 |
| dea.nlib.ee |
Esmaspäev 01.09.1935 lk 5, Maa Hääl 01.09.1935 lk 5
Raha muutub kiviks
Meestest, kes ei lase Tallinnat valmis saada. Tänavuse aasta moodsamaid ehitusi. Plaazh katusel ja moosikeldrid korterites. Kapital moondub elamuteks. Mugavate korterite kibedad üürid.
Raha muutub kiviks
Meestest, kes ei lase Tallinnat valmis saada. Tänavuse aasta moodsamaid ehitusi. Plaazh katusel ja moosikeldrid korterites. Kapital moondub elamuteks. Mugavate korterite kibedad üürid.
Kui veel mõni aasta tagasi pealinnas ehitustegevus oli suunatud korterikriisi lahendamiseks, siis nüüd on seatud üles uued nõuded: Tallinn peab omandama esinduslikuma ilme, suurejoonelise „fassaadi“. Praegune ehitustegevus peab jäädvustama tulevastele rahvapõlvedele mälestuse praegusest üldisest ülesehitavast ajajärgust kogu riigi elus.
Teisest küljest majanduslised kaalutlused ergutavad jõukamaid majaomanikke raha kiviseks kapitaliks muutma. Et oleks nagu kindlam ja jääks laste-lastele. Raha muudetakse kivi- ja puuelamuteks. Kapital raiutakse kivisse.
Ajakohaste majade ehitamiseks kesklinna lõhutakse maha vanu, väikeseid puumaju, et kasutada ruumi otstarbekohasemalt suurte kivimajade püstitamiseks. Käesoleval aastal on valminud ja valmib veelgi rida suuri elamuid, mis väliselt on väärilised pealinnale ja korterite suhtes elanikele pakuvad mõnususi, mida Eestis üürikorterites seni ei tuntudki.
Teade, et kivimajad vabastatakse viieks aastaks nende valmissaamisest lugedes maksudest, ergutas ehitama suuri kivimaju. Teeme ringkäigu nendega tutvumiseks, et saada ülevaadet pealinna uutest „pilvelõhkujatest“.
Teisest küljest majanduslised kaalutlused ergutavad jõukamaid majaomanikke raha kiviseks kapitaliks muutma. Et oleks nagu kindlam ja jääks laste-lastele. Raha muudetakse kivi- ja puuelamuteks. Kapital raiutakse kivisse.
Ajakohaste majade ehitamiseks kesklinna lõhutakse maha vanu, väikeseid puumaju, et kasutada ruumi otstarbekohasemalt suurte kivimajade püstitamiseks. Käesoleval aastal on valminud ja valmib veelgi rida suuri elamuid, mis väliselt on väärilised pealinnale ja korterite suhtes elanikele pakuvad mõnususi, mida Eestis üürikorterites seni ei tuntudki.
Teade, et kivimajad vabastatakse viieks aastaks nende valmissaamisest lugedes maksudest, ergutas ehitama suuri kivimaju. Teeme ringkäigu nendega tutvumiseks, et saada ülevaadet pealinna uutest „pilvelõhkujatest“.
Ameerikast toodud dollarid maja sisse.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgal on praegu lõpetamisel kahe moodsa kivimaja ehitamine. Majad seisavad külgkülje kõrval ja ainult väike erinevus ehituses tõendab, et tegemist on kahe omaette majaga.
Maja püstitas Ameerikast kodumaale tulnud J. Valter, kes 1931. aastal siirdus kodumaale. Noormehena minnes Ühendriikidesse J. Valter töötas ehitustegevuse alal ja kogus nii palju dollareid, et kodumaale tulles võis Niine tänavale 8-a ehitada viiekordse kivimaja. Müües selle maja, J. Valter asus ehitama uut maja Aia tänavale, Gahlnbäcki krundile. Varem asus krundil J. Niguli aiaäri ja väike majake, kus oli lillekauplus.
Maja ehitama hakates selgus, et maja asukoht on sattunud vana vallikraavi kohta.
Suure kivimaja ehitamiseks tuli alusmüür rajada täiesti kindlale aluspõhjale. Kuid kaevama hakates satuti mingi vanaaegse vallikraavi silla postidele. Mulla seest tuli välja hulk posti- ja plangutükke, mis pärit omaaegsest rippuvast sillast.
Tuli kaevata maa sisse kuni kolme sülla sügavuseni enne kui jõuti kindla aluspõhjani.
J. Valteri majal on peale esimesel korral asuvate äriruumide kümme korterit 2-, 3- ja 4-toalised. Kuuüür vastavalt 50, 80 ja 95-100 krooni ühes küttega. Korterid lähevad iga majakorraga 5 krooni kuus odavamaks, sest majas puudub tõstetool.
Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu alati soe vesi. Kõik korterid on ära üüritud juba enne kui maja sai valmis. Maja läks maksma 100.000 krooni ümber, lisaks sellel krundihind, ümmarguselt 15.000 kr.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgal on praegu lõpetamisel kahe moodsa kivimaja ehitamine. Majad seisavad külgkülje kõrval ja ainult väike erinevus ehituses tõendab, et tegemist on kahe omaette majaga.
Maja püstitas Ameerikast kodumaale tulnud J. Valter, kes 1931. aastal siirdus kodumaale. Noormehena minnes Ühendriikidesse J. Valter töötas ehitustegevuse alal ja kogus nii palju dollareid, et kodumaale tulles võis Niine tänavale 8-a ehitada viiekordse kivimaja. Müües selle maja, J. Valter asus ehitama uut maja Aia tänavale, Gahlnbäcki krundile. Varem asus krundil J. Niguli aiaäri ja väike majake, kus oli lillekauplus.
Maja ehitama hakates selgus, et maja asukoht on sattunud vana vallikraavi kohta.
Suure kivimaja ehitamiseks tuli alusmüür rajada täiesti kindlale aluspõhjale. Kuid kaevama hakates satuti mingi vanaaegse vallikraavi silla postidele. Mulla seest tuli välja hulk posti- ja plangutükke, mis pärit omaaegsest rippuvast sillast.
Tuli kaevata maa sisse kuni kolme sülla sügavuseni enne kui jõuti kindla aluspõhjani.
J. Valteri majal on peale esimesel korral asuvate äriruumide kümme korterit 2-, 3- ja 4-toalised. Kuuüür vastavalt 50, 80 ja 95-100 krooni ühes küttega. Korterid lähevad iga majakorraga 5 krooni kuus odavamaks, sest majas puudub tõstetool.
Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu alati soe vesi. Kõik korterid on ära üüritud juba enne kui maja sai valmis. Maja läks maksma 100.000 krooni ümber, lisaks sellel krundihind, ümmarguselt 15.000 kr.
Pelgulinnas kesklinna majaomanikuks.
Kõrvalmaja omanikuks Aia tän. on pealinna põline majadeomanik ja ehitaja Hans Reimelt. Oli aeg, kus H. Reimelt, kelle juuksed ja vurrud on nüüd juba hõbedavärvi, ehitas Pelgulinnas väikese majakese.
Kogudes jõudu, ehitas Reimelt järgmise maja juba suurema ja hakkas aegamööda tulema kesklinna poole.
Vaksali puiesteel, Tehnika ja Söörensi tänavate vahel oli varem poriauk ja voorimeeste seisukoht, kus voorimehed jootsid hobuseid ja ajaviiteks omavahel tülitsesid.
Vana Reimelt käis sealt mööda, keerutas vurrusid ja mõtles: „Kui õige ehitaks siia maja...“ Keegi teine ei julenud ehitada. Reimelt julges, mõeldes: „On ikka juba kesklinnale lähemal“... Püstitas 12 korteriga ja 7 äriruumiga maja ja ostja leidmisel müüs selle edasi.
Siis omandas Reimelt krundi Aia ja Vana-Viru tänavate nurgale ja ühel ajal J. Valteriga hakkas ehitama viiekordset kivimaja, mis nüüd on saamas valmis.
„Mu vurrud on läinud palju valgemaks maja ehitamise ajal“, sõnab hr. Reimelt naeratades. „Muret on sellise suure ehitusega küllalt, et teha kõik nii, nagu nüüdsel ajal nõuavad üürnikud.“
Nüüd maja on saamas valmis. Korterid on kõik juba ette välja üüritud. Igal majakorral on kolm korterit, üks 3-toaline ja kaks 4-toalist. Kolmetoaline maksab kuus 85 krooni, neljatoaline 100 krooni. Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu soe vesi, kuna tõstetool vähendab kõrgematel kordadel elavate isikute jalavaeva.
Kuipalju maja läheb maksma, seda omanik praegu ei teagi, sest arved pole võetud kokku, kuid alla 100.000 krooni ei ole juttugi.
Kõrvalmaja omanikuks Aia tän. on pealinna põline majadeomanik ja ehitaja Hans Reimelt. Oli aeg, kus H. Reimelt, kelle juuksed ja vurrud on nüüd juba hõbedavärvi, ehitas Pelgulinnas väikese majakese.
Kogudes jõudu, ehitas Reimelt järgmise maja juba suurema ja hakkas aegamööda tulema kesklinna poole.
Vaksali puiesteel, Tehnika ja Söörensi tänavate vahel oli varem poriauk ja voorimeeste seisukoht, kus voorimehed jootsid hobuseid ja ajaviiteks omavahel tülitsesid.
Vana Reimelt käis sealt mööda, keerutas vurrusid ja mõtles: „Kui õige ehitaks siia maja...“ Keegi teine ei julenud ehitada. Reimelt julges, mõeldes: „On ikka juba kesklinnale lähemal“... Püstitas 12 korteriga ja 7 äriruumiga maja ja ostja leidmisel müüs selle edasi.
Siis omandas Reimelt krundi Aia ja Vana-Viru tänavate nurgale ja ühel ajal J. Valteriga hakkas ehitama viiekordset kivimaja, mis nüüd on saamas valmis.
„Mu vurrud on läinud palju valgemaks maja ehitamise ajal“, sõnab hr. Reimelt naeratades. „Muret on sellise suure ehitusega küllalt, et teha kõik nii, nagu nüüdsel ajal nõuavad üürnikud.“
Nüüd maja on saamas valmis. Korterid on kõik juba ette välja üüritud. Igal majakorral on kolm korterit, üks 3-toaline ja kaks 4-toalist. Kolmetoaline maksab kuus 85 krooni, neljatoaline 100 krooni. Igas korteris on vannituba ja keskkütte tõttu soe vesi, kuna tõstetool vähendab kõrgematel kordadel elavate isikute jalavaeva.
Kuipalju maja läheb maksma, seda omanik praegu ei teagi, sest arved pole võetud kokku, kuid alla 100.000 krooni ei ole juttugi.
Mees, kes ehitas Kopli tänavale esimese maja.
Väike-Roosikrantsi tänava kate on lõhutud üles, seal askeldavad töölised nagu sipelgad. Vanu majaosmikuid on lõhutud maha, et teha ruumi uutele, moodsatele kivielamutele ja uuele trammiliinile.
Vabadusplatsi äärest minnes paremat kätt kerkib V.-Roosikrantsi tänaval taeva poole uus, alles tellingutest ümbritsetud kivimaja. Selle maja ehitab ettevõtja Trump Karl Lentsi tellimisel.
Karl Lents on olnud Tallinnas majaomanikuks juba 40 aastat. Ta oli esimene, kes ehitas maja Kopli tänavale. Oli seal omal ajal heinamaa ja tükk aega Lentsi majake seisis lagedal väljal üksikuna. Ajajooksul „linn kasvas ümber“ Lentsi maja.
Siis Karl Lents ehitas teise maja Weizenbergi tänavale, jälle lagedale kohale esimesena ja jälle siginesid majad tema elamu ümber, kuni kogu rajoon ehitati täis.
Lentsi uus maja Väike-Roosikrantsi tänaval on tänava pool neljakordne hoovipool kuuekordne. Ära kasutades maapinna kallakut, Karl Lents ehitas majale hoovipoolsel küljel ühe korra allapoole ja teise majakorra ülespoole juure. Majas on 14 korterit, igal majakorral kolm, millest kaks on neljatoalised ja üks kolmetoaline. Viimaseid hr. Lents ise nimetab „poissmehekorteriteks“. Kõik korterid on varustatud ühesuguste mugavustega, vahe seisab ainult põrandapinna suuruses.
Neljatoaliste korterite põrandapinna suurus on 120 ruutmeetrit, kolmetoalistel 60 ruutmeetrit.
Iga korter on peale keskkütte varustatud peale puuküttepliidi veel moodsa gaasipliidiga, vannitoaga ja eriti dushiruumiga. Kuna maja asukoht kuulub veevarustuse suhtes kõrgerõhu piirkonda, kus linna veevärgist tuleva vee kantmeetri hind on 17 senti tavalise 12 sendi asemel, on iga korter varustatud ka veemõõtjaga, et vähem vett tarvitaja elanik ei tarvitseks maksta selle kaaselaniku eest, kes vett tarvitab rohkem.
Majas on pesuköök vajalise sisseseadega, hoovil garaazh autodele ja garaazhi peal eriline ehitus pesu kuivatamiseks. Kuivõrd läbimõeldult hr. Lents ehitas oma maja, tõendab juba seegi pisiasi, et „kangialuses“, s.o. hoovi minevas käigus on eriline puu vaipade kloppimiseks, mis vajaduse korral tõmmatakse seinast oma asukohast välja ja pärast tarvitamist lükatakse jälle tagasi, et poleks teel ees.
Neljatoalise, kõigi mugavustega varustatud korteri eest tuleb üürnikul kuus maksta majaomanikule 110 krooni. Kõik korterid on üüritud välja. Maja esimesel korral on äriruumid, milledel on juure ehitatud laoruumid.
Väike-Roosikrantsi tänava kate on lõhutud üles, seal askeldavad töölised nagu sipelgad. Vanu majaosmikuid on lõhutud maha, et teha ruumi uutele, moodsatele kivielamutele ja uuele trammiliinile.
Vabadusplatsi äärest minnes paremat kätt kerkib V.-Roosikrantsi tänaval taeva poole uus, alles tellingutest ümbritsetud kivimaja. Selle maja ehitab ettevõtja Trump Karl Lentsi tellimisel.
Karl Lents on olnud Tallinnas majaomanikuks juba 40 aastat. Ta oli esimene, kes ehitas maja Kopli tänavale. Oli seal omal ajal heinamaa ja tükk aega Lentsi majake seisis lagedal väljal üksikuna. Ajajooksul „linn kasvas ümber“ Lentsi maja.
Siis Karl Lents ehitas teise maja Weizenbergi tänavale, jälle lagedale kohale esimesena ja jälle siginesid majad tema elamu ümber, kuni kogu rajoon ehitati täis.
Lentsi uus maja Väike-Roosikrantsi tänaval on tänava pool neljakordne hoovipool kuuekordne. Ära kasutades maapinna kallakut, Karl Lents ehitas majale hoovipoolsel küljel ühe korra allapoole ja teise majakorra ülespoole juure. Majas on 14 korterit, igal majakorral kolm, millest kaks on neljatoalised ja üks kolmetoaline. Viimaseid hr. Lents ise nimetab „poissmehekorteriteks“. Kõik korterid on varustatud ühesuguste mugavustega, vahe seisab ainult põrandapinna suuruses.
Neljatoaliste korterite põrandapinna suurus on 120 ruutmeetrit, kolmetoalistel 60 ruutmeetrit.
Iga korter on peale keskkütte varustatud peale puuküttepliidi veel moodsa gaasipliidiga, vannitoaga ja eriti dushiruumiga. Kuna maja asukoht kuulub veevarustuse suhtes kõrgerõhu piirkonda, kus linna veevärgist tuleva vee kantmeetri hind on 17 senti tavalise 12 sendi asemel, on iga korter varustatud ka veemõõtjaga, et vähem vett tarvitaja elanik ei tarvitseks maksta selle kaaselaniku eest, kes vett tarvitab rohkem.
Majas on pesuköök vajalise sisseseadega, hoovil garaazh autodele ja garaazhi peal eriline ehitus pesu kuivatamiseks. Kuivõrd läbimõeldult hr. Lents ehitas oma maja, tõendab juba seegi pisiasi, et „kangialuses“, s.o. hoovi minevas käigus on eriline puu vaipade kloppimiseks, mis vajaduse korral tõmmatakse seinast oma asukohast välja ja pärast tarvitamist lükatakse jälle tagasi, et poleks teel ees.
Neljatoalise, kõigi mugavustega varustatud korteri eest tuleb üürnikul kuus maksta majaomanikule 110 krooni. Kõik korterid on üüritud välja. Maja esimesel korral on äriruumid, milledel on juure ehitatud laoruumid.
Elamu koduse „plaazhiga.“
Raua tänaval nr. 33 sai valmis 4-kordne kivimaja, mis oma mitmekesiste uudistega tahab lüüa rekordi meie oludes mugavuste suhtes. Ehitas selle maja tuntud võidusõitja ja karikaturisti „Ove“ Veldemani isa Mihkel Veldeman.
„Tegin õige kord kõik, mis üüriline võib tahta, et poleks kellelgi enam midagi nuriseda ega soovida“, ütleb vana Mihkel Veldeman.
Ja, tõepoolest ta pakub mõndagi meie elamuehituses seniolematut.
Maja katusele on ehitatud kodune „plaazh“, päikesevannide võtmise koht. Katusele on ehitatud vahe vahele, üks pool „plaazhist“ on määratud daamidele, teine härradele, nii et härrade uudishimulised pilgud ei ulata vaatama üle vahemüüri ja segama daamide kodust olemist.
Katusel lamamiseks on majaomaniku poolt lastud valmistada lamamiskushetid. Pärast päikesevanni võtmist inimene tahab end pesta. Selle võimaldamiseks on katusel dush, millest soovi järel saab sooja või külma vett. Peale keskkütte, vannitubade sooja veega ja muude mugavuste on üürilistele kasutada veel elektriga töötav pesurull ja keldris toitainete hoidmiseks külmutuskapid.
Kahestkümnest korterist on osa kolme osa neljatoalised, kõik varustatud ühesuguselt.
Kuipalju tuleb maksta kogu selle luksuse eest? – Kuuüür korterites on 70-80 krooni. Maja läks hr. Veldemanile maksma 13 miljoni sendi ümber.
Raua tänaval nr. 33 sai valmis 4-kordne kivimaja, mis oma mitmekesiste uudistega tahab lüüa rekordi meie oludes mugavuste suhtes. Ehitas selle maja tuntud võidusõitja ja karikaturisti „Ove“ Veldemani isa Mihkel Veldeman.
„Tegin õige kord kõik, mis üüriline võib tahta, et poleks kellelgi enam midagi nuriseda ega soovida“, ütleb vana Mihkel Veldeman.
Ja, tõepoolest ta pakub mõndagi meie elamuehituses seniolematut.
Maja katusele on ehitatud kodune „plaazh“, päikesevannide võtmise koht. Katusele on ehitatud vahe vahele, üks pool „plaazhist“ on määratud daamidele, teine härradele, nii et härrade uudishimulised pilgud ei ulata vaatama üle vahemüüri ja segama daamide kodust olemist.
Katusel lamamiseks on majaomaniku poolt lastud valmistada lamamiskushetid. Pärast päikesevanni võtmist inimene tahab end pesta. Selle võimaldamiseks on katusel dush, millest soovi järel saab sooja või külma vett. Peale keskkütte, vannitubade sooja veega ja muude mugavuste on üürilistele kasutada veel elektriga töötav pesurull ja keldris toitainete hoidmiseks külmutuskapid.
Kahestkümnest korterist on osa kolme osa neljatoalised, kõik varustatud ühesuguselt.
Kuipalju tuleb maksta kogu selle luksuse eest? – Kuuüür korterites on 70-80 krooni. Maja läks hr. Veldemanile maksma 13 miljoni sendi ümber.
Veel tosin miljoneid kivisse.
Kaupmehe tänavas on saamas valmis neljakordne kivimaja, mis on nooblimaid selles tänavas. Maja omanikuks on Paaber. Ehituses on vana ja moodne stiil sulatatud kokku ja saadud eeskujulik härraselamu.
Paaberi majas on 12 korterit, kolmest kuni viie toani. Kuuüür vastavalt tubade arvule on 75-st kuni ... 140 kroonini. Selle eest on igas korteris peale teiste tubade veel teenijatuba, vannituba, keskküte alalise sooja veega, gaasiahjud köökides, odav elekter ja muud soodustused. Maja ehitamisel on mõeldud eriti ka perenaistele ja muude kõrvalruumide ja panipaikade juures on ehitatud veel eriline „moosikelder“ keediste hoidmiseks.
Maja läheb hr. Paaberile maksma üle 12 miljoni sendi. Kuigi 140 krooni korteri eest praegusel ajal välja anda on võrdlemisi suur raha, on kõik korterid juba enne maja lõplikku valmissaamist ära võetud.
Kaupmehe tänavas on saamas valmis neljakordne kivimaja, mis on nooblimaid selles tänavas. Maja omanikuks on Paaber. Ehituses on vana ja moodne stiil sulatatud kokku ja saadud eeskujulik härraselamu.
Paaberi majas on 12 korterit, kolmest kuni viie toani. Kuuüür vastavalt tubade arvule on 75-st kuni ... 140 kroonini. Selle eest on igas korteris peale teiste tubade veel teenijatuba, vannituba, keskküte alalise sooja veega, gaasiahjud köökides, odav elekter ja muud soodustused. Maja ehitamisel on mõeldud eriti ka perenaistele ja muude kõrvalruumide ja panipaikade juures on ehitatud veel eriline „moosikelder“ keediste hoidmiseks.
Maja läheb hr. Paaberile maksma üle 12 miljoni sendi. Kuigi 140 krooni korteri eest praegusel ajal välja anda on võrdlemisi suur raha, on kõik korterid juba enne maja lõplikku valmissaamist ära võetud.
400 uut maja aastas.
Tehes ringkäiku ehitusrajoonides, jääb mulje: raha muutub kiviks. Kapital paigutatakse kivimajade alla ja pealinna väline ilme lähemate aastate jooksul peaks muutuma põhjalikult paremuse poole.
Majade arv Tallinnas hakkas jõudsasti kasvama 1930. aastast alates peamiselt elamute poolest, kuigi iga aasta ehitati ka üle saja tööstushoone. 1918. aastal ehitati Tallinnas juure ainult 15 maja, nendest 8 elamut ja 7 tööstushoonet. Viimasel paaril aastal on aga juureehitatavate majade arv iga aasta tõusnud üle neljasaja.
Lenderi gümnaasiumi maja Kreuzwaldi tänavas. Sellesse koolimajja, mis tuleb moodsaim Tallinnas, ehitatakse eeskujulik võimla dushidega, maja juure suur aed lastele jne.
Hoogne ehitustegevus ja peamiselt mugavamate korterite juuretulek vähendab vanemate majade omanikkude väljavaateid üüriliste ja senise üüri saamiseks. Kui uutes majades kõik korterid on juba enne maja valmissaamist ära üüritud, peavad vanemad korterid mõnikord jääma tühjaks.
(Fotod artikli juures:
Paaberi moodsaim 12 korteriga elamu Kaupmehe tän. ja insener Karl Ipsbergi maja Kodu tän. Mõlemates majades on teostatud tänapäeva elukorterite otstarbekohasemaid uuendusi. Need soodustused maksavad aga ränka raha üüride näol.
Lenderi gümnaasiumi äsjavalminud kuuekordne hoone Kreutzwaldi tänavas.
J. Valter ja tema stiilne maja Aia ja Viru tänava nurgal.)
Majade arv Tallinnas hakkas jõudsasti kasvama 1930. aastast alates peamiselt elamute poolest, kuigi iga aasta ehitati ka üle saja tööstushoone. 1918. aastal ehitati Tallinnas juure ainult 15 maja, nendest 8 elamut ja 7 tööstushoonet. Viimasel paaril aastal on aga juureehitatavate majade arv iga aasta tõusnud üle neljasaja.
Lenderi gümnaasiumi maja Kreuzwaldi tänavas. Sellesse koolimajja, mis tuleb moodsaim Tallinnas, ehitatakse eeskujulik võimla dushidega, maja juure suur aed lastele jne.
Hoogne ehitustegevus ja peamiselt mugavamate korterite juuretulek vähendab vanemate majade omanikkude väljavaateid üüriliste ja senise üüri saamiseks. Kui uutes majades kõik korterid on juba enne maja valmissaamist ära üüritud, peavad vanemad korterid mõnikord jääma tühjaks.
(Fotod artikli juures:
Paaberi moodsaim 12 korteriga elamu Kaupmehe tän. ja insener Karl Ipsbergi maja Kodu tän. Mõlemates majades on teostatud tänapäeva elukorterite otstarbekohasemaid uuendusi. Need soodustused maksavad aga ränka raha üüride näol.
Lenderi gümnaasiumi äsjavalminud kuuekordne hoone Kreutzwaldi tänavas.
J. Valter ja tema stiilne maja Aia ja Viru tänava nurgal.)
* * *
 |
| Niine 8e (algselt Niine 8a), Johannes Valteri esimene üürimaja Tallinnas, valmis 1931(?). 1934 ostsid Mihkel, Mary ja Erika Kampmann, a-st 1937 Kampmaa. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri
majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias. J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Aia 5a, Johannes Valteri maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Toompuiestee 29 (algselt Vaksali puiestee) / Tehnika 1 / Sügise 2 (algselt Söörensi), Hans Reimelti maja. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
 |
| Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla |
 |
| Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna. Maja esimese omaniku J. Paaberi initsiaalid ja maja valmimisaasta. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar