Pealinna Teataja 26.09.1934 lk 1
Ehitusosakond teotseb.
Hoonet ei peetud sobivaks.
Linnavalitsus jättis kinnitamata kolmekordse elumaja projekti, mille A. Rei kavatses ehitada Narva mnt. nr. 78. Nimetatud hoone välimus ja fassaadi liigitus ei sobivat ümbruskonna ilmega.
Tagasilükatud projekt paistab aga olevat kõigiti korralik ega vääri seesugust hukkamõistvat otsust.
Ehitusosakond teotseb.
Hoonet ei peetud sobivaks.
Linnavalitsus jättis kinnitamata kolmekordse elumaja projekti, mille A. Rei kavatses ehitada Narva mnt. nr. 78. Nimetatud hoone välimus ja fassaadi liigitus ei sobivat ümbruskonna ilmega.
Tagasilükatud projekt paistab aga olevat kõigiti korralik ega vääri seesugust hukkamõistvat otsust.
Pealinna Teataja 14.11.1934 lk 1
Ei lubatud ehitada.
A. Rei esitas linnavalitsusele projekti ja palus luba elumaja ehitamiseks Narva mnt. 78. Projekt oli arutlusel Eesti Arhitektide Ühingus, kus leiti, et kavatsetav ehitis ei ole arhitektuurilt küllalt väärikas, arvestades selle asukoha tähtsust. Sama otsuse („Esitatud projekt kujult ja välimuselt ei vasta arhitektuurilisele väärilikkusele ja ümbruse ilmele“) on kirjutanud palve peale ehitusosakond. Selle otsusega ühines linnavalitsus, otsustades palve eitavalt. Projekti järele, mille valmistajaks on dipl. ins., on maja kolmekordne ja ehitusviisilt moodne.
Karta on, et see arhitektuuriline väärilikkus (vist mõni uus ehituspoliitiline kriteerium) edaspidi hakkab takistama ehitustegevust ja muutub majaomanikele nuhtluseks. Kuidas võib majaomanik teada, missugune diplomeeritud arhitekt oskab projekteerida nii, et see tuleb arhitektuuriliselt väärilik, ja missugune ei oska. Ühed diplomeeritud insenerid kõik ja raha tahavad ühteviisi.
Ei lubatud ehitada.
A. Rei esitas linnavalitsusele projekti ja palus luba elumaja ehitamiseks Narva mnt. 78. Projekt oli arutlusel Eesti Arhitektide Ühingus, kus leiti, et kavatsetav ehitis ei ole arhitektuurilt küllalt väärikas, arvestades selle asukoha tähtsust. Sama otsuse („Esitatud projekt kujult ja välimuselt ei vasta arhitektuurilisele väärilikkusele ja ümbruse ilmele“) on kirjutanud palve peale ehitusosakond. Selle otsusega ühines linnavalitsus, otsustades palve eitavalt. Projekti järele, mille valmistajaks on dipl. ins., on maja kolmekordne ja ehitusviisilt moodne.
Karta on, et see arhitektuuriline väärilikkus (vist mõni uus ehituspoliitiline kriteerium) edaspidi hakkab takistama ehitustegevust ja muutub majaomanikele nuhtluseks. Kuidas võib majaomanik teada, missugune diplomeeritud arhitekt oskab projekteerida nii, et see tuleb arhitektuuriliselt väärilik, ja missugune ei oska. Ühed diplomeeritud insenerid kõik ja raha tahavad ühteviisi.
Pealinna Teataja 25.01.1936 lk 3
Kadrioru rajoonis jäävad maksma erikitsendused.
Ei lubata krunti täis ehitada.
29. märtsil 1927. a. sõlmiti linna ja A.-s. „Concordia“ vahel obrokileping, mille § 3. järgi lubati A.-s. „Concordia’le“ tükeldada tema kinnisvara Kadriorus, Narva mnt. ääres, kinn. nr. 3435. Ühtlasi seati üles nõue, et partsellidele püstitatavate ehitiste ehitusviis peab olema hõre (lahtine, tulemüürita), ehitiste kõrgus ei tohi olla rohkem kui kaks korda I katusekord ja täisehituse pind ei tohi olla üle 25% partselli üldpinnast. Sama lepingu § 8. põhjal kanti need kitsendused kinnistusraamatusse kõikidele partsellidele. Ühe partsellidest omandas A. A. Rei, nimelt kinnisvara, mis asub Narva mnt. 78.
Hiljem esitas A. A. Rei linnavalitsusele kinnitamiseks kõnesolevale krundile püstitada kavatsetava ehitise projekti. Kuna selles täisehitamise protsent oli 32,88%, seega suurem, kui obrokilepingu järgi lubatud, linnavalitsus jättis projekti kinnitamata. Selle otsuse peale kaebas A. A. Rei kohtusse, kus see asi veel praegu lõpulikult lahendamata ning neil päevil on Riigikohtus ees.
1935. a. esitas A. A. Rei linnavalitsusele palve, milles palus lubada tal kustutada tema kinnisvarale kinnistatud ülaltähendatud kitsendused, seletades, et mainitud kitsendused on võetud lepingusse mitte linna kui maa üleomaniku huvides, vaid üldhuvides, sest lepingu sõlmimise ajal puudusid vastavad ehitusmäärused. Vahepeal ja nimelt 15. juunil 1932 võeti vastu Tallinna ehitusmäärus, millega määrati kindlaks kruntide täisehitamise protsent. Selle järgi on tema krundi täisehitamise protsent 40%, ja kuna on tegemist nurgakrundiga (Narva mnt. ja Tormi tänava nurgal), siis on lubatud täis ehitada koguni 50%. Püstitada võib kolmekordseid maju. Kuna ehitusmäärusega on seega korraldatud hoonete püstitamise kord ja ulatus, leiab A. A. Rei, et obrokilepingu § 3 on kaotanud mõtte ning selles toodud kitsendused tuleks lubada kustutada kinnistusraamatust.
A. A. Rei palvet arutas linnavalitsus 6. dets. 1935 ja otsustas selle jätta tagajärjeta, pidades silmas asjaolu, et kaebus projekti kinnitamata jätmise asjus on kohtus alles otsustamata. Pealegi kõnesolevad tingimused linnavolikogu otsustas võtta obrokilepingusse üles seepärast, et taheti luua kõne all oleval, Kadrioru pargiga ühtesulaval maa-alal hoonestamistingimusi, mille tagajärjel võimalikult säilitataks pargi ilme. Peale selle tuli tingimuste üles seadmisel pidada silmas ka ümbruskonna sanitaarset olukorda. Nimelt puudub siin, Narva maantee ääre kuuluvail kruntidel, roiskvete süstemaatiline kanalisatsioon, mille tõttu majade roiskveed juhitakse mitte linna üldkanalisatsioonivõrku, vaid Kadrioru ranna läheduses merre. Kruntide maapinna madaluse tõttu on siin roiskvete kõrgemal asuvasse linna kanalisatsioonivõrku juhtimine kui ka roiskvete bioloogiliseks puhastamiseks seadeldise ehitamine seotud suurte kuludega ning raskelt teostatav. Et hoida ära Kadrioru ranna rüvetamist roiskvetega, on paratamata tarvilik piirata siin kruntide täisehitamise protsenti.
Kuna aga krundi täisehitamisel üle obrokilepingus ettenähtud 25% kruntide hoonestamine muutuks tihedamaks ja ehitised oma massi kui ka roiskvete hulga poolest suureneksid, millega ühes ka linnavolikogult taotletud põhimõte kaotaks oma tähenduse, linnavalitsus ei pidanud otstarbekaks lubada obrokilepingu tingimuste muutmist.
Selle otsuse kinnitas ka linnavolikogu.
Kadrioru rajoonis jäävad maksma erikitsendused.
Ei lubata krunti täis ehitada.
29. märtsil 1927. a. sõlmiti linna ja A.-s. „Concordia“ vahel obrokileping, mille § 3. järgi lubati A.-s. „Concordia’le“ tükeldada tema kinnisvara Kadriorus, Narva mnt. ääres, kinn. nr. 3435. Ühtlasi seati üles nõue, et partsellidele püstitatavate ehitiste ehitusviis peab olema hõre (lahtine, tulemüürita), ehitiste kõrgus ei tohi olla rohkem kui kaks korda I katusekord ja täisehituse pind ei tohi olla üle 25% partselli üldpinnast. Sama lepingu § 8. põhjal kanti need kitsendused kinnistusraamatusse kõikidele partsellidele. Ühe partsellidest omandas A. A. Rei, nimelt kinnisvara, mis asub Narva mnt. 78.
Hiljem esitas A. A. Rei linnavalitsusele kinnitamiseks kõnesolevale krundile püstitada kavatsetava ehitise projekti. Kuna selles täisehitamise protsent oli 32,88%, seega suurem, kui obrokilepingu järgi lubatud, linnavalitsus jättis projekti kinnitamata. Selle otsuse peale kaebas A. A. Rei kohtusse, kus see asi veel praegu lõpulikult lahendamata ning neil päevil on Riigikohtus ees.
1935. a. esitas A. A. Rei linnavalitsusele palve, milles palus lubada tal kustutada tema kinnisvarale kinnistatud ülaltähendatud kitsendused, seletades, et mainitud kitsendused on võetud lepingusse mitte linna kui maa üleomaniku huvides, vaid üldhuvides, sest lepingu sõlmimise ajal puudusid vastavad ehitusmäärused. Vahepeal ja nimelt 15. juunil 1932 võeti vastu Tallinna ehitusmäärus, millega määrati kindlaks kruntide täisehitamise protsent. Selle järgi on tema krundi täisehitamise protsent 40%, ja kuna on tegemist nurgakrundiga (Narva mnt. ja Tormi tänava nurgal), siis on lubatud täis ehitada koguni 50%. Püstitada võib kolmekordseid maju. Kuna ehitusmäärusega on seega korraldatud hoonete püstitamise kord ja ulatus, leiab A. A. Rei, et obrokilepingu § 3 on kaotanud mõtte ning selles toodud kitsendused tuleks lubada kustutada kinnistusraamatust.
A. A. Rei palvet arutas linnavalitsus 6. dets. 1935 ja otsustas selle jätta tagajärjeta, pidades silmas asjaolu, et kaebus projekti kinnitamata jätmise asjus on kohtus alles otsustamata. Pealegi kõnesolevad tingimused linnavolikogu otsustas võtta obrokilepingusse üles seepärast, et taheti luua kõne all oleval, Kadrioru pargiga ühtesulaval maa-alal hoonestamistingimusi, mille tagajärjel võimalikult säilitataks pargi ilme. Peale selle tuli tingimuste üles seadmisel pidada silmas ka ümbruskonna sanitaarset olukorda. Nimelt puudub siin, Narva maantee ääre kuuluvail kruntidel, roiskvete süstemaatiline kanalisatsioon, mille tõttu majade roiskveed juhitakse mitte linna üldkanalisatsioonivõrku, vaid Kadrioru ranna läheduses merre. Kruntide maapinna madaluse tõttu on siin roiskvete kõrgemal asuvasse linna kanalisatsioonivõrku juhtimine kui ka roiskvete bioloogiliseks puhastamiseks seadeldise ehitamine seotud suurte kuludega ning raskelt teostatav. Et hoida ära Kadrioru ranna rüvetamist roiskvetega, on paratamata tarvilik piirata siin kruntide täisehitamise protsenti.
Kuna aga krundi täisehitamisel üle obrokilepingus ettenähtud 25% kruntide hoonestamine muutuks tihedamaks ja ehitised oma massi kui ka roiskvete hulga poolest suureneksid, millega ühes ka linnavolikogult taotletud põhimõte kaotaks oma tähenduse, linnavalitsus ei pidanud otstarbekaks lubada obrokilepingu tingimuste muutmist.
Selle otsuse kinnitas ka linnavolikogu.
Uus Eesti 30.01.1936 lk 9
Riigikohtust.
Otsuseid
/.../ Administratiivosakonna kohtuistungil /.../ Rahuldati /.../ Tallinna linnavalitsuse kaebus Anton-Alfred Rei kaebuseasjas ehitusprojekti kinnitamata jätmise pärast (ühtlasi otsustati Anton-Alfred Rei poolt ringkonnakohtule antud kaebus tagajärjeta jätta) /.../
Riigikohtust.
Otsuseid
/.../ Administratiivosakonna kohtuistungil /.../ Rahuldati /.../ Tallinna linnavalitsuse kaebus Anton-Alfred Rei kaebuseasjas ehitusprojekti kinnitamata jätmise pärast (ühtlasi otsustati Anton-Alfred Rei poolt ringkonnakohtule antud kaebus tagajärjeta jätta) /.../
Pealinna Teataja 22.06.1938 lk 4
Uusi ehitusi
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
A. Rei projekt elumaja ehitamiseks Narva mnt. 78. /.../
Majaomanike Teataja 25.05.1940 lk 1
3 uut elumaja
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
A. Rei projekt kivist kolmekordse elumaja ehitamiseks Narva m. nr. 78. /.../
* * *
 |
| Narva mnt 70 (algselt Narva mnt 78), Anton Alfred Rei maja (mais 1940 ostis Elmar Talts ja juulis 1940 korteriühing "Pere"), valmis 1940?, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), algprojekt Wilhelm Salemann. Kolmekordsele majale on hiljem lisatud neljas korrus. Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
 |
| Narva mnt 70 (algselt Narva mnt 78), Anton Alfred Rei maja (mais 1940 ostis Elmar Talts ja juulis 1940 korteriühing "Pere"), valmis 1940?, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), algprojekt Wilhelm Salemann. Kolmekordsele majale on hiljem lisatud neljas korrus. Foto: 1.04.2014, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar