Pealinna Teataja 17.06.1936 lk 3
40 m. frondiga ühiselamu
Üürnike Selts „Üürnik“ palus linnavalitsuselt obrokile 2000 rtm. suurust ehituskrunti Kreutzwaldi tänaval Lenderi eragümnaasiumi vastas. Seltsi algatusel on organiseeritud grupp isikuid, peamiselt riigi ja linnateenijad ning kaitseväelased, kellele selts püstitaks umbes 40 m frondiga ühiselamu.
Linnavalitsus on nõus andma maad sellel kohal palveavaldajale obrokile ajakohase ja linna ehitusplaanile vastava ehitise püstitamiseks, ühekordse obrokimaksuga kr. 10 ja iga aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubada tasuda ühesuurustes osades, 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi. Asja otsustab lõpulikult volikogu.
Vaba Maa 7.10.1936 lk 9
Üürnike kallis ühiselamu.
Reedel kell 6 õhtul korraldab Tallinna üürnikkude selts Maakri tän. nr. 15 sama seltsi poolt ehitada kavatsetava ühiselumaja osanikkude üldkoosoleku, kus tutvustatakse osanikke maja projektiga ja lõpliku ehituskalkulatsioonidega. Selle järele ehitab selts Kreutzwaldi tän. 4-kordse telliskivimaja 44 korteriga. Ehitatavad korterid on jagatud kolme liiki: 1½-toalised põrandapinnaga 33,5–38 rmt.; 2-toalised põrandapinnaga 47–52 r.-m.; 3-toalised põrandapinnaga 62–63 r.-m. ja 3½-toalised põrandapinnaga 83 r.-m.. Esimeseks hinnaks oleks umbes 3.800 krooni, teistel 5000 krooni, kolmandal liigil, s.o. 3- ja 3½-toalistel korteritel umbes 7.000–9.000 krooni. Üldehituskulu oleks umbes 225.000 krooni ühes maaga ja valmis majaga.
Maja tuleb moodne, iga korteri juure kuulub köök elektripliidiga ning vannituba. Sissemaks osanikel oleks umbes üks neljandik korteri väärtusest. Ülejäänud osa jääb võlgu ja tasutakse igakuise üüriga 15 aasta jooksul. Üüri-hinnaks oleks 1-toalistel korteritel umbes 34–35 krooni kuus ühes keskkütte kuludega, 2-toalistel korteritel 46–52 kr. ning 3-toalistel 61–65 krooni.
40 m. frondiga ühiselamu
Üürnike Selts „Üürnik“ palus linnavalitsuselt obrokile 2000 rtm. suurust ehituskrunti Kreutzwaldi tänaval Lenderi eragümnaasiumi vastas. Seltsi algatusel on organiseeritud grupp isikuid, peamiselt riigi ja linnateenijad ning kaitseväelased, kellele selts püstitaks umbes 40 m frondiga ühiselamu.
Linnavalitsus on nõus andma maad sellel kohal palveavaldajale obrokile ajakohase ja linna ehitusplaanile vastava ehitise püstitamiseks, ühekordse obrokimaksuga kr. 10 ja iga aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubada tasuda ühesuurustes osades, 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi. Asja otsustab lõpulikult volikogu.
Vaba Maa 7.10.1936 lk 9
Üürnike kallis ühiselamu.
Reedel kell 6 õhtul korraldab Tallinna üürnikkude selts Maakri tän. nr. 15 sama seltsi poolt ehitada kavatsetava ühiselumaja osanikkude üldkoosoleku, kus tutvustatakse osanikke maja projektiga ja lõpliku ehituskalkulatsioonidega. Selle järele ehitab selts Kreutzwaldi tän. 4-kordse telliskivimaja 44 korteriga. Ehitatavad korterid on jagatud kolme liiki: 1½-toalised põrandapinnaga 33,5–38 rmt.; 2-toalised põrandapinnaga 47–52 r.-m.; 3-toalised põrandapinnaga 62–63 r.-m. ja 3½-toalised põrandapinnaga 83 r.-m.. Esimeseks hinnaks oleks umbes 3.800 krooni, teistel 5000 krooni, kolmandal liigil, s.o. 3- ja 3½-toalistel korteritel umbes 7.000–9.000 krooni. Üldehituskulu oleks umbes 225.000 krooni ühes maaga ja valmis majaga.
Maja tuleb moodne, iga korteri juure kuulub köök elektripliidiga ning vannituba. Sissemaks osanikel oleks umbes üks neljandik korteri väärtusest. Ülejäänud osa jääb võlgu ja tasutakse igakuise üüriga 15 aasta jooksul. Üüri-hinnaks oleks 1-toalistel korteritel umbes 34–35 krooni kuus ühes keskkütte kuludega, 2-toalistel korteritel 46–52 kr. ning 3-toalistel 61–65 krooni.
Päevaleht 1.11.1937 lk 6
Asutati korteriühing „Üürnik“
Eile hommikul kell 10 oli korteriühing „Üürniku“ asutamiskoosolek. Ühingu maja kavatsetakse ehitada 4-kordne, 24 korteriga. Korterite suurus tuleb 2 tuba ja köök, kuni 5 tuba ja köök. Peale selle kõik moodsad mugavused: lift, elektripliidid, soojavee varustus, keskküte, parkett jne.
Registreerimisele saadetavale põhikirjale kirjutavad alla prefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja trükikoja om. Lehtmets.
Vaba Maa 1.11.1937 lk 3
Kavatsusel suurema ühiselumaja ehitamine.
Asutati korteriühing „Üürnik“.
„Üürniku“ tegelaste algatusel kutsuti eile S.-Tartu m. „Üürniku“ ruumidesse kokku ringkond isikuid, et arutada ühise suurema ühiselumaja ehitamise küsimust. Osavõtjaid oli paarikümne ümber. Koosolekul kaaluti arhitekt Käsperi poolt ettekantud kavasid ning küsimus otsustati jaatavalt. Otsustati ellu kutsuda korteriühing „Üürnik“, koostada põhikiri ning saata see registreerimisele. Põhikirjale allakirjutajaiks valiti raudteeprefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja „Üürniku“ tegelane H. Lehtmets.
Uue korteriühingu „Üürniku“ kavatsuse kohaselt ehitaks ühing Kreutzwaldi tänava piirkonda 4-kordse kivist elumaja 24 korteriga, mis oleksid 2–5-toalised. Iga korteri juures oleks köök, elektripliidid, soe vesi, keskküte, vann ning eluruumides parkettpõrandad. Krunt hoone ehitamiseks on valmis vaadatud.
Asutati korteriühing „Üürnik“
Eile hommikul kell 10 oli korteriühing „Üürniku“ asutamiskoosolek. Ühingu maja kavatsetakse ehitada 4-kordne, 24 korteriga. Korterite suurus tuleb 2 tuba ja köök, kuni 5 tuba ja köök. Peale selle kõik moodsad mugavused: lift, elektripliidid, soojavee varustus, keskküte, parkett jne.
Registreerimisele saadetavale põhikirjale kirjutavad alla prefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja trükikoja om. Lehtmets.
Vaba Maa 1.11.1937 lk 3
Kavatsusel suurema ühiselumaja ehitamine.
Asutati korteriühing „Üürnik“.
„Üürniku“ tegelaste algatusel kutsuti eile S.-Tartu m. „Üürniku“ ruumidesse kokku ringkond isikuid, et arutada ühise suurema ühiselumaja ehitamise küsimust. Osavõtjaid oli paarikümne ümber. Koosolekul kaaluti arhitekt Käsperi poolt ettekantud kavasid ning küsimus otsustati jaatavalt. Otsustati ellu kutsuda korteriühing „Üürnik“, koostada põhikiri ning saata see registreerimisele. Põhikirjale allakirjutajaiks valiti raudteeprefekt Kuben, arh. Käsper, Maapanga ametnik Riit ja „Üürniku“ tegelane H. Lehtmets.
Uue korteriühingu „Üürniku“ kavatsuse kohaselt ehitaks ühing Kreutzwaldi tänava piirkonda 4-kordse kivist elumaja 24 korteriga, mis oleksid 2–5-toalised. Iga korteri juures oleks köök, elektripliidid, soe vesi, keskküte, vann ning eluruumides parkettpõrandad. Krunt hoone ehitamiseks on valmis vaadatud.
Pealinna Teataja 6.08.1938 lk 1
Ka „Üürnik“ ehitab ühiselamu
Neil päevil esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks uus ühiselamu projekt, mille püstitajaks Tallinna üürnike selts „Üürniku“ poolt komplekteeritud korteriühing „Üürnik“.
Korteriühing kavatseb püstitada 4-kordse ühiselamu Kreutzwaldi tänavale. Ühiselamus on projekti järgi nähtud ette 25 korterit. Enamus neist on 3 toa ja köögiga, vähemal arvul on 2-toa-köögiga kortereid ja ka üksikuid 4-toalisi. Kõik korterid varustatakse elektripliitidega, keskküttega, vanniga ja jooksva sooja veega. Hoones on ette nähtud ka lift. Sarnase 3-toalise korteri ehitushinnaks on kalkuleeritud 10 000 krooni.
Kui projekt leiab kinnitamist, kavatsetakse ehitustöödega algust teha juba käesoleval sügisel. Ühiselamu projekti töötas välja ja asub ehitustöid juhtima arh. A. Kespre, kes on ühtlasi korteriühingu juhatuse esimeheks.
Ka „Üürnik“ ehitab ühiselamu
Neil päevil esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks uus ühiselamu projekt, mille püstitajaks Tallinna üürnike selts „Üürniku“ poolt komplekteeritud korteriühing „Üürnik“.
Korteriühing kavatseb püstitada 4-kordse ühiselamu Kreutzwaldi tänavale. Ühiselamus on projekti järgi nähtud ette 25 korterit. Enamus neist on 3 toa ja köögiga, vähemal arvul on 2-toa-köögiga kortereid ja ka üksikuid 4-toalisi. Kõik korterid varustatakse elektripliitidega, keskküttega, vanniga ja jooksva sooja veega. Hoones on ette nähtud ka lift. Sarnase 3-toalise korteri ehitushinnaks on kalkuleeritud 10 000 krooni.
Kui projekt leiab kinnitamist, kavatsetakse ehitustöödega algust teha juba käesoleval sügisel. Ühiselamu projekti töötas välja ja asub ehitustöid juhtima arh. A. Kespre, kes on ühtlasi korteriühingu juhatuse esimeheks.
Pealinna Teataja 19.10.1938 lk 1
Üürnikud saavad siiski maad ühiselamu püstitamiseks
Linnavolikogu otsusega 17. juunist 1936. a. otsustas anda obrokile üürnike seltsile „Üürnik“ Kreutzwaldi ehituskrundi 2011,56 rtm. suuruses. Hiljem üürnike selts „Üürnik“ teatas, et ta loobub oma õigustest nimetatud krundi suhtes korteriühing „Üürniku Ühismaja“ kasuks, millise avalduse kohaselt linnavolikogu otsusega 2. märtsist s.a. otsustas nimetatud krundi anda obrokile korteriühingule „Üürniku Ühismaja“, ühekordse obrokimaksuga Kr. 10.- rtm. ja tingimusega, et krundile oleks püstitatud elumaja 1. juuliks 1939.
Ühing ei ilmunud sõlmima obrokilepingut, vaid pöördus linnavalitsuse poole palvega pikendada nendele ehitustähtaega ühe aasta võrra.
Küsimus oli arutusel majanduskomisjonis, kes asus seisukohale, et hoonestamistähtaega ei tuleks mitte pikendada, vaid krunt anda obrokile uuele soovijale, kõrgendades ühtlasi ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale rtm. Linnavalitsus, vastavalt majanduskomisjoni seisukohale, ei rahuldanud korteriühingu „Üürniku Ühismaja“ palvet ehitustähtaja pikendamise kohta ja esines linnavolikogule ettepanekuga anda krunt uuele krundisoovijale, korteriühingule „Vara“. Linnavolikogu koosolekul 21. septembril s.a. avaldati arvamist, et krundi äravõtmine korteriühingult „Üürniku Ühismaja“ ei ole õigustatud, mispärast linnavalitsus võttis küsimuse päevakorrast ära selle uuesti kaalumiseks.
Hiljematel läbirääkimistel korteriühinguga saavutati kokkulepe, millega korteriühing nõustus maksma ühekordset obrokimaksu senise Kr. 10.- asemel Kr. 12.- ruutmeetrilt, kui nendele antakse uus 3-aastane ehitustähtaeg.
Majanduskomisjon, küsimust uuesti kaalunud, leiab palve rahuldamise olevat võimaliku, kõrgendades ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale ruutmeetrilt ja määrates hoonestamistähtajaks 3 a. Seejuures ehitustöid tuleb alustada 1 aasta jooksul, arvates linnavolikogu otsuse päevast.
Üürnikud saavad siiski maad ühiselamu püstitamiseks
Linnavolikogu otsusega 17. juunist 1936. a. otsustas anda obrokile üürnike seltsile „Üürnik“ Kreutzwaldi ehituskrundi 2011,56 rtm. suuruses. Hiljem üürnike selts „Üürnik“ teatas, et ta loobub oma õigustest nimetatud krundi suhtes korteriühing „Üürniku Ühismaja“ kasuks, millise avalduse kohaselt linnavolikogu otsusega 2. märtsist s.a. otsustas nimetatud krundi anda obrokile korteriühingule „Üürniku Ühismaja“, ühekordse obrokimaksuga Kr. 10.- rtm. ja tingimusega, et krundile oleks püstitatud elumaja 1. juuliks 1939.
Ühing ei ilmunud sõlmima obrokilepingut, vaid pöördus linnavalitsuse poole palvega pikendada nendele ehitustähtaega ühe aasta võrra.
Küsimus oli arutusel majanduskomisjonis, kes asus seisukohale, et hoonestamistähtaega ei tuleks mitte pikendada, vaid krunt anda obrokile uuele soovijale, kõrgendades ühtlasi ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale rtm. Linnavalitsus, vastavalt majanduskomisjoni seisukohale, ei rahuldanud korteriühingu „Üürniku Ühismaja“ palvet ehitustähtaja pikendamise kohta ja esines linnavolikogule ettepanekuga anda krunt uuele krundisoovijale, korteriühingule „Vara“. Linnavolikogu koosolekul 21. septembril s.a. avaldati arvamist, et krundi äravõtmine korteriühingult „Üürniku Ühismaja“ ei ole õigustatud, mispärast linnavalitsus võttis küsimuse päevakorrast ära selle uuesti kaalumiseks.
Hiljematel läbirääkimistel korteriühinguga saavutati kokkulepe, millega korteriühing nõustus maksma ühekordset obrokimaksu senise Kr. 10.- asemel Kr. 12.- ruutmeetrilt, kui nendele antakse uus 3-aastane ehitustähtaeg.
Majanduskomisjon, küsimust uuesti kaalunud, leiab palve rahuldamise olevat võimaliku, kõrgendades ühekordset obrokimaksu Kr. 12.- peale ruutmeetrilt ja määrates hoonestamistähtajaks 3 a. Seejuures ehitustöid tuleb alustada 1 aasta jooksul, arvates linnavolikogu otsuse päevast.
Majaomanike Teataja 30.09.1939 lk 5
Üürnikud teevad ühiselamu püstitamiseks 18,5 milj. senti laenu
Korteriühing „Üürnike ühismaja“ võlgneb linnale ühekordset obrokimaksu Kreutzwaldi tn. 22 asetseva krundi eest Kr. 23.173. See võlg on kindlustatud esimese obligatsiooniga. Sellele krundile on ehitamisel viiekordne elamu. Ehituse lõpuleviimiseks kavatseb ühing teha laenu Pikalaenu Pangalt Kr. 185.000 suuruses ja palub selleks lubada eesõigus vanuses Pikalaenu Panga Kr. 185.000 suurusele obligatsioonile sellele kinnisvarale linna kasuks kinnistatud Kr. 23.173 suuruse võla ees. Linnavalitsus toetab korteriühingu palvet.
Üürnikud teevad ühiselamu püstitamiseks 18,5 milj. senti laenu
Korteriühing „Üürnike ühismaja“ võlgneb linnale ühekordset obrokimaksu Kreutzwaldi tn. 22 asetseva krundi eest Kr. 23.173. See võlg on kindlustatud esimese obligatsiooniga. Sellele krundile on ehitamisel viiekordne elamu. Ehituse lõpuleviimiseks kavatseb ühing teha laenu Pikalaenu Pangalt Kr. 185.000 suuruses ja palub selleks lubada eesõigus vanuses Pikalaenu Panga Kr. 185.000 suurusele obligatsioonile sellele kinnisvarale linna kasuks kinnistatud Kr. 23.173 suuruse võla ees. Linnavalitsus toetab korteriühingu palvet.
Uus Eesti 26.04.1940 lk 6
Tuli ehitatavas „Üürnike ühismajas“.
Neljapäeva hommikul kella 8 ajal kutsuti pealinna tuletõrje lendsalk Kreutzwaldi tänavale nr. 22, kus tuli oli tekkinud ehitusel olevas korteriühingu „Üürnike ühismaja“ viiekordses kivimajas. Maja kolmandal korral oli üks korter hoovipool küljes võetud laudade kuivatamise alla, ning seal olid kuivad lauad võtnud küdeva raudahju kuumunud plekktorust tuld. Osa laudu hävis tules, kuna osa sai rikutud suitsust ja veest. Samuti rikkus suits korteri seinu. Tuletõrje töötas kohal üle pooleteise tunni. Kahjusumma oli esialgu selgumata. Maja on küll juba katuse all, kuid seest alles valmimata ja elanikke sees veel pole.
Tuli ehitatavas „Üürnike ühismajas“.
Neljapäeva hommikul kella 8 ajal kutsuti pealinna tuletõrje lendsalk Kreutzwaldi tänavale nr. 22, kus tuli oli tekkinud ehitusel olevas korteriühingu „Üürnike ühismaja“ viiekordses kivimajas. Maja kolmandal korral oli üks korter hoovipool küljes võetud laudade kuivatamise alla, ning seal olid kuivad lauad võtnud küdeva raudahju kuumunud plekktorust tuld. Osa laudu hävis tules, kuna osa sai rikutud suitsust ja veest. Samuti rikkus suits korteri seinu. Tuletõrje töötas kohal üle pooleteise tunni. Kahjusumma oli esialgu selgumata. Maja on küll juba katuse all, kuid seest alles valmimata ja elanikke sees veel pole.
Majaomanike Teataja 22.06.1940 lk 3
„Üürnike Ühismaja“ suurendab ehituskrunti
Linnavolikogu otsusega 19. oktoobrist 1938 anti korteriühingule „Üürnike Ühismaja“ obrokile Kreutzwaldi tänaval asetsev 2011,56 rtm. suurune ehituskrunt ühekordse obrokimaksuga Kr. 12 ruutmeetrilt ja iga-aastast obrokimaksu Kr. 0,01 ruutmeetrilt.
Korteriühing „Üürnike Ühismaja“ soovib oma krundi piiride reguleerimiseks liita krundiga Kreutzwaldi tänava alusest maast veel 23 rtm. maad ja palub anda tähendatud maaveere ühingule obrokile. Linnavolikogu kinnitas ühingu sooviavalduse.
„Üürnike Ühismaja“ suurendab ehituskrunti
Linnavolikogu otsusega 19. oktoobrist 1938 anti korteriühingule „Üürnike Ühismaja“ obrokile Kreutzwaldi tänaval asetsev 2011,56 rtm. suurune ehituskrunt ühekordse obrokimaksuga Kr. 12 ruutmeetrilt ja iga-aastast obrokimaksu Kr. 0,01 ruutmeetrilt.
Korteriühing „Üürnike Ühismaja“ soovib oma krundi piiride reguleerimiseks liita krundiga Kreutzwaldi tänava alusest maast veel 23 rtm. maad ja palub anda tähendatud maaveere ühingule obrokile. Linnavolikogu kinnitas ühingu sooviavalduse.
* * *
 |
| F. R. Kreutzwaldi 22, korteriühingu "Üürnike Ühismaja" elamu, valmis 1940-41, arhitekt Adolf Käsper (tegelik projekt Edgar Johan Kuusik). Foto: 27.03.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 27.03.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 27.03.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 27.03.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 27.03.2014, R. Vaikla |
 |
| Foto: 21.04.2013, R. Vaikla |
Tere
VastaKustutaHoone arhitekt on Adolf Käsper, kelle tippteos on see kortermajaprojekt. Kust tulevad andmed, et hoone tegeliku projekti koostas Edgar Johan Kuusik?