Pealinna Teataja 16.10.1937 lk 3
Kadriorgu ehitatakse modernseim maja Eestis
Ehituse juures on läbi viidud kõik viimaseaja ehitustehnilised uuendused
Kadriorgu ehitatakse modernseim maja Eestis
Ehituse juures on läbi viidud kõik viimaseaja ehitustehnilised uuendused
Kadrioru läheduses, Koidula tän. 3 valmib neljakordne kivihoone, mis on sõna tõelises mõttes meie elamukultuuri pärl või ehituskunsti tippsaavutus. Toome alljärgnevalt mõningaid tähelepanekuid nendest uuendustest, mis selle elamu ehitamisel on püütud läbi viia.
Maja omanikuks on o.-ü. „Tarmo“ kaasomanik Julius Kermann. Nagu omanik ise tähendab, on ta püüdnud hoone ehitamisel rakendada kõiki oma tähelepanekuid Soome, Rootsi ja Saksa elamukultuuri alalt, milleks ta on teinud vastavaid tutvumisreise. Raskusi on tekitanud ainult tõeliselt vilunud ehitustööliste kaadri leidmine. Lõpuks on siiski saadud vajalisel arvul kvalifitseeritud oskustöölisi, kes oma ülesandeid on täitnud täie andumuse ja vilumusega. Nii on hoone ka struktuurilt võimas ja täiuslik.
Praegu on käimas hoone sisemine viimistlus.
Väliselt kaetakse hoone valge kunstgraniidiga.
Maja omanikuks on o.-ü. „Tarmo“ kaasomanik Julius Kermann. Nagu omanik ise tähendab, on ta püüdnud hoone ehitamisel rakendada kõiki oma tähelepanekuid Soome, Rootsi ja Saksa elamukultuuri alalt, milleks ta on teinud vastavaid tutvumisreise. Raskusi on tekitanud ainult tõeliselt vilunud ehitustööliste kaadri leidmine. Lõpuks on siiski saadud vajalisel arvul kvalifitseeritud oskustöölisi, kes oma ülesandeid on täitnud täie andumuse ja vilumusega. Nii on hoone ka struktuurilt võimas ja täiuslik.
Praegu on käimas hoone sisemine viimistlus.
Väliselt kaetakse hoone valge kunstgraniidiga.
Maja alumine kord.
Maja esikülge ilustab võimas, käsitsitehtud ilustustega massiivne tammeuks. Ukse kõrval, kus tavaliselt meil on nimekaardid ja kellanupud, asub omapärane seadeldis, mille kaudu on loodud telefoniühendus ukse juurest korteritega. Siin on iga nimesildi kõrval võrestatud ava, kuhu tuleb rääkida soovit. korteriga ühendusse astumiseks.
Välisuks on alaliselt lukustatud. Kui soovite kellelegi külla minna, siis vastav seadeldis võimaldab korterist nupule vajutades avada teile välisukse.
Maja tagaküljel on kaks autogaraaži ja nende vahel väiksem ruum, kuhu võib paigutada lapsevankrid, jalgrattad ja muid vajalisi esemeid, mida ei tohi viia korterisse.
Keldrikorral on keskkütteruum, kojamehekorter ja transformaatoriruum, kus kõrgepingevool töötatakse ümber madalpingeliseks. Selle ruumi kõrval asub maja nn. tsentraal-ruum, kuhu on paigutatud iga korteri kohta majandus- ja valgustusvoolu mõõtjad, et nende kontrollija ei tülitaks tarbetult elanikke!
Maja esikülge ilustab võimas, käsitsitehtud ilustustega massiivne tammeuks. Ukse kõrval, kus tavaliselt meil on nimekaardid ja kellanupud, asub omapärane seadeldis, mille kaudu on loodud telefoniühendus ukse juurest korteritega. Siin on iga nimesildi kõrval võrestatud ava, kuhu tuleb rääkida soovit. korteriga ühendusse astumiseks.
Välisuks on alaliselt lukustatud. Kui soovite kellelegi külla minna, siis vastav seadeldis võimaldab korterist nupule vajutades avada teile välisukse.
Maja tagaküljel on kaks autogaraaži ja nende vahel väiksem ruum, kuhu võib paigutada lapsevankrid, jalgrattad ja muid vajalisi esemeid, mida ei tohi viia korterisse.
Keldrikorral on keskkütteruum, kojamehekorter ja transformaatoriruum, kus kõrgepingevool töötatakse ümber madalpingeliseks. Selle ruumi kõrval asub maja nn. tsentraal-ruum, kuhu on paigutatud iga korteri kohta majandus- ja valgustusvoolu mõõtjad, et nende kontrollija ei tülitaks tarbetult elanikke!
Kogu maja kohta üks võti.
Välisukse kui ka kõigi ülduste avamiseks on kõigil elanikel üks võti. Sellega saab võrdselt avada kõiki uksi, kuid mitte oma naabrikorteri ust, mida võimaldab uudne „Abloy“ lukuseadeldis. Esiku seinas alumisel korral on paneel-radiaator. Kogu maja torustik, mida on peagu samapalju kui mõnes käitises, on varjatud seinte sisse. Vajaliselt väljaulatuvad osad on kõik kroomitud, mis võimaldab neid osi kergelt puhastada ja saavutada äärmust puhtuses.
Eesruumide põrandad on kaetud kummiga ja arhitekti poolt kaunistatud ornamentide ja muude ilustustega. Alumise korra esikus graniitkuju juures asub graniitalusel purskkaev. Esiku põrandad on kaetud kummikattega.
Välisukse kui ka kõigi ülduste avamiseks on kõigil elanikel üks võti. Sellega saab võrdselt avada kõiki uksi, kuid mitte oma naabrikorteri ust, mida võimaldab uudne „Abloy“ lukuseadeldis. Esiku seinas alumisel korral on paneel-radiaator. Kogu maja torustik, mida on peagu samapalju kui mõnes käitises, on varjatud seinte sisse. Vajaliselt väljaulatuvad osad on kõik kroomitud, mis võimaldab neid osi kergelt puhastada ja saavutada äärmust puhtuses.
Eesruumide põrandad on kaetud kummiga ja arhitekti poolt kaunistatud ornamentide ja muude ilustustega. Alumise korra esikus graniitkuju juures asub graniitalusel purskkaev. Esiku põrandad on kaetud kummikattega.
Korterid.
Esikust viib massiivne tammeuks avarasse korteriesikusse, mille seinad kaetud kropp-õlivärviga. Seintes asuvad erikapid riietele ja pesule ning kohvritele. Esikust viib uks vannituppa, milles asetseb lai, madal plokkvann. Vannitoa seinad on kaetud valgete kahvelkividega. Ülal seinal asetseb keskkütteradiaator, mis kaetud portselanemailiga. Põrand metlahplaatidest. Seebikausid on varjatult asetatud seintesse ja vannist väljumiseks on portselankäepide. Vannitoas on isegi eriseadeldis, mis on tarvitamiseks ainult naistele. Vannitoa kõrval on klosett automaatloputajaga.
Köök on varustatud elektripliidiga, milles eraldi ahjud küpsetamiseks ja praadimiseks. Pliidil on kuus keedukohta. Samas läheduses asetseb nõudepesemise seadeldis, mis kaetud roostevaba terasega. Köögis on alatiselt saadaval soe vesi. Tarvitseb ainult keerata kraani ja automaatselt süttib pööningul asetsev gaasisoojendus ning kraanist tuleb mõne sekundiga soe vesi. Sarnane süsteem on mõeldud selleks, et saavutada kokkuhoidu vee soojendamiseks vajalikus küttes. Pööningul asetsevas gaasimõõtjas põleb väikene tuluke, mille kulu on umbes 5 senti kuus. Kraanist keeramisel süttib tuluke, tekitades suure leegi, mis soendab vee mõne sekundiga.
Köögi seinad on kaetud valge kahvelkiviga ja ülevalt õlivärviga värvitud. Seinal on ka eriseadeldis, mis näitab teenijale, kuhu tuppa teda vajatakse! Köögis on peale hariliku külmkapi veel elektri-külmutuskapp.
Köögist viib üks uks teenijatuppa, kus on torumööbel, mis kuulub korteriga ühes väljaüürimisele. Sellega tahab peremees saavutada puhtust, ning kergendada üürnikele korterite sisustamist.
Eluruumi põrand on endastmõistetavalt parketist. Igas ruumis eraldi ventilatsioon. Raadioantenn on kogu majale ühine ja ühendused viidud igasse korterisse. Samuti võimaldub ka telefoni paigutamine igasse ruumi. Mõnedesse tubadesse on rajatud kaminad, mis valmistatud Vasalemma marmorist. Seda võib iga üürnik kütta oma äranägemise järele toa hubasuse tõstmiseks, kuna üldist soojust annab ikkagi keskküte.
Esikust viib massiivne tammeuks avarasse korteriesikusse, mille seinad kaetud kropp-õlivärviga. Seintes asuvad erikapid riietele ja pesule ning kohvritele. Esikust viib uks vannituppa, milles asetseb lai, madal plokkvann. Vannitoa seinad on kaetud valgete kahvelkividega. Ülal seinal asetseb keskkütteradiaator, mis kaetud portselanemailiga. Põrand metlahplaatidest. Seebikausid on varjatult asetatud seintesse ja vannist väljumiseks on portselankäepide. Vannitoas on isegi eriseadeldis, mis on tarvitamiseks ainult naistele. Vannitoa kõrval on klosett automaatloputajaga.
Köök on varustatud elektripliidiga, milles eraldi ahjud küpsetamiseks ja praadimiseks. Pliidil on kuus keedukohta. Samas läheduses asetseb nõudepesemise seadeldis, mis kaetud roostevaba terasega. Köögis on alatiselt saadaval soe vesi. Tarvitseb ainult keerata kraani ja automaatselt süttib pööningul asetsev gaasisoojendus ning kraanist tuleb mõne sekundiga soe vesi. Sarnane süsteem on mõeldud selleks, et saavutada kokkuhoidu vee soojendamiseks vajalikus küttes. Pööningul asetsevas gaasimõõtjas põleb väikene tuluke, mille kulu on umbes 5 senti kuus. Kraanist keeramisel süttib tuluke, tekitades suure leegi, mis soendab vee mõne sekundiga.
Köögi seinad on kaetud valge kahvelkiviga ja ülevalt õlivärviga värvitud. Seinal on ka eriseadeldis, mis näitab teenijale, kuhu tuppa teda vajatakse! Köögis on peale hariliku külmkapi veel elektri-külmutuskapp.
Köögist viib üks uks teenijatuppa, kus on torumööbel, mis kuulub korteriga ühes väljaüürimisele. Sellega tahab peremees saavutada puhtust, ning kergendada üürnikele korterite sisustamist.
Eluruumi põrand on endastmõistetavalt parketist. Igas ruumis eraldi ventilatsioon. Raadioantenn on kogu majale ühine ja ühendused viidud igasse korterisse. Samuti võimaldub ka telefoni paigutamine igasse ruumi. Mõnedesse tubadesse on rajatud kaminad, mis valmistatud Vasalemma marmorist. Seda võib iga üürnik kütta oma äranägemise järele toa hubasuse tõstmiseks, kuna üldist soojust annab ikkagi keskküte.
Üldesikust viib uks rõdule, kuhu omapärane tõstetav võrestik võimaldab puhastamiseks ja kloppimiseks paigutada pesu ja muid esemeid. Rõdult viib hermeetiliselt suletav avar, glasuuritud ava alumisele korrale. Siia võib heita prahti ja muid jätteid, mis torustiku kaudu langevad alla hermeetilisse plekk-kasti, mida vajaduse korral tühjendatakse.
Pesuköök asetseb pööningul, kus kõik seadeldised on mehhaniseeritud. Pesupesemine toimub elektrijõul töötava masinaga, mis ühtlasi ka kuivatab otse pesemisel pesu. Pesemisruumi kõrval on rullimis- ja triikimisruum. Elektriga töötav rull kuivatab ja rullib pesu.
Pööningul on puukastiga varjatud torustik, millest ühe kaudu juhitakse katuselt tulev vihmavesi hoovile, et rennidega mitte rikkuda maja fassaadi.
Pesupesemisel vajatavat elektrit tarvitab iga üürnik oma lugeja kaudu, milleks iga jaoks on eraldi lülitatav kang, mida varjavat kasti ei saa muidu sulgeda, kui peab kangi lükkama endisesse asendisse, millega lülitub elekter. See on mõeldud selleks, et naaber ei saaks kasutada kaasüürniku mõõtjalt voolu, juhul, kui eelmine pesija unustas elektri välja lülitamata!
Pööningul on puukastiga varjatud torustik, millest ühe kaudu juhitakse katuselt tulev vihmavesi hoovile, et rennidega mitte rikkuda maja fassaadi.
Pesupesemisel vajatavat elektrit tarvitab iga üürnik oma lugeja kaudu, milleks iga jaoks on eraldi lülitatav kang, mida varjavat kasti ei saa muidu sulgeda, kui peab kangi lükkama endisesse asendisse, millega lülitub elekter. See on mõeldud selleks, et naaber ei saaks kasutada kaasüürniku mõõtjalt voolu, juhul, kui eelmine pesija unustas elektri välja lülitamata!
Majas on kaheksa korterit, millest 4 on 3- ja 4 5-toalised. Põranda ruutmeetri hinnaks arvab peremees Kr. 1.30.
 |
| dea.nlib.ee |
Uus Eesti 10.07.1938 lk 3
Uued mugavad kodud – uus elurõõm.
Köögid, kus ei tunta tulitikku ega puuhalgu. :: Telefonijutt välisuksel ootava võõraga. :: Ringkäik Tallinna moodsamas majas.
Uued mugavad kodud – uus elurõõm.
Köögid, kus ei tunta tulitikku ega puuhalgu. :: Telefonijutt välisuksel ootava võõraga. :: Ringkäik Tallinna moodsamas majas.
Järjest kasvava Tallinnaga on tõepoolest umbes samuti nagu isa ja pojaga. Näe, väikemees siinsamas upitab alles teha oma esimesi samme, kuid järgmisel suvel ta juba hullab liivakastis. Kuni kunagine nooruk uute elamisviisidega hakkab elus täitma oma täismehe osa. Ja allapoole looka jäänud vanad alles siis endamisi imestavad: kuidas see kõik on läinud nii imekiiresti, alles see oli, kui ta tatsutas teha oma esimesi samme...
Nii on ka järjest kasvava Tallinnaga. Suuregi arengu samm-sammulised pisiasjad lähedalseisjale kipuvad jääma kahe silma vahele. Alles siis, kui tuleb aastaid eemal olnud inimene, imestame koos temaga: tõepoolest, pealinn omaaegsega võrreldes pole enam ära tunda!
See on asja efektne välispilt. On veel tähtsam – uute ning moodsate suurmajadega on rajatud loetlematu hulk moodsaid ja avaraid kodusid, mis nende elanikele toovad kaasa uusi elamisviise ning uut elamisrõõmu ja ühes sellega kaudselt kasvatavad otsekui uusi inimesi.
Põgusa pilgu heitmine sellisesse moodsasse kodusse ongi alljärgneva ülesanne.
Nii on ka järjest kasvava Tallinnaga. Suuregi arengu samm-sammulised pisiasjad lähedalseisjale kipuvad jääma kahe silma vahele. Alles siis, kui tuleb aastaid eemal olnud inimene, imestame koos temaga: tõepoolest, pealinn omaaegsega võrreldes pole enam ära tunda!
See on asja efektne välispilt. On veel tähtsam – uute ning moodsate suurmajadega on rajatud loetlematu hulk moodsaid ja avaraid kodusid, mis nende elanikele toovad kaasa uusi elamisviise ning uut elamisrõõmu ja ühes sellega kaudselt kasvatavad otsekui uusi inimesi.
Põgusa pilgu heitmine sellisesse moodsasse kodusse ongi alljärgneva ülesanne.
Kadrioru kastanite ja pärnade rohelus leevendab moodsa funktsionaalstiilis neljakordse kivimaja karmi uusasjalikku ilmet. Üdi kõditav trammi ulgumine roopapaari käänakul ja punase mootorlooma – autobuse röögatus merepoolsel teel ei suuda lõpputegevalt häirida Kadrioru paitav-pehmet rahuelu. Tiivuliste pere puulatvades ja pea kohal ei tee sordiini all kostvast linnamürast väljagi; lindude orkester trillerdab siin igal sammul.
Kuid vajutamine moodsa maja välisukse käepidemele ei ava veel ust. Aga kui on vajutatud kellanupule, on umbes nii, et saab teoks jutt Piileami eesli kõneoskusest. Sest lühidalt üteldes – uksepiit hakkab kõnelema!
„Kes seal on! Keda teie soovite!“
Uksepiidas peituvasse mikrofonisse omaltpoolt seletused antud, maja välisuks avaneb hääletult, ilma et ukse taga leiaksime inimhingegi.
Ei, see siiski pole vaimudemaja! Asjas hoopis teadmatule olgu edasi antud külalislahke majaomaniku seletused iserääkiva uksepiida ja automaatselt avaneva-sulguva ukse kohta.
KÕNELEV UKSEPIIT.
Uksepiidas leidub eriline telefonimikrofon, mis on ühendatud iga korteriga. Nüüd tarvitseb vaid vajutada soovitud isiku kellanupule, ja telefoniühendus korteriga on loodud. Ja et lukustatud esiust avada, pole vaja korteriomanikul võtit otsida. Piisab vaid vajutamisest korteris leiduvale nupule ja uks avaneb automaatselt, et sisseastuja järele jälle kinni vajuda. Selline keeruline lukk töötab magneetkontaktide süsteemi alusel.
Kadestamisväärne seadeldis, on põhjust ütelda igaühel, kes päevas kümmekond või enamgi korda peab ust avama kutsumata külalistele – raadioaparaatide, sinepipulbri ja päästearmee kirjanduse müütajaile. Aga kadestajail tuleb ühtlasi võtta teadmiseks, et selline telefoni- ja lukuseadeldis, mis praegu Tallinnas on ainus, maksab ümmarguselt 800 kr. Ja lisaks sellele kunstipäraste ilustustega massiivne tammepuust uks maksab summa, millest julgesti jatkub aguli „säärvandiga“ korterile kogu sisustuse soetamiseks!
Kontsanaelad, mis mõnel mehel tänavasillutisel munakividest võivad välja raiuda terve tulevärgi, ei anna ennas maja koridoris tundagi. Samm sureb hääletuna nagu pehmel vaibal. Pilk alul ei tabagi, et põrand koridoris on kaetud tagasihoidliku ja meeldiva mustriga erilise kummikihiga. Tavaline tüütav ja kärarikas koridorielu on moodsas majas sellega olematuks tehtud.
Trepi käänakul aknaniish, poleeritud soome graniidist alusega ja kunstmarmorist seintega. Keskel väike mullapeenar ja kuhelik lopsakalt õitsvaid lilli. Hiljem lillepeenar asendatakse miniatuurse purskkaevuga. Ja kui oleme tõusnud järgmisele majakorrale, silma kõditab teisetooniline sinakas ümbrus ning valgus. Selles moodsas majas, mida peetakse ehituskunsti ja sisustuse poolest parimaks Tallinnas, iga majakorra trepikoja põrand ja seinad on isevärvilised. Et ei oleks majakordadega eksimist hajameelsetel elanikel. Vist ei annaks siin enam anekdootideks põhjust ka hajameelsed professorid!
ELEKTRIFITSEERITUD KÖÖK.
Igal majakorral on vaid kaks korterit, viietoalised ja kolmetoalised, vastavalt põrandapinnaga 150 ja 100 ruutmeetrit. Eesruumis sisseehitatud kapid üliriietele ja eriline seinakapp reisikohvritele. Kabinetis Vasalemma marmorist ja nn. fuugitud telliskividest ehitatud kaminas ootavad kasehalud süütamist. Kuid kogu korteri kohta see on ainus kolle, millest saab tunda tulivingu. Sest köögis toimetab kõike elekter. Edasi valguserikas võõrastetuba – ümberringi rohkem klaasi kui kiviseinasid.
Ja köök – siia teeksid meeleldi huvimatkasid paljudki Tallinna perenaised, et lahkuda kadedustundega. Siia tahaks tuua ka tolle metuusalemtaadi rannaäärsest külast, keda sai näha puhkusematkal. Istus vanataat, riided hallid, habe hall, juuksed hallid ja pilguski vanaduse halli tooni, heinamaa ääres ja küpsetas söehunnikus kartuleid. Ja kui autorikke tõttu tuli juttu elektrist, vanataat jutujärjest juhituna küsis:
„Kas nad linnades tõepoolest keedavad ja praevad elektriga? Ei tahaks nagu uskuda... kas elekter ei tee supile juure kõrbenud maiku?“
Moodsa köögi seinad on kaetud kahhelkividega. Rohke arv seintesse ehitatud kappisid toiduriistade ja muu jaoks, eri kapp tolmuimeja, puhastuslappide ja muu vähem puhaste asjade hoiuks. Veel üks kapp, millesse ventilatsioon pidevalt vuristab värsket külma õhku. Elektripliit, millel kuus keedukohta ja kaks praeahju, maksvat 800 kr. ümber. Pliidi serval rida nuppusid ja igasuguseid lülitajaid – siin perenaine nuppude keeramisega juhib keeduasjandust nagu allveelaeva mehaanik. Ja sõnakuulelik elekter ei sunni teda järjest küürutama keedupottide kohale; kui on tahtmist, võib vahepeal turulegi minna, ilma et potid üle keeksid. Pliidi kõrval mahukas elektrikülmutuskapp, millega on varustatud kõik korterid.
On endastmõistetav, et selline köök on varustatud ka alalise jooksva sooja ja külma veega. Kui katsuda kraani all roostevabast terasest pesulauda, see nõtkub käe all nagu kummi. Isesugune vetruv teras, et alati taldrikul või tassil ei tarvitseks kildudeks puruneda, kui nõu lipsab perenaise käest.
Jätmete panipaigaks hermeetiliselt suletav nikeldatud metallist nõu, kahekordse põhjaga. Esimese aukliku põhja kaudu vedelikud nõrguvad nõu põhja. Köögi kõrval tavalise korra järgi liiaks väike teenijatuba – ainuke ebamugav nurk selles moodsas kodus. Vannitoas seinad kahhelkividest, keskkütte radiaatorid kaetud portselanemailiga, et rooste ei pääseks metalli rikkuma. Peegli kõrval kaks erilampi kasutamiseks habemeajamisel.
Eluruumides põrand tammeparketist. Väike pisiasi, mis silma hakkab lähemal vaatlemisel – kõikjal on elektrikontakte. Kamina ääres, iga laua juures, igas seinas. Nendel ei puudu oma hea mõte. Tahad raadiot kuulata mõnes teises toas, viid aparaadi sinna – kontakt on kohe käepärast. Samuti telefoniga ja valgustusega: ka telefoniaparaat on ümberasetatav igasse ruumi. Ühine Telefunkeni raadioantenn läbistab mitte üksnes kõiki kortereid, vaid ka kõiki tubasid.
Trepikojast pääseb igale korterile eraldi määratud lahtisele tagarõdule. Siin võib niisama värsket õhku ahmida või kloppida vaipasid ja patju. Viimaseks otstarbeks on rõdu võrel erilised alusedki. Rõdul maja seinas hermeetiliselt suletav kummitihendusega metallist klappluuk. Siia tühjendatakse köögis leiduvad jätmete nõud: erilist shahti mööda valguvad jätmed keldrikorral asetsevasse nõusse.
Pööningul pesukuivatamise ruumid, igale korterile ruumikas panipaik liigse majakolu ja muude asjade jaoks. Üldises pesuköögis on kurikas ja pesulaud tundmata. Ka pesu pesemine on jäetud elektri hooleks. Elektriga töötav tsentrifuug kuivatab pesu, mis siis järjekorras triikimiseks rändab elektrirulli alla.
ÜKS VÕTI AVAB KÕIK UKSED.
Laskume liftiga alla, siis edasi keldrisse. Siin on majahoidja korter – kaks tuba, köök ja vann. Teisal kaks keskküttega autogaraazhi, maja elanikele ühiseks tarvitamiseks eriruum, kuhu hoiule võib panna suuski, tõukekelkusid, tsikleid ja jalgrattaid. Viimaseid muidugi juhul, kui sellise luksusmaja elanik üldse veel jalgratast kasutab. Veel leidub keldrikorral iga korteri jaoks iseseisev panipaik mitmesuguse majakraami mahutamiseks. Liftimasina vundamendi ümber korgimass, et masina müra ei häiriks maja rahu. Teises väikeses keldrikambris üks elektrimõõtja teise kõrval: siia on nad koondatud kõigist korteritest. Elektrijaama ametnikul pole vaja iga ukse taga helistada, ja moodne korter on vabanenud seinal rippuvast mitte just moodsa välimusega voolumõõtjast.
Üks asi ei jää kahe silma vahele: võtmerõngas on majaomanikul vaid üksainus võti. Sellega ta avab oma korteriukse, välisukse, kirjakasti, autogaraazhi ja kõik majaelanikele ühistarvitamiseks määratud ruumid. Tõepoolest on nii, et selles majas tuleb toime üheainsa võtmega. Aga ühest see võti siiski jagu ei saa – ei ava samas majas võõra korteri ust. Kuuldub – niisugused erilised lukud, mis ühe võtmega avatavad, maksavad 20 kr. tükk.
JA KUUÜÜR 300-400 KR...
Kes ei tahaks elada sellises majas? Kuid siin tahtmisest üksi on veel vähe. Majaomanik J. Kermann ei taha sellest palju rääkida, kui suur või väike just täpselt on selliste korterite üür ta majas. Aga kujutluse moodsa ja kõigi mugavustega varustatud majade üürihindadest võime saada majaomanike koja andmeil, mis räägivad sellest, et Tallinnas uutes majades üürihinnaks põranda ruutmeetri kohta tuleb vähemalt üks kroon, ülimoodsates ja kõiki mugavusi pakkuvates majades aga 1 kr. 50 s. või üle sellegi. Ja Tallinna suurmajades leidub kortereid, mille põrandapind on ka üle 200 ruutmeetri. Nii siis – iga kuu korteri üüriks 300-400 krooni...
J. Kermanni maja, kuhu tegime külaskäigu, pole ainus selline Tallinnas. Siin ainult on koondatud kõik need kodusisustuse ja ehitustehnika mugavused, milliseid ühel või teisel määral leidub ka teistes varem ehitatud suurmajades. Nendena võime nimetada Majaomanike Panga maja, ins. Adamsi maja Pärnu mnt., M. Veldemani – Raua tän., B. Linde – Jakobsoni tn., Urla maja ja kinnitusselts EKA maja, Tui – Liivalaia, Kaupmehe ja Kentmanni-Kaupmehe tän. nurgal, korteriühing „Asula“ majad Kunderi tn., Kilkmees – Raua tn., korteriühing "Tare“ majad Politseiaial, Ströhm – Hariduse tn., Trump – Pärnu mnt., Bork – V. Karja t., Täks – Läte tn., arstide ühismaja Pärnu mnt. ja Väike Karja nurgal, ja paljud teised.
Esimesena võttis mõne aasta eest elektripliidid oma majas tarvitusele ärimees B. Linde. Nüüd on uute suurmajade ehitamisel saanud nagu endastmõistetavaks, et nendes enam pole ruumi puuküttega pliitidele. Elekter ei võimalda üksnes suuremat puhtust ja kergemat koristamist, vaid uute voolutariifide alusel elektripliit lisaks suurematele mugavustele ja perenaise töövaeva vähendamisele ei nõua ka suuremaid kulusid puuküttest. Ainult majateenijal on vahest põhjust kurtmiseks: elektripliit muudab perenaise kohustused niivõrd kergemaks, et kaob vajadus teenija palkamiseks.
Kuid vajutamine moodsa maja välisukse käepidemele ei ava veel ust. Aga kui on vajutatud kellanupule, on umbes nii, et saab teoks jutt Piileami eesli kõneoskusest. Sest lühidalt üteldes – uksepiit hakkab kõnelema!
„Kes seal on! Keda teie soovite!“
Uksepiidas peituvasse mikrofonisse omaltpoolt seletused antud, maja välisuks avaneb hääletult, ilma et ukse taga leiaksime inimhingegi.
Ei, see siiski pole vaimudemaja! Asjas hoopis teadmatule olgu edasi antud külalislahke majaomaniku seletused iserääkiva uksepiida ja automaatselt avaneva-sulguva ukse kohta.
KÕNELEV UKSEPIIT.
Uksepiidas leidub eriline telefonimikrofon, mis on ühendatud iga korteriga. Nüüd tarvitseb vaid vajutada soovitud isiku kellanupule, ja telefoniühendus korteriga on loodud. Ja et lukustatud esiust avada, pole vaja korteriomanikul võtit otsida. Piisab vaid vajutamisest korteris leiduvale nupule ja uks avaneb automaatselt, et sisseastuja järele jälle kinni vajuda. Selline keeruline lukk töötab magneetkontaktide süsteemi alusel.
Kadestamisväärne seadeldis, on põhjust ütelda igaühel, kes päevas kümmekond või enamgi korda peab ust avama kutsumata külalistele – raadioaparaatide, sinepipulbri ja päästearmee kirjanduse müütajaile. Aga kadestajail tuleb ühtlasi võtta teadmiseks, et selline telefoni- ja lukuseadeldis, mis praegu Tallinnas on ainus, maksab ümmarguselt 800 kr. Ja lisaks sellele kunstipäraste ilustustega massiivne tammepuust uks maksab summa, millest julgesti jatkub aguli „säärvandiga“ korterile kogu sisustuse soetamiseks!
Kontsanaelad, mis mõnel mehel tänavasillutisel munakividest võivad välja raiuda terve tulevärgi, ei anna ennas maja koridoris tundagi. Samm sureb hääletuna nagu pehmel vaibal. Pilk alul ei tabagi, et põrand koridoris on kaetud tagasihoidliku ja meeldiva mustriga erilise kummikihiga. Tavaline tüütav ja kärarikas koridorielu on moodsas majas sellega olematuks tehtud.
Trepi käänakul aknaniish, poleeritud soome graniidist alusega ja kunstmarmorist seintega. Keskel väike mullapeenar ja kuhelik lopsakalt õitsvaid lilli. Hiljem lillepeenar asendatakse miniatuurse purskkaevuga. Ja kui oleme tõusnud järgmisele majakorrale, silma kõditab teisetooniline sinakas ümbrus ning valgus. Selles moodsas majas, mida peetakse ehituskunsti ja sisustuse poolest parimaks Tallinnas, iga majakorra trepikoja põrand ja seinad on isevärvilised. Et ei oleks majakordadega eksimist hajameelsetel elanikel. Vist ei annaks siin enam anekdootideks põhjust ka hajameelsed professorid!
ELEKTRIFITSEERITUD KÖÖK.
Igal majakorral on vaid kaks korterit, viietoalised ja kolmetoalised, vastavalt põrandapinnaga 150 ja 100 ruutmeetrit. Eesruumis sisseehitatud kapid üliriietele ja eriline seinakapp reisikohvritele. Kabinetis Vasalemma marmorist ja nn. fuugitud telliskividest ehitatud kaminas ootavad kasehalud süütamist. Kuid kogu korteri kohta see on ainus kolle, millest saab tunda tulivingu. Sest köögis toimetab kõike elekter. Edasi valguserikas võõrastetuba – ümberringi rohkem klaasi kui kiviseinasid.
Ja köök – siia teeksid meeleldi huvimatkasid paljudki Tallinna perenaised, et lahkuda kadedustundega. Siia tahaks tuua ka tolle metuusalemtaadi rannaäärsest külast, keda sai näha puhkusematkal. Istus vanataat, riided hallid, habe hall, juuksed hallid ja pilguski vanaduse halli tooni, heinamaa ääres ja küpsetas söehunnikus kartuleid. Ja kui autorikke tõttu tuli juttu elektrist, vanataat jutujärjest juhituna küsis:
„Kas nad linnades tõepoolest keedavad ja praevad elektriga? Ei tahaks nagu uskuda... kas elekter ei tee supile juure kõrbenud maiku?“
Moodsa köögi seinad on kaetud kahhelkividega. Rohke arv seintesse ehitatud kappisid toiduriistade ja muu jaoks, eri kapp tolmuimeja, puhastuslappide ja muu vähem puhaste asjade hoiuks. Veel üks kapp, millesse ventilatsioon pidevalt vuristab värsket külma õhku. Elektripliit, millel kuus keedukohta ja kaks praeahju, maksvat 800 kr. ümber. Pliidi serval rida nuppusid ja igasuguseid lülitajaid – siin perenaine nuppude keeramisega juhib keeduasjandust nagu allveelaeva mehaanik. Ja sõnakuulelik elekter ei sunni teda järjest küürutama keedupottide kohale; kui on tahtmist, võib vahepeal turulegi minna, ilma et potid üle keeksid. Pliidi kõrval mahukas elektrikülmutuskapp, millega on varustatud kõik korterid.
On endastmõistetav, et selline köök on varustatud ka alalise jooksva sooja ja külma veega. Kui katsuda kraani all roostevabast terasest pesulauda, see nõtkub käe all nagu kummi. Isesugune vetruv teras, et alati taldrikul või tassil ei tarvitseks kildudeks puruneda, kui nõu lipsab perenaise käest.
Jätmete panipaigaks hermeetiliselt suletav nikeldatud metallist nõu, kahekordse põhjaga. Esimese aukliku põhja kaudu vedelikud nõrguvad nõu põhja. Köögi kõrval tavalise korra järgi liiaks väike teenijatuba – ainuke ebamugav nurk selles moodsas kodus. Vannitoas seinad kahhelkividest, keskkütte radiaatorid kaetud portselanemailiga, et rooste ei pääseks metalli rikkuma. Peegli kõrval kaks erilampi kasutamiseks habemeajamisel.
Eluruumides põrand tammeparketist. Väike pisiasi, mis silma hakkab lähemal vaatlemisel – kõikjal on elektrikontakte. Kamina ääres, iga laua juures, igas seinas. Nendel ei puudu oma hea mõte. Tahad raadiot kuulata mõnes teises toas, viid aparaadi sinna – kontakt on kohe käepärast. Samuti telefoniga ja valgustusega: ka telefoniaparaat on ümberasetatav igasse ruumi. Ühine Telefunkeni raadioantenn läbistab mitte üksnes kõiki kortereid, vaid ka kõiki tubasid.
Trepikojast pääseb igale korterile eraldi määratud lahtisele tagarõdule. Siin võib niisama värsket õhku ahmida või kloppida vaipasid ja patju. Viimaseks otstarbeks on rõdu võrel erilised alusedki. Rõdul maja seinas hermeetiliselt suletav kummitihendusega metallist klappluuk. Siia tühjendatakse köögis leiduvad jätmete nõud: erilist shahti mööda valguvad jätmed keldrikorral asetsevasse nõusse.
Pööningul pesukuivatamise ruumid, igale korterile ruumikas panipaik liigse majakolu ja muude asjade jaoks. Üldises pesuköögis on kurikas ja pesulaud tundmata. Ka pesu pesemine on jäetud elektri hooleks. Elektriga töötav tsentrifuug kuivatab pesu, mis siis järjekorras triikimiseks rändab elektrirulli alla.
ÜKS VÕTI AVAB KÕIK UKSED.
Laskume liftiga alla, siis edasi keldrisse. Siin on majahoidja korter – kaks tuba, köök ja vann. Teisal kaks keskküttega autogaraazhi, maja elanikele ühiseks tarvitamiseks eriruum, kuhu hoiule võib panna suuski, tõukekelkusid, tsikleid ja jalgrattaid. Viimaseid muidugi juhul, kui sellise luksusmaja elanik üldse veel jalgratast kasutab. Veel leidub keldrikorral iga korteri jaoks iseseisev panipaik mitmesuguse majakraami mahutamiseks. Liftimasina vundamendi ümber korgimass, et masina müra ei häiriks maja rahu. Teises väikeses keldrikambris üks elektrimõõtja teise kõrval: siia on nad koondatud kõigist korteritest. Elektrijaama ametnikul pole vaja iga ukse taga helistada, ja moodne korter on vabanenud seinal rippuvast mitte just moodsa välimusega voolumõõtjast.
Üks asi ei jää kahe silma vahele: võtmerõngas on majaomanikul vaid üksainus võti. Sellega ta avab oma korteriukse, välisukse, kirjakasti, autogaraazhi ja kõik majaelanikele ühistarvitamiseks määratud ruumid. Tõepoolest on nii, et selles majas tuleb toime üheainsa võtmega. Aga ühest see võti siiski jagu ei saa – ei ava samas majas võõra korteri ust. Kuuldub – niisugused erilised lukud, mis ühe võtmega avatavad, maksavad 20 kr. tükk.
JA KUUÜÜR 300-400 KR...
Kes ei tahaks elada sellises majas? Kuid siin tahtmisest üksi on veel vähe. Majaomanik J. Kermann ei taha sellest palju rääkida, kui suur või väike just täpselt on selliste korterite üür ta majas. Aga kujutluse moodsa ja kõigi mugavustega varustatud majade üürihindadest võime saada majaomanike koja andmeil, mis räägivad sellest, et Tallinnas uutes majades üürihinnaks põranda ruutmeetri kohta tuleb vähemalt üks kroon, ülimoodsates ja kõiki mugavusi pakkuvates majades aga 1 kr. 50 s. või üle sellegi. Ja Tallinna suurmajades leidub kortereid, mille põrandapind on ka üle 200 ruutmeetri. Nii siis – iga kuu korteri üüriks 300-400 krooni...
J. Kermanni maja, kuhu tegime külaskäigu, pole ainus selline Tallinnas. Siin ainult on koondatud kõik need kodusisustuse ja ehitustehnika mugavused, milliseid ühel või teisel määral leidub ka teistes varem ehitatud suurmajades. Nendena võime nimetada Majaomanike Panga maja, ins. Adamsi maja Pärnu mnt., M. Veldemani – Raua tän., B. Linde – Jakobsoni tn., Urla maja ja kinnitusselts EKA maja, Tui – Liivalaia, Kaupmehe ja Kentmanni-Kaupmehe tän. nurgal, korteriühing „Asula“ majad Kunderi tn., Kilkmees – Raua tn., korteriühing "Tare“ majad Politseiaial, Ströhm – Hariduse tn., Trump – Pärnu mnt., Bork – V. Karja t., Täks – Läte tn., arstide ühismaja Pärnu mnt. ja Väike Karja nurgal, ja paljud teised.
Esimesena võttis mõne aasta eest elektripliidid oma majas tarvitusele ärimees B. Linde. Nüüd on uute suurmajade ehitamisel saanud nagu endastmõistetavaks, et nendes enam pole ruumi puuküttega pliitidele. Elekter ei võimalda üksnes suuremat puhtust ja kergemat koristamist, vaid uute voolutariifide alusel elektripliit lisaks suurematele mugavustele ja perenaise töövaeva vähendamisele ei nõua ka suuremaid kulusid puuküttest. Ainult majateenijal on vahest põhjust kurtmiseks: elektripliit muudab perenaise kohustused niivõrd kergemaks, et kaob vajadus teenija palkamiseks.
Fotod artikli juures:
PILDIREPORTAAZHI MOODSAST MAJAST.
Toidu valmistamine sõnakuulelikul elektripliidil on perenaisele meelepärane toiming. Paremal kõrval hermeetiliselt suletav luuk, mille kaudu toidujätmed rändavad keldrikorrale prügikasti.
All: Moodsas majas on kindlustatud kodurahu; uksetelefoni kaudu päritakse võõralt, mis ta soovib. Kõrval: ärimees J. Kermanni maja Kadriorus, mida peetakse moodsaimaks Tallinnas.
ÜKS MAJA JA 17 OMANIKKU.
Korteriühing „Asula“ moodne maja Kunderi tänaval pakub elanikele kõiki mugavusi.
PILDIREPORTAAZHI MOODSAST MAJAST.
Toidu valmistamine sõnakuulelikul elektripliidil on perenaisele meelepärane toiming. Paremal kõrval hermeetiliselt suletav luuk, mille kaudu toidujätmed rändavad keldrikorrale prügikasti.
All: Moodsas majas on kindlustatud kodurahu; uksetelefoni kaudu päritakse võõralt, mis ta soovib. Kõrval: ärimees J. Kermanni maja Kadriorus, mida peetakse moodsaimaks Tallinnas.
ÜKS MAJA JA 17 OMANIKKU.
Korteriühing „Asula“ moodne maja Kunderi tänaval pakub elanikele kõiki mugavusi.
* * *
 |
| L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| L. Koidula 3, Susanna ja Julius Kermanni maja, valmis 1937-38, arhitekt Karl Tarvas (Treumann), juurdeehitus 1961. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar