teisipäev, 14. juuli 2015

Kesklinna maja ja moodne korter


Pealinna Teataja 7.07.1937 lk 3

Praktiline elamutüüp kesklinna
Mida peab sisaldama kesklinna maja


Iga majaomanikku, kes kavatseb südalinna ehk tsentrumi maja ehitada, tohiks see teema eriti huvitada, sest peab ju teadma, mida seesugune maja peaks sisaldama – missuguseid ja kui suuri ruume ning kortereid, milliste mõnusustega, missuguse väljaehitusega jne. Ühtlasi pole tähtsuseta ka maja välimus.
Küsimust tuleks vaadelda kahelt seisukohalt, sest meie linna tähtsamais keskusis leidub kahte tüüpi tänavaid: ärilise ilmega tänavad ja ärilise ilmeta, nii-öelda elumajade tänavad.
1. Ärilise ilmega tänavais osutub kõige praktilisemaks majaks see, mis sisaldab võimalikult suure arvu äriruume ja kauplusi, kuna nende eest siin saadakse suuremat üüri. Ülemistel majakordadel võivad asuda kontorid, milliste eest tavaliselt head üüri makstakse, muidugi tingimusel, et ruumid oleksid kõigiti mugavad ja tehniliselt laitmata ehitusega.
2. Niinimetatud „elumajade tänavais“, elamisrajoonides, kus pole ärilist liiklemist, kuid mis siiski päris tsentrumis asuvad, ent mõnesugustel kaalutlustel tõenäoliselt kunagi ärilise ilmega tänavaiks muutuda ei või, on soovitavam ehitada maju ilma äriruumideta, sest et sellise rajooni tänavais ei ole äriruumid madalate üüride tõttu tasuvad. Korterite eest vaiksetes tsentrumitänavais, isegi kui nad asuvad esimesel korral, makstakse meeleldi suuremat üüri.
Üldiselt kõneldes kesklinna praktilisemast majatüübist, peab mainima, et see vastaku nüüdisaja tehnika saavutustele. Majal olgu soodne ruumide asetus ning jaotus, põrandad, laed ja seinad soojad ning kõlakindlad, keskküte, soojaveevarustus, vannituba igas korteris, muidugi ka teenijatuba, sisseehitatud kapid j.m.s. – palju mugavusi, mille loetlemiseks siinkohal kuluks palju ruumi.
Maja väljaehitus ja viimistlus olgu parimad. Ei kõnelda siin mingist luksusest: nüüdsel suure korteripakkumise ja üldise ärilise võistluse ajajärgul ei saa ju ometi metlahi plaate, sissemüüritud vanne, parketti ja soojaveeseadet arvata eriliseks toreduseks – need kuuluvad iga kultuurinõuetele vastavalt ehitatud, linna tsentrumis asuva maja juure.
Võiks vahest tähendada, et mainitud ehitused ja seadeldised teevad maja kallimaks, – kuid võetagu arvesse, et selle-eest ka maja tulutoovus tunduvalt suureneb, kuna üürnik tihtipeale nõustub maksma väga head üürihinda, kui aga selle eest saaks maksimaalset komforti.
Iga hoone ehitatakse, tehes arvestusi paljudeks aastateks ette, ja sellepärast tuleks ehitus alati teostada võimalikult tehnika kõigi viimaste tippsaavutuste ja nõuete kohaselt, selleks et hoone aastakümnetegi möödumisel oleks ikka veel võistlusvõimeline.
Mis puutub korterite suurusse, siis võib selle kohta nii palju ütelda, et kõige nõuetavamad on praegusajal 4-, 3- ja 2-toalised korterid, kusjuures 2-toalised korterid olgu varustatud samade mugavustega kui 3- ja 4-toalised, omades sageli ka teenijatoa.
Kruntide kalliduse tõttu tuleb otstarbekaks tunnistada 4-, paremini veel 5-kordsete ja kõrgemategi majade ehitamine kesklinnas. Ka 4-kordses majas esineb juba lift vältimata tarvilikuna, kuna vanemas eas isikuile juba kolmandalegi korrale trepist käimine teeb raskusi.
Kahjuks kitsendab aga meie uus ehitusseadus ehitusvõimalusi hoone kõrguse suhtes.
Kõigi nende nõuete silmaspidamine sünniks kooskõlas üldiselt arhitektuuris maksvate esteetiliste nõuetega, mille eriline käsitlemine, kahjuks, ei mahu teema raamidesse. Igatahes ei vaja vist ka selle külje suur tähtsus siinkohal erilist allakriipsutamist.
Kokkuvõttes osutub kõige praktilisemaks kesklinna majatüübiks maja, mis vastab kõikidele nüüdisaja ehitustehnika ja -esteetika nõuetele, See on juhtmõte, kuna üksikasjad olenevad iga üksiku ehituse eritingimustest.

*  *  *

Uudisleht 27.03.1940 lk 2

Milline ta lõpuks on?
Pealinna eeskujulik korter


Keskmise väärtusega kortereid on Tallinnas kuni 500. – Elamiskultuuri tõstmise alal seisab ees hulk tööd

Tallinna väikekorterite üürinormide määrusega on määratud kindlaks ka keskmise väärtusega korteri omadused. Vastavate eeskirjade kohaselt keskmise väärtusega korteriks loetakse seesugune korter, mis asetseb korralikus majas, on soojapidavate seintega, omab esiku, eraldatud köögi, vesivarustuse, ahju soojaseinaküttega, valgendatud laed, küllaldase valgustuspinna, eraldatud ruumid, vajalised kõrvalruumid j.m. Seega keskmise korteri definitsioon leidis majaomanike ringidest rohkesti vastuvaidlusi, ning väideti, et seesuguseid kortereid olevat meil Tallinnas õige vähe, kuigi vastavad nõuded iseenesest ei sisalda midagi erakorralist.
Üüriseaduse plussidest-miinustest lähtudes pakuks huvi selgitada, milline oleks Tallinna korter, mis on varustatud meie oludes kõigi võimalike mugavustega.
Seinakapid.
Kõneldes arhitektidega, selgub, et kõige enam kannatavad meie moodsad korterid tarviliste kõrvalruumide puuduse all. Eeskujulikus korteris peab kindlasti olema esikus paar suuremat seina sisse ehitatud kappi kuhu oleks võimalik mahutada neid riideid, mida käesoleval aastaajal parajasti ei kanta, kui ka neid, mis on kasutamisel. Eriti mugavas korteris on esikuga seoses veel omaette garderoob. Edasi kuuluvad hädavajalike kõrvalruumide hulka tingimata kaks panipaika toiduainete hoiukohtadeks, üks neist peaks olema soe, teine külm panipaik. Mõningates ajakohastes korterites on ehitatud köögi käigu peale eraldi panipaik kohvrite j.m. selle sarnase panipaikadeks.
Teenija voodi seina sees
Moodsa korteri juure kuulub teenijatuba, mis on varustatud samasuguste kõrvalruumide ja panipaikadega nagu korter isegi. Teenijatubades on voodi sageli ehitatud seina sisse, samuti voodi alune ruum kasutatud jalanõude ja muude sellesarnase panipaikadeks.
Köögis on kindlasti olemas elektri- või gaasipliit. Kumb neist otstarbekohasem ja ökonoomsem selle üle vaidlevad asjatundjadki, küll aga on Tallinnas kortereid, kus olemas on mõlemad. Muidugi on sarnases korteris olemas ka soe ja külm jooksev vesi. Kraanialune kõikide mõeldavate mugavustega korteris on varustatud eriseadega söögiriistade pesemiseks, loputamiseks ja nõrgutamiseks, millise seade eest ka üürimääruses on ette nähtud kaks plusspunkti. Edasi peaks köögis olema triikimise laud. Mõningates korterites on pesemise ja triikimise jaoks hoopis eriruum, nii raiskavalt aga meil siiski ruumiga ringi käidud ei ole.
Peensused õhupuhastaja juures
Moodsates eluruumides peale avaruse, parkettpõrandate, võibolla ka mõningate eriotstarbeliste seinte sisse ehitatud kappide, on raske mingisuguseid erilisi mugavusi ette kujutada. Seinad muidugi on krohvitud või kaetud õlivärviga. Papiga kaetud seinad ei kuulu mugavasse korterisse.
Ventilatsioon on ala, millele meil tavaliselt eriti palju tähelepanu ei pühendata, ometi kuulub see aga eeskujulike korterite esmajärguliste nõuete hulka. Kõiki mõeldavaid nõudeid rahuldav ventilatsioon on varustatud esiteks filtriga, mis puhastab õhu tolmust, edasi käib õhk läbi kanalitest, mis selle soojendavad. Teine rida seesuguseid kanaleid peaks olema õhu äravoolu jaoks. Samuti on nõutav, et sarnased õhufiltrid peaksid olema iga ruumi tarvis omaette.
Külmad kõrvalruumid keldris
Valgustuse suhtes on mugavas korteris nõutav, et valgustuspunkte oleks küllaldaselt. Eluruumide aknad olgu päikese poole, kuna magamistoa aknad asetsegu vastu hommikut.
Meie oludes kuulub mugava korteri juure tingimata omaette vannituba. Kõrge elamiskultuuriga maades ei ole see aga ammugi enam ideaaliks. Soomes näiteks püütakse juba aastaid sellepoole, et iga elamu keldrikorral asuks – omaette saun.
Vähemtähtsatest mugavusseadetest olgu veel nimetatud vajalised külmad kõrvalruumid keldrites, eriseaded pühkmete ja jätete eemaldamiseks korteritest, verandad, palkonid, pesuköögis pesupesemise masin, elektriga töötav pesurull j.m.
Siiski ainult 500
Need on mugavusenõuded, millistega varustatud on vaid üksikud Tallinna korterid. Endastmõistetavalt ei käi säärased korterid ka mingisuguse üürinormi alla. Statistilistel andmetel korterid, mis vastaksid täiel määral üürimääruses loetletud keskmise väärtusega korterile, on Tallinnas tõesti ainult 500. See ei tarvitse aga tähendada seda, et keskmise väärtusega korteri nõuded tingimata oleksid liialdatud, küll aga on see tõenduseks, et meie elukorterite kultuuritase seisab veel küllalt madalal. Oma elamiskultuuri tõstmisel seisab meil ees tükk tõhusat ja pidevat tööd.

esmaspäev, 13. aprill 2015

1924 ja 1930 – „Oma Kodu“ („Ametniku Kodu“) ja „Kodu“ majad Viiralti/Pronksi/Gonsiori tn


Vaba Maa 2.08.1930 lk 2

„Oma Kodu" ühiselamu Politseiaial.
45 miljoniga 64 moodsat väikekorterit.
Korteriomanikkude ühing „Oma Kodu“ (end. „Ametnikkude Kodu“) võttis vastu 1. augustiks s.a. ehitusmeistrilt J. V. Jannseni tänava ääres uue kuuekordse 42 korteriga elumaja, mis osutub sama ühingu kuue aasta eest püstitatud 21 korteriga viiekordse elumaja teiseks tiivaks.
Kuna hoone esimene osa koos krundiga läks maksma sentides ümmarguselt 21 miljonit, tõuseb äsjavalminud osa hind 24 miljonile. Selle Tallinna oludes hiiglaelamu ülesehitus võimaldus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu tunduval kaastegevusel, kogusummas 27 miljoni ulatuses.
Selle 45-miljonilise 61 moodsa väikekorteriga telliskivist hoone projekti arkitekt Johansonilt teostas ehitusmeister Reinhold Treubeck täies ulatuses. Kolmetoaliste korterite põrandapind 67–104 rm., kahetoalistel 50–70 rm. Igas korteris klosett ja vannituba. Uues majaosas keskküte ja tõstetooli ruumid.
Linnavolikogus on vaieldud palju selle üle, kas teostada riiklise ehituslaenu varal linna sees, kus kättesaadav kanalisatsioon ja tänavaühendus, suuremaid ühiselumaju või jälle harrastada linna äärtel väikeelamuid. Vaielusalused tüübid on nüüd esitatud „Oma Kodu“ ja „Oma Kolde“ ehitustes, esimesel linna keskel Politseiaial, teisel Pelgulinnas.
Kui möödunud aasta suvel Tallinnas käsil oli viimane suurem riiklise ehituslaenu jaotuskava kinnitamine, siis linna ehituskomisjon hindas esitatud laenunõudmisi, arvesse võttes ehitise asukohta, tüüpi, suurust, hinda, soovitud laenu suurust ja ilmet ning korteri suurust, mõnususi ja üüri, järgmiselt: ehit. üh. „Oma Kodu“ (end. „Ametn. Kodu“) kõige esimesel kohal 277 punktiga ja teisel kohal ehit. üh. „Oma Kolle“ 225* p., ehit. üh. „Tare“ jäi 237 p. neljandale kohale.

/*õige on „Ametniku Kodu“ 277 punkti, „Oma Kolle“ 255 punkti, J. L. Jürgens 241 punkti, „Tare“ 237 punkti – Vaba Maa 22.06.1929 lk 10/

Pronksi 10 / Gonsiori 14 (algselt Jannseni 9 / 9a), ehitusühingu "Oma Kodu" (algselt a-ni 1932 "Ametniku Kodu") maja, valmis 1930, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

* * *

Kaja 10.03.1923 lk 6

Suuremate ehituste plaanide kinnitamine.
Viimasel linnavalitsuse istumisel kinnitati ehitusplaanid: väikekort. ehit. üh. „Kodu“ – neljakordse kivimaja ehituseks „politsei-aial“; ehit. üh. „Ametniku kodu“ – 4 kordne kivimaja sealsamas; H. Jaanus – 3kordne kivimaja Kopli uul. nr. 20-b; Vinogradovil – kauba- ja elumaja Pirita tee ääres; K. Donneril elumaja Veerenni ja Magasini uul. ja mitmed teised.


Vaba Maa 10.03.1923 lk 6

Uute majade ehitamisest korterikriisi lahendamiseks.
Eelseisev kevadine ehitushooaeg tõotab suurt elavust. Suurt tööd ehituskommisjonile ja linnavalitsusele annavad esitatud rohkearvuliste ehitusplaanide läbivaatamine ja kinnitamine, mille teostamisega lähemal ajal algust teha tahetakse. Õieti ei ole ehitustööd terve talve läbi Tallinnas soiku lastud jääda. Muuseas ehitatakse praegu riigitrükikoja hoonet, Scheeli panga majasid, Vanaviru kaelas ja suuremaid hooneid Pikal tänaval nr. 42. Sõjaväelaste ehitusühing „Unitas“ ehitab üles suure elumaja. Siis veel linna suur algkoolihoone Raua tänaval ja linna poolt ajutised elumajad Sitsi tänava ääres. Lähemal esmaspäeval kuulutatakse ehitusosakonna poolt välja kahe suurema linnateenijate ja õpetajate elumaja ehitus Raua ja Graniidi tänavate ääres. Need ehitused tulevad kogusummas 30 miljoni maksma ja tahetakse lähemaks sügiseks lõpule viia.
Suurte 4–5-kordsete majade ehitusplaanid Politseiaiale ehitamiseks kinnitas linnavalitsus eile ametnikkude ühingule „Ametnikkude kodu“ ja postiteenijate ehitusühingule „Kodu“. Nende hoonete ehitamisega peale algada tahetakse juba varasel kevadel.
Eelseisval suvel kavatsevad p. keskühisus „Estoonia“ ja põllumeesteselts suure 5–6-kordse maja ehitamisega algust teha Merepuiestee äärde, „Grand-Marina“ kõrvale. Siis tuleb ehitamisele veel Jaani koguduse vanadekodu hoone ja palju teisi ehitusi. Kõik need ehitused kavatsetakse lähema suve jooksul teostada, mis Tallinnale tulevaks talveks mõnisada korterit juurde annavad ja seega korterikriisi teravust lahendada aitavad.


Vaba Maa 14.08.1923 lk 6

Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu väikekorterite ehitamiseks
maksetakse linnakassast välja selle järele, kuidas ehitustööd edenevad, mille järele erikommisjon valvab. Tallinnale lubatud 90 miljoni margalisest ehituslaenust oli kuni eilseni umbes 58 miljoni marka välja maksetud.
Suuremaid summasid ehituslaenu on seni kätte saanud sõjaväelaste korterite ehitusühing „Unitas“ ja ka teised ehitusühingud.
„Ametnikkude kodu“ ja „Postiteenijate kodu“ majade ehitus Politseiaial ehitusmeister Treubecki poolt edenevad jõudsalt. Viiekordsetel majadel on üle kolme korra juba valmis. Esimesel majal tuleb 20 korterit ja läheb maksma üle 18 miljoni marga, teine maja umbes 12 korteriga läheb maksma 10 miljoni marga ümber. Lepingu järele ehitatakse need majad valmis 1. juuniks 1924. a. Raskusi teeb ehituse juures kehvade ametnikkude perele rahaküsimus, kes ühe kolmandiku ehituskuludeks oma käest kokku panema peavad, mis aga kerge ei ole.


Vaba Maa 14.08.1924 lk 7

Ühisjõul korterikitsikuse lahendusel.
Politseiaial uus suur elumaja 32 korteriga valmis saanud.
Suur-Tartu maanteed, eriti üle Politseiaia käijate pilku kütkestab nüüdsama valmis saanud suur hele-kollakas eluhoone. Nüüd, kus ehituse lõpule viimise järel hoone ümbrust varjavad plangud maha kistud ja uus nägus hoone täies ulatuses vaatlejale paistab, küsivad võhikud imetledes: mis kaunis hoone see on ja kelle omandus nimelt?
Vastus, et see suur elumaja Janseni tän. ääres on väikekorteritega ja üles ehitatud mitte kellegi muu, kui üürnikkude eneste algatusel ja ühisettevõttel, tohiks huvitada õige laialisi ringe, eriti praegusel ajajärgul, kus korterikriisi lahendusviiside üle nii palju pead murtakse.
Kõne all olev 31 sülda pikk viiekordne telliskividest eluhoone kuulub kahele väikekorterite ehitusosaühingule. Suur-Tartu mnt. poolne ots 10 sülla ulatuses – on ehitusühingu „Kodu“ päralt, kelle liikmeteks posti-telefoni ametnikud. Maja mahutus on 475 kantsülda, kümne korteriga, peale selle kojamehe korter pesuköögiga õuemajas. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 mk., oleks maja väärtus umbes 8 miljoni ehk 800.000 mk. korteri kohta. 50-aastase tähtajaga riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on ühing saanud 7 miljoni marga ümber. See oli selle tõttu võimalik, et ühing oli üks esimestest ehitama algajatest, millal ehituslaenu saamise tingimused veel võrdlemisi lahedamad olid.
Raskemates ainelistes tingimustes tuli aga ehitusühingul „Ametniku kodu“ oma elumaja ehitada, mis 21 sülda pikk ja 6 sülda lai, 21 korteriga. Üldine mahutus 1184 kantsülda. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 marka, oleks maja väärtus üle 20 miljoni. Krundi eest ja muid maksusid on tasutud üle miljoni marga. Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on saadud 15 miljoni ümber, kuna puudujääv 6 miljoni osanikkude eneste poolt tuleb nõutada, kes kuuluvad peaasjalikult riigi-omavalitsuse teenijate hulka.
Mõlema ühingu elumaja ehitus läks vähempakkumisel 17.000 m. ümber kantsüld tuntud kohal. suurehitaja R. Treubecki kätte ja nad kinnitavad rahulolles, et ehitustöö on toimitud eeskujuliku hoole ja asjatundlikkusega. Majade plaanide valmistajaks oli arhitekt Johanson, olles ühtlasi ehitustöö järelvaatajaks.
Postiametnikkude ühingu maja on keskküttega, „Ametniku kodu“ mitte; vannitoad teenijatoaga aga mõlemal ühingul, samuti elektrivalgustus. Puudub majadel veel ühendus linna veevärgiga ja elektrijaamaga. On käimas kibe töö mustavee kanalisatsiooni sisse viimiseks linna poolt, millele järgneb ühendamine puhtavee kaanaliga ja tänava sillutus. Janseni tänav ühineb S.-Tartu maanteega nr. 31–33 vahel, linna poeglaste algkoolimaja juures.
Korraga 32 uue elukorteri juuresoetamine teraval korterikriisi ajajärgul on tervitatud samm. On juure võidetud mitte üksi iseseisvad elukorterid, vaid suureneb ka üksikult üürile antavate tubade tagavara.


Vaba Maa 16.08.1924 lk 6

Korterikriisi tegelik lahendus.
Suure ühiselumaja pidulik vastuvõtmine.
Nüüdsama valmissaanud suur nägus elumaja Politseiaial Janseni tän. ääres oli neljapäeva õhtuks ilupuude ja lippude ehtes. Toimiti maja pidulikku vastuvõtmist ehitajameistrilt R. Treubeckilt selle omanikkude, väikekorterite ehitusühingute „Ametniku Kodu“ ja „Kodu“ poolt.
See 31 sülda pikk viiekordne 32 elukorteriga elumaja on üürnikkude eneste ühisettevõtte saavutus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu kaasabil. Nõnda siis oma kohast väljapaistev sündmus kohalise korterikriisi tegeliku lahenduse alal, mille tähtsust märkisid oma osavõtuga hr. siseminister, linnavalitsuse, ehituskomisjoni ja ajakirjanduse esitajad, ja mida nad kõik oma tervituskõnedes toonitasid. Ühemeelne otsus oli pärast ringkäiku uues majas, et see on üks kõigiti kordaläinud ehitustöödest meie elumajade alal, tänu asjatundlikule juhatusele, arhitekt Johansonile, eriti aga ehitajameister Treubeckile, kes on hoone paremini ehitanud, kui tööandjad seda soovidagi oskanud, nagu viimased ise tänumeelel kinnitasid. Tuletati pikas reas kõnedes meele muuseas ka eeskujuliku hoolega oma ülesande juures tegutsenud tööjuhatajaid ja töölisi, kelle käte all on üles kerkinud avar ja kaunis eluhoone mõnusaks peavarjuks ja koduks paljudele perekondadele.


Päevaleht 16.08.1924 lk 4

Ühisjõul ehitatud suuremad elumajad valmis.
Majad mahutavad 32 korterit ja maksavad kokku 30 milj. marka.
Kes on ilusal suvisel õhtul ehk ka päeval vaevaks võtnud linnamüüride vahelt natuke väljapoole jalutada, on märganud rea uusi ja nägusaid hooneid, mis tekkinud Veerenni ja Magasini uul. vahel, Pelgulinnas, politseiaial jne. Suurem osa neist uutest ehitustest on ehitusühingute omad, mis asutatud isikute poolt, kes terava korterikriisi all kannatavad ja kel omal või ka osaliselt võimas toetama võitlust korterikriisi lahendamise sihis.
Sarnase ehitusühingute süsteemi abil ehitatud kahte nägusamat elumaja võime heameelega vaadelda politseiaial, kus neil päivil valmis said postiteenijate ehitusühingu „Kodu“ ja riigi- ja omavalitsusteenijate ehitusüh. „Ametnikkude kodu“ majad.
Majade ehitamisele asumisel oli koos vähe kapitaali, kõigest natuke üle 10 tuhande m. Kuid liikmete osamaksuga ja riiklise ehituslaenu toetusel suudeti lõpule viia majade ehitamine, mille väärtus kokku ümmarguselt 30 milj. marka.
Üleeile õhtul toimetati majade pidulikku vastuvõtmist ehitajalt R. Treubeckilt, millest osa võtsid siseminister A. Rõuk, linnavalitsuse esitajad, kohalikkude ajalehtede esitajad j.t. Külalistele näidati mõlemaid maju.
Majad on viiekordsed ja mahutavad kokku 32 korterit, neist „Ametn. kodu“ maja 21 korteriga. Korterid on 3-toalised ühes köögi, vanni- ja teenijatoaga, elektrivalgustuse ja veevärgiga. Keldrikorral on pesuköök, puukuurid, kojamehe korter. Puie kandmist keldrist korteritesse ei ole, sest seda võib toimetada sellekohase liftiga. Toad on otstarbekohaselt ehitatud ja võimaldavad osa ruumide tarvitamist teistesse ruumidesse puutumata. Majad on kokku ehitatud ja avaldavad esiküljega head muljet. Majade plaani valmistas arh. Johanson ja ehitas laiemalt tuntud ehitusmeister R. Treubeck.
Ringkäigu järele majades oli ühine koosviibimine külalistele korraldatud. Ehitusühingu esimees hra Meerits tähendab omas kõnes selle heatahtlikkuse peale, millega linna- ja riigivalitsus kavatsusele vastu on tulnud. Siseminister tervitab püsivust, mille abil on ehitus teostatud. Ajalehtede esitajate nimel soovib meie toimetuse liige A. Karro majaehitajaile õnne uue kodu valmissaamisel. Järgneb veel rida kõnesid.


Kaja 16.08.1924 lk 5

Linn mitmekümne korteri poolest jälle rikkam.
Politsei-aial Janseni uulitsa ääres sai neil päevil valmis suurem kivist elumaja 32 korteriga. Maja on viiekordne ja kuulub kahele üürnikkude ühingule. Maja S. Tartu maantee poolne osa on ehitus-ühingu „Kodu“ oma, kus liikmeteks postiametnikud. Teise osa omanikuks on ehitusühing „Ametnikkude kodu“, kelle liikmeteks on samuti riigi- ja omavalitsuse-teenijad. Kogu hoone on umbes 30 miljoni maksma läinud, millest 22 miljoni riiklist ja kogukondlist laenu saadi. Puudujääva osa peavad ühingusse kuuluvad liikmed, kel igaühel oma korter nüüd pärisomanduseks ise muretsema.
Korterid on kõik kolmetoalised, selle juures köögi, vannitoa ja ühe väikese toakesega, mis tarbe korral teenija toaks võib olla. Peale selle on tubade jaotus nii läbi viidud, et ilma suurema tülinata ka kaasüürilisi võib pidada. Arvatavasti on paljud korteriomanikud sunnitud seda ka esialgu tegema, sest ametniku palga juures läheb uues majas elamine üksinda ikkagi liig koormavaks, kuna eravõlgade tasumine lähemate aastate jooksul peab sündima. Selle juures on veel riiklise ehituslaenu ja selle kustutus-protsendid iga aasta tasuda.
Kuna ühingu „Kodu“ poolne osa keskküttega, on „Ametnikkude kodu“ poolne osa ahjuküttega ehitatud. Üldiselt on kogu maja nii välis- kui ka seespidiselt korralikult ehitatud ja jätab vaatamisel kõige parema mulje. Ta on ühtlasi ka üheks kaunimaks hooneks Tallinnas, mis viimasel ajal püstitatud.
Maja on ehitatud ehitusmeistri Reinhold Treubeck’i poolt arhitekt Johansoni plaani järele.
Kuna maja ametlik vastuvõtmine hiljem on, oli neljapäeval tema pidulik vastuvõtmine ehitusmeistrilt, millest osa võtsid ka siseminister hra Rõuk, linnavalitsuse ja ajakirjanduse esitajad. Majaomanikkude ja ehitusmeistri poolt oli sel puhul ka ühine koosviibimine korraldatud, kus rohkesti tervitus-kõnesid peeti, milles ühe kui teise suurema vaeva nägija teeneid ehituse juures alla kriipsutati.

Vasakul Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja; paremal Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja. Valmisid 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla

Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla


neljapäev, 9. oktoober 2014

1935 – Elavus elamu-ehituse alal jatkub


Vaba Maa 1.08.1935 lk 9
Elavus elamu-ehituse alal jatkub.
Kümmekond uut kivi- ja puuelumaja ehitamisele.
Väikese ja Suure Roosikrantsi äärne linnaosa, kus lammutati suur hulk vähemaid puumaju, tõotab juba tänavu omandada ehituslikult moodsa ja pealinnaliku ilme. Väike Roosikrantsi tänava otsa kohal valmib nägus kivimaja, mis tänava poolt tuleb 4-kordne ja õuepoolt 6-kordne. Suures Roosikrantsis on üks uus 4-kordne kivimaja ehitatud, kuna kõrval asuvale 4-kordsele kivimajale ehitatakse viies kord peale. Väikesel Pärnu maanteel nr. 26-a, kust mõne nädala eest lammutati 2-kordne puumaja, on alustatud nüüd uue moodsa 5-kordse kivimaja ehitusega. Selle maja püstitab Koch ja Ko. Praegu käib ehituskohal vundamendi rajamine. Uue 4-kordse kivi-elumaja ehitab Vase ja Jakobsoni tänava nurgale J. Trump.
Juulikuul linnavalitsus andis loa 7 uue 2-kordse puuelumaja ehituseks. Puumajade ehitajateks-omanikkudeks on Rohu tän. 2 A. Ülenõmm, Heina tän. 16 A. Hiob, Poska tän. 24 J. Lass, Alberti tän. 18-a J. Veldt, Tulika tän. 44 E. Büttner, Udu tän. 5 A. Bombas, Olga ja Õle tän. nurgal J. Mikk.
Suurema kiviehituse püstitas Kopli tän. 8 Chr. Park. Sellesse tulevad elukorterid ja kaupluste ning kino-teatri ruumid. Kuna Koplis puudusid seni nõuetekohased ruumid kino jaoks, siis nüüd uue hoone püstitamisega varutakse vastavad ruumid ka kinole.
Linnavalitsuselt nõutasid loa käesoleva kuu kestel elumajade ümberehituseks üle 20 majaomaniku. Elumajade juure asutakse mitmel pool ehitama garaazhe ja keskkütte seadeid. Teiste hulgas Eesti piiskopliku metodisti kogudusel on käsil koguduse palvela ümberehitus.
Ehituslubasid kuu kestel nõutati kokku 64. Kuna kõik ehitused teostatakse veel käesoleval aastal, siis laseb see arvata, et ehitustegevus kujuneb tänavu hoogsaks hilissügiseni. Aasta algusest kuni 1. augustini linnavalitsuse poolt on leidnud kinnitamist kokku ligi 400 ehitusprojekti.

Vaba Maa 10.09.1935 lk 7
Uus 5-kordne elumaja V. Roosikrantsi tänavasse.
V. Roosikrantsi tänavas, kus käsil mitme uue maja ehitus, alustatakse tänavu veel ühe uue 5-kordse elumaja ehitusega. Selle elumaja ehitavad V. Roosikrantsi tän. 14 asetsevale krundile arstid Erich Wulff ja Hugo Hoffmann. Ehitus tuleb kivist, 2 kaupluseruumi ja 9 elukorteriga. Elukorterid on nähtud ette 7–8-toalistena, 5–6-toalistena, 4- ja 3-toalistena. Maja varustatakse ka liftiga. Ehitab ettevõtja R. Treubeck, arhitektide E. Jacoby ja E. Kühnerti projekti järgi.
Käesoleva aasta lõpuks uus maja loodetakse saada katuse alla. Ehitus lõpulikul kujul peab valmima tuleva aasta sügiseks.

dea.nlib.ee
Päevaleht 15.09.1935 lk 2
Tallinn kasvab ja rikastub moodsate elumajadega
Rekordaasta suurkivimajade ehituselt
Tallinn kasvab...
Rikastub moodsate elumajadega...
Pealinna ehituspoliitika on võtnud uue suuna.
Need on kolm tõsiasja, mis saanud teoks käesoleval aastal. See pole sõnade tegemine, see pole kavatsus paberil, vaid igale kodanikule silmnähtav. Ei pruugi kolada linnaservadel, vaid see kõik on koondunud kesklinna ja haljasvöö ääre.
Tallinna omab esinduslikuma ilme. Päevakorral pole enam korterikriisi lahendamine, vaid moodsate ja kõigi mugavustega varustatud elumajade püstitamine, mis annab vanale auväärt Tallinnale hoopis teise fassaadi. Kui veel läinud aastal hädaldati linnavalitsuse taktika üle, et ta lammutab majalogusid Härjapea kollektori ja Pärnu maantee elektritrammi alla – hädaldasid need, kellel kaalul olid taskuhuvid – siis ei saa nüüd küllalt kiita seda avarust, mis tekkinud V. Roosikrantsi tänavale, kus kerkivad üles uued viiekordsed moodsad kivimajad.
Tehes väikese ringi linnas, leiame järgmist, mis soovitav vaadata igale, kes oskab pidada lugu ilusatest majadest:
Pangahoonetest on veel tellingute vahel Tallinna Majaomanike Panga maja Vabadusplatsi ja Harju tänava nurgal. Kuus korda on valmis valatud, seitsmendaga tehakse algust.
Eesti Maakrediidiseltsil on sarikate alla viidud 4- ja osalt 5-kordne telliskivist juureehitus Väike Pärnu mnt. alul.
Koolimajadest on valminud Lenderi tütarlaste gümnaasiumi hoone Politseiaial, mis oma hiigla klaastrepikojaga äratab möödakäijate tähelepanu. Seda maja peetakse moodsaimaks keskkoolimajaks Tallinnas ja üle Eesti.
Linnal valmis Lasnamäel suur kolmekordne – keldrikorraga neljakordne – algkoolimaja, mis ehitati klombitud paekivist ja osutub omapäraseks ehituseks Tallinnale.
Toompea lossi uus juureehitus tõstab Toompea muidu süngete müüride ilmet ja osutub kenaks vastupiiriks ajaloolisele Rootsi kantsile. Seni puudest ja vanadest aitadest varjatud lossi osa on saanud nauditavaks linnaelanikele ja turistidele.
Tööstus- ja ärimajadest tuleb mainida kalatööstur Vaariku kolmekordset kivimaja Kalarannas, mis valmib veel käesoleval aastal.
Narva maantee ääres valmib samuti suur tiibehitus pandimajale.
Elumajasid tuleb juure palju. Nendest on tähtsamad suurelumajad, kus leida kõik mugavused praegusaja nõuete ulatuses.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgale on kerkinud kaks viiekordset maja. Need asetsevad üksteise kõrval, külg-külje vastas ja paistavad ühe majana. Ainult stiil läheb veidi lahku ja laseb teha vahet.
Siin püstitasid J. Valter ja H. Reimelt eeskujulikud elamud.
Kaupmehe tänavale on kerkinud O. Suursöödi ja Paaberi neljakordsed majad.
Sealt minnes V. Roosikrantsi tänavale, kus käib uue trammiliini rajamine, on puumajalogude asemele kerkinud K. Lentsi neljakordne, hoovi poolt kallaku tõttu kuuekordne elumaja. Tänava nurgale vastu Tõnismäge püstitab Eestimaa Krundiomanike Aktsiaselts (ETA) neljakordse (või viiekordse?) telliskivist elumaja.
Tõnismäele püstitati Ühishaigekassa maja kõrvale nägus 4-kordne kivimaja. Enne lammutati eest puumaja, osa majaalust võeti aiast.
Raua tänaval valmis Veldemanni neljakordne kivimaja, päikesevannide võtmise kohtadega katusel.
Vaksali puiesteele kerkis läinud sügisel Rosenbergi neljakordne kivimaja moodsa fassaadiga.
Puumajasid on kerkinud mitmel pool. Vaestekooli ja Luise tänava vahele rajati uus tänav ja selle mõlemale äärele püstitati kolmekordseid puumaju Truusa, Kärniku, Tiitsmanni, Israeli ja teiste poolt.
Pildiallkirjad: Ülal vasemal – Lenderi gümnaasium Politseiaial, Valteri ja Remmelti majad Aia tän. ja Lentsi maja V. Roosikrantsi tän. All vasemal – Toompea lossi lõunapoolne külg. Tõnismäel kössutab veel puumaja kivimajade külje all.

Vaba Maa 5.12.1935 lk 9
150 uut elumaja Tallinnas.
Elavus elamu-ehitus alal jatkub hilise sügiseni. – Kümmekond suuremat kivimaja kesklinnas ehitamisel.
Ehitustegevus elavam mullusest, kuid jääb maha eelmistest aastatest.
Ehitustegevus Tallinnas käib edasi veel peaaegu suvise elavusega. Mitmel pool linnas on suuremaid pooleliolevaid ehitusi lõpetamisel; hilisele sügisele vaatamata on tehtud algust aga ka rea uute ehitustega. Kesklinnas on ligi kümmekond uut 4–5-kordset kivielumaja ehitamisel.
Suurema osa juures neist tänavu arvatavasti ei jõuta kaugemale alusmüüridest, kuna külm kipub tulema peale. Kevadel saadakse seevastu aga ehitusi varakult jatkama asuda, kuna pole tarvis oodata külmanud maa sulamist, mis uute ehituste alustamisel varakevadel tööd peamiselt takistab.
Aia tänavas, kus tänavu valmis kaks uut 5-kordset kivielumaja, on asutud ehitama veel üht uut 5-kordset kivimaja, mis tuleb otse kahe uue maja kõrvale. Alates Vana Viru tänava nurgalt Aia tänav saab seega reastikku 3 moodsat elamut, kõik viis majakorda kõrged.
Väikeses Roosikrantsis käib praegu nelja uue elumaja ehitus. V. Pärnu maantee nurgal kinnisvarade ekspluateerimise selts Koch ja Ko lõpetab oma 5-kordset kivielumaja. See maja ehitati katuse alla rekordilise kiiruga üsna lühikese aja kestel. V. Roosikrantsi tän. nr. 14 kaks Tallinna arsti ehitavad samuti 5-kordset kivimaja, millel alumised kolm korda juba valmis. Samas tänavas nr. 10 rajatakse alusmüüre H. Adamsi 5-kordsele kivimajale, mille projekti linnavalitsus kinnitas alles mõne nädala eest. V. Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgal käib J. Mürgi uue hotell-elumaja ehitus.
Suure Tartu maantee ja Reimani tänava nurgal on praegu ehitamisel 5-kordne kivimaja. Uusi suuremaid elumaju on veel ehitamisel mitmel pool kesklinnas. Narva maanteel nr. 45 ehitatakse 4-kordset kivimaja, millest kaks korda juba valmis, samuti Jakobsoni tän. nr. 6 ja Tehnika ja V. Söörensi nr. 5, kuhu tulevad 4-kordsed kivimajad. Uusi suuremaid kivielumaju on ehitamisel veel Hermanni tän. 4, Telliskivi tän. 50, Weizenbergi tän. j.m.
Kahe viimase kuu kestel linnavalitsuselt on nõutatud luba 52 uue elumaja ehituseks.
Suurema osa juures neist on tööd juba käimas. Uutest elumajadest on 14 ühekordsed ja 25 kahekordsed, kõik puumajad. Need tulevad ehitamisele mitmele poole linna äärtes. Ülejäänud 13 maja ehitatakse kesklinna; neist tuleb 5-kordseid 4, 4-kordseid 7 ja 3-kordseid kaks. Üks 5-kordne kivimaja tuleb ehitamisele Maneesi ja Gonsiori tänava nurgale, olles „esimeseks pääsukeseks“ selles puuehituste rajoonis; ümberkaudu peaaegu kogu tänava ulatuses asuvad madalad, 1–2-kordsed puumajad. Selle maja ehitajaks-omanikuks on E. Krönström, kes töödega kavatseb teha algust tuleval kevadel. E. Taska asub ehitama 4-kordset kivimaja Kentmanni põiktänavasse nr. 5, E. Taltsi 4-kordne maja tuleb S. Juhkentali tän. 42 ja K. Laukna 4-kordne maja Hollandi ja Hollandi põiktänava nurgale.
Uusi kahekordseid maju tuleb ehitamisele Kristiine tän. 25, Tatari tän. 56, Endla tän. 30–32, Ülase tän. 14, Koidu tän. 100, Raudtee tän. 16, Kanarbiku ja Ülase tän. 19–2, Tulbi tän. 5, Sireli tän. 5, Kullerkupu tän. 12, Israeli tän. 5, Telliskivi tän. 46, Kristiine tän. 11, Jahu ja V.-Kalamaja tän. 11–30, Alberti tän. 27, U. Tatari tän. 13, Kungla ja Kalevi tän. 46–42, Madara tän. 13, Planeedi tän. 6, Videviku tän. 34, Koidu tän. 98, Kesk-Ameerika tän. 10 ja nr. 6, Videviku tän. 23 ja Heina tän. 32.
Aasta algusest kuni käesoleva kuu alguseni on linnavalitsus annud loa 153 uue elumaja ehitamiseks.
Neist oli ühekordseid puumaju 51, 2-kordseid elumaju 72, /.../ 3-kordseid elumaju 10 (6 puu- ja 4 kivimaja), 4-kordseid elumaju 13 ja 5-kordseid 7 maja, kõik kivist. Läinud aastaga võrreldes tänavu 4- ja 5-kordseid uusi elumaju on ehitatud ligi 3 korda rohkem, kuid 3-kordsete elumajade arv on vähenenud poole võrra. See on seletatav sellega, et ehitusseaduse muutmis seadusega 3-kordseid puumaju Tallinnas ei lubata enam ehitada. Nende arvel on uute 2-kordsete elumajade arv tänavu suurenenud ligemale poole võrra. Ühekordseid maju on käesoleval aastal ehitatud märksa vähem kui läinud aastal.
Käesoleva aasta 10 esimese kuu kestel linnavalitsus on kinnitanud ühtekokku 657 mitmesuguse ehituse projekti, läinud aasta 604 projekti vastu. Septembris linnavalitsuses oli kinnitamisel 85 ja läinud kuul 102 ehitusprojekti.
Ehitustegevus Tallinnas tänavu on olnud üldiselt tunduvalt elavam kui läinud aastal, kuid jääb maha 3 eelmise aasta ehitustegevusest.
* * *
Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 19 (algselt Suur-Roosikrantsi 19), Ida Demini maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja,
valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 26 (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 5b, Sergei Rutkovsky (Rudkovsky) maja.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), Eesti Maakrediidiseltsi maja,
valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

E. Taska 4-kordne maja Kentmanni põik 5 jäi ehitamata.

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 / Maneeži 10), Miina ja Leida Kronströmi maja, arhitekt Edgar Velbri. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 14.11.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Hermanni 4, Eduard ja Adele-Rosalie Kadaka maja, arhitekt Alfred Kehva. 3-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud neljas korrus. Foto: 3.10.2014, R. Vaikla

Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor Tretjakevitš.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Narva mnt 15 / Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45 / Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva.
4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud
viies korrus. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla
 
Toompuiestee 12 (algselt Vaksali puiestee 12), Irmgard Rosenbergi maja, arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Tehnika 15 / Suve 7 (algselt Väike-Söörensi 5 -> Suve 5), Karl Tambergi maja, arhitekt Anton Soans. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Telliskivi 50b, Jüri Rüdja maja (detsembris 1936 ostis Andres Larka). Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Vase 14 / Faehlmanni 15 / Hõbeda (algselt Vase 18 / Jakobsoni 41 / Hõbe 8), Johannes Trumpi maja (detsembris 1936 ostsid Grünbergid ja A. Arumäe, aprillis 1939 ostis Arda Ehrlich ja oktoobris 1940 ostis korteriühing Sinimandria), arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Võrgu 3, Tavi Variku maja Kalarannas. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Tuukri 46 / Tuukri põik (algselt Hollandi 46 / Hollandi põik 5), Kustas Laukna (a-ni 1935 Gustav Liebermann) maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 25.05.2014, R. Vaikla

neljapäev, 4. september 2014

1939-1940 – Jakobi tänava pritsimaja


Päevaleht 5.07.1939 lk 7
Kerkib uusi kivielamuid
Linnavalitsuse otsusega kinnitati uute hoonete püstitamiseks järgmised ehitusprojektid:
/.../ Tallinna vabatahtliku tuletõrjeühingu prj. tuletõrjehoone ehitamiseks Jakobi 21 /.../

 
Uudisleht 26.10.1939 lk 3
Tuletõrjemaja Jakobi tänavale
Tallinna Linna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing hakkab ligemal ajal ehitama Jakobi tänavale uut tuletõrjemaja. See tuleb Jakobi tän. 21 asuvale krundile ja on mõeldud kahele tuletõrjerühmale.
Ehitustöö väljapakkumine leiab aset 1. novembril kell 6 õhtul ühingu kantseleis, V.-Viru 14.
Tuletõrjemaja ehitatakse kahekordne, kusjuures ülemisele korrale on ette nähtud meeskonnaruum ja üks korter ja alla garaashiruum ja üks korter.


Päevaleht 10.11.1939 lk 7
Veel üks pritsimaja
Linna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing andis Jakobi tän. tuletõrjehoone ehitustööd välja ettevõtja V. Haugas’ele 33.000 kr. eest. Hoone viiakse katuse alla 1. maiks 1940. Lepingutingimuste kohaselt valmib uus pritsimaja sama aasta 1. augustiks.
Enne, kui alatakse ehitustööde teostamisega, tuleb linnavalitsuse ja tuletõrje ühingu vahel saavutada kokkulepe krundi kasutamislepingu pikendamiseks. Krunt, millele kavatsetakse ehitada uus pritsimaja, on praegu tuletõrje ühingu käes rendil 18 aastaks. Hoone ehitamine niivõrd lühikeseks ajaks ei ole otstarbekohane.


Päevaleht 18.12.1939 lk 6
Ida divisjoni pritsimajale pandi nurgakivi
Tuletõrje Ida divisjoni uuele tuletõrjehoonele nurgakivipanek toimus laupäeva õhtul kell ½7 Jakobi tän. 21.
Sündmuse puhuks olid tõrvikutega varustatud tuletõrjujad rivistunud ehitatava hoone ümber ja tõrvikute valgusel toimus ka nurgakivipanek, mida toimetas linnapea A. Uesson, tuletõrje korpuse pealiku kol. R. Vaharo, brigaadipealiku E. Umblia ja teiste tuletõrje kõrgemate juhtide juuresolekul.
Uus tuletõrjehoone, mis on määratud Ida divisjoni mootorpritsi rühmale, läheb maksma 33.000 kr. ja ehitatakse lõplikult valmis 1. aug. 1940. a. Toorehitus peab ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt valmima 1. maiks 1940. a. Hoone alusmüürid on valmis, samuti on valatud keldrikorra betoonist laed. Kui külm ei kõvene, siis jatkatakse ehitustöid täies hoos edasi.
Projekti kohaselt sisaldab uus tuletõrjehoone kaks mootorpritsi garaaži, ühe suurema saali koosolekute pidamiseks ja elukorteri hoone ülevaataja jaoks. Hoone keldrikorrale tuleb moodne gaasikaitsevarjend.
* * *

Jakobi 21, Tallinna tuletõrje Ida divisjoni tuletõrjehoone, valmis 1940, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 2014 ümberehitus korterelamuks. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla


Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 17.04.2014, R. Vaikla

Foto: 31.08.2014, R. Vaikla


kolmapäev, 20. august 2014

1935-1938 – Korteriühingute „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“ majad


Päevaleht 20.11.1935 lk 8
Väikekorteritega ühiselumajade ehitamisele
Ehitus ühes krundiga läheb maksma 125.720 kr.
Linna ehitusosakond valmistas plaani ja organiseerib korteriühingu
Linnavalitsuse kavatsus ergutada Tallinnas väikekorteritega ühiselumajade ehitamist on teoks saamas. Eile linnavalitsus kiitis heaks esimese ühiselumaja projekti, lubas anda obrokile tarvilise ehituskrundi ja tegi ehitusosakonnale ülesandeks asuda korteriühingu organiseerimisele.
Ehitusosakonna projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhatusel oli valmistanud esimese väikekorteritega ühiselumaja plaani. Maja saab 4-kordne, telliskivist välis- ja sisemiste kandeseintega paekivist alusmüüril. Laed betoonist, raudtalade vahel ja puukattega, katus põletatud savikividest. Peale keskkütte ette nähtud ka ahjud tubade soendamiseks.
Üldse on 36 korterit ja 4 äriruumi; 16 korterit on 2 toa ja köögiga, 20 korterit – 1 toa ja köögiga; peale selle igal korteril eesruum, klosett, toidusahver ja puukuur keldris. Üldtarvitamiseks on keldris vannid ja pesuköögid, pööning pesu kuivatamiseks.
Esimene elumaja püstitatakse Kunderi ja Kuulbarsi tänava nurgale, kust linn annab obrokile 1.100 ruutmeetrit maad. Maja ehitus läheb maksma 114.000 krooni, krunt 11.720 krooni.
Korteriühingute ellukutsumise eeltööd võtab endale ehitusosakond. Osakond muretseb ühingule majade jaoks maa-alad, valmistab projektid ja kalkulatsioonid. Üksikute elukorterite eelhinnad arvutatakse välja ja jagatakse eelkalkulatsioonides tähendatud ühiselamu ehituskulud üksikutele korteritele. Ühingusse astuda soovijal tuleb tasuda linnakassasse 30 kr. sisseastumismaksu ja üks neljandik korteri eelhinnast, mille kasutamiseks ta avaldanud soovi.
Korteriühingu asutamiskoosolek kutsutakse kokku siis, kui on pandud kinni 2/3 ühiselamus ettenähtud korterite arvust. Asutamiskoosoleku järele laekunud summad ja asjaajamine antakse üle ühingu korraldusse, kes asub ühiselamu püstitamisele. Vajaduse korral ollakse abiks ühingule ehituskulude katteks laenu muretsemisel.
Ühingu põhikirja järgi selle liikmed võivad olla õigus- ja teguvõimelised Eesti vabariigi kodanikud. Mittesobivaid isikuid vastu ei võeta. Ühingu tegevus käib maksvate ja kõigi maksma pandavate seaduste alla. Tema tegevuskapital moodustub osamaksudest, maksudest ehituskulude arvel, perioodilistest maksudest ja laenudest. Ühingu tegevust juhib juhatus. Igale liikmele antakse kasutada korter, kus selle tarvitaja on kohustatud käituma heaperemeheliku hoolega. Korteri korrashoiukulud kannab korterikasutaja. Maja paranduskulud, kanalisatsiooni ja tänavate korrashoiu ja maja valitsemiskulud kannavad korterikasutajad võrdselt oma korteri väärtusele.

Vaba Maa 20.11.1935 lk 9 (samal teemal ka Vaba Maa 9.11.1935 lk 9)
Korteriühingud ühiselumaju ehitama.
Ühiselumajad linna vabadele ehituskruntidele. – Üks väikekorteritega elumaja Kunderi ja Kuhlbarsi tän. nurgale.
Linna ehitusosakond korteriühingute organiseerijaks.
Teisipäeval Tallinna linnavalitsus linna ehitusosakonna ettepanekul kiitis heaks korteriühingute organiseerimise tingimused ja otsustas esimesele asutatavale korteriühingule ühiselumaja püstitamiseks anda alalisele obrokile Kunderi ja Kuhlbarsi tänavate nurgal asuva maa-ala 1172 ruutmeetri suuruses. Sellele krundile kavatsetakse ehitada 4-kordne telliskivist elumaja 36 väikekorteri ja 4 äriruumiga. Elukortereist 16 on nähtud ette 2 toa ja köögiga ja 20 korterit ühe toa ja köögiga, kusjuures igal korteril on esik, toidusahver, klosett ja keldris puukuur. Üldiseks kasutamiseks on majaelanikele keldrikorral pesuköögid, neli vanniruumi ja muud kõrvalruumid. Hoone maht projekti kohaselt on 8135 kantmeetrit ja ehitus läheks maksma 114.000 krooni. Ühes krundiga elumaja valmisehitamine maksaks 125.720 krooni. Elumaja varustatakse puhtavee-, kanalisatsiooni- ja elektri-seadetega, kuna ruumide soojendamiseks on nähtud ette ahjuküte.
Korteriühingute organiseerimise tingimustes nähakse ette, et Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond võtab enesele eeltööd korteriühingute organiseerimiseks. Nende ühingute ülesandeks on ehitada või omandada maju selleks, et anda edasi kõik või suurem osa nende elu- ja äriruumide pindalast kasutamiseks oma liikmetele. Selleks otstarbeks ehitusosakond valib linnavalitsuse loal linnale kuuluvate vabade ehituskruntide hulgast maa-ala ühiselumaja püstitamiseks, valmistab selle ehitusprojekti ja ehituskulude eelkalkulatsiooni, arvutab üksikute elu- ja ärikorterite eelhinna, jagades eelkalkulatsioonis ettenähtud ühiselumaja ehituskulud üksikutele korteritele, töötab välja asutatava korteriühingu põhikirja kavandi, võtab vastu sooviavaldusi korteriühingu liikmeks astumise kohta ja esialgseid sissemakse ning toimetab kõiki korteriühingute organiseerimisega ühenduses olevaid töid.
Isikud, kes soovivad astuda korteriühingu liikmeks, peavad esitama linna ehitusosakonnale vastava sooviavalduse ja tasuma linna kassasse sisseastumise maksu arvel 30 krooni ning osamaksu arvel vähemalt 25 prots. nende korterite eelhinnast, mille kasutamiseks on avaldatud soovi. Osakonnal on seejuures jäetud õigus jätta rahuldamata sooviavaldajate enamusele mittevastuvõetava seltskondliku seisukohaga isikute poolt esitatud sooviavaldusi.
Kui osakonna poolt vastuvõetavateks tunnustatud sooviavaldajate poolt on pandud kinni kaks kolmandikku ühiselumajas ettenähtud korterite arvust, kutsub linna ehitusosakond kokku korteriühingu asutamiskoosoleku.
Kui ühingu asutamine on läinud korda ja ühing alustab oma tegevust, annab linna ehitusosakond ühingu korraldusse ühingu liikmete poolt linnakassasse maksetud rahasummad. Vajaduse korral abistab Tallinna linnavalitsus korteriühingule laenu saamist ühiselumaja ehituskulude katteks järgmistel tingimustel: 1) korteriühingu liikmete poolt kuni ehitatava maja katuse alla viimiseni kokkupandava ühingu talituskapitali arvel vähemalt 50 prots. ehituskulude eelkalkulatsioonis ettenähtud summast; 2) see laen tasutakse ehitatavale majale tehtavast hüpoteegi- või muust pikaajalisest laenust, niipea kui ehitustöödega on jõutud niikaugele, et laenu saamine on võimalik; 3) linnavalitsusele jääb järelevalve õigus laenusumma tegeliku kasutamise üle.
Korteriühingu põhikiri, mis koostatud Soome ja Rootsi eeskuju järele, näeb ette, et ühingu liikmed vastutavad ühingu kohustuste eest peale oma osamaksude ja korterite ehituskapitalide veel ühe osatähe suuruse summaga. Ühingu talituskapitali moodustavad osamaksud, maksud korterite ehituskulude arvel, liikmete perioodilised maksud ja ühingu ettevõtete sissetulekud ning laenud. Ühingu tagavarakapitali moodustavad liikmete sisseastumismaksud, esimese tegevusaasta puhaskasu, teise ja järgnevate aastate puhaskasu 20 prots. suurustest osadest, kuni tagavarakapital on tõusnud 50 prots. maja hinnast, ning muudest juhuslikkudest sissetulekutest.
Iga üksiku korteri väärtuse arvutab ühingu juhatus, jaotades maja üldehituskulud või ostuhinna korteritele proportsionaalselt korterite põrandapinnaga, arvestades seejuures ühtlasi kõigi asjaoludega, mis tõstavad või vähendavad korterite väärtust.
Ühingust lahkumisel liige peab näitama ära isiku, kes nõus on tema asemele ühingusse astuma kõigi õiguste ja kohustustega. Kui liige omale asemikku ei leia, saab ta ühingult osamaksud tagasi, tasutud osa maja hinnast aga alles siis, kui uus liige on asunud korterit kasutama. Juhul, kui asemeletuleja ei ole nõus korteri eest tasuma sama hinda, mis tema eelkäija oli maksnud, siis langeb kahju lahkunud liikme arvele. Liikme surma korral lähevad tema varanduslikud õigused üle tema seaduslikule pärijale.
Korteri kasutaja on kohustatud kasutama oma korterit korralikult ja heaperemeheliku hoolega, nii et sellest ei teki tüli ega kahju ühingule ega teistele korteriomanikkudele. Korteri korrashoiu kulud kannab ja tarvilised siseparandused teeb korteri kasutaja oma kulul. Maja üldkulud (remont, õue ja tänava korrashoid, kojamehe tasu jne.) jaotatakse korterikasutajate vahel, vastavalt korterite väärtusele.
Korterile langeva osa laenudest võib ühingu liige soovikorral tasuda kas korraga või lühema aja jooksul. Tal on õigus ühtlasi ka oma korterit edasi üürida.
Ühingu tegevust juhivad peakoosolek ja juhatus. Juhatuses on esimees ja vähemalt 3 liiget, kelle peakoosolek valib 3 aastaks. Revisjoni-komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest.
Liige heidetakse ühingust välja 1) kui ta korduvalt ei täida oma rahalisi kohustusi ühingu vastu, 2) kui ta korduvalt rikub ühingu kodukorda, 3) kui ta korterikasutajana saadab toime niisuguseid eksimusi, mis majaomanikku õigustavad üldiste seaduste järgi lõpetama üürilepingut enne tähtaega.

Vaba Maa 21.11.1935 lk 3
Kasarmud ja väikemajad
Elanike kokkukuhjamine pole ideaal.
Toimetusele kirjutatakse:
Nüüd on maksvusele pääsenud hüüdsõna, et linnade „alevistumisele“ tuleb piir panna. Tallinna uued linnaisad tahavad selge piiri tõmmata, kus lõpeb maa ja algab linn. Selleks pidurdatakse ehitustegevust linnaservadel ja juhitakse kapital kesklinna suunas. Väikeste 1–2 korteriga elamute asemel tahetakse ehitada 4–5-kordseid kivimürakaid mitmekümne korteriga. Seda peetakse tarviliseks „fassaadi“ pärast. Kesklinn ja selle lähem ümbrus peab võtma esinduslikuma näo.
Viimane on arusaadav. Kaksipidi mõtlemist aga tekitab too 36 väikekorteriga suurmaja, mida tahetakse püstitada Kunderi tänavale. Tõsi, sääraseid „mesipuid“ ja üürikasarmuid on küllalt ka mujal maailmas ja on meilgi. Tallinna agulitesse on püstitatud rohkesti puulobudikke paarikümne kööktoaga – aga küsitagu, kas elu sellises on mugav? Juba tervishoidliselt jätab selline kasarm palju soovida. Võidakse ütelda, et nüüd ehitatakse otstarbekohasemalt, aga suure korterite arvu tõttu maja omandab paratamatult kasarmu iseloomu.
Kui on õige, et Tallinna kesklinn ja selle lähem ümbrus vajab „väljaehitamist“, siis ometi ei saa elanike kokku kuhjamist kitsale maa-alale lugeda mingiks vooruseks. Või on juba ümber hinnatud see tõde, et aedlinna maja tüüp, kus 1–2 korterit ja väike aialapike, on eelistatum üürikasarmust ta süngete koridoride ja niiskete hoovidega?
Kui asja vaadelda sellelt seisukohalt, siis pole suurte, väikekorteritega elumajade ehitamine mingi ideaal, mille poole maksaks püüda. Ja on tõesti küsitav, kas leidub inimesigi, kes ehitusühingutesse astudes tahavad endid eluksajaks siduda kasarmelamuga.
Suuri, 4–5-kordseid elamuid on ju ennegi püstitatud ja tehakse seda veelgi, kuid need eeldavad ka suuri, 4–6 toaga kortereid. Vastasel korral elanike kokkukuhjatus ja selle ebamugavused annavad end kohe tunda.
– st.

Päevaleht 10.01.1936 lk 8
/KÜ Asula, KÜ Raua/
Linn organiseerib ühiselumajade ehitamist
Lähemal ajal oodata korteriühingute kokkuastumist. – Suuremate korteritega elumaja Raua tänavale. – Projekt valmimas suurkorteritega elumajale kesklinnas.
Linnavalitsuse ehitusosakonnas on praegu käimas korteriühingute organiseerimise eeltööd. Detsembris 1935. a. valmistas osakond 2 ühiselamu projekti. Üks ühiselamu kavatsetakse  püstitada Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgale ja selles on 20 ühetoalist ja 16 kahetoalist korterit ning 4 äriruumi. Majas on ette nähtud ahjuküte ja ühised vannitoad. Teine ühiselamu kavatsetakse püstitada Raua tän., linna algkoolimaja kõrvale. Selles ühiselamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 7 neljatoalist korterit ning 4 äriruumi. Igas korteris on vannituba. Majas on ette nähtud keskküte.
Kodanike hulgas on märgata elavat huvi asja vastu. Osakonnas käib igapäev rohkesti inimesi saamas üksikasjalisi andmeid ja kinni panemas kortereid. Suur osa kortereid ongi juba soovijate poolt kinni pandud. Vabad on veel Kunderi tän. ühiselamus mõned ühe- ja kahetoalised korterid ning äriruumid ja Raua tän. ühiselamus mõned kolme- ja neljatoalised korterid ning äriruumid.
Kuna korteriühingute organiseerimise eeltööd edenevad üsna jõudsasti, siis võib oodata juba lähemal ajal esimeste korteriühingute asutamiskoosolekute kokkukutsumist ja eeloleval kevadel võib arvatavasti aegsasti algust teha nägusate ühiselamute püstitamisega.
Osakonnas on valmimisel projekte südalinna rajoonis kavatsetavate ühiselamute jaoks, kus on nähtud ette peamiselt nelja- ja viietoalised elukorterid ja äriruumid.

Vaba Maa 18.01.1936 lk 9
/KÜ Raua/
39 korteriga ühiselumaja Raua tänava ääre.
Tallinna linnavalitsus kinnitas reedel Raua tänava ääre ehitatava ühiselumaja eelkavandi ja korterite eelhinnad ning andis loa linna ehitusosakonnale korteriühingute organiseerimise tingimuste kohaselt alata korteriühingu organiseerimise eeltöödega. Ühiselumaja projekt töötatakse välja hiljem ning esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks ühes ettepanekuga 1800 ruutmeetri suuruse maatüki obrokile andmise kohta korteriühingule ühiselumaja ehitamiseks.
Kubatuurse eelarve järele Raua tn. ääre ehitatava 4-kordse kivist ühiselumaja ühes krundi ja garaazhidega läheb maksma 213.600 krooni. Uude majja tuleb 39 korterit, sellest 4-toalisi – 1, 3-toalisi – 7, 2-toalisi – 19 ja ühetoalisi 12. Eelhindade järele ühetoaliste korterite ehituskulu on 3520–2785 kr., kahetoaliste korterite juures 5650–4540 kr. ja 3-toaliste korterite juures 7650 kr. 4-toalisi kortereid tuleb ühiselumajja ainult üks ja selle ehituskulu on 9550 kr. Ühetoalistes korterites põrandapinda on nähtud ette 34,5–27,3 ruutmeetrit, kahetoalistes korterites 55,5–44,5 ruutmeetrit ja neljatoalises korteris 93,7 ruutmeetrit. Kõik kolmetoalised korterid tulevad 75 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga. Iga korteri juure, peale esiku ja köögi, ehitatakse omaette vannituba ning maja varustatakse keskküttega.
Ühiselumaja alla krunt, suurusega 1800 ruutmeetrit, antakse Raua tänava rajooni rajatava uue tänava äärest.

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Päevaleht 22.01.1936 lk 6
/KÜ Uus 22/
Suurkorteritega ühiselumaja Uuele tänavale
Ehitusosakonnas on projekteerimisel suurkorteritega ühiselumaja, mis tuleks püstitamisele linnakrundile Uuel tänaval. Seni on projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhtimisel valmistanud ja linnavalitsuselt heaks kiidetud kaks väikekorteritega ühiselumaja projekti. Nende püstitamiseks luuakse korteriühingud ja majade asukohaks on Politseiaed.
Vahepeal on tulnud sooviavaldusi suuremate korterite peale ja nähakse heameelga kesklinna lähedust. Nüüd ongi büroo selle teostamisele asunud. Uus maja on 4–6-toaliste korteritega ja kõigi mugavustega. Väliselt tahab maja olla eeskujuks ja anda tõuget suurelumajade püstitamisele kesklinna piirkonnas.
Kui projekt on kinnitatud, avatakse ehitusosakonnas soovijate registreerimine ühingu loomiseks.

Päevaleht 30.01.1936 lk 8
/KÜ Raua/
Ühiselamu asutajad koosolekul
Ehitus algab kevadel
Teisipäeval oli Raua tänavale kavatsetava ühiselamu püstitamise ja ekspluateerimise eesmärgil organiseeritava korteriühingu asutamise koosolek. Koosolekust võtsid osa kõik kodanikud, kes on juba pannud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti P. Mägraken, K. Ant, G. Treuberg ja E. Tohver.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek vaatas ühtlasi läbi põhikirja kavandi, tehes selles mõningaid täiendusi ja muudatusi.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist võimalikult kiiresti, et juba varakevadel saaks alata kavatsetava ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ette nähtud algkapitalist on juba pandud kokku.
Kõnesolevas ühiselamus on veel saada 2 neljatoalist, 1 kolmetoaline ja 1 kahetoaline korter ning äriruumid.

Päevaleht 7.02.1936 lk 6
/KÜ Asula/
Teine korteriühing alustas tegevust
Kunderi tän. 4-kordne elumaja
Korteriühingute organiseerimise eeltööd ehitusosakonnas on edenenud nii kaugele, et võidi kokku kutsuda osanikud Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgal kavatsetavate ühiselamute püstitamiseks.
Koosolek leidis aset pritsimaja saalis. Sellest võttis osa 24 kodanikku, kelle poolt on pandud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas üksmeelselt asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti J. Külviste, J. Riivand, O. Reisner ja J. Kirsima.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks ühingu põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist kiiresti, et juba varakevadel saaks alata ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ettenähtud alguskapitalist on juba kokku pandud.
Esimese ühingu asutamiskoosolek oli eelmisel nädalal.
Kunderi tän. kavatsetav ühiselamu on 4-kordne telliskivist ehitus. Selles on 16 2-toalist ja 20 1-toalist korterit ning 4 äriruumi. Praegu on veel kinni panemata 1- ja 2-toalised korterid ning äriruumid.

Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 269

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pealinna Teataja 15.02.1936 lk 3
2 korteriühingut ellu kutsutud.
Aia t. ühiselamut ei tule.
Korteriühingud Raua ja Kunderi tän. kavatsetud ühiselamute kohta on nüüd juba kutsutud ellu. Mõlematest majadest on suurem osa kortereid pandud kinni ja korteriomanike vahel on toimunud asutamiskoosolekud, kus mõlemale korteriühingule valiti ka ajutised juhatused. Viimaste hooleks pidi jääma ühingute põhikirjade lõplik väljatöötamine ja kinnitamiseks esitamine. Ühingute põhikirju seni veel kinnitatud ei ole.
Kolmanda, Aia t. kavatsetud ühiselamu püstitamise küsimus on nüüd muutunud lahtiseks. Ehitusosakond kavatseb selleks valitud krunti hoida varuks juhuks, kui linn tahab lagunenud Aia t. algkoolimaja asemele hakata ehitama uut hoonet. Teiselt poolt on sama krundi saamiseks avaldatud soovi ka Spordi Keskliidu poolt, kes maad vajab kavatsetava spordihoone tarvis.

Päevaleht 27.02.1936 lk 8
/KÜ Uus 22/
Neljakordne ühiselamu Uuele tänavale
Vastu tulles paljude kodanike soovele, omandada korterit mõnes südalinna rajoonis asetsevas ühiselamus, linnavalitsuse ehitusosakond on valmistanud uue, järjekorras neljanda ühiselamu kavandi.
See ühiselamu on kavatsetud ehitada Uuele tän. nr. 22. Ühiselamu kujutab endast neljakordset telliskivist ehitust, mille kõrgus 17 meetrit. Elumaja sisaldab 6 viietoalist, 1 kolmetoalise ja 1 kahetoalise elukorteri ning 2 äriruumi. Peale selle on ette nähtud 3 autogaraashi. Ehituskulude eelarve ühes hinnaga tõuseb 135.800 kroonile.
Arvestades osakonnale esitatud rohkete eelsooviavaldustega, võib loota, et selles elamus ette nähtud korterid kodanike poolt peatselt kinni pannakse ja selle maja ehitamiseks organiseeritava korteriühingu organiseerimise eeltööd samuti jõudsasti edenevad, nii et maja ehitamisega võib algust teha juba käesoleval kevadel.
Kavatsetava ühiselamu kava võib näha linnavalitsuse ehitusosakonnas Nunne 2, tuba 6, igal tööpäeval kl. 11–12-ni.

Vaba Maa 3.04.1936 lk 9
Kahele korteriühingule valiti juhatus.
Neljapäeval peeti Raua tänava ühiselumaja korteriühingu „Raua“ liikmete üldkoosolek. Korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Paul Mägraken, liikmeteks – Eduard Toffer, Gerhard Treuberg, major Karl Unt ja Aksel Vaap. Raua tänava ühiselumaja tuleb 16 suuremat, 3–4-toalist, korterit, millest 2 korterit veel välja andmata.
Mõne päeva eest toimus ka Kunderi tänavasse ehitatava ühiselumaja korteriühingu „Asula“ liikmete üldkoosolek. Selle korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Voldemar Lehtmets, liikmeteks – A. Groomann, J. Külviste, O. Reisner ja J. Kirsima.
Kunderi tänava ühiselumajas kõik korterid on antud välja. Ühiselumajja tuleb ühtekokku 30 väikekorterit, enamik ühetoalised /=kahetoalised/.
Mõlema ühiselumaja ehitus algab lähemal ajal.

Päevaleht 4.04.1936 lk 11
/KÜ Asula, KÜ Raua, KÜ Uus 22/
Ühiselumajade ehitamine algab
Läinud kuu lõpus registreeriti Kunderi ja Raua tän. ühiselamute korteriühingute põhikirjad. Mõlemad korteriühingud on pidanud oma peakoosolekud, kus valiti ühinguile juhatused, kes asjaajamise võtavad üle ajutistelt juhatustelt, arutati läbi ühiselamute ehitusprojektid, anti uuele juhatusele juhtnööre tegevuseks j.m. Juhatusele antakse üle ka ühinguliikmete sissemaksud, millega ehitusi võidakse alata. Nii Kunderi kui ka Raua tän. ühiselamud tahetakse tulevaks aastaks ehitada valmis.
Registreerimata on veel Uue tän. ühiselamu korteriühingu põhikiri. See ühiselamu sisaldab ainult suuri kortereid, mis on kõik juba kinni pandud. Vabad on ainult äriruumid. Ka Kunderi tän. ühiselamus on kõik korterid võetud, ainult Raua tän. elamus on neid veel mõned saada.

Vaba Maa 22.04.1936 lk 9
Ühiselumajade projektid valmimas.
Uute korteriühingute soovil linna ehitusosakonna projekteerimise büroo on asunud töötama välja lõpp-projekte ühiselumajade jaoks, millest praegu on käsil Raua ja Kunderi tänavaisse ehitatavate ühiselumajade projektid. Ehitustööd korteriühingute poolt kavatsetakse kohe pärast projektide valmimist anda välja vähempakkumise teel.
Uue tänava ühiselumaja korteriühingu „Uus 22“ liikmete üldkoosolekul valiti ühingu juhatuse esimeheks Albert Tomson ja liikmeteks pr. Lea Limberg, Leopold Luus ja Karl Ainson.

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uudisleht 23.04.1936 lk 5-6
Tallinn ei saa iialgi valmis
/.../
Majad, millel paarkümmend omanikku
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna poolt on asutud energiliselt organiseerima n.n. ühiselumajade ehitamist. Selleks luuakse vastavad ehitusühingud. Tänavu hakkavad maju ehitama terve rida sarnaseid ühinguid. Registreeritud on siiamaale: „Raua“, „Asula“ ja „Uus 22“.
Korteriühing „Raua“ ehitab oma maja Raua tän. nr. 16. Maja tuleb 16 elukorteriga (3-4 tuba). Iga ühingu liige omab ehitatavas majas ühe korteri. Ehitajaist-osanikest oleks nimetada koolivalitsuse direktorit Paul Mägrakeni, ärimees Ed. Tofferit, major K. Anti, G. Treubergi, Aksel Paapi j.t.
Kunderi tänavale hakkab ehitama ühiselumaja „Asula“, kuhu kuuluvad ehitajatena teiste hulgas Vold. Lehtmets, A. Grooman, J. Külviste, O. Reisner, J. Kirsima j.t.
Korteriühing „Uus 22“ ehitab oma maja Uuele tänavale. Projekt on praegu linnavalitsuses väljatöötamisel. Ehitusühingu juhatusse kuuluvad Albert Tomson, pr. Lea Limberg, Leopold Luus, Karl Ainson ja teised.
/.../

Uus Eesti 29.04.1936 lk 2
Korteriühing „Asula“ sai obrokikrundi.
Igaaastast kruntraha tuleb tasuda 1 sent ruutmeetrilt
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Asula“, anda ühingule obrokile ehituskrunt Kunderi ja Kuhlbarsi tänava nurgal. Linnavalitsus pidas võimalikuks anda maad obrokile ajakohase ehituse püstitamiseks ühekordse obrokimaksuga 9 kr. ruutmeetrilt ja igaaastase obrokimaksuga 1 sent ruutmeetrilt. Ühekordne obrokimaks kuulub tasumisele ühesuurustes osades 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5 protsenti aastas.
Korteriühing „Asula“ obrokikrunt on 1000 ruutmeetrit suur, kuhu korteriühing peab ehitama elumaja kolme aasta jooksul arvates 1. maist 1936. a.

Päevaleht 20.05.1936 lk 7
Uus korteriühing saab linnalt krundi.
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Uus 22“, et ühingule antaks obrokile ehituskrunt Uuel t. 22. Rahandusosakond pidas võimalikuks anda maad sellel kohal obrokile ühekordse obrokimaksuga 18 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga 2 senti ruutmeetrilt.
Sealjuures ühing kohustub krundile ehitama elumaja kolme aasta jooksul, arvates 1. maist s.a.

Päevaleht 13.08.1936 lk 6
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühing „Uus 22“ projekt kivist neljakordse elamu püstitamiseks Uuel tän. 22. /.../

Päevaleht 26.08.1936 lk 5
Korteriühing sai ehituskrundi obrokile
Korteriühing „Raua“ pöördus palvega linnavalitsusele, anda ühingule obrokile ehituskrunt Raua tän. ja projekteeritud uue tänava nurgal. Linnavalitsus otsustas anda maa ühekordse obrokimaksuga 11 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubati tasuda ühesuurustes osades 25 a. jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi.

Päevaleht 24.03.1937 lk 7
Rida uusi suuremaid ehitusi
Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühingu „Raua“ projekt kivist neljakordse elumaja ehitamiseks Raua tän. nr. 34. /.../
Korteriühingu „Asula“ projekt elumaja ehitamiseks Kunderi tän. nr. 1. /.../


Ühiselamute ehitamine läheb hoogu (1938)

Üürnik hakkab majaomanikuks (1938) - KÜ Asula