teisipäev, 7. mai 2013

1934, 1936 - Majaomanike Panga maja



Vaba Maa 25.07.1934 lk 7
Majaomanikkude pangamaja plaan kinnitati.
Linnavalitsuse teisipäevasel koosolekul kinnitati linnaplaani revidendi insener E. Lohki poolt valmistatud majaomanike pangamaja plaan. Uus pangahoone, mis rajatakse Harju tän. ja Vabadusplatsi nurgale, tuleb üks nägusamaid ja suurejoonelisemaid ehitusi Vabadusplatsi serval. Maja on ühest tiivast seitsme- ja teisest neljakordne. Kuna pangamajasse tulevad ka ruumid majaomanike seltsile, saatis linnavalitsus projektid edasi teedeministeeriumile lõpusõna ütlemiseks. Kuuldavasti teedeministeeriumis projektid antavat harilikus korras läbivaatamiseks arhitektuurkomiteele. Ehitusega algust teha loodetakse sügiskuil.



Pealinna Teataja 5.09.1934 lk 3
Asutati majaomanike pangamaja osaühisus.
Laupäeval peeti Ühisklubi ruumes kinnisvarade kasutamise osaühisus „Majaomaniku“ asutamise koosolek, mille ülesandeks teatavasti on finantseerida ja teostada Tall. Majaoman. Panga uue hoone ehitamist.
Koosolekust võtsid asutajatena osa Joh. Mürk, A. Abram, H. Soone, G. Linholm ja H. Kõrgesaar ning asutajate poolt juurekutsututena 52 osanikku.
Koosoleku avas ja juhatas Joh. Mürk, protokollis H. Kõrgesaar. J. Mürk tegi koosolijaile teatavaks, et o.-ü. „Majaomaniku“ asutamiseks on majandusministrilt luba saadud 24. aug. 1934. a., tutvustades ühtlasi koosolijaid osaühisuse põhikirjaga.
Edasi tutvustati koosolijaid osakapitali jaotuse kavaga, mille vastu ei vaieldud, ja asutajate koosolek otsustas o.-ü. „Majaomaniku“ asutatuks ning paluda hra majandusministrilt luba osaühisuse põhikirja registreerimiseks ja tegevuse alustamiseks.
Hästi ettevalmistatud asutamiskoosolek vältas, tänu ladusale asjakäsitlusele, veidi üle veerand tunni.


Pealinna Teataja 15.09.1934 lk 1
Uue majaomanike pangahoone ehitustöö algab.
Ehitustöö teostavad T.-Ü. „Maja“ ja ins. A. Martin ühiselt.
Senini oli veel lahtine küsimus, kelle kätte vähempakkumisel lähevad majaoman. uue pangamaja ehitustööd Vabadusplatsi ääres. Nüüd on selgunud, et 6 vähempakkujast on konkurentsivõimelistena järgi jäänud vaid T./Ü. „Maja“ ja ins. A. Martin, kelle pakkumised on peaaegu võrdsed.
Majaoman. Panga juhatuse ja nõukogu ühisel koosolekul neljapäeva õhtul, kus see küsimus oli lõplikul arutamisel, otsustati uue pangahoone ehitustööd välja anda ühiselt T./Ü. „Maja’le“ ja ins. A. Martin’ile.
Pangahoone ehitustööd teostavad T./Ü. „Maja“ ja ins. Martin kokkuleppe alusel, mille järgi nad on ühevõrdsed osanikud nii kasude kui ka kahjude jagamisel.
Ehitustööde tehniliseks juhiks on ins. A. Martin, kuna ehitusmaterjalide muretsemine ja majanduslik juhtimine on T./Ü. „Maja“ ülesandeks.


dea.nlib.ee
Uudisleht 2.10.1934 lk 5
Pealinna kerkib uus pilvelõhkuja.
Kõrgem kui „Urla“ ja „Eka“
Esimene tööragin Tallinna Majaomanike Panga pilvelõhkuja ehitamisel. – 55 miljoni eest luksust.

Vabadusplatsi ja Harju tänava nurgal kõrgest plangust eraldatud platsil askeldab juba paar nädalat sajapealine tööliste pere. Labidad ja kirkad töötavad ka ööseti heledate kaarlampide valgusel. Veoautod ragistavad vedada mulda ja ehitusmaterjali.
Siia, Tallinna pilvelõhkujate raiooni, hakkab kerkima uus võrdne kaaslane kunstihoonele, EKA ja Urla pilvelõhkujaile. Juba 1935. a. lõpuks, seega aasta pärast, peab valmis olema Majaomanike panga 27meetri kõrgune ja seitsmekordne pilvelõhkuja, mis esialgsete kaalutluste järele läheb maksma 55.000.000 senti. Uus pilvelõhkuja mahutuselt ületab kõik senised, veel rohkem tõotab aga ületada neid oma välise iluga. See on pealinna uus raudbetooni kõrgusrekord.

Praegu on käsil pilvelõhkuja  püstitamise eeltööd. Feischneri kohviku kõrval on maatasa tehtud ühekordne äriruum, samuti pole hoovil asunud Tesloni villavabrikust enam jäänud kivi kivi peale. Miljonid panevad asja kiires korras käima ja selle tempo juures ehitajad tahavad jõuluks üles lüüa juba kaks kuni kolm majakorda.
Majaomanike pank plaanitses uue hoone ehitamist juba ammu. Käidi moodsate pangamajadega tutvunemas Soomes, Saksas ja mujal. Lõpuks arhitekt Lohkil valmiski kavand, milles on silmas peetud kõike võimalikku mugavust ja euroopalikkust. Arhitektide komisjon vaatas kavandi läbi ja tunnistas selle vastuvõetavaks ning oma laadilt Vabadusplatsi ümbrusega kooskõlaliseks.
Pilvelõhkujale ruumi tegemiseks tuleb veel lammutamisele osa neljakordsest majast, milles asub Feischneri kohvik. Viimane jääb siiski edasi töötama; lõhutakse maha vaid kohviku tagumine ruum n.n. kunstnike tuba. Hoovilt, kus asus Tesloni villavabrik, uus pangamaja suundub Müürivahe tänavani. Seal põline linnamüür jäetakse puutumata, sest muinsuskaitse ei annud müüri mahakiskumiseks luba. Läbi müüri lubati pangamajja vaid üks sissekäik rajada.
Seitsmekordsest ehitusest Harju tänavale tuleb vaid väiksem osa, kuna peafassaad asetseb Vabadusplatsi poolsel küljel, ühel joonel äsja katuse alla saanud kunstihoonega. Maja sellest küljest viib pilvelõhkujasse kaks sissekäiku. Siit pääseb äriruumidesse ja ülimoodsasse kohvikusse, mis oma alla võtab kaks majakorda. Nende vahele ehitatakse eriline rõdu orkestrile, nii et muusika on kuuldav kohviku mõlematel kordadel. Allkorral, kahel pool kohvikust on kaks avarat äriruumi, kuna elanike üles-alla sõidutamise eest hoolitseb kaks lifti. Esikülje alakorra seinas on rohkem klaasi kui raudbetooni, sest neljast peegelklaasist vaateaknal igaühe pindala on mõõdetav 5,5X3,20 meetriga. Kohviku maani ulatav hiigelaken ehitatakse selliselt, et suurt klaastahvlit vajaduse korral on võimalik loodjoones maa sisse lasta. Suvisel ajal kohvik laiendatakse majaesise platsini ja seega igaüks võib otse aknast sisse ja välja käia.
Sissekäik tulevasse pangasaali on Harju tänavalt. Pangasaal ehitatakse Euroopa moodsamate eeskujul, silmas pidades käepärasust publikule. Sellepärast operatsioonisaal asub tänavaga pea ühekõrgusel, vaid ühe astme võrra kõrgemal. Miljonäridel oma kõhukate raha- ja väärtpaberite koorma all seega pole karta südamekrampi, nagu see võib juhtuda vanades keerdtreppidega pankades. Saali pindala on 15,5X13 mtr., ruum on poolteise kordne ja saab valguse otse ülevalt, klaaskatuse läbi. Pangasaali peasissekäigust pääseb veel suurematesse äriruumidesse. Need on määratud kindlustusselts „Eeks-Majale“ ja teiste ettevõtetele, mis töötavad pangaga käsikäes ka pilvelõhkuja ehitamisel.
Müürivahe tänava poolne tiib on neljakordne. Siinsest uksest on sissepääs püstijala baari, teisel korral asetsevasse restorani ja 200 inimest mahutavasse peosaali. Need ruumid on varakult määratud majaomanike seltsile.
Mitmesuguste bürooruumide järele kolmandast majakorrast alates kogu maja on jaotatud umbes 25 korteriks. Nendest suurem, 6 toaga, köögiga, vannitoaga jne. tuleb Harju tänava ja Vabadusplatsi nurgale. Teised korterid on kõik 3-5-toalised. Ühetoaliste poissmehe-korterite ehitamisest pank loobub, kuigi esialgu seda kavatseti. Arvatakse, et poissmehetoad pole küllalt tasuvad ega leia tarvitajaid.
Endastmõistetavalt kõigis korterites on parkettpõrand ja mugavuse jaoks kasutatud kõik võimalused. Peale harilike pliitide varustatakse enamus kööke elektri- ehk gaasikolletega. Igas korteris on vannituba, seinte sisse ehitatud mahukad kapid, millede olemasolu pealiskaudsel silmitsemisel üldse pole märgatav. Nii tahab pilvelõhkuja ka korterite ameerikalikkuse poolest ületrumbata oma kaaslased. Veel olgu märgitud, et selles majas puudub Ülemiste vanakese lahke and. Ehitatakse oma puurkaev ja keskkütte seadeldis hoolitseb igas korteris ka alalise sooja vee eest.
Õieti pangamaja valmis saades kujutab endast üheksakordset ehitust, kuna pilvelõhkuja all maapõues leiduvad veel kahekordsed keldriruumid. Alumine kord on määratud keskkütte ruumide ja majaelanike panipaikade jaoks, kuna ülemisele korrale ehitatakse panga teraskambrid, arhiiviruumid, köögid ja suurem ruum gaasivarjendiks. Üldiselt on aga võimalik ka kõiki keldriruume sõjaohu korral muuta gaasivarjendiks.
Panga rahatagavarade panipaik on kindlus, mille mitmekordseid terasuksi ei suuda murda ükski muuk ega kahekordseid seinu kergesti lõhkuda ka raskema kahuri granaat. Teraskambri pindala on 50 ruutmeetrit, seega omaette väike karjakoppel. Sellesse ruumi ei pääse päikesekiir. Kambrit ümbritseb kaitsekäik, millesse pääseb terasukse kaudu. Seega seifide tühjendajal tuleb arvestada kahe raudbetoon seinaga ja kahe keerulise mehanismiga varustatud terasuksega.
Maja ülemine, pööningukord on jälle õieti keldrikord. Pööningukorral asetsevad kelder-kuurid, pesuköögid ja kuivatusruumid maja elanikele. Arhitekt tahtis nende asemel küll maja katusele moodsa aia, kuid ehitajad sellise luksuse pidasid liiga kalliks. Pilvelõhkuja välise efektsuse tõstmiseks fassaadküljed kaetakse halli Saaremaa marmoriga, mis mahehallide vöötidena ulatub pikuti maja ornamendiga karniisist kuni alumise korra peegelklaasist vaateakende väljani. Põiki akende vahe katteks on määratud oksüdeeritud vaskplaadid. See on luksus, mis maja ehitamise kuludest üksi juba nõuab 4 milj. senti. Saaremaa marmori ja oksüdeeritud vase mahedavärviline kombinatsioon annab lõunapäikeses ja linna rohelises vöös asetsevale majale kunstihoonet ületava välimuse. Samuti majaomanike hoone ületab kunstipalee ka kõrguselt 6 meetriga, rääkimata mahutavusest. See annab mõõta 2800 kuubikmeetriga. EKA mahutavus on ligi 300 mtr. vähem, samuti ka Urla „kummut“ peab mõne meetriga alla andma.
Et selline moodne Paabeli torn viltu või maa sisse ei vajuks, ei piisa harilikust vundamendist. Maja alla, 3 mtr. sügavusse, valatakse kogu maja aluspinna ulatuses paks raudbetoon platvorm ja see suudab taluda raskust, mille välja arvestamine nõuab oskust kõrgemas matemaatikas, kui arvesse võtta, et alumise korra äriruumis poolemeetrise läbimõõduga sammas üksi kannab 250 tonnilist rõhumist.
Luksusliku pilvelõhkuja ehitamiseks Majaomanike Pank on osanikeks tõmmanud veel kindlustusselts „Eeks-Maja“, majaomanike seltsi ja mitmed majaomanikud, kellede vahel luuakse eriline aktsiaselts. Teatakse, et rahakatest inimestest pole puudu, kes suudavad maksta üüri luksushoone korterite eest, ja seepärast ollakse juba ette kindel, et maja juba ühe aastaga annab vähemalt 10 prots. puhast tagasi. Ja Tallinnas on jällegi löödud raudbetooni kõrgusrekord.


Pealinna Teataja 10.10.1934 lk 4
O/ü. „Majaomaniku“ peakoosolekut
peeti laupäeva õhtul 65 osaniku osavõtul, kes esindasid rohkem kui ¾ osakapitali, s.o. 2795 osatähte á 50 krooni.
Koosoleku avas ühisuse asutajaliige Joh. Mürk. Koosolekut juhatas dir. O. Suursööt, protokollis dir. H. Kõrgesaar.
Osaühisuse uude juhatusse valiti häälteenamusega hrad: J. Mürk, H. Soone, N. Liblik, G. Linholm ja H. Kõrgesaar. Revisjonikomisjoni pääsesid hrad: M. Miller, M. Uuesson ja J. Õunapuu.
Kuulates ära ettekande maja ehitamise kohta Tallinna Majaomanikkude Panga krundile Tallinnas, Harju uul. 45, peakoosolek otsustas võtta oma peale nimetatud maja ehitamise arhitekt Lohk’i poolt koostatud plaanide järele, kava kohaselt, mis kanti ette Tallinna Majaomanikkude Panga peakoosolekul, 26. märtsil 1934. a., määrates selleks krediiti kuni 600.000.- krooni.
Edasi volitas peakoosolek osaühisuse juhatust kokku seadma ja alla kirjutama rendilevõtmise lepingut Tallinna Majaomanikkude Panga krundi kohta Tallinnas, makstes selle krundi kasutamise eest ligikordselt nii palju tasu, kui palju vähenevad vana maja tulud ümberehitamise tõttu.
Laenude suhtes andis peakoosolek osaühisuse juhatusele õiguse laenusid teha oma äranägemise järele.
Asjalik ja üksmeelne koosolek kestis kell 6 kuni kella ½8 õhtul.

Pealinna Teataja 31.10.1934 lk 3
Majaomanike pangahoone vundament kerkib.
Ettevalmistustööd majaomanike uue pangahoone püstitamiseks on jõudnud juba niikaugele, et neil päevil võidi asuda selle alusmüüri rajamisele. Vundamendi töödega alustati esmalt kunstihoone poolsel krundi piiril, kus polnud vaja ära vedada nii palju ülearust mulda ega ehitusprahti. Töö edukust takistavad tublisti vihmased ilmad, mis viimasel ajal on muutunud päris kroonilisteks.
Ühel ajal alusmüüri rajamisega on lõpetatud ka puurimistööd, mis ette võeti – mitmes paigas – kindla aluspinna leidmiseks.
Mullatöödel avastatud muistne veskikanal, mis hoolsalt kinnivõlvitud, otsustati jätta püsima senisel kujul, kuna ta jääb tublisti allapoole uue hoone keldripinda. Veskikanali lahtiraiumisel leiti seal ümber jalakõrguselt puhast vett, mis voolab läbi südalinna majade alt.
Uue hoone pidulik nurgakivipanek loodetakse teostada 15-da novembri paiku.
 
Kas Johann Üxküll’i luukere?
Kellele kuulub Majaomanike Panga krundilt leitud luukere?
Kui mõisnik hukati talupoja poomise pärast. Kohtuprotsess Tallinnas 400 aasta eest.
Majaomanike Panga krundil teostuvate mullatööde juures leiti esmaspäeval maa sees luukere jäänused, mille päritolu kohta esialgul on raske teha kindlat otsust. Enam-vähem tervena on säilinud pealuu ja käe- ning jalaluud. Leiukoht asetseb Harju t. ääres mahalõhutud ühekordse maja välisseina alusmüüri all liivakihis, mis tänava praegusest pinnast on madalamal 2,60 meetrit. Luukere leiukoht on umbkaudselt endise Harjuvärava eelvärava ja sisevärava vahel, ühel sügavusel väljakaevatud eelvärava torni ukselävega.
Kuna 400 aastat tagasi samal kohal hukati Riisipere parun Johann von Üxküll, siis on tekkinud arvamine, et leitud kondijäänused võiksid kuuluda tema luukerele.
Kuna ühenduses selle leiuga meie lugejaid tohiks huvitada 400 aasta eest Tallinnas asetleidnud omapärane kohtuprotsess, siis toome alljärgnevas lühidalt ära Johann Üxkülli loo...
...Mis puutub Majaoman. Panga krundilt leitud luukere jäänustesse, siis ei ole need kindlasti Johann Üxkülli omad. Tallinna kriminaalkroonikast nähtub, et Üxkülli surnukeha ühes tema asjadega anti pärast hukkamist tema naisele välja, kes ta arvatavasti maha mattis perekonna matusepaika. Kellele aga need luud võiksid kuuluda, on raske öelda. Võimalik, et sellel kohal asuvasse linnakraavi on uppunud mõni linna piiramisest osavõtnud sõdur. Seegi väide on vähe paikapidav, sest harilikult koristati vallikraavist peale lahingut kõik surnud ja maeti maha.
Tõenäolikum näib see, et endisse vallikraavi on heidetud mõni roima-ohver, kelle laip hiljem, eelkindlustuse ehitamise ajal, kaeti mullaga. Võimalik aga ka, et luukere on pärit mujalt, kust ta vallikraavi täitmise ajal toodi mullaga praegusse leiukohta. Mingit kindlat järeldust selle üksikleiu põhjal on aga praegu võimata teha.
/Majaomanike Panga maja ehitustööde käigus välja tulnud ajaloolistest leidudest kirjutati ka Pealinna Teatajas 20.10.1934 lk 3/

Pealinna Teataja 27.02.1935 lk 1
Majaoman. pangahoone ehitustööd algasid uuesti
Loodetakse tööle rakendada 100 – 150 ehitustöölist.
Tallinna majaomanike pangahoone ehitustööd, mis külma tõttu vahepeal katkestati, algasid eile uuesti. Kuna veebruarikuu on juba lõpul, siis on ettevõtjad arvamisel, et külm enam ehitustöödele takistavaks ei muutu.
Teisipäeval lõpetati valamistööd teraskambri juures, kus tööl on 25 mehe ümber. Lähemail päevil alustatakse mullatöödega ja poolelioleva vundamendi rajamisega. Alusmüür on veel osaliselt rajamata Kunstihoone-poolsel küljel missuguste töödega alustatakse esimeses järjekorras.
Ühtekokku loodetakse pangahoone ehitustöödele palgata 100-150 töölise ümber.
Kui ilmastikuolud vähegi soodsaks kujunevad, siis arvatakse ehitustöödega hiljemalt märtsi lõpuks nii kaugele jõuda, et võib toimuda pangahoone pidulik nurgakivipanek.
Lepingu põhjal, teatavasti, peab pangamaja lõpulikult olema valmis 1936. a. suveks.

Pealinna Teataja 3.04.1935 lk 3
Majaomanike pangahoone kerkib
Vali kontroll ehituse juures. Seinte ehitus algab käesoleval nädalal.
Majaomanike pangamaja ehitusplats pakub võimsat pilti. Sest ehitus ulatub Vabadusplatsilt Müürivahe tänavale, missugune vahemaa on ligemale 70 m. Ehitise põhjapind haarab 1972 m2 maa-ala. Sellel maa-alal askeldavad töölised. Valatakse lagesid, müüritakse keldrikorda, rajatakse raudbetoonist bankette. Juba hakkavad selguma ehitise ühe või teise osa piirjooned. Töö käib ja ehitis kerkib.
Suureks ja aegaviitvaks takistuseks ehitamise juures oli see, et ehitusplats iseenesest ei moodusta ühtlast aluspinda. Ehitise Vabadusplatsi poolse külje alt käib läbi vana linnamüür. Väljaspool seda müüri jääb ehitise alla kohati 8 meetri sügavune vallikraav. Selle tõttu ei saanud ehitisele rajada ühtlast alust. Vallikraav tuli põhjani välja puhastada, täita itaalia betooniga ning siis alles sellele pinnale rajada raudbetoonist alusplaadid (banketid), millele ehitis tugineb. Neid bankette on 15 ja nende mõõdetest saab kujutluse, kui tähendame, et ühe seesuguse banketi ehitamine võtab keskmiselt 60 m3 raudbetooni.
Hoone aluse rajamisel tegi raskusi seegi, et naabruses asuva Kunstihoone juures ei ole vallikraav põhjani välja kaevatud (1½ m.). Et sügavamale kaevamine oleks võinud hoonele muutuda ohtlikuks, siis tuli selle kindlustamiseks maasse rammida palkidest tugisein.
Ka Müürivahe tänava poolse 3-kordse ehitusosa alt käis läbi vanaaegne veekanal, 4 m. laiune, mis tuli raudbetooniga kinni võlvida.
Kaugel on ehitamise järg?
Ehituse raskeim osa on seljataga. Ehitisele on rajatud soliidne alus. Kõige kaugemal on tööjärg Müürivahe tänava poolses ehitusosas. Siin on valmis keldrikord ja käsil lagede panek. Selle nädala lõpul algab siin küljes seinte ehitus. Ka Vabadusplatsi poolsel küljel on ehitamisega jõutud maapinnale. Paistavad silma siledad välisseinad, mis niiskuse vastu on kaetud asfalttõrvaga. Ainult Kunstihoone seina kõrval käib veel mullatöö. Rajatakse kahte viimast banketti, mis valmivad pühadeks. Siis algab üle platsi seinte tõstmine.
Mida ehitusplatsil näha.
Kui tulla ehitusplatsile Müürivahe tänavalt, siis paistab kõigepealt silma suur laudadest torn. Laudtorni varjus puuritakse kaevu. Auk on juba 63 m. sügav. Sellest peab saama uuele hoonele vägev veeallikas, mis annab 12.000 liitrit vett tunnis. Muidugi ühendatakse maja ka linna veevõrgustikuga, et kaevu paranduse puhul oleks vesi võtta. Laudtorni ligidal asub keskkütteruum nelja katla tarvis. Šamottkividest keskküttekorsten on nii lai, et sellesse kõrvuti mahub sisse kaks meest.
Ehitise keskosas torkab silma varakamber, mis on valmis ja mille peale juba on valatud esimese korra põrand. Varakamber kujutab 100 m2 põrandapinnaga ruumi, mille seinad on kindlustatud tihedate raudvõrestikega ja terastaladega. Ümber varakambri on kitsas ringkäik varakambri vahi tarvis.
Selle ehitusosa kaitseks, mis vanast majast jäi lammutamata, on asetatud puust ilustis. Ilustis on loomutruu koopia nendest oksüdeeritud vaskilustistest, millega kaetakse 7-kordse ehitise esiküljed. Asetatud kodumaa kivist sammaste vahele, seesugune vaskilustiste rida peaks andma fassaadile väärilise palge.
Töölised, tööjuhtimine ja järelvalve.
Ehituse juures töötab 100 töölise ümber. Kaevatakse ainult, et külmad ilmad takistavad betoontöid. Meid juhatatakse ehitusbüroosse, ruumi, kus asub ehituse peaaju. Seinu katavad uue maja plaanid ja läbilõiked. Eesruumis töötavad arhitektid. Viimistletakse tööplaane. Sest üksikud ehitise osad tulevad suurendada ja detailselt välja töötada. Mõni osa koguni suurendada loomusuuruseks. Tagaruumis töötab ehitusinsener staatiliste arvestuste ja konstruktiivsete probleemide kallal. Siis tutvustatakse meid plaaniga. Selles on ette võetud mõningaid muudatusi. Tähtsam nendest on see, et ehitise Harju tän. poolne külg, mis algul oli mõeldud ehitada osalt neljakordne, ehitatakse nüüd üleni seitsmekordseks. See tõstab märgatavalt ehitise üldilmet.
Ehitise peaosas (Harju t. ja Vabadusplatsi poole avatud ehitusosa) tulevad alumisele korrale äriruumid ja kohvik, mis ulatub läbi kahe korra. Samal korral asub uus panga operatsioonisaal, ühtpidi 6, teisipidi 7 sülda. Operatsioonisaal saab omale valguse lae kaudu. Teisel korral on ette nähtud kindlustusseltsi ruumid ja Müürivahe tänava poolses ehitusosas ruumid Majaomanikkude seltsi jaoks ühes saaliga. Kolmandast majakorrast algavad elukorterid. Korterid tulevad 2-7-toalised ja on varustatud kõigi mugavustega – isegi kuuma veega.
Järelvalvet ehitustööde üle teostavad kümnikud ja ehitusülevaataja. Peale nende teostavad panga poolt järelvalvet ehitaja Kaal ja järelvalvearh. Lohk.
Kaks korda nädalas korraldavad ehitusplatsil põhjaliku ülevaatuse O/ü. „Majaomaniku“ juhatuse liikmed, koos järelvalvearhitektiga. Selle ülevaatuse otsused kantakse protokolliraamatusse ja lisatakse siia juure ülesvõtted mitmesugustest ehitamise järkudest. Ka tahetakse ehitustöödest ülevaate saamiseks osanikke ja pangaliikmeid tutvustada kohapeal tööga. Seda kõike tehakse selleks, et vältida igasugust nurinat ja hoolitseda selle eest, et ehitamine oleks kõigiti laitmatu ning korralik.

dea.nlib.ee
Pealinna Teataja 25.05.1935 lk 3
Majaomanikkude pangahoone ehitustööd edenevad jõudsalt.
Tallinna majaom. pangahoone ehitustööd on juba jõudnud sellesse järku, kus ehitis kerkib silmnähtavalt iga päevaga. Praegu on hoone peaosas lõpetamisel välisseinte valamistööde ettevalmistamine kuni teise korrani. Saalungite laudkere ulatub tublisti üle ehituse ümber püstitatud plangu. Tsementbetoonist välisseinte ja lagede valamine algab juba hiljemalt laupäeval või esmaspäeval.
Et hoonele anda vajalikku soliidsust, tuleb maja esimese ja teise korra vahele mehekõrgune raudbetoon-vöö, mis on risti-rästi põimitud läbi tüseda raudarmatuuriga.
Valamistööde kiiremaks läbiviimiseks on ehitajate, ins. Martini ja T.Ü. „Maja“, poolt kohale toodud elektrijõul töötav betoonisegaja, mille trumlis tunni jooksul seguneb 15-20 kantmeetrit betooni. Kiiruse kõrval seisab betoonisegaja paremus veel selles, et tema abil saavutatakse ühtlasem ja parem segu, kui see võimalik käsitsi segamisel.
Valmissegu toimetatakse ehitusele elektrijõul töötava tõstemehhanismi abil, kus see eriseadeldise abil laiali  valatakse. Hoone esimese ja teise korra müürid tulevad raudbetoonist, ja nende valamisel hakkab töö edenema juba märksa kiiremini, kuna ülemised korrad ehitatakse telliskividest.
Müürivahe tänava poolses ehitusosas, kus leiavad aset seltsiruumid ja einelaud, on praegu käsil kolmas ja viimane kord. Tõenäoliselt saab see hooneosa juba juunis sarikate alla.
Hoone keskel asuvas hoovis, mille alla tulevad keldrid küttematerjali tagavarade jaoks, on praegu käsil mullatööd. Keldrid tulevad osaliselt kahekordsed, millest üks kord läheb pangahoone esimesel korral avatava kohviku kasutusse.
Maja veega varustamiseks ehitatud kaevu puurimistööd on juba valmis ja selle sügavus on ligikaudu 400 jalga. Kaev võib anda tunnis kuni 15.000 ltr. vett, mille koosseis laboratoorsel uurimisel tunnistati väga heaks. Pumba mehhanism, samuti ka alaliselt surve all seisvad veereservuaarid paigutatakse hoovialusesse keldrisse.
Praegu on ehitustöödel 150 töölise ümber, kusjuures töö toimub kahekordse järelvalve all, mida teostavad ühelt poolt ehitajate ja teiselt poolt o/ü. „Majaomaniku“ tehnilise ja kõrgema haridusega eriteadlased.
Et vältida igasuguseid alusetuid kuuldusi, mis mõningates ringkondades levitatakse majaomanike ettevõtte kohta, on o/ü. „Majaomaniku“ juhatuse poolt võimaldatud pangaliikmetel ehitustöödega kohapeal järk-järgult tutvuneda, missugust võimalust on kasutatud rahuldaval määral.
Pangahoone pidulik nurgakivipanek toimub arvatavasti juba paari nädala pärast.

Pealinna Teataja 8.06.1935 lk 1
Nurgakivi Majaom. Panga hoonele.
Teisipäeval, 11. juunil korraldatakse pidulik nurgakivi-panek Tallinna Majaomanikkude Panga uuele hoonele, mis asub Vabadusplatsi ja Harju tänava nurgal. Hoone ise on Müürivahe tänava poolt küljelt valmis ehitatud juba kolmandama majakorrani. Vabadusplatsi poolses ehitusosas lõpetatakse esimese korra lagede valamist. Esimene ja teine kord ehitise peaosas tulevad raudbetoonist.
Nurgakivi jaoks on jäetud hoone Harju t. ja Vabadusplatsi nurgale avaus. Sellesse asetatakse nurgakivi. Nagu vana komme nõuab, pannakse nurgakivi sisse pergamentpaber andmetega riigivanema, vabariigi valitsuse koosseisu, O/Ü. „Majaomaniku“, Majaomanikkude Panga nõukogu ja juhatuse, majaehitajate ja ehituse teostajate nimedega. Pergamendile kirjutatakse ka see, et nurgakivi paneku ajal 1 gr. puhast kulda maksis 4,08 kr. ja 100 klgr. rukist 13 kr. Nurgakivi sisse pannakse praegu käibel olevaid rahasid ja ajalehti. Vaimuliku talituse nurgakivi-panekul toimetavad õpetaja Stokholm ja ülempreester Päts.
Pidulikust nurgakivi-panekust võtavad osa O/Ü. „Majaomaniku“ liikmed ja kutsutud külalised.
Teatavasti alati Majaomanikkude Panga uue hoone ehitust 15. sept. 1934. aastal. Ehituse kavandi valmistas arh. E. Lohk. Tema on ühtlasi ehitustöö juhatajaks. Temale abiks on ins. Kühle, arh. Küttner ja tehnikud Kaal ja Randvee. Hoone ehitamine on T/Ü. „Maja“ ja A. Martini käes. Ehitamine läheb maksma 555.000 kr., veevärgi-, keskkütte-, ventilatsiooni- ja gaasi-seaded, mida teeb T/Ü „Maja“, lähevad maksma 96.000 kr.

dea.nlib.ee
Pealinna Teataja 12.06.1935 lk 1
Tallinna Majaomanikkude Panga hoonele pandi nurgakivi
Pandi alus majaomanike oma kodule.
Eile õhtul kell 7 toimus Harju t. ja Vabadusplatsi nurgal asuva Tallinna Majaom. Panga uue hoone pidulik nurgakivipanek rohkearvulise panga liikmeskonna ja kutsutud külaliste osavõtul. Vaimulikku talitust toimetasid õp. F. Stokholm ev.-luteriusu kombe järgi ja ülempreester N. Päts kr.-apostlikuusu kombe järgi. Nurgakivi jaoks jäetud avausse hoone Harju t. ja Vabadusplatsi poolsel nurgal paigutati tinutatud vasktoru, millesse varem pandi pergamentürik andmetega vabariigi valitsuse, Tallinna linnavalitsuse, o/ü. „Majaomaniku“, Majaomanikkude Panga nõukogu ja juhatuse, majaehitajate ja ehituse teostajate nimedega ning muude praeguste olude kohta käivate andmete ja tõendistega.
Juba aegsasti enne kella 7 hakkas hoonele kogunema pangaliikmeid ja aukülalisi, võttes aset ehitise õuel, kus sündis nurgakivi-paneku pidulik toiming. Võis näha suurel arvul põliseid majaomanike juhtivaid tegelasi ja majaomanike liikumise ümber koondunud vanu majaomanikke, kes oma silmaga tahtsid näha pidulikku hetke ühe võimsama majaomanike ettevõtte edukäigus. Nende pilkudest helkis rõõmu ja uhkustki saavutise üle, millele nad ise aluse pannud ja edasi viinud ühisel jõul.
Aukülalistest olid nurgakivi-panekule ilmunud Eesti Panga president M. Jaakson, abilinnapea A. Uesson, Pikalaenu Panga dir. Rostfeldt, Linnapanga dir. J. L. Jüris, Rahvapanga dir. A. Kask ja t.
Kaskedega ehitud kõnetooli asub õp. F. Stokholm ja vaimulik talitus algab koraaliga:
„Sa õige koja ehitaja,
Oh Issand, oled üksine...“
Koraalile järgneb õpetaja F. Stokholmi kõne ja palve.
„Vaata, mina olen see, kes Siinais nurgakivi pannud“, alustab vaimulik oma kõnet, lähtudes seisukohast, et Issand Jumal on kõigile pannud aluskivi. „Meie pealinnale, mis on rajatud ilusale merekaldale, on lisaks tulnud uus ehitis. Sellel nurgakivil peab kerkima hoone, kus majaomanikud tunnevad end peremeestena, hoidjatena ja kindlustajatena. Palub lõpuks õnnistust uuele ehitisele, et see oleks kinnitatud ja hoitud.
Ülempreester N. Päts valib oma kõne mottoks salmi pühakirjast: „Ma tahan neid nende maa peale istutada...“ „Koda ei saa rajada, kui Jumal teda ei kinnita. See maa on olnud võõras, kuid nüüd määrab rahvas ise endale piirid. Neil, kes seda hoonet on rajanud, on olnud usku enda jõu ja Jumala abiga läbi lüüa.
See on ainelise jõu kontsentratsiooni asutis. Ta peab koguma palju jõudu ja andma palju välja. Annaks Jumal, et need varad saaksid kasutatud ülesehitavaks tööks.“
Kõne lõpul vaimulik õnnistab nurgakivi pühitsetud veega.
Peale vaimulikku talitust asub kõnetooli o/ü. „Majaomaniku“ juhatuse esimees J. Mürk, kes märgib oma kõnes, et pikkade aastate jooksul on majaomanikel olnud soov omada oma kodu, kus leiaksid aset kõik majaomanike organisatsioonid.
Kuigi ülesanne oli raske, kohustas suur usaldus, mis osaks saanud pangale, rajama uusi ruume, kuna praegused pangale on liig kitsad. Panga juhatus ja nõukogu soovisid, et need, kellel on usaldust panga vastu, võiksid oma asju ajada lahedamates ruumides.
Edasi annab kõneleja ülevaate uue hoone üksikutest osadest ja nende ülesannetest.
Lõpuks kannab ette üriku sisu, mis koos praegu käibel olevate rahamärkide ja kohalike lehtedega suletakse tinutatud vasktorusse. Ürikule kirjutasid alla esimesena J. Mürk, Eesti Panga president M. Jaakson, abilinnapea A. Uesson, Eesti Panga direktor Kaarna, krediitasutiste inspektor Vendelin, Linnapanga direktor J. L. Jüris, õp. Stokholm, ülempreester N. Päts, Majaom. Panga nõukogu esimees H. Soone, dir. H. Kõrgesaar, J. Anton ja teised panga liikmed.
Tervitusi uue pangahoone nurgakivi paneku puhul ütlevad A. Uesson ja inspektor Vendelin, kriipsutades alla Majaom. Panga tähtsust meie majanduselus, eriti aga majaomanike krediidiolude korraldamisel ja lahendamisel.
Lõpuks tänab J. Mürk kõiki aukülalisi ja pangaliikmeid sooja osavõtu eest, mis üles näidatud pangale tema uue hoone rajamisel.

dea.nlib.ee
Pealinna Teataja 13.11.1935 lk 3
Majaomanike pangamaja saab novembris katuse alla.
Läinud nädala lõpul Majaomanike Panga uut hoonet tõusid ehtima lipud ja pärg: maja kõrgem, seitsmekordne osa sai sarikate alla. Sarikate ülespanemispäeva pühitseti kombekohaselt pidulikult. Sel puhul käisid ehituskohal Panga juhid koos uue hoone püstitaja O.-Ü. „Majaomaniku“ juhatusliikmetega. Tutvuti ehitustööde vahepealse arenguga. Avaldati arvamist, et tööde senise edukusega jatkumisel ei peaks miski takistama uue maja tuleva aasta juulikuus valmis saamist.
Käesoleval nädalal tehti algust katuse sisemiste tööde tegemisega. Lõplikult katuse alla tahetakse hoone viia käesoleva kuu jooksul. Selle töö valmis saades, asutakse täiel rindel sisemistele töödele. Samal ajal käib edasi hoone esikülje, panga portaali ja seinte katmine Saaremaa marmoriga ja Soome graniidiga. Kolmekordses hooneosas käivad sisemised tööd juba mõnd aega ning nendega on jõutud valgustusseade ja keskkütte panemiseni.
Ehitustööle on rakendatud praegu umbes paarsada töölist. Sügisesed ilmad on ehitustegevuseks olnud soodsad ja töö areneb üldiselt jõudsasti.

Pealinna Teataja 1.02.1936 lk 3
Majaomanike pangamaja ehitustöödelt.
Külmade ilmade tulekul majaomanike uue pangamaja ehituse juures on jälle katkenud välistööd. Seekord pidid need jääma pooleli juba õige lõpujärgus: jäid katta veel ainult hiigelhoone ülemiste kordade välisseinad dolomiidiga ja graniidiga. Nende töödega ei saa igatahes uuesti alata ennem ilmade soojaks muutumist, uue ehitushooaja algust.
Ehituse juures tehakse praegu edasi sisemisi töid, mille juures on tegevuses üle 100-pealine töölistepere. Vaheseinad on hoones juba valmis ja selle suuremas osas, panga- ja eluruumide osas, seatakse sisse valgustust, veevärki ja keskkütet. Maja Müürivahe t. poolses otsas on käimas maalritööd. Selles hooneosas võeti ka sisemises ruumipaigutuses ette mõningaid muudatusi, mistõttu seda ei saadud valmis uueks aastaks, nagu lubatud ja arvestatud. Nüüd loodetakse see osa majast täiesti tarvituselevõtu-valmis saada lähema kuu jooksul.
Mis end tööde edukusele läinud aasta lõpul, peenemate viimistlemistööde alates, õige teravalt tunda andis, oli puudus õppinud töölistest. Nii oli puudus häist krohvitöölistest, eriti aga graniidi-ülespanijaist ja kiviraiujaist. Näib, et suuremate ehituste juure peenematele töödele meie ehitustööliste kaader suudab häid ja vilunud tööjõude anda kaunis piiratud arvul.
Sisetöid kavatsetakse ehituse suuremas osas jatkata talve läbi kuni uue ehitushooaja alguseni, mil töödega kohe hakatakse pihta täiel rindel. Kunas ehitis täielikult valmib, selle kohta on raske teha täpseid oletusi. On kavatsusel mitmed uuendused ning täiendused esialgses siseruumide plaanis, nii keldrikorrale tahetakse eraldada ruum veeremängu jaoks j.m., mis ehituse lõpulejõudmist küllalt oluliselt võivad mõjutada. Süda- või sügissuveks siiski võib loota, et saab teoks pealinna uue imposantse hoone ametlik avamine.
Hoone peremees, O.-Ü. „Majaomanik’u“ juhatus, on aegsasti hakanud mõtlema ka maja sisustusele. Sellekohta on valmistamisel kavad ja plaanid ning astutud ka esimesi samme. Maja sisemus tahetakse seada sobivasse tasakaalu hoone välise ilu ja nägususega.

Pealinna Teataja 20.05.1936 lk 3
Majaomanike pangamaja valmimisel.
Hoone võetakse osaliselt kasutamisele juunis, pank kolib üle juuli keskpaigu.
Kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Majaomaniku“ läinudnädalasel aasta-peakoosolekul juhatuse esimees J. Mürk andis ülevaate majaomanike uue pangamaja ehituse käigust.
Ülevaate andja tähendas, et pangamaja ehitus on vahest võtnud rohkem tööd ja aega, kui samasuure hoone ehitamine harilikult nõuaks, kuid see on tingitud soovist, et ehitis saaks eeskujulik ja puudusteta ning et ta küllalt otstarbekohaselt täidaks oma ülesannet.
Ka on ehitustöödel olnud ebaharilikke raskusi. Nii juba alusmüüri rajamisel leiti, et suurt hoonet on asutud ehitama vanale linna kanalile. Seetõttu tuli alusmüüri tugevusele ja kindlusele panna eriti rõhku ja see kaevati osaliselt üle 8 meetri maa sisse. Edasi on ehituse käimasoleku ajal muudetud hoone esialgu ettenähtud suurust, ehitades selle ka Harju t. poolsest küljest 7-kordsena, kavatsetud 4-kordse asemel. See muudatus võeti ette selleks, et tõsta hoone mõjuvust Harjumäelt vaadates. Samuti on ehituse ajal muudetud mitmes osas plaanis kavatsetud ehitusviise, lähtudes hooneosade otstarbekuse, praktilisuse, tulekindluse ja muudest seisukohtadest. Ka välise külje ilustamisele on pandud suuremat rõhku. Nii panga portaal on kaetud soome musta poleeritud graniidiga, mis hoone esiküljele annab väga imponeeriva ilme.
Kõik need ettenägemata muudatused plaanis ja lisatööd on nõudnud rohkesti aega ning on teinud ka ehituse kallimaks, kui esialgses eelarves kalkuleeritud. Selle-eest on hoone ehituslikust küljest aga kõigiti korralik ja oma ülesannetele vastav. Praktilisuse ja mugavuse seisukohalt ei peaks seal midagi puudu olema. Suurele majale on tehtud oma elektri-puurkaev, mis suutlik andma 14.000 ltr. vett tunnis ja mille vesi tunnistati laboratoorsel uurimusel parimaks joogiveeks, mida Tallinnas üldse võib saada. Hoonesse ehitatud liftid üksi nõudsid kulu üle 2 miljoni. Erilist rõhku on pandud ventilatsioonile, mis tavaliselt meie suuremates hoonetes ikka on puudulik.
Ehitis ise on praegu valmissaamisel. Tellingute mahavõtmisega on juba algust tehtud, seintekatet – valget dolomiiti – puhastatakse. Hoone selles osas, kus asub restoran, pannakse sisse valgustusseadet ja armatuure. Restoran on välja üüritud ja selle avamist on oodata juuni alul. Pangaruumide osas kestavad sisemised tööd. Põrandaid kaetakse parketiga ja kummiga. Panga üleviimine võiks toimuda juuli keskpaigu. Kindlustusselts tahetakse aga viia üle juba 15. juuniks. Elukorterites on käimas samuti sisemised tööd, nagu põrandakatete panemine, pliitide tegemine j.m. Korterid on varustatud harilike pliitidega ja elektripliitidega, mis perenaistele majapidamistöös peaks olema eriti tervitatav. Äriruumid samuti valmivad ligemal ajal. Viimased ja rõhuv enamus kortereid on juba välja üüritud.
Võib loota, et hoonet võimaldub täielikult kasutamisele võtta neli viimast kuud käesolevas aastas. Sellele ajale koostatud eelarve järgi loodetakse majast sissetulekut 30.735 krooni. Hoone täieliku tarvituselevõtmise korral ulatuvad maja sissetulekud aastas seega 92.205 kroonile.

dea.nlib.ee
Pealinna Teataja 17.06.1936 lk 2
Majaomanike pangamaja on valmis.
Ehitamiseks kulus 600.000 töötundi. Ehituslikke omapärasusi 85 miljonilises hoones.

Majaomanike pangamaja, millele pandi nurgakivi möödunud aasta 12. juunil, vabanes tellingitest. Sel puhul tegime külaskäigu ehitajale.
Vastu tuleb ins. Aleksander Martin. Küsimuse peale, kas võib õnne soovida, vastab ehitaja tagasihoidlikult: „Ega veel ei või, näete, 5 tellingiposti alles üleval.“
Üldiseid andmeid ehituse kohta.
„Ehituse peremeheks, nagu teate, on O-ü. „Majaomanik“, ehitajad on A. Martin ja T-ü. „Maja“. Ehitise projekti on valmistanud arhitekt E. Lohk. Maksma läheb ehitis ühes restorani mööbli, sisseseadete ja kõige muuga 850.000 kr. Kui teid huvitavad lähemad andmed ehitise kohta, siis on see Tallinnas mahult üks suuremaid. Maja on 7-kordne, kahekordsete keldriruumidega. Kõrgus on 28 meetrit ja maht 33.000 m3. Maja ehitamiseks kulus ümmargus. 600.000 töötundi.“ Kõnetatav naeratab ja ütleb: „Kui üks mees neid töötunde panna tasa tegema, siis kuluks tal ära oma 250 aastat tihedat tööd.“
Väline külg.
Mis uue pangamaja juures eriti silma torkab, see on tema uhke välimus. 7-kordne hoone, milles vertikaaljoon on rõhutatud, jätab mõjuva ja rahuliku mulje. Seda mõjuvust aitab suurendada raiutud ja lihvitud dolomiitkivi (Saaremaa marmor), millega ehitis on üleni kaetud. Seni ei ole meil ühtegi hoonet, mille pinnakate oleks üleni dolomiidist. See on esimene katse ja näitab, et meie oma kodumaa ehituskivi sobib väga hästi kõige suursugusemate hoonete paeliskatteks.
Dolomiitplaadid on kinnitatud seina raudse armatuuriga ja täisvalatud sideainega.
Nii nad püsivad hästi ja panevad vastu meie ilmastikule. Akende aluseid katavad kunstgraniidist valatud nelinurgad. Need on tehtud plaatidest, mis pressitakse jahvatatud graniidimassist. Hoone alumine kord tuleb poleeritud mustast graniidist. „Ega dolomiidi raiumine ja lihvimine olnud kerge töö,“ seletab ins. Martin, „ei saanud ühegi Tallinna firmaga kaubale, nad lubasid plaadid teha tänavu sügiseks, meil hoone pidi valmis saama aga kevadeks. Tuli omal seada sisse vastav tööstus. Teie imestate, kui ma ütlen, et meil muist materjali tuli vedada Saaremaalt ümbertöötamiseks Pärnu.“
Jutt siirdub nüüd ehitamisele üldiselt. Selgub, et siin igal sammul tuli lahendada üleskerkivaid probleeme, tuli teha pioneeritööd. Kõigepealt hoone alune maa-ala ei olnud ühtlane.
Uus pangamaja asub vana linnamüüri kohal, nii et üheks aluspinna osaks on vana vallikraav. See tuli 8 meetri sügavuseni välja kaevata ja täita, et ehitisele luua kandvat alust. Vaatamate sellele, hoone on osatud rajada nii, et pole karta vajumist.
Suureks takistuseks hoone ehitamisel oli õppinud tööliste puudus. Tuli mehed välja õpetada. Kuna nõudmine ehitustööliste järele vahepeal kasvas, siis tihti seesugused töölised, kes olid midagi õppinud, hakkasid ise ettevõtjaks või pakuti teiste tööandjate poolt üle.
Nii on ehituse juures töötanud vaheldamisi umbes 1000 eri inimest töölist.
Uue ehitise juures sageli tuli teha niisugust tööd, mida ehitustöölised meil üldse ei tunne.
Nii näiteks valati laed Soome eeskujul raudbetoonist.
Seesugused laed on monoliitsed, nende allkülg on sile ja lagedesse ei löö pragusid. Pangamaja eeskujul on ka teistes ehitistes hakatud tarvitama seda lagede ehitusviisi. Kuna meie töölised seda tööd ei tundnud, läks ehitajail lagede ehitamise töö mitu korda kallimaks kui Soomes, kuigi Soome ehitustööline teenib tunnis 85-100 senti, meil 30-50 senti.
Uue hoone iseärasusi.
Ülemised 5 majakorda on määratud eluruumideks. Korterid, mille tubade arv ulatub 3-7-ni, on sisustatud moodsate nõuete kohaselt. Tubades on soe ja külm vesi ja igas korteris elektripliit ning harilik pliit. Üksi köögikapid, mis on seintesse ehitatud, nõuavad kulu 2000 kr. Ka eluruumides on mõnel korteril ehitatud kapid seintesse. Korteri vaheseinad on gaasbetoon-kividest, põlevkivi slaki vahetäitega. Hoovipoolsed välisseinad on samuti ehitatud gaasbetoon-kividest ja kaetud seestpoolt kork-plaatidega. Ruumides on keskküte, mille katlad asuvad keldris. Omapärane joon selle juures on, et keskküttekatlaid köetakse õliga. Nagu näha, nõudmine seesuguste korterite järele on elav, kõik elukorterid uues majas on välja üüritud.
Tavaliselt on meil lugu nii, et kui võetakse maha tellingid, siis algab alles sisemine töö. Uues pangamajas on aga sisemised tööd suurelt osalt juba tehtud, valmis on restoraniruumid ja mööbelgi on sees. „EEKS Maja“ kolib juba 1. juuliks uude majja, kus tema jaoks on ruumid valmis. Samuti on valmimisel Majaomanike Panga ruumid. Need moodustavad uue hoone südame.
Pearuumiks siin on operatsioonisaal, mis saab valguse laest. Et klaaskatust hoida vabana jääst ja lumest, selleks käivad katuse alt läbi soojendustorud. Võib veel märkida, et saali põrand, samuti ka trepid on kaetud kummiga.
Lühikene tutvumine uue ehitisega näitab, et see maja mitte üksi ei räägi Tallinna majaomanikepere võimsusest, vaid et see on ühtlasi moodsamaks ehitiseks meil, mis nii välise kui ka sisemise ehituse poolest annab väärtuslikke ehitusalalisi kogemusi ja näpunäiteid majade ehitamiseks.


Pealinna Teataja 26.09.1936 lk 3
Kes kolisid Majaomanike Panga majja?
Paari viimase päeva jooksul oli Tallinnas suur ümberkolimine. Kolis rida nimekaid isikuid Majaomanike Panga majja.
Sinna kolisid advokaadid V. Pärkma, Särgava, Õunapuu, Wiederfeldt, endine minister Peet, Krediitpanga maja asutamise algusest Krediitpanga majas elanud adv. Eliaser, pr. Matson, Kapper; hambaarst Kermann, dipl. ins. E. Avik, rätsepmeister M. Andreesen, J. Nurm, o-ü. Käsmu laevaomanikud ja teised.
Uued üürnikud seletavad, et uues kodus on neil mugavam kui senistes.


Pealinna Teataja 17.10.1936 lk 3
„EEKS-Maja“ hiiglareklaam pangamaja katusel.
Läinud nädalal /17. oktoober oli laupäev/ asetati Majaomanike Panga uue maja katusele hiiglatähtedega kindlustusselts „EEKS-Maja“ nimi. Nägusad suured tähed, mis pimeduses elektrivalguses säravad, paistavad kõrge hoone katuselt kaugele silma, tehes meie vanema kindlustusseltsi asukoha teatavaks kaugete maade taha.
* * *

OÜ Majaomanik ehk Majaomanike Panga maja arvatavasti 1936. aasta novembris-detsembris, enne Kave esindusäri avamist.


Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik ehk Majaomanike Panga maja, valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik ehk Majaomanike Panga maja, valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


Kindlustusselts EEKS-Maja peakontor avati Majaomanike Panga majas Harju 45 II korrusel 1. juulil 1936.
Öölokaal Dancing "Paris" avati Müürivahe 2 uues Majaomanike Panga majas 7. juulil 1936 kell 8 õhtul.
Tallinna Majaomanike Pank
asus uutes ruumides Harju 45 alates 7. septembrist 1936.
Rätsepaäri M. Andreesen asus Vabadusväljak 10-1 (uks A) alates 15. septembrist 1936.
TÜ Salamander
jalanõude suuräri Vabadusväljak 10 avati 5. novembril 1936.
Kave
esinduskauplus Harju 45 Vabadusväljaku nurgal avati 12. detsembril 1936.
Kohvik Kultas Vabadusväljak 10 avati 2. veebruaril 1937.



Pealinna Teataja 19.09.1936 lk 3
„EEKS-Maja“ uutes ruumides
Juba 1. juulist alates asub kindlustusselts „EEKS-Maja“ uutes ruumides, Harju 45. Kuni käesoleva ajani oli aga seal veel ühte-teist õiendada, nii et õieti alles nüüd võiks ütelda: „EEKS-Maja“ uus kodu on lõpulikult valmis.
See vanim Eesti kindlustusseltsidest (asutatud 1866. aastal) pühitseb käesoleval aastal oma 70. tegevusaastat.
Nimetatud pika aja jooksul selts on asunud mitmes kohas, praegune asukoht on arvult kümnes.
Alati väikeselt, ja loomulik areng sundis järk-järgult suurendama ruume. 1923. a. osteti Laiale t. 1 oma kinnisvara, mis praegugi kuulub „EEKS-Majale“.
Tegevuse arenedes ja suurenedes selgus, et isegi sellised avarad ruumid, kui seltsil olid Laial tänaval, osutusid kitsaiks ja ebaotstarbekohaseiks. Kuna k.-s. „EEKS-Maja“ on suuremaid osanikke uue hoone ehitajas osaühisuses ja sellega ka üks uue hoone omanikke, oli loomulik, et selles hoones ka „EEKS-Majale“ nähti ette ajakohased ruumid, millistesse selts nüüd asuski. Kindlustusäril on kaks erilist omadust, need on: suur kaustade arv ja laialdane välisorganisatsioon. Sellest tingitult ongi „EEKS-Maja“ ruumid ja nende sisustus eriti jaotatud ja sisse seatud. Pearuumis on kõik akende vahed ja isegi vaheseinad kasutatud ära kõrgete, erisuguse jaotusega kappide paigutamiseks, mis on ka arusaadav, sest neisse on vaja korrapäraselt paigutada üle 30.000 üksikkausta. Välisorganisatsiooni kasutada on tervelt 6 üksikut tuba. Seal on endale leidnud tööruumid inspektorid, instruktorid ja kohalikud esindajad. Kuna selles osas on alaline käimine, siis on selle osa eraldamine üldkontori ruumidest tarvilik. Ühise modernse telefoni-keskjaama kaudu on kõik osad sedavõrd tihedalt seotud, et ühest toast teise rändamine on täiesti ülearune.
Jutuajamisel „EEKS-Maja“ juhtivate tegelastega selgus, et kui seltsi tegevus edeneb viimaste aastate tempos, siis ei ole kaugel aeg, kui võib-olla tekib vajadus ruume veelgi laiendada. See võimalus ongi ette nähtud, ilma et oleks vaja muuta seltsi asukohta.
Seltsi uutes ruumides sai räägitud ka seltsi lähematest kavadest. Selgus, et on teoksil mõndagi kindlustustegevuse ajakohaseks muutmiseks. Juba tingitud uuest kindlustusasutiste seadusest, on vaja seltsi organisatsioonis võtta ette mõningaid muudatusi. Peale selle on kavas kindlustusstatistika sisseseadmine ajakohasel kujul, kuna meil seni puudus tõeliselt hästi peetud ja läbitöötatud statistika sel alal. Päevakorral olevat terve rida mitmesuguseid kavu meie kindlustusala tervendamiseks, aga kuna neid on võimalik teostada ainult kokkuleppel teiste kindlustusseltsidega, siis ei ole praegu aeg nende juures peatuda.
Loodame, et „EEKS-Maja“ uutes ruumides uue jõuga jatkab oma majandusliku arengu teed, unustamata seejuures aga ka neid ideelisi aluseid, mis seati üles 70 aastat tagasi ja milledest seni on kinni peetud. Need on: majaomanike ja kindlustusvõtjate üldhuvide kaitse.

Eesti Jalgpalliliit 20 aastane (1936), Rahvusraamatukogu

Pealinna Teataja 8.07.1936 lk 1
Avati öölokaal Dancing „Paris“
Müürivahe tän., uues Majaomanike Panga majas. Telefon 479-32.
Veinibaar avatud homm. kl. 11 – kl. 6 homm. – Rootsi laud kl. 11–3. – Lõunad kl. 1–6.
Lõunamuusika.
Õhtul kella 10 alates muusika ja suurejooneline kabaree kodu- ja välismaa parimate artistide kaastegevusel.
Tantsuks jazz-orkester „Red-Hot-Ramblers“, Osk. Vichmanni juhatusel.
All baar külmade ja soojade suupistetega. Austusega omanikud A. Saarits, K. Kuning.
* * *

Majaomanike uue pangamaja restoran avati.
Eile õhtul avati uues Majaomanike Panga majas öölokaal-dancing-restoran „Paris“.
Uus restoran on saanud omale Majaomanike Panga valmivas nägusas hoones avarad ja kaunid ruumid. Külaliste mugavuse eest on hoolitsetud ka ruumide nägususele vastava sisseseadega. Köök töötab parema koka juhatusel. Restorani juures on baar külmade ja soojade suupistetega ning veinibaar, mis avatud hommikul kella 11 – 6 homm. Õhtul mängib restoranis tantsuks tuntud jazz-orkester „Red-Hot-Ramblers“ Osk. Vichmanni juhatusel. Sissekäik restorani on Müürivahe tänavalt.
Uue restorani omanikeks on A. Saarits ja K. Kuning.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 11.07.1936 lk 2
Pilk dancing-öölokaal „Paris’i“
Pealinnas äsjaavatud dancing-öölokaal „Paris“ näib seniste tähelepanekute juures kujunevat kohaliku parema seltskonna lokaaliks. Hommikupoolel, mil pakutakse rootsi einet, ja lõunaajal võib lokaali külastajate suures enamuses ära tunda meie majanduse-, poliitika- ja avaliku elu tuntumaid kujusid. See pole tingitud mitte üksi külastajate huvist uue asja vastu, vaid peamiselt koduselt mugavaist, üliavaraist, õhurikastest ruumidest ja, – pakutavate toitude kõrgest väärtusest. Viimast asjaolu juba tagab ökonoomide pikaajalised kogemused oma alal ja valitud köögiteenijaskond.
Müürivahe tänava hämarusest viib kivitrepp avarasse vestibüüli, kus asub ka riietehoid. Sealt omakorda läheb lai trepp teisele korrale lokaali vahesaali. Vahesaalist pääseb üheltpoolt – suurde üldsaali ja teiseltpoolt veinibaari. Üldsaalis asub orkestriruum ja tantsupõrand peegellaega. Kõikjal laudadel lilled ja rahvuste lipukesed, mis annavad saali ilmele teatud pidulikkuse. Vahesaal oma tagasihoidliku roheka seinavärvitooniga ja seintesse ehitatud lahtiste kabiinikestega jätab väga rahuliku, koduse ja suursuguse mulje. Siin asub ka rootsi laud.
Veinibaar, kus värvidest domineerib punane, on õhtuti, vastava valgustusega, müstiline ja mõjuv. Kõik ruumid on sisustatud mugava, moodsa pehme mööbliga.
Suurema uudsusena võib märkida veel, et kui meil senini n.n. soojad baarid restoranide juures töötasid ja töötavad kella 1-ni öösel, siis „Pariisi“ baaris võib sooje suupisteid ööläbi saada – kuni hommiku kella 6-ni. Baari sissekäik on kaheltpoolt; sama maja kangialt, kui ka peaukse juurest – paremal pool.
Uus lokaal, mis üks paremaid Tallinnas, jätab üldse väga soliidse ja korraldatud ilme. Ja pole kahtlust, et kui direktsiooni poolt kõik sama hästi korraldatud saab kui senini, isegi veel paremini, siis nim. lokaal meie pealinnas üheks eelistatuimaks kujuneda võib.
Pildil: vasakult lokaali vahesaal vestibüülist suunduva trepiga. Tagapool näha rootsi-laud. Keskel: Veinibaar. Paremal: „Paris’i“ üldsaal, tagaplaanil orkestriruum.
V.U.

Pealinna Teataja 9.09.1936 lk 3
Majaomanike Pank uutes ruumides.
Neil päevil Tallinna Majaomanike Pank kolis uutesse ruumidesse Vabadusväljaku ja Harju tänava nurgal.
Mõte soetada pangale suuremaid ruume kerkis üles 5 aastat tagasi. 3 aastat enne ehitamist koguti andmeid ja tehti projekte. Nende kallal töötas 4 arhitekti. Lõpulikult ehitus teostati arh. Lohki kavandi järele ja tema juhtimisel. Ehituse teostasid ins. Martin ja T.-Ü. „Maja“.
Sisse astudes uutesse ruumidesse paistab silma, et ollakse pangas. Suur operatsioonisaal, 190 rtm. põrandapinnaga, võimaldab inimestel kiiresti sooritada pangatehinguid. Selles mõttes on tehtud ümberkorraldusi panga sisemises asjaajamises.
Uuel pangal on neli kassat senise ühe asemel. Vekslite diskonteerimiseks on eri kassa, kontokorrent- ja sellega ühenduses seisvate tehingute sooritamiseks eri kassa, jooksvate arvete jaoks omaette kassa ja neljas kassa välisvaluuta operatsioonide, maksukäskude jne. tarvis.
Olgu tähendatud, et pank hakkab tegema nüüd ka välisvaluuta operatsioone, milleks on hangitud luba.
Need ümberkorraldused väldivad sabade tekkimist, mis senini olid harilikuks nähteks jooksva arve ja diskondi-operatsioonide juures.
Operatsioonisaal saab valguse laest, mis saali teeb valgeks ja koduseks.
Operatsioonisaali põrand on kaetud kummiga. Paistab silma uus mööbel operatsioonisaalis ja kõrvalruumides. Operatsioonisaali mööbli on valmistanud a.-s. „Luther“. See koosneb neljast lauast, mis on ühendatud pehmete istmetega publiku tarvis.
Niisama on hoolitsetud selle eest, et ootajatel ei tuleks seista. Selleks on nende tarvis seatud sisse eeskoda ja istmed direktorite kabinettide ees. Et hõlbustada ja võimaldada segamata läbirääkimisi panga klientidega, on direktorite tarvis seatud sisse kaks eri kabinetti.
Eeskoja, shveitseri ja keskjaama ruumidega kokku on pangal peale operatsioonisaali 8 ruumi. Suuremad neist on raamatupidamiseruum ja ruum, milles panga juhatus ning nõukogu peavad koosolekuid. Nende ruumide mööbel on valmistatud „Massoprodukti“ poolt.
Pangaruumide ehitamisel on peetud silmas ka panga laiendamise võimalust. Kui selleks tuntakse tarvidust, saab liita pangaga kõrvalruumi, mis praegu on lahutatud rauduksega ja mida kasutab restorani omanik.
Alumisel korral asuvad varakamber, arhiiv ja ametnike ruumid. Varakamber on üks moodsamaid. Selle ukse on valmistanud kuulus firma Schubb, uks ise kaalub 3 tonni. Varakamber on eraldatud välisseintest ja kindlustatud tollilise raudvõrestikuga ja raudroobastega. Pool osa varakambrist jääb panga kasutada, teine osa on määratud seifideks eraisikutele.
Pangaametnike vahel loob ühenduse sisemine telefonivõrk, mis kodukeskjaama kaudu 478-50 on ühendatud linnaga. Väärib märkimist, et sisemiste ühenduste andmine on kohandatud panga asjaajamisele ja erineb tavalisest siseühenduste süsteemist.
Panga eeskojast viib trepp teisele korrale kindlustusselts „EEKS-Maja“ ruumidesse.
Nagu panga klientide arvamistest selgub, ollakse uute ruumidega rahul ja peetakse neid õnnestunuiks.

Uudisleht 22.10.1936 lk 2
Täisühing „Salamander“
on pealinna tuntumaid jalanõudetööstusi. Tööstus asub Tallinnas, Tartu maanteel nr. 30, telefon 305-26. Tööstuse omanikeks ja ettevõtte tegelikeks juhatajaiks on härrad B. Piel ja J. Nitzky, kes oma kauaaegsed kogemused ja suure praktika on rakendanud tellijaskonna käsutusse. Asjakohane sisseseade, vilunud tööjõud ja alatine kvaliteetmaterjali tarvitamine on tööstuse nime tõstnud lühikese ajaga kõrgele. Kuigi tööstus on aastatelt üks nooremaid selle ala ettevõtteid Tallinnas, on ta lühikese ajaga võitnud suure tarvitajaspere. Tööstuses leiavad tööd üle 40 inimese. „Salamander’i“ vastupidavad ja kõigiti elegantsed jalanõud on müügil üle Eesti kõigis paremates jalanõudeärides. Elav nõudmine kvaliteetjalanõude järele on viimasel ajal tugevasti kasvanud ja arvestades sellega, et hea kaup end igal ajal ja igal pool maksma paneb, avavad härrad Piel ja Nitzky Tallinnas, uues Majaomanikkude Panga majas, Vabadusväljakul nr. 10, jalanõudeäri „Salamander“. Nimetatud äri avatakse veel käesoleva kuu lõpul ja see on pealinna daamidele ja härradele suurimaks üllatuseks enne talvist hooaega. Jääb üle vaid soovitada, et enne jalanõude ostmist tutvuksite „Salamander’i“ kvaliteetjalanõudega, millised on välimuselt moodsad, elegantsed ja vastupidavad.
Uudisleht 7.11.1936 lk 8
Pealinn rikastus uue jalanõudekauplusega Neljapäeval avati Majaomanike Panga uues hoones Vabadusväljakul nr. 10 T/ü. „Salamanderi“ jalanõude äri. Kuna tööstus on üks elujõulisemaid eesti jalanõudetööstuseid, siis on selle firma jalanõude kaupluse avamine südalinna eriti teretulnud just neile kodanikele, kes vajavad häid ja elegantseid jalanõusid. Uues äris on rikkalikus valikus igasuguseid jalanõusid täiesti ajakohaste hindadega.
Nädal Pildis 9/1937, Akadeemiline Raamatukogu


Vaba Maa 7.10.1936 lk 10
Tallinn saab moodsad veereteed.
Tall. garnisoni veeremänguklubi uutesse ruumidesse.
Eile õhtul peeti Tallinna garnisoni veeremänguklubi korralist peakoosolekut. Klubi 127-st liikmest tuli kokku 70 liiget. TGVK saab tänavu omale uued mänguruumid, millised asuvad Majaomanike panga maja all Vabadusväljaku ääres. Praegu on veel veereteede ehitamine käimas ning mänguga loodetakse algust teha paari nädala pärast. Uutes ruumides on kolm veereteed, rohkesti kõrvalruume, nii et mänguvõimalused muutuvad lahedamaiks. Klubi alustab tänavu kuuendat tegevusaastat. /.../

Uus Eesti 26.10.1936 lk 2
Uued veeremängu ruumid Majaomanike panga hoones
Tallinna garnisoni veeremänguklubi uued veeremängu teed, mis asuvad Majaomanike pangahoone keldrikorral, valmivad lõplikult käesoleval nädalal. Veereteede avamine toimub 31. skp.
Avamisõhtul peetakse grupivanemate vaheline võistlus O. Viikmanni rändauhinnale. Harjutusmängud algavad 2. nov. Igal õhtul harjutab 2 gruppi, üks kella 5–8-ni, teine 8–11-ni.

Uudisleht 3.11.1936 lk 3
Uued veeremänguteed avati pidulikult
Möödunud laupäeva õhtul avati pidulikult Tallinna Garnisoni Veeremänguklubi uued veeremänguteed Tallinna Majaomanike Panga majas.
Koos oli üle saja klubiliikme ja kutsutud külalisi teistest klubidest.
Avakõne ütles TGV klubi esimees Hiielo. Selle järel avas veeremänguteed veeremängu liidu esimees Virma, lõigates läbi lindi ja visates esimesed pallid.
Tervitusi ütlesid Narva ja Rakvere veeremängu harrastajate seltside esindajad, majaperemeeste nimel hr. Mürk ja juudi spordiselts Makkabi esindaja.
Kohe avamisele järgnes grupivanemate vaheline võistlus kullassepp Viikmanni rändauhinnale. Karika võitis 10. grupi vanem Under, saavutades +15,6 silma möödunud hooaja keskmisele tagajärjele.
Võistluse lõppedes mindi ühisele koosviibimisele restoran „Paris’sse“.
Kohalviibijad, nii oma kui ka võõraste klubide liikmed peavad uusi veeremänguteid parimateks Eestis. See headus aga ei päästnud avaõhtul avajaid võistlejaid väikestest viperustest. Nii pidi liidu esimees Hiielo avavisetel leppima kahel äärmisel teel nulliga, ainult keskmisel teel läks „pomm“ pulkadele otse „südamesse“. Grupivanemate vahelisel võistlusel kolm esimest „vallavanemat“ igaüks saavutas esimese viskega „häid puid“, kuna järgmine vise igaühele neist tõi nulli. Edasi juba läks võistlus igamehe võimete kohaselt vahelduva õnnega.
Avamistalitus ja võistlus filmiti E. Kultuurfilmi poolt.

Uudisleht 13.12.1936 lk 14
Suur maiustuste näitus
„Kave“ avas moodse magasini
Eile avas shokoladitehas „Kave“ oma suurmagasini Majaomanike panga uues majas, Harju tänava ja Vabaduse väljaku nurgal. Vastavatud magasin tõotab olla eeskujulisemaid meil seninähtuist niihästi sisustuselt kui ka kaupade asetamise põhimõtteilt, jäljendades selle ala moodsamaid üritusi Euroopa suurlinnades, eriti Pariisis. Peab nentima, et „Kave“ direktorid hr-ad Vellnerid ja nende reklaamisheff hr. Kõrver on teinud hea valiku, kui nad andsid uue magasini sisustamise ja dekoreerimise kunstnik Siiraku hooleks. Püüame veidi kirjeldada seda pealinna moodsamat maiusainete müügikohta.
Eelkõige: magasini avar hall on sisustatud maitsekalt ja otstarbekohaselt. Kõikjal domineeruvad mahedad toonid – mahe on elektrivalgustuski, mis vaasitaolistest amplitest kiirgab lakke ja sealt tagasipõrgates loob valgustuse, mis meenutab loomulikku. Vitriinid aina klaasist, selgest klaasist. Iga nurgake magasinis on ära kasutatud „Kave“ tehaste toodete väljapanemiseks. Ja „Kave“ esitooteid pole vähe – kuni 3300 sortimenti! „Kave“ direktsioon on siin lähtunud põhimõttest: kaupa peab tarvitajale tutvustama, äri olgu nagu üks suur ja täielik näitus, kus ostja näeb otseselt pakutava kauba pakendit, kauba erisorte ja tutvub kauba võltsimata hindadega. Nii on avatud magasini ülesandeks muuseas ka hinna kontroll: tarvitaja saab siin teada õige hinna ja teda ei saa äritsejad enam tüssata liigse kaubahinnaga.
Erilist rõhku on vastses magasinis pandud martsipan-toodete esitamisele, millist maiustust „Kave“ tehased hakkavad oma tarvitajaskonnale pakkuma võistlemata headuses ja eriti kunstipäraselt väljatöötatult.
Uues magasinis leidub ka tehnilisi uuendusi. Nii on seal ülesseatud kaubakaal, mis automaatselt näitab kauba kaalu ja üheaegselt ka hinda, millest tingituna ei saa juhtuda eksitust hinna arvestamises.
Kõike kokkuvõttes: üldmulje vastsest magasinist väga hea.


Rahvusraamatukogu
Nädal Pildis 37/1936, 23. detsember 1936
„KAVE“ ESINDUSKAUPLUS
Tallinnas Majaomanike panga uues hoones
Kaupluse moodne arhitektuur ja avarad vitriinid mõjuvad juba eemalt. Kogu kaupluse sisustus on ehitatud kunstnik Siiraki kavandite järele „Frankonia“ poolt. Siin on leidlikult ühendatud praktiline külg kunstiliste nõuetega. Domineerib klaas metallservadega.
Leti-vitriinides kaup asetseb õhukindlates laegastes, mis tagavad kvaliteedi säilitamise.
Kogu kaupluse sisustuse üle valitsevad ümberpöördud koonuse kujulised metallist valgustuspesad. Sume valgus mahedate värvitoonidega annab ruumile sümpaatse kogumulje. Uus kauplus on mõeldud mitte tavalise ärina, vaid esinduskauplusena või pigemini vabriku maiusainete näitusena.
Kaubad on asetatud nii, et ostjal sisseastudes oleks täieline ülevaade kõigest, mida „Kave“ võib oma tööstusest pakkuda. Paberita karamellid on hermeetiliselt suletavates, erilistes klaaspurkides ja kumer klaas annab maiustustele meeldiva läike. Vitriinide lihtne ehitusviis ei lase kusagile koguda tolmu ja võimaldab äris hoida eeskujulikku puhtust.
Vaateaknad, millest üks on mõeldud kaupade laadana ja teine dekoratiivse väljapanekuna, meelitavad möödujaid alati peatuma.
„Kave“ uus kauplus, asudes kesklinnas, on seega tarvitajaskonnale hästi kättesaadav.



Uudisleht 2.02.1937 lk 5
Euroopalikum kohvik Tallinnas
Täna avatakse „Kohvik Kultas“. – Eesti ajalugu seintel. Tallinna eliit kohviku pidulikul avamisel
Kohvikukultuur meil areneb jõudsasti. Eile avati pidulikult jälle uus kohvik Tallinnas Majaomanike Panga majas, vastu Vabaduse väljakut. See kohvik – „Kohvik Kultas“ – ületab luksuselt kahtlemata kõik senised kohvikud. On võetud hellitatud kohvikukülastajate rahuldamiseks tarvitusele moodsaimad selleala seadeldised. Et kohvik saaks kõigiti ajakohane, selleks kohviku omanik N. Kultas tegi pikemaajalise õppereisi välismaale, tutvudes seal sadandete moodsamate kohvikutega ja nende sisustusega.
Kohviku sisustus on arhitekt Lohki, kunstnik Peet Areni ja N. Kultase enese kavandite järele valmistatud. Moodne valgustusseadeldis on Tilga ja Ko“lt. Mitmestiilne mööbel on valmistatud Tartu firmade Rehesaare, Illisoni, Tartu meh. puutööstuse poolt. Torumööbel Borhardtilt Tallinnas.
Vaatevitriinid efektsete purskkaevudega on Annipajolt Tallinnas. Vaibad on Tartust M. Jänese ja Tiedebergi poolt, kuna mööbliriide Eesti osas on valmistanud kangur Friedeman Tallinnas.
Nõudlikele on eriliseks naudinguks Eesti tuba vastava mööbli ja tammepuust lõigatud seinapaneelidega. Tammelõiked on kujur Vommi valmistatud P. Areni kavandite järele, ja kujutavad eneses kogu Eesti ajalugu vikingiaegadest peale.
„Kohvik Kultases“ serveeritakse uudsusena ehtsat ja kuulsat Soome kohvi, mida saadakse Soome suurema sellelaadilise firma „Pauli“ originaalpakendites.
Samuti uudsusena pole „Kohvik Kultases“ sööki kui niisugust. Moodsad elektri- ja gaasimasinad valmistavad värsket kohvi kuni 2500 klaasi tunnis.

Kohvikus on 25 ettekandjat ja nende „ülemaks“ on Tallinna kohvikukülalistele nii tuntud endine jooksumeister Beldsinsky. Kohviku pidulikul avamisel viibis nelisada pealinna seltskonna ja avaliku elu tuntumat tegelast. Ministrite, kõrgemate kaitseväelaste ja teiste kõrgemate võimukandjate kõrval võis külalistest silmata majaperemeest o.-ü. „Maja“ juhatuse esimeest Mürki, Majaomanike Panga direktoreid Suursööti, Kõrgessaart, Antonit, proua ja härra peadirektor O. Kilgast, pr. ja hr. dir. Käärikut, dir. Ojakäärt, pr. ja hr. dir. Meritsat, dir. Piirandit, linnasekretär Pindingut, ärim. Mathiesenit, majaomanik Liljenbergi, pr. Raamotit, pr. Puuseppa, pr. Palut, prl. Lintsovit, dir. Aavakivi, adv. Metslovit, Kitzbergi, Tammekandi, dir. Dreverki, dr. Ojakäärt, dr. Tamme, dr. Teast abikaasaga, dr. Massakat abikaasaga, hr. Saareperat, hr. Langebrauni, insener Kaske, ins. Hansenit, pr. ja hr. Greenbergi, hr. Lauristini Krediit Pangast, hr. Sulev Kallast, filmikontorite direktoreid Fallsteini, Eksteini, Ivanovit ja Ipsbergi, kino-omanikke Tensingit abikaasaga ja Rauda. Kunstirahvast pr. ja hr. Vommi, pr. Adamsoni, pr. Nortmanni, P. Arenit, Greenbergi, Luhteini, Reindorffi, näitlejat Tõnopat, Paul Seppa, kultuurfilmi dir. Peeli, Kigastet, produktsioonijuhti Martinit, hr. J. Jaaksoni, hr. Kopfi, hr. Künnapuud, hr. A. Linholmi, hr. J. Kallastet, suuremate ajalehtede esindajaid ja teisi seltskonnainimesi.


Uus Eesti 2.02.1937 lk 2
Pealinn sai moodsa kohviku.
„Kohvik Kultas“ avati teisipäeval. – Nägus sisustus ja tehniliselt hea sisseseade annavad uuele kohvikule euroopaliku taseme.
„Kohvik Kultas“ Tallinnas, Majaomanike panga hoones Vabadusplatsi ääres avati publikule teisipäeva lõunal kell 12. Pealinna publik sai seega juure uue mugava ja moodsa koha kooskäimisteks.
Kohvikukultuur, mis mujal Euroopas juba ammu surunud kõrtsikultuuri tahaplaanile, võtab meil järjest enam hoogu. Kohvikud on meie oludes, kus kitsad korterid teevad küllakutsumised või asjalikud kokkusaamised kodudes tülikaks ja kulukaks, kujunenud ka juba hädavajalisteks asutusteks.
„Kohvik Kultas“ on sisustatud otstarbekohaselt ja maitsekalt. Kohviku sisustuse kavandid on koostatud ühiselt arhitekt Lohki, kunstnik Peet Areni ja kohviku omaniku N. Kultase poolt. Sisustus on valmistatud Tartus Rehesaare ja Illisoni tööstustes, vaibad Jäneselt ja Tiedebergilt, terastoru-mööbel alumisel korral on Tallinna firmalt Borchardilt ja mööbliriie kangur Friedemannilt. Teise korra pika saal lõpus on lõigatud seina tumedasse tammepaneeli muinas-eesti motiivid. Lõiked on kunstnik Vommi töö.
Kohviku alumisel korral on nägus müügilett ja moodne terasmööbel. Teisel korral asub pikk ja avar saal koduse polstermööbliga mitmes stiilis. Üleni vaibaga kaetud põrand summutab sammudekaja ja võimaldab segamatult kuulata muusikat.
Märkima peab veel eeskujulikku ventilatsiooni. Esimest korda on meil avaliku lokaali ehitamisel tõsiselt hoolitsetud selle eest, et publik võiks hingata puhast õhku.
Kohviku ülemise korra akendest avaneb kaunis vaade Vabadusplatsile ja lõunapäike paistab akendest sisse kogu päeva. Peeglitega kaetud seinad annavad suurele kohvikusaalile, mis nii kui nii juba avar, veel justkui avarust ja suurust juurde.
Istekohti on uues kohvikus ümmarguselt 500. Moodne elektri- ja gaasiaparaatidega töötav köök võimaldab anda tunnis 2500 klaasi kohvi ja peale selle veel muid jooke. Uudsuseks serveeritakse ehtsat soome kohvi, mida saadab soome firma „Pauli“ eripakendites kohale.
Kohvikus on 25 ettekandjat ja nende „komanderiks“ ning kohviku ärijuhiks on kõigile Tallinna kohvikukülalistele tuntud pikamaajooksja Feliks Beldsinski.
Et kohvik saaks küllalt ajakohane, selleks tegi selle omanik N. Kultas hiljuti pikemaajalise õppereisi välismaale – moodsa kohvikutehnikaga tutvumiseks.
Esmaspäeva õhtuks oli kohvikuomanik kutsunud uusi ruume külastama kohvikurahvast kogu meie seltskonnast. Suur saal kogunes rahvast täis ja kultuurfilmi operaatorid jäädvustasid omaniku ülesandel külalistepere filmilindile.


Päevaleht 12.06.1937 lk 7
Suurkohviku ettekandjad rahvusriietesse
Alates esmaspäevast on Tallinna suurkohviku „Kultase“ ettekandjad riietatud Eesti rahvusriietesse. Kohviku juure on avatud nüüd soojade ilmade puhul ka lahtine vabaõhukohvik.
Uus Eesti 20.06.1937 lk 2
Kohvik „Kultase“ ettekandjad rahvariietes.
Kohvik „Kultase“ juhatus on oma teenijaskonna riietusega läbi viinud silmapaistva uuenduse. Rahvusliku omapära allakriipsutamiseks kannavad kohviku naisteenijad-ettekandjad nüüd eestipäraseid rahvusriideid, mis näeb välja maitsekas ja kena.
Riiete stiili ja väljatöötamise eest on hoolt kannud „Kodukäsitöö“. Aluseks on võetud Muhu rahvariie ja mustrid. Tänapäeval nõutava saleda joone esiletõstmiseks on rahvariiete põhitooni selles mõttes muudetud. Riietuse juurde kuuluvad mütsikesed on Muhu saare elanike kätetöö.
Kohvik „Kultase“ teenijaskonna rahvapärane joon on äratanud elavat tähelepanu kohviku tavaliste külaliste seas. Kuid veel suuremat huvi välisturistide hulgas.
Pildil: Kohvik „Kultase“ naisteenijad uues rahvapärases riietuses.


Vaba Maa 17.08.1937 lk 7
Hubert Aumere mängib kohvikus.
Mõni aeg tagasi tehti meie viiuldajale-internatsionaalile Hubert Aumerele ettepanek asuda teenistusse Soome suuremasse hotelli „Kämpi“. Soomlaste poolt pakutud palgatingimused olid võrdlemisi soodsad, kuid H. Aumere eelistas jääda kodumaale. Nüüd on kohvik „Kultase“ omaniku N. Kultase ja H. Aumere vahel tehtud lepe, mille kohaselt Hubert Aumere eilsest peale mängib nimetatud kohviku orkestris esimese viiuldajana. Hubert Aumere debüüt kohvikus oli tõmmanud kokku rohkesti muusikahuvilisi.


Film ja Elu 10.09.1937 lk 11
Kohvikukultus ja Tallinn
/.../ Rida suuri kohvikuid leiavad igapäev alates varase hommikuga kuni hiliste õhtutundideni rohket kasutamist. Muidugi on kujunenud ka Tallinna kohvikuile igale oma eriline külastajaskond. Nimetagem vaid suuremaid: „Kultas“ on perekam ja ka publikult mitmekesisem. Siin hommikupooliti on istumas peamiselt vabakutselised – kunsti- ja kirjanikrahvast, ajakirjanikke, advokaate ja ka üksikuid ärimehi. Enamiku külastajaist moodustavad aga muidugi naised, sest neid juba kord on maailmas rohkem kui mehi, ja aega on naistel ka alati enam käes kui meestel. Õhtupoolikuti on aga külastajate pere teine, siis tikub domineerima ametnikkond.
„Feischner“ oma üldloomult on märksa vaiksem. Siin on näha ärimehi sooritamas äritehinguid, enam aga on mitmesuguste mängude harrastajaid.
„Viru kohvik“ kuulub jälle ärimeestele, kellede hulgas on rohkesti ka muulasi. Õhtupoolikuti teatavail kellaaegil koguneb siia aga tantsuhimulist noorust, sest see on ainukene tantsukohvik, kui mitte arvestada „Marcelle’i“, milline on kujunenud „omaette maailmaks“.
„Corso“ domineeris Tallinnas palju aastaid. Tema hiilgeajal võis seal tõesti kohata head seltskonda nii eestlaste kui muulaste hulgast. „Kultase“ asutamisega on aga „Corso“ täht oma hiilguse kaotanud ja tema praeguse külastajaskonna moodustavad hea, kuid rahvusvaheline seltskond.


Päevaleht 15.09.1937 lk 5
Meisterviiuldajate vahetus „Kultases“
„Estonia“ kontsertmeister, viiulikunstnik Hugo Schütz, asub oma otsekohese töö kõrval kohvik „Kultase“ salongorkestrit juhatama ja mängib ühtlasi ka 1. viiulit. Senine „Kultase“ 1. viiuldaja Hubert Aumere-Anton siirdub pikemaks ajaks välismaale.
Kohvik „Kultase“ omanik on ostnud ära end. ringhäälingu salong-orkestri nootide kogu, kogusummas 2000 pala. Siiani pole ühelgi avalikul lõbustuskohal Eestis olnud nii suurt noodikogu.


Film ja Elu 10.12.1937 lk 2
Domino sai „Kultases“ peavarju.
Pärast „Corso“ sulgemist jäi pealinna domino-mängijate pere ilma „ulualuseta“ ja „klõbistajad“ olid sunnitud tegema väikese vaheaja oma meeliköitvale spordile. Nüüd on aga kohvik „Kultase“ alumisel korral hoolitsetud domino-mängu võimaluste eest ja vanad mängusõbrad on üksteist jälle leidnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar