 |
| dea.nlib.ee |
Tallinna Post 04.02.1938 lk 7
Pilvelõhkujad kerkivad...
...Aga miks just Pärnu maanteele? – Kas majade ehitamine on tasuv äri? – Korterid, mille üürihinnaks keskmise ametniku kuupalk. – Rikkamaid Tallinna majaomanikke. Juudid ei hooli majade ehitamisest. – Ka Tallinna majad „eestistuvad“
Pilvelõhkujad kerkivad...
...Aga miks just Pärnu maanteele? – Kas majade ehitamine on tasuv äri? – Korterid, mille üürihinnaks keskmise ametniku kuupalk. – Rikkamaid Tallinna majaomanikke. Juudid ei hooli majade ehitamisest. – Ka Tallinna majad „eestistuvad“
Kui uskuda statistikat, siis Tallinnas pole enam karta korterikriisi tonti: 1937. aasta jooksul on pealinnas ehitatud 178 uut elamut. Rekordi selles ehituspalavikus on püstitanud 5. linnajagu: sinna on üksi rohkem kerkinud uusi maju kui teistes linnajagudes kokku. Suur osa uusi maju 5. jaoskonnas on rajatud Maieri asunduses ehk rahvakeeles öelduna – Lillekülas.
Kuid ka Pärnu maanteel Roosikrantsi tänava ümbruses näeme rea uusi nägusaid „pilvelõhkujaid“.
Nii mõnigi lehelugeja küsib: kas on selle rajooni maja- ja krundiomanikud omavahel kokku rääkinud, et hakkame nüüd aga ehitama. Või ilmneb siin meie elus nii tüüpiline nähe, et mis üks ees teeb, seda teine kohe järele, nagu see kombeks meie äridega ja tööstustega.
Kui pärida asjaomastest ringkondadest, Pärnu maantee rajooni ehituspalaviku põhjustest, siis selgub, et põhjus peitus hoopis mujal. Tallinna linn, rajades uut kollektorit ja õgvendades Pärnu maantee trammiliini, pidi paratamatult laskma lammutada mõningaid vanu maju. Et keset linna ei jääks pikemaks ajaks tühja platsi, virgutas linn majaomanikke teatud soodustustega uusi ehitusi püstitama. Nimelt vabastas linn rea krundiomanikke Pärnu maanteel neljaks aastaks kinnisvaramaksust tingimusel, et ehitusega alustataks 1936. aastal. Huvitav on seejuures, et soodustuse osalisteks on saanud ainult paremat kätt asuvad majad. Sinna on siis lühikese ajaga tekkinud uus, otse suurlinlik kvartaal. Need majad on kõik kiviehitused ja viiekordsed. Näeme seal R. Tavasti 5-kordset maja, mis kannab numbrit 20. Silma paistab selles kvartaalis ka Trumbi maja nr. 28, mis sulab küll üldlaadilt kokku teiste ehitustega, kuid erineb kuidagi oma esinduslikkusega, mille annavad sellele majale petiksambad. Edasi võiks esile tõsta Millikovi hoonet, milles asub ka tõstetool. Millikovi naabruses seisab Pärnu mnt. nr. 40 E. Adamsi maja, kõigiti moodne ja kõikide mugavustega hoone.
Kõneluses asjatundjatega selgub, et majaomanikel selles rajoonis oli majade ehitamine igati kasulik,
Kinnisvaramaks võrdub umbes terve maja ühe kuu üürile. Keskmiselt võttes annavad need majad 15.000-32.000 krooni üüri aastas. Nelja aasta kinnisvaramaks on võrdlemisi suur summa, mis nüüd majaomanikel tasku jääb. Selle rahaga võib juba agulisse ehitada uue maja.
Korterid on neis majades 8-15, tubade arv kuni viieni. Ja üürihindadeks 80-150 krooni. Äriruumid ja garaazhid välja arvatud. Tallinnas peab olema küllalt rikkaid inimesi, kes suudavad säärast raha üüriks maksta. Ja vaadeldes elanike nimesid, kohtab kõikjal arste, advokaate ja tuntud seltskonnategelasi, n.n. pealinna rikkaid.
Teatud üllatuseks on fakt, et uute majade omanikena esinevad peaasjalikult eestlased. Juudid nähtavasti ei pea lugu kinnisvara ehitamisest. Erandiks on juudid Jakob Brashinsky ja ta vennad, kes ehitanud endale uue maja Pärnu maanteele nr. 16.
Rahadega mehed on ka sakslased. Nii on ühe uue maja omanikeks selles Tallinna euroopalikumas linnaosas Hoffmann ja Wulf. Küsides vastavatelt asjatundjatelt nende arvamist üürihindade kohta, vastati meile, et Tallinnas on keskmiseks üürihinnaks keskküttega majades üks kroon ühelt ruutmeetrilt. Kummalise tõsiasjana aga selgus kohapealsete kontrollimiste põhjal, et kiviehitustes ilma keskkütteta tuleb üürihinnaks ka umbes üks kroon ruutmeetrilt. Puumajades, olgu vanades või uutes ehitustes, pole üürihind sugugi madalam – see kõigub 80 sendi ja ühe krooni vahel ruutmeetrilt.
„Kes on rikkamad majaperemehed Tallinnas?“ oli meie järgmine küsimus.
„Sellele küsimusele on niisama raske vastata kui küsimusele – palju maksavad uued majad. Majaperemees ei armasta praalida oma varandusega. Pigemini varjavad majaperemehed oma varanduse suurust. Tuntud on ju lause, mis liigub rahva seas: „Ah see, see on ju vaene majaperemees.“ Ent koostades Tallinna rikkamate majaomanike nimekirja, peavad selles kindlasti figureerima järgmised nimed: Urla, vennad Adamsid, J. Mürk, venelane Jegorov, Ruusid, Karl Tamberg, J. Landmann, advokaat Haarman, Kooba, Kalmo, kellel Harju uulitsas terve blokk maju, edasi sakslane Scheel, eestlane J. Tedre, endise Demini maja omanik Tusti, kelle kätte see kinnisvara läinud 30 miljoniga. Peale selle rida ühinguid ja seltse, kelle valduses kinnisvarasid.
J. Tedre, kes on suuremate majade omanikuks Tallinnas, mis asub S. Tartu mnt. 17, saab vist ka suurimat üüri oma majast, see summa ulatub aastas 32.000 kroonini.
Need eespool loetletud majad maksavad kõik kaugelt üle 10 miljoni sendi.“
„Tähendab, meil on rikkaid mehi küllalt?“
„Näib, et rahval rahapuudust ei ole.“
Muidugi huvitab ka lehelugejaid küsimus, kust need kapitalid tulevad. Nii mõnigi majaperemees oli mõningad aastad tagasi „vaene“ mees.
„Siin on raske vastust anda.
Kuid kindel on, et nii mõnigi kogunud endale varanduse majade spekulatsiooniga, ehitab üles ja müüb kallimalt edasi.“
„Miks inimesed ise siis ei ehita?“
„Mõni nagu kardab ehitama hakata. Mõtleb, teab-kuidas asi välja kukub. Ostes aga maja on tal silma ees ja ta teab, mille eest ta raha välja annab.“
„Siis annab ta mõne miljoni asjata välja?“
„Kahtlematult, äri ei tunne sõbramehe poolest odavamalt äraandmist. Olgugi, et iga ärimees väidab, et annab alla oma hinda ära, raha hädasti vaja, tahab ära sõita jne., saame resoluutse vastuse.
Mõnedele majaomanikele on otse kullaauguks väikesed puumajad agulites. Sageli on neis kuni 32 korterit, iga üürilise käest saadakse 20-25 krooni kuus. Nõnda see rikkus kogub, lisatakse seletusele täienduseks.
Inimesed, kel tegemist on sageli majaomanikega, räägivad, et 75% meie majaperemehi ei kuulu intelligentsi hulka. Parimaks täienduseks on nende saamatud käekirjad. Tuleb mõni kiri, otse harimatu inimese käekirjaga kirjutatud, kuid nimest selgub, et mees on niivõrd rikas, et võib 100 intelligendi rahakotid vabalt üles kaaluda. Nii on see elu!
Lõpuks huvitab meid küsimus: kui suured on nüüd krundi hinnad.
Need hinnad kõiguvad 42-45 krooni meetrilt. On muidugi ka odavamaid ja märksa kallimaid, olenevalt krundi asukohast.
Seejuures olgu võrdluseks, et meie kuulmist mööda linn müüb krunte 18 krooni ruutmeeter.
Kui ehitustendents püsib samal kõrgusel, siis võime mõne aja pärast näha jälle rida uusi ja uhkeid hooneid.
Lõpuks olgu märgitud, et Tallinnas on üldse 9229 maja 47.524 korteriga, kuid need andmed muutuvad järjest. Seejuures on suurimaks majaperemeheks Tallinna linn.
Lohutuseks neile, kel endil puuduvad majad, olgu teadmine,et kaudselt oleme kõik majaperemehed, on ju Tallinna suverääniks Tallinna kodanikkond.
Fotod artikli juures:
Suurhoonete rida Pärnu maanteel, mille ehitust linnavalitsus soodustas kinnisvaramaksu ärajätmisega nelja aasta jooksul.
Kuid ka Pärnu maanteel Roosikrantsi tänava ümbruses näeme rea uusi nägusaid „pilvelõhkujaid“.
Nii mõnigi lehelugeja küsib: kas on selle rajooni maja- ja krundiomanikud omavahel kokku rääkinud, et hakkame nüüd aga ehitama. Või ilmneb siin meie elus nii tüüpiline nähe, et mis üks ees teeb, seda teine kohe järele, nagu see kombeks meie äridega ja tööstustega.
Kui pärida asjaomastest ringkondadest, Pärnu maantee rajooni ehituspalaviku põhjustest, siis selgub, et põhjus peitus hoopis mujal. Tallinna linn, rajades uut kollektorit ja õgvendades Pärnu maantee trammiliini, pidi paratamatult laskma lammutada mõningaid vanu maju. Et keset linna ei jääks pikemaks ajaks tühja platsi, virgutas linn majaomanikke teatud soodustustega uusi ehitusi püstitama. Nimelt vabastas linn rea krundiomanikke Pärnu maanteel neljaks aastaks kinnisvaramaksust tingimusel, et ehitusega alustataks 1936. aastal. Huvitav on seejuures, et soodustuse osalisteks on saanud ainult paremat kätt asuvad majad. Sinna on siis lühikese ajaga tekkinud uus, otse suurlinlik kvartaal. Need majad on kõik kiviehitused ja viiekordsed. Näeme seal R. Tavasti 5-kordset maja, mis kannab numbrit 20. Silma paistab selles kvartaalis ka Trumbi maja nr. 28, mis sulab küll üldlaadilt kokku teiste ehitustega, kuid erineb kuidagi oma esinduslikkusega, mille annavad sellele majale petiksambad. Edasi võiks esile tõsta Millikovi hoonet, milles asub ka tõstetool. Millikovi naabruses seisab Pärnu mnt. nr. 40 E. Adamsi maja, kõigiti moodne ja kõikide mugavustega hoone.
Kõneluses asjatundjatega selgub, et majaomanikel selles rajoonis oli majade ehitamine igati kasulik,
Kinnisvaramaks võrdub umbes terve maja ühe kuu üürile. Keskmiselt võttes annavad need majad 15.000-32.000 krooni üüri aastas. Nelja aasta kinnisvaramaks on võrdlemisi suur summa, mis nüüd majaomanikel tasku jääb. Selle rahaga võib juba agulisse ehitada uue maja.
Korterid on neis majades 8-15, tubade arv kuni viieni. Ja üürihindadeks 80-150 krooni. Äriruumid ja garaazhid välja arvatud. Tallinnas peab olema küllalt rikkaid inimesi, kes suudavad säärast raha üüriks maksta. Ja vaadeldes elanike nimesid, kohtab kõikjal arste, advokaate ja tuntud seltskonnategelasi, n.n. pealinna rikkaid.
Teatud üllatuseks on fakt, et uute majade omanikena esinevad peaasjalikult eestlased. Juudid nähtavasti ei pea lugu kinnisvara ehitamisest. Erandiks on juudid Jakob Brashinsky ja ta vennad, kes ehitanud endale uue maja Pärnu maanteele nr. 16.
Rahadega mehed on ka sakslased. Nii on ühe uue maja omanikeks selles Tallinna euroopalikumas linnaosas Hoffmann ja Wulf. Küsides vastavatelt asjatundjatelt nende arvamist üürihindade kohta, vastati meile, et Tallinnas on keskmiseks üürihinnaks keskküttega majades üks kroon ühelt ruutmeetrilt. Kummalise tõsiasjana aga selgus kohapealsete kontrollimiste põhjal, et kiviehitustes ilma keskkütteta tuleb üürihinnaks ka umbes üks kroon ruutmeetrilt. Puumajades, olgu vanades või uutes ehitustes, pole üürihind sugugi madalam – see kõigub 80 sendi ja ühe krooni vahel ruutmeetrilt.
„Kes on rikkamad majaperemehed Tallinnas?“ oli meie järgmine küsimus.
„Sellele küsimusele on niisama raske vastata kui küsimusele – palju maksavad uued majad. Majaperemees ei armasta praalida oma varandusega. Pigemini varjavad majaperemehed oma varanduse suurust. Tuntud on ju lause, mis liigub rahva seas: „Ah see, see on ju vaene majaperemees.“ Ent koostades Tallinna rikkamate majaomanike nimekirja, peavad selles kindlasti figureerima järgmised nimed: Urla, vennad Adamsid, J. Mürk, venelane Jegorov, Ruusid, Karl Tamberg, J. Landmann, advokaat Haarman, Kooba, Kalmo, kellel Harju uulitsas terve blokk maju, edasi sakslane Scheel, eestlane J. Tedre, endise Demini maja omanik Tusti, kelle kätte see kinnisvara läinud 30 miljoniga. Peale selle rida ühinguid ja seltse, kelle valduses kinnisvarasid.
J. Tedre, kes on suuremate majade omanikuks Tallinnas, mis asub S. Tartu mnt. 17, saab vist ka suurimat üüri oma majast, see summa ulatub aastas 32.000 kroonini.
Need eespool loetletud majad maksavad kõik kaugelt üle 10 miljoni sendi.“
„Tähendab, meil on rikkaid mehi küllalt?“
„Näib, et rahval rahapuudust ei ole.“
Muidugi huvitab ka lehelugejaid küsimus, kust need kapitalid tulevad. Nii mõnigi majaperemees oli mõningad aastad tagasi „vaene“ mees.
„Siin on raske vastust anda.
Kuid kindel on, et nii mõnigi kogunud endale varanduse majade spekulatsiooniga, ehitab üles ja müüb kallimalt edasi.“
„Miks inimesed ise siis ei ehita?“
„Mõni nagu kardab ehitama hakata. Mõtleb, teab-kuidas asi välja kukub. Ostes aga maja on tal silma ees ja ta teab, mille eest ta raha välja annab.“
„Siis annab ta mõne miljoni asjata välja?“
„Kahtlematult, äri ei tunne sõbramehe poolest odavamalt äraandmist. Olgugi, et iga ärimees väidab, et annab alla oma hinda ära, raha hädasti vaja, tahab ära sõita jne., saame resoluutse vastuse.
Mõnedele majaomanikele on otse kullaauguks väikesed puumajad agulites. Sageli on neis kuni 32 korterit, iga üürilise käest saadakse 20-25 krooni kuus. Nõnda see rikkus kogub, lisatakse seletusele täienduseks.
Inimesed, kel tegemist on sageli majaomanikega, räägivad, et 75% meie majaperemehi ei kuulu intelligentsi hulka. Parimaks täienduseks on nende saamatud käekirjad. Tuleb mõni kiri, otse harimatu inimese käekirjaga kirjutatud, kuid nimest selgub, et mees on niivõrd rikas, et võib 100 intelligendi rahakotid vabalt üles kaaluda. Nii on see elu!
Lõpuks huvitab meid küsimus: kui suured on nüüd krundi hinnad.
Need hinnad kõiguvad 42-45 krooni meetrilt. On muidugi ka odavamaid ja märksa kallimaid, olenevalt krundi asukohast.
Seejuures olgu võrdluseks, et meie kuulmist mööda linn müüb krunte 18 krooni ruutmeeter.
Kui ehitustendents püsib samal kõrgusel, siis võime mõne aja pärast näha jälle rida uusi ja uhkeid hooneid.
Lõpuks olgu märgitud, et Tallinnas on üldse 9229 maja 47.524 korteriga, kuid need andmed muutuvad järjest. Seejuures on suurimaks majaperemeheks Tallinna linn.
Lohutuseks neile, kel endil puuduvad majad, olgu teadmine,et kaudselt oleme kõik majaperemehed, on ju Tallinna suverääniks Tallinna kodanikkond.
Fotod artikli juures:
Suurhoonete rida Pärnu maanteel, mille ehitust linnavalitsus soodustas kinnisvaramaksu ärajätmisega nelja aasta jooksul.
* * *
 |
| Pärnu mnt 20, Roman Tavasti maja, valmis 1938, arhitekt Karl Burman. Roman Tavasti väärtmetallasjade ja märkide tehase uus müügiosakond avati hoones 10. oktoobril 1938. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 20, Roman Tavasti maja, valmis 1938, arhitekt Karl Burman. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 28 (algselt Väike-Roosikrantsi 12), Johannes Trumpi maja, valmis 1937, arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
1937. aasta oktoobris kolis Pärnu
mnt 28 koolitarvete müügi- ja kirjastusühisuse Töökool raamatu- ja
kirjutusmaterjalide kauplus ja koolitarvete ladu.
Õpetajate Leht 29.10.1937 lk 3
„Töökool“ uutes ajakohastes ruumides
Tingituna tegevuse laiendamisest ja pidevast tõusust kannatas K.K.Ü. „Töökool“ juba mõnda aega ruumide kitsikust, mis end eriti tunda andis sügishooajal. Seetõttu tuli paratamatult asuda uute ajakohasemate ruumide otsimisele. Viimased leiti seniste ruumide lähedal Pärnu mnt. 28, uuestiehitatud majadeblokis. Ümberkolimine teostati möödunud nädalal. Uued ruumid on kõigiti avarad ja soliidsed. Koos „Töökooliga“ kolis uutesse ruumidesse ka Õpetajate Ühispank.
Õpetajate Leht 29.10.1937 lk 3
„Töökool“ uutes ajakohastes ruumides
Tingituna tegevuse laiendamisest ja pidevast tõusust kannatas K.K.Ü. „Töökool“ juba mõnda aega ruumide kitsikust, mis end eriti tunda andis sügishooajal. Seetõttu tuli paratamatult asuda uute ajakohasemate ruumide otsimisele. Viimased leiti seniste ruumide lähedal Pärnu mnt. 28, uuestiehitatud majadeblokis. Ümberkolimine teostati möödunud nädalal. Uued ruumid on kõigiti avarad ja soliidsed. Koos „Töökooliga“ kolis uutesse ruumidesse ka Õpetajate Ühispank.
1937. aasta novembris avati Pärnu mnt 28 muusikariistade äri Akord, Ant & Weyrich (hilisem Akord, Ant & Pohla).
Rahva Sõna 19.11.1937 lk 8
Muusikariistade uus moodne äri.
Neil päevil rikastus Tallinn ühe spetsiaal muusikariistade-äri võrra. Nimelt avasid Pärnu mnt. 28 härrad Ant ja Weyrich „Akord’i“ nimelise firma, kus leidub kõiki liike puhk- ja keelpille. Puhkpillid on pärit Produktiv-Genossenschaft Graslitz. Samuti on saadaval fanfaare ja väga moodsaid akordeoone. Viimased on valmistatud firma Royal Standard poolt. – Kõiki pille alati rikkalikus valikus saadaval.
Uudisleht 23.11.1937 lk 3
Uus muusikariistade äri
Ärimehed Ant ja Weyrich on asutanud uue muusikariistade äri „F-ma Akord“. Äri asukoht on Pärnu m. 28 uues majas. Praegu on äris müügil mitmesuguseid paremates vabrikutes valmistatud muusikariistu. Viimastest on suure tähelpanu osaliseks saanud kuulsad „Royal-Standard“ lõõtspillid. Peale selle on muusikakooride jaoks selles äris saadaval paremaid muusikariistu. Uutest ärimeestest on Weyrich kauemat aega töötanud „Esto-Muusikas“, kus ta omandas suure vilumuse muusikariistade tundmise alal. Mõlematel ärimeestel on laialdane tutvus ka välismaa äriilmas. See asjaolu võimaldab nendel osta kaupu soodsate hindadega ja müüa neid edasi odavamalt ka tarvitajatele.
Muusikariistade äri Akord tegutses alates 23. novembrist 1939 uues asukohas Vana-Posti 3, Pärnu mnt 28 avas 4. detsembril 1939 uksed õmblusmasinate, elektritarvete, armatuuride, jalgrataste, raadioaparaatide ja fototarvete äri KM Ev. Siilmann ja Ko.
Rahva Sõna 19.11.1937 lk 8
Muusikariistade uus moodne äri.
Neil päevil rikastus Tallinn ühe spetsiaal muusikariistade-äri võrra. Nimelt avasid Pärnu mnt. 28 härrad Ant ja Weyrich „Akord’i“ nimelise firma, kus leidub kõiki liike puhk- ja keelpille. Puhkpillid on pärit Produktiv-Genossenschaft Graslitz. Samuti on saadaval fanfaare ja väga moodsaid akordeoone. Viimased on valmistatud firma Royal Standard poolt. – Kõiki pille alati rikkalikus valikus saadaval.
Uudisleht 23.11.1937 lk 3
Uus muusikariistade äri
Ärimehed Ant ja Weyrich on asutanud uue muusikariistade äri „F-ma Akord“. Äri asukoht on Pärnu m. 28 uues majas. Praegu on äris müügil mitmesuguseid paremates vabrikutes valmistatud muusikariistu. Viimastest on suure tähelpanu osaliseks saanud kuulsad „Royal-Standard“ lõõtspillid. Peale selle on muusikakooride jaoks selles äris saadaval paremaid muusikariistu. Uutest ärimeestest on Weyrich kauemat aega töötanud „Esto-Muusikas“, kus ta omandas suure vilumuse muusikariistade tundmise alal. Mõlematel ärimeestel on laialdane tutvus ka välismaa äriilmas. See asjaolu võimaldab nendel osta kaupu soodsate hindadega ja müüa neid edasi odavamalt ka tarvitajatele.
Muusikariistade äri Akord tegutses alates 23. novembrist 1939 uues asukohas Vana-Posti 3, Pärnu mnt 28 avas 4. detsembril 1939 uksed õmblusmasinate, elektritarvete, armatuuride, jalgrataste, raadioaparaatide ja fototarvete äri KM Ev. Siilmann ja Ko.
 |
| Pärnu mnt 38, August ja Miralda Millikovi maja (1939. a. kevadel ostis maja August Kalmo), valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 40, Egon Adamsi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Roosikrantsi 16 (artiklis ekslikult Pärnu mnt 16), August Naarise maja, mille 1937. a. lõpus ostsid Benjamin, Joosep, Jakob, Hirsch ja Isak Braschinsky. Arhitekt Eugen Sacharias. 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja (1939. a. lõpus ostis Ivan Pisarev), valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar