Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 (90/92)), vendade Kahrode esimene maja, valmis 1933.
Vaba Maa 21.04.1931 lk 2
Moodne maja turuplatsi äärde.
Sangaste telliskivitehaste omanikud vennaksed Kahrod, kes hiljuti omandasid kaupmehe Mirjami majad, on nüüd omandanud ka end. restoran Gustavsoni maa-ala turuplatsi ääres, kuhu kavatsevad püstitada suurt moodsat hoonet. Esialgse kava järele oleks see kolmekordne telliskiviehitis. Alumisel korral asuksid äriruumid, ning üleval suurem saal 600–700 inimesele ja elukorterid.
Et maja mitte väga maantee äärde ei jääks, tõmmatakse see maantee ja turuplatsi joonelt veidi eemale. Ehitusega tahetakse varsti algust teha.
Vaba Maa 4.11.1931 lk 2
Kolmekordne kivimaja Nõmmele.
Nõmme rikastub juba lähemal ajal uue suure kolmekordse kivimajaga, mis saab ühtlasi suuremaks majaks Nõmmel, kui mitte arvestada Hiiul asuva rinnalastekoduga. Uus maja, mille ehitamisega juba algust tehtud, püstitatakse turuplatsi äärde ning selle omanikuks-ehitajaks on Sangaste telliskivivabriku omanik Kahro. Ehitus arvatakse maksma minevat kaugelt üle 10 miljoni sendi. Hoone alumisele korrale ehitatakse rida äriruume, teisele korrale tuleb mitu ruumikat saali koosolekute ja pidude korraldamiseks, kuna kolmandale korrale ehitatakse rida eeskujulikke elukortereid. Maja loodetakse valmis saavat eelolevaks sügiseks.
Päevaleht 20.12.1931 lk 10
Hiigelmaja Nõmmele. Sangaste telliskivitehase omanik Jakob Kahro, kellel Nõmmel S. Pärnu maantee ääres rida kinnisvarasid, on asunud turuplatsi ääre ehitama hiigelmaja, mis oma kahesaja-ruutsüllalise põrandapinnaga ületab Tallinna suuremad majad. See suur hoone tuleb kolmekordne telliskivist ehitis ja arvatakse maksma minevat umbes 18 miljonit senti. Maja alumisele korrale ehitatakse kaheksa kauplusruumi, kuna teisele korrale tuleb rida bürooruume ja suur kinosaal umbes 300–350 inimesele. Kolmas kord jääb elukorteriteks. Hoone püstitamiseks läheb tarvis umbes 700.000 telliskivi, mis kõik Sangaste raudteel kohale veetakse. Peale selle kulub ehituseks veel 15 platvormi puumaterjali. Üksi aknaklaas maja akendele läheb maksma ümmarguselt üks miljon senti. See on summa, mille eest saab ehitada korraliku kahe-perekonna elamu. Suure hoone alusmüür on rajatud kahe sülla sügavusse ning alusmüüri paigutati 70 sülda paekive.
Vaba Maa 12.06.1932 lk 9
Pilvelõhkuja kerkib.
Vendade Kahrode poolt möödunud sügisel ehitama hakatud pilvelõhkuja ehitustöö, mis talvel seisis, läheb nüüd jälle täie hooga. Hoone seinad on kuni teise korrani üles laotud. Hiiglamaja arvatakse maksma minevat umbes 200.000 krooni.
Ehitajad loodavad maja sügiseks katuse alla viia. Hoone alumisele korrale tuleb rida äriruume, kuna pealmistele kordadele tulevad mitmesugused bürooruumid, tantsu- ja koosolekutesaalid, kinosaal ning elukorterid.
Vaba Maa 15.10.1932 lk 7
Nõmme pilvelõhkuja katuse all.
Vennaksete Kahrode hiigla maja ehitamisega turuplatsi ääres on nüüd jõutud nii kaugele, et hoone on juba katuse all. Varsti algavad majas sisemised tööd. Praegu on käimas välisseinte krohvimine. Kuna see töö tuleb enne külma tulekut lõpule viia, siis toimetatakse krohvimist vara hommikust õhtu pimedani.
Vaba Maa 7.02.1933 lk 7
Nõmme linnavalitsus uutesse ruumidesse.
Nõmme linnavalitsus pika kauplemise järele jõudis kokkuleppele vendade Kahrode uue maja üürilepinguga.
Uus leping võimaldab kõigi linnavalitsuse asutuste, ka apteegi ja viinapoe koondamise ühise katuse alla kr. 390.- kuuüüriga ühes küttega. Uutesse ruumidesse sissekolimine teostuks 1. aprilliks, kui linnavolikogu teisipäeva õhtuks kokku kutsutud koosolek kinnitab üürilepingu kava.
Praeguste neljas kohas laiali asuvate ruumide eest maksab linn üüri kr. 380.-, peale selle küttekulu.
Päevaleht 3.05.1933 lk 6
Nõmme suurim maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati Nõmme suurim maja, mille püstitasid sinna Sangaste telliskivivabriku omanikud vennad Kahrod. Õnnistamist toimetas kohalik õpetaja Eilart. Pärast õnnistamist oli ühine koosviibimine külalistele hoone suures saalis, kus kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad eesotsas linnapea Lindemanniga avaldasid tänu vendadele Kahrodele suurima maja püstitamise eest Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust mitu kohalikku seltskondlikku organisatsiooni ja asutust, eesotsas linnavalitsusega. Esimesena kolis uude majja linnavalitsuse kantselei ja linnaapteek.
Vaba Maa 3.05.1933 lk 6
Kahrode maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati vennad Kahrode uus maja, kuhu laupäeval kolis sisse maja esimene ja suurem üürnik – linnavalitsus oma kantselei, osakondade ja apteegiga. Õnnistamise vaimuliku osa toimetas Rahu koguduse õpetaja Eilart. Hiljem korraldati õnnistamisele ilmunud külalistele ühine koosviibimine uue maja suures saalis, kus majaomanikele – vennad Kahrodele öeldi tervitusi ja avaldati tänu suurema maja ehitamise puhul Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust peale kohaliku omavalitsuse ka rida seltskondlikke organisatsioone, kes asusid äärmiselt viletsates ruumides.
Vaba Maa 30.09.1933 lk 7
„Hiiu“ restoran sulgeb uksed. Kahro majja avatakse uus lokaal.
Vennad Kahrode majas valmisid uued restorani ruumid, mis oma ehitusega ja tehnilise jaotusega trumpavad üle kõik praegused kohalikud lokaalid ja hotellid. Uued restoraniruumid üüris omale senine restoran „Hiiu“ omanik Otto Liiders, kes sulgeb restoran „Hiiu“ uksed 1. detsembrist.
Uus lokaal on läbi hoone kahe korra, restorani saal asub maja alumisel korral, kuna köök, kabinetid ja teised kõrvalruumid on mahutatud ruumikasse keldrisse.
Sama majja kolib üle ka kohalik kino "Rox". Ka viimane saab omale mugavad ruumid. Kino saal asub hoone teisel ja eesruumid hoone alumisel korral.
Nõmme Sõnumed 4.11.1933 lk 2
Meie „pilvelõhkuja“
Nõmme „pilvelõhkuja“ – vennad Kahrade maja turu ääres on valmis saamas. Praegu tehakse veel viimaseid sisemisi töid kino ja restoran-hotelli ruumes. Peamiselt on need veel värvimistööd, mis praegu käsil ja mida üks meie tuntuimaid maalikunstnikke juhatab. Kino ja hotell-restoran oma ruumide poolest ning sellele arvatavasti vastavalt ka oma sisustuse poolest tõotab üle trumbata isegi parimad selletaolised asutused pealinnas. Praegu on juba „pilvelõhkujas“ korteris järgmised asutused ja ettevõtted: linnavalitsus, Nõmme Majaomanike Pank, Nõmme Kindlustusselts, notar H. Tuksami korter, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staap, linna apteek ja rohu- ning värvikauplus, linna ambulants j.t. Nagu kunagi moodne maja, on ta varustatud ka keskkütte ja veevärgiga. Puhta söögi- ja joogivee eest hoolitseb 100 sülla sügavune puurkaev.
Moodne maja turuplatsi äärde.
Sangaste telliskivitehaste omanikud vennaksed Kahrod, kes hiljuti omandasid kaupmehe Mirjami majad, on nüüd omandanud ka end. restoran Gustavsoni maa-ala turuplatsi ääres, kuhu kavatsevad püstitada suurt moodsat hoonet. Esialgse kava järele oleks see kolmekordne telliskiviehitis. Alumisel korral asuksid äriruumid, ning üleval suurem saal 600–700 inimesele ja elukorterid.
Et maja mitte väga maantee äärde ei jääks, tõmmatakse see maantee ja turuplatsi joonelt veidi eemale. Ehitusega tahetakse varsti algust teha.
Vaba Maa 4.11.1931 lk 2
Kolmekordne kivimaja Nõmmele.
Nõmme rikastub juba lähemal ajal uue suure kolmekordse kivimajaga, mis saab ühtlasi suuremaks majaks Nõmmel, kui mitte arvestada Hiiul asuva rinnalastekoduga. Uus maja, mille ehitamisega juba algust tehtud, püstitatakse turuplatsi äärde ning selle omanikuks-ehitajaks on Sangaste telliskivivabriku omanik Kahro. Ehitus arvatakse maksma minevat kaugelt üle 10 miljoni sendi. Hoone alumisele korrale ehitatakse rida äriruume, teisele korrale tuleb mitu ruumikat saali koosolekute ja pidude korraldamiseks, kuna kolmandale korrale ehitatakse rida eeskujulikke elukortereid. Maja loodetakse valmis saavat eelolevaks sügiseks.
Päevaleht 20.12.1931 lk 10
Hiigelmaja Nõmmele. Sangaste telliskivitehase omanik Jakob Kahro, kellel Nõmmel S. Pärnu maantee ääres rida kinnisvarasid, on asunud turuplatsi ääre ehitama hiigelmaja, mis oma kahesaja-ruutsüllalise põrandapinnaga ületab Tallinna suuremad majad. See suur hoone tuleb kolmekordne telliskivist ehitis ja arvatakse maksma minevat umbes 18 miljonit senti. Maja alumisele korrale ehitatakse kaheksa kauplusruumi, kuna teisele korrale tuleb rida bürooruume ja suur kinosaal umbes 300–350 inimesele. Kolmas kord jääb elukorteriteks. Hoone püstitamiseks läheb tarvis umbes 700.000 telliskivi, mis kõik Sangaste raudteel kohale veetakse. Peale selle kulub ehituseks veel 15 platvormi puumaterjali. Üksi aknaklaas maja akendele läheb maksma ümmarguselt üks miljon senti. See on summa, mille eest saab ehitada korraliku kahe-perekonna elamu. Suure hoone alusmüür on rajatud kahe sülla sügavusse ning alusmüüri paigutati 70 sülda paekive.
Vaba Maa 12.06.1932 lk 9
Pilvelõhkuja kerkib.
Vendade Kahrode poolt möödunud sügisel ehitama hakatud pilvelõhkuja ehitustöö, mis talvel seisis, läheb nüüd jälle täie hooga. Hoone seinad on kuni teise korrani üles laotud. Hiiglamaja arvatakse maksma minevat umbes 200.000 krooni.
Ehitajad loodavad maja sügiseks katuse alla viia. Hoone alumisele korrale tuleb rida äriruume, kuna pealmistele kordadele tulevad mitmesugused bürooruumid, tantsu- ja koosolekutesaalid, kinosaal ning elukorterid.
Vaba Maa 15.10.1932 lk 7
Nõmme pilvelõhkuja katuse all.
Vennaksete Kahrode hiigla maja ehitamisega turuplatsi ääres on nüüd jõutud nii kaugele, et hoone on juba katuse all. Varsti algavad majas sisemised tööd. Praegu on käimas välisseinte krohvimine. Kuna see töö tuleb enne külma tulekut lõpule viia, siis toimetatakse krohvimist vara hommikust õhtu pimedani.
Vaba Maa 7.02.1933 lk 7
Nõmme linnavalitsus uutesse ruumidesse.
Nõmme linnavalitsus pika kauplemise järele jõudis kokkuleppele vendade Kahrode uue maja üürilepinguga.
Uus leping võimaldab kõigi linnavalitsuse asutuste, ka apteegi ja viinapoe koondamise ühise katuse alla kr. 390.- kuuüüriga ühes küttega. Uutesse ruumidesse sissekolimine teostuks 1. aprilliks, kui linnavolikogu teisipäeva õhtuks kokku kutsutud koosolek kinnitab üürilepingu kava.
Praeguste neljas kohas laiali asuvate ruumide eest maksab linn üüri kr. 380.-, peale selle küttekulu.
Päevaleht 3.05.1933 lk 6
Nõmme suurim maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati Nõmme suurim maja, mille püstitasid sinna Sangaste telliskivivabriku omanikud vennad Kahrod. Õnnistamist toimetas kohalik õpetaja Eilart. Pärast õnnistamist oli ühine koosviibimine külalistele hoone suures saalis, kus kohalike seltskondlike organisatsioonide esindajad eesotsas linnapea Lindemanniga avaldasid tänu vendadele Kahrodele suurima maja püstitamise eest Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust mitu kohalikku seltskondlikku organisatsiooni ja asutust, eesotsas linnavalitsusega. Esimesena kolis uude majja linnavalitsuse kantselei ja linnaapteek.
Vaba Maa 3.05.1933 lk 6
Kahrode maja õnnistati.
Pühapäeva õhtul õnnistati vennad Kahrode uus maja, kuhu laupäeval kolis sisse maja esimene ja suurem üürnik – linnavalitsus oma kantselei, osakondade ja apteegiga. Õnnistamise vaimuliku osa toimetas Rahu koguduse õpetaja Eilart. Hiljem korraldati õnnistamisele ilmunud külalistele ühine koosviibimine uue maja suures saalis, kus majaomanikele – vennad Kahrodele öeldi tervitusi ja avaldati tänu suurema maja ehitamise puhul Nõmmele, kus nüüd leiavad ulualust peale kohaliku omavalitsuse ka rida seltskondlikke organisatsioone, kes asusid äärmiselt viletsates ruumides.
Vaba Maa 30.09.1933 lk 7
„Hiiu“ restoran sulgeb uksed. Kahro majja avatakse uus lokaal.
Vennad Kahrode majas valmisid uued restorani ruumid, mis oma ehitusega ja tehnilise jaotusega trumpavad üle kõik praegused kohalikud lokaalid ja hotellid. Uued restoraniruumid üüris omale senine restoran „Hiiu“ omanik Otto Liiders, kes sulgeb restoran „Hiiu“ uksed 1. detsembrist.
Uus lokaal on läbi hoone kahe korra, restorani saal asub maja alumisel korral, kuna köök, kabinetid ja teised kõrvalruumid on mahutatud ruumikasse keldrisse.
Sama majja kolib üle ka kohalik kino "Rox". Ka viimane saab omale mugavad ruumid. Kino saal asub hoone teisel ja eesruumid hoone alumisel korral.
Nõmme Sõnumed 4.11.1933 lk 2
Meie „pilvelõhkuja“
Nõmme „pilvelõhkuja“ – vennad Kahrade maja turu ääres on valmis saamas. Praegu tehakse veel viimaseid sisemisi töid kino ja restoran-hotelli ruumes. Peamiselt on need veel värvimistööd, mis praegu käsil ja mida üks meie tuntuimaid maalikunstnikke juhatab. Kino ja hotell-restoran oma ruumide poolest ning sellele arvatavasti vastavalt ka oma sisustuse poolest tõotab üle trumbata isegi parimad selletaolised asutused pealinnas. Praegu on juba „pilvelõhkujas“ korteris järgmised asutused ja ettevõtted: linnavalitsus, Nõmme Majaomanike Pank, Nõmme Kindlustusselts, notar H. Tuksami korter, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staap, linna apteek ja rohu- ning värvikauplus, linna ambulants j.t. Nagu kunagi moodne maja, on ta varustatud ka keskkütte ja veevärgiga. Puhta söögi- ja joogivee eest hoolitseb 100 sülla sügavune puurkaev.
 |
| dea.nlib.ee |
Nõmme Sõnumed 23.12.1933 lk 1
Nõmme rikastunud moodsa kino ja saaliga.
Uue kino nimeks „Victoria Palace“.
Vennad Kahrode majas avati uus kino „Victoria Palace“. Sellega on Nõmme rikastunud kinoga, mis oma ruumidega võistleb pealinna selletaoliste parimate asutustega. Ja kui ka repertuaari suhtes ajaga sammu peetakse, siis pole nõmmelastele, kes kinot harrastavad, selleks väsitavaid sõite õhtuti ette võtta Tallinna. Uuestiavatud kino peaks neid täiesti rahuldama ja nad võiksid nüüd kinofilmide jälgimiseks väljaantavad sendid kodulinna jätta. Soojust ja mugavust pakuvad uue kino ruumid. Ka esteetiliselt oled sa neis ruumes rahuldatud, istudes parteris või avaral rõdul ja vaadates filmi.
Nõmme on rikkamaks saanud ka saali poolest, kuhu igat suurust julgesti võib kutsuda mõnesugustele aktustele või pidulikele koosolekutele ja ettekannetele, milliseid ühel ehk teisel puhul vajalik korraldada.
Vennad Kahrod on Nõmme linna kaunistanud ilusa majaga ja on seda nüüd ka rikastanud ruumidega, milliste järele tunti suurt puudust.
Peagi valmivad samas majas ka moodsad restoratsiooniruumid, mis sündsad seltskondlikus elus nii sageli ettetulevateks koosviibimisteks.
Nõmme rikastunud moodsa kino ja saaliga.
Uue kino nimeks „Victoria Palace“.
Vennad Kahrode majas avati uus kino „Victoria Palace“. Sellega on Nõmme rikastunud kinoga, mis oma ruumidega võistleb pealinna selletaoliste parimate asutustega. Ja kui ka repertuaari suhtes ajaga sammu peetakse, siis pole nõmmelastele, kes kinot harrastavad, selleks väsitavaid sõite õhtuti ette võtta Tallinna. Uuestiavatud kino peaks neid täiesti rahuldama ja nad võiksid nüüd kinofilmide jälgimiseks väljaantavad sendid kodulinna jätta. Soojust ja mugavust pakuvad uue kino ruumid. Ka esteetiliselt oled sa neis ruumes rahuldatud, istudes parteris või avaral rõdul ja vaadates filmi.
Nõmme on rikkamaks saanud ka saali poolest, kuhu igat suurust julgesti võib kutsuda mõnesugustele aktustele või pidulikele koosolekutele ja ettekannetele, milliseid ühel ehk teisel puhul vajalik korraldada.
Vennad Kahrod on Nõmme linna kaunistanud ilusa majaga ja on seda nüüd ka rikastanud ruumidega, milliste järele tunti suurt puudust.
Peagi valmivad samas majas ka moodsad restoratsiooniruumid, mis sündsad seltskondlikus elus nii sageli ettetulevateks koosviibimisteks.
Nõmme uue kino „Victoria Palace“ Avamine 22.XII s.a.
Pühade eeskava.
I „Rügemendi tütar“
Ülilõbus helifars näitejuhi Karl Lamaci lavastusel.
Filmis lööklaulud: schotlaste marss – „Meie oleme lõbusad ruudulised“ ja „Ei ole tõesti mitte ilus, et ma nii ilus.“ Peaosis: Anny Ondra, Verner Fütterer, Otto Vallaurg.
II „Lõuna rist“ Huvitav helifilm idamaa elust.
Kino „Uus Roxy“ pühade eel suletud. Pühade-eeskava jälgida reklaamkastidest.
Pühade eeskava.
I „Rügemendi tütar“
Ülilõbus helifars näitejuhi Karl Lamaci lavastusel.
Filmis lööklaulud: schotlaste marss – „Meie oleme lõbusad ruudulised“ ja „Ei ole tõesti mitte ilus, et ma nii ilus.“ Peaosis: Anny Ondra, Verner Fütterer, Otto Vallaurg.
II „Lõuna rist“ Huvitav helifilm idamaa elust.
Kino „Uus Roxy“ pühade eel suletud. Pühade-eeskava jälgida reklaamkastidest.
Nõmme Sõna 24.03.1934 lk 3
Dancing-kabaree „Maxim“ Turuplats 1, Kahrode majas, telefon 520-25
Avamine laupäeval, 24. märtsil.
Kabaree igal laupäeval ja pühapäeval tuntud artistide kaastegevusel. Alati saadaval mugavad kabinetid. Teenimine täpne. Köök parima koka juhatusel. Hinnad odavad.
Esimesel päeval külastajaile tasuta õlu
Austusega omanik Männik.
Uudisleht 25.03.1934 lk 1
Nõmme sai uue restorani.
Laupäeval, 24. märtsil avatakse Nõmmel uus restoran „Maxim“, kelle omanikuks on endine raskekaalu maadleja hr. Männik.
Külastades neid ruume paar päeva tagasi, mil oli restorani ristimine selgus, et Nõmme rikastus nüüd ühe viisakama ja nooblima asutise võrra.
Nagu Nõmme linnanõunik Kink restorani ristimisel tähendas, et ei ole kahtlust selles, et uut restorani hakatakse meeleldi külastama, nii ei jäe ka vist kellegil selles kahtlust.
Et oma külalistele olla vastutulelik, siis otsustas hr. Männik iga külalisele kes ilmub restorani avamisele anda maksuta õlut ja ühtlasi püüab teha kõik mis tema võimuses, et aga oma külalisi rahuldada.
Restoran asub Nõmmel, Turuplatsil nr. 1 majas mis kuulub nõmmelaste lemmikule hr. Kahrole.
Nõmme Revüü 2/1934 (mai 1934), lk 4
Nõmme linn on jällegi rikastunud ühe restoraani võrra.
Käesoleval kevadel, märtsikuul avati meie tuntud sportlase-maadleja E. Männik'u poolt vennad Kahro'de majja moodsalt sisustatud restoraan „Maxim“, mis ei jäta kõige nõudlikumalgi kodanikul enam soovida.
Kunstnik Arenil on õnnestunud hästi tabada värvide kooskõla seintel, eriti silmatorkav ja mainimisväärt on saali lagi, mis valmistatud hõbeparketist. Postil olevate peeglite mõjul annab nimetatud lagi suurepärase effekti. Ei puudu ka tantsupõrand, mis valmistatud heast tammeparketist korraliku pooniga.
Peale saali ja baariruumide on veel alumisel keldrikorral neli kabinetti, mis ehituselt ja käikudelt on iseenesest väga diskreetne.
Nõmme seltskond on soojalt suhtunud nimetatud asutusele ja koondanud oma seltskondlise läbikäimise asutatud ruumesse. Eriti energiline, noor edasipüüdja omanik on vastutulelik organisatsioonidele nii palju, kui see praegustes oludes võimalik on.
Nõmme lastekaitseühing ja Nõmme kaitseliidu Lotad on korraldanud kella viie teed nimetatud rest. saalis, põhimõttel koondada Nõmme seltskonda koomale ja seltskondlisele läbikäimisele, mis ongi senini täiesti isoleeritud olnud.
Korraldamise tagajärgedest võib ütelda, et see algatus on kannud vilja. Mõlemaist kella viie teedest on osa võtnud iga kord üle saja inimese, mis senini Nõmmel täiesti rekordiline. Ühtlasi näib see kujunevat väga kenaks traditsiooniliseks kooskäimise viisiks ja kohaks.
Nõmme kaupmehed on asutanud klubi ja klubi asukohaks valinud endale rest. „Maximi“ saali ühes klubitubadega.
Praeguseid kitsamaid aegu arvesse võttes on ka rest. omanik vastu tulnud hindade suhtes, võrreldes mõningate teiste sarnaste asutustega.
Meie, nõmmelased, loodame, et see asutus kujuneb välja kohaks, kus julgelt ja väärikalt võib iga soliidne Nõmme kodanik viibida ja mis oleks Nõmmele uhkuseks nii kui see maja, kus nimetatud asutus pesitseb.
Nõmme kodanik.
Päevaleht 21.06.1937 lk 5
Nõmme sai avaliku ajanäitaja
Laupäeval kinnitati Kahro maja külge, milles teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus ja mida selle tõttu hüütakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja, mille järgi nõmmel oli suur tarvidus. Uus ajanäitaja on neljanurkne 1,20 m. läbimõõduga, tema numbrilaud on pimedal ajal valgustatud, kuna mehanism töötab elektriga, mille tagajärjel nõmmelastel „õige aeg“ peaks nüüdsest kindlustatud olema.
Vaba Maa 21.06.1937 lk 9
„Raekoda“ sai kella.
Laupäeval püstitati Kahro maja külge, kus teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus, mille tõttu seda hoonet kutsutakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja. Uus ajanäitaja on 1,20 m. läbimõõduga pimedal ajal valgustatud numbrilauaga. Mehhanism töötab elektriga.
Dancing-kabaree „Maxim“ Turuplats 1, Kahrode majas, telefon 520-25
Avamine laupäeval, 24. märtsil.
Kabaree igal laupäeval ja pühapäeval tuntud artistide kaastegevusel. Alati saadaval mugavad kabinetid. Teenimine täpne. Köök parima koka juhatusel. Hinnad odavad.
Esimesel päeval külastajaile tasuta õlu
Austusega omanik Männik.
Uudisleht 25.03.1934 lk 1
Nõmme sai uue restorani.
Laupäeval, 24. märtsil avatakse Nõmmel uus restoran „Maxim“, kelle omanikuks on endine raskekaalu maadleja hr. Männik.
Külastades neid ruume paar päeva tagasi, mil oli restorani ristimine selgus, et Nõmme rikastus nüüd ühe viisakama ja nooblima asutise võrra.
Nagu Nõmme linnanõunik Kink restorani ristimisel tähendas, et ei ole kahtlust selles, et uut restorani hakatakse meeleldi külastama, nii ei jäe ka vist kellegil selles kahtlust.
Et oma külalistele olla vastutulelik, siis otsustas hr. Männik iga külalisele kes ilmub restorani avamisele anda maksuta õlut ja ühtlasi püüab teha kõik mis tema võimuses, et aga oma külalisi rahuldada.
Restoran asub Nõmmel, Turuplatsil nr. 1 majas mis kuulub nõmmelaste lemmikule hr. Kahrole.
Nõmme Revüü 2/1934 (mai 1934), lk 4
Nõmme linn on jällegi rikastunud ühe restoraani võrra.
Käesoleval kevadel, märtsikuul avati meie tuntud sportlase-maadleja E. Männik'u poolt vennad Kahro'de majja moodsalt sisustatud restoraan „Maxim“, mis ei jäta kõige nõudlikumalgi kodanikul enam soovida.
Kunstnik Arenil on õnnestunud hästi tabada värvide kooskõla seintel, eriti silmatorkav ja mainimisväärt on saali lagi, mis valmistatud hõbeparketist. Postil olevate peeglite mõjul annab nimetatud lagi suurepärase effekti. Ei puudu ka tantsupõrand, mis valmistatud heast tammeparketist korraliku pooniga.
Peale saali ja baariruumide on veel alumisel keldrikorral neli kabinetti, mis ehituselt ja käikudelt on iseenesest väga diskreetne.
Nõmme seltskond on soojalt suhtunud nimetatud asutusele ja koondanud oma seltskondlise läbikäimise asutatud ruumesse. Eriti energiline, noor edasipüüdja omanik on vastutulelik organisatsioonidele nii palju, kui see praegustes oludes võimalik on.
Nõmme lastekaitseühing ja Nõmme kaitseliidu Lotad on korraldanud kella viie teed nimetatud rest. saalis, põhimõttel koondada Nõmme seltskonda koomale ja seltskondlisele läbikäimisele, mis ongi senini täiesti isoleeritud olnud.
Korraldamise tagajärgedest võib ütelda, et see algatus on kannud vilja. Mõlemaist kella viie teedest on osa võtnud iga kord üle saja inimese, mis senini Nõmmel täiesti rekordiline. Ühtlasi näib see kujunevat väga kenaks traditsiooniliseks kooskäimise viisiks ja kohaks.
Nõmme kaupmehed on asutanud klubi ja klubi asukohaks valinud endale rest. „Maximi“ saali ühes klubitubadega.
Praeguseid kitsamaid aegu arvesse võttes on ka rest. omanik vastu tulnud hindade suhtes, võrreldes mõningate teiste sarnaste asutustega.
Meie, nõmmelased, loodame, et see asutus kujuneb välja kohaks, kus julgelt ja väärikalt võib iga soliidne Nõmme kodanik viibida ja mis oleks Nõmmele uhkuseks nii kui see maja, kus nimetatud asutus pesitseb.
Nõmme kodanik.
Päevaleht 21.06.1937 lk 5
Nõmme sai avaliku ajanäitaja
Laupäeval kinnitati Kahro maja külge, milles teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus ja mida selle tõttu hüütakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja, mille järgi nõmmel oli suur tarvidus. Uus ajanäitaja on neljanurkne 1,20 m. läbimõõduga, tema numbrilaud on pimedal ajal valgustatud, kuna mehanism töötab elektriga, mille tagajärjel nõmmelastel „õige aeg“ peaks nüüdsest kindlustatud olema.
Vaba Maa 21.06.1937 lk 9
„Raekoda“ sai kella.
Laupäeval püstitati Kahro maja külge, kus teatavasti asetseb ka Nõmme linnavalitsus, mille tõttu seda hoonet kutsutakse ka „Nõmme raekojaks“, linnavalitsuse algatusel avalik ajanäitaja. Uus ajanäitaja on 1,20 m. läbimõõduga pimedal ajal valgustatud numbrilauaga. Mehhanism töötab elektriga.
 |
| Pärnu mnt 326 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 92 / Turuplats 1), vendade Jakob ja Karl Kahro esimene maja, valmis 1933, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
* * *
Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Kahrode teine maja, valmis 1937.
Nõmme Sõna 15.08.1936 lk 3
Saame jälle uue „pilvelõhkuja“
Vennad Kahrod lammutasid poolpõlenud maja S. Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgalt. Selle asemel püstitavad nad suure kolmekordse kivimaja, mille alumisele korrale tulevad äriruumid ja teistele kordadele büroode ja kontorite ruumid ning moodsad korterid. Ehitusega tehakse varsti algust, nii et talve jõudes loodetakse ehitus katuse alla viia. Maja tuleb keskkütte ja veevärgiga.
Endine vana maja, mis maha lammutati, püstitatakse praeguse „pilvelõhkuja“ õuele.
Saame jälle uue „pilvelõhkuja“
Vennad Kahrod lammutasid poolpõlenud maja S. Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgalt. Selle asemel püstitavad nad suure kolmekordse kivimaja, mille alumisele korrale tulevad äriruumid ja teistele kordadele büroode ja kontorite ruumid ning moodsad korterid. Ehitusega tehakse varsti algust, nii et talve jõudes loodetakse ehitus katuse alla viia. Maja tuleb keskkütte ja veevärgiga.
Endine vana maja, mis maha lammutati, püstitatakse praeguse „pilvelõhkuja“ õuele.
Vaba Maa 4.09.1936 lk 7
Nõmmele veel üks „pilvelõhkuja“.
Vennad Karl ja Jakob Kahro’dele andis Nõmme linnavalitsus teise „pilvelõhkuja“ püstitamiseks S. Pärnu maanteel sama Kahrodele kuuluva suurmaja kõrvale. Ehitustööga ongi juba algus tehtud. Ehitatav hoone tuleb kolmekordne telliskiviehitus. Hoone alumisele korrale tulevad äriruumid, kuna teisele ja kolmandale korrale ehitatakse ruumid kohalikule majaomanike pangale, notarile ning neli viietoalist elukorterit kõigi mõnusustega. Kõik nimetatud korterid on juba aegsasti välja üüritud. Ühe neist saab linnapea L. Ojaveski, teise majaomanike panga asjaajaja juhatuse liige K. A. Nõmmisto, notar Tikmann ja teised. Telliskivid, arvult 350.000 tükki tuuakse kohale Sangastest vennad Kahrode telliskivitehasest. Umbes 70.000 kivi ongi juba ehituskohal. Esialgse eelarve järele läheb ehitatav maja maksma umbes 100.000 kr. Maja tahetakse viia katuse alla veel enne külmaaja tulekut.
Nõmmele veel üks „pilvelõhkuja“.
Vennad Karl ja Jakob Kahro’dele andis Nõmme linnavalitsus teise „pilvelõhkuja“ püstitamiseks S. Pärnu maanteel sama Kahrodele kuuluva suurmaja kõrvale. Ehitustööga ongi juba algus tehtud. Ehitatav hoone tuleb kolmekordne telliskiviehitus. Hoone alumisele korrale tulevad äriruumid, kuna teisele ja kolmandale korrale ehitatakse ruumid kohalikule majaomanike pangale, notarile ning neli viietoalist elukorterit kõigi mõnusustega. Kõik nimetatud korterid on juba aegsasti välja üüritud. Ühe neist saab linnapea L. Ojaveski, teise majaomanike panga asjaajaja juhatuse liige K. A. Nõmmisto, notar Tikmann ja teised. Telliskivid, arvult 350.000 tükki tuuakse kohale Sangastest vennad Kahrode telliskivitehasest. Umbes 70.000 kivi ongi juba ehituskohal. Esialgse eelarve järele läheb ehitatav maja maksma umbes 100.000 kr. Maja tahetakse viia katuse alla veel enne külmaaja tulekut.
Nõmme Sõna 26.09.1936 lk 1
Üürilisi uude „pilvelõhkujasse“
Vennad Kahrode uue kivimaja ehitamine Turuplatsi äärde edeneb õige jõudsasti. Keldrikorra müürid on juba suurelt osalt valmis. Kui ilmad vähegi lubavad, loodetakse kogu see kolmekordne kivimürakas katuse alla viia kuu aja jooksul.
Ehitatavasse uude „pilvelõhkujasse“ asuvat kuuldavasti ka Nõmme Majaomanike Pank, kuna tema senised ruumid linnavalitsus endale võtvat oma kitsaksjäänud ruumide laiendamiseks. Ühes pangaga kolivat sinna kuuldavasti ka notar Tikmanni kontor.
Üürilisi uude „pilvelõhkujasse“
Vennad Kahrode uue kivimaja ehitamine Turuplatsi äärde edeneb õige jõudsasti. Keldrikorra müürid on juba suurelt osalt valmis. Kui ilmad vähegi lubavad, loodetakse kogu see kolmekordne kivimürakas katuse alla viia kuu aja jooksul.
Ehitatavasse uude „pilvelõhkujasse“ asuvat kuuldavasti ka Nõmme Majaomanike Pank, kuna tema senised ruumid linnavalitsus endale võtvat oma kitsaksjäänud ruumide laiendamiseks. Ühes pangaga kolivat sinna kuuldavasti ka notar Tikmanni kontor.
Nõmme Sõna 30.10.1936 lk 1
Kõrgeim maja Nõmmel
Praegu Turuplatsi ääres ehitusel olev vennad Kahrode maja, mis esialgse kavatsuse järele kolmekordne pidi tulema, ehitatakse nüüd neljakordseks. Ühes keldrikorraga tuleb ta õieti 5-kordne, seega kõrgeim maja Nõmmel ning juba tõega „pilvelõhkuja“.
Kõrgeim maja Nõmmel
Praegu Turuplatsi ääres ehitusel olev vennad Kahrode maja, mis esialgse kavatsuse järele kolmekordne pidi tulema, ehitatakse nüüd neljakordseks. Ühes keldrikorraga tuleb ta õieti 5-kordne, seega kõrgeim maja Nõmmel ning juba tõega „pilvelõhkuja“.
Vaba Maa 18.09.1937 lk 8
Nõmmelt.
Esimesed elanikud uues „pilvelõhkujas“.
Sangaste telliskivitehase omanikkude vennad Kahrode teise „pilvelõhkuja“ ehitustöödega Nõmmel on jõutud nii kaugele, et üürnikud hakkavad juba majja kolima. Esimesena pidi laupäeval uude majja elama asuma kohaliku majaomanike panga asjaajajadirektor K. A. Nõmmisto. Temale järgnevad mõne päeva pärast linnapea L. Ojaveski ja linnanõunik Murumets. Ka majaomanike pank kolib juba eeloleva nädala lõpul üle uude majja.
Vaba Maa 1.10.1937 lk 9
Nõmmelt.
Linnapea kolis uude majja.
Linnapea Ojaveski, kes valis omale uueks elukohaks vennad Kahrode uue maja Pärnu maantee ääres linnavalitsuse maja kõrval, kolis neljapäeval üle uude korterisse. Homme kolib samasse majja kohalik majaomanike pank, panga asjaajaja direktor Nõmmisto ja lähemal ajal ka linnanõunik Murumets. Ka on mõned ärid juba uude majja asunud.
Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 3
Kahro uus maja ja tema üürnikud
Vennad Kahrode uus „pilvelõhkuja“ on juba niisamahästi kui valmis. Tehakse ta juures veel vaid ainult väiksemaid viimistlusi. Nõmme on nii siis jälle rikkam ühe nägusama maja võrra ja ühtlasi majaga, mis tunduvalt aitab tõsta ka Nõmme ärilist tegevust ja ilmet, sest et see uus maja oma alumisel korral pakub nii mitmele ärile praeguse aja nõuetele vastavad ruumid, mis jällegi omakorda tunduvalt kahandavad Nõmme senist punkerkaubanduslist ilmet. Praegu on sinna juba sisse asunud kella- ja kullasepaäri ja -tööstus Bruno Grünfeldt ja Alfred Vederiku riide- ja pudukauplus. Mõlemad ärid on vastavalt ruumidele sisseseadelt ajakohased ja oma kaubaartiklite valiku ja rohkuse poolest võivad rahuldada ka nõudlikumat ostjat.
Samasse majja teisele korrale asus möödunud esmaspäevast alates ka Nõmme Majaomanike Pank, kes vastavalt oma arengule on 10 aasta jooksul sellega kokku juba neljandat korda vahetanud oma korterit. Seda oli ta sunnitud tegema oma järjestkasvava tegevuse tõttu. Nüüd on tal kui Nõmme ainsamal iseseisval pangal tõesti väärikad ja tema tegevusele vastavad ruumid, millist väärikust aitab veelgi tõsta must tammepuust sisustus, mille valmistanud mööblitehas a./s. „Massoprodukt“. Ühes pangaga asub samades ruumes nüüd ka Nõmme kindlustusselts, mis samuti näitab oma tegevuses järjekindlat tõusu. Samasse majja asub arvatavasti ka notar Tikmanni kontor. Kuid küsimus on veel lahtine ja ta võib jääda senisesse korterisse edasi, kui endistesse panga ruumidesse üle kolib, nagu kuulda, vannutatud maamõõtja A. Bergi büroo. Kõik see selgub igatahes tuleva nädala jooksul, sest sellele korterile pretendeerib ka dr. A. Truusa.
Üürnikeks uues majas, nagu esialgu teada, on linnapea L. Ojaveski, linnanõunik J. Murumets, dir. A. K. Nõmmisto, K. Kahro ise, B. Grünbladt, adv. J. George, perekonnaseisuametnik A. Tire.
Maja on ehitatud arhitekt E. Velbri (Velber) plaani järele ja tema isiklikul järelvalvel, kuna tööd tegelikult juhtis hra Schilding. Maalritööd kogu ulatuses täitis maalritööde ettevõtja J. Raap.
Ka avatakse sellesse majja lähemal ajal kohvik, mille järele Nõmmel veidi nagu puudust tunti.
Nõmmelt.
Esimesed elanikud uues „pilvelõhkujas“.
Sangaste telliskivitehase omanikkude vennad Kahrode teise „pilvelõhkuja“ ehitustöödega Nõmmel on jõutud nii kaugele, et üürnikud hakkavad juba majja kolima. Esimesena pidi laupäeval uude majja elama asuma kohaliku majaomanike panga asjaajajadirektor K. A. Nõmmisto. Temale järgnevad mõne päeva pärast linnapea L. Ojaveski ja linnanõunik Murumets. Ka majaomanike pank kolib juba eeloleva nädala lõpul üle uude majja.
Vaba Maa 1.10.1937 lk 9
Nõmmelt.
Linnapea kolis uude majja.
Linnapea Ojaveski, kes valis omale uueks elukohaks vennad Kahrode uue maja Pärnu maantee ääres linnavalitsuse maja kõrval, kolis neljapäeval üle uude korterisse. Homme kolib samasse majja kohalik majaomanike pank, panga asjaajaja direktor Nõmmisto ja lähemal ajal ka linnanõunik Murumets. Ka on mõned ärid juba uude majja asunud.
Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 3
Kahro uus maja ja tema üürnikud
Vennad Kahrode uus „pilvelõhkuja“ on juba niisamahästi kui valmis. Tehakse ta juures veel vaid ainult väiksemaid viimistlusi. Nõmme on nii siis jälle rikkam ühe nägusama maja võrra ja ühtlasi majaga, mis tunduvalt aitab tõsta ka Nõmme ärilist tegevust ja ilmet, sest et see uus maja oma alumisel korral pakub nii mitmele ärile praeguse aja nõuetele vastavad ruumid, mis jällegi omakorda tunduvalt kahandavad Nõmme senist punkerkaubanduslist ilmet. Praegu on sinna juba sisse asunud kella- ja kullasepaäri ja -tööstus Bruno Grünfeldt ja Alfred Vederiku riide- ja pudukauplus. Mõlemad ärid on vastavalt ruumidele sisseseadelt ajakohased ja oma kaubaartiklite valiku ja rohkuse poolest võivad rahuldada ka nõudlikumat ostjat.
Samasse majja teisele korrale asus möödunud esmaspäevast alates ka Nõmme Majaomanike Pank, kes vastavalt oma arengule on 10 aasta jooksul sellega kokku juba neljandat korda vahetanud oma korterit. Seda oli ta sunnitud tegema oma järjestkasvava tegevuse tõttu. Nüüd on tal kui Nõmme ainsamal iseseisval pangal tõesti väärikad ja tema tegevusele vastavad ruumid, millist väärikust aitab veelgi tõsta must tammepuust sisustus, mille valmistanud mööblitehas a./s. „Massoprodukt“. Ühes pangaga asub samades ruumes nüüd ka Nõmme kindlustusselts, mis samuti näitab oma tegevuses järjekindlat tõusu. Samasse majja asub arvatavasti ka notar Tikmanni kontor. Kuid küsimus on veel lahtine ja ta võib jääda senisesse korterisse edasi, kui endistesse panga ruumidesse üle kolib, nagu kuulda, vannutatud maamõõtja A. Bergi büroo. Kõik see selgub igatahes tuleva nädala jooksul, sest sellele korterile pretendeerib ka dr. A. Truusa.
Üürnikeks uues majas, nagu esialgu teada, on linnapea L. Ojaveski, linnanõunik J. Murumets, dir. A. K. Nõmmisto, K. Kahro ise, B. Grünbladt, adv. J. George, perekonnaseisuametnik A. Tire.
Maja on ehitatud arhitekt E. Velbri (Velber) plaani järele ja tema isiklikul järelvalvel, kuna tööd tegelikult juhtis hra Schilding. Maalritööd kogu ulatuses täitis maalritööde ettevõtja J. Raap.
Ka avatakse sellesse majja lähemal ajal kohvik, mille järele Nõmmel veidi nagu puudust tunti.
Uudisleht 9.10.1937 lk 6
Nõmme Majaomanike Pank uutes ruumides
Nõmme Majaomanike Pank on aasta-aastalt niivõrd kasvanud, et panga juhatus oli tänavu sunnitud tegevuse laienemisel jällegi otsima uusi ruume. Nüüd on õnnestunudki leida pangale küllalt avarad ja mugavad ruumid Nõmme turuplatsi ääres, vennad Kahrode uues majas, Pärnu mnt. nr. 94. Uutesse ruumidesse asumisel on ostetud a.-s. „Massoprodukt’ilt“ uus mööbel, mis annab pangale ka sisseseadelt küllalt soliidse ilme.
Käesoleval aastal pühitses Nõmme Majaomanike Pank teatavasti 10-a. tegevusjuubelit. Kogu selle kümne aasta kestel on pank sammunud kindlat tõusuteed ja praegu ulatuvad pangas hoiusummad juba 400.000 kroonini. Panga liikmete arv üle 500. Panga juhtimisest võtavad osa hulk tuntud energilisi mehi, nagu: L. Ojaveski, K. Reinaste, J. Haljaste, J. Kärner, R. Vienberg, E. Putmaker, A. Otto ja K. Lall ühes asjaajaja-direktori K. A. Nõmmistoga; neist on viimane kogu aja nimetatud ettevõtte juures töötanud ja ühtlasi ka Nõmme Majaomanike Panga, samuti ka kindlustusselts „Nõmme“ asutamise mõtte algatajaid ning teostajaid. Panga revisjonikomisjoni kuuluvad M. Käbin, A. Aua ja A. Malkus.
Samas majas, Pärnu mnt. 94, leiab nüüd asukoha ka kindlustusselts „Nõmme“, panga allüürilisena.
Nõmme Sõna 16.10.1937 lk 1
Kohvik-söögisaali luba
Viimasel linnavolikogu koosolekul anti Linda Straussile nõusolek kohvik-söögisaali avamiseks Mustamäe tän. nr. 1, Kahrode uues majas.
Nõmme Sõna 30.10.1937 lk 1
Kohvik „Mocca“
Nõmme, Pärnu mnt. 94 (uues Kahro majas.)
Kondiitrisaaduste müük. Päev läbi saadaval soojad eined
Hinnad mõõdukad. Palun veenduda.
Austusega Lia Strauss
Vaba Maa 25.02.1938 lk 9
Kohvik sulges uksed.
Möödunud sügisel avas kohalikke juuksetööstusepidajaid Kahro uues majas Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgal kohviku. Peagi aga selgus, et Nõmme rahvas ei pea lugu kohalikust kohvikust, vaid külastab meelsamini Tallinna suurkohvikuid. Nüüd sulges kohalik kohvik oma uksed külastajate vähesuse pärast.
Nõmme Majaomanike Pank uutes ruumides
Nõmme Majaomanike Pank on aasta-aastalt niivõrd kasvanud, et panga juhatus oli tänavu sunnitud tegevuse laienemisel jällegi otsima uusi ruume. Nüüd on õnnestunudki leida pangale küllalt avarad ja mugavad ruumid Nõmme turuplatsi ääres, vennad Kahrode uues majas, Pärnu mnt. nr. 94. Uutesse ruumidesse asumisel on ostetud a.-s. „Massoprodukt’ilt“ uus mööbel, mis annab pangale ka sisseseadelt küllalt soliidse ilme.
Käesoleval aastal pühitses Nõmme Majaomanike Pank teatavasti 10-a. tegevusjuubelit. Kogu selle kümne aasta kestel on pank sammunud kindlat tõusuteed ja praegu ulatuvad pangas hoiusummad juba 400.000 kroonini. Panga liikmete arv üle 500. Panga juhtimisest võtavad osa hulk tuntud energilisi mehi, nagu: L. Ojaveski, K. Reinaste, J. Haljaste, J. Kärner, R. Vienberg, E. Putmaker, A. Otto ja K. Lall ühes asjaajaja-direktori K. A. Nõmmistoga; neist on viimane kogu aja nimetatud ettevõtte juures töötanud ja ühtlasi ka Nõmme Majaomanike Panga, samuti ka kindlustusselts „Nõmme“ asutamise mõtte algatajaid ning teostajaid. Panga revisjonikomisjoni kuuluvad M. Käbin, A. Aua ja A. Malkus.
Samas majas, Pärnu mnt. 94, leiab nüüd asukoha ka kindlustusselts „Nõmme“, panga allüürilisena.
Nõmme Sõna 16.10.1937 lk 1
Kohvik-söögisaali luba
Viimasel linnavolikogu koosolekul anti Linda Straussile nõusolek kohvik-söögisaali avamiseks Mustamäe tän. nr. 1, Kahrode uues majas.
Nõmme Sõna 30.10.1937 lk 1
Kohvik „Mocca“
Nõmme, Pärnu mnt. 94 (uues Kahro majas.)
Kondiitrisaaduste müük. Päev läbi saadaval soojad eined
Hinnad mõõdukad. Palun veenduda.
Austusega Lia Strauss
Vaba Maa 25.02.1938 lk 9
Kohvik sulges uksed.
Möödunud sügisel avas kohalikke juuksetööstusepidajaid Kahro uues majas Pärnu maantee ja Mustamäe tänava nurgal kohviku. Peagi aga selgus, et Nõmme rahvas ei pea lugu kohalikust kohvikust, vaid külastab meelsamini Tallinna suurkohvikuid. Nüüd sulges kohalik kohvik oma uksed külastajate vähesuse pärast.
Nõmme Sõna 14.04.1938 lk 1
Ühe äri ümberkolimise puhul
Juba Kahro esimese „pilvelõhkuja“ tekkimisega Nõmmele ilmusid ühtlasi ka äride vaateaknad, mis võimaldasid näidata, et Nõmme suudab siiski pakkuda oma elanikkonnale ka äriliselt, nimelt oma ostude sooritamise mõttes küllaltki. Kuid arvestades Nõmme olusid, ehitati sellesse majja äriruumid nagu ettevaatuse tõttu veidi kitsamad, kui nad tõelikult olla oleks võinud. Niisugune äri, kus kaupa suures valikus peab olema, peab selle liig kokkusurutult ostjaskonna silmale esitama. Seda võidi kohe märgata Kuulre valmisriiete äri asumisel Nõmmele, milline oli ja on praegugi ainuke sellelaadiline äriline ettevõte siin.
Kitsas ruum, üks ainsam vaateaken ei võimaldanud aga sel äril küllalt näidata oma rikkalikku valikut ja tagavarasid. Nüüd, kus see äri on asunud Kahro teise uude majja, kus tal pealegi kasutada kolm avarat vaateakent, on pilt hoopis teine. Nii vaateaknad kui ka avar äriruum näitavad nüüd, et Nõmme on saanud ärilise ettevõtte, mis igati võistleb pealinna samalaadsete äridega. Sedasama võib ütelda ka teise samas majas asuva äri kohta, nimelt A. Vederiku riide- ja pudukaupluse suhtes. Ka siin võimaldab avar vaateaken ja avarad äriruumid esitada oma müügiartiklite rikkalikke tagavarasid reljeefsemalt ostjate silmale.
Soovida jääks, et kogu Pärnu maantee turuplatsilt kuni Hiiuni täituks majadega, kus avarad äriruumid ja nägusad vaateaknad. Siis hakkab Nõmme kindlasti tõhusamalt elama ka äriliselt ja ostjatest poleks ka puudust.
Ühe äri ümberkolimise puhul
Juba Kahro esimese „pilvelõhkuja“ tekkimisega Nõmmele ilmusid ühtlasi ka äride vaateaknad, mis võimaldasid näidata, et Nõmme suudab siiski pakkuda oma elanikkonnale ka äriliselt, nimelt oma ostude sooritamise mõttes küllaltki. Kuid arvestades Nõmme olusid, ehitati sellesse majja äriruumid nagu ettevaatuse tõttu veidi kitsamad, kui nad tõelikult olla oleks võinud. Niisugune äri, kus kaupa suures valikus peab olema, peab selle liig kokkusurutult ostjaskonna silmale esitama. Seda võidi kohe märgata Kuulre valmisriiete äri asumisel Nõmmele, milline oli ja on praegugi ainuke sellelaadiline äriline ettevõte siin.
Kitsas ruum, üks ainsam vaateaken ei võimaldanud aga sel äril küllalt näidata oma rikkalikku valikut ja tagavarasid. Nüüd, kus see äri on asunud Kahro teise uude majja, kus tal pealegi kasutada kolm avarat vaateakent, on pilt hoopis teine. Nii vaateaknad kui ka avar äriruum näitavad nüüd, et Nõmme on saanud ärilise ettevõtte, mis igati võistleb pealinna samalaadsete äridega. Sedasama võib ütelda ka teise samas majas asuva äri kohta, nimelt A. Vederiku riide- ja pudukaupluse suhtes. Ka siin võimaldab avar vaateaken ja avarad äriruumid esitada oma müügiartiklite rikkalikke tagavarasid reljeefsemalt ostjate silmale.
Soovida jääks, et kogu Pärnu maantee turuplatsilt kuni Hiiuni täituks majadega, kus avarad äriruumid ja nägusad vaateaknad. Siis hakkab Nõmme kindlasti tõhusamalt elama ka äriliselt ja ostjatest poleks ka puudust.
 |
| Pärnu mnt 328 (algselt (Suur-)Pärnu mnt 94), vendade Jakob ja Karl Kahro teine maja, valmis 1937, arhitekt Edgar Velbri (Velber). Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
* * *
Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938.
Nõmme Sõna 9.10.1937 lk 1
Esimene suurem elumaja tsementkividest
Ühegi ehitatava maja juures pole märgata olnud niipalju uudishimulikke seisatamas kui püstitamisel oleva K. Dulderi maja juures, mis tuleb poolkaarena Jaama tänava ja Raudtee tänava pikenduse nurgale. See maja ehitatakse kolmekordne ja tsementkividest ja minna maksma 60.000 kr. Ehitajaks on ehitusmeister R. Arme, kes juba nii palju maju püstitanud Nõmmele. Maja alumisele korrale tulevad äride ruumid, kuna teised korrad on määratud elukorteriteks. Kuuldavasti ühele korterile kandideerivat ka dr. A. Vastalu. Igatahes tuleb see esimene suurem elumaja tsementkividest.
Esimene suurem elumaja tsementkividest
Ühegi ehitatava maja juures pole märgata olnud niipalju uudishimulikke seisatamas kui püstitamisel oleva K. Dulderi maja juures, mis tuleb poolkaarena Jaama tänava ja Raudtee tänava pikenduse nurgale. See maja ehitatakse kolmekordne ja tsementkividest ja minna maksma 60.000 kr. Ehitajaks on ehitusmeister R. Arme, kes juba nii palju maju püstitanud Nõmmele. Maja alumisele korrale tulevad äride ruumid, kuna teised korrad on määratud elukorteriteks. Kuuldavasti ühele korterile kandideerivat ka dr. A. Vastalu. Igatahes tuleb see esimene suurem elumaja tsementkividest.
 |
| dea.nlib.ee |
Rahvaleht 21.07.1938 lk 7
Kolmas moodne ärimaja Nõmmel.
Uusi kauneid ehitusi Rahumäel ja Nõmmel. Ka keeleteadlane J. Aavik ja kapten Tiedemann Nõmme „pürjeriks“.
Nõmme rikastus jälle ühe moodsa ja nägusa ärimajaga. Nimelt valmis seal mõni päev tagasi tööstur K. Dulderi kolmekordne kivimaja, milline püstitati raudteejaama vastas olevale Jaama tän. nr. 11 krundile. See on kolmas selline ärimaja Nõmmel. Esimesed kaks ehitati Sangaste telliskivitehase omanike, vennad Kahrode poolt Pärnu maanteele. Ühest neis asub Nõmme linnavalitsus osa allosakondadega, linna apteegiga ja linna rohu- ja värvikauplusega ning rida teisi ettevõtteid ja kauplusi.
Teises on mitu suuremat kauplust, kohalik majaomanike pank ja rida elukortereid.
Äsjavalminud K. Dulderi maja sisaldab kaheksa suuremat korterit ja neli kauplusruumi. Majas on keskküte ja vesivarustus. Uus hoone, mis oma nägususega tõstab tunduvalt Nõmme linna ilmet, läks maksma ligikaudu 70.000 krooni. Kuigi maja juures toimuvad viimased viimistlustööd, on korterid kui ka äriruumid kõik välja üüritud. Maja kuusissetulek on umbes 750 krooni. Ehitustööga tehti algust möödunud aasta sügisel. Uue maja elanikeks on paar arsti, üks kohtunik ja teised kõrgemad ametnikud.
Lähemal ajal valmib veel üks suur nägus kivimaja. Viimase omanikuks on kapten O. Tiedemann. Ka selle maja hinda arvestatakse umbkaudu 70-80 tuh. kroonile. Viimati mainitud maja püstitati Rahumäe rajooni, Vabaduspuiestee lähedale, Näituse tänava ääre. Ka see maja pakub ehituselt kõik mõeldavad mõnusused.
Rahumäe ümbruses Vabaduspuiestee rajoonis näib üldse kujunevat ehituste poolest Nõmme kaunimaks kohaks. Paari viimase aasta jooksul on sinna püstitatud mitu stiilikat ja moodsat kivi- ja puumaja. Veel möödunud sügisel valmis Nelgi tänava nurgal ülimoodne puumaja, mille omanikuks on postivalitsuse direktor ins. Jallajas. Ka omab viimane ümbruse kaunima iluaia suurte muruplatsidega ja taimestikuga.
Hiljuti omandas samas ümbruses ehituskrundi ka keeleteadlane Joh. Aavik. Ka viimane kavatseb sinna omale elamu püstitada.
Kolmas moodne ärimaja Nõmmel.
Uusi kauneid ehitusi Rahumäel ja Nõmmel. Ka keeleteadlane J. Aavik ja kapten Tiedemann Nõmme „pürjeriks“.
Nõmme rikastus jälle ühe moodsa ja nägusa ärimajaga. Nimelt valmis seal mõni päev tagasi tööstur K. Dulderi kolmekordne kivimaja, milline püstitati raudteejaama vastas olevale Jaama tän. nr. 11 krundile. See on kolmas selline ärimaja Nõmmel. Esimesed kaks ehitati Sangaste telliskivitehase omanike, vennad Kahrode poolt Pärnu maanteele. Ühest neis asub Nõmme linnavalitsus osa allosakondadega, linna apteegiga ja linna rohu- ja värvikauplusega ning rida teisi ettevõtteid ja kauplusi.
Teises on mitu suuremat kauplust, kohalik majaomanike pank ja rida elukortereid.
Äsjavalminud K. Dulderi maja sisaldab kaheksa suuremat korterit ja neli kauplusruumi. Majas on keskküte ja vesivarustus. Uus hoone, mis oma nägususega tõstab tunduvalt Nõmme linna ilmet, läks maksma ligikaudu 70.000 krooni. Kuigi maja juures toimuvad viimased viimistlustööd, on korterid kui ka äriruumid kõik välja üüritud. Maja kuusissetulek on umbes 750 krooni. Ehitustööga tehti algust möödunud aasta sügisel. Uue maja elanikeks on paar arsti, üks kohtunik ja teised kõrgemad ametnikud.
Lähemal ajal valmib veel üks suur nägus kivimaja. Viimase omanikuks on kapten O. Tiedemann. Ka selle maja hinda arvestatakse umbkaudu 70-80 tuh. kroonile. Viimati mainitud maja püstitati Rahumäe rajooni, Vabaduspuiestee lähedale, Näituse tänava ääre. Ka see maja pakub ehituselt kõik mõeldavad mõnusused.
Rahumäe ümbruses Vabaduspuiestee rajoonis näib üldse kujunevat ehituste poolest Nõmme kaunimaks kohaks. Paari viimase aasta jooksul on sinna püstitatud mitu stiilikat ja moodsat kivi- ja puumaja. Veel möödunud sügisel valmis Nelgi tänava nurgal ülimoodne puumaja, mille omanikuks on postivalitsuse direktor ins. Jallajas. Ka omab viimane ümbruse kaunima iluaia suurte muruplatsidega ja taimestikuga.
Hiljuti omandas samas ümbruses ehituskrundi ka keeleteadlane Joh. Aavik. Ka viimane kavatseb sinna omale elamu püstitada.
 |
| Jaama 11, Karl Dulderi maja, valmis 1938. Hilisemate juurde- ja ümberehituste (polikliinikuks) käigus on lisatud neljas korrus ja kaotatud esimesel korrusel asunud avarad äriaknad ja uksed. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
* * *
Jaama 1, Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939.
Uus Eesti 30.05.1938 lk 9
Nõmme „ilu“ lammutamisele.
Neil päevil vaatas vastav komisjon üle Jaama tän. nr. 1 asetseva R. Treublutile kuuluva hoone, mis on viimasel ajal omandanud nõmmelaste suus Nõmme „ilu“ nimetuse.
Ülevaatusel selgus, et tähendatud hoones asetsevate korterite elutoa ja köögi laed on läbi paindunud ja ühe elutoa lagi toetub isegi toega riietekapile. Ka olid suitsulõõrid lõhkised ja ahi pragunenud, kuna katusekorral elutseva päevapiltniku toa lagi ühes katusega on läbi mädanenud ja katus toetub toega kaardu- ja nõtkuvajunud põrandale, mis omakorda on varisemise hädaohus.
Kuna hoone peale oma näotuse osutub ka elu- ja tuleohtlikuks, siis otsustas komisjon esineda linnavalitsusele ettepanekuga, et nõutaks omanikult hoone lammutamist hiljemalt 1. juuliks k.a.
Linnavalitsus oma viimasel koosolekul ühines komisjoni ettepanekuga.
Nõmme „ilu“ lammutamisele.
Neil päevil vaatas vastav komisjon üle Jaama tän. nr. 1 asetseva R. Treublutile kuuluva hoone, mis on viimasel ajal omandanud nõmmelaste suus Nõmme „ilu“ nimetuse.
Ülevaatusel selgus, et tähendatud hoones asetsevate korterite elutoa ja köögi laed on läbi paindunud ja ühe elutoa lagi toetub isegi toega riietekapile. Ka olid suitsulõõrid lõhkised ja ahi pragunenud, kuna katusekorral elutseva päevapiltniku toa lagi ühes katusega on läbi mädanenud ja katus toetub toega kaardu- ja nõtkuvajunud põrandale, mis omakorda on varisemise hädaohus.
Kuna hoone peale oma näotuse osutub ka elu- ja tuleohtlikuks, siis otsustas komisjon esineda linnavalitsusele ettepanekuga, et nõutaks omanikult hoone lammutamist hiljemalt 1. juuliks k.a.
Linnavalitsus oma viimasel koosolekul ühines komisjoni ettepanekuga.
Päevaleht 20.10.1938 lk 9
Nõmme teateid
Ehitamisel moodne kivimaja. Kesknädalasel linnavalitsuse koosolekul kinnitati
Treubluti ja Steinfelsi poolt esitatud ehitusprojekt uue kolmekordse moodsa
kivimaja püstitamiseks Nõmmele Pärnu mnt. ja Jaama tänavate nurgale. Nõmme teateid
Nõmme Leht 22.06.1939 lk 3
Ümberkorraldusi linnavalitsuses
Elektrivõrk kolib.
Linnavalitsuse tegevus on aastate jooksul paisunud õige tunduvalt. Koos sellaga on praegused linnavalitsuse ruumid jäänud õige kitsasteks. Nüüd, alates 1. juulist, saabki linna elektrivõrk omale uued lahedamad ruumid vastvalmivas A.-S. F. O. Treubluti majas, Pärnu mnt. ja Jaama tänava nurgal. Praegustesse elektrivõrgu ruumidesse kolib Maksuamet, kuna maksuameti ruumid jäävad ehitusosakona kasutada.
Päevaleht 13.07.1939 lk 8
Nõmme teateid
Linnaarst vahetas asukohta. Nõmme linnaarst dr. A. Trusa kolis oma senisest asukohast Jaama t. nr. 1, Treubluti uude majja, kus võtab haigeid vastu kella 5–6 p.l.
Maja nurgapealses äriruumis asus hiljemalt 19. juulist 1939 hoone omanikele kuulunud rohu- ja värvikaubanduse AS-i F. O. Treublut Nõmme osakond.
Päevaleht 7.09.1939 lk 9
Elan Nüüd Nõmmel, Jaama 1 (enne Raudtee 37)
Dr. M. Stukis Hambaravikabinett. Vastuv. kl. 5–7 p.l.
 |
| Jaama 1 / Pärnu mnt (algselt Pärnu mnt 127), Walter ja Reinhold Treubluti ja Veronika Steinfelsi maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
 |
| Foto: 28.07.2013, R. Vaikla |
* * *
Ehitamata jäänud viies Nõmme suur linnamaja, OÜ "Varaosa" hoone Raudtee ja Apteegi (nüüd Mai) tn nurgal.
Nõmme Leht 14.01.1939 lk 1
Nõmme saab pangamaja ja võimla
Nõmme Majaomanike Panga, Kaitseliidu Nõmme Malevkonna, Nõmme linnavalitsuse ja Kindlustusselts „Nõmme“ esindajate koosolekul 10. skp. otsustati üksmeelselt asuda kohe eeltöid tegema, et veel käesoleva aasta kevadel võiks hakata ehitama Nõmmele ühist suurt hoonet Majaomanike Panga krundile, Apteegi ja Raudtee tänavate nurgale (just Nõmme jaama vastas).
Uues majas leiduks ruume peale arvukate äriruumide Nõmme Majaomanike Pangale, Kindlustusselts „Nõmme’le“, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staabile ja eeskujulikule võimlale.
Võimla saali võiksid kasutada soovikorral kõik Nõmme organisatsioonid peale sportliku otstarbe ka koosolekuteks ja muudeks üritusteks. Seega täidaks võimla Nõmme rahvamaja küsimuse lahendamiseni osaliselt rahvamaja aset.
Nõmme Leht 21.01.1939 lk 3
Suurem ühishoone ehitamisel
Eeltööd selleks käimas
Nagu meie lehe lugejad „N. L.“ eelmisest numbrist võisid lugeda, on Nõmme Majaomanike Pangal, Linnavalitsusel, Kaitseliidul ja Kindlustusselts „Nõmmel“ kavatsus ühiselt moodustada osaühing, kes ehitaks Raudtee ja Apteegi tänavate nurgale, praegusele Nõmme Majaomanike Panga krundile suurema hoone, kus leiduksid ruumid asjaosalisetele organisatsioonidele ja peale selle suurem saal, mida võiksid kasutada pidudeks, koosolekuteks ja võimlemiseks Nõmme organisatsioonid ja asutused. Praegu on koostamisel osaühingu põhikiri ja hoone esialgne plaan ning kalkulatsioonid. Asjaomaste asutuste juhtivad organid on selles küsimuses jõudnud kokkuleppele, kuid üldkoosolekutel ja linnavolikogus tuleb see kinnitamisele lähemal ajal.
Mõnelt poolt on avaldatud soovi, et ehitamisega algataks juba kevadel, kuid kuna on tegemist suuremaulatusliku algatusega, siis peab kahtlema, kas jõutakse selleks ajaks valmis eeltöödega, sest juba plaani tegemine sellise hoone jaoks nõuab aega, sest seda tuleb põhjalikult kaaluda. Siiski näib olevat väljavaateid, et varsti saame Nõmmele suurema saali, mis suudaks Nõmme organisatsioonide tarvidusi rahuldada seni, kuni kord kerkib Nõmme rahvamaja.
Asja teostamine oleneb aga suurel määral sellest, kas osutub kohalikule omavalitsusele võimalikuks algatusega kaasa minna. Teiste asjaomaste üldkoosolekud loodetavasti ühinevad kavatsusega.
Nõmme Leht 29.04.1939 lk 3
Suurhoone küsimus nihkub
Majandusminister on annud eelloa Kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ suurhoone püstitamiseks Raudtee ja Apteegi t. nurgale. Nüüd järgneb põhikapitali osaline kokkupanek, mille järele saadakse asuda osaühingu registreerimisele.
Rööbiti o.-ü. organiseerimisega ja lubade nõutamisega on lahendatud ehitusplaanidega seoses olevaid küsimusi. Võib loota, et ühise suurhoone ehitus jõutakse viia katuse alla juba eeloleval sügisel ja vast aasta pärast võiksid asutused, organisatsioonid ja ärid hakata juba sisse kolima.
Majaomanike Teataja 8.06.1940 lk 4
Nõmme suurhoone saab teoks
Nõmmele nn. „suurhoone“ püstitamiseks asutatud kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ peakoosolek kinnitas ehitatava hoone projekti ja eelarve. Üksmeelselt otsustati juba käesoleval suvel alustada hoone ehitamisega, mille valmimisel oleks vähemalt ajutiselt kõrvaldatud Nõmmel valitsev suuremate ruumide puudus.
Ehitatav hoone püstitatakse Nõmme jaama vastas, Raudtee ja Apteegi tänavate nurgal asuvale krundile. Hoone tuleb kolmekordne kiviehitus. Hoone 1.-sel korral ette nähtud äriruumid ja einelaud, teisel – pangaruum ning kaks saali mahutav. kuni 100 inimest. Kolmandal korral on kaitseliidu ruumid vastava saaliga. Ehitatav hoone mahutab endasse ka ruumika võimla, mida on võimalik kasutada ka peo- ja aktusesaalina, mahutades kuni 450 inimest. Keldrikorrale rajatakse veeremängutee, lasketiir ja duširuumid.
Hoone eelprojekti valmistas ins. A. Jomm, lõpp-projekti arh. F. Vendach. O.-ü. „Varaosa“ peaosanikeks on Nõmme Majaomanike Pank, kaitseliidu Nõmme malevkond ja Nõmme linnavalitsus.
Hoone projekt esitatakse lähemal ajal linnavalitsusele.
Nõmme saab pangamaja ja võimla
Nõmme Majaomanike Panga, Kaitseliidu Nõmme Malevkonna, Nõmme linnavalitsuse ja Kindlustusselts „Nõmme“ esindajate koosolekul 10. skp. otsustati üksmeelselt asuda kohe eeltöid tegema, et veel käesoleva aasta kevadel võiks hakata ehitama Nõmmele ühist suurt hoonet Majaomanike Panga krundile, Apteegi ja Raudtee tänavate nurgale (just Nõmme jaama vastas).
Uues majas leiduks ruume peale arvukate äriruumide Nõmme Majaomanike Pangale, Kindlustusselts „Nõmme’le“, Kaitseliidu Nõmme malevkonna staabile ja eeskujulikule võimlale.
Võimla saali võiksid kasutada soovikorral kõik Nõmme organisatsioonid peale sportliku otstarbe ka koosolekuteks ja muudeks üritusteks. Seega täidaks võimla Nõmme rahvamaja küsimuse lahendamiseni osaliselt rahvamaja aset.
Nõmme Leht 21.01.1939 lk 3
Suurem ühishoone ehitamisel
Eeltööd selleks käimas
Nagu meie lehe lugejad „N. L.“ eelmisest numbrist võisid lugeda, on Nõmme Majaomanike Pangal, Linnavalitsusel, Kaitseliidul ja Kindlustusselts „Nõmmel“ kavatsus ühiselt moodustada osaühing, kes ehitaks Raudtee ja Apteegi tänavate nurgale, praegusele Nõmme Majaomanike Panga krundile suurema hoone, kus leiduksid ruumid asjaosalisetele organisatsioonidele ja peale selle suurem saal, mida võiksid kasutada pidudeks, koosolekuteks ja võimlemiseks Nõmme organisatsioonid ja asutused. Praegu on koostamisel osaühingu põhikiri ja hoone esialgne plaan ning kalkulatsioonid. Asjaomaste asutuste juhtivad organid on selles küsimuses jõudnud kokkuleppele, kuid üldkoosolekutel ja linnavolikogus tuleb see kinnitamisele lähemal ajal.
Mõnelt poolt on avaldatud soovi, et ehitamisega algataks juba kevadel, kuid kuna on tegemist suuremaulatusliku algatusega, siis peab kahtlema, kas jõutakse selleks ajaks valmis eeltöödega, sest juba plaani tegemine sellise hoone jaoks nõuab aega, sest seda tuleb põhjalikult kaaluda. Siiski näib olevat väljavaateid, et varsti saame Nõmmele suurema saali, mis suudaks Nõmme organisatsioonide tarvidusi rahuldada seni, kuni kord kerkib Nõmme rahvamaja.
Asja teostamine oleneb aga suurel määral sellest, kas osutub kohalikule omavalitsusele võimalikuks algatusega kaasa minna. Teiste asjaomaste üldkoosolekud loodetavasti ühinevad kavatsusega.
Nõmme Leht 29.04.1939 lk 3
Suurhoone küsimus nihkub
Majandusminister on annud eelloa Kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ suurhoone püstitamiseks Raudtee ja Apteegi t. nurgale. Nüüd järgneb põhikapitali osaline kokkupanek, mille järele saadakse asuda osaühingu registreerimisele.
Rööbiti o.-ü. organiseerimisega ja lubade nõutamisega on lahendatud ehitusplaanidega seoses olevaid küsimusi. Võib loota, et ühise suurhoone ehitus jõutakse viia katuse alla juba eeloleval sügisel ja vast aasta pärast võiksid asutused, organisatsioonid ja ärid hakata juba sisse kolima.
Majaomanike Teataja 8.06.1940 lk 4
Nõmme suurhoone saab teoks
Nõmmele nn. „suurhoone“ püstitamiseks asutatud kinnisvarade kasutamise o.-ü. „Varaosa“ peakoosolek kinnitas ehitatava hoone projekti ja eelarve. Üksmeelselt otsustati juba käesoleval suvel alustada hoone ehitamisega, mille valmimisel oleks vähemalt ajutiselt kõrvaldatud Nõmmel valitsev suuremate ruumide puudus.
Ehitatav hoone püstitatakse Nõmme jaama vastas, Raudtee ja Apteegi tänavate nurgal asuvale krundile. Hoone tuleb kolmekordne kiviehitus. Hoone 1.-sel korral ette nähtud äriruumid ja einelaud, teisel – pangaruum ning kaks saali mahutav. kuni 100 inimest. Kolmandal korral on kaitseliidu ruumid vastava saaliga. Ehitatav hoone mahutab endasse ka ruumika võimla, mida on võimalik kasutada ka peo- ja aktusesaalina, mahutades kuni 450 inimest. Keldrikorrale rajatakse veeremängutee, lasketiir ja duširuumid.
Hoone eelprojekti valmistas ins. A. Jomm, lõpp-projekti arh. F. Vendach. O.-ü. „Varaosa“ peaosanikeks on Nõmme Majaomanike Pank, kaitseliidu Nõmme malevkond ja Nõmme linnavalitsus.
Hoone projekt esitatakse lähemal ajal linnavalitsusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar