 |
| dea.nlib.ee |
Uudisleht 26.09.1936 lk 7
Pilvelõhkuja valmib inimese peas
Uusi majamürakaid Tallinna. – Uuel raudbetoonist staadionil riigivanem saab eriruumi. – Kuidas töötab arhitekt. – Majaomanike pangamaja 300 projekti. – Majade seenevihm ja selle vihma meistrid
Jutuajamine arhitekt E. Lohk’iga
Pilvelõhkuja valmib inimese peas
Uusi majamürakaid Tallinna. – Uuel raudbetoonist staadionil riigivanem saab eriruumi. – Kuidas töötab arhitekt. – Majaomanike pangamaja 300 projekti. – Majade seenevihm ja selle vihma meistrid
Jutuajamine arhitekt E. Lohk’iga
Kolm meest ühes toas. Üks on kummardunud kirjutuslaua kohale, teine askeldab joonistuspuldi taga, kolmas käib puldi ja kirjutuslaua vahet, annab nõu, pliiats ja mingi võhikule tundmatu mõõduriist käes.
„Tehke uksed siin valmis,“ ütleb ta mehele kirjutuslaua taga. „Näete nii...“
„Tehke uksed siin valmis,“ ütleb ta mehele kirjutuslaua taga. „Näete nii...“
Pilvelõhkujate hällis
Oleme niiöelda pilvelõhkuja hällis. Võiks arvata – jumal teab kui määratu suurel ehitusplatsil, kus kõrvad löövad kumisema tööraginast. Ei, see pole nii. Viibime mugavalt sisustatud töötoas, kus askeldab Tallinna viimaseaja pilvelõhkujate konstrueerija arhitekt E. Lohk koob oma abilistega A. Küttneriga ja M. Loitega. Ta abilised, mõistagi, on samuti arhitektid.
Projekt, seesama, kuhu kästi uksed peale sehkendada, kujutab viiekordse maja esialgset visandat. Kuuleme, et tuleb kusagile Narva maanteele. Kellele, kuhu? „Sellest on veel vara rääkida, asi pole täiesti otsustatud, ripub veel niiöelda õhus,“ ütleb arhitekt Lohk.
Et Tallinn iga aastaga võtab uut ilmet, et siin pilvelõhkujaid ja muidu moodseid majamürakaid kerkib vana võrdluse järgi nagu seeni maast. See ongi kaudne põhjus, miks arh. Lohki üles oleme otsinud. Nimelt – et temaga hetk vestelda pilvelõhkujaist, nende ehitamisest ja arhitektidest endist.
Oleme niiöelda pilvelõhkuja hällis. Võiks arvata – jumal teab kui määratu suurel ehitusplatsil, kus kõrvad löövad kumisema tööraginast. Ei, see pole nii. Viibime mugavalt sisustatud töötoas, kus askeldab Tallinna viimaseaja pilvelõhkujate konstrueerija arhitekt E. Lohk koob oma abilistega A. Küttneriga ja M. Loitega. Ta abilised, mõistagi, on samuti arhitektid.
Projekt, seesama, kuhu kästi uksed peale sehkendada, kujutab viiekordse maja esialgset visandat. Kuuleme, et tuleb kusagile Narva maanteele. Kellele, kuhu? „Sellest on veel vara rääkida, asi pole täiesti otsustatud, ripub veel niiöelda õhus,“ ütleb arhitekt Lohk.
Et Tallinn iga aastaga võtab uut ilmet, et siin pilvelõhkujaid ja muidu moodseid majamürakaid kerkib vana võrdluse järgi nagu seeni maast. See ongi kaudne põhjus, miks arh. Lohki üles oleme otsinud. Nimelt – et temaga hetk vestelda pilvelõhkujaist, nende ehitamisest ja arhitektidest endist.
30-miljoniline „Vanemuine“
Usuteldav esijoones varustab meid uudistega uutest kavatsetavaist suurehitustest:
„Hiljuti lõpetasime „Vanemuise“ teatrimaja ümberehituse kava. Õieti on see ühislooming arhitekt A. Matteusega. Kava on juba kinnitatud...“
„Nii et võib alustada tegelike töödega?“
„Millal nimelt, see oleneb tegelikest ehitajaist. Võin aga iseloomustuseks ütelda, et tööd selle kavaga oli palju, väga palju. Vanade ehituste ümberehitustega on see ikka nii. „Vanemuisel“ ehituse jaoks on raha ainult 30 miljonit, ka krunt saab kindlad piirid ette, nii et kõigega tuli arvestada.“
„Ja mida on uut tulemas Tallinnas?“
„Staadioni kava on valmis,“ teatab arhitekt Lohk üksikasju, mis eriti spordirahvast võiksid huvitada.
„Oma tundmise järele üsna küps töö. Tribüünialune on jagatud kaheks korraks. All on garderoobid koos sportlastele ja puht-sportlikeks ülesanneteks määratud ruumid. Siit viivad trepid ülemisele korrale, mida läbistab käik terve korra pikkuses. Keskel asub suur einelaud, eriline tuba riigivanema ja teiste kõrgete külaliste jaoks, siis veel üks reservruum ja WC-d.“
„Ehitusmaterjalina tuleb tarvitamisele...?“
„Kõik üleni raudbetoon. Ei tea öelda, millal töödega pihta hakatakse, vähemalt kõneldakse küll, et juba sel sügisel.“
Need pole ainsad projektid, mille juures arhitekt Lohk tegeleb. Kuuldub veel, et äsja on valminud ühe villa projekt. Selle järgi ehitab Käsmu endale mugava kodu Käsmu laevaühisuse direktor kapten O. Tiedemann. Tõotab tulla nägu ehitus. Siis on veel paar viiekordset maja projekteerimisel – Tallinna.
Usuteldav esijoones varustab meid uudistega uutest kavatsetavaist suurehitustest:
„Hiljuti lõpetasime „Vanemuise“ teatrimaja ümberehituse kava. Õieti on see ühislooming arhitekt A. Matteusega. Kava on juba kinnitatud...“
„Nii et võib alustada tegelike töödega?“
„Millal nimelt, see oleneb tegelikest ehitajaist. Võin aga iseloomustuseks ütelda, et tööd selle kavaga oli palju, väga palju. Vanade ehituste ümberehitustega on see ikka nii. „Vanemuisel“ ehituse jaoks on raha ainult 30 miljonit, ka krunt saab kindlad piirid ette, nii et kõigega tuli arvestada.“
„Ja mida on uut tulemas Tallinnas?“
„Staadioni kava on valmis,“ teatab arhitekt Lohk üksikasju, mis eriti spordirahvast võiksid huvitada.
„Oma tundmise järele üsna küps töö. Tribüünialune on jagatud kaheks korraks. All on garderoobid koos sportlastele ja puht-sportlikeks ülesanneteks määratud ruumid. Siit viivad trepid ülemisele korrale, mida läbistab käik terve korra pikkuses. Keskel asub suur einelaud, eriline tuba riigivanema ja teiste kõrgete külaliste jaoks, siis veel üks reservruum ja WC-d.“
„Ehitusmaterjalina tuleb tarvitamisele...?“
„Kõik üleni raudbetoon. Ei tea öelda, millal töödega pihta hakatakse, vähemalt kõneldakse küll, et juba sel sügisel.“
Need pole ainsad projektid, mille juures arhitekt Lohk tegeleb. Kuuldub veel, et äsja on valminud ühe villa projekt. Selle järgi ehitab Käsmu endale mugava kodu Käsmu laevaühisuse direktor kapten O. Tiedemann. Tõotab tulla nägu ehitus. Siis on veel paar viiekordset maja projekteerimisel – Tallinna.
Välismaalased projekteerivad Kunstimuuseumi
Ka Tallinna Kunstimuuseumi ehitamine tõotab nihkuma hakata. Et hoone kujuneks kõigiti esinduslikuks, on ettepanek tehtud kuuele arhitektile, kolmele tuntumale kodumaalt ja kolmele välismaalt. Eestlastest valmistavad projektid Kuusik, Jacoby ja Lohk, välismaalastest löövad kaasa rootslane Östberg, soomlane Aalto ja veel üks ungarlane, kelle nime arh. Lohk unustanud.
Nüüd jutujärg jõuab pilvelõhkujateni, selleni, kuidas neid ehitatakse meil ja mujal. Pilvelõhkujate sünnimaalt, Ameerikast, teame, et seal hiigelmajamürakate ehitamine on niiöelda naljamäng. Ülilühikese ajaga, paari nädalaga kerkivad võimsad ehitusmonumendid, umbes sama lihtsalt nagu öeldakse meil: mees läks metsa, ehitas maja, tegi katuse peale...
Tallinna suurima maja, Majaomanike Panga pilvelõhkuja juures nägime-kuulsime rabamist mitmel aastal. Järelikult – tempo poolest pilvelõhkujate ehitamisel oleme Ameerikast veel hoopis taga.
„Ehitustööd vältasid kaks aastat,“ märgib arh. Lohk Majaomanike Panga maja kohta. „Meie ehitusviisi juures polegi võimalik midagi kiiremini teha.“
Ka Tallinna Kunstimuuseumi ehitamine tõotab nihkuma hakata. Et hoone kujuneks kõigiti esinduslikuks, on ettepanek tehtud kuuele arhitektile, kolmele tuntumale kodumaalt ja kolmele välismaalt. Eestlastest valmistavad projektid Kuusik, Jacoby ja Lohk, välismaalastest löövad kaasa rootslane Östberg, soomlane Aalto ja veel üks ungarlane, kelle nime arh. Lohk unustanud.
Nüüd jutujärg jõuab pilvelõhkujateni, selleni, kuidas neid ehitatakse meil ja mujal. Pilvelõhkujate sünnimaalt, Ameerikast, teame, et seal hiigelmajamürakate ehitamine on niiöelda naljamäng. Ülilühikese ajaga, paari nädalaga kerkivad võimsad ehitusmonumendid, umbes sama lihtsalt nagu öeldakse meil: mees läks metsa, ehitas maja, tegi katuse peale...
Tallinna suurima maja, Majaomanike Panga pilvelõhkuja juures nägime-kuulsime rabamist mitmel aastal. Järelikult – tempo poolest pilvelõhkujate ehitamisel oleme Ameerikast veel hoopis taga.
„Ehitustööd vältasid kaks aastat,“ märgib arh. Lohk Majaomanike Panga maja kohta. „Meie ehitusviisi juures polegi võimalik midagi kiiremini teha.“
Rekord Mürgi hotelliga
„Kuid hiljuti katuse alla saanud Mürgi võõrastemaja – Palace Hotell?“
„Siin saavutasime ehitamise kiirusega kõik, mis võimalik. Maja valmis aastaga, mis võiks olla lähedane rekordile. Praegu on veel sisemised tööd käsil.“
Võiks arvata, et maja projekti koostamine on hoopis lihtne asi. Võta pliiats kätte, paar päeva mööda ja joonista – pärast aina kasseeri suuri honorare. Kuidas sellega tõeliselt, kuuleme usuteldavalt:
„Pangamaja projekti tegime aasta aega mitme mehega. Projekti tegemine on iseenesest kõige kergem. Aga pärast tulevad kõrvalised ülesanded, nagu järelvalve ja muu, mis nõuavad hulga rohkem aega. Pead iga ukse, iga asja kohta tegema erijoonistusi. Nii pangamaja ehitamisel tuli lisaprojekte koostada tervelt 300. Juhtub vahest nii, et mõnikord ühe joonistuslehe taga tuleb kolm päeva pead murda, et kõike sobivalt paigutada ja kombineerida.“
„Kuid hiljuti katuse alla saanud Mürgi võõrastemaja – Palace Hotell?“
„Siin saavutasime ehitamise kiirusega kõik, mis võimalik. Maja valmis aastaga, mis võiks olla lähedane rekordile. Praegu on veel sisemised tööd käsil.“
Võiks arvata, et maja projekti koostamine on hoopis lihtne asi. Võta pliiats kätte, paar päeva mööda ja joonista – pärast aina kasseeri suuri honorare. Kuidas sellega tõeliselt, kuuleme usuteldavalt:
„Pangamaja projekti tegime aasta aega mitme mehega. Projekti tegemine on iseenesest kõige kergem. Aga pärast tulevad kõrvalised ülesanded, nagu järelvalve ja muu, mis nõuavad hulga rohkem aega. Pead iga ukse, iga asja kohta tegema erijoonistusi. Nii pangamaja ehitamisel tuli lisaprojekte koostada tervelt 300. Juhtub vahest nii, et mõnikord ühe joonistuslehe taga tuleb kolm päeva pead murda, et kõike sobivalt paigutada ja kombineerida.“
Kolm aastat tööd ühe projektiga
Aga täiendavalt kuuldub, et pangamaja projekteerimine õieti vältas kolm aastat.
„Kolmel aastal tuli teha esimesi kavasid, 6-7 võimalust läbi joonistatud. Siis tuli ehitajailt uusi soove, kõhklemisi, tuli jällegi muuta ja parandada. Nii oli see ka ehitamise ajal. Projektis olid nähtud ette 3-4 toalised korterid, pärast tuli need ümber teha suuremateks. Samuti Harju tänava poolse küljega.“
Eks arhitekt on omaette kunstnik, võimsad majad kunstiteosed. Nende kavasid ei saa koostada ainult tööga, siin peab appi tulema loov säde, inspiratsioon. Aga on asjata pärida arhitektilt nagu igalt loojalt --- kuidas tema peas, kujutluses tekivad suurehituse kavad.
Seda ei saa väljendada.
„Arhitekt peab projekti koostamisel kõigega arvestama,“ ütleb usuteldav, „ümbrusega, sellega, millist laadi ehitus kõige paremini sobib kasutada olevas ruumis.“
Aga täiendavalt kuuldub, et pangamaja projekteerimine õieti vältas kolm aastat.
„Kolmel aastal tuli teha esimesi kavasid, 6-7 võimalust läbi joonistatud. Siis tuli ehitajailt uusi soove, kõhklemisi, tuli jällegi muuta ja parandada. Nii oli see ka ehitamise ajal. Projektis olid nähtud ette 3-4 toalised korterid, pärast tuli need ümber teha suuremateks. Samuti Harju tänava poolse küljega.“
Eks arhitekt on omaette kunstnik, võimsad majad kunstiteosed. Nende kavasid ei saa koostada ainult tööga, siin peab appi tulema loov säde, inspiratsioon. Aga on asjata pärida arhitektilt nagu igalt loojalt --- kuidas tema peas, kujutluses tekivad suurehituse kavad.
Seda ei saa väljendada.
„Arhitekt peab projekti koostamisel kõigega arvestama,“ ütleb usuteldav, „ümbrusega, sellega, millist laadi ehitus kõige paremini sobib kasutada olevas ruumis.“
„Tehke selle summa eest maja!“
Ja sageli arhitekt on ehitaja kammitsas. Tuleb mees ja ütleb: nii palju on raha, niisugune on krunt, maja peab olema jälle niisugune! Ta ripub kangekaelselt oma soovide küljes ning arhitektil pole seal siis palju muuta. Suuremate ehituste juures, mille püstitajaiks asutused-ettevõtted, on juba parem. Seal leidub rohkem kriitikat ja arusaamist.
„Tundub siiski, et meie inimeste maitse tase hakkab paranema,“ ütleb usuteldav. „Ja nüüd enam ei koosta ehituse plaane hoopis teistel aladel töötavad insenerid, nagu see enne oli ülisagedane. Arusaamad pöörduvad ikka arhitekti poole.“
„Ja meie ehituste tase võrreldes teiste maadega?“
„Kuu aega tagasi käisin Pariisis. Seal linnaservades suurte üürimajade arhitektuuri tase sageli on otse võimatu.“
„Nii et meil...?“
„Tase pole sugugi halb. Küll on aga mitmed maad, nagu Soome ja Rootsi, ehitusstandardilt meist ees. Seal on kõik korralikult välja töötatud. Meil tahetakse odavasti läbi ajada, ei panda välimusele rõhku, suurtegi ehituste seinad kaetakse odava krohviga.“
Ja sageli arhitekt on ehitaja kammitsas. Tuleb mees ja ütleb: nii palju on raha, niisugune on krunt, maja peab olema jälle niisugune! Ta ripub kangekaelselt oma soovide küljes ning arhitektil pole seal siis palju muuta. Suuremate ehituste juures, mille püstitajaiks asutused-ettevõtted, on juba parem. Seal leidub rohkem kriitikat ja arusaamist.
„Tundub siiski, et meie inimeste maitse tase hakkab paranema,“ ütleb usuteldav. „Ja nüüd enam ei koosta ehituse plaane hoopis teistel aladel töötavad insenerid, nagu see enne oli ülisagedane. Arusaamad pöörduvad ikka arhitekti poole.“
„Ja meie ehituste tase võrreldes teiste maadega?“
„Kuu aega tagasi käisin Pariisis. Seal linnaservades suurte üürimajade arhitektuuri tase sageli on otse võimatu.“
„Nii et meil...?“
„Tase pole sugugi halb. Küll on aga mitmed maad, nagu Soome ja Rootsi, ehitusstandardilt meist ees. Seal on kõik korralikult välja töötatud. Meil tahetakse odavasti läbi ajada, ei panda välimusele rõhku, suurtegi ehituste seinad kaetakse odava krohviga.“
Eestisse ei sobi klaasseinad
„Kuid klaasseintega majad, kui kord juba seintest jutt? On ka meil klaasist ja terasest ehitusi tulemas?“
„Minu teada mitte. Selline ehitus läheb kallimaks, pole eriti sobiv ka meie kliimas. Ja üldse on nii, et kui meil hakkad tegema ülimodernsusi, siis saad pähe!“
„Kuid klaasseintega majad, kui kord juba seintest jutt? On ka meil klaasist ja terasest ehitusi tulemas?“
„Minu teada mitte. Selline ehitus läheb kallimaks, pole eriti sobiv ka meie kliimas. Ja üldse on nii, et kui meil hakkad tegema ülimodernsusi, siis saad pähe!“
Ehitamine läheb kallimaks!
Maju kerkib Tallinnas kui seeni, see on öeldud juba eespool. Aga võimalik, et siin võib tulla seisak. Arh. Lohk ütleb nii: „Ehitamine on läinud 15-20% kallimaks, võimalik, et läheb veelgi.“
„Mille tõttu?“
„Materjal on kallinenud, tööpalgad tõusnud, streikidega on järjest kõrgemaid tasusid nõutud. Suhteliselt ehitamine on meil siiski odavam kui mujal.“
Maju kerkib Tallinnas kui seeni, see on öeldud juba eespool. Aga võimalik, et siin võib tulla seisak. Arh. Lohk ütleb nii: „Ehitamine on läinud 15-20% kallimaks, võimalik, et läheb veelgi.“
„Mille tõttu?“
„Materjal on kallinenud, tööpalgad tõusnud, streikidega on järjest kõrgemaid tasusid nõutud. Suhteliselt ehitamine on meil siiski odavam kui mujal.“
(Fotod artikli juures:
Arhitekt E. Lohk (keskel) ja tema abilised: M. Loite (vasakul) ja A. Küttner (paremal)E. Lohk’i projekteeritud „Palace Hotel“)
Arhitekt E. Lohk (keskel) ja tema abilised: M. Loite (vasakul) ja A. Küttner (paremal)E. Lohk’i projekteeritud „Palace Hotel“)
* * *
 |
| Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt
Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja, valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar