Oma Kodu 10/1937, detsember, lk 245-247
Eeskujulikest väikekorteritest
Eeskujulikest väikekorteritest
Senistes väikekorterites, mis asetsevad aastakümneid tagasi ehitatud majades, puuduvad sageli algelisemad mugavused, nagu vesi, elekter, omaette klosett, rääkimata küllaldasest valgusest ja vajalisest õhuruumist.
Käesoleva aasta suvel valmis Tallinnas Kentmanni ja Liivalaia tänavate nurgal kuuekordne maja, mille omanik pani erilist rõhku just väikekorteritele, milliseid nõuab tänapäeva madalapalgalisem kodanik. Projekteerijale arhitekt Sachariasele oli tehtud ülesandeks väikekorterite jaoks välja kujundada hoone 6-es majakord. Ülesande kohaselt projekteeriti suurele ühisele koridorile terve rida otstarbeka kõrvalruumide jaotusega ühetoalisi väikekortereid. Nagu juuresoleval plaanil nr. l näha, pole need kuigi suured, põrandapinnaga vaevu 20-25 m2, kuid sisaldavad peale eluruumi väikese esiku, köögi, kloseti, duširuumi ja seinakapi riiete tarvis. Korteri ventileerimiseks on paigutatud seintesse klapp-õhuavasid peale eluruumi ka kõrvalruumidesse. Korteriomanikel on kasutada ka 6-dal korral üldvann. Mõningad korterid evivad duširuumide asemel vannitoa. Köökide, vannitubade ja duširuumide varustamine kuuma veega sünnib keldrikorral asuva kuumaveekatla kaudu. Majas on keskküte.
Ülalmainitud väikekorteris on üksikul inimesel võimalik end täiesti mugavalt sisse seada, kusjuures vajaline mööbel mahub igal juhul eluruumi.
Huvitav on märkida ka asjaolu, et kõneall olev maja on suurimaks elektrifitseeritud majaks Tallinnas, kuna sisaldab üldsummas 45 AEG tehaste mitmesuguses erisuuruses elektripliiti. Pilt nr. 2 kujutab pliiti, milline on kasutatav kõneall olevas majas. Nagu tarvitajailt kuuldub, on nende käsitsemine äärmiselt lihtne ja majanduslikult odav, rääkimata ideaalsest puhtusest võrreldes tavaliste küttekolletega; ka võimaldavad elektripliidid ruumi kokkuhoidu igas vähemas köögis.
Mainimata ei saa jätta ka pisemaid mugavusi, nagu seinte sisse monteeritud telefoni- ja raadioantennijuhtmeid kõigis korterites ja üldtraffot elektrikellade jaoks.
Lifti, mille tõstevõime on 320 kg, varustatud AEG elektrimootoriga, on valmistanud a.-s. Franz Krulli tehased; kabiin arhitekti kavandi kohaselt, kaetuna seestpoolt Abessiinia maarjakase vineeriga, omab luksusliku ja moodsa joone.
Kokkuvõttena peab mainima, et meie ehitustegevust tuleks suunata eeskätt väikekorterite väljaehitamisele, andes seega pealinna rohkele madalamapalgalisele ametkonnale võimaluse soetada endale mugavat ja otstarbekohast kodu.
Fotod artikli juures:
Arhit. E. Sachariase projekti järgi valmistatud moodne elamu Tallinnas, Kentmanni-Liivalaia ja Kaupmehe tänavate nurga.
A/s. „Franz Krull’i“ valmistatud tõstetool.
AEG moodne neljaraualine elektripliit, millel hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi valmistamine maksab 5-6 kr. kuus.
Arh. ins. E. Sacharias. Väikekorteri jaotus.
Arh. Aarmann, T.Ü. Tarbija moodne kauplus Liivalaia 38. Riiulite ääred, koloniaalkauba sahtlid, kohvihoiu kapp ja lettide esipind on kaetud poleeritud maarjakasega.
Arhit. E. Sachariase projekti järgi valmistatud moodne elamu Tallinnas, Kentmanni-Liivalaia ja Kaupmehe tänavate nurga.
A/s. „Franz Krull’i“ valmistatud tõstetool.
AEG moodne neljaraualine elektripliit, millel hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi valmistamine maksab 5-6 kr. kuus.
Arh. ins. E. Sacharias. Väikekorteri jaotus.
Arh. Aarmann, T.Ü. Tarbija moodne kauplus Liivalaia 38. Riiulite ääred, koloniaalkauba sahtlid, kohvihoiu kapp ja lettide esipind on kaetud poleeritud maarjakasega.
Rahvusraamatukogu |
Rahvusraamatukogu |
Rahvusraamatukogu |
* * *
Päevaleht 29.05.1937 lk 9
Kentmanni, Liivalaia ja Kaupmehe tän. nurgal, uues majas, valmivad peatselt äriruumid ja elukorterid. Küsida telef. 430-11, hommikul kuni kl. 11.
Päevaleht 26.06.1937 lk 7
1. juulist s.a. valmivad korterid kõigi nüüdisaegse mugavustega (1- kuni 6-toal.). Kentmani, Liivalaia ja Kaupmehe tänavate nurgal. Samas ka kaupluseruumid saadaval. Küsida kuni kella 11 hommikul tel. 430-11.
Juuli algusest 1937 asus Kaupmehe 28-41 sama aasta kevadel asutatud Itaalia Kultuuri Instituudi kantselei (instituudi pidulik avaaktus toimus Estonia kontserdisaalis aga alles 26. novembril 1937).
Majja kolinud mitmesuguste äride hulgas olid näiteks järgmised firmad.
Oktoobris 1937 avas tarvitajateühisus Tarbija Kentmanni ja Liivalaia tn nurgal oma kahekümnenda kaupluse.
Hiljemalt detsembrist 1937 asus ühes Kentmanni tn poolses äriruumis Leo Urmi vorstitööstuse (Liivalaia 70) liha ja vorstide detailmüügikauplus.
Veebruaris 1938 sai Anna Mägi linnavalitsuselt loa avada Kaupmehe 28 kohvik, juunis 1938 asus Kaupmehe 28 Martin Viksi pagari- ja kondiitriäri (Lembitu 29) osakond ja kohvik.
18. veebruaril 1938 avas H. Tui Kaupmehe ja Liivalaia nurgal lille- ja puuviljaäri Liilia.
Aprillist 1938 asus Kentmanni 21 matusetarvete äri.
Suvel 1938 avas Leontine Järvelaid Liivalaia 37 majapidamistarvete äri Tulu.
Augustis 1938 avas V. Ots Kentmanni 21 oma kirjutusmaterjalikaupluse (Harju 44) osakonna.
Alfred Friedberg avas 3. septembril 1938 Kentmanni 21 juuksuriäri.
Hiljemalt detsembrist 1938 asus Kaupmehe 28 Tallinna Aurupesumaja OÜ (Oksa 8) vastuvõtupunkt.
dea.nlib.ee |
„Tarbija“ avas kahekümnenda kaupluse
Tarvitajateühisus „Tarbija“ avas Tallinnas oma kahekümnenda kaupluse Kentmanni ja Liivalaia t. nurgal. Sel puhul korraldati ajalehtede esindajaile tutvumine ühingu üksikute müügikohtadega nii kesklinnas kui ka agulis. Kõik kauplused on eeskujulikult sisustatud ja puhtad. Võiks ütelda, et „Tarbija“ koloniaalkaupluste võrk on üks eeskujulikumaid ja on võitnud lühikese ajaga endale ostjaskonnas suure poolehoiu. Väga tugevalt on tunda kaupluste sisemuses kui ka teenimises Soome mõju, kus pearõhk on pandud kaupade otstarbekohasele kättesaadavusele ja sisemisele kaupluse ilule.
Tarvitajateühisus „Tarbija“ esiisaks on 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-pood“. 29. apr. 1919. a. organiseeriti see ümber „Eestimaa Raudteelaste Tarvitajateühisuseks“, kus liikmeks võisid olla ainult raudteelased.
1937. a. alul, kui asuti tegevuse laiendamisele ja suuremate hulkade ühingu ümber koondamisele, otsustati muuta ühingu nimetus ja võtta uueks nimeks tarvitajateühisus „Tarbija“.
Praegu kuulub „Tarbija“ liikmete perre üle 3500 kodaniku kõikidest rahvakihtidest, neist Tallinnast 1200 liiget.
„Tarbija“ kauplused asetsevad: Tallinnas 20 koloniaalkauplust, väljaspool Tallinna: Nõmmel, Tapal, Narvas, Aegviidus, Jänedal, Lehtses, Sondas, Kohtlas, Kohtla-Nõmmel, Tudus ja Kaareperes.
Kaupluste juures töötavad kaupluste nõukogud ja naisringid. Keskjuhatus on kolmeliikmeline. Uudisena maksab „Tarbija“ oma surma läbi lahkunud liikmete omastele matusetoetusi. Nii on 1936. a. võrdlemisi suur summa toetuste maksmiseks ära kulutatud. Informatsiooniks oma liikmetele ja alalistele ostjatele saadab ühing tasuta ühistegevuse ajalehte koos „Tarbija“ erileheküljega.
Erilist rõhku on viimastel aastatel pandud kaupluste moderniseerimisele. On tehtud terve rida uusi sisseseadeid ja avatud moodsaid koloniaalärisid, eriti Tallinna südalinna lähedusse. Oma leivatööstuse avas „Tarbija“ käesoleval aastal Tallinnas, mis on juba lühikese ajaga võitnud oma saaduste sooja poolehoiu ostjaskonnas, nii et tööstus töötab täie koormatusega.
Ühingu peakontor asub Tallinnas, Jaama tän. 12.
Fotol: Tallinna koloniaalkaupluste sisemine nägusus, puhtus ja eeskujulik kaupade jaotus on kõikjal löömas läbi. Eriti paneb sellele rõhku „Tarbija“, kelle Tartu mnt. kaupluse sisemust näeme pildil.
Uudisleht 16.10.1937 lk 3
„Tarbijal“ 20 moodset kauplust Tallinnas
Pealinn üha rikastub ajakohaste koloniaalkauplustega.
Neljapäeval tutvustas tarvitajateühisus „Tarbija“ ajakirjanikele oma kauplusi üle linna. Praegused moodsed „Tarbija“ kauplused on arenenud välja 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-poest“.
Tänapäeval on „Tarbijal“ 20 koloniaalkauplust Tallinnas ja üle kümne kaupluse maal, tähtsamates linnades ja alevites. Ühisusel on üle 3500 liikme, neist Tallinnas 1200. Uudisena olgu märgitud, et „Tarbija“ maksab oma liikmetele matusetoetusi, milleks möödunud aastal kulus võrdlemisi suur summa.
Erilist rõhku on „Tarbija“ kauplustes pandud puhtusele ja ajakohasele sisustusele ning kaupade otstarbekale esitamisele. Sisustuse juures on tarvitatud nikkelpaneele ja välismail samasugustes kauplustes tarvitatavaid värvitoone.
Kõik selline puhtus ja moodsus on toonud kaasa ka „negatiivseid“ külgi. Nimelt ei tunne meie rahvas end veel koduselt sarnases läikivas poes. Eriti võib seda ütelda vanema rahva suhtes. Ei saa neis poodides oma käega leiba ega vorsti valida ja samuti ei kõlba need kauplused ka ümbruskonna uudiste sõelumiseks.
„Tarbija“ tarvitajaskonda kuulub just noorem ja intelligentsem seltskond. Aga kaugel muidugi pole needki ajad, kus vanemadki inimesed jätavad võõrustamise ja hakkavad lugu pidama puhtusest ja kauba kvaliteedist.
Oma Kodu 10/1937 |
Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 101 |
* * *
Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt
Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja
Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt
Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja
Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
Kentmanni 21 / Liivalaia 27 (algselt
Liivalaia 37) / Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja
Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar