teisipäev, 14. juuli 2015

Kesklinna maja ja moodne korter


Pealinna Teataja 7.07.1937 lk 3

Praktiline elamutüüp kesklinna
Mida peab sisaldama kesklinna maja


Iga majaomanikku, kes kavatseb südalinna ehk tsentrumi maja ehitada, tohiks see teema eriti huvitada, sest peab ju teadma, mida seesugune maja peaks sisaldama – missuguseid ja kui suuri ruume ning kortereid, milliste mõnusustega, missuguse väljaehitusega jne. Ühtlasi pole tähtsuseta ka maja välimus.
Küsimust tuleks vaadelda kahelt seisukohalt, sest meie linna tähtsamais keskusis leidub kahte tüüpi tänavaid: ärilise ilmega tänavad ja ärilise ilmeta, nii-öelda elumajade tänavad.
1. Ärilise ilmega tänavais osutub kõige praktilisemaks majaks see, mis sisaldab võimalikult suure arvu äriruume ja kauplusi, kuna nende eest siin saadakse suuremat üüri. Ülemistel majakordadel võivad asuda kontorid, milliste eest tavaliselt head üüri makstakse, muidugi tingimusel, et ruumid oleksid kõigiti mugavad ja tehniliselt laitmata ehitusega.
2. Niinimetatud „elumajade tänavais“, elamisrajoonides, kus pole ärilist liiklemist, kuid mis siiski päris tsentrumis asuvad, ent mõnesugustel kaalutlustel tõenäoliselt kunagi ärilise ilmega tänavaiks muutuda ei või, on soovitavam ehitada maju ilma äriruumideta, sest et sellise rajooni tänavais ei ole äriruumid madalate üüride tõttu tasuvad. Korterite eest vaiksetes tsentrumitänavais, isegi kui nad asuvad esimesel korral, makstakse meeleldi suuremat üüri.
Üldiselt kõneldes kesklinna praktilisemast majatüübist, peab mainima, et see vastaku nüüdisaja tehnika saavutustele. Majal olgu soodne ruumide asetus ning jaotus, põrandad, laed ja seinad soojad ning kõlakindlad, keskküte, soojaveevarustus, vannituba igas korteris, muidugi ka teenijatuba, sisseehitatud kapid j.m.s. – palju mugavusi, mille loetlemiseks siinkohal kuluks palju ruumi.
Maja väljaehitus ja viimistlus olgu parimad. Ei kõnelda siin mingist luksusest: nüüdsel suure korteripakkumise ja üldise ärilise võistluse ajajärgul ei saa ju ometi metlahi plaate, sissemüüritud vanne, parketti ja soojaveeseadet arvata eriliseks toreduseks – need kuuluvad iga kultuurinõuetele vastavalt ehitatud, linna tsentrumis asuva maja juure.
Võiks vahest tähendada, et mainitud ehitused ja seadeldised teevad maja kallimaks, – kuid võetagu arvesse, et selle-eest ka maja tulutoovus tunduvalt suureneb, kuna üürnik tihtipeale nõustub maksma väga head üürihinda, kui aga selle eest saaks maksimaalset komforti.
Iga hoone ehitatakse, tehes arvestusi paljudeks aastateks ette, ja sellepärast tuleks ehitus alati teostada võimalikult tehnika kõigi viimaste tippsaavutuste ja nõuete kohaselt, selleks et hoone aastakümnetegi möödumisel oleks ikka veel võistlusvõimeline.
Mis puutub korterite suurusse, siis võib selle kohta nii palju ütelda, et kõige nõuetavamad on praegusajal 4-, 3- ja 2-toalised korterid, kusjuures 2-toalised korterid olgu varustatud samade mugavustega kui 3- ja 4-toalised, omades sageli ka teenijatoa.
Kruntide kalliduse tõttu tuleb otstarbekaks tunnistada 4-, paremini veel 5-kordsete ja kõrgemategi majade ehitamine kesklinnas. Ka 4-kordses majas esineb juba lift vältimata tarvilikuna, kuna vanemas eas isikuile juba kolmandalegi korrale trepist käimine teeb raskusi.
Kahjuks kitsendab aga meie uus ehitusseadus ehitusvõimalusi hoone kõrguse suhtes.
Kõigi nende nõuete silmaspidamine sünniks kooskõlas üldiselt arhitektuuris maksvate esteetiliste nõuetega, mille eriline käsitlemine, kahjuks, ei mahu teema raamidesse. Igatahes ei vaja vist ka selle külje suur tähtsus siinkohal erilist allakriipsutamist.
Kokkuvõttes osutub kõige praktilisemaks kesklinna majatüübiks maja, mis vastab kõikidele nüüdisaja ehitustehnika ja -esteetika nõuetele, See on juhtmõte, kuna üksikasjad olenevad iga üksiku ehituse eritingimustest.

*  *  *

Uudisleht 27.03.1940 lk 2

Milline ta lõpuks on?
Pealinna eeskujulik korter


Keskmise väärtusega kortereid on Tallinnas kuni 500. – Elamiskultuuri tõstmise alal seisab ees hulk tööd

Tallinna väikekorterite üürinormide määrusega on määratud kindlaks ka keskmise väärtusega korteri omadused. Vastavate eeskirjade kohaselt keskmise väärtusega korteriks loetakse seesugune korter, mis asetseb korralikus majas, on soojapidavate seintega, omab esiku, eraldatud köögi, vesivarustuse, ahju soojaseinaküttega, valgendatud laed, küllaldase valgustuspinna, eraldatud ruumid, vajalised kõrvalruumid j.m. Seega keskmise korteri definitsioon leidis majaomanike ringidest rohkesti vastuvaidlusi, ning väideti, et seesuguseid kortereid olevat meil Tallinnas õige vähe, kuigi vastavad nõuded iseenesest ei sisalda midagi erakorralist.
Üüriseaduse plussidest-miinustest lähtudes pakuks huvi selgitada, milline oleks Tallinna korter, mis on varustatud meie oludes kõigi võimalike mugavustega.
Seinakapid.
Kõneldes arhitektidega, selgub, et kõige enam kannatavad meie moodsad korterid tarviliste kõrvalruumide puuduse all. Eeskujulikus korteris peab kindlasti olema esikus paar suuremat seina sisse ehitatud kappi kuhu oleks võimalik mahutada neid riideid, mida käesoleval aastaajal parajasti ei kanta, kui ka neid, mis on kasutamisel. Eriti mugavas korteris on esikuga seoses veel omaette garderoob. Edasi kuuluvad hädavajalike kõrvalruumide hulka tingimata kaks panipaika toiduainete hoiukohtadeks, üks neist peaks olema soe, teine külm panipaik. Mõningates ajakohastes korterites on ehitatud köögi käigu peale eraldi panipaik kohvrite j.m. selle sarnase panipaikadeks.
Teenija voodi seina sees
Moodsa korteri juure kuulub teenijatuba, mis on varustatud samasuguste kõrvalruumide ja panipaikadega nagu korter isegi. Teenijatubades on voodi sageli ehitatud seina sisse, samuti voodi alune ruum kasutatud jalanõude ja muude sellesarnase panipaikadeks.
Köögis on kindlasti olemas elektri- või gaasipliit. Kumb neist otstarbekohasem ja ökonoomsem selle üle vaidlevad asjatundjadki, küll aga on Tallinnas kortereid, kus olemas on mõlemad. Muidugi on sarnases korteris olemas ka soe ja külm jooksev vesi. Kraanialune kõikide mõeldavate mugavustega korteris on varustatud eriseadega söögiriistade pesemiseks, loputamiseks ja nõrgutamiseks, millise seade eest ka üürimääruses on ette nähtud kaks plusspunkti. Edasi peaks köögis olema triikimise laud. Mõningates korterites on pesemise ja triikimise jaoks hoopis eriruum, nii raiskavalt aga meil siiski ruumiga ringi käidud ei ole.
Peensused õhupuhastaja juures
Moodsates eluruumides peale avaruse, parkettpõrandate, võibolla ka mõningate eriotstarbeliste seinte sisse ehitatud kappide, on raske mingisuguseid erilisi mugavusi ette kujutada. Seinad muidugi on krohvitud või kaetud õlivärviga. Papiga kaetud seinad ei kuulu mugavasse korterisse.
Ventilatsioon on ala, millele meil tavaliselt eriti palju tähelepanu ei pühendata, ometi kuulub see aga eeskujulike korterite esmajärguliste nõuete hulka. Kõiki mõeldavaid nõudeid rahuldav ventilatsioon on varustatud esiteks filtriga, mis puhastab õhu tolmust, edasi käib õhk läbi kanalitest, mis selle soojendavad. Teine rida seesuguseid kanaleid peaks olema õhu äravoolu jaoks. Samuti on nõutav, et sarnased õhufiltrid peaksid olema iga ruumi tarvis omaette.
Külmad kõrvalruumid keldris
Valgustuse suhtes on mugavas korteris nõutav, et valgustuspunkte oleks küllaldaselt. Eluruumide aknad olgu päikese poole, kuna magamistoa aknad asetsegu vastu hommikut.
Meie oludes kuulub mugava korteri juure tingimata omaette vannituba. Kõrge elamiskultuuriga maades ei ole see aga ammugi enam ideaaliks. Soomes näiteks püütakse juba aastaid sellepoole, et iga elamu keldrikorral asuks – omaette saun.
Vähemtähtsatest mugavusseadetest olgu veel nimetatud vajalised külmad kõrvalruumid keldrites, eriseaded pühkmete ja jätete eemaldamiseks korteritest, verandad, palkonid, pesuköögis pesupesemise masin, elektriga töötav pesurull j.m.
Siiski ainult 500
Need on mugavusenõuded, millistega varustatud on vaid üksikud Tallinna korterid. Endastmõistetavalt ei käi säärased korterid ka mingisuguse üürinormi alla. Statistilistel andmetel korterid, mis vastaksid täiel määral üürimääruses loetletud keskmise väärtusega korterile, on Tallinnas tõesti ainult 500. See ei tarvitse aga tähendada seda, et keskmise väärtusega korteri nõuded tingimata oleksid liialdatud, küll aga on see tõenduseks, et meie elukorterite kultuuritase seisab veel küllalt madalal. Oma elamiskultuuri tõstmisel seisab meil ees tükk tõhusat ja pidevat tööd.

esmaspäev, 13. aprill 2015

1924 ja 1930 – „Oma Kodu“ („Ametniku Kodu“) ja „Kodu“ majad Viiralti/Pronksi/Gonsiori tn


Vaba Maa 2.08.1930 lk 2

„Oma Kodu" ühiselamu Politseiaial.
45 miljoniga 64 moodsat väikekorterit.
Korteriomanikkude ühing „Oma Kodu“ (end. „Ametnikkude Kodu“) võttis vastu 1. augustiks s.a. ehitusmeistrilt J. V. Jannseni tänava ääres uue kuuekordse 42 korteriga elumaja, mis osutub sama ühingu kuue aasta eest püstitatud 21 korteriga viiekordse elumaja teiseks tiivaks.
Kuna hoone esimene osa koos krundiga läks maksma sentides ümmarguselt 21 miljonit, tõuseb äsjavalminud osa hind 24 miljonile. Selle Tallinna oludes hiiglaelamu ülesehitus võimaldus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu tunduval kaastegevusel, kogusummas 27 miljoni ulatuses.
Selle 45-miljonilise 61 moodsa väikekorteriga telliskivist hoone projekti arkitekt Johansonilt teostas ehitusmeister Reinhold Treubeck täies ulatuses. Kolmetoaliste korterite põrandapind 67–104 rm., kahetoalistel 50–70 rm. Igas korteris klosett ja vannituba. Uues majaosas keskküte ja tõstetooli ruumid.
Linnavolikogus on vaieldud palju selle üle, kas teostada riiklise ehituslaenu varal linna sees, kus kättesaadav kanalisatsioon ja tänavaühendus, suuremaid ühiselumaju või jälle harrastada linna äärtel väikeelamuid. Vaielusalused tüübid on nüüd esitatud „Oma Kodu“ ja „Oma Kolde“ ehitustes, esimesel linna keskel Politseiaial, teisel Pelgulinnas.
Kui möödunud aasta suvel Tallinnas käsil oli viimane suurem riiklise ehituslaenu jaotuskava kinnitamine, siis linna ehituskomisjon hindas esitatud laenunõudmisi, arvesse võttes ehitise asukohta, tüüpi, suurust, hinda, soovitud laenu suurust ja ilmet ning korteri suurust, mõnususi ja üüri, järgmiselt: ehit. üh. „Oma Kodu“ (end. „Ametn. Kodu“) kõige esimesel kohal 277 punktiga ja teisel kohal ehit. üh. „Oma Kolle“ 225* p., ehit. üh. „Tare“ jäi 237 p. neljandale kohale.

/*õige on „Ametniku Kodu“ 277 punkti, „Oma Kolle“ 255 punkti, J. L. Jürgens 241 punkti, „Tare“ 237 punkti – Vaba Maa 22.06.1929 lk 10/

Pronksi 10 / Gonsiori 14 (algselt Jannseni 9 / 9a), ehitusühingu "Oma Kodu" (algselt a-ni 1932 "Ametniku Kodu") maja, valmis 1930, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

* * *

Kaja 10.03.1923 lk 6

Suuremate ehituste plaanide kinnitamine.
Viimasel linnavalitsuse istumisel kinnitati ehitusplaanid: väikekort. ehit. üh. „Kodu“ – neljakordse kivimaja ehituseks „politsei-aial“; ehit. üh. „Ametniku kodu“ – 4 kordne kivimaja sealsamas; H. Jaanus – 3kordne kivimaja Kopli uul. nr. 20-b; Vinogradovil – kauba- ja elumaja Pirita tee ääres; K. Donneril elumaja Veerenni ja Magasini uul. ja mitmed teised.


Vaba Maa 10.03.1923 lk 6

Uute majade ehitamisest korterikriisi lahendamiseks.
Eelseisev kevadine ehitushooaeg tõotab suurt elavust. Suurt tööd ehituskommisjonile ja linnavalitsusele annavad esitatud rohkearvuliste ehitusplaanide läbivaatamine ja kinnitamine, mille teostamisega lähemal ajal algust teha tahetakse. Õieti ei ole ehitustööd terve talve läbi Tallinnas soiku lastud jääda. Muuseas ehitatakse praegu riigitrükikoja hoonet, Scheeli panga majasid, Vanaviru kaelas ja suuremaid hooneid Pikal tänaval nr. 42. Sõjaväelaste ehitusühing „Unitas“ ehitab üles suure elumaja. Siis veel linna suur algkoolihoone Raua tänaval ja linna poolt ajutised elumajad Sitsi tänava ääres. Lähemal esmaspäeval kuulutatakse ehitusosakonna poolt välja kahe suurema linnateenijate ja õpetajate elumaja ehitus Raua ja Graniidi tänavate ääres. Need ehitused tulevad kogusummas 30 miljoni maksma ja tahetakse lähemaks sügiseks lõpule viia.
Suurte 4–5-kordsete majade ehitusplaanid Politseiaiale ehitamiseks kinnitas linnavalitsus eile ametnikkude ühingule „Ametnikkude kodu“ ja postiteenijate ehitusühingule „Kodu“. Nende hoonete ehitamisega peale algada tahetakse juba varasel kevadel.
Eelseisval suvel kavatsevad p. keskühisus „Estoonia“ ja põllumeesteselts suure 5–6-kordse maja ehitamisega algust teha Merepuiestee äärde, „Grand-Marina“ kõrvale. Siis tuleb ehitamisele veel Jaani koguduse vanadekodu hoone ja palju teisi ehitusi. Kõik need ehitused kavatsetakse lähema suve jooksul teostada, mis Tallinnale tulevaks talveks mõnisada korterit juurde annavad ja seega korterikriisi teravust lahendada aitavad.


Vaba Maa 14.08.1923 lk 6

Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu väikekorterite ehitamiseks
maksetakse linnakassast välja selle järele, kuidas ehitustööd edenevad, mille järele erikommisjon valvab. Tallinnale lubatud 90 miljoni margalisest ehituslaenust oli kuni eilseni umbes 58 miljoni marka välja maksetud.
Suuremaid summasid ehituslaenu on seni kätte saanud sõjaväelaste korterite ehitusühing „Unitas“ ja ka teised ehitusühingud.
„Ametnikkude kodu“ ja „Postiteenijate kodu“ majade ehitus Politseiaial ehitusmeister Treubecki poolt edenevad jõudsalt. Viiekordsetel majadel on üle kolme korra juba valmis. Esimesel majal tuleb 20 korterit ja läheb maksma üle 18 miljoni marga, teine maja umbes 12 korteriga läheb maksma 10 miljoni marga ümber. Lepingu järele ehitatakse need majad valmis 1. juuniks 1924. a. Raskusi teeb ehituse juures kehvade ametnikkude perele rahaküsimus, kes ühe kolmandiku ehituskuludeks oma käest kokku panema peavad, mis aga kerge ei ole.


Vaba Maa 14.08.1924 lk 7

Ühisjõul korterikitsikuse lahendusel.
Politseiaial uus suur elumaja 32 korteriga valmis saanud.
Suur-Tartu maanteed, eriti üle Politseiaia käijate pilku kütkestab nüüdsama valmis saanud suur hele-kollakas eluhoone. Nüüd, kus ehituse lõpule viimise järel hoone ümbrust varjavad plangud maha kistud ja uus nägus hoone täies ulatuses vaatlejale paistab, küsivad võhikud imetledes: mis kaunis hoone see on ja kelle omandus nimelt?
Vastus, et see suur elumaja Janseni tän. ääres on väikekorteritega ja üles ehitatud mitte kellegi muu, kui üürnikkude eneste algatusel ja ühisettevõttel, tohiks huvitada õige laialisi ringe, eriti praegusel ajajärgul, kus korterikriisi lahendusviiside üle nii palju pead murtakse.
Kõne all olev 31 sülda pikk viiekordne telliskividest eluhoone kuulub kahele väikekorterite ehitusosaühingule. Suur-Tartu mnt. poolne ots 10 sülla ulatuses – on ehitusühingu „Kodu“ päralt, kelle liikmeteks posti-telefoni ametnikud. Maja mahutus on 475 kantsülda, kümne korteriga, peale selle kojamehe korter pesuköögiga õuemajas. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 mk., oleks maja väärtus umbes 8 miljoni ehk 800.000 mk. korteri kohta. 50-aastase tähtajaga riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on ühing saanud 7 miljoni marga ümber. See oli selle tõttu võimalik, et ühing oli üks esimestest ehitama algajatest, millal ehituslaenu saamise tingimused veel võrdlemisi lahedamad olid.
Raskemates ainelistes tingimustes tuli aga ehitusühingul „Ametniku kodu“ oma elumaja ehitada, mis 21 sülda pikk ja 6 sülda lai, 21 korteriga. Üldine mahutus 1184 kantsülda. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 marka, oleks maja väärtus üle 20 miljoni. Krundi eest ja muid maksusid on tasutud üle miljoni marga. Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on saadud 15 miljoni ümber, kuna puudujääv 6 miljoni osanikkude eneste poolt tuleb nõutada, kes kuuluvad peaasjalikult riigi-omavalitsuse teenijate hulka.
Mõlema ühingu elumaja ehitus läks vähempakkumisel 17.000 m. ümber kantsüld tuntud kohal. suurehitaja R. Treubecki kätte ja nad kinnitavad rahulolles, et ehitustöö on toimitud eeskujuliku hoole ja asjatundlikkusega. Majade plaanide valmistajaks oli arhitekt Johanson, olles ühtlasi ehitustöö järelvaatajaks.
Postiametnikkude ühingu maja on keskküttega, „Ametniku kodu“ mitte; vannitoad teenijatoaga aga mõlemal ühingul, samuti elektrivalgustus. Puudub majadel veel ühendus linna veevärgiga ja elektrijaamaga. On käimas kibe töö mustavee kanalisatsiooni sisse viimiseks linna poolt, millele järgneb ühendamine puhtavee kaanaliga ja tänava sillutus. Janseni tänav ühineb S.-Tartu maanteega nr. 31–33 vahel, linna poeglaste algkoolimaja juures.
Korraga 32 uue elukorteri juuresoetamine teraval korterikriisi ajajärgul on tervitatud samm. On juure võidetud mitte üksi iseseisvad elukorterid, vaid suureneb ka üksikult üürile antavate tubade tagavara.


Vaba Maa 16.08.1924 lk 6

Korterikriisi tegelik lahendus.
Suure ühiselumaja pidulik vastuvõtmine.
Nüüdsama valmissaanud suur nägus elumaja Politseiaial Janseni tän. ääres oli neljapäeva õhtuks ilupuude ja lippude ehtes. Toimiti maja pidulikku vastuvõtmist ehitajameistrilt R. Treubeckilt selle omanikkude, väikekorterite ehitusühingute „Ametniku Kodu“ ja „Kodu“ poolt.
See 31 sülda pikk viiekordne 32 elukorteriga elumaja on üürnikkude eneste ühisettevõtte saavutus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu kaasabil. Nõnda siis oma kohast väljapaistev sündmus kohalise korterikriisi tegeliku lahenduse alal, mille tähtsust märkisid oma osavõtuga hr. siseminister, linnavalitsuse, ehituskomisjoni ja ajakirjanduse esitajad, ja mida nad kõik oma tervituskõnedes toonitasid. Ühemeelne otsus oli pärast ringkäiku uues majas, et see on üks kõigiti kordaläinud ehitustöödest meie elumajade alal, tänu asjatundlikule juhatusele, arhitekt Johansonile, eriti aga ehitajameister Treubeckile, kes on hoone paremini ehitanud, kui tööandjad seda soovidagi oskanud, nagu viimased ise tänumeelel kinnitasid. Tuletati pikas reas kõnedes meele muuseas ka eeskujuliku hoolega oma ülesande juures tegutsenud tööjuhatajaid ja töölisi, kelle käte all on üles kerkinud avar ja kaunis eluhoone mõnusaks peavarjuks ja koduks paljudele perekondadele.


Päevaleht 16.08.1924 lk 4

Ühisjõul ehitatud suuremad elumajad valmis.
Majad mahutavad 32 korterit ja maksavad kokku 30 milj. marka.
Kes on ilusal suvisel õhtul ehk ka päeval vaevaks võtnud linnamüüride vahelt natuke väljapoole jalutada, on märganud rea uusi ja nägusaid hooneid, mis tekkinud Veerenni ja Magasini uul. vahel, Pelgulinnas, politseiaial jne. Suurem osa neist uutest ehitustest on ehitusühingute omad, mis asutatud isikute poolt, kes terava korterikriisi all kannatavad ja kel omal või ka osaliselt võimas toetama võitlust korterikriisi lahendamise sihis.
Sarnase ehitusühingute süsteemi abil ehitatud kahte nägusamat elumaja võime heameelega vaadelda politseiaial, kus neil päivil valmis said postiteenijate ehitusühingu „Kodu“ ja riigi- ja omavalitsusteenijate ehitusüh. „Ametnikkude kodu“ majad.
Majade ehitamisele asumisel oli koos vähe kapitaali, kõigest natuke üle 10 tuhande m. Kuid liikmete osamaksuga ja riiklise ehituslaenu toetusel suudeti lõpule viia majade ehitamine, mille väärtus kokku ümmarguselt 30 milj. marka.
Üleeile õhtul toimetati majade pidulikku vastuvõtmist ehitajalt R. Treubeckilt, millest osa võtsid siseminister A. Rõuk, linnavalitsuse esitajad, kohalikkude ajalehtede esitajad j.t. Külalistele näidati mõlemaid maju.
Majad on viiekordsed ja mahutavad kokku 32 korterit, neist „Ametn. kodu“ maja 21 korteriga. Korterid on 3-toalised ühes köögi, vanni- ja teenijatoaga, elektrivalgustuse ja veevärgiga. Keldrikorral on pesuköök, puukuurid, kojamehe korter. Puie kandmist keldrist korteritesse ei ole, sest seda võib toimetada sellekohase liftiga. Toad on otstarbekohaselt ehitatud ja võimaldavad osa ruumide tarvitamist teistesse ruumidesse puutumata. Majad on kokku ehitatud ja avaldavad esiküljega head muljet. Majade plaani valmistas arh. Johanson ja ehitas laiemalt tuntud ehitusmeister R. Treubeck.
Ringkäigu järele majades oli ühine koosviibimine külalistele korraldatud. Ehitusühingu esimees hra Meerits tähendab omas kõnes selle heatahtlikkuse peale, millega linna- ja riigivalitsus kavatsusele vastu on tulnud. Siseminister tervitab püsivust, mille abil on ehitus teostatud. Ajalehtede esitajate nimel soovib meie toimetuse liige A. Karro majaehitajaile õnne uue kodu valmissaamisel. Järgneb veel rida kõnesid.


Kaja 16.08.1924 lk 5

Linn mitmekümne korteri poolest jälle rikkam.
Politsei-aial Janseni uulitsa ääres sai neil päevil valmis suurem kivist elumaja 32 korteriga. Maja on viiekordne ja kuulub kahele üürnikkude ühingule. Maja S. Tartu maantee poolne osa on ehitus-ühingu „Kodu“ oma, kus liikmeteks postiametnikud. Teise osa omanikuks on ehitusühing „Ametnikkude kodu“, kelle liikmeteks on samuti riigi- ja omavalitsuse-teenijad. Kogu hoone on umbes 30 miljoni maksma läinud, millest 22 miljoni riiklist ja kogukondlist laenu saadi. Puudujääva osa peavad ühingusse kuuluvad liikmed, kel igaühel oma korter nüüd pärisomanduseks ise muretsema.
Korterid on kõik kolmetoalised, selle juures köögi, vannitoa ja ühe väikese toakesega, mis tarbe korral teenija toaks võib olla. Peale selle on tubade jaotus nii läbi viidud, et ilma suurema tülinata ka kaasüürilisi võib pidada. Arvatavasti on paljud korteriomanikud sunnitud seda ka esialgu tegema, sest ametniku palga juures läheb uues majas elamine üksinda ikkagi liig koormavaks, kuna eravõlgade tasumine lähemate aastate jooksul peab sündima. Selle juures on veel riiklise ehituslaenu ja selle kustutus-protsendid iga aasta tasuda.
Kuna ühingu „Kodu“ poolne osa keskküttega, on „Ametnikkude kodu“ poolne osa ahjuküttega ehitatud. Üldiselt on kogu maja nii välis- kui ka seespidiselt korralikult ehitatud ja jätab vaatamisel kõige parema mulje. Ta on ühtlasi ka üheks kaunimaks hooneks Tallinnas, mis viimasel ajal püstitatud.
Maja on ehitatud ehitusmeistri Reinhold Treubeck’i poolt arhitekt Johansoni plaani järele.
Kuna maja ametlik vastuvõtmine hiljem on, oli neljapäeval tema pidulik vastuvõtmine ehitusmeistrilt, millest osa võtsid ka siseminister hra Rõuk, linnavalitsuse ja ajakirjanduse esitajad. Majaomanikkude ja ehitusmeistri poolt oli sel puhul ka ühine koosviibimine korraldatud, kus rohkesti tervitus-kõnesid peeti, milles ühe kui teise suurema vaeva nägija teeneid ehituse juures alla kriipsutati.

Vasakul Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja; paremal Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja. Valmisid 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla