1939 - Ehitav Tallinn

dea.nlib.ee

Uudisleht 23.04.1939 lk 16
Ehitav Tallinn
Ehitustegevuse hooaja varane algus. – Südalinna ehitatakse suurmaju moodsate mugavustega korteritega. – Elumajad kahe peremehega
Ehitustegevust juhtivad raamseadused pannakse maksma
 

Politseiaed kaob mineviku hõlma
Tendents suurehitiste püstitamisele südalinna näib kestvat ka käesoleval aastal. Eelistatud rajoonideks on ses suhtes Politseiaed ja Narva maantee.
Politseiaial käib praegu ehitustöö tervelt 7 suurema ehituse juures. Suurimaks neist, mis valmib juba paari kuu pärast, on korteriühing „Vari“ ühiselamu, mis sisaldab üle 40 korteri.
Korteriühing „Ühiskodu“ neljakordne elamu on püstitatud täielikult uudisehitusmaterjalist – kärgtelliskividest. See sisaldab 10 suuremat korterit. Edasi on Politseiaial pooleli veel „Tare“ suurem ehitus, majaomanik Siimoni uus elamu, mis ehitatakse ühise tulemüüriga naaberhoonega, mille püstitajaks neli majaomanikku ühiselt j.t. Endine juurviljamaaks kasutatud Politseiaed on oma ilme täielikult kaotanud. Järgi on jäänud vaid mõned üksikud krundid.

Korterid kõigi mugavustega
Narva maanteel on käimas E. Aringu ehitus. See hoone kujuneb oma sisustuselt moodsemaks Tallinnas, kuna kõik korterid temas sisaldavad elektri- või gaasipliidi, külmutuskapi, jooksva külma ja sooja vee.
Narva maanteel on teoksil veel riikliku inglise kolledzhi ehitustöö.
Uutest koolihoonetest on alustatud veel Westholmi gümnaasiumi hoone ehitust Kordese tänaval. Krundi pinda tasandatakse ning ühtlasi on asutud alusmüüri rajama; sügiseks tahetakse ehitus viia katuse alla. 20. algkooli hoone Pärnu maanteel on lõpuleviimisel. Pärnu maanteel käib veel Tallinna tehnikumi hoone ehitustöö. Roosikrantsi tänaval valmib J. Tiitsmanni moodne elamu.
Üldiselt ehitustöö Pärnu maanteel pole tänavu veel arenenud sellesse hoogu, nagu see nähtus paaril viimasel aastal. Sama võib öelda ka Tartu maantee kohta.

Elamud kahe peremehega
Pelgulinnas ehitustöö keskus on kujunenud Härjapea tänava ümbrusse, kus praegu on pooleli 5 ehitust ning alustamisel teist samapalju. Neile kümnele krundile, mis linn jagas välja eelmisel aastal, oli tervelt 40 soovijat. Seetõttu krundid anti välja loositeel.
On huvitav märkida, et suur osa neist elumajadest on ehitatud kahe peale. Hoonel on kaks sissekäiku ja kummaski osas neli korterit. See moodus võimaldab ka väiksema kapitali omanikul oma raha ehitustesse paigutamist.

Ehitustöö Lasnamäel
Ehitustöö areneb ka Lasnamäel, kuigi siin iga poolelioleva ehituse juures võib veenduda, milliste raskustega ehitamine siin on seotud. Nii majaomanik Ruuli maja Kivimurru tänaval on püstitatud krundile, mille ühes otsas tuli täita ligi 10 jala sügavune tiik, teise ossa alusmüür rajada aga lõhkeainetega purustatavasse paesse. Uusi ehitusi on aga siin tänavu lõpetamisel ja pooleli õige mitu. 

Ehitustegevusele antakse raamseadused
Käesolev aasta tõotab kujuneda ehitamisele murranguliseks selles suhtes, et tänavu lõplikult töötatakse välja ja pannakse maksma kindlad raamjuhised ehitustegevuse kohta. Uus ehitusseadus on riigivolikogust läbi läinud. Vastuvõtmise järele riiginõukogus peavad järgnema sellele seadusele tehnilised määrused ehituste kohta, millised annab teedeminister. Selle järgi omavalitsustel tuleb asuda kohalike ehitusmääruste kohandamisele üldseadusega. Nende uute normidega on ehitustegevus, mille juhusliku arenemise üle kaua on vaeva nähtud, lõpuks suunatud kindlatesse piiridesse.
Eesti Majaomanikkude Seltsi esimees dir. A. Helmre, kellelt küsime arvamust areneva ehitushooaja töötingimuste kohta, leiab, et neis eelmiste aastatega võrreldes erilisi muudatusi pole ette näha. Ehitusmaterjale on saadaval, kuigi nende hind püsib kõrgel, oskustööliste kaader pisitasa suureneb. Tunda annab madal täisehitusprotsent linnaäärtes, mis suunib ehitustegevuse südalinna, kuhu on võimalik ehitada vaid kallimaid kortereid. Elukorterite juurdetulekuga südalinnas aga vabaneb sedamööda kortereid äärelinnas; eraehitustegevusele hoo andmine on igal juhul tõhusam abinõu kaevatud korterikriisi lahendamiseks.

* * *

Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Pärast sõda ehitati majaga liituvad samas stiilis kõrvalhooned Gonsiori 17a (paremal servas, tellingutes) ja Pronksi 11 (vasakul servas). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Raua põik 3 ja 5, "kohtunike maja", arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Raua põik 3 (algselt Faehlmanni 3), korteriühingu "Ühiskodu" maja.
Paremal Raua põik 5 (algselt Faehlmanni 5), korteriühingu "Asum" maja.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Kreutzwaldi 15 / Faehlmanni 1 (algselt Faehlmanni 9), ehitusühingu "Tare" maja, valmis 1939, arhitekt Elmar Lohk, eelprojekt Tõnis Mihkelson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kunderi 4 ja 6, arhitekt Roman Koolmar.
Vasakul Kunderi 6, Paul ja Vilhelmine Simmuli maja. Paremal Kunderi 4, Gustav Reismani ning Gottfried ja Else Underi maja. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla
Ilmselt on artiklis ekslikult Siimoni elamu ja nelja omanikuga naabermajana kirjeldatud hoonete all silmas peetud just neid maju.

Narva mnt 10 (algselt Narva mnt 30), Ernst Aringu maja, valmis 1939, arhitekt Eugen Sacharias.
Põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda.
Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 8 ja 8a, Jaan ja Ernst Tiitsmani paarismaja, valmis 1939, arhitekt Eugen Habermann. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla