Uudisleht 30.03.1938 lk 7
Pealinn suure ehitusragina eel
Uusi pilvelõhkujaid engros
Pealinn suure ehitusragina eel
Uusi pilvelõhkujaid engros
 |
| dea.nlib.ee |
Ehitustegevus Tallinnas jatkub endise hooga. – Linnavalitsus seni kinnitanud 70 suurema ehituse projektid.
Ehitamine Narva maanteel ei võta vedu. Uusi tööstushooneid
Ehitamine Narva maanteel ei võta vedu. Uusi tööstushooneid
Hoogsat ehitustegevust Tallinnas ei suutnud pidurdada ka nüüd juba lõpukorrale jõudnud talv. Sügisel alustatud suuremate ehituste juures jatkus töö ka talvekuudel. Selle tulemusena on nüüd kevadeks valminud rida uusi suurehitusi. Ka algaval hooajal ehitustegevus tõotab jatkuda endise hoogsusega. Kuna tänavu liiatigi on oodata ehitusmaterjalide hinna alanemist, eelolev ehitushooaeg võib ulatuselt koguni ületada eelmise.
Linna ehitusosakonnas kinnitatud ja kinnitamiseks esitatud ehitusprojektide arv esialgu küll ei räägi ehitustegevuse suurest tõusust, kuna tänavu aasta esimese kolme kuu jooksul on osakonnale esitatud ainult 70 ehitusprojekti. Eelmisel aastal sama aja jooksul projektide arv tõusis aga 140 peale. Kuid ehitusosakonna juhid sellest hoolimata arvavad, et tänavu pole karta ehitustegevuses tagasiminekut. Eelmise aasta alguses ehitusprojektide arv oli selle tõttu suurem, kuna nendest paljud olid väikeste ümberehituste projektid. Nii oli üksnes majade kolmandate kordade ümberehituste projekte eelpool nimetatud üldarvust tervelt 41.
Tsentrumiteks, kuhu eeloleval hooajal koondub ehitustegevus, kujunevad Politseiaed, Tõnismägi, Pärnu maantee, Liivalaia, Tatari, Paluka ja Endla tänavad. Narva maanteel, kus riigi algatusel plaanitakse suurejoonelist väljaehitamist kogu tänava ulatuses, ehitustegevus tänavu ei tõota kujuneda kuigi elavaks. Majaomanikud Narva maanteel nähtavasti on jäänud äraootavale seisukohale. Esialgu on Narva maanteel ette näha üksnes kahe suurema ehituse püstitamine. Nendeks on Rottermanni tehase ja Eesti Tööliste Kinnitusühisuse viiekordsed majad, millede ehitamisega tahetakse alustada eeloleval suvel.
Lisaks Kodumajandusinstituudi ja Prantsuse Lütseumi hoonetele, millede ehitamine praegu käsil, ehitab Tõnismäele viiekordse kivist elumaja restoran „Du Nordi“ endine omanik Naaris. Hariduse tänava poolses küljes Naarise maja on koguni kuuekordne. Liivalaia ja Pärnu maantee nurgale ehitab viiekordse maja Sprenk, Pärnu maanteele nr. 42, Hariduse tän. ja Pärnu maantee nurgale, viiekordse maja Treubeck, mille püstitamine on juba käsil. Suurematest ehitustest on veel märkida Vahtriku neljakordne maja Pärnu maant. 103, Seebi tänava ja Pärnu maantee nurgal.
Kadriorus on esialgu ainsa suurema ehitusena ette näha kolmekordse kivimaja püstitamine Köhleri tän. 26. Maja ehitab samas asuva maja omanik Valdek. Raua tänaval on praegu käsil korteriühingu ühiselamu ja linna uue pritsimaja ehitamine. Teistest korteriühingutest on ühiselamu ehitamine käsil Uuel tänaval ühingul „Uus 22“. Eriti hoogu tõotab ehitustegevus minna alles aprillikuul. Nii on juba nüüdki tunda suuremat elevust ehitusprojektide esitamisel ja ehituslubade nõutamisel. Üksnes teisipäeval kinnitas linnavalitsus kolme suurema elamu ehitusprojektid. Nende järgi ehitab viiekordse elumaja Tatari tän. 29 Haber, kolmekordse kivist elumaja Paluka tänavale Uibokand ja kolmekordse kivist elumaja Roosi tän. 2 – Scheer.
Varem alustatud ja praegu veel lõpule viimata suurematest ehitustest on veel märkida Pärnu maant. nr. 21 A. Külma viiekordne elumaja. Linnal on suurematest ehitustest käsil keskhaigla uue haavajaoskonna ehitamine. Järjekorras alustatakse Pärnu maanteel, J. Poska nimelise lastekodu juures, linna 20. algkooli uue maja ehitamisega. Praegu on siin käsil mullatööd. Pärnu maantee saab veel teise uue koolimaja, nimelt Tallinna Tehnikumile. See püstitatakse Pärnu maantee ja Tatari tänava nurgale. Vanade hoonete lammutamisega ehituskrundil on juba lõpule jõutud.
Uue raekoja ehitamine linnal tuleb kõne alla alles paari aasta pärast. Avalikest ehitustest on veel märkida uue koolimaja ehitamine Laulupeo ja Kollase tän. nurgale. Maja, milles leiavad uue peavarju vene koolid, ehitab siia ühing „Vene lapse kodu“. Avalike ehituste hulka kuulub veel Tallinna Ühishaigekassa uus hoone Tõnismäel, mille haigekassa rajab haigla laiendamiseks praeguse haiglahoone kõrvale. Seoses trammidepoo ülekolimisega Kadriorust tuleb ka linna trammil püstitada uusi ehitusi. Järjekorras ehitab trammiosakond Põhja puiesteele trammi sepikoja.
Suuremaiks ja tähelepandavamaiks kujunevad Tallinnas kaks ehitust, millede püstitamist on kavatsetud juba mitu aastat. Nendeks on politseipalee Paldiski maanteel ja riiklike ettevõtete ühismaja Vabadusväljaku ääres, Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal. Mõlema ehituse krundid puhastati vanadest ehitustest juba eelmisel aastal, kuid ehitustöödega alustamist takistas ehitusmaterjali puudus, kuna riiklikud telliskivitehased eelmisel aastal veel ei olnud tööle asunud. Kevadel tahetakse nüüd nii politseipalee kui ka riiklike tööstuste ühismaja ehitamisega kohe pihta hakata. Riiklike tööstuste ühismaja jaoks on juba koostatud mitu projekti. Milline nendest valitakse, selgub lähemal ajal. Igal juhul uus suurehitus aitab suurendada Vabadusväljaku esinduslikkust. Vabadusväljakut ümbritsevate ehituste ilme parandamiseks on kaalumisel ka Kunstihoone ja kino „Gloria Palace“ ümberehitamine, kas uute majakordade ehitamisega või dekoratiivsete pealeehitustega. Eraviisiliselt on selleks juba eeltööd tehtud, kuid linnavalitsuse ehitusosakonnale seni pole veel esitatud ühtki sellekohast projekti.
Uutest tööstushoonetest on Tallinnas praegu ehitamisel raadiotehas RET’i uus hoone. Ka ARE raadiotehas on esitanud projekti suuremaks juureehituseks oma tööstushoonele Reimani tänaval. Juureehitus tuleb kolmekordne. Talve jooksul on tööstushoonetest lõpule viidud A LE COQ’i uue laohoone ehitamine Patarei tänaval. Tulika tänaval on praegu ehitamisel O. Kersoni kunstsarvevabriku uus tööstushoone, mis sisemiselt kujuneb kõigiti moodseks ja avaraks. Ka Lutheri vabrikus on teostamisel mitmed juureehitused, nende hulgas ka ruumid töölistele riietumiseks ja pesemiseks.
Algaval ehitushoojal kujuneb tööstushoonetest suurimaks Kopli telliskivitehase uue tööstushoone ehitamine Koplisse. Mitmesuguste juure- ja ümberehitustega muudetakse ajakohaseks tööstushooneks endine Vene-Balti laevatehase katelsepahoone, mille pikkus juureehitustega ulatab umbes 100 meetrile. Uue telliskivitehase korsten tuleb 45 m. kõrge. Kavatsuste kohaselt Kopli telliskivitehased annavad aastas 10 miljonit telliskivi, laekivisid, põllutorusid jne. Tööstushoone juure ehitatakse eriruumid töölistele ja kontorile. Samuti ehitatakse erihooned katlamajale, savilaole ja kütteainete kuurile.
Vajalised savilademed leiduvad tehase hoonest hommikupool. Savi kaevatakse välja erilise ekskavaatoriga ja transporteeritakse liikuva keti abil veetavate vagonettidega tehasehoone rõdule. Telliskivitehase kuivatis mahutab ümmarguselt 220 000 – 240 000 harilikku telliskivi, ja telliskivide kuivatamine kestab kolm kuni neli päeva.
Lisaks eelpool märgitud tööstushoonetele tuleb rajamisele veel terve rida väiksemaid tööstushooneid. Eriti on elevust märgata mööblitööstuste, samuti ka mitmesuguste mehaanikatöökodade ehitamise alal.
Linnale esinduslikuma ilme andmisel linnavalitsus tahab kasutada õigust, mille talle annab varemeteks muutunud ehituste kohta käiv seadus. Selle seaduse põhjal on Tartu maanteel, Sakala tänaval ja mujal mitmed vanad ning näotud hooned lammutamisele määratud. Järjekorras tuleb varemeteks muutunud hooneid lammutamisele Kopli tänaval ja Suur- ja Väike-Karjamaa tänavatel.
1937. a. Tallinna linnavalitsuses kinnitati üldarvult 492 ehitusprojekti. Kuigi 1938. a. algus projektide arvu poolest on tagasihoidlikum, siiski loodetakse, et ehitustegevuses tänavu saavutatakse vähemalt eelmise aasta tase.
Linna ehitusosakonnas kinnitatud ja kinnitamiseks esitatud ehitusprojektide arv esialgu küll ei räägi ehitustegevuse suurest tõusust, kuna tänavu aasta esimese kolme kuu jooksul on osakonnale esitatud ainult 70 ehitusprojekti. Eelmisel aastal sama aja jooksul projektide arv tõusis aga 140 peale. Kuid ehitusosakonna juhid sellest hoolimata arvavad, et tänavu pole karta ehitustegevuses tagasiminekut. Eelmise aasta alguses ehitusprojektide arv oli selle tõttu suurem, kuna nendest paljud olid väikeste ümberehituste projektid. Nii oli üksnes majade kolmandate kordade ümberehituste projekte eelpool nimetatud üldarvust tervelt 41.
Tsentrumiteks, kuhu eeloleval hooajal koondub ehitustegevus, kujunevad Politseiaed, Tõnismägi, Pärnu maantee, Liivalaia, Tatari, Paluka ja Endla tänavad. Narva maanteel, kus riigi algatusel plaanitakse suurejoonelist väljaehitamist kogu tänava ulatuses, ehitustegevus tänavu ei tõota kujuneda kuigi elavaks. Majaomanikud Narva maanteel nähtavasti on jäänud äraootavale seisukohale. Esialgu on Narva maanteel ette näha üksnes kahe suurema ehituse püstitamine. Nendeks on Rottermanni tehase ja Eesti Tööliste Kinnitusühisuse viiekordsed majad, millede ehitamisega tahetakse alustada eeloleval suvel.
Lisaks Kodumajandusinstituudi ja Prantsuse Lütseumi hoonetele, millede ehitamine praegu käsil, ehitab Tõnismäele viiekordse kivist elumaja restoran „Du Nordi“ endine omanik Naaris. Hariduse tänava poolses küljes Naarise maja on koguni kuuekordne. Liivalaia ja Pärnu maantee nurgale ehitab viiekordse maja Sprenk, Pärnu maanteele nr. 42, Hariduse tän. ja Pärnu maantee nurgale, viiekordse maja Treubeck, mille püstitamine on juba käsil. Suurematest ehitustest on veel märkida Vahtriku neljakordne maja Pärnu maant. 103, Seebi tänava ja Pärnu maantee nurgal.
Kadriorus on esialgu ainsa suurema ehitusena ette näha kolmekordse kivimaja püstitamine Köhleri tän. 26. Maja ehitab samas asuva maja omanik Valdek. Raua tänaval on praegu käsil korteriühingu ühiselamu ja linna uue pritsimaja ehitamine. Teistest korteriühingutest on ühiselamu ehitamine käsil Uuel tänaval ühingul „Uus 22“. Eriti hoogu tõotab ehitustegevus minna alles aprillikuul. Nii on juba nüüdki tunda suuremat elevust ehitusprojektide esitamisel ja ehituslubade nõutamisel. Üksnes teisipäeval kinnitas linnavalitsus kolme suurema elamu ehitusprojektid. Nende järgi ehitab viiekordse elumaja Tatari tän. 29 Haber, kolmekordse kivist elumaja Paluka tänavale Uibokand ja kolmekordse kivist elumaja Roosi tän. 2 – Scheer.
Varem alustatud ja praegu veel lõpule viimata suurematest ehitustest on veel märkida Pärnu maant. nr. 21 A. Külma viiekordne elumaja. Linnal on suurematest ehitustest käsil keskhaigla uue haavajaoskonna ehitamine. Järjekorras alustatakse Pärnu maanteel, J. Poska nimelise lastekodu juures, linna 20. algkooli uue maja ehitamisega. Praegu on siin käsil mullatööd. Pärnu maantee saab veel teise uue koolimaja, nimelt Tallinna Tehnikumile. See püstitatakse Pärnu maantee ja Tatari tänava nurgale. Vanade hoonete lammutamisega ehituskrundil on juba lõpule jõutud.
Uue raekoja ehitamine linnal tuleb kõne alla alles paari aasta pärast. Avalikest ehitustest on veel märkida uue koolimaja ehitamine Laulupeo ja Kollase tän. nurgale. Maja, milles leiavad uue peavarju vene koolid, ehitab siia ühing „Vene lapse kodu“. Avalike ehituste hulka kuulub veel Tallinna Ühishaigekassa uus hoone Tõnismäel, mille haigekassa rajab haigla laiendamiseks praeguse haiglahoone kõrvale. Seoses trammidepoo ülekolimisega Kadriorust tuleb ka linna trammil püstitada uusi ehitusi. Järjekorras ehitab trammiosakond Põhja puiesteele trammi sepikoja.
Suuremaiks ja tähelepandavamaiks kujunevad Tallinnas kaks ehitust, millede püstitamist on kavatsetud juba mitu aastat. Nendeks on politseipalee Paldiski maanteel ja riiklike ettevõtete ühismaja Vabadusväljaku ääres, Kaarli puiestee ja Roosikrantsi tänava nurgal. Mõlema ehituse krundid puhastati vanadest ehitustest juba eelmisel aastal, kuid ehitustöödega alustamist takistas ehitusmaterjali puudus, kuna riiklikud telliskivitehased eelmisel aastal veel ei olnud tööle asunud. Kevadel tahetakse nüüd nii politseipalee kui ka riiklike tööstuste ühismaja ehitamisega kohe pihta hakata. Riiklike tööstuste ühismaja jaoks on juba koostatud mitu projekti. Milline nendest valitakse, selgub lähemal ajal. Igal juhul uus suurehitus aitab suurendada Vabadusväljaku esinduslikkust. Vabadusväljakut ümbritsevate ehituste ilme parandamiseks on kaalumisel ka Kunstihoone ja kino „Gloria Palace“ ümberehitamine, kas uute majakordade ehitamisega või dekoratiivsete pealeehitustega. Eraviisiliselt on selleks juba eeltööd tehtud, kuid linnavalitsuse ehitusosakonnale seni pole veel esitatud ühtki sellekohast projekti.
Uutest tööstushoonetest on Tallinnas praegu ehitamisel raadiotehas RET’i uus hoone. Ka ARE raadiotehas on esitanud projekti suuremaks juureehituseks oma tööstushoonele Reimani tänaval. Juureehitus tuleb kolmekordne. Talve jooksul on tööstushoonetest lõpule viidud A LE COQ’i uue laohoone ehitamine Patarei tänaval. Tulika tänaval on praegu ehitamisel O. Kersoni kunstsarvevabriku uus tööstushoone, mis sisemiselt kujuneb kõigiti moodseks ja avaraks. Ka Lutheri vabrikus on teostamisel mitmed juureehitused, nende hulgas ka ruumid töölistele riietumiseks ja pesemiseks.
Algaval ehitushoojal kujuneb tööstushoonetest suurimaks Kopli telliskivitehase uue tööstushoone ehitamine Koplisse. Mitmesuguste juure- ja ümberehitustega muudetakse ajakohaseks tööstushooneks endine Vene-Balti laevatehase katelsepahoone, mille pikkus juureehitustega ulatab umbes 100 meetrile. Uue telliskivitehase korsten tuleb 45 m. kõrge. Kavatsuste kohaselt Kopli telliskivitehased annavad aastas 10 miljonit telliskivi, laekivisid, põllutorusid jne. Tööstushoone juure ehitatakse eriruumid töölistele ja kontorile. Samuti ehitatakse erihooned katlamajale, savilaole ja kütteainete kuurile.
Vajalised savilademed leiduvad tehase hoonest hommikupool. Savi kaevatakse välja erilise ekskavaatoriga ja transporteeritakse liikuva keti abil veetavate vagonettidega tehasehoone rõdule. Telliskivitehase kuivatis mahutab ümmarguselt 220 000 – 240 000 harilikku telliskivi, ja telliskivide kuivatamine kestab kolm kuni neli päeva.
Lisaks eelpool märgitud tööstushoonetele tuleb rajamisele veel terve rida väiksemaid tööstushooneid. Eriti on elevust märgata mööblitööstuste, samuti ka mitmesuguste mehaanikatöökodade ehitamise alal.
Linnale esinduslikuma ilme andmisel linnavalitsus tahab kasutada õigust, mille talle annab varemeteks muutunud ehituste kohta käiv seadus. Selle seaduse põhjal on Tartu maanteel, Sakala tänaval ja mujal mitmed vanad ning näotud hooned lammutamisele määratud. Järjekorras tuleb varemeteks muutunud hooneid lammutamisele Kopli tänaval ja Suur- ja Väike-Karjamaa tänavatel.
1937. a. Tallinna linnavalitsuses kinnitati üldarvult 492 ehitusprojekti. Kuigi 1938. a. algus projektide arvu poolest on tagasihoidlikum, siiski loodetakse, et ehitustegevuses tänavu saavutatakse vähemalt eelmise aasta tase.
* * *
 |
| Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Liivalaia 3 (algselt Liivalaia 1a / Pärnu mnt 51a), Selma ja Artur Sprenki maja (1940. a. lõpus ostis korteriühing "Varjula"), arhitekt Roman Koolmar. Foto: 13.06.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 42 / Hariduse 13, Reinhold Treubecki ja Viktor Tretjakevitši maja, valmis 1938, arhitekt Viktor Tretjakevitš. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
Friedrich Vahtriku krundi Pärnu mnt 103 ostis novembris 1937 Rudolf Pindus, kelle 4-kordse elumaja projekt kinnitati linnavalitsuses novembris 1938. Ilmselt jäi see maja ehitamata.
Köleri 26, Johannes Valdeki 3-kordne maja, asub sama aadressiga vanema maja taga hoovis.
 |
| Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Tatari 29, Rudolf Haberi maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 1.08.2013, R. Vaikla |
 |
| Endla 46 (algselt Paluka 6), Pavel Uibokandi maja (detsembris 1938 ostsid Jakob ja Valter Toonekurg), arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 16.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Juhkentali 34 (algselt Roosi 2 / Liivalaia 84), Marie Scheeri maja. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla |
 | |
| Pärnu mnt 21, August Külma maja, valmis 1938, arhitekt Eugen Sacharias. Fordi esindus AS Mobile tegutses Pärnu mnt 21 alates 30. juulist 1938. Kaubanduskontor Arnold Ungerson kolis Pärnu mnt 21 1. septembril 1938. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar