teisipäev, 30. juuli 2013

Õnnetus ei hüüa tulles


1937, 1938 – Pärnu mnt 6

Uus Eesti 11.02.1937 lk 1
Tuli Urla pilvelõhkujas Tallinnas.
Süttis värvi- ja rohukauplus. Gaaside plahvatus purustas vaateakna.
Kolmapäeva õhtul tekkis tulekahju Tallinnas, Pärnu m. nr. 6 Urla majas, kus süttinud oli alumisel korral asuv „Estonafta“ õlide, rohu- ja värvikauplus. Peale õlide ja rohtude müüakse äris ka tselluloidist mänguesemeid, fotofilme ja muid asju. Tuldvõtva materjali rohkuse tõttu näis hädaoht olevat suur. Kaupluse suuremaks osanikuks on ETK.
Linna tuletõrje lendsalk pani tulele paaritunnise tööga piiri. Äriruum, sisseseade ja kaubad said tule, vee ja suitsu läbi tublisti kannatada. Kahjusumma suurus jäi esialgu selgumata, on aga üsna tunduv, võiks tõusta tublisti üle 1000 krooni.
Tuleõnnetuse põhjust asus juurdlema kriminaalpolitsei. Näib, et vististi tegemist on kellegi hooletusega.
Äriruum koosneb kahest ühendatud ruumist, millest üks asetseb käiguga Valli tänava poole, teine hoovi poole. Keskosas asub kassa, mille taga riietusruum. Nähtavasti viimasest ruumist tuli oligi lahti pääsenud. Seal hävinesid hoitavad riided täiesti. Selle ruumi kohale lae alla on ehitatud kontor, milles hävines osa dokumente ja pabereid.
Tulepesast üsna hulk maad eemal asetsevad tselluloidist mänguasjad lõid kuumusest kõrbema ja tekitasid gaasi, mis äkki plahvatas tugeva survega, nii et purustas hoovipoolse suure vaateakna kildudeks, paisates need klirinal vastu vastaspoolset seina. Plahvatus avastaski tulekahju äris. Akna purunemist märkas keskkütte tööline ja teatas loost kohe tuletõrjele. Pritsimeeste kohale jõudes oli kaupluseruum tihedalt suitsu täis.
Kustutajad suutsid ära hoida tule levingu õlidele, millede kustutamine oleks juba olnud raskem.
Kauplus oli õhtul suletud kella 6 ajal. Võimalik, et riieteruumi oli kellegi poolt heidetud hooletult põlev paberossiots, mis süütas riided või mõne muu eseme.
Peale tselluloidist kaupade hävines tules ka suurem tagavara kardamomi ja mõndagi muud hinnalist.
Uudisleht 11.02.1937 lk 3
Urla majas oli tuli
Tule tekkimise põhjusi uuritakse
Kolmapäeva õhtul kella ¼9 paiku puhkes tulekahju Pärnu maanteel nr. 6, Urla pilvelõhkujas asuvas o.-ü. „Estonahvta“ kaupluses, kus leidus suur hulk igasuguseid kergesti süttivaid aineid, nagu bensiini, õlisid, määrdeid jne.
Kiiresti kohale tõttanud linna tuletõrje lendsalgal õnnestus tulest võitu saada alles 1½-tunnise pingutava heitluse järele. Kustutustööst võtsid osa nii kesklinna kui ka Pelgulinna lendsalga mehed oma mootorpritsidega.
Tule ja vee läbi said tugevasti rikutud nii äri sisseseade kui ka kaubad. Üldine kahjusumma on praegu veel teadmata, kuid arvatakse, et see on kaunis suur, kuna rikutud kaubad olid kõik kõrgeväärtuslikud ja kallihinnalised. Kuna tulekahju puhkemise momendil ei viibinud äri ruumides ühtegi isikut, siis asus sündmust uurima kriminaalpolitsei.
„Estonahvta“ ruumid asuvad maja esimesel korral – see oli õnneks. Oleks nad asunud kõrgemal, oleks tuleoht olnud palju suurem ja ka kustutustööd raskendatud.


Uudisleht 2.03.1937 lk 11
Rohu- ja värvikauplus Tarvila

Urla maja äriruum nr. 4 (Passaazh)
4-20. märtsini tulekahju läbi kannatanud kaupade väljamüük

Suurte hinnaalandustega tulevad müügile oma- ja välismaa kosmeetika, parfümeeria, rohu ja värvi kaubad, foto, vanni, haigetalitus, maalri ja reisu tarbed, desinfektsiooni- ja maitseained, putukatõrje- ja puhastusvahendid jne.
Uudisleht 6.03.1937 lk 5

Odav väljamüük

Veebruari algul Urla maja elanikke nii kohutanud tulekahju kohta, mis tekkis rohu- ja värvikaupluses „Tarvila“, on uurimine lõpetatud. Tule tekkimise põhjuseks peetakse – kas elektri juhtmetest väljakaranud sädet või värnitsaga määrdinud töökitlist isesüttimist. Tulest, suitsust ja veest rikutud kaubad saavad, nagu kuuleme, lastud müügile suure hinnaalandusega. Kaubad eraldatakse eriruumi (sissekäik Urla maja Passaazhist) ja nende väljamüük algas 4-dal märtsil. Müügile tulevad rikutud pakendiga kosmeetika-, parfümeeria-, foto-, kummi-, haigetalituskaubad, köögi maitseained ja mitmesugused tarbeartiklid ning värvid ja lakid.

Uudisleht 28.12.1938 lk 3
Tuli Urla „pilvelõhkujas“
Moeäri „Eliidis“ süttisid kleidid. – Tulest teatati pritsimajja möödaminejate poolt
Täna hommikul  kella ½10 ajal süttus teadmata põhjustel põlema Urla majas asetsev moeäri „Eliit“. Kiires korras kohale jõudnud lendsalk kahe mootorpritsiga suutis tulele piiri panna, mistõttu hoiti ära tule edasilevik kõrvalasetsevatesse äridesse.
Tuld märgati juhuslikult möödaminevate inimeste poolt, kes sellest teatasid tuletõrjele, kuna äri omanik Helene Kivimets ise äris ei olnud. Ta jõudis pärale siis, kui tuletõrje juba kohal oli ja ärri sisse tungida püüdis. Eelmisel õhtul oli proua ärist lahkunud kella ½11 paigu õhtul, kusjuures ta omateada midagi kahtlast märganud polnud. Tule süttimise põhjused on täiesti selgusetud ja näivad salapärasena.
Tulest ja veest said rikutud terve hulk valmis ja pooleli olevaid kleite ja üks kahepoolega riidekapp, kuna samas olevad kolm õmblusmasinat said ainult pisut vee läbi kannatada. Äriomanikul puudub praegu veel ülevaade kahju kogusumma kohta.
Politsei poolt alustati kohapeal juurdlust tule tekkimise põhjuste selgitamiseks.
Hommikune tulikahi südalinnas oli kokku tõmmanud hulganisti inimesi, kelle eemaletõrjumiseks politseikordnikul oli tublisti tegemist. Paljud turukaubitsejad jätsid oma kraami saatusehooleks, kui nägid kahte punast tuletõrjeautot „pilvelõhkuja“ ette vuravat ja püüdsid koos tuletõrjega tungida põlevasse ärri. Loomulikult oldi sunnitud neid tagasi tõrjuma.
Kui tuletõrje oma töö teinud oli, ja avanes võimalus pilku ärri heita, pakkus see kaunis kahjatsemisväärset pilti. Õuepoolsed aknad olid voolikute veesurvel purustatud, toas asetsevad kolm õmblusmasinat olid paksu lubja ja krohvikorra all, kuna terve tuba oli täis paksu suitsu.
Keset tuba oli kahepoolega riidekapil põlenud eest ära uksed.
Põrandal lebas vees terve hulk kleite, millised nüüd olid muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuiks. Ühe laua all, põlenud ustega kapi lähedal, seisis petrooleumi pudel, mille vastu näisid huvi tundvat ametivõimud. Kuivõrd võiks oletada kuritahtlikkust, selle kohta ei saanud silmapilgul midagi kindlat öelda.
Ruum ise on mõneks ajaks muutunud täiesti kasutamiskõlbmatuks ja selle korrastamiseks tuleb enne hulk vaeva näha, et teda endisesse olekusse taas viia.

Pärnu mnt 6 (algselt Valli 10), Jaan Urla maja, valmis 1933, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


* * *

1937 – Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9

Rahvaleht 24.03.1937 lk 1
Pilvelõhkuja tõstetool kukkus alla.
Õnnetus V.-Karja ja Pärnu mnt. nurgal.
Teisipäeva lõunal äratas tururahva tähelepanu ragin, mis kostis linnaapteegi vastu Väike-Karja ja Pärnu mnt. nurgale ehitatava pilvelõhkuja juurest. Kuuldus, nagu oleks seal langenud kokku telinguid.
Midagi selletaolist oli seal tõepoolest juhtunud. Õnnetus polnud aga sugugi nii raskekujuline, kui seda eemalseisjad esimese ehmatusega arvasid. Oli langenud alla lifti tõstekast, mille abil seekord toimetati ülemistele kordadele põlevkivituhka. Kukkumise oli põhjustanud ühe kandepuu murdumine.
Tõstekasti ootamatu „allasõidu“ tagajärjel sai viga naistööline Marta Niinep, kes elab Liivamäe tän. nr. 31. Vigasaanu toimetati kohe erahaiglasse Narva maanteele. Arst otsustas, et naine on saanud tugevasti põrutada. Vigasaamine kuulub õnneks kergete liiki.
Politsei alustas juurdlust, kas juhtumil on täiesti tööõnnetuse iseloom või on tegemist hooletusega.
Uus Eesti 25.03.1937 lk 3
Pilvelõhkujalt kukkunud laua läbi vigastatul raske põrutus.
Teisipäeval Tallinnas, V. Karja t. ja Pärnu m. nurgal pilvelõhkuja ehitustöö juures seitsmendalt korralt alla kukkunud laua läbi vigastada saanud mööda kõnniteed sammuv juhuslik möödamineja Marta Niinep lamab ikka alles haigevoodis. Täiendavalt kuuleme, et vigasaanu on mööblitööstuse ja -äri „Mensa“ omanik. Kõrgelt langenud laud oli temal riivanud puusa, mille järelduseks on raskekujuline põrutus.

Uudisleht 11.09.1937 lk 8
Mitte ettevõtja, vaid insener
Ehitusettevõtjal Anton Reil oli jaoskonnakohtus kaks süüteo asja arutusel. Rei käes nimelt on „Elamo“ ehitustööd V. Karja ja Pärnu t. nurgal. Selle töö juures on kaks töölist – Marta Niinep ja Alice Soosaar – vigastada saanud.
Rei volinik adv. Lauba seletas, et vigastuste eest, mis tingitud ehitusmääruste rikkumisest, ei ole vastutav ehitusettevõtja, vaid insener, kes saanud linnavalitsuselt tunnistuse ehituse järelvalveks, käesoleval juhul on selleks ins. Sacharias.
Tunnistajana-eksperdina üle kuulatud linna ehitusinspektor Kask seletas, et käesoleval juhul tõepoolest on vastutav ins. Sacharias.
Kohtunik mõistis Rei mõlemas asjas õigeks ja määras ärakirjad kohtuistungi protokollidest saata 6. jaoskonna politseikomissarile ins. Sachariase vastutusele võtmiseks.

Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9, OÜ Elamu (üks osanikke Majaomanike Krediitpank) maja, "arstide maja", valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

* * *

1937 – Pärnu mnt 27 / Sakala 50
 

dea.nlib.ee
Päevaleht 3.07.1937 lk 1
Kolm töölist jäi mulla alla
Raske õnnetus Sakala ja Pärnu maantee nurgal ehitatava maja ehitustöödel
Üks surma, teine raskemalt, kolmas kergemalt vigastada
Eile pärast lõunat kella 4 paigu suure vihmavalingu järel juhtus Pärnu maantee ja Sakala tänava nurgal ehitatava maja ehitustööde juures raske õnnetus, mis nõudis ohvriks ühe töölise elu ning vigastas kaht töölist raskesti. Õnnetus juhtus töö juures, kus vundamendi väljakaevamisel mullakiht mattis enese alla kolm töölist, kellest üks, Karl Sõõrd, elukoht Aafrika tän. 5-5, sai surma, kuna töölised Johannes Pontus ja Eduard Luhajõe raskete vigastustega viidi haiglasse.
Õnnetus, mis nõudis raskeid ohvreid, juhtus pärast suurt vihmavalingut, kus Sakala ja Pärnu maantee nurgal käisid ärimees Itskovitschile ehitatava maja ehitustööd.
Maapind, kus maja ehitatakse on pehme ja liivane, mistõttu kaevatakse sügavat kraavi, mis kindlustatakse õnnetuste vältimiseks titsidega ja puuvoodriga. Pärast vihmavalingut märkas tööde vastutav juhataja Albert Kracht, et vesi on õõnestanud kaitsetugede aluseid, mistõttu ta kamandas mehed kraavist välja. Kümmekond töölist tuligi välja ja seejärel asuti uuesti mullakraavi kindlustamisele. Puutöölised Sõõrd, Pontus ja Luhajõe asusid uue voodri panemisele. Mehed laskusid kraavi ja otse rippuva perve alla. Kui nad hakkasid kinnitama voodrilaudu, hakkas muld alla varisema ja mattis kolm meest üleni enda alla. Õnnetus jahmatas alul kohalviibijaid. Kuid kohe asuti õnnetute päästmisele. Minuti paari pärast õnnestus mehi mulla alt välja päästa. Kohe kutsuti kohale tuletõrje lendsalk, Punase Risti auto ja keskhaiglast arst hapniku-aparaadiga.
Veerandtunnise töö järele saadi mehed mulla alt kätte, kus selgus, et töölisel Karl Sõõrdil oli mullakiht surunud tal käes olevad lauad niivõrd tugevasti vastu rinda, et ta suri meelemärkusele tulemata kolmveerand tunni pärast keskhaiglas. Sõõrd oli 29-aastane, poissmees. Kuna õnnetult surnud töölisel pole lähedasi sugulasi, siis ehituse ettevõtja Mihkel Kase kontor võtab matusekorraldamise oma peale.
Vigastatuist Joh. Pontusel on murdunud vaagnaluu, missugune vigastus on õige raske ja nõuab pikaajalist ravi. Ed. Luhajõe vigastused on kergemad, kuna ta lasti pärast arstlikku kontrolli kodusele ravimisele.
Praegu toimetavad ametivõimud õnnetuskohal juurdlust, kuhu on kutsutud ka ehituseksperdid, kes selgitavad, kas oli küllaldaselt võetud tarvitusele ettevaatuse-abinõusid õnnetuse vältimiseks. Nagu kohalolijad seletavad, on juhataja A. Krachti ettevaatlikkusest, kus ta suurema hulga mehi kraavist välja kutsus, ära hoitud õnnetus, mis oleks võinud palju ohvriterikkamaks kujuneda.
dea.nlib.ee

Vaba Maa 3.07.1937 lk 1
3 töölist jäi mullalademe alla.
Üks sai surma, teine raskesti vigastatud. – Õnnetuse põhjustas kindlustamata muldsein.
Eile kella nelja paiku pärast lõunat varises Pärnu maantee ja Sakala tänava nurgal ärimees Itskovitschi maja ehitustöödel vundamendi rajamisel järsk muldsein umbes 5 meetri pikkuselt kolmele töölisele peale. Üks tööline sai surmavalt ja teine raskelt vigastada, kuna kolmas pääsis kergema üldise põrutusega. Surma sai Kaarel Sõerd, kes elas Vabriku tänaval 5-5. Raskesti vigastada Johannes Pontus, elukoht Liivalaia 75-2. Kergemate vigastustega pääsis Eduard Luhajõe, elukoht Tina 3-2.
Ärimees Itskovitschi maja ehitustööd toimusid ettevõtja ins. Mihkel Kase ettevõttel ja ins. Tshernovi juhtimisel ja vastutusel. Eile pärast lõunat olid vundamendi kraavi süvendustööd arenenud nii kaugele, et osa vundamenti Pärnu maantee poolsel küljel oli juba osaliselt valmis. Müürseppade töö lähenes maja küljele, mis on umbes ristloodis Sakala tänavaga. Vundamendikraavi sügavus oli 3 ja pool meetrit.
Kraavis töötajad märkasid pragude tekkimist kerges täidetud maas.
Õnnetuse kohal töötas kümmekond töölist, kes oleksid kõik jäänud langeva mulla alla, kui mitte juhuslikult poleks töölised lahkunud õnnetuse kohalt. Nimelt oli vajuda ähvardava kalda kindlustamiseks kutsutud kohale puusepad, kes pidid uute tugedega kindlustama järsku muldseina sissevajumise vastu. Endiste lühemate ja puudulikkude tugede kindlustamisel ja nende osalisel äravõtmisel langes järsku kallas sisse ja mattis enese alla neljast kohalviibivast töölisest kolm.
Ühel töölisel õnnestus viimasel silmapilgul hüpata kõrvale.
Surmasaanud K. Sõerd jäi üleni mulla alla, kuna tema kaaslastel Pontusel ja Luhajõel jäid pead mulla alt välja. Kohe alarmeeriti telefoniteel tuletõrje lendsalk, kes kohale jõudes kaastööliste abil asusid allajäänuid välja kaevama. Umbes veerandtunnilise töö järele saadi õnnetud kätte ja viidi autodes linna keskhaiglasse.
Raskesti vigastatud Sõerd toodi meelemärkuseta olekus haiglasse kell 17.20; ta suri pool tundi hiljem meelemärkusele tulemata.
Sõerd oli 33 a. vana. Surma põhjuseks oli rinnakorvi ja kopsu raske vigastus ning sisemine verejooks. Sõerd oli kaastööliste jutustuse järele alles hiljuti asunud Tallinna elama.
Raskesti sai vigastada langeva mulla all J. Pontus, kes toodi meelemärkusel olles haiglasse, kuid tal arvati olevat ristluu murre. Ka parem reis näis olevat puusaliikmest välja väänatud. Vigastatu seisukord on raske, kuid otsest surmaohtu pole. Kolmas vigastatu Ed. Luhajõe sai üldise kergemat laadi kehapõrutuse ja suutis haiglast omal jalal lahkuda.
Õnnetuse põhjustas juuresolijate arvates pehme vesiliiva ärajooksmine, mille tõttu tekkis järsus seinas õõnsus ja muldsein langes raskuse tõttu sisse. Viimsel hetkel ettevõetud kindlustustööd ei aidanud enam.
Õnnetuse tõttu tekkis töödel vaheaeg. Tööd jatkatakse hädaohtlikul kohal pärast hoolikamat kindlustamist.

Pärnu mnt 27 / Sakala 50, Haja (Hae) Itskovitši (ärimees Gedali Itskovitši abikaasa) maja, valmis 1938, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 27 / Sakala 50, Haja (Hae) Itskovitši maja, valmis 1938, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

* * *

1937 – Uus 22
 
Vaba Maa 7.10.1937 lk 1
Tööline kukkus surnuks.
Õnnetus Uus tän. nr. 22 maja ehitustöö juures.
Neljapäeva kella ½12 ajal päeval kukkus Tallinnas Uus tän. nr. 22 ehituseloleva maja juures maja kolmandalt korralt välispoolselt talalt alla naabermaja katusele ja sai silmapilkselt surma krohvija Karl Uusner, 63 aastat vana, elukoht Tallinnas, Roopa tänaval nr. 7.
Kuidas õnnetus juhtus ja millest see tingitud oli, selle kohta puudusid esialgu lähemad teated, sest ükski Uusneri töökaaslastest kukkumist pealt ei näinud, kuigi Uusneri kõrval samal talasil töötas veel teine krohvija. Surmasaanu oli vallaline.
Talasid, millest tööline surnuks kukkus, olid ehitatud kastitaoliselt, s.o. kaitseservadega, nagu seda tavaliselt kasutavad maalritöölised välistööde juures, ja oli nööride abil kinnitatud maja katuse külge. Nimetatud maja ehitustööde ettevõtjaks on tuntud ehitusettevõtja Rei.
Sündmust asus selgitama kriminaalpolitsei.
Päevaleht 7.10.1937 lk 1
Tööline kukkus surnuks
Täna hommikul kella ½12 paigu kukkus Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures redelilt alla ja sai silmapilkselt surma tööline-krohvija Karl Uusner. Mis raske õnnetuse põhjustas, pole esialgselt selgunud. Laip toimetati linna lahkamiskambrisse.
Nimetatud maja ehitab korteriühing, kuhu kuuluvad mõned pealinna arstid ja advokaadid. Arvatakse, et Uusner lihtsalt komistas redelil ja kuna ta peaga ees kukkus tänavakividele, oli ka surm silmapilkne. Sündmuskohale kutsuti ka Punase Risti auto, kuna aga mees juba oli surnud, kasutati seda laiba transporteerimiseks kahkamiskambrisse.
dea.nlib.ee
Päevaleht 8.10.1937 lk 3
Ehitustöölise surmaga lõppenud kukkumine
Teatavasti kukkus eile Uus tän. nr. 22 asetseva maja ehitustööde juures alla ja sai silmapilkselt surma ehitustööline Karl Uusner. Nagu selgunud, põhjustas õnnetuse mehe ettevaatamatus.
Ühenduses selle õnnetusega palutakse meid Punase Risti poolt teatada, et laip ei toimetatud lahkamiskambrisse mitte nende autos, vaid seda korraldas politsei. Punane Rist vedavat oma autos vaid haigeid.
Pildil – Uusneri laiba ärakandmine sündmuskohalt. Ülal on näha teine tööline, kelle kõrvalt Uusner kukkus alla.


Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla
Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

* * *

1937 – Sakala 12 (end. Sakala 36)
 

dea.nlib.ee
Päevaleht 7.12.1937 lk 1
Neli tuleõnnetust Tallinnas
Sakala tänaval tekkis tuli kuuekordses kivimajas. – Kappeli tänaval süttis puumaja, asetades hädaohtu kogu kvartaali. – Laial tänaval leegitses maja põrand ja Viru tänaval tahm korstnas
Esmaspäeval tekkis Tallinnas neli tuleõnnetust. Kaks neist olid üsna tõsised ja ähvardasid paisuda suureks, kuna ülejäänud olid vähema ulatusega. Kõige suuremat kahju tekitasid leegid Sakala tän. nr. 36 asetsevas kivimajas, kus süttis põlema kuuendal korral olev Karl Maaste kahetoaline korter. Veel tõsisem hädaoht tekkis Kappeli tänaval. Seal vallutasid leegid nr. 10 asetseva maja, ähvardades paisumisel kogu puumajade kvartaali. Tuletõrje kiire abi tõttu suudeti aga leegid sumbutada ja hädaoht likvideerida. Kolmas tulekahju tekkis Lai tän. nr. 20 asetsevas majas, kuna neljandaks oli tahma põlemine Viru tän. nr. 4 asetseva maja korstnas.
Sakala tän. nr. 36 asetsevas majas tekkis tulekahju lõuna paigu. Korteriomanikku sel ajal kodus ei olnud, mispärast ka õnnetust märgati alles siis, kui suits juba korterist hakkas tungima välja. Asjast teatati viibimata linna tuletõrje lendsalgale, kes arvestades tõsist hädaohtu, sõitis kohale nelja autopritsiga.
Tuletõrjujate kohale jõudmisel selgus, et Maaste korteris põlesid vahesein, põrand ja lagi. Leekides oli täiel määral kõrbenud ka kogu korteri sisustus, millest tekkinud kahju Maaste hindab 2000 kr. Umbes niisama suur on majaomaniku Julius Ruusa kahjusumma, kuna leegid põranda, lae ning vaheseina olid täiesti söestanud.
Lendsalk suutis leegid kustutada üsna lühikese aja jooksul, mistõttu ka tuleõnnetus maja teiste elanike hulgas ei tekitanud mingisugust paanikat.
Samal ajal, kui lendsalk oli ametis Sakala tänava tuleõnnetuse likvideerimisega, teatati pritsimajja, et leegid on puhkenud ka Kappeli tän. nr. 10 asetsevas majas. Pritsimajast anti teade raadioteel kohe edasi Sakala tänaval olevatele autopritsidele, millest üks kohe kihutas likvideerima uut hädaohtu.
Kappeli tän. nr. 10 asetsev maja on ühekordne puust ehitus. Leegid olid tekkinud Meeta Piigerti korteris pliidi alt väljakukkunud tulest, mis oli sattunud kergesti süttivasse laastu- ja puuprahti. Tuletõrje kohalejõudmisel olid leegid juba vallutanud kogu korteri ja tunginud ka pööningule. Esimesena kohale jõudnud autopritsile abiks tulnud pritsidega suudeti aga maja siiski hävimisest päästa ja ühes sellega hoida ära ka tule levimist teistele läheduses olevatele puumajadele.
Kui suur on Kappeli tänava tuleõnnetusel tekkinud kahju, pole esialgselt teada. Arvatavasti ei tõuse see aga üle 2000 kr., kuna osa korteris olevast varandusest suudeti päästa ja enamus sellest summast langeb tule hävitustööle maja kallal.
Lai tän. nr. 20 asetsevas adv. Erbe majas tekkis tulekahju eile hommikul. Eelmisel õhtul oli ahju kütmisel tulesäde kuidagi sattunud maja alumise korra põrandalaudade vahele, kus oli hakanud hõõguma ja lõpuks süüdanud põlema põranda. Tuld märkas hommikul kraamija, mille järele asjast kohe teatati linna tuletõrje lendsalgale. Viimane likvideeris tuleohu suurema vaevata. Majaomanik nimetamisväärset kahju ei saanud.
Viru tän. nr. 4 asetsevas Gutkini maja korstnas tekkis eile õhtupoolikul tahmapõlemine. Ka sinna kutsuti välja lendsalk, kuid tegevusse sellel polnud tarvis astuda, kuna leegid ise varsti kustusid.

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 12 (algselt Sakala 36), Johannes ja Julius Ruuse maja, valmis 1937, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla


* * *

1938 – Raua 25 (end. Raua 31)
 

dea.nlib.ee
Rahvaleht 22.03.1938 lk 5
MAJA, KUHU VISATI KÄSIGRANAAT. Öösel vastu esmaspäeva visati Raua tän. nr. 31 majja läbi akna käsigranaat. Sellise omapärase kuriteo pani toime Alfons Lille, kes tahtis temast lahus elavale naisele kätte maksta. Mees arvas, et naine ööbib oma õe lesknaise Rosalie Masterovi korteris, kuhu A. Lille granaadi heitiski. Tema naist polnud aga seal. Täiesti ilmsüütult sai selle kättemaksuakti läbi kannatada Rosalie Masterov. Toas lõhkenud käsigranaat tekitas ta näole, kaelale ja kehale kümmekond haava. Õnnekombel ükski neist ei ole raske ja juba paarinädalase ravi järele võib naine haiglast välja tulla. Raskemast õnnetusest päästis naise asjaolu, et ta enne plahvatust oli akna juurest, kus asusid voodid, eemale läinud. Kuriteo kordasaatja A. Lille mõistis endale ise kohut sõjaväe vintpüssiga. Ta laip leiti öösel Kaarli kalmistu lähedalt. – Pildil maja, mille aknast (X) heideti sisse hukatustkülvav granaat.

Raua 25 (algselt Raua 31), Vassili Käo ja Guri Gilevici maja (1938 ostsid Gustav, Alfred ja Elfriede Normet (Normann)), arhitekt Anton Soans. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Raua 25 (algselt Raua 31), Vassili Käo ja Guri Gilevici maja (1938 ostsid Gustav, Alfred ja Elfriede Normet (Normann)), arhitekt Anton Soans. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


* * *

1939 - Kopli 8

Uudisleht 25.09.1939 lk 5
Kino „Diana“ lagi langes filmivaatajatele kaela
Ainulaadne õnnetus juhtus laupäeva õhtul Tallinnas asuvas kino "Dianas“, kus etenduse ajal langes laest alla nelja ruutmeetri suurune, 1,7 sentimeetri paksune krohvilahmakas. Sealjuures said vigastada kaks inimest: keegi meeskodanik ja kooliõpilane Kulla Puusepp, kelle elukoht V. Kalamaja tänaval 16-4.
Kuna esimese vigastused osutusid kergemaiks, selgus, et keskhaiglasse toimetatud tütarlapsele on kõrgelt allalangenud rasked krohvitükid tekitanud pähe kolm suurt haava.
Politsei sulges kino kuni hädaohu kõrvaldamiseni.
Nagu seletab kino omanik, ei pea ta ennast õnnetuse eest vastutavaks, vaid see langevat täiesti inseneri arvele, kes kinohoone ehitamisel polevat nähtavasti küllalt valvanud krohvisegu kõlbulikkuse järele. Praegu käib kinosaalis remont, ja selle lõppedes olevat võimalik etendusteandmist jätkata juba käesoleval nädalal.
Päevaleht 26.09.1939 lk 6
Kino lagi kukkus etenduse ajal alla
85-est filmivaatajast 2 vigastatud
Pühapäeval kella 6 paigu õhtul juhtus Kopli tän. 8 asetsevas kinoteater „Dianas“ filmietenduse ajal omapärane õnnetus. Nimelt langes kinoteatri laest alla 2,5X2 ruutmeetri suurune krohvitükk, vigastades kinokülastajaid – Vana-Kalamaja 16-4 elutsevat kooliõpilast Kulla Puuseppa ja kedagi meesisikut, kes toimetati Punase Risti autol haiglasse. Allalangenud krohvitükid tekitasid tütarlapsele pähe 3 haava, kuna tundmata meesisik hoobi tagajärjel kaotas meelemärkuse.
Õnnetuse ajal kinos viibis 85 inimest. Et krohvi allalangemine tekkis varsti pärast seansi algust, kus filmivaatajaid oli veel vähe ja needki suuremas enamuses istusid teistel kohtadel, siis jäi suurem õnnetus tulemata.
Eile käis õnnetuspaigal komisjon selgitamas õnnetust põhjustanud asjaolu. Selgus, et lae krohv on tehtud teise raudbetoon-lae alla, mistõttu ei ole krohv ka laega küllaldaselt seotud ja krohvikorra vahele on tekkinud õhuruum. Vana lae ebatasasuste kõrvaldamiseks on krohv mitmesuguse paksusega. Krohv on kohati praegugi lahtine, mistõttu see tuleb kõik kõrvaldada, et vältida edaspidiseid õnnetusi.
Politsei korraldusel suleti kino, kuni kõrvaldatakse puudused.

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla
Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

laupäev, 27. juuli 2013

1940 - Ehitustegevus on tagasihoidlik


dea.nlib.ee
Uudisleht 28.05.1940 lk 5
Ehitustegevus on tagasihoidlik
Mida Tallinnas tänavu ehitatakse ja kavatsetakse ehitada
Suuremaid ehitusi lükatakse edasi. – Raskusi remontidega
Ringkäik ehitavas Tallinnas ehituspäeval
 
Ehitushooaeg peaks olema õieti juba alanud. Ehitustegevus käesoleval aastal pole aga arenenud kaugeltki sellisesse hoogu, nagu oleme seda harjunud nägema viimastel aastatel sel ajal. Takistused, mida ennustati praegustes olukordades ehitustegevusele mõjuvat pidurdavalt, on oma mõju avaldanud, ja näib, et tänavu ehitustöö tasemelt kujuneb paratamatult eelmistest aastatest allpool seisvaks.
 
Vähe uusi projekte
Linna ehitusosakonna juhataja ins. J. Konno märgib, et uusi ehitusprojekte on talve jooksul esitatud kinnitamiseks võrdlemisi vähe. Suuremate ehituste projekte on sel aastal kinnitatud ainult paar. Elavalt jatkatakse aga pooleliolevaid ehitusi.
Ehitustingimuste suhtes käesolev aasta peaks olema soodsam kui mitu varemat, sest stabiliseerunud on olukord ehitusmaterjalideturul ning ka ehitus-oskustöölisi on saada küllaldasel arvul.
Ehitusasjanduse ühingu juhatusliige ins. A. Grauen on optimistlik maa ehitustegevuse suhtes. Maa peab ehitama ja ehitab; seal puuduvad mitmed need kammitsad, mis pidurdavad praegu ehitustegevust linnades.
 
Mida ehitatakse
Millised suuremad ehitustööd on Tallinnas praegu käsil?
Ehitatakse kaht suuremat koolihoonet: Narva maanteel Riikliku Inglise Kolledshi, Pärnu maanteel tehnikumi maja. Sadamas kerkib külmutushoone. Keskhaigla haavaosakonna hoones on lõpetamisel sisemised tööd.
Politseiaial rajatakse alusmüüre tulevasele ringhäälinguhoonele. Lähemal ajal jatkuvad tööd Ohvitseride Keskkogu maja juures. Kaarli koguduse uus maja peab lepingu kohaselt 1. septembriks k.a. valmima ja arvatavasti selleks ajaks jõuab ettevõtja tööga ka lõpule. Gonsiori-Kuhlbarsi tän. nurgal saab varsti valmis ka kaks korteriühingute maja.
Ehitustest, milledega lähemal ajal kavatsetakse algust teha, on suurem Eesti Tööliste Kindlustusühingu hoone Narva maanteel. Selle ammu plaanitsetud ehituse projekt on nüüd kinnitatud; ehitus tuleb 5-kordne, moodsa välimusega. Narva maantee rajoonis alustab suuremat ümberehitust ka üks sealseid tööstusi. Edasi on kinnitatud A. Matto 4-kordse ehituse projekt Tatari tänaval. E. Adamsil on planeerimisel 5-kordne ehitus Pärnu maanteele. Uus hoone kerkib loodetavasti tänavu veel Narva mnt. ja Kreutzwaldi tänava nurgale.
Ulatuslikumaks ehitustööks on a.-s. „Betoni“ poolt teostatav uue aedlinna rajamine Koplis, milline töö lõpetatakse sügiseks.
 
Äärelinna ehitajate mured
Linnaäärtes, kus ehitustöö hoog harilikult on olnud kõige suurem, on ehitamine tänavu eriti tagasihoidlik. Härjapea tänaval, Pelgulinnas, kust linn viimastel aastatel andis välja hulga ehituskrunte, seisab mitu ehitust pooleli. Uusi ehitusi on alustatud vaid üks. 8 Hiiumaa meest on saarelt asunud pealinna ja ehitavad nüüd omale ühist peavarju. Paldiski mnt. – Lille tän. – Endla tän. vahelisel maa-alal, kus samuti tükeldati krunte, on käimas üksikuid ehitusi, samuti Ülemiste rajoonis, Luite-Leete j.t. tänavail. Kopli-Erika tän. kruntidel, kus sel aastal oodati ehitustegevuse puhkemist, pole uusi ehitusi.
Ka Lasnamägi on ehitustegevuse poolest vaikne. Majaomanik kaebab, et ka remontidega olevat raskusi. Ehitustarved olevat kallinenud, isegi värnits, näiteks, kahekordses hinnas. Majaomanik olevat plaanitsenud sel aastal oma maja ühendamist Lasnamäele viidud puhtaveetorustikuga. Nüüd aga kalkuleerinud, et miinused, mille võrra vee puudumine vähendab üüri, olevat odavamad kui vee majja toomine. Vesi jääb seepärast majja toomata, kuni ajad lahedamaks muutuvad.
 
Linna ehituskavad
Ehitustegevuse üldist taset aitab veidi tõsta linna ehitustegevus. Linna ehituskavas on mitu uut suuremat ehitustööd; samuti jatkatakse pooleliolevaid.
Nõnda alustatakse tänavu uue maja ehitamisega keskhaigla sünnitus-günekoloogia osakonnale. Endise „pakkhausi“ asemele, mis elanikest vabastatud, kerkib samuti uus hoone. Koplis algab koolimaja ehitamine. Jatkatakse kahe lasterohkete perekondade elumaja ehitamist Pelgulinnas, ning samuti Pelgulinna püstitatakse uus hoone lastekodule.
Juurdeehitusi olemasolevatele hoonetele teostavad elektrijaam ja tramm. Gaasivabriku uue hoone ehitamine lükati edasi, ning lahendamata tulevikuküsimus on ikka veel – uus raekoda.
 
Minevik, mis ei kao
Ringkäigul ehitavas Tallinnas ei puutu silma aga mitte ainult ehitatud ja ehitatavad uued ehitused, vaid ka – need, mis oma aja juba ammu peaks olema üle elanud. Eriti omapärane segu Tallinna ehituste tulevikust, olevikust ja minevikust on ses mõttes Kompassi rajoon, kus nägusate uute ehituste kõrval lömitavad sammeldunud katustega, „antiiksete“ rõdudega ja viltu vajunud hütid.
Samas „eliit-ehitusrajoonis“ Jakobsoni tänaval on omapärane ehitus jällegi moodsate majade naabruses, mille kohta ümbruse elanikud kõnelevad, et see valjumate tuulepuhangute ajal ähvardab kokku variseda. Maja on pooleldi elanikest tühi ja majaomanik ähvardavat uksed-aknad laudadega kinni lüüa, sest üüriseadus olevat maja tulu löönud kulusid mittekatvale tasemele... Ehituse peremeheks on üks majaomanike huvide kaitsja linnavolikogus.
Kopli tän. alguses on terve hulk ehitusi, millised linnavalitsus on kannud varemeiks muutunud ja lammutamisele määratud ehituste nimekirja. Nende „varemete“ lammutamiseni pole aga seni jõutud. Ühes neist hoonetest toimus hiljuti koertenäitus. Vabriku tän. alguses on jällegi rida „tondilosse“, millede elanikke paluti korterid vabastada juba möödunud suvel.
Ehitamist ja kohendamist oleks vanas Tallinnas veel küll!


* * *
Paarismaja Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (eespool), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt Eugen Sacharias; ja Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54) (tagapool), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kaarli puiestee 10 / Toompuiestee 4, Kaarli kiriku kogudusemaja, valmis 1940, arhitekt Artur Perna(?).
Foto: 24.04.2013, R. Vaikla


* * *
Narva maanteele jäid ehitamata mitmed vahetult enne sõja puhkemist ja Eesti Vabariigi okupeerimist kavandatud majad, näiteks ETK „ühistegevushoone“ (tolleaegse aadressiga Narva mnt 27), Haim Karschensteini maja (tolleaegse aadressiga Narva mnt 55), kindlustusseltsi Eesti-Lloyd maja (tolleaegse aadressiga Narva mnt 10), korteriühingu Hoone maja (tolleaegse aadressiga Narva mnt 14) ja Eesti Tööliste Kindlustusühingu suur maja (tolleaegse aadressiga Narva mnt 13).

Uus Eesti 17.01.1939 lk 3 ja 8
Ehitustegevus kandub Narva maanteele.
Tänavu algab seal rea uute majade ehitamine. – Kaheksakordne „pilvelõhkuja“ Pronksi tänava nurgale.
„Eesti Lloyd“ ja Eestimaa Tööliste Kinnitusühisus hakkavad ehitama.
Narva maanteel ei ole uute majade ehitamine tahtnud seni kuidagi hoogu võtta. Samal ajal kui teistel kesklinna liiklemiselavamatel tänavatel on hakanud, eriti viimasel ajal, üsna hoogsalt kerkima uued hoonemürakad, on Narva maantee jäänud sellest ehituspalavikust otsekui kõrvale. Ikka püsivad selle pealinna esinduslikuma tänava ääres aastakümneid ja isegi sadasid aastaid vanad ning äravajunud puumajakesed, missugustest nii mitmedki ei tee mingit au isegi mõne metsakolka külatänavatele.
Et ehitustegevusele Narva maanteel enam hoogu anda ja seda elavamaks muuta, selleks koostati mõni aeg tagasi üsna laiaulatuslik ja põhjalik Narva maantee väljaehitamise kava. Kui see kava teoks saab, siis peab Narva maantee ilme muutuma põhjalikult juba paari lähema aasta jooksul.
Vastavalt sellele kavale muutuks praegune kõver ja kohati õige kitsas tänav laiaks prospektiks. Alates Veneturust kuni Pronksi tänava nurgani on nähtud ette uue Narva maantee laiuseks 35 meetrit ning sealt edasi kuni kitsaroopalise raudtee ülesõidukohani 28 meetrit. Võrdluseks olgu ära märgitud, et praegu on Narva maantee kohati kõigest 12 meetrit lai, nimelt Maneesi tänava nurgal, kuna palju laiem pole ta ka Pronksi tänava nurgal. Kava järele teeks Narva maantee Pronksi tänava nurga kohalt ka väikese pöörde vasakule.
Üldiselt tõotab Narva maantee ja Pronksi tänava nurk kujuneda kava teoks saamisel liiklemiselavaks paigaks. Nimelt muutub Pronksi tänav laiaks ringteeks, mis algab sadamast ja läheb mööda praegusi Pronksi, Klaasingi ja Liivalaia tänavaid üle Pärnu maantee Väike-Ameerika tänavale välja, kust siis suundub edasi kuni Nõmmele.
Narva maantee vasakule poole äärde, alates Veneturust, istutatakse ühtlasi puud, mis annaksid tänavale enam kodusema puiestee ilme.
Veneturu nurgale on nähtud ette tulevikus kuuekordsed hoonemürakad. Sealt edasi lubatakse ehitada viiekordseid hooneid kuni Pronksi tänava nurgani ja sealt jälle edasi kuni raudtee ülesõidukohani vähemalt neljakordseid hooneid. Pronksi tänava raudteepoolsele nurgale on nähtud ette aga kaheksakordne maja, mis peab saama Tallinna esimeseks „pilvelõhkujaks“.
Hoogsam vanade majade lammutamine Narva maantee ääres toimus juba möödunud sügisel, mil kirve- ja kangilöökide all kadusid pea kõik need madalad puumajakesed Hollandi ja Uue-Sadama tänavate vahemaal. Nende asemele ongi juba kerkinud J. Ruuse neljakordne maja, mis viidi enne külmade tulekut katuse alla. Selle naabrusse ehitatakse Riikliku Inglise Kolledzhi suur koolimaja. Sellel suudeti sügisel ehitada valmis ainult alusmüürid. Eelolevaks sügiseks loodetakse viia maja juba katuse alla.
Koolimajast linna poole ehitab ärimees Karschenstein samuti neljakordse maja. Vana hoone lammutamine toimub arvatavasti juba kevadel, mille järele algaks kohe ka uue ehitustöö.
Samuti viidi sügisel katuse alla Narva mnt. ja Reimani tän. nurgal viiekordne Ernst Aringi maja.
Linnavalitsuse poolt praegu teisi ehitusprojekte Narva maantee äärde ehitamiseks pole kinnitatud. Valmistamisel on aga praegu mitmeid projekte. Nii hakkab kindlustusselts „Eesti Lloyd“ eeloleval suvel ehitama Narva mnt. nr. 10 suurt maja, kusjuures erilist rõhku tahetakse panna fassaadile. Samuti on Eesti Tööliste Kindlustusühingul kavatsus ehitada võimaluse korral veel käesoleva aasta jooksul suuremat hoonet majade asemele, milles asuvad praegu Läti selts ja kino „Forum“. Praegu on käimas läbirääkimised naaberkruntide omanikega ehituskrundile lisamaatükkide saamiseks. Nende läbirääkimiste soodsal lahenemisel alustatakse otsemaid ka ehituse eeltöödega.
Samuti on kavatsusel suurema hoone ehitamine ühing „Hoonel“, millesse kuulub mitmeid pealinna arste, kaupmehi ja teisi. Uus hoone tuleks praeguse dr. Holdi maja asemele, Narva mnt. 14.
Nagu kõrvalt kuulda, on valmistamisel peale nende veel mitmeid projekte, kuid nende kohta pole praegu veel lähemat selgust. Igatahes on kindel, et Narva maantee rajoonis puhkeb ehitustegevus juba eeloleval suvel õige elavaks ning juba paari aasta pärast saab tänav täiesti uue ja senisest märksa esinduslikuma ilme.


dea.nlib.ee
Uus Eesti 26.05.1939 lk 6
Narva mnt. suurim maja ehitamisele.
Eesti tööliste kindlustusühing alustab 80 meetri pikkuse viiekordse maja ehitamisega. – Läti klubi ja kino „Forumi“ majad lammutatakse.
Eile toimus Kaubandus-tööstuskojas nõupidamine Eesti tööliste kindlustusühingule uue maja ehitamiseks. Nõupidamisel, millest võtsid osa kindlustusühingu juhatuse esimees K. Mauritz, abiesimees A. Tõnisson ja direktor H. Kolts, tutvustas arhitekt A. Perna ühingu juhte maja projektiga. See tunnustati sobivaks ja vastuvõetavaks.
Eesti tööliste kindlustusühing ehitab oma suurmaja Narva maanteel kruntidele, kus praegu suuremate ehitustena asetsevad Läti klubi ja kino „Forumi“ hooned. Maja front tuleb 80,5 meetrit pikk; maja on viiekordne, kubatuur on 30.000 kantmeetrit. Nende mõõtmete järele kujuneb kindlustusühingu maja suurimaks kavatsetavate uusehituste seas Narva maanteel. Ehitustööde eelarve on koostatud 800.000 kroonile. Uue suurhoone ehitamisega tulevad lammutamisele Läti klubi, kino „Forum“ ja kaks tänavaäärset elumaja. Suurhoone alumisele korrale tulevad mitmesugused äriruumid, teisele korrale kontoriruumid, nende hulgas ka E. tööliste kindlustusühingu bürooruumid, kuna kolmas, neljas ja viies kord on tervenisti varutud üürikorteriteks. Need ehitatakse kahe-, kolme-, nelja- ja viietoalised.
Eesti tööliste kindlustusühing algatas maja ehitamise juba mitme aasta eest, kuid seni pole ehitamisele saadud asuda lahkhelide pärast linnavalitsusega. Nimelt pole linnavalitsus nõus ühingule tasu maksma ehituskrundi riba eest, mille linn sundvõõrandab Narva maantee laiendamiseks. Narva maantee muudetakse siin E. tööliste kindlustusühingu krundi arvel kuni 16 meetrit laiemaks. Ühingu juhatus on nüüd otsustanud suurmaja ehitamisele asuda juba käesoleval aastal.

esmaspäev, 22. juuli 2013

1940 - Tallinna linna pandimaja uus hoone Maneeži tänaval


Pealinna Teataja 17.12.1938 lk 1
Linna pandimaja ehitab viiekordse maja
Pandimaja tegevus kasvab
 
Pandimajale on vaja tuleval aastal püstitada juureehitus ruumide laiendamiseks, kuna praegused ruumid on jäänud kitsaks, sest pandimaja tegevus laieneb iga aastaga peamiselt riidepantide vastu antavate laenude alal. Nende pantide mahutamiseks tuli tänavu-kevadise taliriiete pantimise hooaja lõpul viimse võimaluseni ära kasutada kõik vabad laoruumid ja tuleval kevadel tekib tõenäoliselt raskusi riidepantide mahutamisel. Seetõttu tuleks juureehitus laoruumide laiendamiseks võtta käsile tuleval kevadel võimalikult vara, et ruumid valmiksid aegsasti ja oleksid 1940. a. kevadeks tarvilikult kuivad pantide hoidmiseks.
Juureehitus tuleks vastu Maneeži tänavat praeguse puumaja asemele, milline lammutatakse, ja oleks viiekordne. Ehitusosakonna arhitektuurijaoskonna esialgse projekti järgi oleks juureehituse maht umbes 5400 m3 ja see läheks maksma eelkalkulatsioonide järgi ümmarguselt Kr. 120.000.
Eelprojekti kohaselt sisaldaks juureehitus alumisel korral äriruumid pandimaja kaupluste jaoks, millised on vajalikud juba seetõttu, et praegused kauplusruumid Narva mnt. 18 võivad tulla paari aasta pärast lammutamisele seoses Narva maantee väljaehitamise kavaga. Ülemised korrad jääksid suuremalt osalt laoruumideks. Peale selle tuleks sinna asetada osa bürooruume, millised on praegu äärmiselt kitsad, ja juhataja ning ühe majahoidja-valvuri korterid, kusjuures praegune juhataja korter, mis asub ladude vahel, jääks ladude alla, olles pantide hoidmiseks sobivam ja kättesaadavam, kui juureehituse see osa, kuhu kavatsetakse paigutada juhataja uus korter. Majahoidja korter on vajalik selleks, et nende ladude juures, mis on vastu Narva maantee poolset hoovi, oleks käepärast alaline valve, pealegi ei vasta praegune korter nõuetele ja tuleks kasutada muuks otstarbeks. Keldrikorral asuksid keskkütteruumid, küttematerjali laoruumid ja duširuumid ametnike ning teenijate jaoks, kellel on vaja eriti kevadhooajal, kus nad kiire töö juures sageli higistavad, pärast töö lõppu end pesta.


Päevaleht 17.02.1939 lk 7
Pandimaja uue hoone ehitamisega on kiire

Linnapandimaja tegevuse järjekindla kasvamise tõttu on praegused ruumid osutunud kitsaiks. Pandimaja tegevus on laienenud peamiselt riidepantide arvel. Juba läinud kevadel tuli riidepantide mahutamiseks kasutada kõik vabad laduruumid ja tänavu kevadel on karta, et ruumidest tuleb hoopis puudus. Seetõttu on nüüd kiirustatud ka pandimaja uue hoone püstitamisega. Kõik vajalised eeltööd on lõpetatud ja juba lähemal ajal alustatakse vana puumaja lammutamist, mille asemele püstitatakse suurem viiekordne hoone. Hoone alumisele korrale tulevad kaupluseruumid, kuna praegused kaupluseruumid Narva mnt. ääres kuuluvad seoses Narva maantee väljaehitamisega, samuti lammutamisele lähemate aastate jooksul.
Pandimaja uus hoone kavatsetakse sügiseks viia katuse alla, et juba võimalikult 1940. a. kevadeks oleksid kasutada uued kuivad laduruumid.


Uus Eesti 16.04.1939 lk 6
Algas linna pandimaja uue hoone ehitamine.

Linna uute ehituste juures, Keskhaigla uues haavajaoskonnas ja Pärnu m. uues algkoolimajas, algasid ehitustööd. Mõlema suure hoone ehitustööd on arenenud normaalselt ja need peaks valmima sügisel ettenähtud tähtajaks.
Linna pandimaja uue viiekordse kivihoone ehitustööd anti välja ettevõtjatele ins. J. Valgmetsale ja A. Soole. 5500 ruutmeetri suuruse hoone ehitamine läheb maksma 119.000 krooni ja hoone peab olema lõplikult valmis 1. veebruariks 1940. a. Reedel algas juba pandimaja kõrval vana puuhoone lammutamine.



Uus Eesti 29.09.1939 lk 2
Mida uut kuulda Tallinna pandimaja tegevuses?

Pandimaja tegevuses peegeldub tavaliselt igapäevane elu. Kui on rasked ajad, siis kuhjuvad pandimaja laod kraami laeni täis. On aga elujärg normaalne, siis on märgata tagasiminekut ka pandimaja tegevuses. Küsime seepärast Tallinna pandimaja juhatajalt A. Ravarajalt, mida on silmapilgul märgata pandimaja tegevuses:
„Käesoleva nädala algul olid meil kibedad päevad. Külmad ilmad saabusid järsku ja rahvas tõttas panditud sügis- ja talveriiete järele. Nüüd on see hoog juba läbi saamas.“
„Kas praeguse erakorralise olukorra juures tuuakse pante rohkem sisse või võetakse välja?“
„Paistab, et rohkem võetakse välja. Peale muu oli rahva seas levinud täiesti aluseta kuulujutt, et kõik pandid tuleb teatud tähtajaks pandimajast välja lunastada. See nähtavasti suurendas veelgi pantide väljaviimist.“
„Kas jalgrattaid tuuakse juba panti?“
„Neid käib meil pandimajast läbi terve aasta, kuid praegu on siiski märgata jalgrataste arvu kasvamist. Tavaliselt hakkab meil taliriiete hooaeg peale oktoobris, kuid tänavu tuli see külma tõttu varem.“
„Kuidas on viimastel oksjonitel kujunenud hinnad?“
Riidekraamist on pakutud ehk vähe rohkem kui tavaliselt, kuid see tõus ei ole märkimisväärne. Kuid kuld on läinud tublisti hinda ja vaheltkauplejad on eriti maiad kuldasjadele. Hõbeda hinnas ei ole märgata erilist tõusu.“
„Kuidas areneb pandimaja uue hoone ehitus?“
„Viimane kord on juba üles laotud ja varsti algab lae tegemine ning hoone katuse alla viimine.“
„Millal kavatsete uude hoonesse sisse kolida?“„Lepingu järele peab hoone valmis olema tuleva aasta 15. veebruariks. Kas selleks ajaks hoone lõplikult valmib, on küsitav. Igatahes saame uued ruumid kätte kindlasti tulevaks kevadeks ja siis muutub meil elu jälle märksa lahedamaks.“


dea.nlib.ee
Rahvaleht 9.05.1940 lk 7
Pandimajas algasid suurpäevad.
Taliriided viiakse „vaeserahva panka“, suvemantlid ja jalgrattad tuuakse välja.

Viimaste soojade päevadega on hommikuti Tallinna linna pandimaja ukse taha kogunenud pikad sabad, mis ulatuvad ruumikast õuest veel tänavalegi. Nagu pandimaja juhatajad tähendavad, töötab see asutus rohkem termomeetri kui kalendri järele. Õige – tänavalseisjate käsivartel on peagu 100-protsendiliselt näha talvemantleid ja talveriideid. Samuti võib hoovil tähele panna jalgrattamehi, kes oma sõidukid „talvekorterist“ välja lunastanud ja nüüd neile siin hoolega õhku kummidesse pumpavad, et jälle alata suvist sõitu.
Tänavu kevadel on linna pandimaja saanud endale terve rea uusi ruume, mis varsti valmimas ja osaliselt juba kasutamiselgi. Uus juureehitus pandimaja endise hoone otsa on teostatud arhitekt A. Valama kavandi järgi, milles on silmas peetud kõiki uuema aja nõudeid. Niipea kui hoone valmis, asuvad siia mitmed pandimaja bürood ja alakorrale tuuakse ka pandimaja kauplus, mis praegu asub Narva maanteel.
Nii oleksid uute ruumide kasutamiselevõtuga kõik pandimaja asutused ühes majas ja inimestel oleks operatsiooniruumide laienemise tõttu avaram oma asju ajada.
Praegu võib operatsioonisaalis väga mitmet liiki inimesi tähele panna: ühed, kes toovad puuduse pärast oma riidenatukese hoiule, teised, kes lihtsalt tahavad kodusest tülikast talvriiete hoidmisest lahti saada ning oma karuskasukad kui ka muud riided siia toovad ning raha üldse nende vastu välja ei võta. On ka palju neid, kes tulevad talvriietes siia, annavad need hoiule, käivad tükk aega kleidi või ülikonnaga ringi, kuni jõuavad oma asjatoimingud ajada ja, väljavõtmiseluugist suvemantli kätte saanud, jalutavad nad suvises univormis pandimajast välja.
Kuna aprilli lõpp ja mai algus – nii kuidas ilmastik lubab – on kujunenud pandimajas kõige intensiivsemaks tööajaks, siis tänavu ilmade järsu soojenemise tõttu on pandimaja läbikäik muutunud üsna arvukaks. Viimastel päevadel on käinud üle tuhande inimese päevas pandimajas andmas või varemantud pante välja lunastamas. Arvud näitavad, et möödunud nädalal oli päevi, kus on olnud üle 2100 tehingu.
Niisugune hooaeg on nõudnud rohkem tööjõudu ja pandimaja juhatus on kasutanud edukalt töötut intelligentsi ajutise abijõuna. Tööle võttes on esmajoones silmas peetud neid, kellel tööd kõige rohkem vaja. Nii leiame siin praegu aega teenivate sõdurite naisi, kellel lapsed, siis ühe keskkooli lõpetanud neiu lasterohkest perekonnast ja mitmeid teisi. Eriti elavaks on kujunemas tegevus just pühade eel, mistõttu veelgi lisajõude tuleb rakendada. Lisajõududele antakse lihtsam töö, nagu tshekkide väljakirjutamine jne., kuna aga pandi hindajateks jäävad ikkagi asjatundjad, kes vastuvõetavate asjade väärtust kiirelt oskavad selgitada.
Heites pilku diagrammidele, mis näitavad pandimaja möödunud hooaja tegevust, näeme siin kahte harukordset langust, milledest üks algas sõja puhkemise järele, kui inimesed asusid kiiresti pante lunastama, ja sellele järgnes varsti teine, sakslaste lahkumisega. Neil aegadel on mõned isikud esitanud kuni poolsada piletit pantide lunastamiseks.
Praegu on päevakorral, nagu juba mainitud, talvülikondade ja -mantlite pandileandmine, kusjuures väljamaksud algavad 10-15 kroonist ega tõuse palju üle 20-25 krooni. Pandilevõetavaid asju kui ka mantleid hinnatakse peamiselt selle järele, mis hinnaga neid oksjonil müüa saab juhul, kui pandid jäetakse välja lunastamata. Nii on võimalik, et juba kantud korraliku ülikonna eest mõnikord maksetakse 25 krooni, kuna aga päris uue smokingu pealt vaevalt 15 krooni välja antakse. Ka on võimalik, et mõned üsna lihtsad daamide mantlid õigustavad suuremat väljamaksu kui viimase moekarje järgi tehtud kallid mantlid, mis järgmisel aastal oma „löövuse“ võivad kaotada ja üsna odavat hinda maksavad.
Pandimaja operatsioonisaalis liikuva rahva üldpilt on võrdlemisi vahelduv, siin liigub raskelt rikkaid ja puruvaeseid. Kuid pandimajal on kujunenud ka oma alaline, kindel klientuur, mõnikümmend inimest, mille moodustavad nn. ostu-müügi ärimehed.
Üldiselt meie inimesed palju pante välja lunastamata ei jäta ja oksjonile läheb nendest ainult 1,5 protsenti. Nagu asutuse juhatuses tähendatakse, ei lähe needki asjad oksjonile seetõttu, et inimesed neid ei jõua välja lunastada, vaid paljud kliendid avaldavad koguni soovi, et nende asjad siitkaudu müüakse, sest nii loodavad nad oma panditud esemete eest rohkem saada.
Mis puutub pandimaja üldisesse läbikäiku, siis oli see möödunud hooajal keskmiselt 1900 krooni päevas, kusjuures peab mainima, et 90 prots. laenudest on ulatunud vaid 25 kroonini. Viimane asjaolu näitab veelkord, kui suur hulk inimesi kasutavad selle nn. "vaeserahva panga" abi.

* * *
Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Kõrval Maneeži 4, mis ehitati sõjas hävinud
pandimaja vana hoone asemele.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla


kolmapäev, 17. juuli 2013

1939 - Tiitsmani maja Roosikrantsi 8/8a


Uus Eesti 19.09.1938 lk 9
Roosikrantsi tänavale uus neljakordne suur kivimaja.
Roosikrantsi tän., Riigikontrolli hoone ja Greiffenhageni haigla vahel, algas neil päevil vanade, ühekordsete majade lammutamine. Nende majade iga arvatakse üle 100 aasta. Ühel neist leidus varemalt isegi marmortahvel pealkirjaga, et selles majas oli peatunud Tallinna külastanud Vene tsaar Aleksander 1. Lammutamisele tuleb 6–8 maja. Vabanenud kohale püstitab Tallinna majaomanik ja tööstur Tiitsmann neljakordse kivihoone, mis tuleb õige ulatusliku fassaadiga.
Päevaleht 20.09.1938 lk 7

Vanad majad kaovad
Läinud nädalal lammutati Tõnismäel, kino „Kungla“ lähedal, vana majalobudik, mis meenutas puukuure. Ses majakeses oli vanaasjade-kauplus ja väike parandustöökoda. Nüüd tehti endise maja asemele uus plandkaed ja värviti üle.
Suurem lammutamine on praegu käsil Roosikrantsi tänaval nr. 8. Siin on terve rühm vanu puumaju säilinud seni haleda kontrastina moodsate uusehituste vahel. Arvatavasti kistakse need nüüd kõik maha, sest tänavale ehitatud plangu ulatus laseb oletada, et siin algab suurem ehitus.


Uus Eesti 7.02.1939 lk 2
Kinnitati Roosikrantsi tänaval ehitatava elumaja fassaad.
Vabariigi Valitsuse ettepanekul Vabariigi President K. Päts kinnitas Tallinnas, Roosikrantsi tänavas nr. 8 ehitatava Jaan Tiitsmann’i neljakordse kivist elumaja fassaadi.
Päevaleht 7.02.1939 lk 7
Kinnitati Roosikrantsi tän. ehitatava elumaja fassaad
Vabariigi valitsuse ettepanekul vabariigi president kinnitas Tallinnas, Roosikrantsi t. nr. 8, kinn. nr. 1281 ja 3566 ehitatava Jaan Tiitsmanni neljakordse kivist elumaja fassaadi. 


Varamu lisa Eesti Arhitektuur 5/1939 lk 94-96
Üürimaja Tallinna Roosikrantsi tänaval arhitekt E. Habermann’ilt

Rõõmustaval kombel leiavad uute ehituste juures üha enam kasutamist fassaadide kattena meie looduslikud kiviliigid. Ühes sellega võime jälgida, kuidas nende materjalide kasutamisel kujuneb uusi võtteid, millede õige ärakasutamine ehitiste välisilme arhitektoonilisel kujundamisel võimaldab luua omapärast väärtuslikku arhitektuuri.
Eriti õnnestunud näiteks selles mõttes võib pidada siin toodud üürimaja, mille juures on kasutatud Vasalemma marmorit. Ehitis koosneb õieti kahest iseseisvast majast, millega seletatav keskmine laiem akende vahepost, mille kohal asub tulemüür. Fassaadi katteks tarvitatud Vasalemma kivi esineb kahes käsitlusviisis, nii on aknaraamistuste sees olevad akendevahelised pinnad poleeritud, muus osas aga on plaadid lihvitud. Esimese korra ulatuses on äriakende vahelised postid kaetud poleeritud graniidiga. Akendepealne karniis on viimistletud graniit-krohviga. Hoone fassaad mõjub eriti hästi suursuguse lihtsusega ja materjalikohaste vormide tõttu.
A. K.


 
Eesti Arhitektuur 5/1939 
 
Eesti Arhitektuur 5/1939 
  
Eesti Arhitektuur 5/1939 
















1939. a. lõpus ja 1940. a. alguses kolisid paarismajja Roosikrantsi 8/8a:
Arstid dr. E. Peterson (Roosikrantsi 8a-6), dr. K. Hallik (Roosikrantsi 8), dr. N. Sarre ja dr. A. Sarre (Roosikrantsi 8-9), dr. M. Blumberg (Roosikrantsi 8-5)
Kaubanduskontor Elgas & Ko (Roosikrantsi 8a-8)
Kunstsarvest esemete tööstus Elmar Puhm (Roosikrantsi 8a) ning kulla-, hõbeda-, kunstsarve-, nahatööde jm kauplus Loovtöö (Loov-töö), E. Puhm ja Ko (Roosikrantsi 8a)
Korseti- ja pesuäri E. Spetsmann (Roosikrantsi 8)
Pesukauplus Hilda Mitt (Roosikrantsi 8)
Juuksuriäri Ninon, E. Nellis (Roosikrantsi 8)
Raadiotehniline tööstus EL, Elmar Kivisalu (Roosikrantsi 8-11)
Tartu firma K. Ennus ja Poeg Tallinna esindus (Roosikrantsi 8a)

Päevaleht 10.10.1939 lk 10
Dr. E. Peterson. Sisehaiguste eriarst. Röntgenikabinet. Roosikrantsi 8-a krt. 6, telef. 453-62, kõnet. 10–12 ja 4–6.
Päevaleht 11.10.1939 lk 10
Üle kolinud Roosikrantsi t. 8. Silmaarst Dr. K. Hallik.
Päevaleht 8.11.1939 lk 10
Ülekolimise tõttu katkestame haigete vastuvõtu 10. ja 11. nov.
Dr. N. Sarre (end. N. Blumenfeldt). Kopsuhaiguste eriarst. Röntgenikabinet. Kõnet. 8–9 h. ja 4–6 pärast lõunat.
Dr. Alma Sarre (end. Varik-Blumenfeldt) Naha- ja juustehaigused. Kosmeetika. Kõnet. 11–12 ja 6–7 pärast lõunat.
Alustame haigete vastuvõttu 13. skp. endistel kella-aegadel Roosikrantsi 8-9. telef. 458-24.
Päevaleht 3.12.1939 lk 6
Uuelt avatud daamide korseti- ja pesuäri E. Spetsmann, Roosikrantsi 8, krt. /=äri/ 1
Ajale ja moele vastav ning igale kehaehitusele sobiv KORSETT, KORSELET ja rinnahoidja on Teil võimalik ettetellimata osta meie korsetiateljees välismaal õppinud ja praktiseerinud korsetispetsialisti asjatundlikul soovitusel ja teenimisel.
Palun isiklikult veenduda!
Töö täiesti korralik. Hinnad mõõdukad.
Päevaleht 8.12.1939 lk 3
Teatan, et olen avanud Tallinnas Roosikrantsi t. 8 daamide ja härrade pesukaupluse.
Minu püüd on pakkuda ostjaskonnale parimat kaupa mõõdukate hindadega.
Lootes lahkele poolehoiule, jään kõige austusega Hilda Mitt
Päevaleht, Uus Eesti 2.03.1940 lk 11, 10
Elan nüüd Roosikrantsi 8-5. Dr. M. Blumberg. Sise- ja lastehaigused (eriti südamehaigused). Vastuv. homm kl. 8 kuni 9 (ainult sissekirjut.) ja kl. ½5–½7 p.l. Tel. 437-48 (endine)
 

* * *

Eesti Arhitektuur 5/1939

Roosikrantsi 8 ja 8a, Jaan ja Ernst Tiitsmani (Tiitsmanni) paarismaja, valmis 1939, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 8a, valmis 1939, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla



Roosikrantsi 8, valmis 1939, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

reede, 12. juuli 2013

1939 - "Ühisvara" (OÜ Põhjala töötajad) maja Erika 1


Uudisleht 17.10.1938 lk 7
Töölised ehitavad ühismaju
Kuidas on võimalik 27 kr. eest saada ajakohane 2-toaline korter
 

Korterimured on kõige suuremad praegu eeskätt kehvematel kodanikel kui ka perekonnainimestel. See asjaolu on sundinud mitmeidki agaramaid ning ettevõtlikumaid inimesi otsima teid, kuidas saada oma peavari. Korterikitsikus on viinud ka osa „Põhjala“ töölisi mõttele, et asuda oma ühiselamu rajamisele.
Suur osa eeltöid selleks ongi juba tehtud. On asutatud korteriühing „Ühiselamu“, millel silmapilgul on 28 liiget. Ühingul on maja ehitamiseks omatud ka juba kruntki, mis asub Eerika tän. nurgal, punaste kasarmute juures. Praegu on käsil mõningad ehitusega ühenduses olevad asjad, nagu kanalisatsiooni korraldamine j.m.s.
Projekt elamu ehitamiseks on valminud juba mõni aeg tagasi. Projekti kohaselt tuleb hoone 4-kordne telliskiviehitus üldarvuliselt 32 korteriga, neist pooled kahe- ja pooled kolmetoalised. Korterid oleksid kõik vanni ja keskküttega.
Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt läheks ehitus maksma umbes 150.000 kr. (15 milj. senti). Vastav summa ehituse läbiviimiseks on juba koos. Kõigepealt see koosneb liikmete osamaksudest, mis 2-toalise korteri peale on 500 ja 3-toalise eest 700 krooni. Osamaksust tasuvad liikmed poole kohe, teise poole tasumine sünnib ehituse kestusel. Osamaksudest on arvestatud nõnda 20.000 krooni. Teise osa ehituskuludest katavad laenud.
Aktsiaselts „Põhjala“ annab omalt poolt laenu 30.000 kr. soodustatud korras. Teine 30.000 kr. saadakse riigilt, kusjuures see laen on protsendita. Puuduv summa, 75.000 krooni, laenatakse Pikalaenu Pangalt.
Laenude tasumine toimub 20 aasta jooksul ning tasuda kavatsetakse seda üüri näol. On ette nähtud, et 2-toalise korteri omanik tasub kuus 27 krooni ning 3-toalise korteri omanik 35 krooni. Võrreldes neid väljaminekuid esialgul ning seda, et töölised nõnda jäävad põlisteks korteriperemeesteks, ei saa seda määra pidada kõrgeks, arvestades siia juurde ka osamaksud.
Kõige tähtsam on aga see, et niisuguse ettevõtlikkuse läbi, kui see laiemalt edasi läheb, suudetakse luua palju uusi ja häid kortereid, kus inimestel mugav elada, ning aidatakse viia ühtlasi ka korterite üürihinnad aja jooksul normaalsemale tasemele.


Pealinna Teataja 30.11.1938 lk 3
Ehitamisel suurem ühiselamu töölistele
 
Linnavalitsuse poole pöördus korteriühing „Ühisvara“ palvega anda ühingule elumaja ehitamiseks ehituskrunt Kopli ja Erika tänavate vahel.
Korteriühingu „Ühisvara“ liikmeteks on kummitööstuse O/Ü. „Põhjala“ ametnikud ja teenijad. Ühing kavatseb püstitada ca 520 rtm. põhipinnaga elumaja ca Kr. 145.000.- väärtuses, milline summa pannakse kokku osalt liikmete omakapitalidest, osalt O/Ü. „Põhjala“ poolt lubatud toetusest ja riiklikust laenust.
Kuigi ei ole veel lõplikult valmis Kopli, Erika ja S. Karjamaa tänavate vahelise maa-ala planeerimiskava, peab linnavalitsus, et mitte takistada ehitustegevust, võimalikuks anda obrokile K/Ü. „Ühisvarale“ ehituskrundi suuruses 2799 rtm.
Majanduskomisjon pooldab ehituskrundi andmist K/Ü. „Ühisvarale“ ühekordse obrokimaksuga Kr. 6.- rtm. ja iga-aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Linnavalitsuse ettepanek leidis linnavolikogu heakskiitmist.


Rahvaleht 11.12.1939 lk 5
„Põhjala“ tööliskond sai moodsa maja
Elukorterid 130 inimese jaoks. – Protsendita laen riigilt ja tööstuselt.
 
dea.nlib.ee
Eile kell 1 päeval toimus Tallinnas Eerikal A.-S. „Põhjala“ tööliste uue ühiselamu pidulik avamine, millest võtsid osa majandusminister L. Sepp, vabriku dir. H. Feldmann abikaasaga, ins. Neumann abikaasaga, maja ehitaja Ibrus, tööliskoja esimees J. Kurvits ja maja elanikkond. Maja õnnistati luteri ja apostliku õigeusu kommete kohaselt.
Maja kuulub korteriühing „Ühisvarale“ mille esimees V. Valmet oma sõnavõtus tänas majandusministrit ja käitise juhatust lahke vastutuleku eest maja ehitamisel ja toetuse andmises. Sõna võtsid ka majandusminister ja tööliskoja esimees J. Kurvits. Peale avamistalitust tutvus minister ja külalised eluruumidega. Dir. H. Feldmannile kingiti album maja piltidega ja ehitaja Ibrusele hõbedane kapp.
A.-S. „Põhjala“ tööliste ja ametnikkude kodu ehitamist alustati 1. veebruaril s.a. ja maja valmis 15. novembriks, ning läks maksma 140.000 kr. Majas on 32 korterit, 16 kahe- ja 16 kolmetoalist. Korterite põrandapind on 45-70 ruutmeetrit. Igas korteris on vann ja soe vesi. Maja ehitamiseks saadi 30.000 kr. majandusministeeriumilt rahvamajanduse elustamise fondist protsendita laenuna ja sama palju dir. H. Feldmanni kaudu käitise juhatuselt. Laenud tasutakse 20 a. jooksul. 2-toaline korter maksab 26 kr. ja 3-toaline 38 krooni kuus.
Fotod artikli juures:
ÜHISE PINGUTUSE VILI. Vasakul „Põhjala“ tööliste uus elamu. Paremal majandusminister L. Sepp ja „Põhjala“ dir. H. Feldmann.


* * *

Erika 1, korteriühingu "Ühisvara" (kummitööstuse OÜ Põhjala töötajad) maja, valmis 1939, arhitekt Erich Jacoby. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Foto: 22.04.2013, R. Vaikla