pühapäev, 14. aprill 2013

1931 - Vabadusplatsi pilvelõhkuja - EKA maja


Vaba Maa 22.12.1927 lk 9
Vabadusplatsi hütid lammutamisele?
„Gloria Palace“ saab väärilise naabri.
Vabadusplatsi ja Suur-Roosikrantsi nurgal asuv Karl Einbergi krunt näotute majaloksudega läheb müügi teel 6 miljoni mk. eest kinnituse aktsiaseltsi „E.K.A.“ omanduseks, kes kavatseb sinna ehitada moodsa hoone kontori-, äri- ja eluruumidega.
Krundi suurus 300 ruutsülda, müügihind 12.000 mk. ruutsüld.
Et osa krundist linna obrokimaa, tuleb linnavolikogult müügi kohta nõusolek nõutada.

Vaba Maa 18.03.1928 lk 9
Vabadusplatsi äärde uus maja.
Ehitab „Eka“.
Eestimaa kinnituse aktsiaselts „Eka“, mille eesotsas on Koch, Scheel ja Nottbeck, on omandanud maja, mis asub S. Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgal. See on vana maja, mis platsile suuremat ilu ei sünnita. Kuuldavasti kavatseb uus maja omanik puumaja lammutada ja sinna ehitada korralikuma kivimaja.

Päevaleht 9.02.1929 lk 7
Kuuri- ja majalogud Vabadusplatsilt kaovad.
Püstitatakse moodne 6-kordne maja.
Vabadusplatsi planeerimine teostub lähemal ajal.
Vabadusplatsi räbalamaks vaateks on S. Roosikrantsi uul. nurk kino „Gloria Palace“ kõrval. Ammust ajast püsib siin endise sissesõiduhoovi lagunenud laduhoone ja muu kolu. Seda on isegi suurte paraadide puhul kuuskedega katta püütud.
Omal ajal kavatseti sinna suurt võõrastemaja püstitada, vundamendi alus kaevatigi valmis, kuid siis jäi ehitus pooleli ja nii ta seal seisabki.
See krunt kuulus pärijatele ja seal ei suudetud mõnel ajal kokkulepet saavutada. Teadlikult aga kuulub see maa-ala kahele eraisikule ja seepärast oli tegu suure maja püstitamisel kahe omanikuga, kusjuures tuleksid mõlemad krundid omandada.
Vahepeal on krunt läinud uuele omanikule – Eestimaa kindlustus-aktsiaseltsile „Ekale“. Nüüd kavatseb „Eka“ oma krundil püstitada moodsat kuuekordset büroohoonet, milleks neil päevil kavantide saamiseks võistlused välja kuulutatakse.
Küsimust kaaluti ka linna ehitusosakonnas, kuivõrd täidab kavatsetud ehitus neid tingimusi, mis Vabadusplatsil planeerimise üldkavas ette nähtud. Kuigi kavas on sellele nurgale märgitud kaheksakordne maja – kinohoonest kuni S. Roosikrantsi uulitsa nurgani –, lubatakse „Ekale“ püstitada ka kuuekordne maja. See maja peab aga vähemalt 12 sülda kõrge olema ja nõnda asetatama, et tulemüür Vabadusplatsile kätte ei paista.


Päevaleht 8.06.1929 lk 6
Kavandite võistlus
Kindlustus A.-s. „Eka“ uue büroohoone kohta, Tallinnas, Vabadusplatsil.
Auhinnamõistjate komisjon: professor Armas Lindgren, Helsingist, direktor Harry Koch, insener Paul Meyer, arkitekt Anton Soans ja arkitekt Edgar Kuusik – lõpetas esitatud võistlustööde läbivaatamise, kusjuures järgmised tagajärjed saavutati:
18 esitatud projektidest tunnistati auhinna väärilisteks – 2 võistlustööd.
1. auhinna (Kr. 1.800.–) vääriliseks sai kavand märgusõnaga „Ordinata“; 2. auhinna (Kr. 1.350) vääriliseks – kavand „Ekahaus“. 3. auhind (Kr. 900.–) jäi määramata, auhinna vääriliste võistlustööde puuduse tõttu.
Ostuks esitas auhinnamõistjate komisjon kolm kavandit, ja nimelt: „28 M.“, „St. Nikolaus“ ja „St. Florian“.
Kõik esitatud võistlustööd pannakse 9. ja 10. juunil s.a. kella 10–6, ning 11. juunil, kella 10–1 Tallinnas, Toom-Kohtu tän. 6, muuseumi saalis, avalikult välja ühes jury komisjoni protokolliga.


dea.nlib.ee
Päevaleht 13.01.1930 lk 1
Vabadusplats praegu ja tulevikus.
Majaderaamistik, mis piirab meie suuremate paraadide ja riiklikkude tseremooniate asukohta – Vabadusplatsi, pole kuigi korralik. Eriti hakkab silma madal puumaja S. Roosikrantsi uulitsa nurgal ja kuurimoodi hooned inetute aknaaukudega sama maja lähedal hoovis. Rootsi kuninga külaskäigu ajal ja teistel pidupäevadel varjatakse sealolev plank ja vanad hooned küll kaskedega, aga see on vaid nõrgaks varjukatteks.
Nüüd on kindel, et Vabadusplatsi raamistik mainitud kohal varsti sootu uue ja ilusama ilme omandab, sest Eestimaa Kindlustus Selts „Eka“ hakkab sinna ehitama oma uut maja. Sest tuleb kõrgeim hoone Tallinnas. Majaplaanide võistlusel tunnustati arhitekt Natuse plaan auhinna vääriliseks ja esitati linnavalitsusele kinnitamiseks. Nüüd on plaan linna ehitusosakonnas kinnitatud ja ehitus osutub lähema aja küsimuseks.
„Eka“ uus hoone saab 7-kordne ja ehitatakse välismaa silikaadist. Hoone alumisele korrale ehitatakse äriruumid, ülemistel kordadel leiavad aset kindlustusseltsi kontorid ja teised tööruumid.
Pildil on ülal näha „Eka“ uue maja esikülg ja all on pildistatud praegune vana hoone plangu ja hoovimajadega, mis peavad aset andma uuele hiiglaehitusele.


Päevaleht 14.01.1930 lk 6
Kuidas ja millest ehitatakse „Eka“ uus hoone.
„Eka“ uue maja ehituse kohta teatas meile arhitekt Natus lähemalt, et maja ehitatakse raudbetoonist. Ainult fassaadi vooderdus tuleb välismaa klinkerkividest (tugevasti põletatud väikevormilised telliskivid glasuurikorraga). Hoone esimesele korrale tulevad a.-s. „Eka“ ruumid ja teisele korrale bürooruumid väljaüürimiseks. Ülemistele kordadele tulevad elukorterid, seniks kui neid kordi pole veel välja üüritud bürooruumideks. Maja katus on lamp ja ei paista alt vaadates silma. Hoone kubatuur on 25.000 kantmeetrit. Siseruumide ehitus sarnleb Soome ja Saksa moodsatele büroohoonetele.
Vabadusplatsi ääres algavad lammutustööd juba märtsi keskel, kuna betoontöödega uue hoone juures aprillis juba algust tehakse. Ehitus kestab umbes 2 aastat. Esimesel aastal ehitatakse hoone katuse alla, teisel aastal viiakse töö lõpule. Ehitustööd antakse välja ehitusettevõtjaile ja ehitustöö areneb arhitekt Natuse järelevalve all.

Vaba Maa 19.03.1930 lk 8
Pilvelõhkuja Vabadusplatsile.
Eestimaa kinnitus a.-s. EKA Vabadusplatsi - S. Roosikrantsi nurgale ehitatava uue maja ehitustööde väljaandmise võistlusele tuli 12 pakkumist, nende hulgas 3 väljamaalt, nimelt Lätist, Saksamaalt ja Norrast.
Pakkumistest selgusid ebamääraselt suured lahkuminekud: vahe kõige odavama ja kõige kallima pakkumise vahel oli ümmarguselt 25 miljonit senti.
Peale pakkumiste läbivaatamist otsustas juhatus ehitust majanduslisel teel läbi viia ja raud-betoon-tööd inseneridele Arronet & Boustedt üle anda.
Ehitusega, mis arvatavasti 60–70 miljonit senti maksma läheb, alatakse lähematel päevadel.

Päevaleht 10.09.1930 lk 5
Kuidas ehitatakse suurimat büroohoonet.
EKA maja saab novembris katuse alla.
Vabadusplatsi ääres kerkib tellingite hõre püramiid päev-päevalt ikka kõrgemale. Ja selles tellingite- ning rauarägastikus kuuldub tööragin ööl ning päeval. Valmib Tallinna suurima büroohoone või Eestimaa Kindlustusseltsi uus maja, mille kõrgust näitab materjali tõstetorni tipp.
Kuidas areneb sellise suure hoone ehitustöö? Ehituse üldjuht ja projekteerija arhitekt Natus andis selle kohta lühikese seletuse, ühtlasi võimaldas jälgida ehitustööd.
Mullatöödega tehti algust juba aprillis. Et saavutada soodus vundamendi ase, selleks tuli platsilt ära vedada 4000 kantmeetrit mulda. Vundamendi asend ja alus valmistati täiesti kuivalt: põhjavesi alandati selleks ehitatud erilise kanalisatsiooni kaudu. Vundament algab 4½ meetrit allpool uulitsapinda.
Raudbetoonist valati vundament, samast ainest valmistatakse sambad, talad ja katted.
Praegu on lõpetamisel maja 4. korra betoontööd. Viimane kord valati 12 päevaga. Kui töö areneb sama kiiresti, siis võib hoone viia juba novembris katuse alla. Kuna betoonivalamise töid ei saa katkestada, siis töötatakse ka öösiti.
Kas jatkub vilunud ehitustöölisi?
Ehitustööde alates tundus puudus õppinud ehitustöölisist. Nüüd on aga mehed juba töötades omandanud tarvilise vilumuse ja töö edeneb takistusteta. Rauapanijail öeldi olevat tükitöö, kuna puusepad töötavad päeva viisi, saades 30-35 senti tunnis. Juhtivat personali on tehnilises ja majanduslikus komisjonis kokku 10.
Materjaliga pole raskusi.
Rauamaterjali tellimine teostati juba varakult. Valamistöiks tarvitatakse kodumaa tsementi. Sõrestiku täitmine sünnib gaasbetoonkividega, mis tuuakse Arronet ja Boustedti ärist.
Härra Natuse juhtimisel teeme ringkäigu poolikul-olevas hoones. Neljandal korral on töölised kibedasti tööl. Neid on arvult 180. Ehitustööd sel kujul, nagu oleme harjunud nägema, tuletab meele vaid tellingite raiumine. Muide pole muud kui üks igavene raua painutamine ja võrgu valmistamine. Raudvõrk või -sõrestik punutakse puukastidesse, mis pärast kõrvaldatakse.
Juba neljandalt korralt annab alla vaadata, kolm korda tuleb aga veel juure. Saab igatahes noor pilvelõhkuja, mis ületab mõnegi korra võrra kõrval oleva kinohoone.
Hakkab sadama jämedat vihma, aga see ei takista tööd. Tsement ja raud ei karda märga, tööline peab paigal püsima, sest selle hiiglaehitusega on tihedalt seotud ta leivaküsimus.
All keldrites võib näha juba valmis lagesid ja sambaid. Mõnesse kohta tuleb kahekordne kelder, hoone saab nii ühes keldritega 9-kordne.
Tõstemasinad ragisevad, kirved välguvad ja sammastesse põimitakse sitket rauda. Huvitav on jälgida ehitustööd.


Vaba Maa 1.11.1930 lk 2
EKA majal sarikad püsti.
Hoone valmib tuleva sügiseks.
dea.nlib.ee
Kinnitusseltsi „EKA“ poolt Vabadusplatsil ehitatava hoone majal on esimesed sarikad kohtadele asetatud ja sel puhul lehvivad siis majal lipud ja krants.
Selle suurema maja püstitamisel Tallinnas oleks märkida, et hoone on 7-kordne, kuna kaheksandaks korraks on keldrikord. Hoone ehitatakse sootuks uue konstruktsiooni järele, mida varemalt pole olnud Balti riikides – Eestis, Lätis kui ka Leedus. Sellega oleme sammu teistest ette jõudnud. Hoone kandev osa – kolonnid, toed ja võlvid – on ehitatud raudbetoonist. Nii välis- kui ka sisemised seinad ehitatakse erilisest materjalist – gaasbetoonist, milleks võetud patent Rootsist. Sealt tuuakse erilise seguga tsement Tallinna, kus siis erilised kivid valatakse; need kivid on kergemad kui vesi ja seega ujuvad veel. Nad ei võta endasse ka vett. Soojuse läbilaske on väike ja ka hääle kõla läbilaskmine on märksa väiksem kui harilikul raudbetoonil. Kuna betoonseina on raske katta krohvi alla ja sisse lüüa naela, on gaasbetoonil mõlemad väga hästi teostatavad. Välised seinad gaasbetoonist on ainult 20 sentimeetrit paksud, kuna telliskivisein samas oleks pidanud olema 2 ja pool kivi, seega 70 sentimeetrit. Hoone kaetakse välispidiselt klinkerkividest, mis toodud Saksamaalt.
Töid ehitamisel alustati 15. märtsil, millal hakati lammutama vanu hooneid. Kitsa ehitusruumi tõttu ei saadud palju töölisi ametisse rakendada ning töö venis. Juunist peale tehti täie koormatusega tööd 250 inimesega. Praegu on ametis 150 töölist. 10–12 päevaga valati terve kord. Praegu on raudbetoon tööd peaaegu lõppenud. Teha on veel üks kord keskmises osas, mis tehakse eraldi õhukanalitega, et võimaldada hoonel temperatuuri muutmisel laieneda või kokku tõmmata. Novembri keskeks loodetakse hoone viia katuse alla. Üksikuid töid tehakse talve läbi ning kogu tööd lõpevad tuleval sügisel.
Maja ehitatakse EKA poolt majanduslikul teel ja see läheb maksma umbes 600 000 krooni. Tööde juhatamine on ins. Arronet, Boustedt ja Meindorfi käes, kuna kohal alaliseks tööde juhatajaks on ins. Schemansky. Projekti valmistas arh. Natus, kes lõpetas Tallinna tehnikumi. Temale abiliseks oli tehnik Sarapuu, kes töötanud Soomes ja juhatas „Gloria“ kinohoone ehitamist.

Õpetajate Leht 14.11.1930 lk 5
dea.nlib.ee
Kinnitusselts „EKA“ ehitab Vabadusplatsi äärde seitsmekordse pilvelõhkuja.
Moodne ehitus pealinnas.
Esmaspäeval, 3. novembril s.a. pühitses kinnitusselts „EKA“ oma uue, Vabaduseplatsi äärde kinoteatri „Gloria Palace“ kõrvale ehitatava büroohoone sarikatepeo.
Maja tõotab saada moodsaimaks Eestis: ta on raudbetoonist valatud, 7-me kordne, nii et temale võib vaadata kui meie esimesele pilvelõhkujale. Esimesele korrale on ette nähtud kauplused, teisele kinnitusseltsi „EKA“ juhatuse ruumid ning ülejäänud kordadele erakorterid, 4–7 toalised. On ette nähtud 3 kuni 5 lifti, auruküte, soe vesi korterites jne. Et meie pealinnas nõue moodsate korterite järgi suur on, näitab asjaolu, et kuigi majja võib elama asuda alles tuleval sügisel, on juba kaks korda niipalju kortereist huvitatuid ennast üles annud, millest enamik on arstid ja advokaadid. Et oma lugejaile anda selget pilti, kuivõrd muutub Eesti kõrgeima maja ehitusega Vabaduseplatsi ilme, toome üleval vaate Vabadusplatsist, nagu see veel läinud kevadel oli ja vaate, kuidas ta näeb välja tulevikus.
Kinnitusselts „EKA“ on 10 aasta jooksul (tema asutati 1920. a.) võrsunud suurimaks ja kindlamal alusel olevaks kinnitusseltsiks Eestis. Soliidne äriajamine on temale võitnud suurima poolehoiu igas kodumaa ringkonnas ja nurgas. 1924. aasta lõpuks oli temal 5.500.000.000 marga eest tulekinnitusi, 31. detsembril 1929. a. 80.000.000 krooni eest (see on 8.000.000.000 snt.); elukinnitusi oli 31.detsembril 1924. a. 419 poliisi 457.000 kr. eest, 31. detsembril 1929. aastal 5753 poliisi 7.200.000 krooni eest. Käesoleval aastal on välja kirjutatud juba üle 3000 poliisi. Nimetamisväärt on asjaolu, et mainitud selts on käesoleva aasta esimese 9 kuu jooksul välja maksnud 29 surmajuhuse eest 3.733.810 senti ja seeläbi on nii mõnelegi perekonnale võimaldatud ülespidamine või vähemalt esimene abi toitja surma korral.
Tuleb väga tervitada, et meil Eestis elukinnitus ikka enam ja enam poolehoidu leiab ja kõigepealt seda, et ka maal vaesemais ringkonnis, leidub arusaamist perekonna kindlustamise ja kogumise tähtsusest.

Esmaspäev 15.12.1930 lk 2
„Eka“ pilvelõhkuja Vabaduseplatsil.
dea.nlib.ee
Tallinn saab moodsaima ehitise. Uudised ehituskonstruktsioonis ja -materjalides. Arvud kinnitusseltsi peadpööritavast tõusust.
Tuhanded pealinlased on Vabaduseplatsil painutanud oma kaelaluid, et imetella uut ameerikalikult kõrget ehitist, mille kõrval kinoloss „Gloria Palace“ näib kääbusena. Ühel päeval huvitun minagi teadma, mis valmib seal hiigla reklaamplakatite ja tellingute rägastiku vahel. Nõelterava pliiatsi ja märkmikuga lipsan sisse väravast, millel plakat: „Võõrastele sisseminek keelatud.“ Millal on’s ajalehemees seal „võõras“, kus midagi huvitavat sünnib.
Leian tööde juhataja hra ins. Schemansky, kes viib mu väikesesse sooja kontori ja annab lahkesti seletusi ühes tehniku hra Simakoff’iga.
Ehitis kuulub eesti kinnitusselts „Eka’le“, mis teostatakse hra ins. Natuse (õppinud Tallinna Tehnikumis) plaani järele ja saab valmis tuleva aasta sügisel, makstes 70.000.000 senti.
Ehituskonstruktsioonilt on hoone täiesti raudbetoonehitis. Alusmüür, seinad, laed – kõik seitse korda ühes keldrikorraga on raudbetoonist – kuni puust katusesarikateni. Maja 1000-ruutmeetrilisest põrandapinnast saavad lõviosa „Eka“ kontorid, alumisele korrale tulevad moodsad magasinid ja ülemistele kordadele elukorterid, eesotsas kinnitusseltsi direktori korteriga. Enamik korterisoovijaist on advokaadid ja arstid. Hoone on niiöelda „mustalt“ valmis. Hiljuti püstitati sarikad ja praegu kaetakse need laudadega. Väliseks katuse katteks tuleb, kui kummaliselt see ka ei kõla – kahekordne katusepapp. Kuid see pole tavalik tõrvapapp, vaid Inglismaalt toodud uudimaterjal – ruberoid, mis haruldaselt vastupidav ja ei vaja mingi ainega (nagu tõrvaga) katmist. Ütlen, et pappkatus arhitektuurselt sellele nooblile ehitusele nagu ei sobiks, kuid hra Schemansky naeratab: „Meie maja lamedat katust ei näe mujalt kui kirikutornist või lennukilt.“
Läheme kontorist välja ringkäigule ja hra Sch. hakkab mind üllatama uudsustega. Seinte kandeosad on raudbetoonist, muud osad ja vaheseinad aga gaasbetoonist – kivist, mis ujub vee peal ja mille sisse võib kerge vaevaga lüüa naela. Neid suuri, kergeid krobeda pinnaga kive valmistatakse Tondil, ins. Boustedt’i tehases. Nad on head soojustpidavad, häälekindlad ja peavad kinni hästi krohvi. Uus ehituskivi on küll veidi kallim telliskivist, kuid seinad temast võivad olla kolm korda õhemad kui telliskiviseinad.
Küsin, mis teevad nad nende telliskivi hiiglavirnadega, milliseid näen ehitise välises õues. Selgub, et see on n.n. klinker – kivi, mida toodud Saksamaalt 5 miljoni sendi eest.
Neist ehitatakse välisseinte ümber poole kivi paksune müür, nii et kogu hoone näib telliskiviehitisena. Kivid on väga vastupidavad ilmastiku oludele ja nende tõmmukaspunane glasuurpind muudab värvi päeva jooksul, olenedes valgusest.
Ka laed pakuvad uudist oma ehituslaadis. Raudbetoon kandetalade vahel on puukastid, milliseid pealtpoolt katab betoonkiht, altpoolt aga lüüakse kinni umbes 1 sm. paksuse pressitud pappainega – cellotexiga. See kerge hääle ja soojuskindel ehitusmaterjal on puht Ameerika toode ja läheb meil maksma 2,5 krooni ruutmeeter. Sellise ehitusviisi tõttu on laed küll paksud, kuid ei lase ka läbi raudteerongi mürinat.
Alumisel korral on suur virn nägusaid, peenikeste torudega keskkütte patareisid. Arvan juba, et needki on maksnud välisvaluutat, kuid selgub, et need on Krulli vabrikust.
Teistest tehnilistest töövahenditest näitab hra Sch. elektrilifti ja bensiinimootoriga betoonisegajat. Varemalt, kui neil töötas 250 inimest, tarvitati ka teist säärast. Siis, kui betoonitööd olid alles täies hoos, võisid pealinlased imetella, milline rutt on küll selle uue pilvelõhkujaga, et tehakse ööselgi tööd. Tegelik põhjus öötööks oli betoontööde iseloom, mis ei luba valamisse poolelijättu.
Imetlen, kui lahke vanahärra kinnitab, et lätlaste ees võime uhked olla: neil ei ole säärast kõrget ja moodsat maja. Kuulen, et ehitus on koguni kolme inseneri juhtimise all: hrad Arronet, Boustedt ja Meiendorf. Nende otsekohene abiline ja tööde kohapealne juhataja on minu usutletav.
Parajasti kui tahan minna 28 m. kõrge ehitise tippu, kohtan alumise korra betoonsammaste vahel ringijalutlevat kinnitusseltsi inspektorit hra Link’i. Kasutan juhust, et küsida, kuidas nende selts saab hakkama säärase kalli pilvelõhkuja ehitamisega. Poeme vinge tuule eest kontori ruumi soojusse ja hra L. kõneleb kinnitusseltsi hoogsast kasvust peadpööritavaid arve. 1924. a. lõpul oli seltsil tulekinnitusi 5.500.000.000 s. eest, 31. dets. 1929 aga 8.000.000.000 sendi eest.
Elukinnitusi oli 31. dets. 1924. a. 419 poliisi 457.000 kr. eest, läinud aasta lõpuks oli poliiside arv juba 5753 tõusnud, kogusummas 7.200.000 kr. eest. Käesoleval aastal on välja kirjutatud üle 3000 poliisi; esimese 9 kuu jooksul s.a. on „Eka“ välja maksnud 29 surmajuhu eest 3.733.810 senti. See ümmarguselt 4 milj. sendiline rahasumma on nii mõnelegi perekonnale võimaldanud ülalpidamise toitja surma puhul.
Edasi selgub, et meil Eestis ikka enam ja enam elukinnitus tungib laiematesse rahvahulkadesse. Praegusel kapitalikehval ajal on see pea ainus võimalus kindlustada oma perekonna ja järeltulijate seisukorda. Eriti tervitatav nähe on see, et ka maa vaesemais ringkonnis levib elu kinnitamine. „Oma 70-miljonilise maja ehitamisega annab meie kinnitusselts kindlaima tõendise oma rahalisest vankumatust olukorrast ajal, mil paljude ettevõtete ustele koputab oksjonihaamer, lõpetab kinnitusseltsi insp.
Lõpuks naudin seitsmenda korra telinguil suurepäralist vaadet alla Vabadusplatsile ja linnale. Roheline, aiaga piiratud mälestussamba asukoht näib nagu väike, ümmargune uksematt. Jaani kirik on kössi vajunud puude vahele. Tikutoosid liiguvad läikivail traatidel – trammid rööbastel. Meri näib nii lähedal, nagu võiksin sinna visata kivi.


dea.nlib.ee
Tallinna Teataja 7.02.1931 lk 9
Tallinna moodsaimast ehitusest.
„EKA“ pilvelõhkuja läheb maksma 70.000.000 senti.
Kindlustusselts „Eka“ pilvelõhkuja Vabaduseplatsil on ehituskonstruktsioonide ja –materjalide poolest uudsusrikkam ehitus. Praegu on ehitamises ajutine seisak – hiiglane magab „talveund“. Hoone on praegu niiöelda „toorelt“ valmis ja katuse all. Kevadepoole algavad sisemised tööd ja välimuse ilustamine. Sügisel tahab „Eka“ oma 70.000.000 sendilisse kolossi üle kolida. Alumisele korrale tulevad moodsad magasinid, nende peale avarad kindlustusseltsi kontorid ja ülemistele kordadele mugavad elukorterid. Üürnikkude teenistusse astuvad 4 lifti, aurukütte, elekter, telefonid ja jooksev kuum vesi. Kuuldavasti ei saa „Eka“ kõikide korterisoovijate nõudeid rahuldada, – juba praegugi olevat tahtjaid liig palju.

Asjatundjate seletuse järele on hoone kõrguselt (28 m.) kui ka ehituslaadi moodsuselt esimene nii Eestis kui Lätis. Kande osad on kõik raudbetoonist. Seega saab pilvelõhkuja suurimaks näiteks meil, et raudbetoon on võitnud omale juhtiva osa ehitustehnikas. Seinte täiteaineks ja vaheseinteks kasudatakse gasobetooni – kivi, mis võib ujuda vee pinnal. Need kivid on mitu korda suuremad telliskividest, milline asjaolu soodustab ehitamise kiirust. Nende kare pind seob hästi krohvi, nad on head soojustpidavad. Ja lõpuks ei ole see uudismaterjal sugugi välismaa toode, vaid valmistatakse Tondil, ins. Boustedti tehases.
Seinte väliskatteks tarvitatakse n.n. klinkeri – telliskivi, mis toodud välismaalt 5 miljoni sendi eest. Siinkohal pole vaadatud kuludele: klinker on kodumaa telliskivist 2½ korda kallim. Mainitud kivi on eriti vastupidav temperatuuri muudatustele. Ta tõmmukaspunane glasuurpind pidavat muutma värvi päeva jooksul, olenedes sellest, missuguse nurga all valguskired langevad kivile. Nii saab maja telliskivihoone välimuse.
Paksud laed on tõstnud küll pilvelõhkuja üldist kõrgust, kuid selleest on need peaaegu täielikult häälekindlad. Kõlasumbutajana on tarvitatud Ameerika toodet – Cellotexi. See on isesugune pressitud pappaine.
Majaehitamisel tarvitati mitmesuguseid tehnilisi töövahendeid. Betooni segasid kaks bensiinimootoriga töötavad masinad, ehitusmaterjali tõstis ülemistele kordadele elektrilift. Tööliste tarvitada olid isesugused rullikud, mis võimaldasid kerge vaevaga ühest kohast teise toimetada kuni 30-ne puudalist koormat.
Kuidas avanes „Ekal“ võimalus ehitada säärane kallis pilvelõhkuja? Kahtlemata on see seletatav kindlustusseltsi suurusega ja jõukusega. Avaldame siinkohal Eesti statistika ajakirja 1930 a. juuni-numbri andmetel kindlustusseltside äriseisude summad (tuhandetes kroonides):
  Eka . . .                                                     1298,0    ...
  Polaris . . .                                                  928,5    ...
  Eesti Loid . . .                                              701,4    ...
  Oma j.t. aktsia-kindlustusseltsid . . .                382,0    ...
    Kokku aktsiaseltsid . . .                              4045,8    ...
  Eeks . . .                                                     615,0    ...
  Eesti . . .                                                    340,0     ...
  Eesti ühistegel. kindl. keskselts j.t. vähemad seltsid . . .   185,4     ...
    Kokku ühistegel. seltsid . . .                        1260,3     ...
Ülaltoodud andmed näitavad „Eka“ suurt tõusu. Kaks viimast aastat on kindlustusseltsi eduteel olnud kahtlemata suurimad sammud, sest elukindlustus on näidanud kiiret levikut.
Möödunud aasta jooksul on „Eka“ maksnud välja surmajuhtude kindlustussummat ümmarguselt 4 miljonit senti.


Vaba Maa 5.09.1931 lk 5
Vabadusplatsi pilvelõhkuja
„Eka“ hoone – modernim ja kõrgeim Baltimail.
Maja gaasikaitse keldritega.
dea.nlib.ee
Vabadusplatsi ääres on umbsetest kasttelingutest lahti koorunud kinnitusselts „Eka“ valmiv maja. Ehitus on väliselt saanud juba oma lõpuliku kuju. Vaatleja ees sirgub tänapäeva moodsa saleda joonega hoone, punakaspruunis, terase läikivhalli varjundiga segatud toonis, millest hoovab kuiva asjalikkust. See asjalikkus on teadlikult alla kriipsutatud: „Eka“ maja ei ole määratud ainult elukorteriteks, vaid peamiselt büroode ja äride asupaigaks.
Vabadusplatsi pilvelõhkujaks nimetatakse uut maja. Ta on ka seda. Tallinnas kui ka kogu Eestis ei ole teist nii kõrget elu- ja bürooruumide hoonet. Pealegi on see esimene klinkerehitus, mitte üksnes Eesti, vaid kõigi kolme Balti riigi kohta.
Klinkerkivi tarvitatakse viimasel ajal rohkesti meie lähemas naabruses Soomes, kuhu seda ehitusmaterjali tuuakse peamiselt Saksast, siis Belgiast ja Rootsist. „Eka“ maja klinkrid on samuti toodud Saksast. Kunstnik Koorti katsed kodumaa savide põletamise alal näitavad, et meil ka oleks võimalik valmistada klinkreid ehitusmaterjaliks: teatud savisordid kannatavad kõrget kuumust ja annavad nõuetava tooni.
Klinker on piiramatu vastupidavusega. Väikese mosaiik-kivina ta võimaldab ehituse välispindadele elava mustri, nagu seda nüüd demonstreeribki Vabadusplatsi äärne koloss. Uut ehitust ei saa nimetada tavaliseks modern kastmajaks. Olgugi lameda katusega, fassaadi plisseeritud pilastrid, mis üleval katuse äärel lõpevad sakkidega, annavad kogu hoonele ülespoole rühkiva hoo. Samas peitub ka maja saleda joone saladus.
Kogu külgi kattev nelinurkne ornament lisab maja muidu süngele toonile elava varjundi. Keegi tähendas uuest hoonest – see on pooleksmurtud pilvelõhkuja väike jupp mõnest Broadway äärsest hiiglasest. Maitsed võivad olla mitmekesised. Kahtlemata aga valmiv maja lisab Tallinna modernarhitektuurile uue joone.
Mida jutustab arhitekt Natus oma teosest (ta valmistas projekti ja juhib praegu ehitustöid)? Meie kaastöölisele seletas ta lahkesti järgmist: Ehitustöödega alustati läinud aasta aprillis. Uus hoone on seitsmekordne. Kui kaks keldrikorda ja üks vahekord juure arvata, siis on maja keskelt kümnekordne.
Alumisele korrale tulevad kauplused ja kohvik. Teisele ja kolmandale korrale büroode ruumid. „Eka“ ise võtab oma alla kogu teise korra. Ülemised korrad on määratud korteriteks, need on ehitatud aga nii, et neid tarviduse korral võib muuta bürooruumideks. Korterid on suured, kuue- kuni seitsmetoalised, üks kaheteistkümnetoaline, kokku on neid viisteist. Maja on juba välja üüritud, peale ühe korteri ja ühe bürooruumi.
Ehituse teostamise juures on tarvitatud uusi materjale ja uusi tööviise.
Pearõhk pandi kõlasumbutavatele ja soojust isoleerivatele materjalidele. Et tulehädaohtu viimase võimaluseni kõrvaldada, ei ole kogu majas ühtegi puukatet ega puuseina. Ruumide väljaehitamisel tarvitatakse vastupidavaid aineid. Uus krohvimisviis peab andma täiesti sirge ja sileda marmoritaolise pinna. Lihtsus ja töötäpsus – need peavad andma valminud tööle ilujoone. Meie kodumaa töölised on valmiva hoone juures kahtlemata palju juure õppinud.
Põranda katteks tarvitatakse ainult parketti, linoleumi ja puumagnesiiti. Maalritööd on alles algamas ja nii ei saa veel midagi öelda sisetoonide kohta.
Maja peab vastama kõigile praegusaja nõuetele.
Kui keskküte maha arvata, mis meil juba tavaline, võib sisseseade uudistest järgmist loetleda: kogu maja jaoks on alaline soojavee varustus, vannide kui ka pesulaudade tarbeks. Köökidesse asetatakse kombineeritud pliidad gaasi- kui ka puukütte jaoks. Kõigis korterites leiduvad raadioantennide juhed. Antennid on ehitatud pööningule ja pilastritesse, nii et neid väljast ei ole näha.
Majja tuleb oma telefoni keskjaam omavahelisteks ühendusteks. Maja keskjaama ühendab linna tsentraaliga erikaabel. Suurde keskmisse trepikotta tuleb neli lifti. Liftid on ette nähtud ka kõrvalistes trepikodades, need pannakse liikuma tarviduse järele. Majas leidub mehaaniline pesuköök, kus suure perekonna pesu paari tunni jooksul saab puhtaks.
Keldrid on kahekordsed. Alumised ruumid on määratud keskkütte jaoks ja küttematerjalide hoiuks. Pealmised keldrid on korterite majandusruumideks ja autogaraashideks.
Maja projekteerimisel arvestati ka tulevase gaasisõja võimalusega.
Selles mõttes on korterite majanduskeldrid ehitatud gaasikaitse eriteadlase Buxhoevdeni näpunäidete järele nii, et neid võidaks hädaohu silmapilgul tarvitada ka gaasikaitse-keldritena. Neis leidub eriline ventilatsiooni sissesead, peale selle omavad nad gaasikindlad seinad ja katted. Keldrite kõrval on ruum abiandmiseks neile, kes juba kannatanud gaasirünnakute läbi.
Kohviku siseruumid on veel valmimata. See peaks tulema oma sisseseadelt moodsaim Tallinnas. Kohviku jaoks on keldris ette nähtud külmetus- ja gaasi-küpsetusruumid.
Ülemised korrad on 1. oktoobriks välja üüritud. Kogu ehitus peab valmima oktoobri jooksul. Ehituskulud ulatuvad üle eelarve, sest ehitamiskäigu kestel võeti projekti mitmeid täiendusi ja uusi sisseseadeid. Maja läheb lõpulikul kujul maksma umbes 100 miljonit senti.
Maja välisilustused valmistab kunstnik J. Koort.
Alumise korra klinkermustrisse asetatakse samast materjalist üksikud kivid, mille keraamiline skulptuur kujutab motiive tööstusest ja kaubandusest. Kahele poole portaali tulevad elusuurused inimfiguurid valguskehade hoidjatena. 
Küsime arh. Natuselt, kas uus kõrge maja mitte ebakõlalisena ei paista madala kinohoone kõrval ja seega tasakaalutust ei too tulevase Vabadusplatsi raamistikku. Hr. Natus tähendas, et uue hoonega tuleb arvestada sellelt seisukohalt, missuguseks kujuneb tulevikus Vabadusplats. Linnaplaanis on see ette nähtud pikerguse nelinurgana, mille ühte külge toonitaks „Eka“ maja kõrge fassaad. Jaani kiriku puiestee teravnurkseks muutmise korral jääks „Gloria Palace’i“ hoone platsi raamist väljapoole, „Eka“ maja oleks aga kogu platsi teljeks.


Uus Eesti 5.09.1931 lk 5
Kinnitusselts „EKA“
7-kordne pilvelõhkuja Tallinnas, Vabadusplatsi ääres valmib.
dea.nlib.ee
Mõne päeva eest võeti k.-s. „EKA“ uuel hoonel suur osa telinguist maha. Kui langesid telingud, vabanes vaade majale ja iga päev näeme rohkel arvul pealinnlasi imetlemas ehitust. Maja saab moodsaim Eestis ja kujuneb igati Tallinna kaunistuseks ja uhkuseks. Ka ei pruugi meil ja riigivõimu kandjail enam häbeneda diplomaatlike esindajate ja välisvõõraste ees Vabadusplatsi ilme pärast, kui seal pidulikel juhustel peetakse paraade. Enne kinnitusselts „EKA“ maja ehitamist Vabadusplats oma lagunud plangu ja selle juures kükitavate majahüttidega tuletas väga elavalt meele mõnd väikest alevit. Oli väga raske seda kõike varjata ja ei saa salata, et see kõik kogunisti ei sobinud ajaloolise kauni vana Tallinna üldilmega. On ju pealegi Tallinn iseseisvuse päevil muutunud väga tuntuvalt kaunimaks, peenemaks, suursugusemaks.
K.-s. „EKA“ maja on 7-kordne, valatud raudbetoonist. Hoonele võib vaadata, kui meie esimesele pilvelõhkujale. Maja esimesele korrale on ette nähtud kauplused ja moodne kohvik, teisele kinnitusselts „EKA“ juhatuse ruumid, kuna ülejäänud kordadele 4-7-toalised erakorterid tulevad. Ühenduse pidamiseks maja kordade vahel on 4 tõstetooli. Kütmine sünnib auru keskkütte kaudu. Igas korteris on jooksev soe vesi. Veel palju teisi mugavusi pakub maja ja vastab täiel määral ehitustehnika uuematele saavutustele. Märgime neist vaid ära, et eriliseks soodustuseks üürilistele asub majas automaatpesuköök kõige moodsama sisseseadega. Pesuköögis asuv automaat kuivatiskapp kuivatab pesu 40 minuti jooksul täiesti kuivaks, sama aja kestel on pesu triigitud automaat triikimismasinas. Kuna meie pealinnas puudusid seni tehniliselt peensusteni viimistletud korterid, siis on nõue nende järele suur ja kõik k.-s. „EKA“ majas asuvad korterid on väljaüüritud juba hulk aega enne maja valmissaamist, samuti kõik teised ruumid. Ehitusega alati 1930. aasta kevadel ja loodetavasti valmib see täielikult veel tänavu aasta septembris.
Siin juures pole huvituseta ära märkida, et k.-s. „EKA“ on 10 aasta jooksul võrsunud suurimaks ja kindlamail aluseil töötavaks kindlustusseltsiks Eestis. Seltsi põhikapital on 240.000 krooni, vastutussummad 1.325.343 krooni. Preemia sissetulekuid oli möödunud aastal 1.234.820 krooni, eelmisel aastal aga 1.027.833 krooni. Tõusu tuleb kirjutada esijoones elukinnituse arvele, mis näitab äri tugevat kasvu. Elukinnituste summa tõusis 7.000.000 krooni pealt ümmarguselt 10.000.000 krooni peale. Meie oludes on see arv ikkagi võrdlemisi suur, millega asunud kodumaa kinnitusseltsidest esimesele kohale. See näitab aga ühtlasi, et elukinnituse mõte ka meil ikka rohkem maad leiab ja et „EKA’l“ soliidse äriajamisega võita poolehoidu igas nurgas ja ringkonnas.


Päevaleht 13.10.1931 lk 5
„Eka“ 7-kordse maja ehitus jõuab lõpule.
„Eka“ uus 7-kordne maja Vabadusplatsi ääres elustub aegamööda. Iga paari päeva pärast valmib üks korter, kuhu kolitakse kohe sisse, nagu näitavad ettesõitvad veoautod ning mööbleid kandvad töömehed.
Keskküte, soojaveevarustus ja tõstetoolid on juba tegevuses ning ülemistel kordadel elanikud sees.
„Eka“ bürooruumides ollakse juba ametis lettide ja mööblite paigutamisega ja 14 päeva pärast kavatseb kindlustusselts kolida oma uutesse ruumidesse.


* * *


EKA maja 1932. aasta veebruaris - kinol Gloria-Palace paistab filmi "Erwachen der Frau" saksakeelne reklaamsilt. 10. veebruaril 1932 esilinastus kinos Gloria-Palace "Film, mis jätab sügavaima mulje! Film, mis rahvusvahelisel filmivõistlusel omas esimese koha! NAISE ÄRKAMINE (Instituuditarid) Christa Winsloe laineidlöönud näidendi "Täna ja homme" järele 12 jaos." (Uudisleht 10.02.1932). Originaalis kandis film pealkirja "Mädchen in Uniform" ja seda peetakse maailma esimeseks lesbitemaatikat käsitlenud filmiks.
EKA maja esimese korruse äriruumides peauksest vasakul asusid koloniaalkauplus ja mööblikauplus. 10. veebruaril 1932 avatud kohvik Corso sildid on veel paigaldamata.



Vabaduse väljak 7 (algselt Vabadusplats 5), Eestimaa Kindlustus-AS EKA maja,
valmis 1931, arhitekt Robert Natus.
Foto: 14.04.2013,
R. Vaikla

AS Eesti Tulitikumonopol juhatus asus EKA majas alates 14.10.1931.
1931. a. oktoobri lõpus kolis EKA majja kõrva-, nina-, kurgu- ja haavahaiguste arst dr. Ernst Brasche (korter 5) ning novembri alguses hambaarst dr. A. Lourie.
Eestimaa Kindlustus-aktsiaselts EKA juhatus ja peakontor asus uues hoones alates esmaspäevast 2.11.1931.
1931. a. detsembri alguses asus EKA majja juuksuriäri Union.
1932. a. jaanuari keskel avas EKA majas esimese korruse vasakpoolses äriruumis oma mööbliäri R. Bärenklau.
1932. a. jaanuari lõpus kolis EKA majja arst dr. M. Blumberg.
Corso kohvik (sissekäiguga Suur-Roosikrantsi tänavalt) avati kolmapäeval 10.02.1932 kell 5 pärastlõunal.
Hiljemalt veebruarist 1932 tegutses EKA majas esimese korruse teises vasakpoolses äriruumis Richard Feldti koloniaalkauplus.
Alates 1.06.1937 asus EKA maja esimese korruse vasakpoolses äriruumis Tehnikabüroo Hermann Oesterlein & Ko (Siemens-tehaste esindus Eestis: firmad Siemens-Schuckertwerke, Siemens & Halske, Telefunken, Klangfilm, Osram, Demag). 1938. a-l muudeti H. Oesterlein & Ko firmaks Eesti Kaubandusline AS Siemens.
1937. a. detsembris avati EKA majas punutud jalanõude äri Uudisking.
Oktoobris 1937 otsiti Corsole uut rentnikku ja veebruari lõpus 1938 avati Corso endistes ruumides kohvik Harju. Esmalt valiti nimeks kohvik Maskott, kuid külastajate hääletusel 28.02.1938 ristiti kohvik uue eestipärase nimega Harju.
9. märtsil 1940 avati EKA majas Joh. Lorupi klaasivabriku esinduskauplus.

Päevaleht 15.01.1932 lk 1
Teatan oma lugupeetud ostjaskonnale, et minu mööbliäri asub nüüd Vabadusplatsil 5 (EKA majas)
Palun endiseid kui ka uusi ärisõpru minu äri lahkesti külastada. Müüa rikkalikus valikus saali- ja söögitoa-garnituure, inglise kelli, türgi diivaneid ja palju muid asju.
Kõige austusega R. Bärenklau Mööbliäri Vabadusplatsil 5.


Uudisleht 13.02.1932 lk 8
Moodsaim luksuskohvik Tallinnas.

„Corso“ – euroopalik kafee, mis rahuldab kõigi maitsed.
Kolmapäeval avati Tallinnas, uues EKA majas uus kohvik „Corso“, mis on kaunimaid ja moodsamaid kohvikuid kogu Eestis. Kohvik asub kahel korral. Esimesel korral on saal ja mõned teenimisruumid, kuna keldrikorral asub piljardituba, garderoob ja mitmesugused köögiruumid.
Nii tehniliselt kui ka kunstiliselt on ehitus läbi viidud moodsamate nõuete kohaselt. Saal on sammastikuga jaotatud kahte ossa. Sammastiku vahel on orkestripoodium. Saali seinad ja põrand uusimaist valuainetest. Ventilatsioon ja valgustus on eeskujulik. Eriti huvitav on mööbel, mille puuosad on poleeritud mahagonist. Isted on pehmed ning kaetud Baieri kudumistöödega. Kogu saali sissesead mõjub eriliselt mugavustloovalt.
Teenimis- ja köögiruumid on ehitatud tervishoiu ja puhtuse igakülgsemaid nõudeid silmaspidades. Asjatundjate arvates on „Corso“ majapidamisruumid restoranidest ja kohvikutest kõige paremad kogu Tallinnas. Gaasipliidid, elektriahjud, jahvatusmasinad kohvi, mandlite jne tarvis, kohviautomaadid, külmutusmasinad, külmad ja soojad laoruumid, liftid jne. – üldiselt ameerikalikud majapidamisruumid.
Kohviku pidajaiks on hrad R. Lellep ja C. Lihn – pealinna tuntumad restoratöörid, kes on pidanud meie parimaid lõbustuskohti, nagu „Linden“, „Estonia Valge Saal“ ja „Gloria-Dancing“.
Publiku huvi uue kohviku vastu on suur. Õhtupoolikutel on raske lauda saada, olgugi et kohvikus on normaalselt ruumi 250 inimesele.

Rahvaleht 4.10.1937 lk 8
 

Kohvik „Corso“ suletakse.
Nagu asjaomastest ringkondadest kuulda, loobub praegune kohviku „Corso“ omanik selle edaspidisest tegevusest. Üürileping on 15. oktoobriks üles öeldud. Kohvik „Corso“ omanikuks on K. Lihn, kellele kuuluvad ka „Viru kohvik“ ja „Gloria Dancing“. Mitme ettevõtte edukas juhtimine osutus üle jõu käivaks.

Uudisleht 17.10.1937 lk 3
 

„Corso“ hind
Juba nädalapäevad otsitakse kohvik „Corsole“ uut omanikku. Kahekordse „Corso“ hinnaks koos köögi, külmetussisseseadega jne. on 1200 krooni. Üldiselt nagu järelpärimisest selgub, valitseb „Corso“ ruumide vastu äriringkonnis elav huvi, kuid kas sinna veel kohvik tuleb, see on iseküsimus.

Uudisleht 14.11.1937 lk 3
„Corso“ ruumid ikka üürimata
Juba tükk aega otsitakse kohvik Corso ruumidele uut üürnikku, kuid senini tagajärjetult.
Seega on alusetud kuuldused, nagu tuleks kohvik Corso ruumidesse autoesindus. Meie kohvikupublik koguni teadis kõnelda, et lähemal ajal avatakse seal tantsuga kohvik.
„Corsole“ lähedalseisvad ringkonnad igatahes eitavad sarnaseid kuulujutte.
 



Uudisleht 27.02.1938, lk 1
Pealinnas äsja avatud uus kohvik (end. kohvik „CORSO“ ruumes) EKA majas, Vabaduse väljakul, sai kohviku külastajate ankeedi alusel ja zhürii valikul nimeks „KOHVIK MASKOTT“
Esmaspäeval, 28. veebruaril s.a. õhtul kella 6 alates on „Kohvik Maskott’i“ ristsed, kus kohviku juhatuse poolt pakutakse oma kondiitrisaadusi kõigile külastajaile – ankeedist osavõtjaile.
Juhatus.
 

Uudisleht 3.03.1938 lk 1
Arvestades laiema publiku soovisid – uuele kohvikule eestipärane nimi! – korraldati kohvipubliku keskel „rahvahääletus“, kus suure enamusega ristiti jäävalt kohvik „Harju“ Vabadusväljak 7, Tel. 414-00. Kondiitriäri samas. Tel. 414-01.
 

Vaba Maa 2.03.1938 lk 8
Kohvik Vabadusväljakul sai nimeks „Harju“.

Pidevalt muudab Tallinn oma palet, ja ikka paremuse poole. Järjest kerkib uusi maju, järjest uusi ärisid, mis oma välise kauniduse poolest ületavad isegi kõige julgemad lootused. Järjekordse sammuna iluduse poole on pealinn saanud endale uue ja nägusa kohviku Vabadusväljaku ääre, endise kohvik „Corso“ ruumidesse. Uue kohviku avamine oli läinud nädalal, kuid tema ristsed alles käesoleva nädala esmaspäeval, kus korraldatud nime leidmise võistlusel tuli esikohale suure eduga nimi „Harju“.
Tahtmata asjatult ülistada kohviku omanikku, kelleks on tuntud restoraator hr. Püss, on kohvik sisustuse poolest meie esinduslikumaid ja kaunimaid. Ilmselt on näha, et külaliste mugavuse ja hubasuse huvides ei ole siin kuski püütud kokku hoida raha, vaid kõik on sisustatud äärmise maitsekuse ja praktilisusega.
Juba esikust sisse astudes paistab, nagu oleks sattunud kuhugi lossi vastuvõturuumidesse, kuhu vasakult paistab roheline ja paremalt punane valgus. Ruum on jaotatud osadesse. Väiksemate seltskondade jaoks on loozhid, mis võimaldavad täiesti mugavat ja eraldatud äraistumist. On meeles peetud ka bridzhi- ja malehuvilisi, kuna mõlemaile on määratud eri ruumid.
Kuna tavaliselt kohvikuskäijate suurimaks nuhtluseks on kohvikute ebamugavad toolid, siis kohviku omanik hr. Püss on pööranud sellele küsimusele erilist tähelepanu. Mööbli tegemine usaldati a.-s. „Massoproduktile“ ja see firma on nüüd järjekordselt näidanud, et ta seisab oma nime kõrgusel. Istumine neil pehmetel toolidel on kohvikukülastajatele lihtsalt naudinguks. Samuti ei jäta mööbli esteetiline külg midagi soovida. Mööbel on valmistatud hr. Elmar Rikandi kavandi järgi.
Kuna kodukaunistamise peale mõtleb igaüks ja igal pool, siis tuntakse naissoost külastajate hulgas huvi ka mööbliriide vastu. See on valmistatud kangur Friedemanni töökojas pr. Friedemanni kavandite järgi. Samas on valmistatud ka maitsekad akende eesriided.
Erinevana meie teistest kohvikutest omab see uus kohvik ainulaadse ja stiilselt väljatöötatud suure leti kondiitrisaaduste müümiseks, milles on nii soojendus- kui ka külmutuskappe. Need kapid on jaotatud omakorda osadeks, kus igaühes on võimalik reguleerida temperatuuri vastavalt seeshoitava artikli iseloomule. Lett on tellitud Thomas Clayhills & Son kaudu firmalt Alfred Tewes Maschinen & Armaturenfabrik, G.m.b.H., Frankfurt am Main. Tähendatud firma on eriti Lääne-Euroopas asjaomaseis ringkonnis võitnud endale suure populaarsuse ja tema lett „Harju“ kohvikus on Eesti praktilisimaid ja välimuselt kohvikule ehteks. Värvilt on ta meeldivalt apelsinitaoline, missuguse värvi andis talle meie tuntumaid maalrifirmasid Einthal ja Laks.
Kohviku suureks nõudeks on sisendada külastajaile kodususetunnet. Temas ei tohi olla midagi kriiskavat, eriti silmatorkavat, vaid kõik peab olema harmooniliselt ühendatud tervikuks. Ja seda on selles kohvikus ka saavutatud.
Ühtlase pehmusega täidab valgus tervet ruumi, mis langeb maitsekatest armatuuridest. Valgustusküsimuse on õnnelikult lahendanud f-ma „Rex“, kelle juurest on kõik valgustuskehad.
Peegleid on külluses selles kohvikus, nagu peegelsambad pearuumi keskel, samuti leti kaunistusena, kuid nad on asetatud niivõrd osavasti, et kuidagi ei torka nad eriti silma, mõjudes pigemini rahustavalt. Peeglid on firmalt Loderaud, kelle poolt nad on ka üles seatud. See firma on hoolitsenud ka nägusate klaaskatete eest laudadel.
Siin kasutati Eestis esimest korda võtet, mis L.-Euroopas suuresti levinud. Nimelt on klaaskatted illustreeritud ja siis hiljem kaetud kullaga. Selle võtte tõi endaga kaasa oma Pariisi õppereisult rakenduskunstnik hr. Tomassov, kelle üldjuhtimisel toimus terve kohviku sisustamine. Talendikust on hr. Tomassov näidanud ka oma bastelselt sulavate seinamaalidega, mis oma originaalsuse poolest on tõesti huvitavad.
Meeldivate kohviserviisidega on kohvikut varustanud Th. Kaarmanni klaas- ja kivinõudeäri. Kohviserviisidele on kohviku nimed sisse põletatud N. Langebrauni portselanitööstuses.
Väljudes või sisse tulles kohvikusse paistab silma f-ma "Dekoruumi" poolt püstitatud vitriin, kus kujutatakse moodsa korteri mugavat nurgakest baariga jne. Vitriin on seatud "Dekoruumi" omaniku hr. Murdmaa kavandi järgi.
Esimeste päevade publiku rünnaku järgi otsustades kujuneb kohvik „Harju“ kindlasti pealinna intelligentse seltskonna eelistatud kooskäimiskohaks.


Uudisleht 12.12.1937 lk 2
Kullast ja hõbedast ballikingad.
Neil päevil avati „EKA“ majas Vabaduseplats nr. 7 uus punutud jalanõudeäri „Uudisking“, kus müüakse selle hooaja moodsemaid õhtu- ja tänavkingi. Uued kingad on nahast, siidist ja brokaadist ja neid demonstreeriti möödunud nädalal „Gloria Dancing’us“ korraldatud moerevüül, kus äratasid meie seltskonnadaamide tähelepanu. Kingad on valmistatud Leo Siversi modellide järgi.


Päevaleht 9.03.1940 lk 1
Avati Joh. Lorup’i klaasivabriku esinduskauplus
Tallinnas, Vabadusväljakul 7, EKA majas. Tel. 443-95.
Müügil: Valge ja värviline, lihvitud ja graveeritud kristall ja poolkristall.
Suures valikus mitmesuguseid lauaserviise, tualettgarnituure, kingitusesemeid, pokaale, lille- ja puuviljavaase, tuhatoose jne. jne.
Tutvuge kodumaa klaasitööstuse saadustega!
Päevaleht 10.03.1940 lk 5
Avati J. Lorupi klaasivabriku esinduskauplus
Eile avati EKA majas Vabadusväljak nr. 7 Joh. Lorupi klaasivabriku esinduskauplus. Müügil on mitmesuguseid kristall- ja poolkristallesemeid. Kauplus on sisustatud moodsalt ja maitsekalt. Riiulitel, mille tagaseinaks on peeglid, säravad mitmevärvilises väljatöötuses igasugused serviisid, vaasid jne. Kaupluseruumi keskel on tumesinise sametiga kaetud astmestik, kuhu on koondatud kristallitöö tippsaavutused – võiks öelda omaette kunstitööd. Üsna maitsekalt on dekoreeritud ka aken.
Joh. Lorupi klaasivabriku saaduste müügi kõrval taotleb see kauplus ka nimetatud käitise kaupade tutvustamise sihti.
 


Foto: 14.04.2013, R. Vaikla


Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar