 |
| dea.nlib.ee |
Tallinn ei saa iialgi valmis
Tänavu ehitatakse rohkem maju kui kunagi varem. – Majad, milledel samapalju omanikke kui kortereid. – Uusi „pilvelõhkujaid“ Tallinna. – Linna ehitusosakonna suuri plaane
„Ei tunne Tallinna enam äragi“...!
Muinaslugu kõneleb, et Tallinn ei tohi kunagi saada valmis. Iga aasta sügisel küsib Ülemiste Järvevana pealinna linnaisadelt, kunas nad valmis saavad Tallinna. Kui öeldakse, et linn valmis, pidavat Vana saatma järve mäelt alla linna uputamiseks.
Nõnda ütlevad linnaisad Ülemiste Vanale alati, et Tallinn ei ole veel valmis, Tallinn ei saagi veel niipea valmis...
See on ka õigus. Tallinn ei saa vististi kunagi valmis – ning Ülemiste Vanakese soov linna uputamiseks jääb vaid suureks unistuseks.
Enne ja nüüd.
Kilksat-kolksat, kostavad jällegi haamrilöögid üle linna. Kibe ehitushooaeg on alganud. Kui mõned aastad tagasi käis suur ehituspalavik linna äärtel, on see viimaseil aastail jõudnud otsaga kesklinna.
Üks põliseid Tartu elanikke, kes mitu head aastat tagasi külastas Tallinnat ja nüüd jällegi sattus siia, imestas enese poolkangeks, sattudes kesklinnas endiste majalogude asemel n.ö. pilvelõhkujate valda.
Aga eks me isegi imesta tublisti. Ammuks see oli, kui peeti „Gloria Palace’i“ veel üheks uhkemaks ehituseks Vabadusplatsi ääres.
Kui aga kerkis üles EKA pilvelõhkuja ning kerkib veel majaomanik Mürgi ehitus samas, jääb kinohoone nagu pisikeseks hurtsikuks, mida piinlik vaadata. Kuid... see ei jää siiski nõnda. „Gloria Palace’i“ ümberehitamine algab kui mitte tänavu, siis kindlasti tuleval aastal. Kinohoonele ehitatakse paar uut korda peale, mis tõstab hoone nägusust ning teeb ta teiste kõrvalhoonete vääriliseks.
Kilksat-kolksat, kostavad jällegi haamrilöögid üle linna. Kibe ehitushooaeg on alganud. Kui mõned aastad tagasi käis suur ehituspalavik linna äärtel, on see viimaseil aastail jõudnud otsaga kesklinna.
Üks põliseid Tartu elanikke, kes mitu head aastat tagasi külastas Tallinnat ja nüüd jällegi sattus siia, imestas enese poolkangeks, sattudes kesklinnas endiste majalogude asemel n.ö. pilvelõhkujate valda.
Aga eks me isegi imesta tublisti. Ammuks see oli, kui peeti „Gloria Palace’i“ veel üheks uhkemaks ehituseks Vabadusplatsi ääres.
Kui aga kerkis üles EKA pilvelõhkuja ning kerkib veel majaomanik Mürgi ehitus samas, jääb kinohoone nagu pisikeseks hurtsikuks, mida piinlik vaadata. Kuid... see ei jää siiski nõnda. „Gloria Palace’i“ ümberehitamine algab kui mitte tänavu, siis kindlasti tuleval aastal. Kinohoonele ehitatakse paar uut korda peale, mis tõstab hoone nägusust ning teeb ta teiste kõrvalhoonete vääriliseks.
Ümbersündinud linnaosa.
Selleks võiks nimetada Suur- ja Väike Roosikrantsi ning Tatari tänavate vahelist raiooni. Paari aasta eest kükitasid trammiliini ääres majahirmutised, mis ähvardasid üürnikele iga silmapilk kaela langeda. Aga nüüd? Läinud aastal püstitati Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Seltsi poolt Suur- ja Väike Roosikrantsi tänavate nurgale imposantne pilvelõhkuja. Maja, mis kuulub praegu Brockhausenile, sisaldab peamiselt elukortereid. Väike Roosikrantsi tänav saab varsti koguni täiesti uue väljanägemise.
„Kawe“ kõrvale ehitab praegu omale viiekordset maja dr. Adams. Maja valmib sügiseks. Samal tänaval on suur ehitus pooleli veel dr. Wulffil.
Kui Vabadusplatsi ja V.-Roosikrantsi nurgal asuv J. Mürgi võõrastemaja valmib, ei ole V.-Roosikrantsi tänava parempoolsel tiival enam ühtki vana ega väikest ehitust. Kaks suuremat maja kavatsetakse ehitada veel V.-Roosikrantsi ja Tatari tänava vahelisele alale.
Selleks võiks nimetada Suur- ja Väike Roosikrantsi ning Tatari tänavate vahelist raiooni. Paari aasta eest kükitasid trammiliini ääres majahirmutised, mis ähvardasid üürnikele iga silmapilk kaela langeda. Aga nüüd? Läinud aastal püstitati Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Seltsi poolt Suur- ja Väike Roosikrantsi tänavate nurgale imposantne pilvelõhkuja. Maja, mis kuulub praegu Brockhausenile, sisaldab peamiselt elukortereid. Väike Roosikrantsi tänav saab varsti koguni täiesti uue väljanägemise.
„Kawe“ kõrvale ehitab praegu omale viiekordset maja dr. Adams. Maja valmib sügiseks. Samal tänaval on suur ehitus pooleli veel dr. Wulffil.
Kui Vabadusplatsi ja V.-Roosikrantsi nurgal asuv J. Mürgi võõrastemaja valmib, ei ole V.-Roosikrantsi tänava parempoolsel tiival enam ühtki vana ega väikest ehitust. Kaks suuremat maja kavatsetakse ehitada veel V.-Roosikrantsi ja Tatari tänava vahelisele alale.
Kunstihoone ja Jaani kirik – murelapsed
Siirdudes Roosikrantsist Vabadusplatsile (uue nimetusega Vabadusväljakule) hakkavad terava dissonantsina silma kaks hoonet – Jaani kirik ja Kunstimaja. Need mõlemad ehitused ei sobi teiste suurte ehituste vahele. Jaani kiriku lammutamisest on olnud juba juttu ja arvatavasti läheb asi tõesti kord niikaugele.
Mis aga kohe vajaks platsilt äratõstmist, see on n.n. „abikirik“, hoone, mis oma näotusega ei tee kellelegi ega kusagil au, vähem veel pealinnas. Kurb lugu on aga Kunstimajaga. Nüüd, kus Majaomanike pilvelõhkuja püstitatud, Kunstimaja on kaotanud kõik oma esialgsest võlust ning on saanud paarimeheks „Gloriale“. Vististi ei jää kunstirahval edaspidi küll muud üle, kui ronida katusele ning hakata venitama ka oma templit pilvede poole.
Majaomanike pilvelõhkuja juures käib juba kibe ehitamine. Õieti töötati osaliselt kogu talv. Praegu lüüakse põrandaid ning lähemal ajal algab välisseinte krohvimine. Maja valmissaades tuleb üks suuremaid ja kõrgemaid Tallinnas, ühes katusekorraga kümnekordne. Seitse korda tuleb elukorteriteks, alumisele korrale on ette nähtud restorani- ja kohvikuruumid. Elukorteritesse tulevad elektripliidid ja seadised raadioantennidele, mis uutes ehitustes esmakordne. Maja valmib lõplikult sügiseks ja läheb maksma 60 kuni 80 miljonit senti.
Siirdudes Roosikrantsist Vabadusplatsile (uue nimetusega Vabadusväljakule) hakkavad terava dissonantsina silma kaks hoonet – Jaani kirik ja Kunstimaja. Need mõlemad ehitused ei sobi teiste suurte ehituste vahele. Jaani kiriku lammutamisest on olnud juba juttu ja arvatavasti läheb asi tõesti kord niikaugele.
Mis aga kohe vajaks platsilt äratõstmist, see on n.n. „abikirik“, hoone, mis oma näotusega ei tee kellelegi ega kusagil au, vähem veel pealinnas. Kurb lugu on aga Kunstimajaga. Nüüd, kus Majaomanike pilvelõhkuja püstitatud, Kunstimaja on kaotanud kõik oma esialgsest võlust ning on saanud paarimeheks „Gloriale“. Vististi ei jää kunstirahval edaspidi küll muud üle, kui ronida katusele ning hakata venitama ka oma templit pilvede poole.
Majaomanike pilvelõhkuja juures käib juba kibe ehitamine. Õieti töötati osaliselt kogu talv. Praegu lüüakse põrandaid ning lähemal ajal algab välisseinte krohvimine. Maja valmissaades tuleb üks suuremaid ja kõrgemaid Tallinnas, ühes katusekorraga kümnekordne. Seitse korda tuleb elukorteriteks, alumisele korrale on ette nähtud restorani- ja kohvikuruumid. Elukorteritesse tulevad elektripliidid ja seadised raadioantennidele, mis uutes ehitustes esmakordne. Maja valmib lõplikult sügiseks ja läheb maksma 60 kuni 80 miljonit senti.
Majad, millel paarkümmend omanikku
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna poolt on asutud energiliselt organiseerima n.n. ühiselumajade ehitamist. Selleks luuakse vastavad ehitusühingud. Tänavu hakkavad maju ehitama terve rida sarnaseid ühinguid. Registreeritud on siiamaale: „Raua“, „Asula“ ja „Uus 22“.
Korteriühing „Raua“ ehitab oma maja Raua tän. nr. 16. Maja tuleb 16 elukorteriga (3-4 tuba). Iga ühingu liige omab ehitatavas majas ühe korteri. Ehitajaist-osanikest oleks nimetada koolivalitsuse direktorit Paul Mägrakeni, ärimees Ed. Tofferit, major K. Anti, G. Treubergi, Aksel Paapi j.t.
Kunderi tänavale hakkab ehitama ühiselumaja „Asula“, kuhu kuuluvad ehitajatena teiste hulgas Vold. Lehtmets, A. Grooman, J. Külviste, O. Reisner, J. Kirsima j.t.
Korteriühing „Uus 22“ ehitab oma maja Uuele tänavale. Projekt on praegu linnavalitsuses väljatöötamisel. Ehitusühingu juhatusse kuuluvad Albert Tomson, pr. Lea Limberg, Leopold Luus, Karl Ainson ja teised.
Suur kavatsus on osaühing „Elamul“, mis hiljuti asutati. „Elamu“ tahab püstitada 7-kordse maja Urla pilvelõhkuja kõrval olevale platsile Jaani ja V.-Karja tänava nurgal. Märkida oleks, et maja alla tuleb kaks keldrikorda, kusjuures keldrid ulatuvad ka hoovi alla. Alumisele korrale tuleks samuti äriruumid nagu „Urla“ majaski. Lõplikke projekte ja kalkulatsioone ehituse kohta pole veel.
5-kordse kivimaja V.-Karja ja Müürivahe tänava nurgale tahavad ehitada veel O. Steinmann ja E. Bork.
Tallinna Üürnike Selts on oma elumajale nüüd krundi leidnud Kreuzwaldi tänavale Lenderi gümnaasiumi hoone vastu. Kodanik, kes tahab siin jäädavaks korteriperemeheks saada, peab tasuma kohe ainult 25 prots. korteriehitamise hinnast. Ülejäänud osa võib maksta kuuldavasti kuni 50 a. jooksul. Ehituseks loodetakse saada 3%-list pikaajalist laenu riiklikust elumajade ehitamise fondist.
Üldiselt on tung iseseisvateks korteriperemeesteks saada võrdlemisi suur. Pooleli on palju ühiskorterite ehitamise üritusi. – Kui raha on, pannakse see kamba peale kokku ja maja võib kerkida. Oma tuba ja oma luba – mis ongi sellest suuremat, pealegi, kus üürihinnad praegu kõrged.
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna poolt on asutud energiliselt organiseerima n.n. ühiselumajade ehitamist. Selleks luuakse vastavad ehitusühingud. Tänavu hakkavad maju ehitama terve rida sarnaseid ühinguid. Registreeritud on siiamaale: „Raua“, „Asula“ ja „Uus 22“.
Korteriühing „Raua“ ehitab oma maja Raua tän. nr. 16. Maja tuleb 16 elukorteriga (3-4 tuba). Iga ühingu liige omab ehitatavas majas ühe korteri. Ehitajaist-osanikest oleks nimetada koolivalitsuse direktorit Paul Mägrakeni, ärimees Ed. Tofferit, major K. Anti, G. Treubergi, Aksel Paapi j.t.
Kunderi tänavale hakkab ehitama ühiselumaja „Asula“, kuhu kuuluvad ehitajatena teiste hulgas Vold. Lehtmets, A. Grooman, J. Külviste, O. Reisner, J. Kirsima j.t.
Korteriühing „Uus 22“ ehitab oma maja Uuele tänavale. Projekt on praegu linnavalitsuses väljatöötamisel. Ehitusühingu juhatusse kuuluvad Albert Tomson, pr. Lea Limberg, Leopold Luus, Karl Ainson ja teised.
Suur kavatsus on osaühing „Elamul“, mis hiljuti asutati. „Elamu“ tahab püstitada 7-kordse maja Urla pilvelõhkuja kõrval olevale platsile Jaani ja V.-Karja tänava nurgal. Märkida oleks, et maja alla tuleb kaks keldrikorda, kusjuures keldrid ulatuvad ka hoovi alla. Alumisele korrale tuleks samuti äriruumid nagu „Urla“ majaski. Lõplikke projekte ja kalkulatsioone ehituse kohta pole veel.
5-kordse kivimaja V.-Karja ja Müürivahe tänava nurgale tahavad ehitada veel O. Steinmann ja E. Bork.
Tallinna Üürnike Selts on oma elumajale nüüd krundi leidnud Kreuzwaldi tänavale Lenderi gümnaasiumi hoone vastu. Kodanik, kes tahab siin jäädavaks korteriperemeheks saada, peab tasuma kohe ainult 25 prots. korteriehitamise hinnast. Ülejäänud osa võib maksta kuuldavasti kuni 50 a. jooksul. Ehituseks loodetakse saada 3%-list pikaajalist laenu riiklikust elumajade ehitamise fondist.
Üldiselt on tung iseseisvateks korteriperemeesteks saada võrdlemisi suur. Pooleli on palju ühiskorterite ehitamise üritusi. – Kui raha on, pannakse see kamba peale kokku ja maja võib kerkida. Oma tuba ja oma luba – mis ongi sellest suuremat, pealegi, kus üürihinnad praegu kõrged.
Esimene moodne maja Pärnu maanteele
Mahajäänumaid tänavaid uute ehituste mõttes on S.-Pärnu maantee. Viimase paarikümne aasta jooksul pole püstitatud siia ainsatki moodsat elamut. Nüüd tuleb üks sarnane raudtee ülesõidukoha lähedale Koidu tänava nurgale. Maja tuleb neljakordne kivihoone ning ehitama hakkab ins. Sacharias.
Mõni aasta tagasi kodumaale saabunud ameerika eestlane Joh. Valter ehitab praegu omale võõrsil kogutud kapitaliga kuuekordset maja Aia tänavale nr. 5-a. Maja tuleb liftiga ja kõigiti moodne. Suuremaist ja imposantsemaist majadest Aia tänaval on praegu l.a. lõplikult valminud Reimelti maja, mis samuti kuuekordne.
Suur ehituspalavik on ka linna äärtel, kuigi mitte enam nii intensiivne kui mõned aastad tagasi. Üldiselt ehitatakse tänavu aga rohkem maju kui ühelgi varemal aastal, kõnelemata riiklike hoonete püstitamisest.
Eraorganisatsioonest a.-s. „Näitusel“ on plaane tehtud suure messihoone ehitamiseks Aia- ja Uue tänava vahele. Hoone pearuum tuleks umbes 6000 ruutmeetrilise põrandapinnaga. Ehituseks tahetavat kaasatõmmata spordiorganisatsioone.
Mahajäänumaid tänavaid uute ehituste mõttes on S.-Pärnu maantee. Viimase paarikümne aasta jooksul pole püstitatud siia ainsatki moodsat elamut. Nüüd tuleb üks sarnane raudtee ülesõidukoha lähedale Koidu tänava nurgale. Maja tuleb neljakordne kivihoone ning ehitama hakkab ins. Sacharias.
Mõni aasta tagasi kodumaale saabunud ameerika eestlane Joh. Valter ehitab praegu omale võõrsil kogutud kapitaliga kuuekordset maja Aia tänavale nr. 5-a. Maja tuleb liftiga ja kõigiti moodne. Suuremaist ja imposantsemaist majadest Aia tänaval on praegu l.a. lõplikult valminud Reimelti maja, mis samuti kuuekordne.
Suur ehituspalavik on ka linna äärtel, kuigi mitte enam nii intensiivne kui mõned aastad tagasi. Üldiselt ehitatakse tänavu aga rohkem maju kui ühelgi varemal aastal, kõnelemata riiklike hoonete püstitamisest.
Eraorganisatsioonest a.-s. „Näitusel“ on plaane tehtud suure messihoone ehitamiseks Aia- ja Uue tänava vahele. Hoone pearuum tuleks umbes 6000 ruutmeetrilise põrandapinnaga. Ehituseks tahetavat kaasatõmmata spordiorganisatsioone.
Linna suured plaanid
Mööda ei saa minna ka linnavalitsuse suurist ehituskavatsusist. Esmajoones siin peab mainima uue raekoja ehitamist. Lähematel päevadel kuulutatakse välja raekoja projekti valmistamise võistlused.
Üldisteks tingimusteks on, et ehitus ei või tulla üle 70.000 kantmeetrilise mahuga ega minna maksma enam kui 1,5 milj. krooni. Uue raekoja asukohana on ette nähtud Uue turu juures asuv roheline ala. Toiduainete turg viiakse tulevikus Kalevi aeda ja praegune turuplats muudetakse rohelise vöö alaks, istutatakse põõsaid, puid jne. Viru tänavast Maakri tänavani, otse raekoja eest läbi, on ette nähtud laia tee ehitamine.
Üheks laiaulatuslikumaks muudatuseks linnaplaanis on veel Tartu maantee algusele uue suuna andmine. Uus maantee läheks praegust Maakri tänavat mööda, milleks linn peab omandama rea krunte ja hooneid. Tartu maantee üldine väljaehitamine läheks maksma umbkaudu 572.000 krooni, s.o. 57 milj. senti.
Nii lühike ülevaade ehitushooaja algades üksikuist ehitusist ning ehituskavatsusist. Nagu kõigest nähtub, on pealinnal tähtsamaks mureks praegu enese välise ilme ilustamine ja täiendamine. Kuigi sarnane ülesehitav töö ka Ülemiste Vanakesele ei meeldi, meie, pealinlased oleme sellega ise väga rahul...
Mööda ei saa minna ka linnavalitsuse suurist ehituskavatsusist. Esmajoones siin peab mainima uue raekoja ehitamist. Lähematel päevadel kuulutatakse välja raekoja projekti valmistamise võistlused.
Üldisteks tingimusteks on, et ehitus ei või tulla üle 70.000 kantmeetrilise mahuga ega minna maksma enam kui 1,5 milj. krooni. Uue raekoja asukohana on ette nähtud Uue turu juures asuv roheline ala. Toiduainete turg viiakse tulevikus Kalevi aeda ja praegune turuplats muudetakse rohelise vöö alaks, istutatakse põõsaid, puid jne. Viru tänavast Maakri tänavani, otse raekoja eest läbi, on ette nähtud laia tee ehitamine.
Üheks laiaulatuslikumaks muudatuseks linnaplaanis on veel Tartu maantee algusele uue suuna andmine. Uus maantee läheks praegust Maakri tänavat mööda, milleks linn peab omandama rea krunte ja hooneid. Tartu maantee üldine väljaehitamine läheks maksma umbkaudu 572.000 krooni, s.o. 57 milj. senti.
Nii lühike ülevaade ehitushooaja algades üksikuist ehitusist ning ehituskavatsusist. Nagu kõigest nähtub, on pealinnal tähtsamaks mureks praegu enese välise ilme ilustamine ja täiendamine. Kuigi sarnane ülesehitav töö ka Ülemiste Vanakesele ei meeldi, meie, pealinlased oleme sellega ise väga rahul...
(Fotod artikli juures:
Müürsepp tõstab kivi kivi peale, ja Tallinn kasvab igavesti
Toompea lossi uus ringmüür. – Brockhauseni „laevanina fassaadiga“ pilvelõhkuja. – Majaomanike Panga maja hoone telingites. – Dr. Adamsi ehitatav maja Roosikrantsis.)
Müürsepp tõstab kivi kivi peale, ja Tallinn kasvab igavesti
Toompea lossi uus ringmüür. – Brockhauseni „laevanina fassaadiga“ pilvelõhkuja. – Majaomanike Panga maja hoone telingites. – Dr. Adamsi ehitatav maja Roosikrantsis.)
* * *
 |
| Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23,
Eestimaa Liikumata Varanduste
Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, "laevanina", valmis 1936, arhitekt
Robert Natus. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 26 (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 30 (algselt
Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja, valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja, valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34, artiklis ekslikult Raua 16), korteriühingu "Raua" maja, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja, valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Fr. R. Kreutzwaldi 22, korteriühingu "Üürnike Ühismaja" maja, valmis 1941, arhitekt A. Käsper. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles
asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Lammutati 1982 seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega. Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust) |
 |
| Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri
majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias. J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935,
arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar