Esmaspäev, 22. juuli 2013

1940 - Tallinna linna pandimaja uus hoone Maneeži tänaval


Pealinna Teataja 17.12.1938 lk 1
Linna pandimaja ehitab viiekordse maja
Pandimaja tegevus kasvab
 
Pandimajale on vaja tuleval aastal püstitada juureehitus ruumide laiendamiseks, kuna praegused ruumid on jäänud kitsaks, sest pandimaja tegevus laieneb iga aastaga peamiselt riidepantide vastu antavate laenude alal. Nende pantide mahutamiseks tuli tänavu-kevadise taliriiete pantimise hooaja lõpul viimse võimaluseni ära kasutada kõik vabad laoruumid ja tuleval kevadel tekib tõenäoliselt raskusi riidepantide mahutamisel. Seetõttu tuleks juureehitus laoruumide laiendamiseks võtta käsile tuleval kevadel võimalikult vara, et ruumid valmiksid aegsasti ja oleksid 1940. a. kevadeks tarvilikult kuivad pantide hoidmiseks.
Juureehitus tuleks vastu Maneeži tänavat praeguse puumaja asemele, milline lammutatakse, ja oleks viiekordne. Ehitusosakonna arhitektuurijaoskonna esialgse projekti järgi oleks juureehituse maht umbes 5400 m3 ja see läheks maksma eelkalkulatsioonide järgi ümmarguselt Kr. 120.000.
Eelprojekti kohaselt sisaldaks juureehitus alumisel korral äriruumid pandimaja kaupluste jaoks, millised on vajalikud juba seetõttu, et praegused kauplusruumid Narva mnt. 18 võivad tulla paari aasta pärast lammutamisele seoses Narva maantee väljaehitamise kavaga. Ülemised korrad jääksid suuremalt osalt laoruumideks. Peale selle tuleks sinna asetada osa bürooruume, millised on praegu äärmiselt kitsad, ja juhataja ning ühe majahoidja-valvuri korterid, kusjuures praegune juhataja korter, mis asub ladude vahel, jääks ladude alla, olles pantide hoidmiseks sobivam ja kättesaadavam, kui juureehituse see osa, kuhu kavatsetakse paigutada juhataja uus korter. Majahoidja korter on vajalik selleks, et nende ladude juures, mis on vastu Narva maantee poolset hoovi, oleks käepärast alaline valve, pealegi ei vasta praegune korter nõuetele ja tuleks kasutada muuks otstarbeks. Keldrikorral asuksid keskkütteruumid, küttematerjali laoruumid ja duširuumid ametnike ning teenijate jaoks, kellel on vaja eriti kevadhooajal, kus nad kiire töö juures sageli higistavad, pärast töö lõppu end pesta.


Päevaleht 17.02.1939 lk 7
Pandimaja uue hoone ehitamisega on kiire

Linnapandimaja tegevuse järjekindla kasvamise tõttu on praegused ruumid osutunud kitsaiks. Pandimaja tegevus on laienenud peamiselt riidepantide arvel. Juba läinud kevadel tuli riidepantide mahutamiseks kasutada kõik vabad laduruumid ja tänavu kevadel on karta, et ruumidest tuleb hoopis puudus. Seetõttu on nüüd kiirustatud ka pandimaja uue hoone püstitamisega. Kõik vajalised eeltööd on lõpetatud ja juba lähemal ajal alustatakse vana puumaja lammutamist, mille asemele püstitatakse suurem viiekordne hoone. Hoone alumisele korrale tulevad kaupluseruumid, kuna praegused kaupluseruumid Narva mnt. ääres kuuluvad seoses Narva maantee väljaehitamisega, samuti lammutamisele lähemate aastate jooksul.
Pandimaja uus hoone kavatsetakse sügiseks viia katuse alla, et juba võimalikult 1940. a. kevadeks oleksid kasutada uued kuivad laduruumid.


Uus Eesti 16.04.1939 lk 6
Algas linna pandimaja uue hoone ehitamine.

Linna uute ehituste juures, Keskhaigla uues haavajaoskonnas ja Pärnu m. uues algkoolimajas, algasid ehitustööd. Mõlema suure hoone ehitustööd on arenenud normaalselt ja need peaks valmima sügisel ettenähtud tähtajaks.
Linna pandimaja uue viiekordse kivihoone ehitustööd anti välja ettevõtjatele ins. J. Valgmetsale ja A. Soole. 5500 ruutmeetri suuruse hoone ehitamine läheb maksma 119.000 krooni ja hoone peab olema lõplikult valmis 1. veebruariks 1940. a. Reedel algas juba pandimaja kõrval vana puuhoone lammutamine.



Uus Eesti 29.09.1939 lk 2
Mida uut kuulda Tallinna pandimaja tegevuses?

Pandimaja tegevuses peegeldub tavaliselt igapäevane elu. Kui on rasked ajad, siis kuhjuvad pandimaja laod kraami laeni täis. On aga elujärg normaalne, siis on märgata tagasiminekut ka pandimaja tegevuses. Küsime seepärast Tallinna pandimaja juhatajalt A. Ravarajalt, mida on silmapilgul märgata pandimaja tegevuses:
„Käesoleva nädala algul olid meil kibedad päevad. Külmad ilmad saabusid järsku ja rahvas tõttas panditud sügis- ja talveriiete järele. Nüüd on see hoog juba läbi saamas.“
„Kas praeguse erakorralise olukorra juures tuuakse pante rohkem sisse või võetakse välja?“
„Paistab, et rohkem võetakse välja. Peale muu oli rahva seas levinud täiesti aluseta kuulujutt, et kõik pandid tuleb teatud tähtajaks pandimajast välja lunastada. See nähtavasti suurendas veelgi pantide väljaviimist.“
„Kas jalgrattaid tuuakse juba panti?“
„Neid käib meil pandimajast läbi terve aasta, kuid praegu on siiski märgata jalgrataste arvu kasvamist. Tavaliselt hakkab meil taliriiete hooaeg peale oktoobris, kuid tänavu tuli see külma tõttu varem.“
„Kuidas on viimastel oksjonitel kujunenud hinnad?“
Riidekraamist on pakutud ehk vähe rohkem kui tavaliselt, kuid see tõus ei ole märkimisväärne. Kuid kuld on läinud tublisti hinda ja vaheltkauplejad on eriti maiad kuldasjadele. Hõbeda hinnas ei ole märgata erilist tõusu.“
„Kuidas areneb pandimaja uue hoone ehitus?“
„Viimane kord on juba üles laotud ja varsti algab lae tegemine ning hoone katuse alla viimine.“
„Millal kavatsete uude hoonesse sisse kolida?“„Lepingu järele peab hoone valmis olema tuleva aasta 15. veebruariks. Kas selleks ajaks hoone lõplikult valmib, on küsitav. Igatahes saame uued ruumid kätte kindlasti tulevaks kevadeks ja siis muutub meil elu jälle märksa lahedamaks.“


dea.nlib.ee
Rahvaleht 9.05.1940 lk 7
Pandimajas algasid suurpäevad.
Taliriided viiakse „vaeserahva panka“, suvemantlid ja jalgrattad tuuakse välja.

Viimaste soojade päevadega on hommikuti Tallinna linna pandimaja ukse taha kogunenud pikad sabad, mis ulatuvad ruumikast õuest veel tänavalegi. Nagu pandimaja juhatajad tähendavad, töötab see asutus rohkem termomeetri kui kalendri järele. Õige – tänavalseisjate käsivartel on peagu 100-protsendiliselt näha talvemantleid ja talveriideid. Samuti võib hoovil tähele panna jalgrattamehi, kes oma sõidukid „talvekorterist“ välja lunastanud ja nüüd neile siin hoolega õhku kummidesse pumpavad, et jälle alata suvist sõitu.
Tänavu kevadel on linna pandimaja saanud endale terve rea uusi ruume, mis varsti valmimas ja osaliselt juba kasutamiselgi. Uus juureehitus pandimaja endise hoone otsa on teostatud arhitekt A. Valama kavandi järgi, milles on silmas peetud kõiki uuema aja nõudeid. Niipea kui hoone valmis, asuvad siia mitmed pandimaja bürood ja alakorrale tuuakse ka pandimaja kauplus, mis praegu asub Narva maanteel.
Nii oleksid uute ruumide kasutamiselevõtuga kõik pandimaja asutused ühes majas ja inimestel oleks operatsiooniruumide laienemise tõttu avaram oma asju ajada.
Praegu võib operatsioonisaalis väga mitmet liiki inimesi tähele panna: ühed, kes toovad puuduse pärast oma riidenatukese hoiule, teised, kes lihtsalt tahavad kodusest tülikast talvriiete hoidmisest lahti saada ning oma karuskasukad kui ka muud riided siia toovad ning raha üldse nende vastu välja ei võta. On ka palju neid, kes tulevad talvriietes siia, annavad need hoiule, käivad tükk aega kleidi või ülikonnaga ringi, kuni jõuavad oma asjatoimingud ajada ja, väljavõtmiseluugist suvemantli kätte saanud, jalutavad nad suvises univormis pandimajast välja.
Kuna aprilli lõpp ja mai algus – nii kuidas ilmastik lubab – on kujunenud pandimajas kõige intensiivsemaks tööajaks, siis tänavu ilmade järsu soojenemise tõttu on pandimaja läbikäik muutunud üsna arvukaks. Viimastel päevadel on käinud üle tuhande inimese päevas pandimajas andmas või varemantud pante välja lunastamas. Arvud näitavad, et möödunud nädalal oli päevi, kus on olnud üle 2100 tehingu.
Niisugune hooaeg on nõudnud rohkem tööjõudu ja pandimaja juhatus on kasutanud edukalt töötut intelligentsi ajutise abijõuna. Tööle võttes on esmajoones silmas peetud neid, kellel tööd kõige rohkem vaja. Nii leiame siin praegu aega teenivate sõdurite naisi, kellel lapsed, siis ühe keskkooli lõpetanud neiu lasterohkest perekonnast ja mitmeid teisi. Eriti elavaks on kujunemas tegevus just pühade eel, mistõttu veelgi lisajõude tuleb rakendada. Lisajõududele antakse lihtsam töö, nagu tshekkide väljakirjutamine jne., kuna aga pandi hindajateks jäävad ikkagi asjatundjad, kes vastuvõetavate asjade väärtust kiirelt oskavad selgitada.
Heites pilku diagrammidele, mis näitavad pandimaja möödunud hooaja tegevust, näeme siin kahte harukordset langust, milledest üks algas sõja puhkemise järele, kui inimesed asusid kiiresti pante lunastama, ja sellele järgnes varsti teine, sakslaste lahkumisega. Neil aegadel on mõned isikud esitanud kuni poolsada piletit pantide lunastamiseks.
Praegu on päevakorral, nagu juba mainitud, talvülikondade ja -mantlite pandileandmine, kusjuures väljamaksud algavad 10-15 kroonist ega tõuse palju üle 20-25 krooni. Pandilevõetavaid asju kui ka mantleid hinnatakse peamiselt selle järele, mis hinnaga neid oksjonil müüa saab juhul, kui pandid jäetakse välja lunastamata. Nii on võimalik, et juba kantud korraliku ülikonna eest mõnikord maksetakse 25 krooni, kuna aga päris uue smokingu pealt vaevalt 15 krooni välja antakse. Ka on võimalik, et mõned üsna lihtsad daamide mantlid õigustavad suuremat väljamaksu kui viimase moekarje järgi tehtud kallid mantlid, mis järgmisel aastal oma „löövuse“ võivad kaotada ja üsna odavat hinda maksavad.
Pandimaja operatsioonisaalis liikuva rahva üldpilt on võrdlemisi vahelduv, siin liigub raskelt rikkaid ja puruvaeseid. Kuid pandimajal on kujunenud ka oma alaline, kindel klientuur, mõnikümmend inimest, mille moodustavad nn. ostu-müügi ärimehed.
Üldiselt meie inimesed palju pante välja lunastamata ei jäta ja oksjonile läheb nendest ainult 1,5 protsenti. Nagu asutuse juhatuses tähendatakse, ei lähe needki asjad oksjonile seetõttu, et inimesed neid ei jõua välja lunastada, vaid paljud kliendid avaldavad koguni soovi, et nende asjad siitkaudu müüakse, sest nii loodavad nad oma panditud esemete eest rohkem saada.
Mis puutub pandimaja üldisesse läbikäiku, siis oli see möödunud hooajal keskmiselt 1900 krooni päevas, kusjuures peab mainima, et 90 prots. laenudest on ulatunud vaid 25 kroonini. Viimane asjaolu näitab veelkord, kui suur hulk inimesi kasutavad selle nn. "vaeserahva panga" abi.

* * *
Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Maneeži 2, Tallinna linna pandimaja uus hoone, valmis 1940, arhitekt Asti Valamaa (a-ni 1936 Sokolov).
Kõrval Maneeži 4, mis ehitati sõjas hävinud
pandimaja vana hoone asemele.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar