.
dea.nlib.ee
Eesti Panga uus hoone, mis asub senise pangamaja kõrval ja on viimasega ühendatud, on nüüd lõpulikult valmis. Uue hoone suur operatsioonisaal koos 2. ja 3. korral asuvate ruumidega võeti laupäeval juba kasutamisele. Ülekolimine endistest ruumidest uutesse teostati reede õhtupoolikul.
Eesti Panga uus hoone on Balti riikide suurimaks, otstarbekohasemalt ehitatud ja toredaimaks pangamajaks. Operatsioonisaal, mis ulatab läbi kahe korra, on eriti suur, valgus- ja õhurikas.
Uue hoone alumine kord jääb esialgu veel kasutamisele võtmata, kuna selles viiakse praegu sisemisi ehitustöid lõpule. Seepärast on sissekäik Eesti Panka esialgu veel vanast hoonest.
Senisesse Eesti Panga majja pidi laupäeva õhtupoolikul üle kolima Eesti Panga osakond või riigimaksude jaoskond, mis seni asus Suure-Karja tänaval Krediitpangale kuuluvas hoones. Seega on siis nüüd kõik Eesti Panga asutused Tallinnas üheskoos.
Praegu on Eesti Pangal juba kõigis linnades omad majad, milledes asuvad Eesti Panga osakonnad, peale Tartu. Ka sinna hakatakse nüüd uut maja ehitama. Eesti Panga Tartu osakonna uus hoone püstitatakse Vabaduse puiestee ja Peeter Põllu tänava nurgale, Kalevipoja mälestussamba vastu. Uus hoone on kavatsetud 3-kordne ja ainult panga jaoks. Äriruume ega kortereid, välja arvatud mõned pangateenijate elukorterid, uude majja ei ehitata.
Hoone kavandite võistlus on juba välja kuulutatud ning ehitustöödega loodetakse teha algust tuleval kevadel. Uus pangamaja peab Tartus saama katuse alla hiljemalt tulevaks jõuluks.
Võrus ja Pärnus Eesti Panga osakondade hooned ei vasta enam täielikult nende laialdase tegevuse nõuetele ning seepärast on neis linnades ette näha pangamajade ümberehitamist. Kui need tööd teostatud ja panga Tartu osakond uue hoone kätte saanud, siis on Eesti Panga ehitustegevuse programm lõpul. Kõikjal on siis Eesti Pangal ja ta osakondadel olemas otstarbekohased pangaruumid.

Eesti Panga uue peahoone pidulik avamine ja sisseõnnistamine toimus 14. aprillil 1935.

* * *

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone, valmis 1934-35, arhitektid ins. Ferdinand Adoff,
Herbert Johanson, Eugen Habermann. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla


Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla