1937 - Pealinn rikastus uue nägusa hoonega - Väike-Karja 7

Uus Eesti 27.01.1936 lk 3
Uus viiekordne ehitus V. Karja tänavale.
Müürivahe ja V. Karja tän. nurgal asuva kinnisvara omanikud Olga Steinmann ja Else Borck kavatsevad oma krundile püstitada moodsa viiekordse maja. Uus ehitus tuleks tulevase suurema pilvelõhkuja kõrvale, mida kevadel asuvad ehitama Tallinna arstid ja advokaadid.
Müürivahe ja Väike Karja tän. nurgal asuva kinnisvara piiridesse ulatub vana linna müür umbes 26 meetri pikkuselt. Kuna müür takistab hoone ehitamist, soovivad O. Steinmann ja E. Borck vana linna müüri ning müürialuse maa omandada linnalt 4000 kr. eest. Siinjuures oleks ruutmeetri maa hinnaks 63 krooni.
Kuna ostjale ainsaks väärtuseks on maa, sest müür tuleb lammutada ja ära vedada, otsustas linnavalitsus pakutud hinna tunnistada vastuvõetavaks.
Uue hoone ehitamisega alustatakse juba kevadel.


Uus Eesti 29.01.1936 lk 8
Linnamüüride lammutamine kontrolli alla.
Teatavasti püstitatakse eeloleval kevadel Müürivahe, V. Karja ja Jaani tänavate vahelisele maa-alale kaks suuremat eluhoonet. Selletõttu kuuluvad sellel kohal lammutamisele ka endised keskaegsed linnamüürid, mis takistavad osaliselt uute ehituste püstitamist.
Tallinna ajaloo seltsi palvel tegi linnavalitsus nüüd ehitusosakonnale ja linna arhivaarile ülesandeks, valmistada müüristikust enne mahalõhkumist täpsed mõõtmised, kirjeldused ja pildistused, mis annaksid täielise ülevaate linnamüüride praegusest seisukorrast kui ka lammutamise puhul ilmsikstulevaist võimalikest uutest asjaoludest ja leidudest.
Lammutamise kontrolli põhjustab eriti asjaolu, et mainitud müüristik on selles rajoonis viimane osa keskaegsest kindlustusvööst, mille kohta andmete kogumine on suure kultuurloolise väärtusega. Pealegi on ette näha, et see rajoon võib pakkuda rikkalikku ajaloolist materjali. Siin võib kergesti ilmsiks tulla ka 1882. a. lammutatud n.-n. „Kuradiema torni“ alusmüüristik, mille tõttu Tallinna ajaloo selts soovitab lõhkumis- ja kaevamistöid toimetada eriti ettevaatlikult ja asjatundlikult.

 
Pealinna Teataja 18.04.1936 lk 1
Uusi ehitusi.
Linnavalitsuse poolt on kinnitatud järgmised uued ehitusprojektid:
O. Steinmanni ja E. Borcki projekt viiekordse kivielumaja ehitamiseks V. Karja ja Müürivahe t. nurgale nr. 7/24. /.../


Päevaleht 5.06.1936 lk 6
7-kordse maja ehitus algas
Väike-Karja tänava nurgal algas 7-kordse elumaja ehitamine, mida teostab osaühisus. Ehitusplats on planguga piiratud ja vanade majade lammutamisega algust tehtud.
Sama kõrvale püstitatakse 5-kordne maja vastu Müürivahe tänavat. Siin on lammutamistööd lõpule jõudmas. Eriti raske oli muistse linnamüüri lammutamine, siin tuli raudtalvadega lõhkuda lahti kivi kivist.



Pealinna Teataja 11.09.1937 lk 1
Pealinn rikastus uue nägusa hoonega
Ärid ja ettevõtted alustasid tegevust

dea.nlib.ee

Hiljuti valmis V. Karja ja Müürivahe tänavate nurgal nägus 5-kordne hoone, milles leiavad aset kaks suuremat äri, pank ja kindlustusselts ning rida bürooruume ja elukortereid.
Suurema äriruumi on enda alla võtnud Tallinna Majaomanikkude Seltsi juhatusliikme M. Kabal’a Helsingi riidekauplus, mis teatavasti vahepeal, kuni praeguse hoone valmimiseni, asetses Sakala tänaval. Oma praeguses asukohas on Helsingi riidekauplus teotsenud juba umbes 20 aastat. Nüüdsed avarad ruumid võimaldavad tunduvalt edukamalt täita senise arvurohke kaubatarvitajaskonna nüüdisaja komplitseeritud nõudeid. Avar ruum, mille ühes seinas suur riiul, võimaldab ostjale ilma tarbetu otsinguta tabada peatselt oma soovi riide mustris ja värvingus.
Äri juures on ka avarad kõrvalruumid, kus kõigist müüdavaist riidesortidest ja kangaist on tagavarad.
Äriomaniku suur kogemuste-pagas võimaldab nüüd avarais ruumes rahuldusega komplimenteerida nii vanu kui ka uusi kaubatarvitajaid.
Helsingi riidekaupluse kõrval asetseb D. Mirwitz ja poegade majapidamistarvete eriäri, mis äri tegevuse laienemise tõttu on avatud siia uue osakonnana.
Osakond loodab uutes ruumides täieliselt rahuldada kesklinna tarvitajaskonna nõudeid, arvestades oma pikka, üle 60-aastast kogemust eriärina, millena D. Mirwitz ja pojad on vanemaid ja ainulaadsemaid Baltimail.
Maja teisel korral ühiseis avarais ruumes asuvad kindlustusselts „Talu“ ja Põllupidajate Ühispank. Varem teotsesid samad ettevõtted Estonia puiesteel, kust maja sundvõõrandamise tõttu oldi sunnitud üle asuma praegustesse ruumidesse. Asukoha muutmisega ei ole mainitud ettevõtted midagi kaotanud, pigem küll võitnud avarate, nägusate bürooruumide näol, mis edukalt võimaldavad jätkata senist tegevust.

Uudisleht 14.08.1937 lk 2
Põllupidajate Ühispank kolib
Põllupidajate Ühispank kolib käesoleval kuul oma senisest asukohast Estonia puiesteel, milline teatavasti võõrandati tulevase kohtupalee ehitamiseks, uude ehitatavasse majja Väike Karja tänaval.
Uued ruumid on ajakohaselt ehitatud, avarad ja panga arenevale tegevusele kõigiti sobivad.
Ühistegelised Uudised 17.09.1937 lk 3
Põllupidajate Ühispank uutes ruumides
Põllupidajate Ühispank kolis oma senisest asukohast uude majja, Väike-Karja tän. 7. Pank kannatas seni osalt ruumipuuduse all, milline asjaolu uutes avarates ajakohaselt ehitatud ruumides täiesti kõrvaldatud.
Panga alustoe moodustab tema kogukas liikmete-osanikkude pere, kellede arv ulatub 1500 peale ja koosneb kinnisvaraomanikest – maja- ja taluomanikest.
Pank töötab maa kui ka linna klientuuriga.
Keila alevis omab pank osakonna. 

Maa Hääl 27.08.1937 lk 2
Kindlustusselts „Talu“ uutesse ruumidesse.
Ühistegelik kindlustusselts „Talu“ peakontor, missugune seni asus Tallinnas, Estonia puiesteel 27, asub 30. augustist s.a. alates uutesse, avaramatesse ruumidesse Väike-Karja tän. 7.
Uute moodsate majade ehitamisega on Karja ja Posti tänavate ringkond kujunenud Tallinna äriringkondade keskuseks.

Päevaleht 31.08.1937 lk 10
Prakt. raamatupid. ja masinakirja kursused on senisest asukohast Narva mnt. 12 üle viidud V. Karja 7 krt. 3 telef. 481-44
Õpilaste vastuvõtt 1. sept. alates. Õppekava maksuta. Kõnet. kl. 9 h. – 8 õ. 

Päevaleht 11.09.1937 lk 12
Ümber kolinud Väike Karja 7 krt. 1. Tel. 475-98
Eugenie Jacoby. Naisriietur.
Klavdija Tschestovskaja. Kübarategija.
Marie Knatz. Pesu ja lasteriided. 

Päevaleht 11.09.1937 lk 11
Dr. J. Vironeem (end. nimega Beifeldt). Naiste-, neeru- ja põiehaigused. Kõnet. ½9–11 ja ½3–5.
Telef. 484-50. Väike-Karja 7-7. 

Päevaleht 14.01.1938 lk 10
Vann. adv. J. Kuusk elab nüüd Väike Karja 7-7. Vastuvõtt ½9–10 ja 4–7 p.l.

* * *

Väike-Karja 7 / Müürivahe 24, Olga Steinmanni ja Else Borcki (sünd. Steinmann) maja,
valmis 1937, arhitekt Erich Jacoby. 1939. a. lõpus ostis maja Voldemar Kilkmees.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Foto: 17.04.2014, R. Vaikla

1937 - Kunas saab Tallinn valmis?

dea.nlib.ee

Uus Eesti 8.08.1937 lk 3
Kunas saab Tallinn valmis?
Pealinna keskus nihkub vanalinnast eemale. Esimesed pulsilöögid linna uuel tuiksoonel – Pärnu maanteel. Moodne ringpuiestee sadamast Kristiine heinamaale. Surmaotsus „Kompasna“ onniderägastikule. Merest tõuseb 15-hektariline park.
 

Nii kõneleb muinasjutt...
Sügistorm tuiskab mühisedes üle soise võseriku ja kisub Ülemiste järve vee kõrgesse, vahuharjalisse lainesse. Madalate, ruttu kihutavate pilverüngaste vahel välgatab hooti kahvatu kuu. Ja mõni kilomeeter järvest merepoole mustavad ööpimeduses linna tontlikkude müüride tagant kõrged, teravad katused ja tornid. Vaevaselt kumab kohati kaarelisest aknast vahaküünla kollane helk.
Raske, tammise värava ees kõnnib valvur, peas sõjakiiver ja käes ihutud teraga oda. Silmad puurivad kartlikult pimedusse – sinnapoole, kus mühab järve mustav vesi liivahangede taga. Tuul on tugev ja lained metsikud. Mis saab siis, kui lained uhuvad läbi kaitsva liivatammi ja murravad tee alla linnamüüride poole?
Valvur teab, et tema peab vastutama. Kõneldakse ju – järves elavad muistsed vaimud, kes ähvardavad kättemaksu võõraste sõjalaste poolt rajatud linnale. Tormistel öödel on tondid võimsad...
Kuula – seal nagu astuks keegi?
Vihmaiil rebestab pilve. Ujub lagedale kuu violetses ringis. Ja valvuri ees seisab nagu maast kasvanud hall taat. Tuules lehvivast habemest nõrgub vett ja järve rohelist kõntsa. Paksude kulmude alt läigivad fosforlised silmad ja ebamaine hääl kõneleb kähinal:
„Valvur – kas Tallinn on juba valmis?“
Valvur kõneleks, aga hääl on tal kõris kinni. Näib, nagu kerkiksid seal üleval liivavallide taga juba hiigelkõrged mustad lained, et vajuda alla linna peale, kui hall vanamees tõstab käe.
„Kõnele õigust, valvur,“ kõmiseb järvevaimu hääl. „Kas linnas ei ole enam midagi ehitada?“
Ja valvur vastab kogeldes: „On – ikka veel ehitatakse, suur Järvevaim. Toompea vallid vajavad kõrgendamist ja viimases võitluses põletatud kirikutele hakati tegema uusi torne...“
Järvevana seisab hetke vaikselt. Ta silmad on suunatud müüride tagant paistvatele tellingutele. Siis katab pilv kuuketta. Tuuleiil tormab ulgudes üles järve poole ja lainete mühin vaibub vihaseks ohkeks. Valvur värava ees kuivatab laubalt külma higi. Seekord sai ta veel päästa vana Tallinna.
Nii kõneleb muinasjutt hallist minevikust.
Ja tänapäeval?
Nagu trotsiks järvevanale on Tallinn paisunud endistest müüridest kaugele välja, vallutanud tuiskliiva nõlvakud ja madalad metsavõsastikud järve ähvardava lagendiku veerel. Võimsad pumbad ja kanalid reguleerivad veepinna järvevana põlises riigis. Ja Vana ise ei käigi vahest enam tormiseil öil luusimas järvekaldail. Vana on ehk seadnud endale sisse kusagil järvesopi põhjas mugava keskküttega korteri ja soojendab jooksvahaigeid jalgu elektripliidi ääres. Uued ajad on lahutanud Järvevana igiaegse vimma, kuna all-linnas ja Toompea kõdunevate müüride vahel ei valitse enam võõrad sõjalased, vaid emakese Linda pojad. Selle Linda pojad, kelle pisarad andsid eluaseme Järvevanalegi muistse Kalevi kalmul.

Ega Järvevana Ülemistelt alla jalutades ei tunneks enam äragi muistsete sõjalaste linna. Uued ajad on kiskunud vana tontide ja muinasjuttude pesa hoopis uute muinasjuttude valda – moodsa elu ja tehnika keerisesse. Viimaste võõraste isandate jäljed – tsaariaegsed puumajade rägastikud – on määratud hävingule. Kõikjal kerkib kõrgeid tellingeid ja nende vahel valendavaid viie-kuuekordseid majade müüre, millede avaratest aknaraamidest särab klaas selgemini kui Ülemiste järve veepeegel.

Tuleviku Tallinna plaan.
Linna ehitusosakonnas laotatakse lauale uus linnaplaan. See ei ole kõikides osades veel lõplikult valmis. See ei saagi vist kunagi lõplikult valmis, sest elu tormab edasi ja Tallinn ruttab kiirel sammul eluga kaasa. Siin ei saa enam anda aega kõdunemiseks sellele, mis vana ja ajast maha jäänud. Maamõõtja sirkel ja joonlaud on tõmmatud sirged, laiad tänavad otse üle endiste kvartaalide. Kassisaba, Kompasna, Liiva, Kalarand – kõik need omaaegsete aguli-löömameeste regioonid läbistatakse laiade bulvarite ja ringteedega. Veel aasta või teine – ja müüritööliste kang ja kirves asuvad rünnakule puust, viltuvajunud „lutikapesade“ vastu. Kohati ongi juba asunud. Kuid suur töö asub alles ees.
Ja mis on iseloomustavat tuleviku Tallinna plaanis?
Kõigepealt – pealinna keskus nihkub eemale senisest vanalinna rajoonist – Toompeast, Harju ja Viru tänavatest.
Järjest laienev haljaste parkide vöö tõmbab vahe tulevastele põlvedele säilitatava vana ja ehitatava uue Tallinna vahele. Uueks tuiksooneks saab Pärnu maantee ühes Tartu ja Narva maanteedega. Praegusest Veneturust kujuneb uus ja avar Raekojaplats. Sealt, kus asub praegu linna esimene tütarlaste gümnaasium, lõigatakse nöörsirge, 45 meetrit lai puiestee otse alla sadamasse, nii et tulevase uue raekoja trepilt avaneb vaade sinisele merele. Praeguse turukaubamaja asemele tuleb park. Pritsimaja asukoht ja selle taga asuvad krundid kuni Inseneri tänavani on nähtud ette 6-kordseteks eriotstarbeehitusteks.
Uus turg tuleb praeguse „Kalevi“ aia kohale. Tartu maantee õgvendatakse ja kolmenurkne majadeplokk, milles asuvad praegu juudi sünagoog ja kino „Modern“, tehakse lagedaks. Turuplatsi serv läheb peagu keskelt läbi praegusest „Töölisteatri“ saalist. „Töölisteatril“ on juba valmis uue teatrimaja plaanid ja vaadatakse lootusrikkalt tulevikku. Teatrihoone jääb ühe küljega vastu turgu ja teise küljega vastu Sakala tänavat. Seetõttu teevad teatrihoone alumisele korrale ehitatavad äriruumid ehituse tasuvaks.
Ümber uue turuplatsi on planeeritud terve majadeplokk.
Hooned tulevad viiekordsed, sissekäikudega kahest küljest, ja kõigile alumistele kordadele äriruumid. On tõenäolik, et linn reserveerib endale majadeploki praeguse Veneturu poolse külje ja siia hoonete alla asutataksegi tulevane turukaubamaja. Uus turg tuleb ka tunduvalt suurem praegu juba kitsaks jäänud Veneturust.
Tulevane kesklinn – praeguste Kompassi tänavate rajoon Tartu ja Narva maanteede vahel – oma puumajadega omab praegu laguneva aguli ilme. Suur osa kruntidest kuulub siin muulastele, kuid on ka palju omamaalasi, kes vahest ise uusi ehitusi püstitada ei jaksa. Enamik majadest on juba oma lubatava ea ära elanud. Hiljuti antud uus seadus mõistab kõdunevatele majadele surmaotsuse: kui lammutamisele määratud majade omanikud oma kruntidele kahe aasta jooksul ei hakka püstitama uusi ehitusi, võib krunte tegeliku väärtuse eest võõrandada ja anda täisehitamiseks edasi.
Muidugi ei ole oodata selle „surmaotsuse“ kiiret ja ilmtingimatut täitmist, aga igatahes on loodud võimalus, et ühiskondlikes huvides saavad hakata kerkima rahvatervishoiu nõutele vastavad ehitused praeguse aguli asemele.

Tuleviku pealinna pale.
Suur ringpuiestee on planeeritud ümber linna, algusega sadamast, Uue-Hollandi tänavalt, põiki üle Narva ja Tartu maanteede, Kaasani kiriku eest läbi, mööda Liivalaia ja Väike-Ameerika tänavaid Kristiine heinamaale välja. Seespool seda ringpuiesteed on nähtud ette kõik ehitused kivist ja vähemalt viiekordsed. Järgmine rajoon tuleb neljakordsete majadega.
Osa viimasest rajoonist ongi juba välja ehitatud. See kõlab küll kui paradoks, kuid on siiski omaaegse puuduliku ehitusseaduse ja vildaka ehituspoliitika tagajärg. Omal ajal anti linna äärtel odavaid krunte ehitamiseks. Sellest tuligi, et uued ja nägusad ehitused hakkasid tõusma linna äärtel ja agulites, kuna kesklinnas vanade majalogude omanikud hoidusid hindade kõrgenemist oodates kruntide müümisest. Linna veevärgi, kanalisatsiooni ja valgustusvõrgu kulud paisusid. Kesklinnas aga, kus kõik varustusseaded nagunii olemas, kössitasid endiselt lagunevad ja ebaterved elamud. Eriti torkab see silma Tartu ja Narva maanteede rajoonis.
Aga tarvitseb ainult Narva maantee „muinasjutumajade“ vahelt astuda mööda Kompassi tänavat mõni samm – ja Raua tänaval avaneb silmale moodne ja nägus linnaosa. Nelja-, viiekordsed majad seisavad sirgete tänavate ääres. Siia on püstitatud ka linnaosa ilmele vastavad haridustemplid – oma vajumisega kuulsaks saanud Raua tänava algkool ja möödunud aastal valminud Lenderi gümnaasiumi hoone.
Kuid Raua tänava rajoon pole siiski moodsa Tallinna „viimne sõna“. Majad on küll enamikus keskküttega, kuid puuduvad paiguti liftid ja muud tehnilised uuendused.
Esimesed ajakohase sisustusega elamud püstitas Ameerikast tulnud eestlane Aia tänavas. Ja niipea, kui hakkas selguma linna tulevase plaani ja ehituspoliitika suund, tuksatasid ka esimesed pulsilöögid linna uue pea-tuiksoone – Pärnu maantee – ääres.
Endise Väike-Roosikrantsi tänava äärde kerkisid uued moodsad hooned. Möödunud talvel toodi siia üle trammiliin ja ristiti tänav Pärnu maanteeks. Tänavu pakub Pärnu maantee oma uute majadega juba päris moodsa linna pilti. Siledad, puhtad seinad avarate akenderibadega teevad üldmuljegi õhuliseks ja avaraks. Kibe ehitustöö on käimas uuel Hariduse tänaval ja Tõnismäel. Hariduse ja Tõnismäe tänavate nurgal tõuseb 6-kordne elumaja. Samas Hariduse tänava ääres avab Prantsuse lütseumi uus hoone oma uksed vist juba algaval koolihooajal õpilastele. Siis on siin veel reserveeritud haridusministeeriumile suurem plats sotsiaalkooli hoone püstitamiseks.
„EKA“ maja vastas Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgal on juba lammutatud vanad majad, et teha ruumi tulevasele tööstuspaleele, mille plaanid väljatöötamisel.
Üks omapärasemaid ehitusi tuleb kohale, kus suubuvad Vabadusplatsile Pärnu maantee ja Tatari tänav. Kuna krunt nende kahe tänava vahel on võrdlemisi kitsas suurema hoone püstitamiseks, ehitatakse maja ameerikalikult üle Tatari tänava.
Sõidu- ja kõnniteed tulevad läbi majaaluse tunneli. Ehitus ise tuleb 6-kordne ja kava järgi isegi kõrgem, kui praegune „Palace-hotell“.

Moodsa korteri mugavused.
Aga uutele majadele siinses rajoonis pole iseloomustavaks mitte ainult suurus ja välimus, vaid ka ajakohane sisustus. Keskküte, veevärk ja liftid on endastmõistetavad. Vannitubades alati jooksev soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, seinte sisse ehitatud kapid ja katustel valmis raadioantennid. Telefonide sissepanemisel on vaja ainult ühendada aparaadi traadiotsad seintesse ehitatud juhtmetega. Kui keegi tuleb näiteks pärast kella kümmet külla elanikule, kes asub viiendal korral, siis ei tarvitse külalise vastuvõtjal kellahelina peale end mitte ajada üliriietesse, et rutata võtmega alla, avama välisust. Jatkub ainult surumisest üleval korteris asuvale elektrinupule ja – maja väliuks avaneb automaatselt.
Igal majal tuleb muidugi mitmesuguseid erinevaid uuendusi ja tehnilisi täiendusi – sedavõrd, kuis omanik peab neid otstarbekohasteks ja tasuvateks. Põhimõtteks on võetud aga teadmine, et uued majad peavad pidama vastu võib-olla sada aastat, ja see, mis praegu kiirelt areneva ehitustehnika nõuetele vastavalt pole täiesti ajakohane, võib kümmekond aasta pärast juba nõuda ümberehitust.

Moodsa korteri hind ja tasuvus.
Tavalist kodanikku huvitab muidugi kõigepealt küsimus – kui palju maksab korter säärases moodsas majas? Kas leidub meil kodanikke, kelle sissetulek võimaldab kasutada kõiki neid mugavusi?
Tegelik elu näitab, et moodsate korterite tahtjaid on rohkem kui pakkujaid. Pärnu maantee ääres on kõik korterid võetud ära isegi neis majades, mis alles ehitusel. Muidugi ei ehitata siia üksiktube. Korterid on enamikus kolme- või neljatoalised. Kolmetoaline korter vanniga maksab kuus keskmiselt 100 krooni. Väiksemad korterid on muidugi odavamad. Üldiselt arvestatakse aga korteri üürihinnaks 1 kroon põrandapinna ruutmeetrilt kuus.
Kalli üüri juures peavad ruumid muidugi olema ehitatud võimalikult ratsionaalselt. See torkab silma eriti majade alumistel kordadel asuvate äriruumide juures. Vaateaknad ja müügiruum on avarad, tagapool enamasti väike ruum äriomaniku büroo jaoks ja tagavararuumid all keldris. Siia ei avata muidugi suurärisid. Toiduainete-, moe- ja pudukauplused on aga nägusad ja ajakohased. Kaupmehed ise kõnelevad, et koos uute ehituste kasvamisega tõuseb järjekindlalt ka äride läbikäik.
Kõrge üür uutes majades pole tingitud mitte niivõrd moodsast sisustusest, vaid sellest, et puu, raua ja muude ehitusmaterjalide hinnad on tugevasti tõusnud. Samuti on ehituskruntide hinnad siin poolteise aasta jooksul tõusnud umbes ühe kolmandiku võrra. Ruutmeeter maapinda maksab 70 krooni ümber ja keskmine maja krunt maksab 30.-40.000 krooni. Aga isegi selle hinna eest pole kerge leida kruntide müüjaid. Viiekordne elumaja läheb maksma keskmiselt 200.000 krooni.
Tööliste palk teeb moodsate ehituste püstitamise üldkuludest välja nii väikese osa, et palgatõus hoone hinna peale mingit mõju ei avalda.
Lõpuks küsitakse – kas raha paigutamine kallistesse ehitustesse on rahvamajanduslikult tasuv?
„On küll,“ vastavad asjatundjad. Kodanike tervishoidlik seisukord, tehniliste uuendustega võidetud aja- ja jõukulu on rahvamajanduslikult seisukohalt kõrgelt hinnatavad väärtused. Ja kuigi kesklinna moodsad korterid on veel kallid, suureneb linna uue ehitusplaani läbiviimisega korterite üldarv. Äärelinna ehitatud uutes majades hakkab üürihind langema ja sellega avanevad lahedamad elamisvõimalused ka kehvemalegi kodanikule.

Park kerkib merest.
Ja lõpuks veel paar rida Järvevanast. Vesi oli see, millega Ülemiste taat tahtis uhtuda Tallinna maapinnalt. Aga nüüd kisub sama Tallinn endale maad ka merest juurde.
Kes sõidab mööda Narva maanteed Tallinnast välja, see märkab sadama ja Kadrioru ranna vahel meres pikka kivimuuli. Kaugemal sadama pool kallavad vagunid järjekindlalt merre halli põlevkivituhka. Praegu on muul veel poolik, aga niipea kui see valmis, läheb muulitaguse meresopi täitmine kiire tempoga. Põhja puupapivabriku insenerid on kinnitanud, et vajaduse korral võiksid nemad muulitaguse täita põlevkivituhaga kahe kuu jooksul.
See annaks Tallinnale umbes 15 hektaari uut maapinda juurde. Juba on koostatud plaanidki – uuele kohale tuleb uus osa Tallinna rohelisest kopsust – mereäärne park. Võib-olla kolib Järvevanagi aeglaselt kinnikasvavast Ülemistest siia alla, endise mere põhjale ja hakkab oma vanade kogemustega kaitsma kodulinna vastset pinda mere ähvarduste eest.

1937 - Liisa Borni maja (Koidu saun) Pärnu mnt 96

Uus Eesti 3.04.1936 lk 7
4-kordne saunahoone S. Pärnu maanteele.
Eesti iseseisvuse jooksul pole S. Pärnu mnt. ehitatud ühtegi maja.
Tallinnas, S. Pärnu mnt. ja Koidu tän. nurgale asub lähemal ajal ehitama 4-kordset kivimaja pr. Liisa Born. Hoonesse kavatsetakse ehitada ajakohane saun, mille järele selles rajoonis ammugi on tuntud suurt puudust.
Siinjuures on huvitav märkida, et kavatsetav saunahoone on esimene ehitus, mis Eesti iseseisvuse jooksul püstitatakse S. Pärnu maanteele. Ka Narva maanteele pole kogu iseseisvuse ajal ehitatud rohkem kui üks maja, mis teatavasti kuulus varemalt J. Habichti pärijaile.

Vaba Maa 20.03.1937 lk 8
Uus saun Pärnu maanteel.
Reede õhtul avati vaimuliku talitusega, mida toimetas praost Kubu, Pärnu mnt. 96, Koidu t. nurgal asuv „Koidu“ saun. Uue sauna ja hiljuti valminud moodsa maja omanikuks on pealinnas tuntud kalaeksportöör pr. L. Born. Täna esmakordselt tarvitamisele tulev saun on pealinna paremaid. Ta sisaldab peale üldsauna ja numbritubade veel vene ja rooma saunad ning väiksema saunaruumi, mis oleks kasutatav nädala esimestel päevadel koos numbritubadega. Uus saun on kasutatav igal äripäeval.
Saun on valminud arh. Sakariase kavandite järgi. Siseruumid on kuni 2 m kõrguseni kaetud kahhelkividega. Rohkesti on tarvitatud ka niklit ja klaasi, mis omajagu aitab kaasa mõjuva kogumulje saavutamiseks.

Päevaleht 19.03.1937 lk 1
Koidu saun Pärnu maantee 96 on alates 20. märtsist s.a. avatud kella 10 kuni kella 22
Igal äripäeval
Numbrisaunad tund Kr. 1.50
Soome saun tund Kr. 1.50
Vannid tund Kr. 1.00
Vene saun soome aurukapiga meestele esmasp. Kr. 0.60
Kolm päeva nädalas
Bassein vene ja rooma saunadega
naistele neljapäeval Kr. 0.50
meestele reedel ja laup. Kr. 0.50
lastele Kr. 0.25
Vene saun:
meestele neljapäeval Kr. 0.35
naistele reedel ja laupäeval Kr. 0.35
lastele Kr. 0.15
Saunas mees- ja naismasseerijad.
Palun külastada!
Austusega L. Born.

Uus Eesti 20.03.1937 lk 2
Tallinn sai moodsa sauna.
Uue sauna Tallinnas, Pärnu maanteel nr. 96, avas Liisa Born laupäeval. Saun on sisustatud kõigiti ajakohaselt. Pesemis- ja leiliruumid on kolmes klassis, varustatud heade dushidega. Leidub ka väike ujumisbassein ja roomasaun. Numbrisaunadesse on ehitatud aurukapid, milledes saunaline istub kaelani sees ja võib palavat auru kappi sisse lasta enda soovi järele. Saun võtab oma alla maja vasakust tiivast tervelt kolm korda. L. Borni saun on moodsamaid Tallinnas.

dea.nlib.ee

Uudisleht 21.03.1937 lk 3
Avati uus – „Koidu“ saun
Pealinna äriringkondades laialt tuntud ja lugupeetud kalaäri omanik proua Liisa Born ehitas omale Pärnu maantee ja Koidu tänava nurgale neljakordse kivimaja. Selle maja ühel poolel on elukorterid ja all äriruumid, kuna teisel poolel kolmel korral asub saun, mille nimeks „Koidu saun“.
Eile oli uue sauna avamine, mis püstitatud arhitekt Sachariase plaani järele. Sise-ruumid on eeskujulikult ja praktiliselt ehitatud. Uues saunas on ujumisbassein ja mugav vene- ja soomesaun ning masseerimisruumid. Riietusruumides on nägus mööbel ja kolmandal korral asuvad mõnusad numbritoad. Nimetatud saun on senistest eeskujulikumaid ja tema avamist ootasid ümbruskonna elanikud suure igatsusega.

Uus Eesti 22.03.1937 lk 1
Koidu saun Pärnu mnt. nr. 96, on pühade puhul avatud k. 10-st kuni k. 22-ni
igal äripäeval
Tunnisaunad, tund Kr. 1.50
Vannid, tund Kr. 1.00
Venesaun soome aurukapiga:
Meestele – esmaspäev, kesknädal, neljapäev ja laupäev Kr. 0.60
Naistele – teisipäev Kr. 0.50
Bassein vene ja rooma saunadega:
Naistele – teisipäev Kr. 0.50
Meestele – kolmapäev Kr. 0.75
Meestele – neljapäev ja laupäev Kr. 0.50
Venesaun:
Meestele – teisipäev Kr. 0.35
Naistele – kolmapäev, neljapäev ja laupäev Kr. 0.35
Saunas mees- ja naismasseerijad.
Austusega: L. Born.

dea.nlib.ee

Rahvaleht 24.03.1937 lk 5
Tallinn sai eeskujuliku sauna.
Eeskujulik saun avati neil päevil Tallinnas Pärnu mnt. 96. Uus ettevõte, mis õigusega väärib tervishoidliku asutuse nimetust, on sisustatud mugavalt ja otstarbekohaselt, milleks omanik – meie ärimaailmas tuntud pr. L. Born – pole hoolinud kuludest. Saunas on bassein, vene ja rooma saunad, soome aurukapid, avarad vannid jne.
Piltidel: 1. Eeskujulik fuajee, mis tuletab meele rohkem hotelli kui sauna eesruumi. – 2. Osa avaraist riietusruumidest. – 3. Bassein, kus pärast head leili mõnus end jahutada.

Pealinna Teataja 5.05.1937 lk 1
Köögita ruumi ei saa kohvikut.
Kodanik T. Rosenroth esitas linnavalitsusele palve, lubada temale Pärnu mnt. 96 asuvas uues majas pagarisaaduste müügikoha ja kohviku avamist.
Tervishoiuosakonna andmeil ruum vastab üldiselt toiduainetega kauplemise määruse nõudeile, kuid kaupluse seinad pole kaetud 2 m. kõrguselt õlivärviga. Alkohoolsete jookide trahteriasutuste kohta käivale sundmäärusele ruumid aga ei vasta, sest põrandapind on alla 20 ruutmeetri ja puudub köök.
Linnavalitsus lubas T. Rosenrothile pagariäri avamist, tingimusel, et kauplusruumide seinad kaetakse 2 m. kõrguselt õlivärviga või pestava tapeediga hiljemalt k.a. 1. juuniks. Palve kohviku avamise osas jäeti aga tagajärjeta.

* * *

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982. Foto: 9.04.1981, Aare Olander (A. Olanderi kogust)

Pärnu mnt 96, Liisa Borni maja, milles asus Koidu saun, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Lammutati 1982. Vaade vanalt viaduktilt kesklinna suunas.
Foto: 1965, Valdeko Vende (Aare Olanderi kogust)

1982. aastal lammutati seoses Pärnu maantee viadukti uuendamisega mitu suuremat 1930ndatel aastatel ehitatud elumaja, lisaks Koidu sauna majale veel üks 4-kordne, üks 5-kordne ja üks 3-kordne hoone. 1960ndatel aastatel kavandati nende majade nihutamist, kuid see plaan jäi teostamata.
Majade lammutamisest pikemalt koos rea põnevate fotodega vt Veerevad majad... arhitektuuriblogis arhitektuurid.blogspot.com.

Pärnu mnt 96 Koidu sauna maja asus umbes praeguse viadukti kohal, tagapool
paistavad Koidu tänava majad. Foto: 28.05.2013, R. Vaikla

1937 - Hotell Palace

Uudisleht 22.09.1935 lk 8
Tallinn saab uue moodsa hotelli
6-kordne pilvelõhkuja Vabadusplatsi ja V. Roosikrantsi tänava nurgale. – 50 numbrituba, vannitoad, toiduliftid
Palju on kirutud ja kirjutatud korralikkude võõrastemajade vähesuse üle Tallinnas. Eriti rängalt annab see puudus end tunda suveti, aasta-aastalt suureneva turistide hooaja kestel. Kahes-kolmes paremas hotellis on toad ettetellitud kuude viisi. Möödunud suvel oli rida piinlikke vahejuhtumeid välismaalastega: kord tegid lutikad numbritubades liiga, kord pidid külalised läbi rändama pool linna, enne kui said vaevalise ööbimispaiga. Aastaid on kavatsetud moodsa hotelli ehitamist pealinna.
Tallinna majaomanikul J. Mürgil on praegu eeltööd käimas ajanõuetele vastava hotelli ehitamiseks Väike Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgale. See ei tule küll mingi luksuslik suurhotell, kuid küllalt suur ja moodne, et rahuldada nõudlikemaidki välismaalasi. Hotelli projekte on koostanud arhitekt E. Lohk. Hoone Vabaduseplatsi-poolne osa tuleb kuuekordne ja on 31 meetrit pikk, V. Roosikrantsi ulatuv osa on viiekordne, pikkusega 42 meetrit. Hoone Vabaduseplatsi-poolse osa kõrgus on 23 meetrit, seega pisut madalam Eka pilvelõhkujast.
Ehitustöödega tahetakse alustada niipea kui saavutatud kokkulepe ettevõtjatega. Alul ehitatakse täiesti valmis ainult Vabaduseplatsi-poolne osa, kuna hoone lõplikult valmiks tuleval sügisel.
Hoone ehitatakse telliskivist, raudbetoon lagedega. Äriruume tuleb kummagisse majatiiba kaks.
Alumisel korral asuvad hotelli vastuvõturuumid, hall ja suur söögisaal. Kahekordsel keldrikorral on ühes osas keldrid ja mitmesugused majandusruumid ning teises äride laod, keskküte jne.
Ülemistele kordadele tuleb 50 numbrituba, vannitubadega, milles alati soe ja külm vesi. Peale numbritubade on igal korral veel suuremad kahetoalised elukorterid, teenijatetoad, toiduliftid jne. Kuuendale korrale on nähtud ette seitsmetoaline korter mitmesuguste kõrvalruumidega majaperemehele enesele.
Projekti koostamisel on käidud põhimõtte järele, luua mugavad ja koduselt mõjuvad ruumid.


Vaba Maa 8.10.1935 lk 9
„Peetri“ hotelli uue hoone ehitus algab.
Käesolevast nädalast alates lõpetas oma tegevuse Vabaduseplatsil nr. 3 asuv võõrastemaja „Peetri“, mille omanikuks J. Mürk. Võõrastemaja tegevus katkestatakse, kuni praeguse 2-kordse puumaja asemele ehitatakse uus hoone, mis tuleb 6-kordne. Vana maja lammutamisele asutakse juba ligemail päevil ja uue hoone ehitus algab kohe selle järele.
Uus moodne hotellihoone tuleb V. Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgale ja selle ehitajaks on võõrastemaja „Peetri“ praegune omanik J. Mürk. Vastu Vabadusplatsi ehitatakse hotell 6-kordne ja ta mahutaks enesesse ülemistel kordadel 50 kõigi mõnusustega varustatud hotellikorterit ning alumisel korral kaks suuremat äriruumi ja võõrastemaja halli. V.-Roosikrantsi tänava poolt ehitus tuleb 5-kordne. Uue maja ehitus kavatsetakse teostada tulevaks sügiseks.Uue hotellihoone projekti on valmistanud arhitekt E. Lohk.

dea.nlib.ee

Päevaleht 12.10.1935 lk 2
Vabadusplatsi ümbrus muutub
Kerkib mitu suurehitust
Peetri hotelli lammutustööd juba algasid. Kohtame hotelli peremeest J. Mürki ja ajame sõna juttu.
– Peetri hotell, nagu näha, elab viimseid päevi?
– Jah. Kolisime neil päevil välja.
– Uue võõrastemaja ehitamine algab siis juba varsti?
– Kohe, kui vana hoone lammutatud. Kui ilmad lubavad, saame ehk alusmüürid ja keldrikorra valmis. Ehitusplaan, mille valmistas arhitekt Lohk, on juba ehitusosakonnas kinnitatud.
– Kuidas siis uus võõrastemaja välimuselt oleks?
– Hoone ehitatakse 5-e kordne, telliskividest ja raudbetoonist lagedega. Kõrgus on 21½ meetrit, seega natuke madalam EKA majast. Võõrastetube tuleb 50 ümber. Igas toas soe ja külm vesi ning muud ajakohased mõnusused. Allkorrale tuleb 3 äriruumi. Võõrastemajja minnes tuleb kõigepealt suurem eesruum ja siis, üks aste kõrgemal, avar võõrastemaja hall ehk ootesaal moodsa sisustusega. Sellaseid halle on igal korral. Neis võivad võõrastemajas peatujad võtta vastu külalisi, veeta vesteldes aega või lugeda. Edasi leidub võõrastemajas allkorral suur söögisaal. Alkoholi võõrastemajas ei ole. Ehitatakse kaks lifti, üks külalistele, teine võõrastemaja tarviduseks, nagu toitude tõstmiseks köögist söögisaali jne.
Maja üldmaht on 12.000 kuubikmeetri ümber.
Vabadusplats Väike-Roosikrantsi tänava nurgal saab nii hoonestiku dekoratsiooni täiendusena uue moodsa hoone juure. Kahju ainult, et kahe suure maja vahele jääv madal kinohoone jätab järsu lünga hoonestiku üldfassaadi.
Edasi paisub uute majade piirkond Väike-Roosikrantsi tänavale, kus areneb dr. Wulffi 5-kordse maja ehitus. Ja Väike- ning Suure-Roosikrantsi nurgal saab juba katuse alla Kinnisvarade Seltsi suur 6-kordne kivimaja.
Elektritrammi-liini valmides S.-Pärnu maanteel likvideeritakse trammiliin S.-Roosikrantsi tänaval. Siis koristatakse ka ringroopad Vabadusplatsil. Trammiliin S.-Pärnu maanteel tuuakse V.-Roosikrantsi tänava kaudu Jaani tänavale.
Eeltähendatud uute majade valmides omab Roosikrantsi tänavate rajoon ja Vabadusplatsi lähem ümbrus hoopis uue ja suurlinnalikuma ilme.

dea.nlib.ee

Uus Eesti 16.01.1937 lk 6
Tallinn sai uue moodsa hotelli.
J. Mürki „Hotell Palace“ avati.
Tallinna Vabadusplatsi ääres on tuntud majaomanike tegelasel Joh. Mürkil valminud uus kuuekordne ehitis, mida ta hakkab kasutama hotellina. Uus võõrastemaja – „Hotell Palace“ avati võõrastele täna, laupäeval, 16. jaanuaril. Uus hoone on ehitatud endise „Peetri“ hotelli asemele.
Kutsutud külalistele oli korraldanud Joh. Mürk koos abikaasaga vastuvõtu reede õhtul, tutvustades ühtlasi uue hotelli sisemust. Külaliste hulgas viibis Tallinna linnapea kindral J. Soots, siseministri abi E. Maddisoo, politseivalitsuse direktor R. Veermaa, Tallinna prefekt N. Reiman, politseivalitsuse abidirektor J. Sooman, abilinnapea A. Uesson, „Eeks-Maja“ direktor H. Suursööt j.t.
Linnapea J. Soots oma lühikeses ja lõbusas tervituskõnes tähendas, et Joh. Mürk on selle majaga ületanud ise-ennast. Kui linnavolikogus paari aasta eest oli kõne all Vabadusplatsi ja Väike-Roosikrantsi tänava ümberkorraldamine ning nõuti, et sinna ei tohi ehitada alla 5-kordset maja, siis majaomanike esindajana J. Mürk vaidles sellele kõvasti vastu, kuna see olla liiga kõrge nõudmine. Varsti seejärele aga tuli J. Mürk ehitusosakonda ja laskis kinnitada kuuekordse maja plaani. Ja nüüd ongi see nägus maja valmis. Tallinn on rõõmus igast uuest hoonest, ja eriti veel suursugusest majast.
Majaomanike koja juhatuse nimel võttis sõna Rahvapanga juhataja A. Kask, kes soovis J. Mürgile ja abikaasale palju õnne uues kodus.
J. Mürk oma sõnavõtus tähendas, et ta on püüdnud uut hotelli rajada nii, et see oleks ka keskmisele kodanikule kättesaadav. Luksust võib ju taga ajada, aga see ajab ka hinnad kõrgele.
Nagu hiljem hotelli vaatamisel selgus, on omanik J. Mürgi hinnang siiski küllalt tagasihoidlik, – uus hotell on täiesti moodne nii oma ehituselt kui ka sisseseadelt. Tuntud arhitekt E. Lohk on osanud anda ruumidele õige jaotuse, nii et majas liikudes on hea ja kodune tunne. Seda tunnet süvendab veel omaltpoolt täiesti uus ja ajakohane sisustus, mis hotelliperemehe J. Mürgi poolt on muretsetud. Üldse kõik asjad tolles hotellis on uued, alustades lauanõudest ja lõpetades põrandavaipadega ning voodipesuga.
„Hotell Palace“ sisaldab üldse 48 tuba võõraste jaoks maja neljal korral. Alumine kord on kasutatud restorani jaoks ja seal on ka paar äri välja üüritud, kuna kuuendal korral on J. Mürgi oma korter. Võõrastemaja tubasid on saada igas suuruses, alustades lihtsast üheinimese toast kuni kahetoalise „korterini“ koos vanniga. Hinnad on vastavalt 3,5 kroonist kuni 12 kroonini ööpäeva eest. On ka selliseid võimalusi, et kaks kahevoodiga tuba saab ukse kaudu ühendada, nii et uus hotell võib vastu võtta igasuguseid külalisi, niihästi kõrgeid ametikandjaid, kel peab olema vastuvõtutuba ja magamistuba eraldi, samuti ka suure perekonnaga inimesi ja üksikuid reisijaid. Igas toas on telefon ja pesemiseks on igas toas alati saadaval soe ja külm vesi. Ka paljud üksikud toad on vanniga.
Igal majakorral on avar hall või saal, mis on sisustatud mugava mööbliga, kus võib oodata, lugeda või kirjutada. Mööbel neis hallides on igal korral ise stiilis – esimesel korral terasmööbel, teisel stiliseeritud rokokoo, kolmandal Eesti stiilis ja neljandal korral nahkne kabinettmööbel. All vestibüülis, mis on varustatud ka kaminaga, leidub moodne pehme mööbel. Need saalid annavad igale majakorrale eraldi koduse ilme.

dea.nlib.ee

Vaba Maa 16.01.1937 lk 5
„Palace-Hotel“ avati.
Kuuekordne moodne võõrastemaja Vabadusplatsi ääres.
Vabadusplatsi ääre endise Peetri hotelli asemele hr. Mürgi poolt ehitatud uus võõrastemaja „Palace-Hotel“ on nüüd lõplikult valminud, nii et juba täna algas seal reisijate vastuvõtmine. Uue võõrastemaja avamine sündis eile õhtul, mis puhul omanik oli kutsunud sinna linna, sise- ja teedeministeeriumi esindajaid ja teisi isikuid. Linnapea kindral Soots soovis hr. Mürgile õnne uue nägusa maja püstitamise puhul, tähendades, et hr. Mürk on uue kuuekordse võõrastemaja ehitamisega ületanud iseennast. Mitte veel ammu on olnud hr. Mürk arvamisel, et Vabaduseplatsi ääre isegi 5-kordsete majade püstitamine käib ülejõu. Kuid nüüd on ta ise ehitanud kogunisti kuuekordse. Majaomanike koja poolt tervitas hr. Mürki dir. A. Kask, kes huumoririkkas kõnes esile tõstis hr. Mürgi teeneid seltskondlikus töös ja õnne soovis talle oma kodu rajamisel. Võõrastemaja mugavas einelauaruumis viibisid külalised elavas vestluses hiljaööni.
„Palace-Hotel“ on, nagu tähendatud, 6-kordne. Alumisel korral on võõrastemaja büroo ja ooteruum ning einelaud ja vastu Pärnu maanteed ka paar äriruumi. Ülemisel viiel korral asuvad numbritoad. Igal korral on omaette avar ooteruum, mis sisustatud eri stiilis. Numbreid on uues võõrastemajas umbes 50. Neist osa ka kahetoalisi. Toad on ehitatud nii, et neid võidakse ka tarbekorral ühendada. Suuremate tubade juures on ka vannituba, kuna vähematel tarvitada üldvannid. Numbritubade konstrueerimisel on silmas peetud moodsate võõrastemajade nõudeid. Riiete- ja pesukapid, samuti ka pesemiseruum on ehitatud seintesse. Kõigis tubades on moodne mööbel, mis valmistatud peamiselt „Massoprodukti“ ja osalt Lutheri poolt. Ka armatuur on valitud väga maitsekas. „Palace Hotel’i“ toad oma sisustuselt ja maitsekuse ning mugavuse poolest on võrdsed Soome ja Rootsi paremate võõrastemajadega. Igas toas on telefon. Ka õhuvahetuse eest on hoolitsetud otstarbekohase ventilatsiooniga. Uudiseks on uste käepidemed, mis võimaldavad käepideme vajutusega automaatselt seestpoolt ust lukustada. Võõrastemaja külalistele on tarvitada lift, mis läbistab kõiki kuut korda. Lift on väga ruumikas ja ehitatud Krulli tehastes Tallinnas. Peale selle on veel eri lift einelaua teenistuses ja ka õhupost, mille kaudu võib tellimisi ülakorralt otseselt kööki ära anda. Musta pesu koondamiseks on eri seadeldis, mis võimaldab ka viimselt korralt pesu juhtida läbi vastava toru pesukööki.
„Palace-Hotel“ oma sisustuselt ja mugavustelt on kõigiti eeskujulik ja selle avamisega on meil nüüd Tallinnas hotelliasjanduses jälle samm edasi astutud. „Palace-Hotel“ ehitati arhitekt Lohki plaanide järele ja tema järelevalvel on sündinud ka hotelli seesmine kaunistamine ja sisustamine.

dea.nlib.ee

Vaba Maa 18.01.1937 lk 7
Tallinna esinduslikus suurhotellis 
Tutvumiskäik „Hotell Palace’is“. Tallinn jõuab euroopalikule hotellikultuurile
Laupäeval, 16. jaanuaril avati Tallinnas Vabadusväljakul uus võõrastemaja „Hotell Palace“, mille oma endise võõrastemaja „Peetri“ asemele püstitas majaomanike tuntud tegelane Joh. Mürk. Avamine toimus Tallinna linnapea kindral J. Sootsi, teedeministeeriumi, siseministeeriumi, ajakirjanduse ja majandusringkondade väljapaistvamate esindajate osavõtul.
Maja ehitamisele asudes J. Mürk tutvus Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Soome moodsate hotellide ehituse ja sisustusega, et püstitada hotellipalee, mis vastaks moodsa aja kõigile nõuetele. Meie hotelliasjandus oli kuni viimaste aastateni päris lapsekingades ja see oli meile välismail ainsaks halvaks reklaamiks, eriti turismiasjanduse edukale arenemisele takistuseks. Asudes seisukohale, et vana lappimise ja kohendamisega ei saa saavutada täiuslikkust, J. Mürk otsustas ehitada võõrastemaja, mille juures oleksid juba ette nähtud kõik head küljed, mis praegusaja ehituskunst ja tööstuslik tehnika suudavad anda moodsa elamukultuuri alal.
Arhitekt Lohk valmistas plaani ja ehitus anti Tretjakevitsch ja Treubecki ehitusfirmale, kes 12 kuuga ehitas valmis 6-kordse suurhotelli. Võõrastemaja ehitamisel ja sisustamisel aitas oma materjalide ja toodetega kaasa 17 firmat, kellest igaüks andis oma parima. Maja omaniku J. Mürgi juhtmõte hotelli püstitamisel oli: ainult parimaist parim on küllalt hea maja jaoks, mis peab tähistama uut ajajärku Eesti hotelliasjanduse ja väliskülaliste vastuvõtmise alal. Seetõttu ei hoitud ka kokku kuludega, vaid nõuti kvaliteeti nii materjalis kui ka töös. Tulemuseks on, et vastavatud võõrastemaja tõttu on Tallinn astunud suure sammu ligemale Lääne-Euroopa arenenud hotelliasjandusele ja ligineb sealsele kõrgele tasemele.
4 majakorda on hotelli all, külaliste kasutada andes 50 tuba. Alumisel korral on mõned äriruumid ja kuuendal korral peremehe enda eluruumid. Külaliste autode jaoks on hoovis ruumikas autogaraazh.
Suurem osa tubadest on varustatud omaette vannitubadega, igas toas on omaette riietekapid, tualettruum ja jooksev soe ja külm vesi. Endastmõistetavalt on kõik toad varustatud ka telefoniga, nii et külalised võivad iga silmapilk oma eluruumist saada ühenduse hotelli personaliga, teistes tubades elavate isikute ja linnaga.
Nõudlikumate külaliste jaoks on sisustatud suuremad hotellikorterid, apartemendid, mis koosnevad esikust, kahest toast, pehme mööbliga sisustatud saalist ja vannnitoast. Need on määratud reisijaile, kes võivad maksta rohkem ja ka reisil olles soovivad niisamasugust luksust kui koduski.
Juba hotelli vestibüüli astudes võib saada ettekujutuse heast maitsest ja soliidsest väljatöötamisest hotelliruumistiku sisustamisel. Alumisel korral asuv suur hall on sisustatud tammepuust mööbliga, mis kombineeritud nikkelosadega. Mööbli valmistas a.-s. „Massoprodukt“ arh. Lohki kavandite järgi. See ettevõte, millel on pikaajalisi kogemusi hotellide sisustamisel, on koos arh. Lohkiga leidnud hotellimööbli valmistamisele väga õnneliku lahenduse ja siin võib öelda, et töö kiidab tegijat.
Hallis ei puudu ka kamin, mille ees võib inglaslikult istuda ja lõkketule juures juttu puhuda. See on oluline eriti inglastest reisijate suhtes, sest inglane majas ilma kaminata on nagu kala kuival maal.
Esinduslik restoran-söögisaal asub samuti esimesel majakorral. Hr. J. Mürk alul kavatses restoraniruume oma võõrastemajja üldse mitte ehitada. Kuid siis suutsid selle ala asjatundjad teda veenda, et külalistel siiski on sobivam süüa oma hotellis ja võtta seal vastu külastajaid, kui minna sööma mujale. Kuid küllap see lokaal kujuneb eelistatuimaks lõunatamiskohaks ka pealinna oma nõudlikumale publikule.
Söögisaali põrandakate on omapärane: mitte linoleum, mitte parkett, vaid Hiiu-Kärdla kalevivabriku poolt selleks eriti valmistatud paks paprika-sinine vaip, mis katab põranda seinast seinani. Söögisaali dekoratiivsele külejele aitavad palju kaasa valgustuskehade tööstuse „Rex“ valgustuskehad laes ja seintel. Kõik on lihtne, kuid suurejooneline ja pidulik. Söögisaali portselan-lauanõud on Kaarmanni portselankaupade suurärist, samuti ka kõik vaasid.
Hotellitoad algavad teisest majakorrast.
Tõustes treppi mööda üles, võib panna tähele, et trepiastmed on tammeparketist. Parkett trepile ja tubade põrandatele on pärit Herodese kaubamajalt, osalt kodumaise, osalt välismaise päritoluga, kuid endastmõistetavalt parim, mis on saada. Herodese kaubamajalt on ka glasuurkivid vannitubades ja tualettruumides, mis võimaldavad pidada eeskujulikku puhtust ja helevalge värvi tõttu ruumidele annavad helge ilme. Siin on mainitud firma oma võimetest annud veenva tõenduse.
Mis puutub parkettpõrandatesse, siis nende puhastamiseks ja poleerimiseks kasutatakse Ameerikast toodud eriaparaati, mis Eestis on esmakordselt kasutamisel. See elektrijõul töötav masin on end välismaade suurhotellides tutvustanud nii heast küljest, et hr. J. Mürk muretses selle ka oma ettevõttele.
Igal majakorral on hall numbritubade vastas külaliste kasutada lugemistoana ja ajaviitekohana. Iga majakorra hall erineb teisest mööbli ja üldise stiili läbi, kuigi ruumide jaotus on ühtlane. Esimese tubadekorra hallis on moodne terasmööbel a.-s. Lutherilt. See hall on tugevasti mõjutatud planeet Saturnist, sest elektriarmatuuride ümber on n.n. saturni rõngad. Elektriline varustus siin ja osaliselt tubades on firmadelt Tilga ja Ko ja AEG-lt.
Teise hotellikorra halli mööbel on moderniseeritud rokokoo-stiilis. Kolmandas hallis on meie seisukohalt maja huvitavaim mööbel – vana-eesti stiil moderniseeritud kujul, lihtne, kuid soliidne ja rahulik. Viimasel korral on hallis nahkne kabinett-mööbel.
Maja iga kord oma sisustusega loob omaette stiili ja õhkkonna. Igas toas on midagi erinevat, olgu see siis mööbli või (AEG) valgustuskehade stiilis, kõnelemata tapeetide värvist. Seega hoitakse ära võõrastemajatubade tavaline lootusetult-üksluine ilme ja luuakse külalistele valikuvõimalusi.
Suuremate võõrastetubade ja hotellikorterite juures asuvad omaette vannitoad on oma tööga tuntud firma Tõnisson ja Ko. poolt sisustatud ja varustatud moodsalt ja otstarbekohaselt.
Samuti on Tõnisson ja Ko. poolt ka keskkütte-sissesead. Mainitud firma on ehitanud vannitubade, vesivarustuse ja keskkütte sisseseaded kõigile meie suurematele võõrastemajadele: „Roomale“, „Bristolile“, „Kuld Lõvile“ ja teistele suurematele ehitustele. Selle firma töö on oma kvaliteedilt sedavõrd hästi tuntud, et ei vaja enam erilist allakriipsutamist. „Palace-Hotellis“ paeluvad sama firma töökodade töödest pilku eriti pesemisseadeldised oma puhta väljatöötamisega ja kauni välimusega.
AEG on omalt poolt uuele võõrastemajale välist effekti annud neoon-lampide valgustusreklaamiga ettevõtte „nimekaardi“, sildi kujul.
AEG oli esimene, kes hakkas Eestis propageerima neoon-valgustusega valgusreklaame, mis nüüd on võetud tarvitusele rea suuremate ettevõtete ja asutuste juures ja kujutab endast ühte silmatorkavamat reklaamimoodust. Seejuures neoon-valgustuse kasutamine tuleb odav – ainult 3 s. tund suure reklaamkirja pealt.
Tähelepanuväärset meie mööblitööstuses.
Firma A. M. Lutheri poolt valmistatud „Hotell Palace’i“ magamistoa mööbel on nagu loodud hotellitoa mõõtude kohaselt. Madalate voodipeatsite mõjul tekib mulje ruumikusest, millest sageli tunneme puudust hotelli väikeses toas. Voodite puhul üldse saame kujutluse moodsast puhkemööbli esemest – kushetist, nii et mulje tavalisest hotelli magamistoast ei saagi kerkida esile. Väikestes madalates öökappides pole enam midagi tollest vanamoodsest öökapist, mida tarvitati kunagi, nad täidavad vaikivate teenritena oma ülesandeid väsinud reisija vastu, kes voodis lamades võib sinna mugavalt asetada loetud raamatu jne., ilma et tarvitseks sirutamisel väänata käsivart. Nagu näha, on a.-s. A. M. Luther viimastel aastatel oma toodangu täiesti kodumaise turu nõuetele kohandanud, mille juures „Lutherma-mööblil“ tuli ületada rida raskusi. Arvestades Lutheri seeriaprintsiipi, on „Hotell Palace’is“ üllatav näha, et Luther tööstuse maitseka ümberkorraldamise ja ratsionaalse tootmise abil suudab veenda publikut, et tüpiseerimine ja standardiseerimine ei tarvitse veel sugugi tähendada liig kainet shablooni. Ka otstarbekohasuse põhimõttest lähtudes võidakse valmistada mööblit, mille kujus avaldub õilis proportsioon ja pääseb maksvusele lihtsa materjali struktuuri ilu.
Kõikjal on mugavat kodusust, kuid on ka luksust.
Mainime kas või kookosvaipu ja jalamatte treppidel, mis saadud kaubamaja „Estika“ suurest valikust sel alal. Needki on kooskõlastatud ruumide muu sisustusega. Klaasitööstus a.-s. „Frankonia“, mis oma uuema osakonnana on avanud klaasist sisedekoratsioonide valmistamise äridele, tutvustas end heast küljest „Kawe“ shokolaadivabriku esindusliku kaupluse dekoratsioonidega Harju tänaval, mida alles hiljuti avamise puhul võisime imetleda. Hotellipalee jaoks on a.-s. „Frankonia“ annud peegleid.
Suur tähtsus ruumide sisemusele ilme andmisel on kardinatel ja ukse-eesriietel. Selles osas „Palace-Hotellis“ hiilgab „Estonia“ teatrimajas asuv Laane ja Mutti soome riidekauplus. Sealt on pärit hotelli välismaise päritoluga fileekardinad, ukse-eesriided ja põrandariided. Mustrite ja kvaliteedi poolest esmajärgulised, need esemed annavad hea tunnustuse mainitud firma võimele anda suures valikus kvaliteetkaupa.
Sisemised maalritööd ja kunstmarmortööd on tarvitajateühing „Maja“ poolt tehtud suure hoolega ja asjatundmisega, mis on suuteline äratama usaldust tema töö vastu.
Moodne, kuid rahulik ja soliidne, luksuslik, kuid mitte tõusiklik, vaid peenemaitseline, mugav, kuid seejuures siiski asjalik ja otstarbekohane – nii võiks kokkuvõttes iseloomustada uut suurhotelli. Ehitaja-omanik on tahtnud luua eeskujuliku hotelli ja 17 firma kaasatöötamisel on see õnnestunud, mille juures igaüks neist on täitnud oma ülesande tunnustusväärivalt.
Lõpuks mainitagu veel sekeldusi hotelli avamisega. Ehitajatelt võeti hoone vastu juba 15. dets. 1936. a. Siis leidis linna ehitusosakonna komisjon, et maja on Roosikrantsi tänava poolsel küljel 23 meetrit kõrge, tohib olla määruste järgi ainult 21,5 meetrit. Peale selle on tubade kõrgus 2 sentimeetrit vähem nõutud normist. Kuidas need „äpardused“ juhtusid? Ehituse plaan kinnitati 1935. a., kuid kõrguse-ülemmäär pandi maksma aasta hiljem, 1936. a. Mis puutub tubade kõrgusse, siis J. Mürk mõtles, et kavatsetud linoleum-põrandakate on liig odav ja kehv, ta laskis kõigisse tubadesse panna tammeparketi, mis tõstis põrandapinna kahe sentimeetri võrra kõrgemale. Maja ei saadud avada ja isegi omanik ei võinud kolida sisse korterisse, sest maja ei vastanud määruste nõuetele! Olukord oli selline, et lõhu kas või uus maja ära ainult selletõttu, et ehitus on paar meetrit kõrgem ja tubade põrand on parema materjali tõttu natuke kõrgem. Pentsiku olukorra lahendas teedeministri resolutsioon ja Tallinna moodsaim võõrastemaja võidi avada ilma ... ümber ehitamata.
–kene.

Uus Eesti 25.01.1937 lk 4
Salmi-Jaak
Tehnika teeb imet...
/.../
„Palagee“.
„Kuhu lähed?“
„Lähen „Palageesse“!“
Või jälle:
„Lähen „Palatseesse“!“
Need laused pole minu ajusünnitused, vaid niisuguseid ütlusi võib kuulda sageli. Imestada pole siin midagi, sest kust peab meie inimene teadma, kuidas hääldab inglane sõna „Palace“.
Neil päevil ristiti sama nimega jällegi uus maja. Ei tea, kui täpselt hääldab seda nime personaalgi. Et meie vanem põlv, kes pole õppinud inglise keelt, seda nime valesti hääldab, selles pole kahtlust. Kuid ega kõik nooredki pole ingliskeelsed. Mõni kodus rohkem prantsuse keelega. Või jälle pole õnneks olnud tal üle keskkooli läve astuda. Küsime, milleks me omi asutusi ja ettevõtteid ristime nii agaralt võõrkeelsete nimedega? Või vähemalt võtkem ja kirjutagem neid nimesid nõnda, nagu nõuab meie keel ja kirjaviis. Et ka meie ise saaks neid nimesid suhu võtta. Praegusel kujul aga lihtsalt tapame endid võõrkeelte purssimisega. Miks ei või võõrad pisut purssida ka meie keelt? Las murravad oma häälepaelu. Eestlasi käib Rootsis hulgana. Kas sellepärast keegi seal ristib oma hotelli „Koiduks“ või „Hämarikuks“.
Meie keele iseäralduste vastu oli meie vanaaegsetel pastoritel hoopis rohkem pieteeditunnet. Päris lust on lugeda vana Vändra õpetajat K. Körberit, kui ta oma ajalooraamatus kirjutab julgelt ja mehiselt ning puhteestipäraselt Wilhelmi asemel Willem, Friedrichi asemel Widrik, Gotfriedi asemel Kotwrid ja Rudolfi asemel Rudolw. Miks ei jäänud me oma kirjakeeles hiljemgi niisusguse nimede eestistamise juurde? Eks kutsu ju soomlased Rootsi kuningat Gustavit Kustaaks ja katki pole midagi. Tänapäeval aga otse võdiseme iga välismaise nime ees.
Ma hüüaksin nimede asjus: tagasi Körberi manu!

Hiljemalt detsembrist 1936 asus hotelli Palace hoone Pärnu mnt poolses tiivas (Pärnu mnt 14) juuksuriäri Ilotar.
Hiljemalt veebruarist 1937 asus hotelli Palace I korruse nurgapealses äriruumis Eesti-Vene Kaubandusühingu J. Nihtig ja Ko näiteruum, mis mõne aja pärast läks üle vastasutatud AS-ile Eveka (tuletati ilmselt Eesti-Vene Kaubandusühingu esitähtedest) ja 1938. a. suvel viidi üle Tatari 28.
1938. a. keskpaigast kuni 1940. a-ni asus hotelli Palace I korruse nurgapealses äriruumis autoäri AS Mercantile, autotehaste Dodge, Stoewer ja Tempo Eesti esindaja. 1939. a-l asus samas ka Poola lennuliinide LOT esindus.

* * *

Vabaduse väljak, "Hotell Palace" 1937.(?) aastal. Foto: Eero Olanderi kogust.

Vabaduse väljak, "Hotell Palace" 1937.(?) aastal. Foto: Eero Olanderi kogust.

* * *

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Pärnu mnt äärse tiiva juurdeehitus (esimese korruse nelja suure akna ulatuses) valmis 1950ndatel aastatel. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

1936 - Koch ja Ko maja Tartu mnt 6

Uus Eesti 15.04.1936 lk 3
Moodne 5-kordne eluhoone S. Tartu maanteele.
Tallinnas, S. Tartu maantee ja Reimani tänava nurgale asub käesoleval kevadel ehitama moodsat viiekordset eluhoonet a.-s. „Koch ja Ko.“ Ülemistele majakordadele on ette nähtud elukorterid, kuna alla tulevad äriruumid. Uus ehitus tuleb telliskivist ning varustatakse kõigi ajakohaste mugavustega.
Vaba Maa 16.04.1936 lk 9
Neli uut elumaja.
Kolmapäeval linnavalitsus kinnitas nelja uue elumaja ehituse projektid.
Viiekordsete kivielumajade ehitamiseks anti luba O. Steinmannile ja E. Borckile V. Karja ja Müürivahe tän. nurgal nr. 7/24 asuvale krundile ja Eesti liikumata varanduste ekspluateerimise seltsile S. Tartu mnt. nr. 12. /.../

Majaomanik 3/1936 juuli-august, lk 71; 5-6/1936 detsember, lk 157

... Ehituspalavik valitseb ka S. Tartu maanteel. Reimanni tänava nurgale püstitab Firma Koch 5-kordse suurelamu 28 elukorteriga, millest enamik 2-5-toalised. Uudsena tohiks siin nimetada maja välist katet, milleks tarvitatakse nn. värvilist kraabitud pritskrohvi ja mis tuleb Eestis tarvitusele esmakordselt. Samas vastas valmiv J. Tedre elamu ei jää maha ka omast naabrist. ...

Rahvusraamatukogu

Arh. R. Natus, elamu Tartu mnt. Tallinnas.
Hoone juures on tähelepandavaks uus krohvitehnika, s.o. teatavatest teradest koosnev kraabitud pritskrohv.
Üldiselt lihtsal fassaadil on arhitektooniline kaunistus peasissekäigu kohal sepatööna (raudväravad ja palkoni võre) ning domineerival kohal niiši sees hästivalmistatud müürisepa kujutis kunstnik O. Goldberg’i poolt.
Hoone omanik on Eestimaa liikumata varanduste ekspluateerimise selts Koch ja Ko. Hoone ehitati majanduslikul teel.

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

1936. aasta novembris-detsembris asusid majja:
Arstid dr. S. Markovitsch (Tartu mnt 12-10), dr. E. Saltsman (Tartu mnt 12-7) ja hambaarst dr. Koll-Jänes (Tartu mnt 12-5, 3. korrus).
Eraambulatoorium (endine Ambulatooriumi Kliinik, Viru 23), sissekäik Reimani tänavalt.
M-me Smolenski kleidi- ja korsetiateljee (enne Müürivahe 30).
Juuksetööstus Alvya (enne Narva mnt 13), sissekäik Reimani tänavalt.
1937. a. jaanuari lõpus avati TÜ Tarbija uus toiduainete-, delikatess- ja peenviinakauplus.
6. märtsil 1937 avati Tallinna Üürnike Seltsi "Üürnik" einelaud-restoran, sissekäik Reimani tänavalt. 29. jaanuaril 1938 avas uus omanik asutuse uue nime all "Restoran 12".

Ühistegelised Uudised 22.01.1937 lk 1
Tarvitajateühisus „Tarbija“ (enne Eestimaa Raudteelaste Tarvitajateühisus) pakub ainult väärtkaupa!
Neil päevil avame uue esmajärgulise toiduainete-delikatesside- jne. kaupluse Tallinnas, S. Tartu mnt. 12
Lasksime müügile meie omatööstuse saadusena uudiskauba Eesti turul – odrahelbed. Perenaised! Odrahelbed on välismail levinud oma kergelt keedetavuse ja kõrge toiteväärtuse pärast! Pärast pikki õnnestunud katsetusi on nüüd meil võimalus ka Teile soovitada kõrge väärtusega odrahelbeid – kodumaa otradest.
Tarvitajateühisus „Tarbija“
Peakontor: Tallinnas, Jaama 12, telef. 312-27.
Osakonnad:
Eeskujulikud toiduainetekauplused Tallinnas:
Sireli 7, Oskari 54, S. Ameerika 15, Falkpargi 12-a, Õle 33, Kopli 20, Telliskivi 24, Raua 61, Paldiski mnt 33, S. Pärnu mnt. 106 – Nõmmel
Segakauplused väljaspool Tallinna:
Tapal, Lehtses, Tudus, Sondas, Kohtlas, Narvas, Aegviidus, Kaareperes, Kehras, Jänedal
Ühistegelised Uudised 29.01.1937 lk 3
Uus, moodne ühiskauplus Tallinnas
Möödunud nädala lõpul tarvitajateühing „Tarbija“ avas S. Tartu mnt. nr. 12 uue, moodsalt sisustatud ühiskaupluse.
Kauplus on sisustatud kaupluste sisustamise eriteadlase ETK arhit. Aarmanni kavandi järele. Ühtlasi lõpetas „Tarbija“ käesoleval nädalal oma kaupluste sisustamise uuendamise aktsiooni. Seega on tähendatud ühingu kõik Tallinnas ja Nõmmel asuvad kauplused saanud moodsa ning ajanõuetele vastava sisustuse.

dea.nlib.ee

Päevaleht 15.10.1937 lk 8
„Tarbija“ avas kahekümnenda kaupluse
Tarvitajateühisus „Tarbija“ avas Tallinnas oma kahekümnenda kaupluse Kentmanni ja Liivalaia t. nurgal. Sel puhul korraldati ajalehtede esindajaile tutvumine ühingu üksikute müügikohtadega nii kesklinnas kui ka agulis. Kõik kauplused on eeskujulikult sisustatud ja puhtad. Võiks ütelda, et „Tarbija“ koloniaalkaupluste võrk on üks eeskujulikumaid ja on võitnud lühikese ajaga endale ostjaskonnas suure poolehoiu. Väga tugevalt on tunda kaupluste sisemuses kui ka teenimises Soome mõju, kus pearõhk on pandud kaupade otstarbekohasele kättesaadavusele ja sisemisele kaupluse ilule.
Tarvitajateühisus „Tarbija“ esiisaks on 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-pood“. 29. apr. 1919. a. organiseeriti see ümber „Eestimaa Raudteelaste Tarvitajateühisuseks“, kus liikmeks võisid olla ainult raudteelased.
1937. a. alul, kui asuti tegevuse laiendamisele ja suuremate hulkade ühingu ümber koondamisele, otsustati muuta ühingu nimetus ja võtta uueks nimeks tarvitajateühisus „Tarbija“.
Praegu kuulub „Tarbija“ liikmete perre üle 3500 kodaniku kõikidest rahvakihtidest, neist Tallinnast 1200 liiget.
„Tarbija“ kauplused asetsevad: Tallinnas 20 koloniaalkauplust, väljaspool Tallinna: Nõmmel, Tapal, Narvas, Aegviidus, Jänedal, Lehtses, Sondas, Kohtlas, Kohtla-Nõmmel, Tudus ja Kaareperes.
Kaupluste juures töötavad kaupluste nõukogud ja naisringid. Keskjuhatus on kolmeliikmeline. Uudisena maksab „Tarbija“ oma surma läbi lahkunud liikmete omastele matusetoetusi. Nii on 1936. a. võrdlemisi suur summa toetuste maksmiseks ära kulutatud. Informatsiooniks oma liikmetele ja alalistele ostjatele saadab ühing tasuta ühistegevuse ajalehte koos „Tarbija“ erileheküljega.
Erilist rõhku on viimastel aastatel pandud kaupluste moderniseerimisele. On tehtud terve rida uusi sisseseadeid ja avatud moodsaid koloniaalärisid, eriti Tallinna südalinna lähedusse. Oma leivatööstuse avas „Tarbija“ käesoleval aastal Tallinnas, mis on juba lühikese ajaga võitnud oma saaduste sooja poolehoiu ostjaskonnas, nii et tööstus töötab täie koormatusega.
Ühingu peakontor asub Tallinnas, Jaama tän. 12.
Fotol: Tallinna koloniaalkaupluste sisemine nägusus, puhtus ja eeskujulik kaupade jaotus on kõikjal löömas läbi. Eriti paneb sellele rõhku „Tarbija“, kelle Tartu mnt. kaupluse sisemust näeme pildil.
Uudisleht 16.10.1937 lk 3
„Tarbijal“ 20 moodset kauplust Tallinnas
Pealinn üha rikastub ajakohaste koloniaalkauplustega.
Neljapäeval tutvustas tarvitajateühisus „Tarbija“ ajakirjanikele oma kauplusi üle linna. Praegused moodsed „Tarbija“ kauplused on arenenud välja 1916. a. raudteevalitsuse poolt asutatud „raudtee-poest“.
Tänapäeval on „Tarbijal“ 20 koloniaalkauplust Tallinnas ja üle kümne kaupluse maal, tähtsamates linnades ja alevites. Ühisusel on üle 3500 liikme, neist Tallinnas 1200. Uudisena olgu märgitud, et „Tarbija“ maksab oma liikmetele matusetoetusi, milleks möödunud aastal kulus võrdlemisi suur summa.
Erilist rõhku on „Tarbija“ kauplustes pandud puhtusele ja ajakohasele sisustusele ning kaupade otstarbekale esitamisele. Sisustuse juures on tarvitatud nikkelpaneele ja välismail samasugustes kauplustes tarvitatavaid värvitoone.
Kõik selline puhtus ja moodsus on toonud kaasa ka „negatiivseid“ külgi. Nimelt ei tunne meie rahvas end veel koduselt sarnases läikivas poes. Eriti võib seda ütelda vanema rahva suhtes. Ei saa neis poodides oma käega leiba ega vorsti valida ja samuti ei kõlba need kauplused ka ümbruskonna uudiste sõelumiseks.
„Tarbija“ tarvitajaskonda kuulub just noorem ja intelligentsem seltskond. Aga kaugel muidugi pole needki ajad, kus vanemadki inimesed jätavad võõrustamise ja hakkavad lugu pidama puhtusest ja kauba kvaliteedist.

Oma Kodu 2/1937 (Akadeemiline Raamatukogu)

Uudisleht 6.03.1937 lk 1, 2
Teadaanne
T.Ü.S. „ÜÜRNIK“ avab laupäeval, 6. märtsil s.a. uutes ruumides Tartu mnt. 12 (sissek. Reimanni) moodsalt sisustatud restorani külma ja sooja baariga
Muusika algus kell 8 õhtul
Ökonoom Joh. Valdt.
„Üürnik“ uutes ruumides
Üürnike selts „Üürnik“ on seni tunnud kibedat muret ruumide küsimuse pärast. Nüüd, peale pikki ruumideotsimisi on selts omale leidnud uued ruumid Suur Tartu maanteel (Reimani tän. nurgal). „Üürnik“ pidas seni ka oma alkoholiliste jookidega einelauda. Seltsi uueks einelauapidajaks on end. „Riviera“-restorani pidaja Joh. Valdt. Tuntud ja tunnustatud restoraatorina on V. võitnud lugupidamise. Uued ruumid Suur Tartu maanteel on eriti ja ajakohaselt seatud einelaua pidamiseks. Uute ruumide õnnistamine toimus käesoleva nädala lõpul. Tegelikult avatakse ruumid laupäeval.
Päevaleht 28.01.1938 lk 1
Laupäeval, 29. jaanuaril avatakse „Restoran 12“ (end. „Üürnik“ Tartu maantee 12) ümberristimise piduga.
Kabaree parimailt artistidelt. Pidu algus kl. 21-05. Mängib suurendatud orkester.
Saal maitsekalt dekoreeritud. Mugavad kabinetid.
Odav soe baar iga päev.
Uus omanik.

* * *

Tartu mnt 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 / Reimani 30), Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko (Harry Koch) maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla