1936 - Kapital laiendab peavarju

dea.nlib.ee

Esmaspäev 01.08.1936 lk 5
Kapital laiendab peavarju
Tallinn kasvab taeva suunas. – Tänavu ehitamisel 32 „pilvelõhkujat“. – Ühe aastaga 9 miljonit krooni eest uusi maju.
 

Kui Ülemiste vanake tänavu tuleks küsima, kas Tallinn on juba valmis, saaks ta eriti sügava pettumuse osaliseks: ehitustegevus on praegu Tallinnas elavam kui millalgi varem. Küll on vast varem mõnel aastal ehitatud rohkem maju arvuliselt, kuid mahu, s.o. majade suuruse ja nendesse paigutava kapitali rohkuse poolest ületab käesolev ehitushooaeg kõik eelmised aastad.
Pealinnale „uue fassaadi“, mõjuvama üldilme andmiseks on ehitustegevus suunatud rohkem kesklinna piiridesse ja nendesse tänavatesse, mis Tallinnas edaspidi peavad kujunema ärielu keskkohtadeks ja täitma ka linna esinduslikke ülesandeid.
Praegust ehitustegevust iseloomustab ka püüe korterikultuuri süvendamiseks.
Uutes ehitatavates majades on korterid moodsad-eeskujulised, varustatud kõigi mugavustega. Moodsate korterite juuretulek loomulikult reguleerib üürniku kasuks ka üürisuurust, mis esimestes suur-elamutes alul oli liig kõrge.
Toome allpool ülevaate sellest, kuidas Tallinn praegu kasvab mitte laiuses, vaid kõrguses, s.o. milliseid suurelamuid praegu püstitatakse.

Mahalõhkumine ülesehitamise eel.
Praegust ehitustegevust Tallinnas iseloomustab see, et iga uue suurema maja ehitamise eel käib mahalõhkumine. Nüüd ei otsita enam vabu krunte linnaääres, vaid kesklinnas ja elavamate tänavate ristlemiskohtadel kistakse maha vanad hooned, kuigi need oleksid kasutamiseks veel täiesti kõlbulikud.
Nii lammutati armutult endised hooned Majaomanikkude panga uue hiigelhoone, „Peetri“ hotellihoone, Suure Tartu maantee kahe suurelamu ja Pärnu maantee (end. Väike-Roosikrantsi) ehitatud ja ehitatavate suurelamute kruntidel. Sama saatus tabas ka Väike-Karja ja Pärnu maantee nurgal asunud ühekordset kivimaja, mis oli ehitatud alles iseseisvuseajal, kuid pidi andma ruumi viiekordsele suurelamule ja ärihoonele.

Ehitamisel üle 120 maja.
Tallinna linnavalitsuses on käesoleval aastal kinnitatud kuni juulikuu viimase päevani 391 ehitusprojekti. Nende hulgas on rida ümber- ja juureehitusi. Uusi maju on praegu ehitamisel või lähemal ajal valmis saamas 120 ümber, teiste ehitamine algab samuti veel sel suvel.
Praegust ehitustegevust iseloomustab kiire tempo. Endistel aastatel möödus aasta või kaks projekti kinnitamisest kuni tegeliku ehitamise alustamiseni. Määrustes ongi nähtud ette, et projekti kinnitamise päevast lugedes kahe aasta jooksul peab asuma ehitama, vastasel korral kaotab projekt maksvuse.
Nüüd aga algab ehitamine kohe, kui ehitusprojekt on kinnitatud ja ehitus viiakse lõpule kiires tempos, suuremalt osalt ühe aasta jooksul.

2 „pilvelõhkujat“ ja 30 suurhoonet.
Käesoleval hooajal ehitatakse Tallinnas kaks seitsmekordset maja, mis Tallinna kohta on juba „pilvelõhkujad“. Üks neist, Majaomanikkude panga maja Harju tänaval Vabadusplatsi ääres, on valmissaamise eel. Pangamajas on ka elukortereid, nii et selle suure ehituse püstitamine aitab kaasa ka heade korterite kriisi lahendamiseks.
Teine seitsmekordne kivihiiglane püstitatakse Väike-Karja tänavale nr. 9, Pärnu maantee nurgale, kus veel käesoleval aastal asetses endine Vildtagi väike kivimaja. Maja hiigelhoone kaasomanikuks on ka Tallinna tuntud arst dr. Vahtrik.
Suuruse poolest järgmine on Vabadusplatsi ääre ehitatav „Peetri“ võõrastemaja kuuekordne hoone, mille omanikuks on majaomanikkude organisatsioonide tegelane J. Mürk. Maja läheb paarkümmend miljonit senti vähem maksma kui Majaomanikkude panga hoone.
Viiekordseid kivist elumaju ehitatakse käesoleval aastal Tallinna arvult seitse. Nendest üks, Sakala tänaval nr. 36 asuv Johannes Ruuse kivist elamu, kuulub edaspidi arvatavasti 6-kordsete majade hulka, sest omanik kavatseb majale veel ühe korra peale ehitada.

Kaks daami ehitavad 5-kordse kivimaja.
Pealinna laiemale seltskonnale ei ütle Olga Steinmani ja Else Borki nimed kuigi palju. Kuid need kaks daami ehitavad ühiselt suure viiekordse kivist elamu paljude korteritega ja äriruumidega. Maja ehitatakse Väike-Karja tänavale nr. 7, dr. Vahtriku ja Ko maja kõrvale. Uue suurhoone alusmüürid on praegu rajamisel.
Tartu maantee ja Reimani tänava nurgal nr. 12-14 on valmis saamas Kochi ja kaasomanike viiekordne kivielamu. Samal Tartu maanteel asuvale Tedre viiekordsele kivimajale on pealeehitamisel kuues kord.
Pärnu maanteel (end. Väike-Roosikrantsi) nr. 10 on valmis saamas viiekordne kivielamu, mille ehitavad Tallinna kaks arsti, dr. Wulff ja dr. Adams. Sellele tänavale lubatakse ehitada ainult viiekordseid kivimaju. Samas tänavas asuva „Kawe“ shokolaadivabriku hoonele ehitatakse peale viies kord, kuhu tulevad büroo- ja eluruumid.
Ainuke viiekordne elumaja, mis kesklinnast kaugemale „eksinud“, on Pronksi tänavale nr. 6 ehitatav kivielamu. Majale ehitatakse praegu alusmüüre. Omanikuks on Kaunismaa.

4-kordsed majad eelistatuimad.
Tallinnas näib elamute standardsuuruseks kujunevat neli majakorda, sest üksi käesoleval hooajal ehitatakse selliseid elumaju tervelt 14. See on seletatav praktiliste põhjustega. Suuremate majade ehitamine nõuab liig suurt kapitali ja meil ei ole kuigi palju inimesi, kes võiksid ehitada 40-60 miljonit senti maksva maja. Väiksema kivimaja ehitamine ei ole aga enam majanduslikult tasuv. Kruntide hinnad hakkavad meil ikka rohkem avaldama oma mõju selleks, et ehitatakse võimalikult kõrgemaid maju, et saada väiksema aluspinna juures võimalikult suuremat mahtu.
Neljakordsetest majadest on praegu saamas valmis Tõnismäel nr 16-a ja Tui tänava nurgal olev Aaviku maja. Väike-Söörensi tänaval nr. 5 lõpetab majaomanik Tamberg viimistlemistöid oma neljakordse maja ehitamisel.
Insener Ruus ehitab neljakordse kivielamu Wiidemani nr. 9 ja Aia tänaval 5-b ning Narva maantee ja Aiavilja tänava nurgal on valmis saamas neljakordsed majad. Esimene neist kuulub Valterile, teine Suklesile. Paldiski maanteele nr. 33 lõpetab majaomanik Männiko veel käesoleval suvel oma neljakordse elamu ehituse.

Elumaja, kus ei leidu puuhalgu.
Tallinna „nooblim“ maja on mitte kuskil kesklinnas, vaid Jakobsoni tän. nr. 6. Asjatundjad ehituse alal kinnitavad, et see maja, kuigi „ainult“ neljakordne, on huvitavamaid ehitusi viimastel aastatel Tallinnas.
Kõige pealt on majaomanik Linde lasknud ehitamisel tarvitada kõige paremat materjali, mille tõttu maja ehituse poolest on eeskujulik.
Selle maja elanikkude pärast võiksid kõik puukaupmehed jääda leivata, sest ükski inimene selles majas ei vaja millalgi ühtegi halgu puid. Kõigis korterites on elektripliidid toidu valmistamiseks. Kütab kogu maja keskküte ja see töötab õliküttega. Meie liigselt raiutud metsade nimel on selliste majade ehitamine tervitatav.
Neljakordsetest elamutest on valmis saamas või ehitamisel Käo maja Raua tän. 33-b. Kui mainida veel neljakordseid kivielamuid Reimani tän. 11, Raua tän. 31, Kunderi tän. 1, Suur-Patarei ja Jahu tänava nurgal, Tartu maantee ja Türnpu tänava nurgal ning Tina tän. nr. 4, siis oleme loetlenud kõiki.

Eelistatakse kivimaju.
Kolmekordseid kivimaju on ehitamisel kogu Tallinna kohta ainult seitse ja kahekordseid ehitatakse mõni üksik linnaäärtele, kus on tavaliselt puuehituste rajoon.
Kolmekordseid kivielamuid ehitatakse Kopli tän. nr. 58 (omanik Betlem), Erbe tän. nr. 3, Köleri tän. nr. 32, Kesk-Ameerika tän. nr. 16, Paluka tän. nr. 1, Kasarmu tän. nr. 6 ja Telliskivi tän. nr. 50-b.

Telliskivi, silikaat ja tuhakivi ehitusmaterjaliks.
Millest ehitatakse kivimajad Tallinnas? Eranditult kasutatakse n.n. kunstkivi, telliskivi. „Raudkivi“ ei tule siin ehitusmaterjalina muidugi kõne alla ja paasi kasutatakse ainult alusmüüride rajamiseks.
Kõige rohkem kasutatakse harilikku telliskivi, peamiselt välismüüride ehitamiseks. Nendel juhtumitel ehitatakse siis sisemised seinad põlevkivituhast valmistatud telliskividest.
Teine ehitaja teeb järgmise kombinatsiooni: välisseinad ehitab silikaatkivist, sisemised harilikust savitelliskivist.
Kuid on ka neid ehitusi, kus välisseinteks on silikaatkivi ja sisemisteks seinteks põlevkivituhast valmistatud telliskivi.
Peale eelpoolmainitud elumajade on ehitamisel tööstuslikkude hoonetega O. Kilgase vabrikuhoone Soo tänaval, Tallinna linna trammikuur Pärnu maanteel ja suur saunahoone ühes elukorteritega samal tänaval nr. 96.
Kopli tänavale ehitatakse vabrikuhooned Kooba paberivabriku jaoks.
Pärnu maantee ja Tatari tänava nurgale suurt elumaja ehitama asub Tallinna rahamees Käba, kuid tema projekt on teedeministeeriumis alles kinnitamata.

Ka puumaju ehitatakse veel...
Kuigi saabunud on kiviehituste ajajärk, ehitatakse linna äärtele siiski küllalt palju veel ka puumaju. Käesoleval ehitushooajal püstitatakse Tallinnas 61 puust elamut.
Puumajade omanikkudel langes nagu kivi südamelt uue korra maksmapanekuga, mille põhjal teedeminister võib anda luba kolmekordsetes puumajades ülemisel korral nelja korteri asumiseks.
Tallinnas ähvardas 101 puumaja omanikku kolmanda majakorra ümberehitamise hädaoht. Julgeoleku mõttes kahjutule tekkimise puhul nõuavad maksvad ehitusmäärused, et puumaja kolmandal korral võib olla ainult kaks korterit, mille tõttu tuletegemise kohti kolmandal korral on vähem ja seega väiksem ka tule lahtipääsemise võimalus. Kuna aga korterid puumaja kolmandal korral oleks tulnud liig suured ja seega nende väljaüürimine oleks muutunud raskeks, 101 majaomanikku Tallinnas ehitasid oma majade kolmandale korrale neli ja rohkem kortereid.
Linnavalitsus hakkas määruste täitmiseks nõudma, et need majad ehitataks ümber. Nüüd on teedeminister aga annud loa nendele majaomanikkudele, kelle majad muidu kõigiti vastavad nõuetele, jätta kolmas majakord ümber ehitamata.

900 miljonit majadesse.
Kuipalju raha investeeritakse käesoleval ehitushooajal majadesse, seda täpselt öelda ei saa, sest peaaegu ühtegi maja ei saa valmis ehitada esialgses eelarves ettenähtud summaga. Tavaliselt juhtub ikka nii, et maja läheb kallimaks kui eelkalkulatsioonid näitavad. Tehes aga kokkuvõtte ehituselolevate majade keskmistest ehituskuludest, võib öelda, et praegu teoksilolevatesse ehitustesse paigutatakse kapitali ligi 900 miljonit senti. Muidugi on siis võetud arvesse ka moodsad sisseseaded, millega varustatakse uusi suurelamuid.
Kahe ühesuuruse maja, näiteks neljakordse, ehitamise kulud võivad üksteisest õige tunduvalt erineda. Ehitusmaterjal, kanalisatsioon, veevärk, keskküte, vannitoad, elektri- ja gaasipliidid ja ka ehitusviis võivad ühe maja teha palju kallimaks kui on teine samasuure mahuga maja, mis aga on ehitatud „odavasti“ ja ei oma kõiki moodsaid mugavusi.
(Fotod artikli juures:
S. Tartu maanteel valmib viiekordne elamu.
„Peetri“ hotelli kuuekordne hoone Vabadusplatsi ääres.)

* * *

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja, valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 26 (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pronksi 5 (algselt Pronksi 6), Marta Kaunismaa maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 16a / Tuvi 18, Peedu (Friedrich) Aviko maja, arhitekt Anton Soans.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Tehnika 15 / Suve 7 (algselt Väike-Söörensi 5 -> Suve 5), Karl Tambergi maja, arhitekt Anton Soans. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Wiedemanni 9, Amalie ja insener Karp Ruusi maja, arhitekt Richard Falkenberg.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

 

Aia 5b, Johannes Valteri maja, valmis 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Narva mnt 15 / Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45 / Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva.
4-korruselisele majale on hiljem üks korrus peale ehitatud. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Paldiski mnt 33, Hans Männiku (Männiko) maja, arhitekt Elmar Lohk.
Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

 

Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor Tretjakevitš.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Raua 29 (algselt Raua 31b), Vassili Käo maja, arhitekt Richard Falkenberg.
Raua 31 (algselt Raua 33b), Mart Käba ja Julie Sterni maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann).
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Narva mnt 11e (algselt Reimani 11), Endel Are maja (juulis 1939 ostis Vassili Savamägi).
Foto: 28.03.2014, R. Vaikla
Suure osa korteritega üürimajaks ehitatud hoonest võttis enda alla Are raadiotehas, kuid näiteks neljandal korrusel oli korter veel 1940. a. sügisel. Maja on oluliselt ümber ehitatud, algsele mahule (kaks aknarida trepikojast kummalgi pool, neli korrust) on hiljem lisatud kaks korrust ja paremal asuv juurdeehitus.

Kunderi 17 (Kunderi 1 artiklis on ekslik, ilmselt on mõeldud Kunderi 17), korteriühingu "Asula" maja, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Suur-Patarei 9 / Jahu 1, Karl ja Minna Melleri maja, arhitekt E. Kreutzberg. 4-korruselisele majale on hiljem üks korrus peale ehitatud. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 71 (algselt Tartu mnt 81) / K. Türnpu 1, Johannes Lepbergi maja (1937. a. jaanuaris ostis Vadim (Valter) Bergmann), arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Tina 17, Marta Kutti maja, arhitekt Edgar Johan Kuusik.
Artiklis Tina 4 ilmselt viga ja mõeldud on maja Tina 17, mille projekt kinnitati märtsis 1936.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kopli 58 / Kungla, Johannes Betlemi maja, arhitekt Alfred Kehva.
3-korruselisele majale on hiljem üks korrus peale ehitatud. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Lõkke 3 (algselt Erbe 3), Elsa Bringentoffi (sünd. Türnbaum) maja. 3-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud neljas korrus. Foto: 5.04.2014, R. Vaikla

Köleri 32, Maria Reimeri maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kesk-Ameerika 14 - ilmselt algselt Kesk-Ameerika 16, Johann ja Maali Vanaaseme maja. Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla

Madara 30 / Endla 42 (algselt Paluka 2 / Muraka), Arthur Sprenki maja (septembris 1937 ostis Margarethe Hausen, detsembris 1939 Aleksander Christjanson), arhitekt Jaan Tartland.
Ilmselt on artiklis Paluka 1 all mõeldud seda maja.
Foto: 13.06.2013, R. Vaikla

Odra 12 (algselt Kasarmu 6), Hindrek (Hendrik) Oja maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann).
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Telliskivi 50b, Jüri Rüdja maja (detsembris 1936 ostis Andres Larka). Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982 seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega.
Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust)