neljapäev, 18. aprill 2013

1934 - Eesti Pank



dea.nlib.ee
Vaba Maa 03.11.1934 lk 5
Eesti Panga uus hoone valmimas.
Suuremaid ja toredamaid pangamaju Balti riikides. Operatsioonisaali pikkus 33 mtr., laius 20 mtr. – Suur maa-alune varakamber ja gaasikaitse varjund.
Pank kolib uude osasse üle juba detsembris.
Eesti Panga uue hoone ehitustöödega Vabaduspuiestee, Kaupmehe tänava ja V. Pärnu maantee nurgal on nüüd juba nii kaugele jõutud, et hoone uue osa ümbert on tellingud suuremalt jaolt juba maha võetud ja praegu käib hoone sisemuse viimistlemine.
Uus hoone, mis jääb otsekohesesse ühendusse Eesti Panga praeguse majaga, tuleb suuremaid, toredamaid ja otstarbekohasemalt sisseseatud pangamaju mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis Balti riikides. Panga suur operatsioonisaal, mis ulatab läbi kahe korra, on 20 meetrit lai, 33 meetrit pikk ja 7 meetrit kõrge. See on esimene nii suur saal Eestis, millel puuduvad saali keskel asuvad kandesambad; raske raudbetoon-lagi tugineb ainult seintele. Valgustust annavad kolme seina ehitatud kõrged põrandast laeni ulatuvad aknad.
Peale operatsioonisaali on teiseks suureks nägemusväärsuseks uues pangahoones keldrikorrale ehitatud varakambrite ruum. See on ehitatud tõelise kindlusena ja varustatud rauast, terasest ning betoonist valatud põrandate, seinte ja lagedega. Varakambri peasissekäiku sulgeb välismaalt tellitud eriline terasuks. Varakamber ise jaguneb viieks suureks võlvialuseks ruumiks, millised on igaüks omakord suletud terasustega. Seal hakatakse hoidma Eesti Panga väärtusi kui ka klientide poolt hoiule toodud varasid.
Eesti Panga uus hoone tahetakse võtta kasutamisele juba detsembris. 1. jaanuariks 1935. a. tuuakse sinna üle ka Eesti Panga osakond, mis paigutatakse Eesti Panga praeguse hoone osasse. Praegune panga operatsioonisaal suurendatakse seni selle otsas olnud direktorite kabinettidega ning sinna läheb siis üle Eesti Panga osakond või Eesti Panga riigimaksude jaoskond. Praeguse hoone alumine kord jääb Eesti Panga ja ta osakonna ühiseks kasutuseks, kuna keldrikord jääb endiselt arhiivi alla.
Uue hoone alumisele korrale jääb vähem operatsioonisaal inkasso ja peakassade jaoks, samuti paigutatakse sinna keskarvepidamise-, korrespondentsi- ja mõned teised osakonnad.
Alumisele korrale jääb ka panga presidendi kabinett koos nõukogu koosolekute ruumiga. Teisele korrale tuleb suur operatsioonisaal ja juhatusliikmete kabinetid, koos ooteruumi ja vestibüüliga. Kolmandale korrale paigutatakse mõned ametnikkude tööruumid, raamatukogu ja einelauaruum ühes köögiga. Keldriosasse jääb peale varakambri veel ametnikkude riidehoiuruum, mis kujutab endast suurt saali, mida sõja korral saab kasutada gaasikaitse varjendina. Selle ruumi laed on pommikindlad ja sealt ulatavad erilised värske õhu muretsemise torud hoone katusele.
Uus hoone läheb umbkaudselt maksma ligi 500 000 krooni ja kõik tarvisminevad materjalid, mida võimalik kodumaalt tellida, on pärit siinsetelt ettevõtetelt. Hoone ehitust juhib üldiselt panga juhatus koos ehituskomitee ja tehnilise personaliga, kuna ehitustöö tegelikuks juhiks on arhitekt Adof koos arhitekt Johansoniga.
Panga hoone on Kesk-Euroopa moodsas stiilis ja ta plaanid valmistasid arhitektid Adof, Johanson ja Habermann.

Vaba Maa 29.12.1934 lk 5
Eesti Pank uutes ruumides.
Suurim pangahoone Balti riikides. – Ka Tartu ehitatakse oma maja.
dea.nlib.ee
Eesti Panga uus hoone, mis asub senise pangamaja kõrval ja on viimasega ühendatud, on nüüd lõpulikult valmis. Uue hoone suur operatsioonisaal koos 2. ja 3. korral asuvate ruumidega võeti laupäeval juba kasutamisele. Ülekolimine endistest ruumidest uutesse teostati reede õhtupoolikul.
Eesti Panga uus hoone on Balti riikide suurimaks, otstarbekohasemalt ehitatud ja toredaimaks pangamajaks. Operatsioonisaal, mis ulatab läbi kahe korra, on eriti suur, valgus- ja õhurikas.
Uue hoone alumine kord jääb esialgu veel kasutamisele võtmata, kuna selles viiakse praegu sisemisi ehitustöid lõpule. Seepärast on sissekäik Eesti Panka esialgu veel vanast hoonest.
Senisesse Eesti Panga majja pidi laupäeva õhtupoolikul üle kolima Eesti Panga osakond või riigimaksude jaoskond, mis seni asus Suure-Karja tänaval Krediitpangale kuuluvas hoones. Seega on siis nüüd kõik Eesti Panga asutused Tallinnas üheskoos.
Praegu on Eesti Pangal juba kõigis linnades omad majad, milledes asuvad Eesti Panga osakonnad, peale Tartu. Ka sinna hakatakse nüüd uut maja ehitama. Eesti Panga Tartu osakonna uus hoone püstitatakse Vabaduse puiestee ja Peeter Põllu tänava nurgale, Kalevipoja mälestussamba vastu. Uus hoone on kavatsetud 3-kordne ja ainult panga jaoks. Äriruume ega kortereid, välja arvatud mõned pangateenijate elukorterid, uude majja ei ehitata.
Hoone kavandite võistlus on juba välja kuulutatud ning ehitustöödega loodetakse teha algust tuleval kevadel. Uus pangamaja peab Tartus saama katuse alla hiljemalt tulevaks jõuluks.
Võrus ja Pärnus Eesti Panga osakondade hooned ei vasta enam täielikult nende laialdase tegevuse nõuetele ning seepärast on neis linnades ette näha pangamajade ümberehitamist. Kui need tööd teostatud ja panga Tartu osakond uue hoone kätte saanud, siis on Eesti Panga ehitustegevuse programm lõpul. Kõikjal on siis Eesti Pangal ja ta osakondadel olemas otstarbekohased pangaruumid.

Eesti Panga uue peahoone pidulik avamine ja sisseõnnistamine toimus 14. aprillil 1935.

* * *

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone, valmis 1934-35, arhitektid ins. Ferdinand Adoff,
Herbert Johanson, Eugen Habermann. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla


Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Estonia pst 13, Eesti Panga uus peahoone. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar