 |
| dea.nlib.ee |
Uus Eesti 30.09.1937 lk 5
Haigekassa ehitab moodsa haigla Tallinna.
550.000-kroonine haiglahoone Tõnismäe ja Hariduse tänava vahele.
Haigekassa ehitab moodsa haigla Tallinna.
550.000-kroonine haiglahoone Tõnismäe ja Hariduse tänava vahele.
Tallinna Ühine Haigekassa hakkab käesoleval sügisel püstitama uut haiglahoonet Tõnismäe ja Hariduse tänava vahele Tallinnas, praeguse haigla kõrval. Hoone läheb maksma 550.000 krooni. Plaani valmistas arhitekt E. Lohk. Haiglahoone üldmaht tuleb 23.000 kantmeetrit. Hoone blokk ulatab Tõnismäelt välja Hariduse tänavale. Seetõttu peab hoone omama ka kaks fassaadi. Hoone alla tuleb gaasivarjend.
Uude haiglahoonesse koondatakse kõik Tallinna Ühise Haigekassa asutused. Kõigepealt viiakse sinna üle haigekassa apteek, mis oma praegustest ruumidest peab varsti kolima välja. Praegune apteegihoone lammutatakse, kuna selle asemele hakatakse ehitama uut suurt kohtupaleed.
Uude haiglahoonesse tuleb 12 arstikabinetti, vastavalt erialadele, kantselei, röntgeni- ja elektriravi-kabinetid.
Ambulantsid Koplis, Nõmmel, Kalamaja tänavas ja Tartu maanteel jäävad alles.
Krunt uuele haiglale osteti talvel 60.000 krooni eest. Kuna haigekassal endal ei jatku raha ehituse läbiviimiseks, pöörati Vabariigi Valitsuse poole palvega, et haigekassale antakse 400.000 krooni laenu. Valitsuse poolt on juba saadud põhimõtteline nõusolek.
Tallinna Ühise Haigekassa tegevus on viimasel ajal hoogsalt tõusnud. 3 aastat tagasi oli haigekassal 16.000 liiget, perekondadega kokku 29.000 hinge. Tänavu on aga kassaliikmeid 18.000. Haigekassa apteegi läbikäik on kõige suurem Baltimail.
Uude haiglahoonesse koondatakse kõik Tallinna Ühise Haigekassa asutused. Kõigepealt viiakse sinna üle haigekassa apteek, mis oma praegustest ruumidest peab varsti kolima välja. Praegune apteegihoone lammutatakse, kuna selle asemele hakatakse ehitama uut suurt kohtupaleed.
Uude haiglahoonesse tuleb 12 arstikabinetti, vastavalt erialadele, kantselei, röntgeni- ja elektriravi-kabinetid.
Ambulantsid Koplis, Nõmmel, Kalamaja tänavas ja Tartu maanteel jäävad alles.
Krunt uuele haiglale osteti talvel 60.000 krooni eest. Kuna haigekassal endal ei jatku raha ehituse läbiviimiseks, pöörati Vabariigi Valitsuse poole palvega, et haigekassale antakse 400.000 krooni laenu. Valitsuse poolt on juba saadud põhimõtteline nõusolek.
Tallinna Ühise Haigekassa tegevus on viimasel ajal hoogsalt tõusnud. 3 aastat tagasi oli haigekassal 16.000 liiget, perekondadega kokku 29.000 hinge. Tänavu on aga kassaliikmeid 18.000. Haigekassa apteegi läbikäik on kõige suurem Baltimail.
 |
| dea.nlib.ee |
Rahvaleht 8.07.1938 lk 7
Tallinna ühishaigekassa maja siiski ehitamisele.
Maja läheb maksma 55 miljonit senti. Mullatööd juba algasid. – Hoone sügiseks katuse alla.
Tallinna ühishaigekassa maja siiski ehitamisele.
Maja läheb maksma 55 miljonit senti. Mullatööd juba algasid. – Hoone sügiseks katuse alla.
Tallinna Ühishaigekassa juhatus kavatses juba mõne aja eest ehitada omale uue ja suure maja, mis läheks maksma esialgsete arvestuste kohaselt 55 miljonit senti. Uues majas leiaks ulualust mitmesugused ühishaigekassa raviasutised, kantselei ja apteek. Selle tõttu vabaneks praegusest majast rida ruume, mis oleks kasutatud praeguse haigla laiendamiseks, kuna haiglas valitseb äärmine ruumide kitsikus ja haigeid ei suudeta mahutada ka tarvilisel määral teistesse haiglatesse.
Kassa majaehitamisel oli takistuseks rahaline külg. Uue maja plaanid koostati ja need kinnitati ka vastavates asutistes.
Kassa juhatus pöördus vabariigi valitsuse poole toetuse ja hiljem laenu saamiseks. Küsimus on praegu veel lõplikult otsustamata.
Kassa juhatus otsustas siiski alustada ehitustöödega. Nüüd on juba mullatööd käimas ja tuleval nädalal võidakse alustada suure hoone vundamendi ehitamistöödega. Ehitus anti välja ettevõttele A/S. „Betoone“. Kassa juhatusel on ettevõttega kokkulepe, et maja peab olema sügiseks juba katuse all. Töid tahetakse teostada võimalikult kiirelt. Seesmised viimistlemistööd teostuksid hiljem. Kiirustamise põhjuseks on suur ruumide kitsikus praeguses majas.
Uue hoone valmimisel oleks tervishoidliselt väga oluline tähtsus pealinna ja ümbruse kodanikkudele, sest kassal on praegu umbes 33.000 liiget. Perekonnaliikmetega kokku ulatub kassa alla kuuluvate isikute arv ligi 50.000-le.
Fotol: Niisugune näeb välja Tallinna Ühishaigekassa uus hoone Tõnismäel pärast valmissaamist. Hoone front on 33 m pikk. Maja ulatub ümber vaheloleva eramaja Hariduse tänavani, moodustades seal 45 meetri pikkusega frondil! Sissekäigud tulevad mõlemale tänavale.
Kassa majaehitamisel oli takistuseks rahaline külg. Uue maja plaanid koostati ja need kinnitati ka vastavates asutistes.
Kassa juhatus pöördus vabariigi valitsuse poole toetuse ja hiljem laenu saamiseks. Küsimus on praegu veel lõplikult otsustamata.
Kassa juhatus otsustas siiski alustada ehitustöödega. Nüüd on juba mullatööd käimas ja tuleval nädalal võidakse alustada suure hoone vundamendi ehitamistöödega. Ehitus anti välja ettevõttele A/S. „Betoone“. Kassa juhatusel on ettevõttega kokkulepe, et maja peab olema sügiseks juba katuse all. Töid tahetakse teostada võimalikult kiirelt. Seesmised viimistlemistööd teostuksid hiljem. Kiirustamise põhjuseks on suur ruumide kitsikus praeguses majas.
Uue hoone valmimisel oleks tervishoidliselt väga oluline tähtsus pealinna ja ümbruse kodanikkudele, sest kassal on praegu umbes 33.000 liiget. Perekonnaliikmetega kokku ulatub kassa alla kuuluvate isikute arv ligi 50.000-le.
Fotol: Niisugune näeb välja Tallinna Ühishaigekassa uus hoone Tõnismäel pärast valmissaamist. Hoone front on 33 m pikk. Maja ulatub ümber vaheloleva eramaja Hariduse tänavani, moodustades seal 45 meetri pikkusega frondil! Sissekäigud tulevad mõlemale tänavale.
Rahvaleht 6.08.1938 lk 5
Nurgakivi uuele suurhoonele.
Uus haigekassade seadus toob suuri muudatusi. Sotsiaalminister O. Kase kõne avamistalitusel.
Nurgakivi uuele suurhoonele.
Uus haigekassade seadus toob suuri muudatusi. Sotsiaalminister O. Kase kõne avamistalitusel.
 |
| dea.nlib.ee |
Eile õhtul toimus pidulik nurgakivi asetamine Tallinna Ühishaigekassa uuele administratsiooni- ja raviasutiste-hoonele. Nurgakivi asetamisele olid ilmunud suurel arvul Tallinna haigekassa ja kutseühingute tegelasi. Valitsuse esindajana võttis osa nurgakivi panekust sotsiaalminister O. Kask, sotsiaalministeeriumi töökaitse- ja sotsiaalkindlustuse-osakonna direktor J. Sonin, vanem töökaitseinspektor J. Põllupöö, haigekassade liidu sekr. L. Johanson, tööliskoja esimees J. Kurvits ja palju teisi.
Tallinna tööliskonnal oli ka põhjust maja ehitamist tähistada suurema pidulikkusega, kuna uus administratsiooni- ja raviasutistehoone tuleb suuremaid ehitusi Tallinnas, mille maht on 23.000 kuupmeetrit ja maja valmis saades vabanevad senisest hoonest ruumid kassa haigla laiendamiseks. Suuremate ruumide järele tunti haigekassas tungivat vajadust.
Nurgakivipaneku aktuse puhuks olid ehitustööd jõudnud juba nii kaugele, et osa maja alusmüüri oli valmis. Ehituse tõstetorni oli asetatud riigilipp ja kõnepult rohelisega kaunistatud. Aktuse avas kassa juhatuse liige H. Ausmees, andes sõna kassa esimehele A. Pirsonile, kes lühidalt puudutas uue hoone ehitamise vajadust ja eeltööde arengu käiku. Kassal on suure ehitusega olnud raskusi, sest kõiki kassa kapitale ei saa korraga mahutada ehitusse. Juhtivate epideemiate ja kassaliikmete ravimiseks peab olema teatud tagavarad. Uue hoone ehitusraskustest loodetakse siiski üle saada. Maja peab olema katuse all juba käesoleva aasta sügiseks ja lõplikult valmis tuleva aasta esimeseks augustiks.
Aktuse-kõne pidas sotsiaalminister O. Kask, kes toonitas haigekassade tegevuse suurt tähtsust rahva tervishoius. Kuna praegu on vabariigi valitsusel kavatsusel haiguskindlustuse reform, mille tõttu haiguskindlustus laieneb ja haigekassa liikmete arv võib tõusta veelgi, siis tuli paratamatult laiendada ruume.
Käesoleval aastal on pealinnas alustatud kahe suurema raviasutise ehitamisega – linna keskhaigla ja nüüd haigekassa administratiivhoone ja raviasutisega. Kogemused on näidanud, et suured haigekassad on tugevad ja suudavad oma liikmete heaks enam teha kui väikesed käitiste haigekassad. Minister avaldas lootust, et uus haigekassade reform leiab talvel parlamendis kinnitamist. Uue haiguskindlustuse seaduse järele asutataks territoriaalhaigekassad ja rida seniseid väikesi haigekassasid tuleks likvideerimisele. Kuna Tallinna Ühishaigekassa kassaosaliste arv on juba tõusnud 50.000-le, siis võib see uue seaduse järele tõusta veel ligi poole võrra. Kassa juhatuse tegevusest tuleks osa võtma ka tööandjate esindajad ja riiklik kontroll kassa tegevuse üle olevat tarvilik. Senine tegevus on näidanud, et kassa haigla ja teised raviasutised on hädavajalkud, kuna praegu on haiglates ruumikitsikus.
Sotsiaalministeeriumi sooviks on uuele loodavale haigekassade võrgule ehitada ka tulevikus meie suurim sotsiaalpoliitiline reform – vanaduse ja invaliidsuse vastu kindlustamine ning liita selle juure ka olemasolev tööõnnetuste vastu kindlustus. Uute reformide teostamisele asudes kardeti, et Tallinnas tekkivad raskused just ruumide puudusel, kuid nüüd ehitatav hoone suudab seda enam-vähem lahendada.
Kassal on olnud ehitamisele asudes raskusi, kuid majandusministeerium on ka vastu tulnud ja Pikalaenu Pangast on otsustatud anda maja ehitamiseks 200.000 krooni laenu. Kassa majanduslik seisukord on hea ja kõik senised laenud on korralikult enne tähtaega makstud. Samuti on loota vastutulekut ka teise poole laenu saamiseks 200.000 kr. ulatuses.
Peale ministri kõnet ütlesid tervitusi Eestimaa Töölisühingute Keskliidu esindaja O. Ruus ja tööliskoja esimees J. Kurvits. Eesti Haigekassade Liidu esindaja sekr. L. Johanson märkis, et tervishoidlike olude parandamisel tuleb vältida haiguste tekkimist ja parandada raviasutiste olukorda ning haigekassadel peab olema õigus oma raviasutiste ja apteekide avamiseks. Tallinna kutseühingute haiguskindlustuse toimkonna nimel tervitas A. Piht, rõhutades tööliste omavalitsuse tähtsust kassades.
Telegraafiteel saatis parimaid soove ja tervitusi ülemlinnapea J. Soots ja Pikalaenu Panga juhatus.
Nurgakivipanekut toimetas sotsiaalminister O. Kask. Plekist torusse paigutati akt, milles oli märgitud praeguse presidendi, sõjavägede ülemjuhataja ja vabariigi valitsuse, linnapea ja haigekassa juhatuse liikmete nimed ja lühike käik maja ehitamise algusest, majaplaanid, kassa põhikirjad ja kodukorrad, eilse kuupäevaga ajalehtede numbrid ja praegused käibel olevad metallrahad. Minister asetas toru vastavasse õõnsusesse ja müüris selle kinni, mille järele mängiti hümni. Enne aktuse algust kirjutasid asutiste ja oganisatsioonide esindajad oma nimed müüritavasse akti.
Uus külmutushoone haigekassale.
Hiljuti valmis Tallinna Ühishaigekassa uus külmutushoone, mis läks maksma 1 milj. 600.000 senti. Külmutusruumides hoitakse alal kassa haigla tarvis olevaid toitaineid ja valmistatakse jääd. Külmutusruum töötab elektrimootori abil. Õhu külmendamine sünnib automaatselt. Kui temperatuur tõuseb üle 5 kraadi, hakkab mootor iseenesest töötama ja langetab temperatuuri uuesti 5 kraadini ja tarbekorral enamgi.
Nurgakivipaneku aktuse puhuks olid ehitustööd jõudnud juba nii kaugele, et osa maja alusmüüri oli valmis. Ehituse tõstetorni oli asetatud riigilipp ja kõnepult rohelisega kaunistatud. Aktuse avas kassa juhatuse liige H. Ausmees, andes sõna kassa esimehele A. Pirsonile, kes lühidalt puudutas uue hoone ehitamise vajadust ja eeltööde arengu käiku. Kassal on suure ehitusega olnud raskusi, sest kõiki kassa kapitale ei saa korraga mahutada ehitusse. Juhtivate epideemiate ja kassaliikmete ravimiseks peab olema teatud tagavarad. Uue hoone ehitusraskustest loodetakse siiski üle saada. Maja peab olema katuse all juba käesoleva aasta sügiseks ja lõplikult valmis tuleva aasta esimeseks augustiks.
Aktuse-kõne pidas sotsiaalminister O. Kask, kes toonitas haigekassade tegevuse suurt tähtsust rahva tervishoius. Kuna praegu on vabariigi valitsusel kavatsusel haiguskindlustuse reform, mille tõttu haiguskindlustus laieneb ja haigekassa liikmete arv võib tõusta veelgi, siis tuli paratamatult laiendada ruume.
Käesoleval aastal on pealinnas alustatud kahe suurema raviasutise ehitamisega – linna keskhaigla ja nüüd haigekassa administratiivhoone ja raviasutisega. Kogemused on näidanud, et suured haigekassad on tugevad ja suudavad oma liikmete heaks enam teha kui väikesed käitiste haigekassad. Minister avaldas lootust, et uus haigekassade reform leiab talvel parlamendis kinnitamist. Uue haiguskindlustuse seaduse järele asutataks territoriaalhaigekassad ja rida seniseid väikesi haigekassasid tuleks likvideerimisele. Kuna Tallinna Ühishaigekassa kassaosaliste arv on juba tõusnud 50.000-le, siis võib see uue seaduse järele tõusta veel ligi poole võrra. Kassa juhatuse tegevusest tuleks osa võtma ka tööandjate esindajad ja riiklik kontroll kassa tegevuse üle olevat tarvilik. Senine tegevus on näidanud, et kassa haigla ja teised raviasutised on hädavajalkud, kuna praegu on haiglates ruumikitsikus.
Sotsiaalministeeriumi sooviks on uuele loodavale haigekassade võrgule ehitada ka tulevikus meie suurim sotsiaalpoliitiline reform – vanaduse ja invaliidsuse vastu kindlustamine ning liita selle juure ka olemasolev tööõnnetuste vastu kindlustus. Uute reformide teostamisele asudes kardeti, et Tallinnas tekkivad raskused just ruumide puudusel, kuid nüüd ehitatav hoone suudab seda enam-vähem lahendada.
Kassal on olnud ehitamisele asudes raskusi, kuid majandusministeerium on ka vastu tulnud ja Pikalaenu Pangast on otsustatud anda maja ehitamiseks 200.000 krooni laenu. Kassa majanduslik seisukord on hea ja kõik senised laenud on korralikult enne tähtaega makstud. Samuti on loota vastutulekut ka teise poole laenu saamiseks 200.000 kr. ulatuses.
Peale ministri kõnet ütlesid tervitusi Eestimaa Töölisühingute Keskliidu esindaja O. Ruus ja tööliskoja esimees J. Kurvits. Eesti Haigekassade Liidu esindaja sekr. L. Johanson märkis, et tervishoidlike olude parandamisel tuleb vältida haiguste tekkimist ja parandada raviasutiste olukorda ning haigekassadel peab olema õigus oma raviasutiste ja apteekide avamiseks. Tallinna kutseühingute haiguskindlustuse toimkonna nimel tervitas A. Piht, rõhutades tööliste omavalitsuse tähtsust kassades.
Telegraafiteel saatis parimaid soove ja tervitusi ülemlinnapea J. Soots ja Pikalaenu Panga juhatus.
Nurgakivipanekut toimetas sotsiaalminister O. Kask. Plekist torusse paigutati akt, milles oli märgitud praeguse presidendi, sõjavägede ülemjuhataja ja vabariigi valitsuse, linnapea ja haigekassa juhatuse liikmete nimed ja lühike käik maja ehitamise algusest, majaplaanid, kassa põhikirjad ja kodukorrad, eilse kuupäevaga ajalehtede numbrid ja praegused käibel olevad metallrahad. Minister asetas toru vastavasse õõnsusesse ja müüris selle kinni, mille järele mängiti hümni. Enne aktuse algust kirjutasid asutiste ja oganisatsioonide esindajad oma nimed müüritavasse akti.
Uus külmutushoone haigekassale.
Hiljuti valmis Tallinna Ühishaigekassa uus külmutushoone, mis läks maksma 1 milj. 600.000 senti. Külmutusruumides hoitakse alal kassa haigla tarvis olevaid toitaineid ja valmistatakse jääd. Külmutusruum töötab elektrimootori abil. Õhu külmendamine sünnib automaatselt. Kui temperatuur tõuseb üle 5 kraadi, hakkab mootor iseenesest töötama ja langetab temperatuuri uuesti 5 kraadini ja tarbekorral enamgi.
 |
| dea.nlib.ee |
Uudisleht 28.09.1939 lk 3
Avatakse eeskujulik ravihoone
Haigekassa uue maja avaaktus laupäeval. Ehitus läks maksma 600 000 kr. Polikliinikul 23 arstiravi kabinetti. Apteek 30 ruumiga
President ja valitsuseliikmeid suursündmusele
Avatakse eeskujulik ravihoone
Haigekassa uue maja avaaktus laupäeval. Ehitus läks maksma 600 000 kr. Polikliinikul 23 arstiravi kabinetti. Apteek 30 ruumiga
President ja valitsuseliikmeid suursündmusele
Laupäeval kell 5 p.l. toimub Tõnismäel Tallinna Ühishaigekassa uue ravihoone pidulik avamine. Avasündmusele on kutsutud eesotsas vabariigi presidendiga ja peaministriga veel rida ministreid, haigekassade tegelasi, töölisorganisatsioonide esindajaid j.t.
Aktuse avasõna ütleb Haigekassa juhatuse esimees A. Pirson. Sellele järgneb vaimulik talitus luteriusu kombe järele õp. F. Stokholmilt ning ap.-õigeusu kombe järele ülempr. N. Pätsilt.
Avakõne peab sotsiaalminister O. Kask. Järgneb aktusekõne juhatuse esimehelt. Aktust kaunistavad Tallinna Töölismuusika suure orkestri ettekanded.
Pärast pidulikku aktust, kell 8 õhtul, on korraldatud ühine koosviibimine.
Haigekassa uus ravihoone on suuremaid ja eeskujulikumaid sellesarnaseid ehitisi Eestis. Hoone maht on 23.000 kantmeetrit ning ehitus läks maksma ümmarguselt 600.000 krooni.
Haigekassa uus ravihoone oma suuruse juures on väliselt üks õnnestunumaid ehitisi. Maja esikülg on kaunistatud kahe suure figuuriga, mis kujutavad tööd ja tervist. Skulptuurid on valmistanud prof. Mellik ning läksid maksma 3000 krooni. Hoone tagakülge, Hariduse tänava pool, kaunistab halastajaõe figuur, mille valmistanud skulptor Kaasik.
Uude ravihoonesse on koondatud rida haigekassa raviasutusi. Apteek võtab enese alla kaks keldrikorda ning maja esimese korra, kokku 30 ruumiga. Edasi on teisel korral elektrimassaazhi- ja kõrgustikupäikese-kabinetid. Kolmas kord on tervenisti polikliinikuks, kus arstiravi-kabinette sisse seatud tervelt kakskümmend kolm. Neljandal korral on hambaravi-kabinetid jne. Ravihoones asub ka haigekassade kantselei.
Ravihoone sisustuse peale on seni kulutatud 1,5 milj. senti, missugune summa on läinud peamiselt mööbliostuks. Arstiravi kabinettide jne. sisseseadeid on haigekassal varemalt juba olemas. Käesoleva nädala jooksul on suurem osa kabinette, apteek jne., uues hoones juba sisse seatud. Hoone alumisel korral, Hariduse tänava poolses osas, on sisseseadmisel ka moodne vesiravila. Sõjaolukorrast tingituna ei ole haigekassa aga õigel ajal Saksamaalt kätte saanud vesiravila sisseseadeid. Vastavate aparaatide ja seadete kohalejõudmist loodetakse siiski kõige lähemal ajal, nii et vesiravila tegevus võiks alata veel käesoleval aastal.
Suure ürituse teostamisel on vabariigi valitsus näidanud suurt abi ning vastutulelikkust, mille tõttu õieti on saadudki nii kiires korras läbi viia suure hoone ehitamine.
Kubatuuri poolest on uus ravihoone Tallinnas uute ehitiste keskel üldse üks suuremaid. Uue ravihoone valmissaamisega on lahendatud suur probleem tervishoiu ning ravi-küsimuses, eeskätt aga küll haigekassade suure liikmeskonna juures. Ühishaigekassa liikmete arv tõuseb praegu 40.000-le.
Aktuse avasõna ütleb Haigekassa juhatuse esimees A. Pirson. Sellele järgneb vaimulik talitus luteriusu kombe järele õp. F. Stokholmilt ning ap.-õigeusu kombe järele ülempr. N. Pätsilt.
Avakõne peab sotsiaalminister O. Kask. Järgneb aktusekõne juhatuse esimehelt. Aktust kaunistavad Tallinna Töölismuusika suure orkestri ettekanded.
Pärast pidulikku aktust, kell 8 õhtul, on korraldatud ühine koosviibimine.
Haigekassa uus ravihoone on suuremaid ja eeskujulikumaid sellesarnaseid ehitisi Eestis. Hoone maht on 23.000 kantmeetrit ning ehitus läks maksma ümmarguselt 600.000 krooni.
Haigekassa uus ravihoone oma suuruse juures on väliselt üks õnnestunumaid ehitisi. Maja esikülg on kaunistatud kahe suure figuuriga, mis kujutavad tööd ja tervist. Skulptuurid on valmistanud prof. Mellik ning läksid maksma 3000 krooni. Hoone tagakülge, Hariduse tänava pool, kaunistab halastajaõe figuur, mille valmistanud skulptor Kaasik.
Uude ravihoonesse on koondatud rida haigekassa raviasutusi. Apteek võtab enese alla kaks keldrikorda ning maja esimese korra, kokku 30 ruumiga. Edasi on teisel korral elektrimassaazhi- ja kõrgustikupäikese-kabinetid. Kolmas kord on tervenisti polikliinikuks, kus arstiravi-kabinette sisse seatud tervelt kakskümmend kolm. Neljandal korral on hambaravi-kabinetid jne. Ravihoones asub ka haigekassade kantselei.
Ravihoone sisustuse peale on seni kulutatud 1,5 milj. senti, missugune summa on läinud peamiselt mööbliostuks. Arstiravi kabinettide jne. sisseseadeid on haigekassal varemalt juba olemas. Käesoleva nädala jooksul on suurem osa kabinette, apteek jne., uues hoones juba sisse seatud. Hoone alumisel korral, Hariduse tänava poolses osas, on sisseseadmisel ka moodne vesiravila. Sõjaolukorrast tingituna ei ole haigekassa aga õigel ajal Saksamaalt kätte saanud vesiravila sisseseadeid. Vastavate aparaatide ja seadete kohalejõudmist loodetakse siiski kõige lähemal ajal, nii et vesiravila tegevus võiks alata veel käesoleval aastal.
Suure ürituse teostamisel on vabariigi valitsus näidanud suurt abi ning vastutulelikkust, mille tõttu õieti on saadudki nii kiires korras läbi viia suure hoone ehitamine.
Kubatuuri poolest on uus ravihoone Tallinnas uute ehitiste keskel üldse üks suuremaid. Uue ravihoone valmissaamisega on lahendatud suur probleem tervishoiu ning ravi-küsimuses, eeskätt aga küll haigekassade suure liikmeskonna juures. Ühishaigekassa liikmete arv tõuseb praegu 40.000-le.
Päevaleht 30.09.1939 lk 7
Tallinna Ühise Haigekassa ravihoone,
Täna pidulik avamine
Tallinna Ühise Haigekassa ravihoone,
Täna pidulik avamine
 |
| dea.nlib.ee |
Oma maja küsimus tõusis üles juba Tallinna Ühise Haigekassa tegevuse alguses, kuid mitmesugused raskused, mis peagi järgnesid, sundisid seda küsimust edasi lükkama. 1925. aastal, kui haigekassa võttis enda kätte haigekassa liikmete ravi korralduse, tõusis küsimus uuesti radikaalselt päevakorrale, sest seoses kassaliikmete ravikorralduse ülevõtmisega avas juhatus apteegi ja raviasutused, mis vajasid peavarju. 1934. a. osteti Tõnismäele nr. 5-a valmisolev maja, milles peale vastavat ümberehitamist avati haigla ja paigutati ambulatooriumid ja muud raviasutused. Eelnimetatud maja omandamise puhul oli haigekassa liikmete arv kokku ligi 30.000. Oldi arvamisel, et see maja rahuldab haigekassa nõudeid vähemalt 10 aasta kestes. Majanduskriisi lõppemisega hakkas tõusma ka kassaliikmete ja sellega ühenduses ka abitarvitajate arv. Juba 1936. a. oli haigekassa raviasutustes Tõnismäel ruumide kitsikus. Tuli asuda uue ravihoone ehitamise küsimuse juure. Peakoosolek ühines juhatuse ettepanekuga ja 29. märtsil 1936. a. kiitis heaks juhatuse seisukoha ja lubas vastava ehituskrundi ostmiseks 60.000 krooni krediiti.
Hiljem leiti sobiv krunt Tõnismäel nr. 5, haigekassa endise hoone kõrval. Selle ostuhinnas lepiti krundi omanikuga kokku 60.000 krooni suuruses, millise eelkokkuleppe haigekassa volinike peakoosolek kinnitas 12. juunil 1937. a. ja volitas juhatust ostutehingut läbi viima.
Sama krundi peale ehitati haigekassa uus ravihoone, mille avaaktus toimub 30. septembril 1939. a. Ravihoone plaani valmistas arhitekt E. Lohk. Ehitustööd viis läbi ehituskontor a.-s. „Beton“ ja keskkütte, veevarustuse oma puurkaevuga ehitas ja seadis sisse A. Tõnisson ja Ko. Eelarve järele läks ravihoone maksma: ehitus – kr. 516.900.– ja keskkütte-veevarustuse sisseseade ja puurkaevu ehitus – kr. 84.000.–. Kokku läks ehitus maksma kr. 605.400.–
Ravihoone on neljakordne, Tõnismäe poolt kahe ja Hariduse tänavalt ühe keldrikorraga. Uus ravihoone mahutab endas: haigekassa apteegi, mis võtab enda alla Tõnismäe poolse majaosa kolm korda (I kord ja 2 keldrikorda), haigekassa kantselei, elektriraviasutused, masseerimisasutuse, hammaste- ja suuhaiguste ambulatooriumi, polikliiniku, milles on 22 arstikabinetti ja operatsiooniruum ambulatoorsete haigete jaoks, vesiravila, haigla- ja raviasutuse pesuköök ja gaasivarjend 300 inimese jaoks. Pealeselle on korterid majahoidjale ja kütjale. Ravihoone maht on üle 23.000 ruummeetri. Raha maja ehitamiseks saadi 600.000.– krooni suuruses summas pikaajalise laenuna Pikalaenu Pangast vabariigi valitsuse garantii vastu.
Haigekassa liikmete arv 1. sept. 1939. a. oli 35.927 ja abiõiguslike perekonnaliikmete arv oli 20.579, kokku 56.506.
Hiljem leiti sobiv krunt Tõnismäel nr. 5, haigekassa endise hoone kõrval. Selle ostuhinnas lepiti krundi omanikuga kokku 60.000 krooni suuruses, millise eelkokkuleppe haigekassa volinike peakoosolek kinnitas 12. juunil 1937. a. ja volitas juhatust ostutehingut läbi viima.
Sama krundi peale ehitati haigekassa uus ravihoone, mille avaaktus toimub 30. septembril 1939. a. Ravihoone plaani valmistas arhitekt E. Lohk. Ehitustööd viis läbi ehituskontor a.-s. „Beton“ ja keskkütte, veevarustuse oma puurkaevuga ehitas ja seadis sisse A. Tõnisson ja Ko. Eelarve järele läks ravihoone maksma: ehitus – kr. 516.900.– ja keskkütte-veevarustuse sisseseade ja puurkaevu ehitus – kr. 84.000.–. Kokku läks ehitus maksma kr. 605.400.–
Ravihoone on neljakordne, Tõnismäe poolt kahe ja Hariduse tänavalt ühe keldrikorraga. Uus ravihoone mahutab endas: haigekassa apteegi, mis võtab enda alla Tõnismäe poolse majaosa kolm korda (I kord ja 2 keldrikorda), haigekassa kantselei, elektriraviasutused, masseerimisasutuse, hammaste- ja suuhaiguste ambulatooriumi, polikliiniku, milles on 22 arstikabinetti ja operatsiooniruum ambulatoorsete haigete jaoks, vesiravila, haigla- ja raviasutuse pesuköök ja gaasivarjend 300 inimese jaoks. Pealeselle on korterid majahoidjale ja kütjale. Ravihoone maht on üle 23.000 ruummeetri. Raha maja ehitamiseks saadi 600.000.– krooni suuruses summas pikaajalise laenuna Pikalaenu Pangast vabariigi valitsuse garantii vastu.
Haigekassa liikmete arv 1. sept. 1939. a. oli 35.927 ja abiõiguslike perekonnaliikmete arv oli 20.579, kokku 56.506.
Fotodega ülevaade Tallinna Ühishaigekassa uuest hoonest ilmus ka Varamu lisaväljaandes Eesti Arhitektuur 4/1939 lk 72-80
* * *
 |
| Tõnismägi 5 / Hariduse 6, Tallinna Ühishaigekassa hoone, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk. Tõnismäe tänava poolne fassaad. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Tõnismägi 5 / Hariduse 6, Tallinna Ühishaigekassa hoone, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
 |
| Tõnismägi 5 / Hariduse 6, Tallinna Ühishaigekassa hoone, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
 |
| Tõnismägi 5 / Hariduse 6, Tallinna Ühishaigekassa hoone, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar