Päevaleht 11.11.1939 lk 1
Venelased ostsid neljakordse elumaja Raua tänaval
Maja tühjendatakse elanikest hiljemalt 1. detsembriks. Esimesed venelased kolivad majja juba täna.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus Eestis on asutatava transiitosakonna ametiruumideks ja ametnike majutamiseks ostuteel omandanud ehitusettevõtjale V. Kilkmehele kuuluva 4-kordse elumaja, mis asetseb Raua ja Kreutzwaldi nurgal. Sellekohane ostu-müügileping kirjutati alla neljapäeva õhtul.
Venelaste poolt omandatud elumaja on selle endise omaniku poolt 2½ aasta eest ehitatud ja sisaldab 17 korterit. Peale selle on maja alumisel korral neli äriruumi. Seal asusid t.-ü. „Oma“ koloniaalkauplus, juukselõikusäri, puuviljakauplus jne.
Kokkuleppe kohaselt algab ruumide üleandmine uuele omanikule otsekohe. Juhuslikult oli majas üks korter vaba, sinna asuvad venelased sisse juba täna. Teine korter vabaneb pühapäeval. Ka see täidetakse otsekohe. Üürnikele on üteldud üles ja need peavad lahkuma hiljemalt 1. detsembriks. Mõningaid raskusi ruumide vabastamisega selleks tähtajaks võib vahest tekkida äridele, kuid ka neist loodetakse saada üle. Venelaste valdusse minevas majas elab peale teiste kohalik Läti peakonsul R. Aavakivi, kes ühes teistega peab endale leidma uue ulualuse.
Ostetud maja esimese korra kasutavad venelased oma transiitosakonna ametruumideks, kuna kolm ülemist korda tervenisti jääb ametnike ja nende perekondade majutamiseks. Ametruumides teostatakse mõningaid vähemaid ümberehitusi, mida teostab venelaste ülesandel maja endine omanik ehitusettevõtjana.
Mis puutub maja ostuhinnasse, siis see katab omaaegsed ehituskulud, kuid ei sisalda hindade tõusu, mis kinnisvarade juures esineb viimasel paaril aastal. Nõukogude Liidus maksva tava kohaselt kindlustuslõivu ja muude kulude tasumine peab sündima müüja, mitte ostja poolt, nagu see meil on kombeks.
Nagu kuulda, ei piirdu venelaste plaanid transiitosakonna asutamisel ühe maja ostuga. Nad on samas ümbruses sondeerimas pinda veel teiste majade ostuvõimaluste suhtes. Nii on nad tutvunud Sverdlovi majaga Raua tän. 38 ja selle vastas asetseva Brockhauseni majaga.
Venelased ostsid neljakordse elumaja Raua tänaval
Maja tühjendatakse elanikest hiljemalt 1. detsembriks. Esimesed venelased kolivad majja juba täna.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus Eestis on asutatava transiitosakonna ametiruumideks ja ametnike majutamiseks ostuteel omandanud ehitusettevõtjale V. Kilkmehele kuuluva 4-kordse elumaja, mis asetseb Raua ja Kreutzwaldi nurgal. Sellekohane ostu-müügileping kirjutati alla neljapäeva õhtul.
Venelaste poolt omandatud elumaja on selle endise omaniku poolt 2½ aasta eest ehitatud ja sisaldab 17 korterit. Peale selle on maja alumisel korral neli äriruumi. Seal asusid t.-ü. „Oma“ koloniaalkauplus, juukselõikusäri, puuviljakauplus jne.
Kokkuleppe kohaselt algab ruumide üleandmine uuele omanikule otsekohe. Juhuslikult oli majas üks korter vaba, sinna asuvad venelased sisse juba täna. Teine korter vabaneb pühapäeval. Ka see täidetakse otsekohe. Üürnikele on üteldud üles ja need peavad lahkuma hiljemalt 1. detsembriks. Mõningaid raskusi ruumide vabastamisega selleks tähtajaks võib vahest tekkida äridele, kuid ka neist loodetakse saada üle. Venelaste valdusse minevas majas elab peale teiste kohalik Läti peakonsul R. Aavakivi, kes ühes teistega peab endale leidma uue ulualuse.
Ostetud maja esimese korra kasutavad venelased oma transiitosakonna ametruumideks, kuna kolm ülemist korda tervenisti jääb ametnike ja nende perekondade majutamiseks. Ametruumides teostatakse mõningaid vähemaid ümberehitusi, mida teostab venelaste ülesandel maja endine omanik ehitusettevõtjana.
Mis puutub maja ostuhinnasse, siis see katab omaaegsed ehituskulud, kuid ei sisalda hindade tõusu, mis kinnisvarade juures esineb viimasel paaril aastal. Nõukogude Liidus maksva tava kohaselt kindlustuslõivu ja muude kulude tasumine peab sündima müüja, mitte ostja poolt, nagu see meil on kombeks.
Nagu kuulda, ei piirdu venelaste plaanid transiitosakonna asutamisel ühe maja ostuga. Nad on samas ümbruses sondeerimas pinda veel teiste majade ostuvõimaluste suhtes. Nii on nad tutvunud Sverdlovi majaga Raua tän. 38 ja selle vastas asetseva Brockhauseni majaga.
Uus Eesti 11.11.1939 lk 6
N. Liidu transiitosakond Raua tänavasse.
Osteti Vold. Kilkmehe maja Raua ja Kreutzwaldi tänavate nurgal.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus on ostu teel omandanud neljakordse maja Raua tän. 40 (Kreutzwaldi tn. nurgal), mille omanik oli Vold. Kilkmees. Ostulepingule kirjutati eile alla. Maja läheb Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse transiitosakonna käsutusse. Alumisele korrale tulevad kontoriruumid, ülemistele osakonna teenistuses olevate tööjõudude eluruumid.
Maja tuleb venelastele üle anda hiljemalt 1. detsembriks. Korterid on majaomaniku poolt senistele üürnikele üles üteldud 25. novembriks. Paljud üürnikud kolivad aga juba täna välja ja täna tulevad nende asemele kohe ka venelased.
Ostetud majas on 17 nelja- kuni viietoalist korterit, kolm autogaraazhi ja alumisel korral neli äriruumi. Maja on Raua tänava uuemaid ehitusi. Nõuk. Liidu kaubanduslikul esindusel on käimas läbirääkimised samast rajoonist veel ühe kuni kahe maja ostmiseks, mis samuti läheksid transiitosakonna käsutusse.
N. Liidu transiitosakond Raua tänavasse.
Osteti Vold. Kilkmehe maja Raua ja Kreutzwaldi tänavate nurgal.
Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus on ostu teel omandanud neljakordse maja Raua tän. 40 (Kreutzwaldi tn. nurgal), mille omanik oli Vold. Kilkmees. Ostulepingule kirjutati eile alla. Maja läheb Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse transiitosakonna käsutusse. Alumisele korrale tulevad kontoriruumid, ülemistele osakonna teenistuses olevate tööjõudude eluruumid.
Maja tuleb venelastele üle anda hiljemalt 1. detsembriks. Korterid on majaomaniku poolt senistele üürnikele üles üteldud 25. novembriks. Paljud üürnikud kolivad aga juba täna välja ja täna tulevad nende asemele kohe ka venelased.
Ostetud majas on 17 nelja- kuni viietoalist korterit, kolm autogaraazhi ja alumisel korral neli äriruumi. Maja on Raua tänava uuemaid ehitusi. Nõuk. Liidu kaubanduslikul esindusel on käimas läbirääkimised samast rajoonist veel ühe kuni kahe maja ostmiseks, mis samuti läheksid transiitosakonna käsutusse.
Ühistegelised Uudised 20.05.1938
lk 3
Tarvitajateühing „Oma“ 25 a. juubel
23. mail s.a. saab Tallinna suurim ühiskaubanduslik ettevõte, Tarvitajateühing „Oma“ 25 aastat vanaks. See on praegu pealinnas hästi tuntud nimi ja „Oma“ kaupluste silte võib leida igas linnajaos. Teisipäeval, 24. mail korraldab „Oma“ 25-a. juubeli puhul „Estonia“ kontsertsaalis juubeliaktuse, mille kavas kõned ühingu juhtivatelt tegelastelt, muusika- ja lauluettekanded. Ühingu kirjastusel on ilmunud ka album tegelaste piltidega ja kirjutistega.
/.../ Praegusel ajal on „Oma“ kauplused moodsamad pealinna väikekaupluste hulgas ning ühingu tegevuses on elavust ja hoogu märgata.
1937. a. lõpus oli T.-ü. „Omal“ 32 mitmesugust kauplust ja ettevõtet, oma leivatehas, 729 liiget, 27.426 krooni omakapitale ja 1.122.953 krooni läbimüüki. Ülejääk 7000 krooni. Ühingu ettevõtetes leiavad teenistust 110 inimest.
Enamuses on „Oma“ ettevõtted toiduainete kauplused, milliste tasuvus üsna väike. Sellepärast läheb ka omakapitalide tõus üsna aeglaselt ja pole võimalust kohe asuda uute algatuste teostamisele, milliseid ühingul rohkesti tuleviku töökavas. Aja jooksul loodetakse täituvat needki.
T.-ü. „Oma“ juhatuses on praegu: A. Oinas (esimees), J. Nihtig, J. Päevakivi (end. Prosvelt, juba 20 aastat ühingus tegev), A. Jõgi ja Helmi Jansen.
Nõukogus: A. Kask (esimees), A. Rei, R. Paabo, A. Gustavson, V. Saluste, pr. J. Põdra, pr. A. Klemmer, A. Tulp, J. Tomp ja K. Virma.
Revisjoni komisjonis: J. Kents (esimees), A. Udam, T. Saarepera, H. Kutti ja R. Saving.
Üldärijuhiks on Vold. Varandi ja raamatupidajaks J. Veere.
Lugejatele võiks huvitav olla teada, et T.-ü. „Oma“ esimeste liikmete hulgas olid ka niisugused üldtuntud nimed, nagu: Konstantin Päts, Nikolai Kann, Jüri Jaakson, Jaan Põdra, Rudolf Paabo, Hermann Namsing, Joakim Puhk, Vold. Puhk, Jaan Sitska, Johan Kukk, Karl Pusta j.t.
Tarvitajateühing „Oma“ 25 a. juubel
23. mail s.a. saab Tallinna suurim ühiskaubanduslik ettevõte, Tarvitajateühing „Oma“ 25 aastat vanaks. See on praegu pealinnas hästi tuntud nimi ja „Oma“ kaupluste silte võib leida igas linnajaos. Teisipäeval, 24. mail korraldab „Oma“ 25-a. juubeli puhul „Estonia“ kontsertsaalis juubeliaktuse, mille kavas kõned ühingu juhtivatelt tegelastelt, muusika- ja lauluettekanded. Ühingu kirjastusel on ilmunud ka album tegelaste piltidega ja kirjutistega.
/.../ Praegusel ajal on „Oma“ kauplused moodsamad pealinna väikekaupluste hulgas ning ühingu tegevuses on elavust ja hoogu märgata.
1937. a. lõpus oli T.-ü. „Omal“ 32 mitmesugust kauplust ja ettevõtet, oma leivatehas, 729 liiget, 27.426 krooni omakapitale ja 1.122.953 krooni läbimüüki. Ülejääk 7000 krooni. Ühingu ettevõtetes leiavad teenistust 110 inimest.
Enamuses on „Oma“ ettevõtted toiduainete kauplused, milliste tasuvus üsna väike. Sellepärast läheb ka omakapitalide tõus üsna aeglaselt ja pole võimalust kohe asuda uute algatuste teostamisele, milliseid ühingul rohkesti tuleviku töökavas. Aja jooksul loodetakse täituvat needki.
T.-ü. „Oma“ juhatuses on praegu: A. Oinas (esimees), J. Nihtig, J. Päevakivi (end. Prosvelt, juba 20 aastat ühingus tegev), A. Jõgi ja Helmi Jansen.
Nõukogus: A. Kask (esimees), A. Rei, R. Paabo, A. Gustavson, V. Saluste, pr. J. Põdra, pr. A. Klemmer, A. Tulp, J. Tomp ja K. Virma.
Revisjoni komisjonis: J. Kents (esimees), A. Udam, T. Saarepera, H. Kutti ja R. Saving.
Üldärijuhiks on Vold. Varandi ja raamatupidajaks J. Veere.
Lugejatele võiks huvitav olla teada, et T.-ü. „Oma“ esimeste liikmete hulgas olid ka niisugused üldtuntud nimed, nagu: Konstantin Päts, Nikolai Kann, Jüri Jaakson, Jaan Põdra, Rudolf Paabo, Hermann Namsing, Joakim Puhk, Vold. Puhk, Jaan Sitska, Johan Kukk, Karl Pusta j.t.
 |
| TÜ OMA "25" 1913-1938, Tallinn, 1938, lk 13 Rahvusraamatukogu |
 |
| Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
Uus Eesti 6.03.1940 lk 5
Tallinnas asutati N. Liidu transportkontor.
„Lenvneshtransi“ osakond vahetalitajaks transiitvedudel ning kaupade impordis ja ekspordis.
Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse vahetalitusel on Tallinnas avatud N.-Liidu ülemaalise transport-ekspeditsioonikontori „Lenvneshtransi“ osakond. See asub majas Raua tän. 40, mis mõni kuu tagasi ostuteel läks N. Liidu kaubandusliku esinduse valdamisele.
Majandusministeeriumist saadud loa põhjal „Lenvneshtransi“ Tallinna osakond korraldab seoses Eesti – N.-Liidu transiidiga ning impordiga ja ekspordiga väliskaubanduslike ja transiitsaadetiste vedu mere-, jõe-, raud-, auto- ja muid teid kaudu, teostab nende kaupade laoshoidu, samuti ekspluateerib ladusid, elevaatoreid ja külmhooneid; täidab igasuguseid ülesandeid seoses nende kaupade veo, ekspeditsiooni, hoiu, kindlustuse, laadimise-lossimise, tollimisega ning muude laevateenistustoimingutega.
Oma tegevuses allub „Lenvneshtransi“ osakond Eestis kehtivatele seadustele ja Eesti kohtuasutustele. Seega „Lenvneshtransi“ osakond oma tegevuse põhialustelt kujuneb tavaliseks välisfirma osakonnaks nagu neid Eestis leidub õige mitmeid. Osakonna põhikapitaliks on 100.000 krooni.
Tallinnas asutati N. Liidu transportkontor.
„Lenvneshtransi“ osakond vahetalitajaks transiitvedudel ning kaupade impordis ja ekspordis.
Nõuk. Liidu kaubandusliku esinduse vahetalitusel on Tallinnas avatud N.-Liidu ülemaalise transport-ekspeditsioonikontori „Lenvneshtransi“ osakond. See asub majas Raua tän. 40, mis mõni kuu tagasi ostuteel läks N. Liidu kaubandusliku esinduse valdamisele.
Majandusministeeriumist saadud loa põhjal „Lenvneshtransi“ Tallinna osakond korraldab seoses Eesti – N.-Liidu transiidiga ning impordiga ja ekspordiga väliskaubanduslike ja transiitsaadetiste vedu mere-, jõe-, raud-, auto- ja muid teid kaudu, teostab nende kaupade laoshoidu, samuti ekspluateerib ladusid, elevaatoreid ja külmhooneid; täidab igasuguseid ülesandeid seoses nende kaupade veo, ekspeditsiooni, hoiu, kindlustuse, laadimise-lossimise, tollimisega ning muude laevateenistustoimingutega.
Oma tegevuses allub „Lenvneshtransi“ osakond Eestis kehtivatele seadustele ja Eesti kohtuasutustele. Seega „Lenvneshtransi“ osakond oma tegevuse põhialustelt kujuneb tavaliseks välisfirma osakonnaks nagu neid Eestis leidub õige mitmeid. Osakonna põhikapitaliks on 100.000 krooni.
* * *
 |
| F. R. Kreutzwaldi 8 / Raua 14 (algselt Raua 40), Voldemar Kilkmehe maja (novembris 1939 ostis NSVL-i Kaubanduslik Esindus Eestis), valmis 1937, arhitekt Elmar Lohk. 4-korruselisele majale on hiljem viies korrus peale ehitatud. Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar