Vaba Maa 2.08.1930 lk 2
„Oma Kodu" ühiselamu Politseiaial.
45 miljoniga 64 moodsat väikekorterit.
Korteriomanikkude ühing „Oma Kodu“ (end. „Ametnikkude Kodu“) võttis vastu 1. augustiks s.a. ehitusmeistrilt J. V. Jannseni tänava ääres uue kuuekordse 42 korteriga elumaja, mis osutub sama ühingu kuue aasta eest püstitatud 21 korteriga viiekordse elumaja teiseks tiivaks.
Kuna hoone esimene osa koos krundiga läks maksma sentides ümmarguselt 21 miljonit, tõuseb äsjavalminud osa hind 24 miljonile. Selle Tallinna oludes hiiglaelamu ülesehitus võimaldus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu tunduval kaastegevusel, kogusummas 27 miljoni ulatuses.
Selle 45-miljonilise 61 moodsa väikekorteriga telliskivist hoone projekti arkitekt Johansonilt teostas ehitusmeister Reinhold Treubeck täies ulatuses. Kolmetoaliste korterite põrandapind 67–104 rm., kahetoalistel 50–70 rm. Igas korteris klosett ja vannituba. Uues majaosas keskküte ja tõstetooli ruumid.
Linnavolikogus on vaieldud palju selle üle, kas teostada riiklise ehituslaenu varal linna sees, kus kättesaadav kanalisatsioon ja tänavaühendus, suuremaid ühiselumaju või jälle harrastada linna äärtel väikeelamuid. Vaielusalused tüübid on nüüd esitatud „Oma Kodu“ ja „Oma Kolde“ ehitustes, esimesel linna keskel Politseiaial, teisel Pelgulinnas.
Kui möödunud aasta suvel Tallinnas käsil oli viimane suurem riiklise ehituslaenu jaotuskava kinnitamine, siis linna ehituskomisjon hindas esitatud laenunõudmisi, arvesse võttes ehitise asukohta, tüüpi, suurust, hinda, soovitud laenu suurust ja ilmet ning korteri suurust, mõnususi ja üüri, järgmiselt: ehit. üh. „Oma Kodu“ (end. „Ametn. Kodu“) kõige esimesel kohal 277 punktiga ja teisel kohal ehit. üh. „Oma Kolle“ 225* p., ehit. üh. „Tare“ jäi 237 p. neljandale kohale.
/*õige on „Ametniku Kodu“ 277 punkti, „Oma Kolle“ 255 punkti, J. L. Jürgens 241 punkti, „Tare“ 237 punkti – Vaba Maa 22.06.1929 lk 10/
„Oma Kodu" ühiselamu Politseiaial.
45 miljoniga 64 moodsat väikekorterit.
Korteriomanikkude ühing „Oma Kodu“ (end. „Ametnikkude Kodu“) võttis vastu 1. augustiks s.a. ehitusmeistrilt J. V. Jannseni tänava ääres uue kuuekordse 42 korteriga elumaja, mis osutub sama ühingu kuue aasta eest püstitatud 21 korteriga viiekordse elumaja teiseks tiivaks.
Kuna hoone esimene osa koos krundiga läks maksma sentides ümmarguselt 21 miljonit, tõuseb äsjavalminud osa hind 24 miljonile. Selle Tallinna oludes hiiglaelamu ülesehitus võimaldus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu tunduval kaastegevusel, kogusummas 27 miljoni ulatuses.
Selle 45-miljonilise 61 moodsa väikekorteriga telliskivist hoone projekti arkitekt Johansonilt teostas ehitusmeister Reinhold Treubeck täies ulatuses. Kolmetoaliste korterite põrandapind 67–104 rm., kahetoalistel 50–70 rm. Igas korteris klosett ja vannituba. Uues majaosas keskküte ja tõstetooli ruumid.
Linnavolikogus on vaieldud palju selle üle, kas teostada riiklise ehituslaenu varal linna sees, kus kättesaadav kanalisatsioon ja tänavaühendus, suuremaid ühiselumaju või jälle harrastada linna äärtel väikeelamuid. Vaielusalused tüübid on nüüd esitatud „Oma Kodu“ ja „Oma Kolde“ ehitustes, esimesel linna keskel Politseiaial, teisel Pelgulinnas.
Kui möödunud aasta suvel Tallinnas käsil oli viimane suurem riiklise ehituslaenu jaotuskava kinnitamine, siis linna ehituskomisjon hindas esitatud laenunõudmisi, arvesse võttes ehitise asukohta, tüüpi, suurust, hinda, soovitud laenu suurust ja ilmet ning korteri suurust, mõnususi ja üüri, järgmiselt: ehit. üh. „Oma Kodu“ (end. „Ametn. Kodu“) kõige esimesel kohal 277 punktiga ja teisel kohal ehit. üh. „Oma Kolle“ 225* p., ehit. üh. „Tare“ jäi 237 p. neljandale kohale.
/*õige on „Ametniku Kodu“ 277 punkti, „Oma Kolle“ 255 punkti, J. L. Jürgens 241 punkti, „Tare“ 237 punkti – Vaba Maa 22.06.1929 lk 10/
 |
| Pronksi 10 / Gonsiori 14 (algselt Jannseni 9 / 9a), ehitusühingu "Oma Kodu" (algselt a-ni 1932 "Ametniku Kodu") maja, valmis 1930, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
* * *
Kaja 10.03.1923 lk 6
Suuremate ehituste plaanide kinnitamine.
Viimasel linnavalitsuse istumisel kinnitati ehitusplaanid: väikekort. ehit. üh. „Kodu“ – neljakordse kivimaja ehituseks „politsei-aial“; ehit. üh. „Ametniku kodu“ – 4 kordne kivimaja sealsamas; H. Jaanus – 3kordne kivimaja Kopli uul. nr. 20-b; Vinogradovil – kauba- ja elumaja Pirita tee ääres; K. Donneril elumaja Veerenni ja Magasini uul. ja mitmed teised.
Suuremate ehituste plaanide kinnitamine.
Viimasel linnavalitsuse istumisel kinnitati ehitusplaanid: väikekort. ehit. üh. „Kodu“ – neljakordse kivimaja ehituseks „politsei-aial“; ehit. üh. „Ametniku kodu“ – 4 kordne kivimaja sealsamas; H. Jaanus – 3kordne kivimaja Kopli uul. nr. 20-b; Vinogradovil – kauba- ja elumaja Pirita tee ääres; K. Donneril elumaja Veerenni ja Magasini uul. ja mitmed teised.
Vaba Maa 10.03.1923 lk 6
Uute majade ehitamisest korterikriisi lahendamiseks.
Eelseisev kevadine ehitushooaeg tõotab suurt elavust. Suurt tööd ehituskommisjonile ja linnavalitsusele annavad esitatud rohkearvuliste ehitusplaanide läbivaatamine ja kinnitamine, mille teostamisega lähemal ajal algust teha tahetakse. Õieti ei ole ehitustööd terve talve läbi Tallinnas soiku lastud jääda. Muuseas ehitatakse praegu riigitrükikoja hoonet, Scheeli panga majasid, Vanaviru kaelas ja suuremaid hooneid Pikal tänaval nr. 42. Sõjaväelaste ehitusühing „Unitas“ ehitab üles suure elumaja. Siis veel linna suur algkoolihoone Raua tänaval ja linna poolt ajutised elumajad Sitsi tänava ääres. Lähemal esmaspäeval kuulutatakse ehitusosakonna poolt välja kahe suurema linnateenijate ja õpetajate elumaja ehitus Raua ja Graniidi tänavate ääres. Need ehitused tulevad kogusummas 30 miljoni maksma ja tahetakse lähemaks sügiseks lõpule viia.
Suurte 4–5-kordsete majade ehitusplaanid Politseiaiale ehitamiseks kinnitas linnavalitsus eile ametnikkude ühingule „Ametnikkude kodu“ ja postiteenijate ehitusühingule „Kodu“. Nende hoonete ehitamisega peale algada tahetakse juba varasel kevadel.
Eelseisval suvel kavatsevad p. keskühisus „Estoonia“ ja põllumeesteselts suure 5–6-kordse maja ehitamisega algust teha Merepuiestee äärde, „Grand-Marina“ kõrvale. Siis tuleb ehitamisele veel Jaani koguduse vanadekodu hoone ja palju teisi ehitusi. Kõik need ehitused kavatsetakse lähema suve jooksul teostada, mis Tallinnale tulevaks talveks mõnisada korterit juurde annavad ja seega korterikriisi teravust lahendada aitavad.
Uute majade ehitamisest korterikriisi lahendamiseks.
Eelseisev kevadine ehitushooaeg tõotab suurt elavust. Suurt tööd ehituskommisjonile ja linnavalitsusele annavad esitatud rohkearvuliste ehitusplaanide läbivaatamine ja kinnitamine, mille teostamisega lähemal ajal algust teha tahetakse. Õieti ei ole ehitustööd terve talve läbi Tallinnas soiku lastud jääda. Muuseas ehitatakse praegu riigitrükikoja hoonet, Scheeli panga majasid, Vanaviru kaelas ja suuremaid hooneid Pikal tänaval nr. 42. Sõjaväelaste ehitusühing „Unitas“ ehitab üles suure elumaja. Siis veel linna suur algkoolihoone Raua tänaval ja linna poolt ajutised elumajad Sitsi tänava ääres. Lähemal esmaspäeval kuulutatakse ehitusosakonna poolt välja kahe suurema linnateenijate ja õpetajate elumaja ehitus Raua ja Graniidi tänavate ääres. Need ehitused tulevad kogusummas 30 miljoni maksma ja tahetakse lähemaks sügiseks lõpule viia.
Suurte 4–5-kordsete majade ehitusplaanid Politseiaiale ehitamiseks kinnitas linnavalitsus eile ametnikkude ühingule „Ametnikkude kodu“ ja postiteenijate ehitusühingule „Kodu“. Nende hoonete ehitamisega peale algada tahetakse juba varasel kevadel.
Eelseisval suvel kavatsevad p. keskühisus „Estoonia“ ja põllumeesteselts suure 5–6-kordse maja ehitamisega algust teha Merepuiestee äärde, „Grand-Marina“ kõrvale. Siis tuleb ehitamisele veel Jaani koguduse vanadekodu hoone ja palju teisi ehitusi. Kõik need ehitused kavatsetakse lähema suve jooksul teostada, mis Tallinnale tulevaks talveks mõnisada korterit juurde annavad ja seega korterikriisi teravust lahendada aitavad.
Vaba Maa 14.08.1923 lk 6
Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu väikekorterite ehitamiseks
maksetakse linnakassast välja selle järele, kuidas ehitustööd edenevad, mille järele erikommisjon valvab. Tallinnale lubatud 90 miljoni margalisest ehituslaenust oli kuni eilseni umbes 58 miljoni marka välja maksetud.
Suuremaid summasid ehituslaenu on seni kätte saanud sõjaväelaste korterite ehitusühing „Unitas“ ja ka teised ehitusühingud.
„Ametnikkude kodu“ ja „Postiteenijate kodu“ majade ehitus Politseiaial ehitusmeister Treubecki poolt edenevad jõudsalt. Viiekordsetel majadel on üle kolme korra juba valmis. Esimesel majal tuleb 20 korterit ja läheb maksma üle 18 miljoni marga, teine maja umbes 12 korteriga läheb maksma 10 miljoni marga ümber. Lepingu järele ehitatakse need majad valmis 1. juuniks 1924. a. Raskusi teeb ehituse juures kehvade ametnikkude perele rahaküsimus, kes ühe kolmandiku ehituskuludeks oma käest kokku panema peavad, mis aga kerge ei ole.
Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu väikekorterite ehitamiseks
maksetakse linnakassast välja selle järele, kuidas ehitustööd edenevad, mille järele erikommisjon valvab. Tallinnale lubatud 90 miljoni margalisest ehituslaenust oli kuni eilseni umbes 58 miljoni marka välja maksetud.
Suuremaid summasid ehituslaenu on seni kätte saanud sõjaväelaste korterite ehitusühing „Unitas“ ja ka teised ehitusühingud.
„Ametnikkude kodu“ ja „Postiteenijate kodu“ majade ehitus Politseiaial ehitusmeister Treubecki poolt edenevad jõudsalt. Viiekordsetel majadel on üle kolme korra juba valmis. Esimesel majal tuleb 20 korterit ja läheb maksma üle 18 miljoni marga, teine maja umbes 12 korteriga läheb maksma 10 miljoni marga ümber. Lepingu järele ehitatakse need majad valmis 1. juuniks 1924. a. Raskusi teeb ehituse juures kehvade ametnikkude perele rahaküsimus, kes ühe kolmandiku ehituskuludeks oma käest kokku panema peavad, mis aga kerge ei ole.
Vaba Maa 14.08.1924 lk 7
Ühisjõul korterikitsikuse lahendusel.
Politseiaial uus suur elumaja 32 korteriga valmis saanud.
Suur-Tartu maanteed, eriti üle Politseiaia käijate pilku kütkestab nüüdsama valmis saanud suur hele-kollakas eluhoone. Nüüd, kus ehituse lõpule viimise järel hoone ümbrust varjavad plangud maha kistud ja uus nägus hoone täies ulatuses vaatlejale paistab, küsivad võhikud imetledes: mis kaunis hoone see on ja kelle omandus nimelt?
Vastus, et see suur elumaja Janseni tän. ääres on väikekorteritega ja üles ehitatud mitte kellegi muu, kui üürnikkude eneste algatusel ja ühisettevõttel, tohiks huvitada õige laialisi ringe, eriti praegusel ajajärgul, kus korterikriisi lahendusviiside üle nii palju pead murtakse.
Kõne all olev 31 sülda pikk viiekordne telliskividest eluhoone kuulub kahele väikekorterite ehitusosaühingule. Suur-Tartu mnt. poolne ots 10 sülla ulatuses – on ehitusühingu „Kodu“ päralt, kelle liikmeteks posti-telefoni ametnikud. Maja mahutus on 475 kantsülda, kümne korteriga, peale selle kojamehe korter pesuköögiga õuemajas. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 mk., oleks maja väärtus umbes 8 miljoni ehk 800.000 mk. korteri kohta. 50-aastase tähtajaga riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on ühing saanud 7 miljoni marga ümber. See oli selle tõttu võimalik, et ühing oli üks esimestest ehitama algajatest, millal ehituslaenu saamise tingimused veel võrdlemisi lahedamad olid.
Raskemates ainelistes tingimustes tuli aga ehitusühingul „Ametniku kodu“ oma elumaja ehitada, mis 21 sülda pikk ja 6 sülda lai, 21 korteriga. Üldine mahutus 1184 kantsülda. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 marka, oleks maja väärtus üle 20 miljoni. Krundi eest ja muid maksusid on tasutud üle miljoni marga. Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on saadud 15 miljoni ümber, kuna puudujääv 6 miljoni osanikkude eneste poolt tuleb nõutada, kes kuuluvad peaasjalikult riigi-omavalitsuse teenijate hulka.
Mõlema ühingu elumaja ehitus läks vähempakkumisel 17.000 m. ümber kantsüld tuntud kohal. suurehitaja R. Treubecki kätte ja nad kinnitavad rahulolles, et ehitustöö on toimitud eeskujuliku hoole ja asjatundlikkusega. Majade plaanide valmistajaks oli arhitekt Johanson, olles ühtlasi ehitustöö järelvaatajaks.
Postiametnikkude ühingu maja on keskküttega, „Ametniku kodu“ mitte; vannitoad teenijatoaga aga mõlemal ühingul, samuti elektrivalgustus. Puudub majadel veel ühendus linna veevärgiga ja elektrijaamaga. On käimas kibe töö mustavee kanalisatsiooni sisse viimiseks linna poolt, millele järgneb ühendamine puhtavee kaanaliga ja tänava sillutus. Janseni tänav ühineb S.-Tartu maanteega nr. 31–33 vahel, linna poeglaste algkoolimaja juures.
Korraga 32 uue elukorteri juuresoetamine teraval korterikriisi ajajärgul on tervitatud samm. On juure võidetud mitte üksi iseseisvad elukorterid, vaid suureneb ka üksikult üürile antavate tubade tagavara.
Ühisjõul korterikitsikuse lahendusel.
Politseiaial uus suur elumaja 32 korteriga valmis saanud.
Suur-Tartu maanteed, eriti üle Politseiaia käijate pilku kütkestab nüüdsama valmis saanud suur hele-kollakas eluhoone. Nüüd, kus ehituse lõpule viimise järel hoone ümbrust varjavad plangud maha kistud ja uus nägus hoone täies ulatuses vaatlejale paistab, küsivad võhikud imetledes: mis kaunis hoone see on ja kelle omandus nimelt?
Vastus, et see suur elumaja Janseni tän. ääres on väikekorteritega ja üles ehitatud mitte kellegi muu, kui üürnikkude eneste algatusel ja ühisettevõttel, tohiks huvitada õige laialisi ringe, eriti praegusel ajajärgul, kus korterikriisi lahendusviiside üle nii palju pead murtakse.
Kõne all olev 31 sülda pikk viiekordne telliskividest eluhoone kuulub kahele väikekorterite ehitusosaühingule. Suur-Tartu mnt. poolne ots 10 sülla ulatuses – on ehitusühingu „Kodu“ päralt, kelle liikmeteks posti-telefoni ametnikud. Maja mahutus on 475 kantsülda, kümne korteriga, peale selle kojamehe korter pesuköögiga õuemajas. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 mk., oleks maja väärtus umbes 8 miljoni ehk 800.000 mk. korteri kohta. 50-aastase tähtajaga riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on ühing saanud 7 miljoni marga ümber. See oli selle tõttu võimalik, et ühing oli üks esimestest ehitama algajatest, millal ehituslaenu saamise tingimused veel võrdlemisi lahedamad olid.
Raskemates ainelistes tingimustes tuli aga ehitusühingul „Ametniku kodu“ oma elumaja ehitada, mis 21 sülda pikk ja 6 sülda lai, 21 korteriga. Üldine mahutus 1184 kantsülda. Arvates kantsülla hinnaks 17.000 marka, oleks maja väärtus üle 20 miljoni. Krundi eest ja muid maksusid on tasutud üle miljoni marga. Riiklist ja kogukondlist ehituslaenu on saadud 15 miljoni ümber, kuna puudujääv 6 miljoni osanikkude eneste poolt tuleb nõutada, kes kuuluvad peaasjalikult riigi-omavalitsuse teenijate hulka.
Mõlema ühingu elumaja ehitus läks vähempakkumisel 17.000 m. ümber kantsüld tuntud kohal. suurehitaja R. Treubecki kätte ja nad kinnitavad rahulolles, et ehitustöö on toimitud eeskujuliku hoole ja asjatundlikkusega. Majade plaanide valmistajaks oli arhitekt Johanson, olles ühtlasi ehitustöö järelvaatajaks.
Postiametnikkude ühingu maja on keskküttega, „Ametniku kodu“ mitte; vannitoad teenijatoaga aga mõlemal ühingul, samuti elektrivalgustus. Puudub majadel veel ühendus linna veevärgiga ja elektrijaamaga. On käimas kibe töö mustavee kanalisatsiooni sisse viimiseks linna poolt, millele järgneb ühendamine puhtavee kaanaliga ja tänava sillutus. Janseni tänav ühineb S.-Tartu maanteega nr. 31–33 vahel, linna poeglaste algkoolimaja juures.
Korraga 32 uue elukorteri juuresoetamine teraval korterikriisi ajajärgul on tervitatud samm. On juure võidetud mitte üksi iseseisvad elukorterid, vaid suureneb ka üksikult üürile antavate tubade tagavara.
Vaba Maa 16.08.1924 lk 6
Korterikriisi tegelik lahendus.
Suure ühiselumaja pidulik vastuvõtmine.
Nüüdsama valmissaanud suur nägus elumaja Politseiaial Janseni tän. ääres oli neljapäeva õhtuks ilupuude ja lippude ehtes. Toimiti maja pidulikku vastuvõtmist ehitajameistrilt R. Treubeckilt selle omanikkude, väikekorterite ehitusühingute „Ametniku Kodu“ ja „Kodu“ poolt.
See 31 sülda pikk viiekordne 32 elukorteriga elumaja on üürnikkude eneste ühisettevõtte saavutus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu kaasabil. Nõnda siis oma kohast väljapaistev sündmus kohalise korterikriisi tegeliku lahenduse alal, mille tähtsust märkisid oma osavõtuga hr. siseminister, linnavalitsuse, ehituskomisjoni ja ajakirjanduse esitajad, ja mida nad kõik oma tervituskõnedes toonitasid. Ühemeelne otsus oli pärast ringkäiku uues majas, et see on üks kõigiti kordaläinud ehitustöödest meie elumajade alal, tänu asjatundlikule juhatusele, arhitekt Johansonile, eriti aga ehitajameister Treubeckile, kes on hoone paremini ehitanud, kui tööandjad seda soovidagi oskanud, nagu viimased ise tänumeelel kinnitasid. Tuletati pikas reas kõnedes meele muuseas ka eeskujuliku hoolega oma ülesande juures tegutsenud tööjuhatajaid ja töölisi, kelle käte all on üles kerkinud avar ja kaunis eluhoone mõnusaks peavarjuks ja koduks paljudele perekondadele.
Korterikriisi tegelik lahendus.
Suure ühiselumaja pidulik vastuvõtmine.
Nüüdsama valmissaanud suur nägus elumaja Politseiaial Janseni tän. ääres oli neljapäeva õhtuks ilupuude ja lippude ehtes. Toimiti maja pidulikku vastuvõtmist ehitajameistrilt R. Treubeckilt selle omanikkude, väikekorterite ehitusühingute „Ametniku Kodu“ ja „Kodu“ poolt.
See 31 sülda pikk viiekordne 32 elukorteriga elumaja on üürnikkude eneste ühisettevõtte saavutus riiklise ja kogukondlise ehituslaenu kaasabil. Nõnda siis oma kohast väljapaistev sündmus kohalise korterikriisi tegeliku lahenduse alal, mille tähtsust märkisid oma osavõtuga hr. siseminister, linnavalitsuse, ehituskomisjoni ja ajakirjanduse esitajad, ja mida nad kõik oma tervituskõnedes toonitasid. Ühemeelne otsus oli pärast ringkäiku uues majas, et see on üks kõigiti kordaläinud ehitustöödest meie elumajade alal, tänu asjatundlikule juhatusele, arhitekt Johansonile, eriti aga ehitajameister Treubeckile, kes on hoone paremini ehitanud, kui tööandjad seda soovidagi oskanud, nagu viimased ise tänumeelel kinnitasid. Tuletati pikas reas kõnedes meele muuseas ka eeskujuliku hoolega oma ülesande juures tegutsenud tööjuhatajaid ja töölisi, kelle käte all on üles kerkinud avar ja kaunis eluhoone mõnusaks peavarjuks ja koduks paljudele perekondadele.
Päevaleht 16.08.1924 lk 4
Ühisjõul ehitatud suuremad elumajad valmis.
Majad mahutavad 32 korterit ja maksavad kokku 30 milj. marka.
Kes on ilusal suvisel õhtul ehk ka päeval vaevaks võtnud linnamüüride vahelt natuke väljapoole jalutada, on märganud rea uusi ja nägusaid hooneid, mis tekkinud Veerenni ja Magasini uul. vahel, Pelgulinnas, politseiaial jne. Suurem osa neist uutest ehitustest on ehitusühingute omad, mis asutatud isikute poolt, kes terava korterikriisi all kannatavad ja kel omal või ka osaliselt võimas toetama võitlust korterikriisi lahendamise sihis.
Sarnase ehitusühingute süsteemi abil ehitatud kahte nägusamat elumaja võime heameelega vaadelda politseiaial, kus neil päivil valmis said postiteenijate ehitusühingu „Kodu“ ja riigi- ja omavalitsusteenijate ehitusüh. „Ametnikkude kodu“ majad.
Majade ehitamisele asumisel oli koos vähe kapitaali, kõigest natuke üle 10 tuhande m. Kuid liikmete osamaksuga ja riiklise ehituslaenu toetusel suudeti lõpule viia majade ehitamine, mille väärtus kokku ümmarguselt 30 milj. marka.
Üleeile õhtul toimetati majade pidulikku vastuvõtmist ehitajalt R. Treubeckilt, millest osa võtsid siseminister A. Rõuk, linnavalitsuse esitajad, kohalikkude ajalehtede esitajad j.t. Külalistele näidati mõlemaid maju.
Majad on viiekordsed ja mahutavad kokku 32 korterit, neist „Ametn. kodu“ maja 21 korteriga. Korterid on 3-toalised ühes köögi, vanni- ja teenijatoaga, elektrivalgustuse ja veevärgiga. Keldrikorral on pesuköök, puukuurid, kojamehe korter. Puie kandmist keldrist korteritesse ei ole, sest seda võib toimetada sellekohase liftiga. Toad on otstarbekohaselt ehitatud ja võimaldavad osa ruumide tarvitamist teistesse ruumidesse puutumata. Majad on kokku ehitatud ja avaldavad esiküljega head muljet. Majade plaani valmistas arh. Johanson ja ehitas laiemalt tuntud ehitusmeister R. Treubeck.
Ringkäigu järele majades oli ühine koosviibimine külalistele korraldatud. Ehitusühingu esimees hra Meerits tähendab omas kõnes selle heatahtlikkuse peale, millega linna- ja riigivalitsus kavatsusele vastu on tulnud. Siseminister tervitab püsivust, mille abil on ehitus teostatud. Ajalehtede esitajate nimel soovib meie toimetuse liige A. Karro majaehitajaile õnne uue kodu valmissaamisel. Järgneb veel rida kõnesid.
Ühisjõul ehitatud suuremad elumajad valmis.
Majad mahutavad 32 korterit ja maksavad kokku 30 milj. marka.
Kes on ilusal suvisel õhtul ehk ka päeval vaevaks võtnud linnamüüride vahelt natuke väljapoole jalutada, on märganud rea uusi ja nägusaid hooneid, mis tekkinud Veerenni ja Magasini uul. vahel, Pelgulinnas, politseiaial jne. Suurem osa neist uutest ehitustest on ehitusühingute omad, mis asutatud isikute poolt, kes terava korterikriisi all kannatavad ja kel omal või ka osaliselt võimas toetama võitlust korterikriisi lahendamise sihis.
Sarnase ehitusühingute süsteemi abil ehitatud kahte nägusamat elumaja võime heameelega vaadelda politseiaial, kus neil päivil valmis said postiteenijate ehitusühingu „Kodu“ ja riigi- ja omavalitsusteenijate ehitusüh. „Ametnikkude kodu“ majad.
Majade ehitamisele asumisel oli koos vähe kapitaali, kõigest natuke üle 10 tuhande m. Kuid liikmete osamaksuga ja riiklise ehituslaenu toetusel suudeti lõpule viia majade ehitamine, mille väärtus kokku ümmarguselt 30 milj. marka.
Üleeile õhtul toimetati majade pidulikku vastuvõtmist ehitajalt R. Treubeckilt, millest osa võtsid siseminister A. Rõuk, linnavalitsuse esitajad, kohalikkude ajalehtede esitajad j.t. Külalistele näidati mõlemaid maju.
Majad on viiekordsed ja mahutavad kokku 32 korterit, neist „Ametn. kodu“ maja 21 korteriga. Korterid on 3-toalised ühes köögi, vanni- ja teenijatoaga, elektrivalgustuse ja veevärgiga. Keldrikorral on pesuköök, puukuurid, kojamehe korter. Puie kandmist keldrist korteritesse ei ole, sest seda võib toimetada sellekohase liftiga. Toad on otstarbekohaselt ehitatud ja võimaldavad osa ruumide tarvitamist teistesse ruumidesse puutumata. Majad on kokku ehitatud ja avaldavad esiküljega head muljet. Majade plaani valmistas arh. Johanson ja ehitas laiemalt tuntud ehitusmeister R. Treubeck.
Ringkäigu järele majades oli ühine koosviibimine külalistele korraldatud. Ehitusühingu esimees hra Meerits tähendab omas kõnes selle heatahtlikkuse peale, millega linna- ja riigivalitsus kavatsusele vastu on tulnud. Siseminister tervitab püsivust, mille abil on ehitus teostatud. Ajalehtede esitajate nimel soovib meie toimetuse liige A. Karro majaehitajaile õnne uue kodu valmissaamisel. Järgneb veel rida kõnesid.
Kaja 16.08.1924 lk 5
Linn mitmekümne korteri poolest jälle rikkam.
Politsei-aial Janseni uulitsa ääres sai neil päevil valmis suurem kivist elumaja 32 korteriga. Maja on viiekordne ja kuulub kahele üürnikkude ühingule. Maja S. Tartu maantee poolne osa on ehitus-ühingu „Kodu“ oma, kus liikmeteks postiametnikud. Teise osa omanikuks on ehitusühing „Ametnikkude kodu“, kelle liikmeteks on samuti riigi- ja omavalitsuse-teenijad. Kogu hoone on umbes 30 miljoni maksma läinud, millest 22 miljoni riiklist ja kogukondlist laenu saadi. Puudujääva osa peavad ühingusse kuuluvad liikmed, kel igaühel oma korter nüüd pärisomanduseks ise muretsema.
Korterid on kõik kolmetoalised, selle juures köögi, vannitoa ja ühe väikese toakesega, mis tarbe korral teenija toaks võib olla. Peale selle on tubade jaotus nii läbi viidud, et ilma suurema tülinata ka kaasüürilisi võib pidada. Arvatavasti on paljud korteriomanikud sunnitud seda ka esialgu tegema, sest ametniku palga juures läheb uues majas elamine üksinda ikkagi liig koormavaks, kuna eravõlgade tasumine lähemate aastate jooksul peab sündima. Selle juures on veel riiklise ehituslaenu ja selle kustutus-protsendid iga aasta tasuda.
Kuna ühingu „Kodu“ poolne osa keskküttega, on „Ametnikkude kodu“ poolne osa ahjuküttega ehitatud. Üldiselt on kogu maja nii välis- kui ka seespidiselt korralikult ehitatud ja jätab vaatamisel kõige parema mulje. Ta on ühtlasi ka üheks kaunimaks hooneks Tallinnas, mis viimasel ajal püstitatud.
Maja on ehitatud ehitusmeistri Reinhold Treubeck’i poolt arhitekt Johansoni plaani järele.
Kuna maja ametlik vastuvõtmine hiljem on, oli neljapäeval tema pidulik vastuvõtmine ehitusmeistrilt, millest osa võtsid ka siseminister hra Rõuk, linnavalitsuse ja ajakirjanduse esitajad. Majaomanikkude ja ehitusmeistri poolt oli sel puhul ka ühine koosviibimine korraldatud, kus rohkesti tervitus-kõnesid peeti, milles ühe kui teise suurema vaeva nägija teeneid ehituse juures alla kriipsutati.
Linn mitmekümne korteri poolest jälle rikkam.
Politsei-aial Janseni uulitsa ääres sai neil päevil valmis suurem kivist elumaja 32 korteriga. Maja on viiekordne ja kuulub kahele üürnikkude ühingule. Maja S. Tartu maantee poolne osa on ehitus-ühingu „Kodu“ oma, kus liikmeteks postiametnikud. Teise osa omanikuks on ehitusühing „Ametnikkude kodu“, kelle liikmeteks on samuti riigi- ja omavalitsuse-teenijad. Kogu hoone on umbes 30 miljoni maksma läinud, millest 22 miljoni riiklist ja kogukondlist laenu saadi. Puudujääva osa peavad ühingusse kuuluvad liikmed, kel igaühel oma korter nüüd pärisomanduseks ise muretsema.
Korterid on kõik kolmetoalised, selle juures köögi, vannitoa ja ühe väikese toakesega, mis tarbe korral teenija toaks võib olla. Peale selle on tubade jaotus nii läbi viidud, et ilma suurema tülinata ka kaasüürilisi võib pidada. Arvatavasti on paljud korteriomanikud sunnitud seda ka esialgu tegema, sest ametniku palga juures läheb uues majas elamine üksinda ikkagi liig koormavaks, kuna eravõlgade tasumine lähemate aastate jooksul peab sündima. Selle juures on veel riiklise ehituslaenu ja selle kustutus-protsendid iga aasta tasuda.
Kuna ühingu „Kodu“ poolne osa keskküttega, on „Ametnikkude kodu“ poolne osa ahjuküttega ehitatud. Üldiselt on kogu maja nii välis- kui ka seespidiselt korralikult ehitatud ja jätab vaatamisel kõige parema mulje. Ta on ühtlasi ka üheks kaunimaks hooneks Tallinnas, mis viimasel ajal püstitatud.
Maja on ehitatud ehitusmeistri Reinhold Treubeck’i poolt arhitekt Johansoni plaani järele.
Kuna maja ametlik vastuvõtmine hiljem on, oli neljapäeval tema pidulik vastuvõtmine ehitusmeistrilt, millest osa võtsid ka siseminister hra Rõuk, linnavalitsuse ja ajakirjanduse esitajad. Majaomanikkude ja ehitusmeistri poolt oli sel puhul ka ühine koosviibimine korraldatud, kus rohkesti tervitus-kõnesid peeti, milles ühe kui teise suurema vaeva nägija teeneid ehituse juures alla kriipsutati.
 |
| Vasakul Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja; paremal Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja. Valmisid 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Viiralti 3/1 (algselt Jannseni 3), postiametnike ehitusühingu "Kodu" maja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
 |
| Viiralti 5 ja 7 (algselt Jannseni 5 ja 7), ametnike ehitusühingu "Ametniku Kodu" (a-st 1932 "Oma Kodu") kaksikmaja, valmis 1924, arhitekt Herbert Johanson. Foto: 9.04.2015, R. Vaikla |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar