Uudisleht 15.03.1939 lk 2
180 000 krooni Kaarli kogudusele
Kaarli kogudus alustab oma maja ehitamisega. – A.-s. „Kopli Kinnisvarad“ ostis koguduselt „kolmenurgelise platsi“. – Koguduse ehituskrundilt lammutatakse 3 elumaja 21 korteriga.
Käesoleva nädala algul Kaarli koguduse juhatuse ja a.-s. „Kopli Kinnisvarade“ vahel kirjutati alla leping, millega Kaarli kogudus müüs „Kopli Kinnisvaradele“ oma krundi kiriku kõrval, mida tunti „kolmenurgelise platsi“ nime all.
Krundi müügihind oli 18 miljonit senti, millise summa ostja kohe välja maksis.
Päev hiljem sõlmiti leping Kaarli koguduse juhatuse ja majaomanik A. Tõllasepa vahel, millega Kaarli kogudus ostis A. Tõllasepalt krundi ühes kinnisvaradega Toompuiestee 4. Nimetatud krundi eest maksis kogudus samuti täpselt 18 miljonit senti.
Sellele krundile asub Kaarli kogudus nüüd ehitama oma koguduse-maja, millise kavatsuse teostamine seni viibis just krundi puudumise tõttu. Ostetud krundil asub kolm hoonet 21 elukorteriga. Nende omanikele on antud kuuajaline tähtaeg korteri vabastamiseks. Sellejärgi kohe algab ehituste lammutamine ning uue ehituse projektide kinnitamise järgi ka tegelik ehitustöö.
Koguduse-hoone projekti valmistab arh. A. Perna. Kavatsuse kohaselt ehitus tuleb 4-kordne, kubatuuriga 15.000 kuubikmeetrit. Hoone esimesele korrale on nähtud ette kolm leerisaali, neist üks suurem, ja 4 õpetaja kabinetti. Teisel korral asuksid koguduse õpetajate ja ametnike elukorterid; kolmandal ja neljandal korral on noorte koonduse ruumid ja jälle elukorterid, millistest need, mis koguduse ametnikest ja teenijaist üle jäävad, üüritakse välja.
Kui projekti kinnitamisel ette ei tule raskusi, loodetakse ehitustööga alustada varakult kevadel ning ehitus sügiseks viia katuse alla.
Päevaleht 9.06.1939 lk 7
Valmis Kaarli koguduse uue maja projekt
Ehitustöödega tehakse algust lähematel päevadel. – Hoone peab katuse all olema 1. jaan. ning valmis 1. sept. 1940. a. Maja läheb maksma 335.000 kr.
Arhitekt A. Pernal on nüüd lõplikult valminud Kaarli koguduse uue hoone projekt, mis teatavasti püstitatakse kiriku kõrvale endisele Tõllasepa krundile. Hoone ehitustöö on 335.000 kr. eest välja antud ehitusmeister Hansteinile ja sellega tehakse algust juba kõige lähemal ajal. 1. jaan. 1940. a. peab maja olema katuse all ja 1. sept. s.a. täiesti valmis.
Püstitatav hoone tuleb neljakordne telliskiviehitus fassaadiga kiriku poole, kuna üks ots ulatub peagu Toompuiesteeni. Väljaehitusena maja hoovipoolsele küljele püstitatakse koguduse suur leerisaal, millesse on võimalik mahutada kuni 300 inimest. Peaportaal kaetakse Saaremaa paekiviga, kuna maja üldiselt krohvitakse kunstgraniitkrohviga.
Hoone alumisele korrale on ette nähtud 4 pihtkonna kantseleid ühes õpetajate kabinettidega. Pealeselle kummalegi poole suurt vestibüüli väike leerisaal, kuna suur leerisaal asetseb otse vastu peasissekäiku. Parempoolses tiivas leiduvad pealeselle veel ruumid üldkantselei tarvis, juhatuse tuba ja väike elukorter kojamehele või portjeele.
Teisele korrale tuleb 3 kuuetoalist ja 1 kolmetoaline korter. Kolmandale korrale 1 kuuetoaline, 1 viietoaline ja 2 kolmetoalist korterit ning noortesaal ühes kabinetidega. Neljandal korral on ette nähtud väiksemad korterid – 4 kolmetoalist ja 3 kahetoalist. Kuuetoalised korterid on seejuures mõeldud koguduse õpetajaile, kuna vähemad antakse köstrite, organistide ja kantseleiamentike kasutada.
Keldrikorrale ehitatakse arhiiviruum, riietehoiuruum, 2 tööruumi noortele, gaasivarjend ja pealeselle veel keskkütteruumid. Ette on nähtud ka lifti ehitamise võimalus, mis aga kuuldavasti esialgselt jäetakse teostamata. Kõikide korterite juures leiduvad muidugi ka vajalised kõrvalruumid, nagu vannituba, teenijatuba, köök jne. Keskküttega on ühendatud suur veepaak, millest alati on võimalik saada sooja vett.
Krundil, kuhu uus hoone ehitatakse, asetseb praegu mitu väiksemat elamut, mis kõik peale ühe lõhutakse maha. Krundi suurus on kokku 4561 ruutmeetrit, millest uue hoone alla läheb 1038 ruutmeetrit. Toompuiestee-poolsesse külge tahetakse tulevikus ehitada veel väiksem elumaja.
Uus Eesti 7.09.1939 lk 6
Täna nurgakivipanek Kaarli kiriku uuele kogudusehoonele.
Kaarli kiriku uue kogudusemaja nurgakivi pidulik kohaleasetamine toimub täna kell 6 p.l. Uus hoone, mis kerkib kõige suurema kogudusemajana Tallinnas, asub Kaarli kiriku kõrval, Toompuiestee nurgal. Hoone ehitamine on käimas juba mõnda aega ja praegu on jõutud neljanda korrani. Uues majas leiavad ruumi kõik koguduse asutused, nagu kantselei, leerisaalid, milliseid on kolm, siis noortele määratud ruumid, õpetajate korterid ja lisaks veel mõned üürikorterid. Uues hoones asetsev üks suur leerisaal, mida on võimalik ühendada naaberruumidega, mahutab kokku kuni 1000 inimest. See saal oma suuruselt on sama suur kui Peeteli kirik. Ühendatult teiste ruumidega ei jää see saal suuruselt aga maha Kaarli kirikust enesest.
180 000 krooni Kaarli kogudusele
Kaarli kogudus alustab oma maja ehitamisega. – A.-s. „Kopli Kinnisvarad“ ostis koguduselt „kolmenurgelise platsi“. – Koguduse ehituskrundilt lammutatakse 3 elumaja 21 korteriga.
Käesoleva nädala algul Kaarli koguduse juhatuse ja a.-s. „Kopli Kinnisvarade“ vahel kirjutati alla leping, millega Kaarli kogudus müüs „Kopli Kinnisvaradele“ oma krundi kiriku kõrval, mida tunti „kolmenurgelise platsi“ nime all.
Krundi müügihind oli 18 miljonit senti, millise summa ostja kohe välja maksis.
Päev hiljem sõlmiti leping Kaarli koguduse juhatuse ja majaomanik A. Tõllasepa vahel, millega Kaarli kogudus ostis A. Tõllasepalt krundi ühes kinnisvaradega Toompuiestee 4. Nimetatud krundi eest maksis kogudus samuti täpselt 18 miljonit senti.
Sellele krundile asub Kaarli kogudus nüüd ehitama oma koguduse-maja, millise kavatsuse teostamine seni viibis just krundi puudumise tõttu. Ostetud krundil asub kolm hoonet 21 elukorteriga. Nende omanikele on antud kuuajaline tähtaeg korteri vabastamiseks. Sellejärgi kohe algab ehituste lammutamine ning uue ehituse projektide kinnitamise järgi ka tegelik ehitustöö.
Koguduse-hoone projekti valmistab arh. A. Perna. Kavatsuse kohaselt ehitus tuleb 4-kordne, kubatuuriga 15.000 kuubikmeetrit. Hoone esimesele korrale on nähtud ette kolm leerisaali, neist üks suurem, ja 4 õpetaja kabinetti. Teisel korral asuksid koguduse õpetajate ja ametnike elukorterid; kolmandal ja neljandal korral on noorte koonduse ruumid ja jälle elukorterid, millistest need, mis koguduse ametnikest ja teenijaist üle jäävad, üüritakse välja.
Kui projekti kinnitamisel ette ei tule raskusi, loodetakse ehitustööga alustada varakult kevadel ning ehitus sügiseks viia katuse alla.
dea.nlib.ee |
Valmis Kaarli koguduse uue maja projekt
Ehitustöödega tehakse algust lähematel päevadel. – Hoone peab katuse all olema 1. jaan. ning valmis 1. sept. 1940. a. Maja läheb maksma 335.000 kr.
Arhitekt A. Pernal on nüüd lõplikult valminud Kaarli koguduse uue hoone projekt, mis teatavasti püstitatakse kiriku kõrvale endisele Tõllasepa krundile. Hoone ehitustöö on 335.000 kr. eest välja antud ehitusmeister Hansteinile ja sellega tehakse algust juba kõige lähemal ajal. 1. jaan. 1940. a. peab maja olema katuse all ja 1. sept. s.a. täiesti valmis.
Püstitatav hoone tuleb neljakordne telliskiviehitus fassaadiga kiriku poole, kuna üks ots ulatub peagu Toompuiesteeni. Väljaehitusena maja hoovipoolsele küljele püstitatakse koguduse suur leerisaal, millesse on võimalik mahutada kuni 300 inimest. Peaportaal kaetakse Saaremaa paekiviga, kuna maja üldiselt krohvitakse kunstgraniitkrohviga.
Hoone alumisele korrale on ette nähtud 4 pihtkonna kantseleid ühes õpetajate kabinettidega. Pealeselle kummalegi poole suurt vestibüüli väike leerisaal, kuna suur leerisaal asetseb otse vastu peasissekäiku. Parempoolses tiivas leiduvad pealeselle veel ruumid üldkantselei tarvis, juhatuse tuba ja väike elukorter kojamehele või portjeele.
Teisele korrale tuleb 3 kuuetoalist ja 1 kolmetoaline korter. Kolmandale korrale 1 kuuetoaline, 1 viietoaline ja 2 kolmetoalist korterit ning noortesaal ühes kabinetidega. Neljandal korral on ette nähtud väiksemad korterid – 4 kolmetoalist ja 3 kahetoalist. Kuuetoalised korterid on seejuures mõeldud koguduse õpetajaile, kuna vähemad antakse köstrite, organistide ja kantseleiamentike kasutada.
Keldrikorrale ehitatakse arhiiviruum, riietehoiuruum, 2 tööruumi noortele, gaasivarjend ja pealeselle veel keskkütteruumid. Ette on nähtud ka lifti ehitamise võimalus, mis aga kuuldavasti esialgselt jäetakse teostamata. Kõikide korterite juures leiduvad muidugi ka vajalised kõrvalruumid, nagu vannituba, teenijatuba, köök jne. Keskküttega on ühendatud suur veepaak, millest alati on võimalik saada sooja vett.
Krundil, kuhu uus hoone ehitatakse, asetseb praegu mitu väiksemat elamut, mis kõik peale ühe lõhutakse maha. Krundi suurus on kokku 4561 ruutmeetrit, millest uue hoone alla läheb 1038 ruutmeetrit. Toompuiestee-poolsesse külge tahetakse tulevikus ehitada veel väiksem elumaja.
Uus Eesti 7.09.1939 lk 6
Täna nurgakivipanek Kaarli kiriku uuele kogudusehoonele.
Kaarli kiriku uue kogudusemaja nurgakivi pidulik kohaleasetamine toimub täna kell 6 p.l. Uus hoone, mis kerkib kõige suurema kogudusemajana Tallinnas, asub Kaarli kiriku kõrval, Toompuiestee nurgal. Hoone ehitamine on käimas juba mõnda aega ja praegu on jõutud neljanda korrani. Uues majas leiavad ruumi kõik koguduse asutused, nagu kantselei, leerisaalid, milliseid on kolm, siis noortele määratud ruumid, õpetajate korterid ja lisaks veel mõned üürikorterid. Uues hoones asetsev üks suur leerisaal, mida on võimalik ühendada naaberruumidega, mahutab kokku kuni 1000 inimest. See saal oma suuruselt on sama suur kui Peeteli kirik. Ühendatult teiste ruumidega ei jää see saal suuruselt aga maha Kaarli kirikust enesest.
Hoone pidulikul nurgakivi asetamisel teenivad kõik kolm koguduse õpetajat, kuna nurgakivi kohale asetab Kaarli koguduse juhatuse esimees ins. O. Amberg. Kaastegev on pidulikul sündmusel Kaarli koguduse ühendatud koor.
dea.nlib.ee |
Päevaleht 8.09.1939 lk 5
Kaarli koguduse hoonele pandi nurgakivi
Sündmust jälgis 1000-pealine kogudusliikmete hulk
Eile kell 6 p. l. toimus tuhandepealise rahvahulga osavõtul Kaarli koguduse uue hoone nurgakivi panek, millest võtsid osa koguduse vaimulikud – praost A. Kapp, F. Stokholm ja piiskoplik vikaar A. Soomre, koguduse juhatus ja nõukogu liikmed koos juhatuse esimehe ins. O. Ambergiga.
Kaarli koguduse hoonele pandi nurgakivi
Sündmust jälgis 1000-pealine kogudusliikmete hulk
Eile kell 6 p. l. toimus tuhandepealise rahvahulga osavõtul Kaarli koguduse uue hoone nurgakivi panek, millest võtsid osa koguduse vaimulikud – praost A. Kapp, F. Stokholm ja piiskoplik vikaar A. Soomre, koguduse juhatus ja nõukogu liikmed koos juhatuse esimehe ins. O. Ambergiga.
Nurgakivi panekuks olid 4-kordse halli hoone kivimüürid ehitud rohelisse ja kaunistatud sini-must-valge-lippudega. Pidulik talitus algas koraaliga: „Sa õige koja ehitaja“, mille järele Kaarli koguduse segakoor helilooja A. Karindi juhatusel kandis ette laulu „Issand, jää meie juure“.
Kõnetooli asus koguduse õpetaja piiskoplik vikaar A. Soomre, kes oma jutluse rajas lausele: „Sest alust ei või keegi panna, kui juba pandud on, ja see on Jeesuse Kristuse poolt“.
Ühtlasi andis õpetaja oma jutluses ülevaate Kaarli koguduse kasvamisest väikesest paarisaja-liikmelisest kogust pealinna suurimaks koguduseks, tuues andmeid ette ka uue kogudusehoone saamiseloo kohta. Edasi mainis ta, et kiriku seesmine õitseng ei olene mitte uhketest majadest ja pühakodadest. Seal, kus vend ei mõista venna südant ja kus valitseb viha ja vaen, ei ehitata jumalariiki, vaid kirikuelu õitseb seal, kus seda tehakse armastavast südamest.
Jutluse lõppedes luges juhatuse esimees ins. O. Amberg ette teksti, mis metalltorus asetati uue hoone vundamenti. Metalltorru paigutati koguduse õpetajaskonna ja organite isikliku koosseisu nimekiri, samuti valitsusvõimu teostavate isikute nimed. Pealeselle lisati nurgakivisse veel käibelolevaid rahasid. Seejärel joodeti toru kinni ja müüriti hoonesse. Uue hoone õnnistamist toimetas praost A. Kapp, kuna palve pidas ja õnnistas rahvast õpetaja F. Stokholm.
Kõnetooli asus koguduse õpetaja piiskoplik vikaar A. Soomre, kes oma jutluse rajas lausele: „Sest alust ei või keegi panna, kui juba pandud on, ja see on Jeesuse Kristuse poolt“.
Ühtlasi andis õpetaja oma jutluses ülevaate Kaarli koguduse kasvamisest väikesest paarisaja-liikmelisest kogust pealinna suurimaks koguduseks, tuues andmeid ette ka uue kogudusehoone saamiseloo kohta. Edasi mainis ta, et kiriku seesmine õitseng ei olene mitte uhketest majadest ja pühakodadest. Seal, kus vend ei mõista venna südant ja kus valitseb viha ja vaen, ei ehitata jumalariiki, vaid kirikuelu õitseb seal, kus seda tehakse armastavast südamest.
Jutluse lõppedes luges juhatuse esimees ins. O. Amberg ette teksti, mis metalltorus asetati uue hoone vundamenti. Metalltorru paigutati koguduse õpetajaskonna ja organite isikliku koosseisu nimekiri, samuti valitsusvõimu teostavate isikute nimed. Pealeselle lisati nurgakivisse veel käibelolevaid rahasid. Seejärel joodeti toru kinni ja müüriti hoonesse. Uue hoone õnnistamist toimetas praost A. Kapp, kuna palve pidas ja õnnistas rahvast õpetaja F. Stokholm.
Majaomanike Teataja 9.09.1939 lk 3
Kogudusehoonele pandi nurgakivi
Neljapäeva õhtul toimus pidulik nurgakivi panemine Kaarli koguduse kogudusehoonele. Pidulikust toimingust osa võtma oli ilmunud rohkesti koguduseliikmeid. Nurgakivi pühitsemise kõne pidas piiskoplik vikaar A. Soomre, nurgakivi pühitsemist toimetas praost A. Kapp ja palve ja õnnistamistalituse pidas õp. F. Stokholm. Nurgakivi pani kog. juhatuse esimees ins. O. Amberg. Uut hoonet on juba valmis ehitatud neli korda. Nurgakivi jaoks oli umbes maja esimese korra kõrgusele seinasse jäetud vastav avaus. Sellesse avausse paigutati metallist tsilinder, millesse asetati dokument, mis muuseas sisaldab tulevastele põlvedele teateid, et 7. septembril 1939. a., nurgakivipanemise päeval, oli Eesti Vabariigi presidendiks dr. honoris causa Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhatajaks dr. hon. causa kindral Joh. Laidoner, millele järgnevad vabariigi valitsuse liikmete, riigisekretäri, õiguskantsleri, riigivolikogu ja -nõukogu esimeeste ning piiskop Rahamäe nimed. Edasi on dokumendis märgitud Kaarli koguduse juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete ja nende kandidaatide ning koguduse kolme õpetaja ja kahe abiõpetaja nimed. Peale selle paigutati metallist tsilindrisse veel nõukogu liikmete ja õpetajate pildid, 10 ajalehte, millised ilmunud 7. sept. 1939. a., ja käibelolevaist rahadest üks 10-, üks 5-, üks 2- ja üks kroonine, üks 50-, üks 20-, üks 5-, üks 2- ja üks 1-sendine.
Veel seletatakse metallist tsilindrisse paigutatud dokumendis, et kogudusehoone on ehitatud krundile, mis käesoleva aasta aprillis osteti Ado Tõllasepalt 180.000 krooni eest ja kogudusehoone ehitam. on antud ehitusmeister Hansteini kätte 335.000 krooni eest, kuna ehituse järelevalvet teostab arhit. A. Perna.
Kogudusehoonele pandi nurgakivi
Neljapäeva õhtul toimus pidulik nurgakivi panemine Kaarli koguduse kogudusehoonele. Pidulikust toimingust osa võtma oli ilmunud rohkesti koguduseliikmeid. Nurgakivi pühitsemise kõne pidas piiskoplik vikaar A. Soomre, nurgakivi pühitsemist toimetas praost A. Kapp ja palve ja õnnistamistalituse pidas õp. F. Stokholm. Nurgakivi pani kog. juhatuse esimees ins. O. Amberg. Uut hoonet on juba valmis ehitatud neli korda. Nurgakivi jaoks oli umbes maja esimese korra kõrgusele seinasse jäetud vastav avaus. Sellesse avausse paigutati metallist tsilinder, millesse asetati dokument, mis muuseas sisaldab tulevastele põlvedele teateid, et 7. septembril 1939. a., nurgakivipanemise päeval, oli Eesti Vabariigi presidendiks dr. honoris causa Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhatajaks dr. hon. causa kindral Joh. Laidoner, millele järgnevad vabariigi valitsuse liikmete, riigisekretäri, õiguskantsleri, riigivolikogu ja -nõukogu esimeeste ning piiskop Rahamäe nimed. Edasi on dokumendis märgitud Kaarli koguduse juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete ja nende kandidaatide ning koguduse kolme õpetaja ja kahe abiõpetaja nimed. Peale selle paigutati metallist tsilindrisse veel nõukogu liikmete ja õpetajate pildid, 10 ajalehte, millised ilmunud 7. sept. 1939. a., ja käibelolevaist rahadest üks 10-, üks 5-, üks 2- ja üks kroonine, üks 50-, üks 20-, üks 5-, üks 2- ja üks 1-sendine.
Veel seletatakse metallist tsilindrisse paigutatud dokumendis, et kogudusehoone on ehitatud krundile, mis käesoleva aasta aprillis osteti Ado Tõllasepalt 180.000 krooni eest ja kogudusehoone ehitam. on antud ehitusmeister Hansteini kätte 335.000 krooni eest, kuna ehituse järelevalvet teostab arhit. A. Perna.
Uudisleht 27.10.1939 lk 6
Kaarli koguduse maja katuse all
Kaarli koguduse maja ehitustööd arenevad jõudsasti. Lepingu kohaselt ehitus pidi viidama katuse alla 1. jaanuariks 1940. a., kuid väliste ehitustöödega jõutakse nüüd lõpule juba lähemail päevil. Kohe sellejärgi algavad sisemised tööd ja hoone krohvimine. Maja esikülg kaetakse Soome graniitplaatidega.
* * *
Kaarli puiestee 10 / Toompuiestee 4, Kaarli kiriku kogudusemaja, valmis 1940, arhitekt Artur Perna. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla |
Foto: 24.04.2013, R. Vaikla |
Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
Foto: 28.06.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar