Pealinna Teataja 7.07.1937 lk 3
Praktiline elamutüüp kesklinna
Mida peab sisaldama kesklinna maja
Iga majaomanikku, kes kavatseb südalinna ehk tsentrumi maja ehitada, tohiks see teema eriti huvitada, sest peab ju teadma, mida seesugune maja peaks sisaldama – missuguseid ja kui suuri ruume ning kortereid, milliste mõnusustega, missuguse väljaehitusega jne. Ühtlasi pole tähtsuseta ka maja välimus.
Küsimust tuleks vaadelda kahelt seisukohalt, sest meie linna tähtsamais keskusis leidub kahte tüüpi tänavaid: ärilise ilmega tänavad ja ärilise ilmeta, nii-öelda elumajade tänavad.
1. Ärilise ilmega tänavais osutub kõige praktilisemaks majaks see, mis sisaldab võimalikult suure arvu äriruume ja kauplusi, kuna nende eest siin saadakse suuremat üüri. Ülemistel majakordadel võivad asuda kontorid, milliste eest tavaliselt head üüri makstakse, muidugi tingimusel, et ruumid oleksid kõigiti mugavad ja tehniliselt laitmata ehitusega.
2. Niinimetatud „elumajade tänavais“, elamisrajoonides, kus pole ärilist liiklemist, kuid mis siiski päris tsentrumis asuvad, ent mõnesugustel kaalutlustel tõenäoliselt kunagi ärilise ilmega tänavaiks muutuda ei või, on soovitavam ehitada maju ilma äriruumideta, sest et sellise rajooni tänavais ei ole äriruumid madalate üüride tõttu tasuvad. Korterite eest vaiksetes tsentrumitänavais, isegi kui nad asuvad esimesel korral, makstakse meeleldi suuremat üüri.
Üldiselt kõneldes kesklinna praktilisemast majatüübist, peab mainima, et see vastaku nüüdisaja tehnika saavutustele. Majal olgu soodne ruumide asetus ning jaotus, põrandad, laed ja seinad soojad ning kõlakindlad, keskküte, soojaveevarustus, vannituba igas korteris, muidugi ka teenijatuba, sisseehitatud kapid j.m.s. – palju mugavusi, mille loetlemiseks siinkohal kuluks palju ruumi.
Maja väljaehitus ja viimistlus olgu parimad. Ei kõnelda siin mingist luksusest: nüüdsel suure korteripakkumise ja üldise ärilise võistluse ajajärgul ei saa ju ometi metlahi plaate, sissemüüritud vanne, parketti ja soojaveeseadet arvata eriliseks toreduseks – need kuuluvad iga kultuurinõuetele vastavalt ehitatud, linna tsentrumis asuva maja juure.
Võiks vahest tähendada, et mainitud ehitused ja seadeldised teevad maja kallimaks, – kuid võetagu arvesse, et selle-eest ka maja tulutoovus tunduvalt suureneb, kuna üürnik tihtipeale nõustub maksma väga head üürihinda, kui aga selle eest saaks maksimaalset komforti.
Iga hoone ehitatakse, tehes arvestusi paljudeks aastateks ette, ja sellepärast tuleks ehitus alati teostada võimalikult tehnika kõigi viimaste tippsaavutuste ja nõuete kohaselt, selleks et hoone aastakümnetegi möödumisel oleks ikka veel võistlusvõimeline.
Mis puutub korterite suurusse, siis võib selle kohta nii palju ütelda, et kõige nõuetavamad on praegusajal 4-, 3- ja 2-toalised korterid, kusjuures 2-toalised korterid olgu varustatud samade mugavustega kui 3- ja 4-toalised, omades sageli ka teenijatoa.
Kruntide kalliduse tõttu tuleb otstarbekaks tunnistada 4-, paremini veel 5-kordsete ja kõrgemategi majade ehitamine kesklinnas. Ka 4-kordses majas esineb juba lift vältimata tarvilikuna, kuna vanemas eas isikuile juba kolmandalegi korrale trepist käimine teeb raskusi.
Kahjuks kitsendab aga meie uus ehitusseadus ehitusvõimalusi hoone kõrguse suhtes.
Kõigi nende nõuete silmaspidamine sünniks kooskõlas üldiselt arhitektuuris maksvate esteetiliste nõuetega, mille eriline käsitlemine, kahjuks, ei mahu teema raamidesse. Igatahes ei vaja vist ka selle külje suur tähtsus siinkohal erilist allakriipsutamist.
Kokkuvõttes osutub kõige praktilisemaks kesklinna majatüübiks maja, mis vastab kõikidele nüüdisaja ehitustehnika ja -esteetika nõuetele, See on juhtmõte, kuna üksikasjad olenevad iga üksiku ehituse eritingimustest.
Praktiline elamutüüp kesklinna
Mida peab sisaldama kesklinna maja
Iga majaomanikku, kes kavatseb südalinna ehk tsentrumi maja ehitada, tohiks see teema eriti huvitada, sest peab ju teadma, mida seesugune maja peaks sisaldama – missuguseid ja kui suuri ruume ning kortereid, milliste mõnusustega, missuguse väljaehitusega jne. Ühtlasi pole tähtsuseta ka maja välimus.
Küsimust tuleks vaadelda kahelt seisukohalt, sest meie linna tähtsamais keskusis leidub kahte tüüpi tänavaid: ärilise ilmega tänavad ja ärilise ilmeta, nii-öelda elumajade tänavad.
1. Ärilise ilmega tänavais osutub kõige praktilisemaks majaks see, mis sisaldab võimalikult suure arvu äriruume ja kauplusi, kuna nende eest siin saadakse suuremat üüri. Ülemistel majakordadel võivad asuda kontorid, milliste eest tavaliselt head üüri makstakse, muidugi tingimusel, et ruumid oleksid kõigiti mugavad ja tehniliselt laitmata ehitusega.
2. Niinimetatud „elumajade tänavais“, elamisrajoonides, kus pole ärilist liiklemist, kuid mis siiski päris tsentrumis asuvad, ent mõnesugustel kaalutlustel tõenäoliselt kunagi ärilise ilmega tänavaiks muutuda ei või, on soovitavam ehitada maju ilma äriruumideta, sest et sellise rajooni tänavais ei ole äriruumid madalate üüride tõttu tasuvad. Korterite eest vaiksetes tsentrumitänavais, isegi kui nad asuvad esimesel korral, makstakse meeleldi suuremat üüri.
Üldiselt kõneldes kesklinna praktilisemast majatüübist, peab mainima, et see vastaku nüüdisaja tehnika saavutustele. Majal olgu soodne ruumide asetus ning jaotus, põrandad, laed ja seinad soojad ning kõlakindlad, keskküte, soojaveevarustus, vannituba igas korteris, muidugi ka teenijatuba, sisseehitatud kapid j.m.s. – palju mugavusi, mille loetlemiseks siinkohal kuluks palju ruumi.
Maja väljaehitus ja viimistlus olgu parimad. Ei kõnelda siin mingist luksusest: nüüdsel suure korteripakkumise ja üldise ärilise võistluse ajajärgul ei saa ju ometi metlahi plaate, sissemüüritud vanne, parketti ja soojaveeseadet arvata eriliseks toreduseks – need kuuluvad iga kultuurinõuetele vastavalt ehitatud, linna tsentrumis asuva maja juure.
Võiks vahest tähendada, et mainitud ehitused ja seadeldised teevad maja kallimaks, – kuid võetagu arvesse, et selle-eest ka maja tulutoovus tunduvalt suureneb, kuna üürnik tihtipeale nõustub maksma väga head üürihinda, kui aga selle eest saaks maksimaalset komforti.
Iga hoone ehitatakse, tehes arvestusi paljudeks aastateks ette, ja sellepärast tuleks ehitus alati teostada võimalikult tehnika kõigi viimaste tippsaavutuste ja nõuete kohaselt, selleks et hoone aastakümnetegi möödumisel oleks ikka veel võistlusvõimeline.
Mis puutub korterite suurusse, siis võib selle kohta nii palju ütelda, et kõige nõuetavamad on praegusajal 4-, 3- ja 2-toalised korterid, kusjuures 2-toalised korterid olgu varustatud samade mugavustega kui 3- ja 4-toalised, omades sageli ka teenijatoa.
Kruntide kalliduse tõttu tuleb otstarbekaks tunnistada 4-, paremini veel 5-kordsete ja kõrgemategi majade ehitamine kesklinnas. Ka 4-kordses majas esineb juba lift vältimata tarvilikuna, kuna vanemas eas isikuile juba kolmandalegi korrale trepist käimine teeb raskusi.
Kahjuks kitsendab aga meie uus ehitusseadus ehitusvõimalusi hoone kõrguse suhtes.
Kõigi nende nõuete silmaspidamine sünniks kooskõlas üldiselt arhitektuuris maksvate esteetiliste nõuetega, mille eriline käsitlemine, kahjuks, ei mahu teema raamidesse. Igatahes ei vaja vist ka selle külje suur tähtsus siinkohal erilist allakriipsutamist.
Kokkuvõttes osutub kõige praktilisemaks kesklinna majatüübiks maja, mis vastab kõikidele nüüdisaja ehitustehnika ja -esteetika nõuetele, See on juhtmõte, kuna üksikasjad olenevad iga üksiku ehituse eritingimustest.
* * *
Uudisleht 27.03.1940 lk 2
Milline ta lõpuks on?
Pealinna eeskujulik korter
Keskmise väärtusega kortereid on Tallinnas kuni 500. – Elamiskultuuri tõstmise alal seisab ees hulk tööd
Tallinna väikekorterite üürinormide määrusega on määratud kindlaks ka keskmise väärtusega korteri omadused. Vastavate eeskirjade kohaselt keskmise väärtusega korteriks loetakse seesugune korter, mis asetseb korralikus majas, on soojapidavate seintega, omab esiku, eraldatud köögi, vesivarustuse, ahju soojaseinaküttega, valgendatud laed, küllaldase valgustuspinna, eraldatud ruumid, vajalised kõrvalruumid j.m. Seega keskmise korteri definitsioon leidis majaomanike ringidest rohkesti vastuvaidlusi, ning väideti, et seesuguseid kortereid olevat meil Tallinnas õige vähe, kuigi vastavad nõuded iseenesest ei sisalda midagi erakorralist.
Üüriseaduse plussidest-miinustest lähtudes pakuks huvi selgitada, milline oleks Tallinna korter, mis on varustatud meie oludes kõigi võimalike mugavustega.
Seinakapid.
Kõneldes arhitektidega, selgub, et kõige enam kannatavad meie moodsad korterid tarviliste kõrvalruumide puuduse all. Eeskujulikus korteris peab kindlasti olema esikus paar suuremat seina sisse ehitatud kappi kuhu oleks võimalik mahutada neid riideid, mida käesoleval aastaajal parajasti ei kanta, kui ka neid, mis on kasutamisel. Eriti mugavas korteris on esikuga seoses veel omaette garderoob. Edasi kuuluvad hädavajalike kõrvalruumide hulka tingimata kaks panipaika toiduainete hoiukohtadeks, üks neist peaks olema soe, teine külm panipaik. Mõningates ajakohastes korterites on ehitatud köögi käigu peale eraldi panipaik kohvrite j.m. selle sarnase panipaikadeks.
Teenija voodi seina sees
Moodsa korteri juure kuulub teenijatuba, mis on varustatud samasuguste kõrvalruumide ja panipaikadega nagu korter isegi. Teenijatubades on voodi sageli ehitatud seina sisse, samuti voodi alune ruum kasutatud jalanõude ja muude sellesarnase panipaikadeks.
Köögis on kindlasti olemas elektri- või gaasipliit. Kumb neist otstarbekohasem ja ökonoomsem selle üle vaidlevad asjatundjadki, küll aga on Tallinnas kortereid, kus olemas on mõlemad. Muidugi on sarnases korteris olemas ka soe ja külm jooksev vesi. Kraanialune kõikide mõeldavate mugavustega korteris on varustatud eriseadega söögiriistade pesemiseks, loputamiseks ja nõrgutamiseks, millise seade eest ka üürimääruses on ette nähtud kaks plusspunkti. Edasi peaks köögis olema triikimise laud. Mõningates korterites on pesemise ja triikimise jaoks hoopis eriruum, nii raiskavalt aga meil siiski ruumiga ringi käidud ei ole.
Peensused õhupuhastaja juures
Moodsates eluruumides peale avaruse, parkettpõrandate, võibolla ka mõningate eriotstarbeliste seinte sisse ehitatud kappide, on raske mingisuguseid erilisi mugavusi ette kujutada. Seinad muidugi on krohvitud või kaetud õlivärviga. Papiga kaetud seinad ei kuulu mugavasse korterisse.
Ventilatsioon on ala, millele meil tavaliselt eriti palju tähelepanu ei pühendata, ometi kuulub see aga eeskujulike korterite esmajärguliste nõuete hulka. Kõiki mõeldavaid nõudeid rahuldav ventilatsioon on varustatud esiteks filtriga, mis puhastab õhu tolmust, edasi käib õhk läbi kanalitest, mis selle soojendavad. Teine rida seesuguseid kanaleid peaks olema õhu äravoolu jaoks. Samuti on nõutav, et sarnased õhufiltrid peaksid olema iga ruumi tarvis omaette.
Külmad kõrvalruumid keldris
Valgustuse suhtes on mugavas korteris nõutav, et valgustuspunkte oleks küllaldaselt. Eluruumide aknad olgu päikese poole, kuna magamistoa aknad asetsegu vastu hommikut.
Meie oludes kuulub mugava korteri juure tingimata omaette vannituba. Kõrge elamiskultuuriga maades ei ole see aga ammugi enam ideaaliks. Soomes näiteks püütakse juba aastaid sellepoole, et iga elamu keldrikorral asuks – omaette saun.
Vähemtähtsatest mugavusseadetest olgu veel nimetatud vajalised külmad kõrvalruumid keldrites, eriseaded pühkmete ja jätete eemaldamiseks korteritest, verandad, palkonid, pesuköögis pesupesemise masin, elektriga töötav pesurull j.m.
Siiski ainult 500
Need on mugavusenõuded, millistega varustatud on vaid üksikud Tallinna korterid. Endastmõistetavalt ei käi säärased korterid ka mingisuguse üürinormi alla. Statistilistel andmetel korterid, mis vastaksid täiel määral üürimääruses loetletud keskmise väärtusega korterile, on Tallinnas tõesti ainult 500. See ei tarvitse aga tähendada seda, et keskmise väärtusega korteri nõuded tingimata oleksid liialdatud, küll aga on see tõenduseks, et meie elukorterite kultuuritase seisab veel küllalt madalal. Oma elamiskultuuri tõstmisel seisab meil ees tükk tõhusat ja pidevat tööd.
Milline ta lõpuks on?
Pealinna eeskujulik korter
Keskmise väärtusega kortereid on Tallinnas kuni 500. – Elamiskultuuri tõstmise alal seisab ees hulk tööd
Tallinna väikekorterite üürinormide määrusega on määratud kindlaks ka keskmise väärtusega korteri omadused. Vastavate eeskirjade kohaselt keskmise väärtusega korteriks loetakse seesugune korter, mis asetseb korralikus majas, on soojapidavate seintega, omab esiku, eraldatud köögi, vesivarustuse, ahju soojaseinaküttega, valgendatud laed, küllaldase valgustuspinna, eraldatud ruumid, vajalised kõrvalruumid j.m. Seega keskmise korteri definitsioon leidis majaomanike ringidest rohkesti vastuvaidlusi, ning väideti, et seesuguseid kortereid olevat meil Tallinnas õige vähe, kuigi vastavad nõuded iseenesest ei sisalda midagi erakorralist.
Üüriseaduse plussidest-miinustest lähtudes pakuks huvi selgitada, milline oleks Tallinna korter, mis on varustatud meie oludes kõigi võimalike mugavustega.
Seinakapid.
Kõneldes arhitektidega, selgub, et kõige enam kannatavad meie moodsad korterid tarviliste kõrvalruumide puuduse all. Eeskujulikus korteris peab kindlasti olema esikus paar suuremat seina sisse ehitatud kappi kuhu oleks võimalik mahutada neid riideid, mida käesoleval aastaajal parajasti ei kanta, kui ka neid, mis on kasutamisel. Eriti mugavas korteris on esikuga seoses veel omaette garderoob. Edasi kuuluvad hädavajalike kõrvalruumide hulka tingimata kaks panipaika toiduainete hoiukohtadeks, üks neist peaks olema soe, teine külm panipaik. Mõningates ajakohastes korterites on ehitatud köögi käigu peale eraldi panipaik kohvrite j.m. selle sarnase panipaikadeks.
Teenija voodi seina sees
Moodsa korteri juure kuulub teenijatuba, mis on varustatud samasuguste kõrvalruumide ja panipaikadega nagu korter isegi. Teenijatubades on voodi sageli ehitatud seina sisse, samuti voodi alune ruum kasutatud jalanõude ja muude sellesarnase panipaikadeks.
Köögis on kindlasti olemas elektri- või gaasipliit. Kumb neist otstarbekohasem ja ökonoomsem selle üle vaidlevad asjatundjadki, küll aga on Tallinnas kortereid, kus olemas on mõlemad. Muidugi on sarnases korteris olemas ka soe ja külm jooksev vesi. Kraanialune kõikide mõeldavate mugavustega korteris on varustatud eriseadega söögiriistade pesemiseks, loputamiseks ja nõrgutamiseks, millise seade eest ka üürimääruses on ette nähtud kaks plusspunkti. Edasi peaks köögis olema triikimise laud. Mõningates korterites on pesemise ja triikimise jaoks hoopis eriruum, nii raiskavalt aga meil siiski ruumiga ringi käidud ei ole.
Peensused õhupuhastaja juures
Moodsates eluruumides peale avaruse, parkettpõrandate, võibolla ka mõningate eriotstarbeliste seinte sisse ehitatud kappide, on raske mingisuguseid erilisi mugavusi ette kujutada. Seinad muidugi on krohvitud või kaetud õlivärviga. Papiga kaetud seinad ei kuulu mugavasse korterisse.
Ventilatsioon on ala, millele meil tavaliselt eriti palju tähelepanu ei pühendata, ometi kuulub see aga eeskujulike korterite esmajärguliste nõuete hulka. Kõiki mõeldavaid nõudeid rahuldav ventilatsioon on varustatud esiteks filtriga, mis puhastab õhu tolmust, edasi käib õhk läbi kanalitest, mis selle soojendavad. Teine rida seesuguseid kanaleid peaks olema õhu äravoolu jaoks. Samuti on nõutav, et sarnased õhufiltrid peaksid olema iga ruumi tarvis omaette.
Külmad kõrvalruumid keldris
Valgustuse suhtes on mugavas korteris nõutav, et valgustuspunkte oleks küllaldaselt. Eluruumide aknad olgu päikese poole, kuna magamistoa aknad asetsegu vastu hommikut.
Meie oludes kuulub mugava korteri juure tingimata omaette vannituba. Kõrge elamiskultuuriga maades ei ole see aga ammugi enam ideaaliks. Soomes näiteks püütakse juba aastaid sellepoole, et iga elamu keldrikorral asuks – omaette saun.
Vähemtähtsatest mugavusseadetest olgu veel nimetatud vajalised külmad kõrvalruumid keldrites, eriseaded pühkmete ja jätete eemaldamiseks korteritest, verandad, palkonid, pesuköögis pesupesemise masin, elektriga töötav pesurull j.m.
Siiski ainult 500
Need on mugavusenõuded, millistega varustatud on vaid üksikud Tallinna korterid. Endastmõistetavalt ei käi säärased korterid ka mingisuguse üürinormi alla. Statistilistel andmetel korterid, mis vastaksid täiel määral üürimääruses loetletud keskmise väärtusega korterile, on Tallinnas tõesti ainult 500. See ei tarvitse aga tähendada seda, et keskmise väärtusega korteri nõuded tingimata oleksid liialdatud, küll aga on see tõenduseks, et meie elukorterite kultuuritase seisab veel küllalt madalal. Oma elamiskultuuri tõstmisel seisab meil ees tükk tõhusat ja pidevat tööd.
